Laste ja perede toetamine

Rahandusministeerium Meie 13.01.2023 nr 1.2-2/4-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Keskkonnaministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ rakendamiseks koostatud ministri käskkirjaga kinnitatavad toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. TAT raamtekst 2. TAT seletuskiri 3. SK lisa 1 põhiõiguste harta 4. SK lisa 2 riskid 5. TAT riskihindamise tabel 6. TAT lisa 1 Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Tervise Arengu Instituut Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Ingrid Mangulson 626 9208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga „Laste ja perede toetamine“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega viiakse ellu meetmete nimekirja kohaseid sekkumisi laste ja perede toetamiseks ning laste riskikäitumise ennetamiseks. Selleks arendatakse ennetavaid sekkumisi lapseootel või lapse saanud peredele ning suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel, tagades seeläbi abivajavate laste parema märkamise ning nende perede toetamise. Lisaks luuakse mitmekülgse abivajadusega lastele terviklik ja läbimõeldud tugisüsteem, mis tagab vajalike tööriistade, meetodite, teenuste ja muude sekkumiste olemasolu lastele ja nende peredele, meetmete optimaalse kättesaadavuse ning lastega töötavate spetsialistide piisava traumateadlikkuse ja -pädevuse. Abivajavate laste ja perede paremaks märkamiseks ja toetamiseks ning kohaliku ja riigi tasandi lastekaitse kvaliteedi parandamiseks töötatakse välja valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel ning luuakse vajalikud digilahendused ja kasutajasõbralik keskkond lastekaitsetöö tegemiseks. Tegevuste elluviijaks on Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakond ning partneriteks Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK). Meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ eelarve on 44 075 477 eurot (ELi toetus 30 852 834 eurot ja riiklik kaasfinantseering 13 222 643 eurot). Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Laste ja perede toetamine“ eelarve on 32 075 477 eurot (Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi ESF+) toetus 22 452 834 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 622 643 eurot. Lisaks käesoleva TAT rakendamisele on meetme 21.4.7.9 eelarvest planeeritud TAT määruse alusel korraldada avatud taotlusvoor kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) lastekaitse korraldusmudeli rakendamiseks (eelarvega 12 000 000 eurot). Käskkirja eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunikud Liisa-Lotta Raag (tel 626 9253, [email protected]), Maarja Kärson (tel 626 9283, [email protected]), Joanna Karu (tel 626 9804, [email protected]), Gerli Lehe (tel 626 9755, [email protected]) ja Helen Jõks (tel 715 3472, [email protected]) ning nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). Toetatavad tegevused ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II Käskkirja sisu ESF+i vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ESF+ist rahastatavale 6. prioriteetse suuna meetmele 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ (edaspidi meede). Vastavalt ÜSS § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib RA rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seoseid Eesti 2035 sihtide ja arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TATst rahastatavad tegevused on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. TAT kinnitatakse sotsiaalkaitseministri käskkirjaga ÜSS § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Tegevuste eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „TAT muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ja seosed Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega. TAT kehtestatakse meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ rakendamiseks. TAT on seotud järgmiste meetmete nimekirjas nimetatud sekkumistega: „Laste ja perede toetamine“ ja „Laste riskikäitumise ennetamine“. TAT tegevustel ei ole regionaalset eripära, TATi mõju on üle-eestiline. TAT raames arendatakse uusi sekkumisi ja abimeetmeid eriti haavatavatele sihtrühmadele, et tagada teenuste parem kättesaadavus kogu riigis. Samuti töötatakse välja uus lastekaitse korraldusmudel, mis aitab ühtlustada lastekaitse kvaliteeti kogu riigis ja võimestada KOV-i üksusi lastekaitsetöö tegemisel. TAT toetatavate tegevuste hulgas on teenused eriti haavatavatele sihtrühmadele (asendus- ja järelhooldusteenus, kinnise lasteasutuse teenus, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, väärkoheldud laste abistamine lastemajas jne). Nendele mitmekülgse abivajadusega lastele vajaduspõhiste teenuste arendamine, sh nende kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, suurendab ka kehvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate perede heaolu ning toetab neis peredes kasvavate laste hilisemat toimetulekut ja konkurentsivõimet tööturul, takistades vaesuse põlvkondlikku edasikandumist. TAT tegevustega toetatakse vanemaharidust ning pereteenuste arendamist ja kättesaadavust, mis tagab pere abivajaduse varajase märkamise ja õigeaegse toe, mis suurendab neis peredes kasvavate laste heaolu. Laste ja perede heaolu toetamine on ühiskonna jätkusuutlikkuse aspektist 2 ülioluline, sest investeeringud mõjusatesse ennetustegevustesse toovad pikaajalist kasu lastele, peredele ja ühiskonnale ning on kulutulusad. Praegu jaguneb hoolduskoormus naiste ja meeste vahel ebavõrdselt ning naistele langeb suurem osa laste eest hoolitsemise ja kasvatamisega seotud kohustustest. Vanemahariduse ja pereteenuste arendamise üks eesmärk on naiste ja meeste võrdsem osalus hoolduskohustuste täitmisel, pöörates erilist tähelepanu isade vanemlike oskuste arendamisele ning vanemaharidust toetavates programmides ja sekkumistes osalemise soodustamisele. Ka peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine toetab otseselt töötajate töö- ja pereelu ühitamist. TAT alusel teenuste, digilahenduste ja keskkondade loomisel ja arendamisel tagatakse ligipääsetavus erinevate võimete ja vajadustega kasutajatele (sh lapsed, erivajadusega inimesed). Kavandatud tegevustel ei ole negatiivset keskkonnamõju, ainult positiivne mõju laste ja perede heaolule. TAT tegevuste raames arendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit (STAR) kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks, mille tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine. Luues võimalused andmevahetuseks erinevate asutustega, väheneb meili teel tehtavate päringute ja kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist. Ka muud tegevused viiakse ellu keskkonnasäästlikult, nt koolituste korraldamisel hoidutakse paberkandjal materjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale maksimaalselt. Üritusi korraldatakse läbimõeldult, et nendel osalemise ökoloogiline jalajälg oleks vähim. Planeeritud tegevused on kavandatud jätkusuutlikult ja arvestades riigieelarvelisi võimalusi. See tähendab, et uute sekkumiste arendamisel ja nende hilisemal osutamisel leiatakse selleks vahendid olemasolevast eelarvest, vajadusel teenuste rahastamise põhimõtteid ümber kujundades või teenuse osutamise korraldust muutes. TAT alusel kavandatud tegevused toetavad järgnevatel aastatel elluviidavaid suuri muudatusi – erivajadustega laste tugisüsteemi reform ja lastekaitse reform. TAT vajalikkuse põhjendus Eesti laste- ja perepoliitika hõlmab nii rahalisi meetmeid kui teenuseid. Eesti universaalsed rahalised hüved, nt vanemahüvitis ja lasterikaste perede toetused, on Euroopas ühed eesrindlikumad ja need on tulemuslikud nii vaesuse leevendamisel kui sündimuse toetamisel, samal ajal kui Eesti riigi panus teenustesse on üks Euroopa väiksemaid. Nii ennetusteenused kui ka suurima abivajadusega lastele ja peredele mõeldud teenused ja tugimeetmed vajavad senisest enam tähelepanu, et need vastaksid perede vajadustele ning oleksid kvaliteetsed ja kättesaadavad. Lapse heaolu ja arengut mõjutavad oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemate vanemlik kompetentsus. Uuringu1 järgi soovivad Eesti lapsevanemad laste kasvatamisel rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda, või ei söanda abi küsida. Puudus on vanemaharidusest ja üldisest vanemliku toimetuleku toetamisest eri vanuses laste vanemate puhul. Vajadus on kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste järele, kus pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel. Lapsevanemate raskused võivad kulmineeruda konfliktse lahkumineku ja perekonnaõiguslike vaidlustega. Igal aastal pöördub erinevate last puudutavate küsimuste (elatis, suhtlus- ja hooldusõigus) lahendamiseks kohtu poole ligi 4000 inimest. Vaidlused võivad kesta aastaid, kurnates nii last kui lapsevanemaid. Eestis on 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Märkimisväärselt on kasvanud psüühikahäirega laste arv. Ka lasteabitelefonile 116 111 pöördutakse järjest enam just laste vaimse tervise teemadel, sh enesevigastamine ja suitsiidid. Laste vaimset tervist mõjutavad 1 Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/node/67906 3 otseselt peresuhted ja haridusasutuste õppekeskkond, aga ka digivahendite ja interneti kasutamise aeg ning vähene kehaline aktiivsus. Lisaks on laste ja noorte vaimset heaolu mõjutanud koroonakriisi ajal rakendatud ühiskondlikud meetmed, sh distantsõpe, mille tagajärjed avalduvad veel pikema aja jooksul. