Eesti lairiba plaan 2030

Majandus- ja Teie 17.06.2022 nr 13-2/22-0095/4197-1 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 15.08.2022 nr 2-3/22/0059/1342 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Eesti lairiba plaan 2030 Täname Teid kaasamast lairiba plaani arutelule. Edastame selles kirjas TTJA kommentaarid Eesti lairiba plaanile 2030. 1.1 Eesmärgid. Eesti digiühiskond 2030 tegevused ja tulemused Soovitame täpsustada kas tegevusi või tulemust „Kogu Eesti on kaetud 5G levialaga“. Praeguses loetelus tegevustest on 5G riigi poolt toetatud valitud elu- ja ettevõtluspiirkonnad, mis praeguses sõnastuses ei tähenda kogu Eesti katmist, kui valitud piirkonnad ei kata kogu Eesti turutõrke alasid. Kui tulemuste 1. punktis (internetiühendus) on ära toodud ka kvaliteedinõue, siis sarnane kriteerium võiks olla ka 5G leviala jaoks. Lisaks edastuskiirusele võiks kaaluda ka teisi 5G parameetreid (nt latentsus). 2.3 Investeeringuvajadus Jaotise „Asukohaga fikseeritud raadiolahendus“ teine lause „Täiendav...“ käsitleb kahte erinevat teemat ja oleks otstarbekas jagada kaheks, nt. lisades: „Samuti sõltub võimalik kiirus kasutada olevast ribalaiusest, mis kõrgematel sagedusaladel on laiem tagades kiirema ühenduse. Lisaks sellele sõltub juurdepääs lairibateenusele sagedusalade leviomadustest ehk loodava raadiovõrgu tihedusest: mida kõrgem (suurem) sagedus, seda tihedam ja seega kallim tuleb loodav võrk.“ Võiks täpsustada ka raadiolahenduste teenuseneutraalsuse nõuet: Raadiolahenduste puhul on oluline ka riigi abi andmisel teenuseneutraalsuse tagamine: tarbijatele valikuvõimaluse loomiseks peab olema tagatud mitme raadioside operaatori juurdepääs loodavale taristule (avaliku raha eest rajatud taristu peab olema kättesaadav kõikidele sideettevõtjatele). Sama tingimus tuleks lisada ka punkti 2.5 „Juurdepääsuvõrkude arendamine maapiirkondades Üldised põhimõtted“ lõppu. Soovitame täpsustada ka Elisa Eesti AS-le antud toetuse summat. Hetkel dokumendis olevad Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 andmed on võetud toetuse andmise otsuse põhjal. Välja maksmisele läks väiksem summa, kuna ehitus osutus tegelikust soodsamaks. Masti püstitamise kulu oli keskmiselt 98 181 eurot ja toetus liitumisvõimaluse saanud aadressi kohta 963 eurot. 3.1 Hetkeolukord Eelviimane lõik räägib mobiilside parandamisest teatud piirkondades ja ka viimane lõik jätkab 5G toetamisega nendes piirkondades. Eeldame, et 5G leviprobleemid (turutõrge) tekivad suuremal territooriumil kui praegused leviprobleemid. Seetõttu võiks kustutada eelviimase lõigu ja asendada viimases lõigus „nendes piirkondades“ sõnadega „turutõrke piirkondades“. See loob loetavusel selgust, sest jutt käib antud lõigus turutõrke piirkondadest. DESI indeksi lõigus tuleks täpsustada: Sagedusala 3410-3800 MHz konkursi tulemusena on 2022 aasta augustiks väljastatud 3 sagedusluba. 3.2 Investeeringuvajadus transpordikoridorides Esimese lõigu esimeses lauses tuleks ajaraam ühtlustada teiste eesmärkide ajaraamiga, kuna dokument käsitleb järgmise 8 aasta tegevusi. Neljanda lõigu esimeses lauses on ekslik termin, „passiivne mobiili levi“. 