Jana Kitter
Stabimer Õigusbüroo OÜ Teie 06.01.2023 nr
[email protected]{ Meie 31.01.2023 nr 1-8/4-2
Vastus pöördumisele
1. Millistele õigusaktidele (seadused) tugineb, kuidas on organiseeritud ja funktsioneerib
E- healt elektrooniline tervishoiu süsteem?
E-health elektrooniline tervishoiusüsteem ei ole korrektne termin ning sellise nimega riiklikku
infosüsteemi ei ole olemas. Eeldame, et soovite infot riikliku andmekogu tervise infosüsteemi osas.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) hallata on volitatud töötlejana tervise infosüsteem, mis
on asutatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) alusel ning täpsem andmekogu
korraldus on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrusega nr 138 „Tervise infosüsteemi
põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Andmestik, mida infosüsteemi kogutakse on reguleeritud
sotsiaalministri 17.09.2008 määrustega nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide
andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ (edaspidi dokumendi määrus). Lisaks
reguleerib avaliku teabe seadus andmekogu üldiseid põhimõtteid.
Tervise infosüsteemist rääkides on kasutatud ka terminit digilugu, kuna digilugu.ee on patsiendile tervise
infosüsteemi sisenemiseks loodud keskkond (patsiendiportaal)
2. Milline organisatsioon konkreetselt korraldab ja kontrollib nimetatud süsteemi tööd?
Tervise infosüsteemi vastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa ning volitatud
töötlejad on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja Eesti Tervishoiu Pildipank.
Järelevalvet tervise infosüsteemi üle teostavad Riigi Infosüsteemide Amet ja Andmekaitse Inspektsioon.
Terviseamet teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate osas terviseinfosüsteemi andmete saatmise
kohustuse täitmisel.
3. Kas Teie organisatsioonil “TEHIK” on täielik ligipääs kõigile elektroonilistele
tervishoiusüsteemidele, mis on iga patsiendi kohta avatud?
TEHIK on andmekogu tehniline haldaja ning omab juurdepääsu kõikidele tervise infosüsteemis olevatele
andmetele. Andmete töötlemine andmekogus toimub vastavalt õigusaktides toodud nõuetele.
Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemidele TEHIK juurdepääsu ei oma.
4. Kes üldse omavad ligipääsu patsientide tervishoiu infosüsteemidele?
Tervise infosüsteemi ligipääsud on reguleeritud TTKS § 593, mille kohaselt on:
Pärnu mnt 132 / 11317 Tallinn / 794 3900 /
[email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770
2
1) patsiendil endal juurdepääs oma isikuandmetele. Patsiendi elu või tervise kaitseks võib
tervishoiuteenuse osutaja andmete infosüsteemi edastamisel määrata kuni kuuekuulise tähtaja, mille
jooksul saab patsient esmakordselt tutvuda isikuandmetega ainult tervishoiutöötaja vahendusel.
2) Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele TTKS
§ 41 lõigetes 1–12 sätestatud eesmärkidel ja korras ( § 41 (1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest
tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse
osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(11) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus
töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:
1) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes TTKS § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist - § 2 (1)
Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi
halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna
eest vastutav minister.;
2) TTKS § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil. - § 56 lg 1 7) tervishoiuteenuste kvaliteedi
tagamise nõuded;).
Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik.
Tervishoiutöötajad TTKS tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud
Terviseametis.
3) Lisaks eelnimetatud isikule on tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs
tervishoiuteenusel osalemiseks järgmistel isikutel:
1) arstiõppe üliõpilasel, kes on läbinud õppekavas olevad neljanda kursuse kohustuslikud ained;
2) füsioterapeudil;
3) tegevusterapeudil;
4) logopeedil;
5) kliinilisel psühholoogil;
6) optometristil;
7) radioloogia tehnikul;
8) TTKS § 30 lõikes 32 nimetatud isikul (§30 (32) Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli suunatud isik, kes
teeb tööpraktikat Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või tervishoiukõrgkooli praktikabaasis).