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent vanemate sõnul on abi saamine sageli keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Igal aastal kogevad tuhanded Eesti lapsed vägivalda või väärkohtlemist, sageli oma perekeskkonnas. 2021. aastal registreeriti Eestis 663 lapse vastu suunatud seksuaalkuritegu, mille pani sageli toime lapsele lähedane isik. Registreeriti ka ligi 3800 perevägivalla kuritegu, millest 27% puhul oli laps pealtnägija või vahetu kannatanu. Vägivald peres kahjustab last ka siis, kui ta pole selles osaline. Laste väärkohtlemise peamised põhjused on: ühiskonnas levinud hoiakud laste kasvatamise ja vanemluse suhtes, vanema enda lapseeast tuleneva trauma kahjulike mõjude ülekandumine ning puudulikud vanemlikud oskused ja laiemalt suhtlemisoskus. Koguni 42% Eesti lapsevanematest peab laste kehalist karistamist teatud olukordades vajalikuks ja mõistetavaks kasvatusvahendiks. Kriminaaluurimiseni jõudnud laste väärkohtlemise juhtumitest ilmneb, et vanemad kasutavad laste suhtes kasvatusvägivalda enamasti teadmatusest, oskamatusest või jõuetusest, aga laps võib olla ka vanematevahelise vägivalla kaasohver. 2020. aastal eraldati perest enamasti lapse väärkohtlemise või hooletusse jätmise tõttu 284 last, mis on mõnevõrra vähem kui viimastel aastatel keskmiselt. Kokku viibis 2020. aasta lõpus asendushooldusel 2277 last (koos lapsendajaperedes kasvavate lastega 2902 last). Kuigi lapse eelistatud kasvukeskkond on pere (perepõhine asendushooldus), elas 2020. aasta lõpus asutusepõhisel hooldusel ca 35% kõigist asendushooldust vajavatest lastest (ca 800 last). Nendest 2% olid alla 3-aastased. Asutuses elavate laste arv on järk-järgult vähenenud, ent perepõhise hoolduse osakaalu kasv on olnud soovitust tagasihoidlikum, seda eriti hooldusperes kasvavate laste puhul. Selle üheks põhjuseks on piisaval hulgal hooldusperede puudumine erinevate vajadustega laste jaoks. Suurem osa perepõhisel asendushooldusel elavaid lapsi elab eestkosteperedes (2020. aasta lõpus 1332 last). Sarnased probleemid on ka asendushoolduse tagamisel nendele lastele, kes vajavad seda lühiajaliselt kriisiolukorras või kelle hooldamine ja kasvatamine on keerulisem kas lapse vajaduste tõttu (rasked psüühikahäired, käitumisprobleemid, suur hooldusvajadus jms) või ei toeta seda vanemate endi võimekus. Näiteks viibis 2020. aastal turvakodus 676 last ja õpilaskodus 402 last. Kinnise lasteasutuse teenuse saamiseks esitati 2020. aastal 137 taotlust, millest 90 rahuldati. Asutusepõhiste teenuste asendamine perepõhise toega on praegu takistatud, sest pole piisavalt peresid, kes oleksid valmis lapsi ajutiselt või pikemalt kasvatada võtma. Samuti ei leidu kompleksprobleemidega lastele sobivaid teenuseid, mis ennetaksid asutusse paigutamist ja milles oleksid integreeritud ravi, rehabilitatsioon ja haridus ning vajaduse korral mõjutusvahend. Asutusepõhiste teenuste puhul on puuduseks ka töö peredega ajal, kui laps viibib asutuses, samuti vähene jätkutugi asutusest lahkumise järel. See omakorda vähendab senise töö tulemuslikkust ja lastel on negatiivsete käitumismustrite muutmisel või iseseisvasse ellu astumisel palju raskusi. Eesti lastekaitsesüsteemis on keskne roll KOV-i üksustel, kelle ülesandeks on muu hulgas ennetustöö kohalikul tasandil ning abivajavate laste vajaduste hindamine ja abimeetmete pakkumine. Laste heaolu tagamine on võimalik vaid eri valdkondade koostöös. Praegu on lastega seotud infovahetus sotsiaal-, haridus-, tervishoiu- ja õiguskaitsevaldkonna vahel puudulik ning osapoolte rollid ja vastutus ebaselged. SKA järelevalvearuannetest selgub, et probleemseim valdkond lastekaitsetöös on juhtumikorralduslik võrgustikutöö abivajavale lapsele abi osutamisel. Samuti ei ole lapse täisealiseks saades ja abivajaduse jätkudes tagatud sujuv üleminek sotsiaalkaitsesüsteemi. KOV-i üksustes lastekaitsetööd tegevate spetsialistide arv on viimasel viiel aastal kasvanud, ent 2020. aastal oli Eestis seitse KOV-i, kus lastekaitsetöötajat ei olnud või ta töötas osakoormusega, ja 20 KOV-i, kus töötas vaid üks täiskoormusega lastekaitsetöötaja. Ühel spetsialistil ei ole võimalik ilma meeskonna toeta edukalt täita lastekaitsetööle seatud ootusi. Seda 4 kinnitavad nii spetsialistide voolavus kui lastekaitsetöö pigem negatiivne maine. KOV-i üksustel on ulatuslik enesekorraldusõigus lastekaitse korraldamiseks, kuid olemasolevad juhtimis- ja kvaliteedisüsteemid ei ole piisavad, et lastekaitsetöötajaid tööalaselt toetada ja motiveerida ning tagada nende tegevuse nõuetekohasus. Lastekaitsetöö ei ole alati selgelt eesmärgistatud, lapse ja tema perekonna kaasamine on vähene ega võimesta neid vajalikke muutusi ellu viima. Puudus on ka riiklikest juhistest ja standarditest nii üldiseks juhtumitööks kui eri sihtrühmade vajaduspõhiseks abistamiseks. KOV-ide ulatuslik enesekorraldusõigus valdkonnas ning ühtsete standardite ja praktika vähesus raskendab ühtlasi tõhusa välise järelevalve tegemist KOV-i üksuste ülesannete täitmise üle. Punkt 2 „Toetatavad tegevused“ Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh puutumust riigiabi andmisega. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse abikõlblikkuse periood ja elluviija ning partnerid. TAT tegevusi viib ellu Sotsiaalministeerium koostöös partneritega, kelleks on SKA, TAI ja TEHIK. Kõiki toetatavaid tegevusi viib ellu Sotsiaalministeerium, arvestades et tegevused on suunatud lastekaitsesüsteemi arendamisele ning hõlmavad ulatuslikke muudatusi (sh õiguslikke muudatusi) abivajavate laste ja perede tugisüsteemis. Seda saab teha Sotsiaalministeerium oma seadusest tulenevate ülesannete alusel, milleks on lastekaitsepoliitika väljatöötamine ja rakendamine, lastekaitse ja selle järelevalve riiklik koordineerimine ning lastekaitsetöötajate täienduskoolituste korraldamine (lastekaitseseaduse § 14). Tegevus 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“ Lapse heaolu ja arengut mõjutavad oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemate vanemlik kompetentsus. Seetõttu on vaja toetada igas vanuses laste vanemaid ning pakkuda neile õigeaegset, asjakohast ja professionaalset tuge laste kasvatamisel. Lapsevanemate ja positiivse kasvatuspraktika toetamine on üks paremaid viise ennetada hilisemaid tervishoiu-, lastekaitse-, hoolekande- ja kriminaalsüsteemi ning tööhõive- ja majandussektori probleeme. Eesmärk on toetada lapseootel ja lapse saanud peresid ning suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel esimestel eluaastatel. Oluliseks tegevuseks on igas eas (0–18-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavate programmide ja sekkumiste arendamine ning üle-eestilise kättesaadavuse parandamine, sh pööratakse rohkem tähelepanu isade teadlikkuse parandamisele ja nende osaluse suurendamisele vanemaharidusprogrammides. Tegevustega soovitakse jõuda olukorrani, kus head vanemlikud oskused on loomulik vajadus pereks kasvamisel ning pered peavad tavapäraseks küsida vajaduse korral abi ja võtta pakutavad teenused vastu. Tegevuse tulemusena töötatakse välja esimest korda lapseootel vanematele vanemlust toetav teabe- ja õppematerjalide pakett, mis keskendub lapsevanema rolli ettevalmistamisele ja oskustele toetada lapse arengut. Laste väärkohtlemise ennetamise ning perede heaolu suurendamise ja elukvaliteedi parandamise eesmärgil töötatakse välja 0–2-aastaste laste vanematele vanemlike oskuste arendamise programm. Seni vähem kaetud sihtrühmale (8–12-aastaste laste vanemad) töötatakse välja vanemlike oskuste programm, millega toetatakse lapsevanema oskusi positiivse vanemluse kasvatusmeetodite kasutamisel, et hoida turvalisi ja usalduslikke peresuhteid. Arvestades perede vajadust täiendava toe järele, selgitatakse välja sekkumist vajavad sihtrühmad ning selle alusel luuakse jätkusuutlikke ja eri sihtrühmi hõlmavad sekkumismeetmed vanemluse toetamiseks. Käitumisoskuste mäng „Veel parem“ (VEPA) on rahvusvaheliselt tunnustatud ja tõenduspõhine ennetustegevus, mis vähendab noorte riskikäitumist ja mõjutab positiivselt laste elukäiku. VEPA 5 toetab laste ja noorte eneseregulatsiooni ning sotsiaal-emotsionaalset pädevust, mis aitab hoida laste vaimset tervist. Pikemas perspektiivis aitab VEPA ennetada sõltuvuste teket, psüühilisi häireid, koolist