Pöördumine

Saatja: Ardi Link <[email protected]> Saaja: TEHIK Info Teema: Pürotehnika kasutamisega seotud õnnetuste andmed epikriisides Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Kuna ma täpselt ei tea, kellele täpsemalt TEHIKus oma küsimusi adresseerida, siis saadan kirja üldaadressile ja loodan, et see leiab inimese, kes oskab minu küsimustele vastata. Ma olen sellel teemal suhelnud ka Haigekassaga/Tervisekassaga ja sealt soovitati pöörduda TEHIKu poole, kuna teie peaksite olema epikriisidega seotud andmete haldaja/omanik. Olen Ardi Link ja kirjutan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist (TTJA). Olen tehnikaosakonna peaspetsialist ning minu üheks töövaldkonnaks on pürotehniliste toodete käitlemisega seotud tegevuslubade väljastamine ning selles valdkonnas ka riikliku järelevalve läbiviimine. Euroopa Komisjon on ette valmistamas rakendusotsust, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/29/EL (nn pürotehnika direktiiv) rakenduseeskirjad seoses pürotehniliste toodetega seotud õnnetusi käsitlevate andmete korrapärase kogumise ja ajakohastamisega. Seoses sellega peavad liikmesriigid hakkama iga kalendriaasta kohta koguma pürotehnilise toote kasutamisega seotud õnnetuste kohta, mis on aset leidnud nende territooriumil, järgmisi andmeid: 1. Pürotehniliste toodete põhjustatud õnnetuste tagajärjel saadud vigastuste koguarv; 2. Vigastuste arv ohvrite järgmiste vanuserühmade kaupa: (1) 0-12-aastased, (2) 13-18-aastased, (3) vanemad kui 18 aastat; 3. Vigastuste arv vigastuse liikide kaupa järgmistes kategooriates: (1) labakäsi või käsi, (2) nägu või pea, (3) silmad, (4) kuulmine, (5) muu; 4. Õnnetusjuhtumite arv vigastuste raskusastme kaupa järgmistes kategooriates: (1) haiglaravi vajavad vigastused, (2) surmad, (3) muu. Osutatud andmed tuleb komisjonile esitada iga kalendriaasta kohta järgmise kalendriaasta 30. aprilliks. Millal rakendusotsus vastu võetakse, ei oska öelda, kuid selliseid andmeid on riigil nagunii vaja, et vajadusel hinnata kehtivate õigusaktidega sätestatud nõuete mõjusust pürotehniliste toodete kasutamisega seotud ohutuse tagamiseks. Taustauuringut tehes leidsin, et meditsiinis on kasutusel Rahvusvaheliste Haiguste Klassifikaator (RHK). Leidsin, et RHK eesmärgiks on võimaldada eri riikides eri aegadel kogutud suremuse ja haigestumuse andmete süstemaatilist registreerimist, analüüsimist, interpreteerimist ja võrdlemist. RHK-d kasutatakse haiguste diagnooside ja muude terviseprobleemide ülekandmiseks sõnadest tärkkoodi, mis võimaldab andmete hõlpsat säilitamist, otsingut ja analüüsi. Praktikas on klassifikaator kujunenud standardseks diagnostiliseks klassifikatsiooniks ning eristatakse kahte peamist klassifikatsioonitüüpi. Esimese rühma klassifikatsioonid sisaldavad diagnoosidega ja terviseseisundiga seonduvaid andmeid ning teine rühm klassifikatsioone katab terviseprobleemidega seotud neid aspekte, mis tavaliselt jäävad väljaspoole kõnesoleva seisundi formaalset diagnoosi. Olen suhelnud ka meditsiinitöötajatega ning saanud infot, et oma juhtumi klassifitseerimisel lisatakse diagnoosikoodile (nt randme ja käe traumaatiline amputatsioon) juurde välistekitaja kood (nt ilutulestik) ning kus juhtum aset leidis (nt kodu). Tutvudes klassifikaatoriga RHK-10, leidsin koodi W39 Discharge of firework ehk tulevärgi plahvatus. Meditsiinitöötajatelt sain ka teada, et S ja T diagnooside (vigastused) korral on neil kohustuslik juurde lisada ka välispõhjus. Lisaks sain ka soovituse, et kuna kõik meditsiinitöötajad, kas ei oska otsida või ei leia õiget koodi, siis pannakse nende arvates kõige sobivam kood, mistõttu võiks olla vajadus otsida epikriisidest ka konkreetseid märksõnu. Siinkohal märgin ka ära, et TTJA-l oleks huvi lisaks pürotehniliste toode kasutamisega seotud õnnetustele saada infot ka lõhkematerjali käitlemisega, patareide allaneelamisega, elektrilöögi saamisega seotud õnnetusjuhtumite osas andmeid, sest läbi haiglate taolise info kogumine ei oleks otstarbekas, kuna iga haiglaga tuleks suhelda eraldiseisvalt. Seetõttu pöördungi teie poole, et uurida, ka meil oleks võimalik taolist infot saada. Ma mõistan, et see on seotud delikaatsete terviseandmetega, kuid selles mõttes meie jaoks ei olegi vaja teada isikuga otseselt seotavaid andmeid, vaid tema sugu ja vanust. Küll võib olla vajadus konverteerida isikukood unikaalseks ID-ks, mille kaudu oleks võimalik tuvastada ühe isiku lõikes ravi EMO-s, kiirabi poolt, statsionaarses haiglaravis, perearsti juures käimisel jms, et välistada võimalikud topeltarvestused ravi erinevatel etappidel. Oleme huvitatud ka selles osas teiega kohtuma, et arutada läbi täpsemad detailid, mida selline andmekaeve võiks teile tähendada, millised täiendavad kulud/arendused võivad sellega kaasneda ja millist täpsemat sisendit otsitavate andmete osas peaksime meie ette valmistama. Hetkel ootaksin teilt ka üldist tagasisidet, kas meil põhimõtteliselt oleks võimalik üldse selliseid andmeid epikriisidest välja otsida. Detaile saaksime siis juba vajadusel edasi täpsustada. Lugupidamisega [cid:[email protected]] Ardi Link tehnikaosakonna peaspetsialist +372 667 2027 | [email protected]<mailto:[email protected]> www.ttja.ee<http://www.ttja.ee/> | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A, 10122 Tallinn