5G baasvõrgu võiks defineerida kui passiivse taristu, mis võimaldab rajada paikseid juurdepääsuvõrke (FWA). Viiendas lõigus on taas kasutatud pikemat perspektiivi üle-Eestiliste võrkude jaoks, kuigi eesmärk peaks olema saavutatud 8 aasta jooksul. Kuuendas lõigus defineeritakse 5G võrk kui madala latentsusega vähemalt 1 Gbit/s andmesidekiirusega võrk. Kuskil mujal muid võrgu parameetreid välja pole toodud, mistõttu võib jääda mulje, et ka väljaspool trassikoridore eeldatakse samu parameetreid. Arvatavasti sellise võrgu ehitamine üle Eesti aastaks 2030 ei ole realistlik, küll aga võib see olla võimalik transpordikoridorides, kui kasutada koridore tihedalt ääristavat mastide rida. 3.4 5G taristu väljaehitamine olulisematel transpordikoridoridel Lauset „Suure tõenäosusega riigi sekkumiseta 5G leviala väljaspool suuremaid linnu esialgu puudub“ võiks pehmendada, sest juba täna on levialad ka väljaspool linnu tekkimas. Sõnastada nt. väljaspool linnu turutõrkepiirkondades vms. Sama ettepanek ka punkt 3.5 kohta. TTJA poolsed üldised vastused ja ettepanekud konsultatsioonil esitatud küsimustele Arvestades turutõrkeid praeguses mobiilside kattealas on üleriigilise 5G levi tagamiseks ilmselt vaja riigi abi. Tõsiselt tasuks kaaluda kiire interneti viimisel maapiirkonda raadiolahendusi (5G vms lairiba garanteeritud kvaliteediga traadita juurdepääsuvõrk). Lisaks selle, et kaabliga viimase miili ühenduse välja ehitamine muutub sedavõrd kallimaks, mida rohkem nihkuvad projektid haja- asustusse, suureneb nii võrku omaval ja hooldaval ettevõttel võrgu hooldus- ja remondikulu ühe kliendi kohta. Olulisem on siinjuures isegi asjaolu, et ka võrku rentival ja jaeturul tarbijale 2 (3) internetiühendust pakkuval ettevõttel suurenevad kulud, et jõuda kliendini. Näiteks pikenevad baasvõrgu osad, mida vaja rentida et üldse pääseda hajaasustusse oma kliendi viimase miilini, lisaks hajaasustuses on vähem teenust soovivaid kliente, kelle vahel saaks püsikulusid jagada. See paneb tugeva surve hindade tõstmiseks tarbijale (jaetasandil), kuid siin tuleb teatud piir kohe ette, kuna tarbija hakkab valima soodsamaid alternatiive (nt. rahuldub turutingimustel pakutava mõnevõrra aeglasema ja soodsama mobiilse netiga) ja ei soovi riigi toega ehitatud kaabelvõrguga liituda. Seega ei ole „viimase miili“ pelk ühendusvõimaluse loomise hind ainus kriteerium, millega tuleviku projektide majanduslikku jätkusuutlikkust hinnata. Kasvav opereerimiskulu kliendi kohta kasvab samuti. Paindlikum on teatud piirist alates toetada mobiilside taristut, sest see on lihtsalt majanduslikult kõige mõistlikum. Lisaks lahendab see ühtlasi ka mobiilside valge ala probleeme ja üldine mobiilside areng on kasulik kõigile seal piirkonnas viibivatele või läbi sõitvatele tarbijatele, mitte ainult üksikule toetusega võrgu saanud tarbijale. Samas piirab raadiolahenduste valikut teenuseneutraalsuse nõue ja tehniliselt võimalik andmeedastuskiirus. Nagu eespool mainitud, on rajatava võrgu (nii optilise baastaristu kui ka optilise juurdepääsuvõrgu ja raadiolahenduste) puhul oluline ette anda loodava võrgu parameetrid, mis võivad olla erinevad sõltuvalt eesmärgist (transpordikoridorid vs hajaasustuse katmine). Parameetrite sätestamisel peaks silmas pidama ka pikemat perspektiivi (post-5G). Satelliitside on realistlikuks alternatiiviks piirkondadele, kus kiire andmeside tagamine maapealsete võrkudega on problemaatiline. Satelliitside kiiruse piirangute (ja mahupiirangute) tõttu ei ole sellise lahendusega võimalik praeguse tehnilise taseme juures saavutada maapealsete võrkudega võrreldavaid edastuskiiruseid suurusjärgus 1 Gbit/s. Nt USA sideregulaator FCC ei soovi valge ala katmisel koostööd satelliit-internetioperaatoritega, viidates ühenduskiiruse jm nõuete täitmata jätmiselei. Toetusmeetmete kavandamisel tuleks võimalusel lisada mehhanismid, mis soodustaks liitumisi loodava võrguga võimalikult pika ajaperioodi jooksul. Arvestades eesmärgi ambitsioonikust (2030) võiks välja tuua ka riskid ja võimalikud alternatiivid edasiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Gailan Sideosakonna juhataja Arvo Rammus 667 2071 [email protected] i FCC denies SpaceX Starlink for nearly $1 billion broadband subsidies (cnbc.com) 3 (3)