väljalangemist ja agressiivset käitumist teismeeas. VEPA aitab kaasa tervema ja turvalisema ühiskonna arengule. Suuremad arendustegevused on jaotatud erinevatele aastatele ning nende käigus pööratakse tähelepanu programmi jätkusuutlikkusele. Suurema tähelepanu all on mentorite süsteemiga tegelemine ja uute sihtrühmade kaasamine (haridusvaldkonna spetsialistid). Tegevus 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ Tegevuse raames arendatakse välja mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste ja/või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes heaoluvaldkonnas. See tähendab, et laps võib samal ajal vajada tuge füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku seisundi parandamiseks. Sellisel juhul on lapse abistamiseks vaja meetmeid ja teenuseid, mis arvestavad lapse mitmekülgse abivajadusega ning pakuvad igakülgset ja kombineeritud tuge nii lapsele kui tema vanematele või hooldajatele. Sellise abivajaduse korral vajab lisaks lapsele endale tuge ka lapse pere, sest perekond ja kodukeskkond moodustavad olulise osa abivajava lapse tugisüsteemist. Samuti on vaja toetada lapse hooldajate toimetulekut nii nende endi kui ka peres elavate teiste laste heaolu tagamiseks. Tegevuse sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega või õigusrikkumisi toime pannud lapsed ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed. Tegevused on suunatud lastel tõsise ja kompleksse abivajaduse tekkimise või süvenemise ennetamisele (s.o teise ja kolmanda tasandi ennetustegevus) ning seeläbi laste arengu ja hilisema iseseisva toimetuleku toetamisele. Selleks töötatakse välja ja tehakse paremini kättesaadavaks erinevate vajadustega lastele mõeldud abivajaduse tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed (sh hindamisvahendid) ja sekkumised, mis hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid ja vaimset tervist toetavaid teenuseid, ambulatoorseid teenuseid kui ka ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Lisaks uute sekkumiste arendamisele arendatakse ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteeti ning parandatakse teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust. Selleks arendatakse muu hulgas teenuste kvaliteedi- ja järelevalvesüsteemi. Sekkumiste arendamisel kaasatakse sihtrühmaks olevaid lapsi ja noori, arendades selleks vajaduse korral ka vajalikke meetodeid ja tööriistu. Erilist tähelepanu pööratakse eri valdkondade asutuste ja spetsialistide koostöö edendamisele, et tagada lapse ja pere võimalikult lapsesõbralik abistamine. Selleks et parandada lastega töötavate spetsialistide traumateadlikkust ja -pädevust ning üldist kompetentsust haavatavate sihtrühmadega töötamisel, koolitatakse tegevuse raames ka lastega töötavaid spetsialiste. Samuti on oluline teha uuringuid, analüüse ja õppekäike, mis aitavad täiendavalt välja selgitada kitsaskohti ning tuua välja parimad kogemused ja lahendused muudatuste tegemiseks. Tegevus 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ Igal aastal kogevad tuhanded Eesti lapsed vägivalda, hooletusse jätmist ja traumasid, mis põhjustavad füüsilise ja vaimse tervise probleeme ja raskendavad hariduselus osalemist ning toovad täiskasvanueas kaasa probleeme nii sotsiaalses kui ühiskondlikus elus toimetulekul. Igal aastal avavad KOV-i lastekaitsetöötajad ligi 3000 uut lastekaitsejuhtumit. Lasteabitelefonile pöörduti 2021. aastal 12 855 korral (pöördumiste arv suurenes võrreldes 2020. aastaga 28%). 0– 19-aastaste seas diagnoositi ligi 5000 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu ning endalt võttis elu üheksa last ja noorukit vanuses 0–19, sealjuures pöördub lastehaiglasse iga kuu umbes 10–14 suitsiidikatse teinud noort. 2021. aastal esitati kokku 115 kinnise lasteasutuse taotlust (millest 93 olid seotud kordumatu noorega), neist 77 last suunati teenust saama kohtuotsusega. 2021. aastal 6 registreeriti Eestis 663 laste vastu suunatud seksuaalkuritegu (38% rohkem kui 2020. aastal) ja pea 4000 perevägivallakuritegu, millest ligi 30% puhul olid ohvriks ka lapsed. Lastekaitsesüsteemil on ülioluline ülesanne taolisi probleeme ennetada ning vajaduse korral õigel ajal sekkuda, aidates lastel ja peredel panna alus paremale tulevikule. Juhtumimenetlus on lastekaitsetöö olulisim osa ning lastekaitsetöötajal on ka juhtumikorraldaja roll. Juhtumikorralduse abil on võimalik last õigel ajal ja sobivalt aidata, eesmärke seada, eesmärkide täitmist hinnata, võrgustikku kaasata ning tulemusi saavutada. Paraku ei kaasata lastekaitsetöös piisavalt lapsi ja peresid, töö on bürokraatlik, spetsialistidel puuduvad piisavad teadmised ja oskused abivajaduse terviklikuks hindamiseks ning süsteemse, eesmärgistatud ja tulemusliku juhtumikorralduse läbiviimiseks. Sealjuures ei lõpetata juhtumeid tihti mitte seetõttu, et lapse abivajadus oleks ära langenud, vaid seetõttu, et laps sai 18-aastaseks või asus teise KOV-i territooriumile elama. Uuringutest selgub sotsiaaltöötajate professionaalse tööalase toetuse vähesus. Ühelt poolt seostub see sotsiaaltöötajate endi vähese valmisolekuga oma vajadusi reflekteerida ning toetust hankida ja kasutada, teiselt poolt aga selle valdkonna alatähtsustamisega sotsiaaltöö korraldajate ja juhtide poolt. Nähakse vajadust, et sotsiaalasutuste juhid oleksid paremini kursis valdkonna eripäradega ning kannaksid edasi olulisi väärtusi. Praegu ei ole sotsiaalvaldkonna juhtidele paika pandud kvalifikatsiooninõudeid, mis puudutavad hariduslikku ettevalmistust või juhtimiskogemust. Seetõttu võib sotsiaalasutust endiselt juhtida inimene, kellel ei ole sotsiaalvaldkonnast piisavaid teadmisi või kellel ei ole vajalikke juhtimiskompetentsust, muu hulgas teadmisi ja oskusi, kuidas hoida positiivset tööõhkkonda, inimesi motiveerida, arendada, eest vedada ja juhtida. Tegevuse tulemusel töötatakse välja uus lastekaitsekorralduse mudel, mis võimaldab lastekaitsetöötajatel teha oma tööd süsteemselt, eesmärgistatult ja tulemuslikult. Lisaks võimestatakse KOV-i üksusi lastekaitsetöötajatele toetava keskkonna loomisel. Arendatakse ka sisemise ja välise järelevalve korraldust lastekaitsevaldkonnas. Samuti on oluline teha uuringuid, analüüse ja õppekäike, mis aitavad täiendavalt välja selgitada kitsaskohti ning tuua välja parimad kogemused ja lahendused muudatuste tegemiseks. Eesmärgi saavutamist toetavad õiguslikud muudatused, mille väljatöötamist alustatakse 2023. aastal selleks ajaks valmiva lastekaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse põhjal, milles on analüüsitud praeguse lastekaitsekorralduse olulisemaid kitsaskohti ja pakutud neile lahendused. Tegevus 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“ Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond ning lastekaitsesüsteemi oluline ülesanne on ennetada laste perekonnast eraldamist. Kui lapse perest eraldamine on lapse huvides vältimatu või laps ei saa muul põhjusel elada koos oma sünnivanematega, tuleb talle võimaldada asendushooldus ja eelkõige peres kasvamine (perepõhine asendushooldus). Perepõhise asendushoolduse edendamiseks on alates 2016. aastast ellu viidud olulisi süsteemseid muudatusi. Kuigi asutusepõhisel hooldusel elavate laste arv on aasta-aastalt vähenenud, on perepõhise hoolduse osakaalu tõus jäänud siiski soovitust mõnevõrra tagasihoidlikumaks. Selleks, et praeguseks teadaolevaid probleeme lahendada, valmib Sotsiaalministeeriumis 2022. aasta lõpuks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, mis toob välja täiendavad muudatusvajadused, mis puudutavad perepõhise hoolduse pakkujate värbamist, ettevalmistust, toetamist, perepõhise hoolduse pakkumise võimaluste mitmekesistamist erinevate vajadustega lastele, lapse heaolu jälgimist asendushooldusel olles jm. Eraldi tähelepanu pööratakse väikelaste institutsionaalse hoolduse lõpetamisele. Üks TAT eesmärke on toetada nende muudatuste ellurakendamist. Kõik TAT raames elluviidavad tegevused toetavad perekonnast eraldatud laste õiguste ja heaolu kaitset. Kuna arvestatav hulk asendushooldusel olevatest lastest elab jätkuvalt asutustes, on oluline jätkata ka asutusepõhise asendushoolduse kvaliteedi parandamise ja arendustegevustega. Selleks on oluline arendada teenuse osutamise standardeid, pakkuda teenuseosutajatele ja -korraldajatele nii laste vajaduste hindamiseks, kaasatuse suurendamiseks kui ka teenuse arendamiseks tööriistu ja 7 juhiseid, parandada spetsialistide tööks ettevalmistust ja üldist traumateadlikkust, toetada teenuseosutamise tugisüsteemide arendamist ning viia ellu muid arendustegevusi. Kuna lisaks asendushooldusele pakutakse koduvälist hooldust lastele ka turvakodudes ja õpilaskodudes, võivad TAT-st elluviidavad tegevused puudutada ka neid lapsi, peresid ja spetsialiste. Hoolimata teenuse erinevast nimetusest on sisuliselt enamasti tegemist sarnase sihtrühmaga. Ka nende laste puhul tuleb