Patsiendil on õigus keelata tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenusel osaleja juurdepääs tervise
infosüsteemis olevatele isikuandmetele.
4) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti eksperdil ja riiklikult tunnustatud või riikliku ekspertiisiasutuse või
tema lepingupartneri kohtupsühhiaatria eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele
isikuandmetele kohtuarstliku ekspertiisi ning kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks.
5) Muudel isikutel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb
seadusest.
(7) Lisaks eeltoodule väljastatakse isikuandmeid üksnes andmesubjekti enda nõusolekul, ilma
andmesubjekti nõusolekuta teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks või süüteo- või
kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks, Terviseametile ja Andmekaitse Inspektsioonile nende ülesannete
täitmise tagamiseks ning muul juhul, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või edastamine on
seaduses sätestatud.
5. Kas elektroonilised tervishoiu süsteemid E- healt ja E- Tervis on üks ja see sama
süsteem?
Vaata p 1 toodud selgitust.
3
6. Kas iga süsteemi info patsiendi kohta on eraldi või on see osa kogu riiklikust süsteemist
E- tervis?
Tervise infosüsteem on eraldiseisev tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemidest, mis talletavad rohkem
infot kui tervise infosüsteemi dokumentide määrusest tulenevast kohustusest edastatakse.
Teised riiklikud rahvatervise eesmärgil loodud andmekogud töötlevad andmeid oma õigusruumist
tulevalt. Tervise infosüsteemi vahendusel saavad infot vähi sõeluuringute register ja surma põhjuste
register.
7. Kui info patsiendi kohta on eraldi süsteemis, siis kuidas jõuab info patsiendi tervise
andmete kohta riiklikusse infosüsteemi E- Tervis? Kas see toimub automaatselt või
teasel viisil?
Andmete edastuse viis (käsitsi või automaatselt) oleneb tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi
võimalustest ja seadistustest. Suuremates haiglates liiguvad andmed automaatselt, aga näiteks enamus
perearstidest saadavad andmed käsitsi. Sama kehtib arstiportaali kasutajate korral.
8. Millisel viisil patsiendi tervise informatsioon sattub portaali Digilugu? Kas toimub
automaatselt või teeb seda ise meditsiinitöötaja?
Patsiendiportaalis digilugu.ee on näha andmed, mis on tervishoiuteenuse osutajate poolt tervise
infosüsteemi edastatud – edastatakse andmed, mis on kohustuslikud vastavalt dokumendi määrusele.
Andmete edastuse viis (käsitsi või automaatselt) sõltub tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi
võimalustest ja seadistustest,
9. Kes ja millist patsiendi tervishoiu informatsiooni jagab iga patsiendi kohta
infosüsteemis? Millal ja millisel eesmärgil?
Küsimus ei ole arusaadav. Eeldame, et soovite infot, millistel tingimustel ja kellel on õigus tervise
infosüsteemist andmete saamine.
Tervise infosüsteemist saavad andmeid need isikud, kellel vastav õigus tuleneb seadusest (TTKS § 593 lg
6).
Lisaks on tervise infosüsteemi andmeid õigus saada
1. Sotsiaalkindlustusametil:
1) isiku nõusolekul puude raskusastme tuvastamiseks (alus: puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
seadus§ 23);
2) isiku nõusolekul a) seose vägivallakuriteo ja tervisekahjustuse vahel;
b) töötaval vanaduspensioniealisel vägivallakuriteost tingitud funktsiooni kõrvalekalde ja selle
kestuse tuvastamiseks (alus: ohvriabiseadus § 111);
3) isiku nõusolekul püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõimetuspensioni määramiseks (alus:
Riikliku pensionikindlustuse seadus § 31 lg 8 ja9);
4) isiku nõusolekul tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstava
kahjuhüvitise määramiseks (alus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 245.)