eelkõige võtta suunaks perepõhine toetamine, kuid arvestada vajaduse korral ka asutusepõhise teenuse arendamisega. Samuti võib sekkumine asendushooldusele eelnevas etapis ennetada lapse lõplikku perekonnast eraldamist ning töö bioloogiliste peredega toetada laste taasühinemist peredega või bioloogiliste vanemate teadlikumat kaasamist juba asendushooldusel viibiva lapse ellu. 2022. aastal tegi Civitta Eesti AS asendushoolduselt elluastuvate noorte uuringu, mis tõi välja mitmeid kitsaskohti seoses asendushoolduselt lahkuvate noortega ja 2018. aastal loodud järelhooldusteenusega. TAT raames viiakse ellu tegevused, mis toetavad asendushoolduselt lahkuvaid noori ja nendega töötavaid spetsialiste, aitavad parandada nii asendushoolduselt lahkumise ettevalmistuse kui järelhoolduse kvaliteeti ning toetada nende noorte õiguste kaitset ja heaolu. Samuti on oluline teha uuringuid, analüüse ja õppekäike, mis aitavad täiendavalt välja selgitada kitsaskohti ning tuua välja parimad kogemused ja lahendused muudatuste tegemiseks. Tegevus 2.5 „Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine“ OSKA sotsiaaltöö uuringu2 andmetel on sotsiaaltöö valdkonna infosüsteemid ja -tehnoloogilised tööriistad võrreldes paljude teiste valdkondadega maha jäänud. STAR-i infosüsteem ei toeta lastekaitsetöötaja ja teiste STAR-iga töötavate spetsialistide tööd, vaid pigem tekitab lisakoormust ja -bürokraatiat, sest süsteem ei ole kasutajasõbralik ja töö dokumenteerimine tekitab täiendavat halduskoormust. Samuti ei võimalda STAR kiiret info kogumist, mistõttu võib laps ja pere õigeaegsest abist ilma jääda. Seetõttu on vaja STAR-i jt asjassepuutuvaid andmesüsteeme arendada, kuivõrd uute töökorralduslike mudelite rakendamisel on oluline viia IT-süsteemid vastavusse reaalsete tööprotsessidega. Lapse heaolu hindamise ning süsteemse juhtumimenetluse teostamise ja dokumenteerimise protsesside arendamisel tuleb silmas pidada kasutajasõbralikku ja kliendikeskset vaadet. See tähendab, et STAR peaks ühilduma ka teiste andmebaasidega, et lapse abivajaduse hindamiseks ja edaspidiseks võrgustikutööks oleks võimalik andmeid automaatselt teistest vastavatest andmebaasidest pärida ning juhtumiplaani või muid lastekaitsetöö või teenuste osutamisega seotud vajalikke dokumente võrgustikuliikmetega jagada. Lisaks on oluline luua teenuseosutaja töölaud, et lastele ja peredele teenuseid osutavad isikud saaksid turvaliselt ja mugavalt teenuse osutamise kohta infot ja vajalikke dokumente jagada ning suhtlus teenusosutajatega oleks korrektselt talletatud. Tegevus 2.6 „Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine“ Töötamise, kodu ja perega seotud ülesanded on inimeste igapäevased tegevused. Kuidas nende vahel tasakaalu leida nii, et kõik tegevused oleksid tehtud ning inimesele endale jääks töö ja pere kõrvalt veel vaba aega, on tihtipeale keeruline. Üldiselt eeldatakse, et see on iga inimese enda oskus ja otsus, kuidas ennast erinevate rollide vahel jagada. Tööandjal on võimalik mõjutada töötajate töö- ja pereelu ühitamist, arendades peresõbralikku töökultuuri. Seetõttu on ettevõtte ja personalijuhid toonud välja, et osaliselt määravad töötajate enda otsused (nt ajaplaneerimine, mõistliku töökoormuse võtmine, oma peremudeliga sobiva töökoha valimine, töötegemise 2 OSKA Sotsiaaltöö uuringuaruanne, 2021, lk 33. Internetis kättesaadav aadressil: https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2017/01/OSKA_sotsiaaltoo_uuringuaruanne_terviktekst_2021.pdf 8 efektiivsus, koduse elu korraldus) töö- ja pereelu ühitamist, aga seda mõjutavad ka töökeskkond, töökorraldus ja tööandjaga tehtavad kokkulepped3. Sotsiaalministeerium on välja töötanud peresõbraliku tööandja märgise andmise põhimõtted ja meetmed. Peresõbraliku tööandja mudel hõlmab pikaajalist konsulteerimis- ja hindamisprotsessi, mis mõjutab positiivselt töötajate töö- ja pereelu ühitamist ja tööandja konkurentsivõimelisuse kasvu ning võib omada pikaajalist positiivset mõju ühiskonnale laiemalt. Alates 2017. aastast on peresõbraliku tööandja programmi läbinud üle 130 organisatsiooni. Oluline on peresõbraliku tööandja mudeli rakendamist jätkata, kuna see mõjutab töövaldkonda parema töö- ja pereelu ühitamisega, sest töötavatel või töötada soovivatel lapsevanematel, lähedaste eest hoolitsevatel inimestel ja oma oskusi täiendada soovivatel inimestel väheneb risk jääda tööturult kõrvale. Tegevus 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“ Lapse heaolu ja arengut mõjutavad oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemate vanemlik kompetentsus. Seetõttu on vaja lapsevanemaid toetada ning pakkuda neile õigeaegset, asjakohast ja professionaalset tuge laste kasvatamisel. Oluline on muuta peredele vajalik teave ühest kohast kättesaadavaks ja luua kodulähedased juurdepääsuvõimalused pereteenustele. Laste ja perede heaolu toetamine on ühiskonna jätkusuutlikkuse aspektist ülioluline, sest investeeringud mõjusatesse ennetustegevustesse toovad pikaajalist kasu lastele, peredele ja ühiskonnale ning on kulutulusad. Eesmärk on luua ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. SA Lapse Heaolu Arengukeskus on eesmärgi täitmiseks välja töötanud ja testinud (2022. aastal) ennetus- ja peretöökeskuse tegevusmudelit „Perepesa“ (edaspidi Perepesa), et pakkuda süsteemset lahendust, kuidas toetada KOV-e lastele ja peredele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisel ning peredega tehtava ennetustöö tulemuslikkuse suurendamisel. Perepesa on KOV-is tegutsev kogukondlik keskus, kus toetatakse laste ja perede heaolu süsteemse ja järjepideva ennetustegevusega kodukoha läheduses. Perepesad on ennetus- ja peretöökeskused, mille sihtrühmaks on pered lapseootusest kuni kooliminekueani. Keskus koondab vajalikku teavet ning tõenduspõhiseid teenuseid ja programme, et pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel. Perepesas kasutatakse eelkõige teaduslikult tõestatud meetmeid. Pakutavad teenused on eelistatult teaduspõhised, tõenditeadlikud või tõenduspõhised ja nende eesmärk on tagada võimalikult tõhus tugi pere heaolu suurendamiseks. Eesmärk on koondada ja tugevdada olemasolevad, killustunud teenused, pakkuda lastega peredele uusi mõjusaid ennetusalaseid sekkumisi koordineeritult ühest kohast ja valdkondadeüleselt. Oluliseks tegevuseks eesmärgi täitmisel on pereteenuste arendamine ja teenuste kättesaadavuse parandamine, et igas vanuses (0–18-aastaste) laste vanematele pakkuda õigeaegset, asjakohast ja professionaalset tuge laste kasvatamisel. Pereteenused on peredele mõeldud teenused, mis toetavad lapse heaolu ja perede toimetulekut, arvestades perede vajadust täiendava toe järele: vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid, terviseedendus, tugigrupid, pereteraapia või muud teenused, mis toetavad perede toimetulekut. Lapse heaolu perekonnas sõltub suuresti vanematevahelistest suhetest ning nende oskustest ja teadmistest. Oluline on toetada vanemaid tõenduspõhiste programmidega/sekkumistega, mis aitavad saada juurde teadmisi ja praktilisi oskusi sellest, kuidas hoida peresuhteid ja ületada paarisuhtes ette tulevaid probleeme ilma suhtest lahkumata. Selleks on oluline toetada lapsevanemate pereteraapias osalemist. ’ 3 Uuring “Töö- ja pereelu ühitamine”. 2014. OÜ InCase 9 Vanemaharidusprogrammide kättesaadavuse parandamisega soovitakse toetada lapseootel ja lapse saanud peresid, suurendada lapsevanemate (eriti isade) teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel esimestel eluaastatel. Vanemahariduse pakkumisega soovitakse lapsevanematel aidata ennetada ja toime tulla laste käitumisprobleemide ja arenguküsimustega, seejuures pööratakse tähelepanu seni vähem kaetud sihtrühmale (8–12-aastaste laste vanemad). Samuti on oluline pakkuda peredele teenuseid, mis toetavad laste tervist (logopeedi teenus, toitumis-, liikumis- ja unenõustamine). KOV-idele antakse uute ennetus- ja peretöökeskuste loomiseks palgatoetust tööjõukulude katteks. Lisaks on pereteenuste arendamiseks ja kättesaadavuse parandamiseks võimalus taotleda toetust kõigil KOV-idel, kes vastavad määruses nimetatud kriteeriumitele. Tegevuse tulemusena kasvab KOV-ide poolt peredele pakutavate pereteenuste arv ja kättesaadavus. Tegevuste tulemusena soovitakse jõuda olukorrani, kus head vanemlikud oskused ja rahulolu pakkuv paarisuhe on loomulik vajadus pereks kasvamisel ning probleemide ilmnemisel peavad pered tavapäraseks küsida abi, samuti on kohalikul tasandil olemas toetavad pereteenused, mis lähtuvad pere abivajadusest. Punkt 2.8 „Riigiabi“ TAT eesmärk on toetada, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Eesmärgi saavutamiseks pööratakse tähelepanu nii lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele ja ennetusele kui sihitatud sekkumistele, fookuses on praeguse lastekaitsekorralduse parandamine ja eriti haavatavate sihtrühmade toetamine. Elluviija on Sotsiaalministeerium, kes on tegevuste elluviimisse kaasanud partneritena SKA, TAI ja TEHIKu. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Kuivõrd TAT raames teenuseid, sh tasu eest, ei pakuta, ei saa TAT tegevust lugeda majandustegevuseks. TAT tegevused 2.3, 2.6 ja 2.7 on süsteemi arendamisega seotud tegevused, mis ei mõjuta konkurentsi. Kui tegevusega on seotud teenuste osutamine või kaupade hankimine, siis on teenuseosutajad leitud riigihankemenetlusega, mille tulemusena tekib teenuse hind turuhinnanana, mis välistab eelise andmise ja saamise. Seega ei ole tegemist riigiabiga ka pakkujate tasandil. Punkt 3 „Näitajad“ Punktis 3 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt, kvalitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundi- ja tulemusnäitajad ning nende algtase ja sihttase aastatel 2024 ja 2029. Samuti on esitatud TAT-spetsiifilised näitajad. Käesolev TAT panustab otseselt meetmete nimekirja väljundinäitajasse „Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste väljatöötamine“ sihttasemega 2 aastal 2024 ja 5 aastal 2029. Sihttaseme aluseks on vajalik arv sekkumisi selliselt, et need sihitaksid erineva abivajadusega lapsi ja noori. Eelkõige pööratakse sekkumiste arendamisel tähelepanu järgmistele sihtrühmadele: 10 1) väärkohtlemist kogenud lapsed ja nende pered; 2) asendushooldust saavad lapsed ja nende pered; 3) suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lapsed ja nende pered (psüühikahäiretega, käitumisprobleemidega, õigusrikkumisi toime pannud lapsed); 4) riskiperes kasvavad lapsed ja nende vanemad (vanemluse toetamine); 5) seksuaalselt väärkohtlevalt käituvad lapsed ja noored. Sekkumisena peetakse silmas erinevate meetmete kogumit, mis toetavad sihtrühmi, kelle puhul praeguses süsteemis puuduvad vajalikud abimeetmed või pole need piisavalt kättesaadavad või tulemuslikud. Meetmed on tegevused, teenused või muu abi. Riskiolukorras olevate laste ja noorte sekkumine on välja töötatud, kui on loodud sekkumise kirjelduse dokument. 2024. aastaks peaks olema välja töötatud vähemalt kaks sekkumist ja 2029. aastaks viis sekkumist. Käesolev TAT panustab otseselt ka meetmete nimekirja väljundinäitajasse „Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ sihttasemega 0 aastal 2024 ja 1 aastal 2029. Programmi üks suurimaid tegevusi on uue lastekaitsemudeli väljatöötamine ja selle käivitamine. Uus mudel aitab parandada lastekaitsetöö kvaliteeti ja tulemuslikkust ning seeläbi ennetada laste ja noorte riskiolukorda sattumist. Eesmärk on luua selge, struktureeritud ja eesmärgistatud juhtumikorralduse mudel, mille abil on võimalik lapse ja pere abivajadus selgelt tuvastada ning pakkuda seeläbi sobivaid abimeetmeid. Mudeli üks eesmärk on luua ka meeskonnad, kuhu on kaasatud haridus-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid, et tagada parem võrgustikutöö ja info liikumine. Lisaks töötatakse välja tööriistad ja juhised lastekaitsetöötajatele, et lastekaitsetöö oleks tulemuslikum ja abi oleks paremini tagatud. Sihttaseme saavutamist mõõdetakse lastekaitseseaduse muudatuste jõustumisega. TAT panustab ka meetmete nimekirja tulemusnäitajasse „Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine“ sihttasemega 1 aastal 2029 ning tulemusnäitajasse „Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste rakendamine“ sihttasemega 2 aastal 2024 ja 5 aastal 2029. Esitatud on ka TAT-spetsiifilised näitajad. Tegevuste 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“ ja 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“ tulemuslikkust hinnatakse TAT-spetsiifilise näitajaga „Teenusel osalenud inimeste arv“. Tegevuse 2.1 sihttase aastal 2026 on 400, sihttaseme aastal 2029 saab paika panna siis, kui riskikäitumisega laste sekkumised ja uued vanemlusprogrammid aastal 2024 on välja valitud. Tegevuse 2.7 sihttase aastal 2026 on 1000. Sihttase aastal 2029 on sama, kuna tegevused eeldatavalt pärast 2026. aastat ei jätku. Punkt 4 „Tegevuste eelarve“ TAT eelarve on 32 075 477 eurot, sh ESF+i toetus 22 452 834 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 622 643 eurot. Aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisa 2 finantsplaanis. Lisaks käesoleva TAT rakendamisele on meetme 21.4.7.9 eelarvest planeeritud TAT määruse alusel korraldada avatud taotlusvoor KOV-idele lastekaitse korraldusmudeli rakendamiseks (eelarvega 12 000 000 eurot). Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 11 Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada RÜ- le kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. TAT-s nimetatakse abikõlbmatud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud, ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada RÜ-le makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga makset esitada ei tule. Punkt 7 „Elluviija ja partneri kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad TAT elluviijale kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui maksed erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarveaasta kohta. Elluviija on kohustatud korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3. Enne TAT-st rahastatavate riigihangete korraldamist tuleb elluviijal RA-ga kooskõlastada riigihanke raames toetatavate sisuliste tegevuste vastavus TAT eesmärkide saavutamisele ning edastada RÜ-le info riigihanke alusdokumentide kohta. RA ei kooskõlasta riigihangetega seotud tehnilisi ega vormilisi aspekte ega kontrolli kooskõla riigihangete seaduses sätestatuga. Hangete, riigihanke alusdokumentide ja lepingutega seoses pakub elluviijale eelnõustamist RÜ, samas ei ole eelnõustamine n-ö siduv ning kohustus korrektselt hange korraldada on elluviijal/partneril endal. 12 On oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest tuleb ESF+ist rahastatud tegevustes osalejate kohta koguda nõutavad andmed vastavalt ÜSS § 19 lõikele 3. Osalejate andmeid tuleb sisestada sündmuste infosüsteemi ehk SISi, mille kaudu kogutakse infot osalejate kohta. Punkt 8 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Järelaruande esitamise kohustust elluviijal ei ole. Punkt 9 „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaiete lahendamine” Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV TAT mõjud Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda, mille kaudu kavandatakse tegevusi perioodiks 01.01.2023–31.12.2029. Meetmete nimekirja järgi panustavad need TAT sekkumised kahte 13 horisontaalsesse teemasse: 1) võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus ja 2) regionaalareng ning tegevuste sihiks on hooliv ühiskond. Alljärgnevalt on TAT tegevuste mõjudes välja toodud nimetatud horisontaalsed teemad ja panus sihti „hooliv ühiskond“, lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas sätestatud mõjuvaldkondadest ning toetudes mõjude määratlemise kontrollküsimustikule (https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome- ja-normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-hindamine). Rakendatavate tegevustega panustatakse järgmistesse mõjuvaldkondadesse: Sotsiaalne mõju Kõik TAT tegevused on suunatud abi ja tuge vajavatele lastele ja nende peredele nii otseste sihtrühma puudutavate tegevuste kaudu kui ka seeläbi, et toetatakse sihtrühmaga tegelevaid spetsialiste, kes TAT tegevuste raames saavad võimaluse tõenduspõhisemalt ja tõhusamalt abi vajavaid lapsi ja peresid toetada. Tegevused hõlmavad nii laste ja perede sihtrühma laiemalt (nt VEPA metoodika laiem rakendamine Eesti õpilastele, peresõbraliku tööandja programmi rakendamine) kui ka keskenduvad spetsiifilisemate abivajavate laste ja perede gruppide (nt kompleksse abivajadusega lapsed ja nende pered; seksuaalselt, füüsiliselt või vaimselt väärkoheldud lapsed; asendushooldusel lapsed või kinnisest lasteasutusest lahkuvad lapsed) toetamisele. Iga tegevuse eesmärk, sisu, tulemus ja sihtrühmad on välja toodud TAT raamtekstis. Tegevuste tulemusena saab eeldada positiivset sotsiaalset koondmõju abivajavatele lastele ja peredele, Sellega panustatakse hoolivamasse ühiskonda, kus pakutakse vajalikku tuge abivajajatele, sealjuures saab eeldada tegevuste mõju järgmiste teemade puhul: mõju tervisele, sh vaimse ja füüsilise tervise toetamise kaudu; mõju heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, sh sotsiaalteenuste aredamise, ohvrite abistamise, laste ja perede heaolusse panustamise ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise kaudu; mõju võrdsetesse võimalustesse haavatavamate sihtrühmade toetamise kaudu; mõju inimeste õigustele laste õiguste ja heaolu parema tagamise kaudu. Hinnanguliselt mõjutavad lapsi ja peresid enim need TAT tegevused, mis on suunatud laiemalt lastele ja peredele, need tegevused on VEPA programm4, vanemlusprogrammid, peresõbraliku tööandja märgise programm ning KOV-ide pereteenused. Sihitatud