5) isiku nõusolekul töövõime kaotuse tuvastamiseks ametnikul teenistusülesannete täitmisel
õnnetusjuhtumi tagajärjel või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo
tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või
tekkinud haiguse tõttu saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu (Avaliku teenistuse seadus§
49 ja 491);
6) isiku nõusolekul erihoolekandeteenusele saamiseks (alus: sotsiaalhoolekande seadus § 70 lg 11)
2. Töötukassal isiku nõusolekul töövõime hindamiseks (alus: töövõimetoetuse seadus § 6 lg 1).
4
11. Kas infosüsteemis on võimalik hiljem korrigeerida või kustutada juba sisestatud
patsiendi terviseandmeid?
Tervise infosüsteemi edastatud andmeid saab muuta ja tühistada. Põhimääruse § 9 reguleerib tervise
infosüsteemi andmete muutmise põhimõtteid.
§ 9. Andmete muutmine
(1) Infosüsteemi edastatud andmete muutmiseks esitab andmeandja andmekogusse viivitamata uued
andmed või teavitab volitatud töötlejat vajadusest esitatud andmeid muuta viivitamata peale vea
ilmnemist.
(2) Infosüsteemi volitatud töötlejal on andmekvaliteedi tagamiseks õigus kontrollida infosüsteemi
edastatud dokumendi vastavust standardile. Vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei hinda osutatud
teenuse kohta esitatud andmeid sisuliselt.
(3) Kui infosüsteemi volitatud töötleja avastab infosüsteemis ebakorrektsed andmed või teda
teavitatakse andmete ebaõigsusest või ebakorrektsusest, peab volitatud töötleja andmete õigsust
kontrollima ning ebaõiged või ebakorrektsed andmed parandama.
(4) Infosüsteemi volitatud töötlejal on õigus teha andmeandjale järelepärimine, kui on tekkinud kahtlus
andmete tõepärasuses.
(5) Käesoleva määruse tähenduses loetakse ebakorrektseteks andmeteks need infosüsteemi edastatud
andmed, mis ei vasta nõutud standardile ning sellest tulenevalt ei ole võimalik edastatud andmeid
infosüsteemi teenustes kasutada või need takistavad teenuste tööd.
a) Kellel on see võimalus.
Tervishoiuteenuse osutajal, kes on andmed tervise infosüsteemi edastanud. Volitatud töötlejal
põhimääruses toodud tingimustel.
b) Millal, millisel momendil?
Kui on tuvastanud valeandmed või standardile mitte vastavad (ebakorrektseteks) andmed.
c) Millisel põhjusel või eesmärgil?
Edastatud andmed ei ole korrektsed (ei vasta standardile) või on sisestatud valeandmed.
12. Millisel põhjusel ei ole patsiendi haigusloo väljatrükkidel näidatud:
a) Millisest tervishoiu infosüsteemist on väljatrükk väljatrükitud.
Palun täpsustage küsimust, millise väljatrüki kohta soovite infot. Kirjale ei ole lisatud väljatrükki.
b) Miks ei ole väljatrükil väljatrüki tegija nime, perekonnanime, andmeid, kellena
väljatrüki tegija töötab, ja väljatrüki tegija kinnitus (allkiri, tempel).
Andmed, mis peavad olema esitatud dokumendil on reguleeritud dokumendimäärusel (vt punkt 1)
Näiteks ambulatoorse epikriisi andmekoosseisus on dokumendi koostaja andmed:
2.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi
2.2. Tervishoiutöötaja registrikood
2.3. Tervishoiutöötaja eriala
2.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed
2.5. Tervishoiuasutuse nimi
2.6. Tervishoiuasutuse äriregistri kood
2.7. Tervishoiuasutuse tegevusloa number
2.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed
2.9. Tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoha aadress
Lugupidamisega
5
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Arm
Direktor
Laine Mokrik
[email protected]