tegevused (nt asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteeti parandavad tegevused) ning kompleksse abivajadusega laste ja nende perede toetamise alategevused (nt traumateraapia, lastemaja ja kinnise lasteasutuse teenus, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, jätkutugi kinnisest lasteasutusest või statsionaarsest asutusest lahkuvatele lastele) mõjutavad Eesti lastest ja peredest küll väiksemat (hinnanguliselt 1– 4%), kuid samas kõige haavatavamat osa ning tugevate tõenduspõhiste sekkumistega. Lisaks on kavandatavatel koolitustel ja töövahendite arendamisel eelduslikult positiivne mõju spetsialistide kaudu nii laiemale sihtrühmale kui kitsamalt suure abivajadusega lastele (tabel 1). Riigivalitsemine Kavandatud TAT tegevustel on nii kaudne kui otsene mõju KOV-i korraldusele lastele ja peredele pakutavate teenuste arendamise ja pakkumise, valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamise ja IT-lahenduste arenduse kaudu, mis kõik toetavad KOV-i ülesannet toetada ja abistada oma piirkonna abivajavaid elanikke, sh lapsi ja peresid. Lastemaja või kinnise lasteasutuse teenused ning spetsialistide töövahendite ja koolituste korraldamine on alati olnud ka riigi poolt vähem või rohkem toetatud, TAT raames tehtavad tegevused aitavad seda funktsiooni tõhusamalt täita. KOV-ides pereteenuste loomise toetamine (perepesad vm) aitab tõhusamalt kaasa KOV-ide rolli täitmisele lastele ja peredele teenuste osutamisel (tabel 1). Infotehnoloogia ja infoühiskond 4 TAT tegevus 1. VEPA rakendamisega seotud alategevuse puhul on eesmärgid hinnatud VEPA strateegias 2022–2026.pdf (tai.ee)). VEPA rakendamise oluline sotsiaalne mõju on laste vaimse tervise ja käitumisprobleemide vähenemine, kiusamise ja tõrjutuse vähenemine ning ühtlasi ka kaasnev paranev klassikliima ja toetavam õpikeskkond, VEPA mõju on järjepidevalt Eestis monitooritud ja selle tulemused on avaldatud https://www.vepa.ee/tutvustus/tulemused-eestis/ 14 Kavandatud TAT tegevustel on positiivne mõju ka e-teenuse arendamisele tegevuse 5 (lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine) kaudu (tabel 1). Siseturvalisus TAT tegevused panustavad ka alaealiste õigusrikkujate ja riskirühmade toetamisse, mille kaudu saab hinnata ka mõju siseturvalisuse kasvule. Eelkõige saab hinnata mõju süütegude ennetamisele ja lahendamisele tegevuse 2 alategevuste kaudu, mis toetavad kompleksse abivajadusega lapsi ja nende peresid kinnise lasteasutuse teenuse, riskikäitumist ennetavate sotsiaalprogrammide ja kinnisest lasteasutusest või statsionaarsest asutusest lahkuvatele lastele jätkutoe arendamiste kaudu (tabel 1). Regionaalareng TAT tegevused panustavad üle Eesti, toetades abivajavaid Eesti lapsi ja peresid sõltumata piirkonnast või piirkonna sotsiaalmajanduslikest erinevustest. Samuti on TAT tegevuste tulemid (nt lastekaitse korraldusmudel või tulemuslikku lastekaitsetööd toetav IT-lahendus) lapsi ja peresid toetavatele spetsialistidele kõigis KOV-ides kasutatavad pikemaks perioodiks ka edaspidi. Seega saab hinnata, et TAT tegevustel on positiivne mõju regionaalarengule seeläbi, et panustatakse ka väiksematesse KOV-idesse. Tabel 1. TAT tegevused ja alategevused ning mõjutatavad sihtrühmad TAT tegevused ja alategevused Sihtrühma suurus ja Sihtrühma või andmelõike kirjeldus osakaal Laiemalt sihtrühma üldarv 0–17-aastate laste arv (01.01.2022) 259 338 Lastega leibkondade arv (2021) 155 900 Tegevus 1: vanemlike oskuste 0–2-aastaseid lapsi (01.01.2022) 40 910 arendamine ja vanemluse 76 522 11–15-aastaseid lapsi (01.01.2022) toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine: - 0–2-aastaste laste õpilaste arv (põhikoolis 2021/22. õa) 132 446 vanematele mõeldud õpetajate arv (üldhariduskoolides 16 569 vanemlike oskuste 2021/22. õa) arendamise programm koolide arv (põhikoolid 2021/22. õa) 349 - tõenduspõhised vanemlusprogrammid teismeliste vanematele Osakaal kõigist lastest (0–17-aastased): - VEPA käitumisoskuste 0–2-aastaste osakaal 16% mängu metoodika 11–15-aastaste osakaal 30% rakendamine üle Eesti põhikooliõpilaste osakaal 51% Tegevus 2: mitmekülgse Puudega 0–17-aastaste laste arv 9 808 abivajadusega laste ja nende (2021. a lõpp): perede toetamine: keskmise 3 934 - traumateraapia meetodite raske 5 253 arendamine ja süsteemne sügava 621 rakendamine kompleksprobleemidega ja Liitpuudega 2302 väärkoheldud laste sh sügava liitpuudega 436 abistamiseks Psüühikahäirega puudega lapsi 3 457 - lastemajateenuse Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised 4 688 arendamine ja võimekuse haigusjuhud 0–19-aastaste seas loomine füüsiliselt (2021) 15  väärkoheldud laste Seksuaalkuriteos kannatanud 663 abistamiseks alaealiste arv (2021) - kinnise lasteasutuse Lastemajasse pöördumisi (2021) 534 teenuse ja sotsiaalse Kinnise lasteasutuse teenust saavate 122 rehabilitatsiooni teenuse laste arv (2021) arendus ning 4187 (3420 väärtegu spetsialiseerumine Alaealiste poolt toime pandud ja 767 kuritegu) sõltuvalt lapse häirest ja süütegude arv (2021) vajadustest - riskikäitumist ennetavate Osakaal kõigist lastest (0–17-aastased/(0–19-aastased): sotsiaalprogrammide puudega laste osakaal 3,8% arendamine ja rakendamine liitpuudega laste osakaal 0,9% - jätkutoe süsteemi psüühikahäirega puudega laste 1,3% väljaarendamine kinnisest osakaal lasteasutusest või psühhiaatrilise haigusjuhuga 0–19- 1,7% statsionaarsest asutusest aastate osakaal lahkuvatele lastele seksuaalkuritegudes kannatanud laste 0,26% osakaal kinnises lasteasutuses viibinud laste 0,05% osakaal Tegevus 3: valdkondadeülese Uute abivajavate laste arv (nende laste 3785 lastekaitse korraldusmudeli arv, kelle puhul on KOV lastekaitse- või väljatöötamine hoolekandeteemalise juhtumimenetluse registreerinud) Uute abivajavate laste osakaal 0–17- 1,5% aastastest lastest Tegevus 4: asendus- ja Asendushooldusel kokku (2021. a 2216 järelhooldusteenuse kvaliteedi lõpp) parandamine ja perepõhisel asendushooldusel 149 mitmekesistamine ning hooldusperes perepõhise hoolduse perepõhisel asendushooldusel 1280 arendamine eestkosteperes asutusepõhisel asendushooldusel 787 asenduskodus/perekodus Perepõhise hoolduse osakaal 64,5% asendushoolduses Asendushooldusel olevate laste 0,9% osakaal alaealistest (01.01.2022) Järelhooldusel olevaid noori (2021) 153 Tegevus 5: lapsi ja peresid ning Lastekaitsetöötajate arv KOV-ides 286 tulemuslikku lastekaitsetööd (2021) toetavate IT-lahenduste loomine 79 KOV-ide arv Tegevus 6: peresõbraliku 3 tööandja märgise programmi rakendamine Tegevus 7: kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine Perepesade arv Allikad: Statistikaamet, SKA, Sotsiaalministeerium, Haridussilm 16 Andmekaitsealane mõjuhinnang Vastavalt Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse 19 lõikele 3 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (https://ec.europa.eu/sfc/en/2021/support- ms/2021MNTESF?qt_esf_faq=2#/) “. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje teostamiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt RM RO juhendile. Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan (SKA) isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks (SKA põhimääruse §-d 5 ja 6 ning § 8 p 4). SKA avalikku ülesannet toetatakse käesoleval juhul ÜSS § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi poolt kinnitatud TAT käskkirja alusel. SKA vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti tagatakse töödeldavate andmete kaitse ja turvalisus. Mõlema toetatud tegevuse puhul esitab inimene ankeedi, milles annab nõusoleku projektis andmete töötlemiseks. Ankeediga kogutakse järgmisi andmeid: teenusesaaja nimi, isikukood, kontaktandmed, tööhõive staatus, õppimine ja osalemine kursustel. TAT tegevuse 2.2 puhul annab SKA oma kohustuse (korraldada erihoolekandeteenuseid ning tuvastada inimese erihoolekandeteenuse vajadus ja talle sobivad abimeetmed) üle KOV-ile. Seega on inimese andmete peamine töötleja KOV, kes kogub inimese kohta täpselt samu andmeid, nagu kogub praegu SKA, kui ta otsustab inimese erihoolekandeteenuse vajaduse üle. Selleks on SKA-l sõlmitud KOV-idega koostöölepingud, milles on punkt isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kohta. Lisaks annab inimene kõnealuse tegevuse puhul ankeedis nõusoleku, et KOV ja SKA töötlevad tema isikuandmeid eesmärgiga hinnata erihoolekandeteenuste ja muude sotsiaalhoolekandehüvitiste ja abimeetmete vajadust. TAT-s nimetatud tegevuste puhul järgib elluviija minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh tegevuste edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3 ja III lisas, ning esitama need RÜ-le. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT tegevused vastavad 2021–2027 seirekomisjonis kinnitatud üldistele valikukriteeriumitele. 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele TAT mõju meetmete nimekirjas nimetatud näitajatele on kirjeldatud seletuskirja punktis 3. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus 17 Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. 4. Elluviija ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia TAT tegevuste elluviija on Sotsiaalministeerium. Ministeeriumi valitsemisalas on muu hulgas riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, sotsiaalse turvalisuse ja sotsiaalhoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise ja sellealase tegevuse koordineerimine, laste ja perede heaolu edendamine ja rahvastikupoliitika koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sotsiaalministeeriumi ülesanded lastekaitsevaldkonnas hõlmavad lastekaitsepoliitika väljatöötamist ja selle rakendamise koordineerimist, lastekaitse ja selle järelevalve riiklikku koordineerimist, lastekaitsealaste uuringute ja analüüside tegemise korraldamist ning lastekaitsemeetmete planeerimist ja arendamist, lapse õiguste kaitseks ja heaolu tagamiseks juhiste, rakendussuuniste ja muude teabematerjalide väljatöötamist ning nendest avalikkuse teavitamist, samuti lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamist. Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumil vajalik haldussuutlikkus ja kompetentsus käesoleva TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks eespool loetletud tegevuste kaudu. Tegevusi viiakse ellu koos järgmiste partneritega: Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes viib ellu riiklikku lastekaitsepoliitikat ja korraldab lastele ja peredele riiklike teenuste osutamist. Välisvahendite toel on aastatel 2015–2022 loodud igas maakonnas raske ja sügava puudega lastele osutatavate tugiteenuste (tugiisikuteenus, lapsehoiuteenus ning toetava teenustena transporditeenus) võrgustik, tagades kompetentsed teenuseosutajad ja kvaliteetse teenuse kättesaadavuse üle Eesti. Paralleelselt on SKA-sse loodud KOV-ide nõustamisega tegelev meeskond, et toetada KOV-ide endi võimekust puudega lastele teenuste osutamisel ja nende arendamisel. Asendushoolduse valdkonnas on perioodil 2014–2022 välisvahendite toel ellu viidud tegevusi, mis lähtusid asendushoolduse rohelises raamatus välja toodud eesmärkidest ja ettepanekutest asendushoolduse valdkonna süsteemseks korrastamiseks. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kompetentsikeskus tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas, kes viib ellu avaliku sektori olulisemaid IT- projekte. TEHIK on Sotsiaalministeeriumile partneriks uute e-teenuste loomisel SKA-le, Eesti Haigekassale, Terviseametile, TAI-le, Ravimiametile, Tööinspektsioonile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele ja võrdõiguslikkuse volinikule. Lisaks on TEHIKul oluline roll tagada KOV-idele mõeldud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri töö ning teha koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, kellele tuleb tagada andmevahetus tervise infosüsteemiga. Tervise Arengu Instituut (TAI) on Sotsiaalministeeriumi allasutus, mis tegeleb rahvastiku terviseseisundi ja tervisemõjurite uurimise ja hindamisega, riikliku tervisestatistika koondamise ja avaldamisega, tervise ja sotsiaalse heaolu edendamisega, tervist mõjutavate sekkumiste ja tervist edendavate programmide väljatöötamisega, tervise- ja sotsiaalteenuste ja koolituste korraldamisega ning tervisepoliitika tegijate nõustamisega. VI TAT rakendamine TATd rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023, et tagada vajalike tegevuste algus ning kulude abikõlblikkus aasta algusest. VII TAT kooskõlastamine 18 TAT saadetakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele. TAT saadetakse arvamuse avaldamiseks partneritele ehk Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ning Tervise Arengu Instituudile. TAT saadetakse tutvumiseks tegevustega seotud koostööpartneritele ehk Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning SA-le Lapse Heaolu Arengukeskus. Seletuskirja lisad: 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht 2. Riskide hindamine 19  EELNÕU KINNITATUD sotsiaalkaitseministri …… käskkirjaga nr…………. Laste ja perede toetamine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 Elluviija Sotsiaalministeerium Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus SISUKORD 1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ........................................................................................ 3 1.1. SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ................................................................................................................................... 3 2. TOETATAVAD TEGEVUSED .......................................................................................................................................... 4 2.1. VANEMLIKE OSKUSTE ARENDAMINE JA TOETAMINE NING LASTE RISKIKÄITUMISE ENNETAMINE ......... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 2.2. MITMEKÜLGSE ABIVAJADUSEGA LASTE JA NENDE PEREDE TOETAMINE....................................................................................... 6 2.3. VALDKONDADEÜLESE LASTEKAITSE KORRALDUSMUDELI VÄLJATÖÖTAMINE ................................................................................. 7 2.4. ASENDUS- JA JÄRELHOOLDUSTEENUSE KVALITEEDI PARANDAMINE JA MITMEKESISTAMINE NING PEREPÕHISE HOOLDUSE ARENDAMINE .. 7 2.5. LAPSI JA PERESID NING TULEMUSLIKKU LASTEKAITSETÖÖD TOETAVATE IT-LAHENDUSTE LOOMINE................................................... 8 2.6. PERESÕBRALIKU TÖÖANDJA MÄRGISE PROGRAMMI RAKENDAMINE .......................................................................................... 9 2.7. KOHALIKES OMAVALITSUSTES PERETEENUSTE LOOMINE JA ARENDAMINE ................................................................................. 10 2.8. RIIGIABI ..................................................................................................................................................................... 11 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................. 11 4. TEGEVUSTE EELARVE ................................................................................................................................................ 13 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .......................................................................................................................................... 13 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD............................................................................................................. 13 7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ...................................................................................................................... 14 8. ARUANDLUS ............................................................................................................................................................. 15 9. TAT MUUTMINE ....................................................................................................................................................... 16 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ............................................................................................. 17 11. VAIETE LAHENDAMINE ............................................................................................................................................. 17 2 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga h1 – soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“2 on prognoositud, et Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. 1990. aastatel ja hiljem sündinud väiksemaarvuliste põlvkondade pereloomeikka jõudmise tõttu jääb Eestis rahvastiku loomulik iive prognooside kohaselt 2035. aastani mõõdukalt negatiivseks. Aastal 2035 on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem ja samal ajal väheneb tööealiste (15–64-aastased) arv ligi 35 000 inimese võrra. See tähendab ka pereloomeeas rahvastiku vähenemist. Murettekitav on väike sündimus ja Eesti noorte soovitud laste arvu vähenemine. Summaarne sündimuskordaja on küll tõusmas (1,66), kuid kasvab ka naiste keskmine vanus lapse sünnil. Rahvastikumuutused nõuavad nii kestlikku rahvastikupoliitikat, toetavat keskkonda pakkuvat laste-, noorte-, haridus-, pere- ja tervisepoliitikat, suurt tööhõivet soodustavate meetmete arendamist, eakate tööelu kestuse pikendamist ja väärika vananemise toetamist, sisserännanute sihipärast kohanemist ja lõimumist Eesti keele- ja kultuuriruumi ning Eestis elavate inimeste ja rahvuskaaslaste osalemist ühiskondlikes ja kultuurilistes tegevustes kui ka sobivate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamist. Meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad strateegia „Eesti 2035“ sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud „Eesti 2035“ sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE2035 näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja. Lisaks mõõdetakse sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamist EE2035 näitajaga „püsiva suhtelise vaesuse määr“. 1.1.3. TAT tegevustega aidatakse kaasa eelviidatud sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisele. Vanemahariduse ja pereteenuste arendamisel seatakse üheks eesmärgiks naiste ja meeste võrdsem osalus hoolduskohustuste täitmisel. Erilist tähelepanu pööratakse isade vanemlike oskuste arendamisele ning vanemaharidust toetavates programmides ja sekkumistes osalemise soodustamisele. Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine toetab otseselt töötajate (nii naiste kui meeste) töö- ja pereelu ühitamist. Loodavate või arendatavate teenuste puhul tagatakse ligipääsetavus, arvestades teenusesaajate erinevaid võimeid ja vajadusi (sh lapsed, erivajadusega inimesed). Nii mitmekülgse abivajadusega laste tugisüsteemi arendamise kui ka asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamise ja mitmekesistamise tegevustes on kesksel kohal vajaliku abi ja teenuste kättesaadavuse 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artikli 4 lõike 1 punkt h 2 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/arenguvajadused 3 parandamine ning lapsesõbralike teekondade loomine, mis nõuab sihtrühmaks olevate laste ja nende vanemate lisavajaduste arvestamist. Samuti tagatakse ligipääsetavus lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomise tegevuse raames loodud või parendatud infosüsteemides ja keskkondades. Mitmekülgse abivajadusega lastele vajaduspõhiste teenuste arendamine, sh nende kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, suurendab ka kehvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate perede heaolu ning toetab neis peredes kasvavate laste hilisemat toimetulekut ja konkurentsivõimet tööturul, takistades vaesuse põlvkondlikku edasikandumist. 1.1.4. Heaolu arengukava kohaselt on Eestis 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent abi saamine võib olla keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja abi osutamine on eri valdkondade ja asutuste vahel killustunud, osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Puudus on vanemaharidusest ja üldisest vanemliku toimetuleku toetamisest eri vanuses laste vanemate puhul. Kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksustel on ulatuslik enesekorraldusõigus lastekaitse korraldamiseks, kuid olemasolevad juhtimis- ja kvaliteedisüsteemid ei ole piisavad, et lastekaitsetöötajaid tööalaselt toetada ja motiveerida ning tagada nende tegevuse nõuetekohasus. Lastekaitsetöö ei ole alati selgelt eesmärgistatud, lapse ja tema perekonna kaasamine on vähene ega võimesta neid vajalikke muutusi ellu viima. Puudus on ka riiklikest juhistest ja standarditest nii üldiseks juhtumitööks kui eri sihtrühmade vajaduspõhiseks abistamiseks. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitmed teenused on omakorda seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Nende probleemide lahendamiseks pööratakse arengukava perioodil täiendavat tähelepanu nii lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele ja ennetusele kui ka sihitatud sekkumistele, fookuses on praeguse lastekaitsekorralduse parandamine ning eriti haavatavate sihtrühmade toetamine. 2. Toetatavad tegevused TAT üldine eesmärk on toetada seda, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost, vanusest, piirkonnast ja rahvusest sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osaleda ja nendest kasu saada. TAT-s loetletud tegevused on seotud järgmiste meetmete nimekirjas nimetatud sekkumistega: laste ja perede toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT tegevused toetavad Euroopa lastegarantii rakendamist. Kavandatud tegevustel ei ole negatiivset keskkonnamõju, ainult positiivne mõju laste ja perede heaolule. TAT tegevuste raames arendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit (STAR) kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks, mille tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine. Luues võimalused andmevahetuseks erinevate asutustega, väheneb meili teel tehtavate päringute ja kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist. Ka muud tegevused viiakse ellu keskkonnasäästlikult, nt koolituste korraldamisel hoidutakse paberkandjal materjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale maksimaalselt. Üritusi korraldatakse läbimõeldult, et nendel osalemise 4 ökoloogiline jalajälg oleks vähim. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid3. Tegevused kirjutatakse täiendavalt ja detailsemalt lahti aastapõhises tegevuskavas. 2.1 Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine 2.1.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on luua toetavad meetmed lapseootel ja lapse saanud peredele, suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel, tagades seeläbi abivajavate laste parema märkamise ning selliste perede toetamise. Oluline on arendada igas eas (0–18-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavaid programme ja sekkumisi ning parandada nende kättesaadavust üle Eesti, sealjuures pöörata erilist tähelepanu isade osaluse suurendamisele vanemlikke oskusi arendavates ja vanemlust toetavates tegevustes. 2.1.2. Tegevuse sisu Töötatakse välja esimest korda lapseootel olevatele vanematele mõeldud vanemlust toetava teabe- ja õppematerjali pakett ning 0–2-aastaste laste vanematele mõeldud vanemlike oskuste arendamise programm. Samuti arendatakse tõenduspõhiseid vanemlusprogramme ja sekkumisi vähem kaetud sihtrühmadele (8–12-aastaste laste vanemad) ning tagatakse nende parem üleriigiline kättesaadavus. Lisaks vanemluse toetamisele tehakse ka lastele mõeldud tegevusi ning tunnustatud ja tõenduspõhise ennetustegevusena rakendatakse üle Eesti käitumisoskuste mängu „Veel parem“ ehk VEPA metoodikat, et toetada laste ja noorte vaimset tervist ning kaitsta neid võimaliku riskikäitumise eest. 2.1.3. Tegevuse tulemus Arendustegevuste tulemusena on loodud vanemlust toetav teabe- ja õppematerjalide pakett ning kasutusele on võetud uued vanemlusprogrammid, mis toetavad positiivseid ja vägivallatuid kasvatusmeetodeid, pere- ja paarisuhteid ning pereliikmete vaimset tervist. Peredele mõeldud teenuste arendamise ja kättesaadavuse parandamisega on tagatud pere abivajaduse varajasem märkamine ja õigeaegne tugi, mis parandab laste heaolu. VEPA metoodika rakendamise tulemusena väheneb lastel vaimse tervise ja käitumisega seotud raskuste esinemise tõenäosus ning paraneb nende eneseregulatsioon. 2.1.4. Sihtrühm Lastega pered ning laste ja peredega töötavad spetsialistid 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 2.1.6. Tegevuse elluviijad Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner Tervise Arengu Instituut. 3 https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked 5 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine 2.2.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste ja/või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Tegevuste eesmärk on hoida ära laste abivajaduse süvenemist ning toetada juba tõsise ja kompleksse abivajadusega lapsi ja nende peresid seeläbi, et toetatakse laste arengut ning hilisemat iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist. Laste mitmekülgse abivajaduse ennetamisse panustatakse ka esimese ja teise tasandi ennetustegevustega, mille eesmärk on vähendada vaimset, füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemist, mis last tõsiselt ja pikka aega kahjustab. 2.2.2. Tegevuse sisu Töötatakse välja ja tehakse paremini kättesaadavaks sihtrühmaks olevate laste abivajaduse tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed (sh hindamisvahendid) ja sekkumised, mis hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid jt vaimset tervist toetavaid teenuseid, ambulatoorseid teenuseid kui ka ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Lisaks uute sekkumiste arendamisele arendatakse ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteeti ning parandatakse teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust. Meetmete arendamisel kaasatakse sihtrühmaks olevaid lapsi ja noori. Erilist tähelepanu pööratakse eri valdkondade asutuste ja spetsialistide vahelise koostöö edendamisele, et tagada lapse ja pere võimalikult lapsesõbralik abistamine. Lisaks koolitatakse lastega töötavaid spetsialiste, et parandada nende traumateadlikkust ja -pädevust ning üldist kompetentsust suure ja mitmekülgse abivajadusega lastega töötamisel. Ennetustegevused on mõeldud eelkõige perevägivalla ja laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele. Sel eesmärgil suurendatakse laste ja noorte teadlikkust lähisuhte- ja seksuaalvägivallast, samuti parandatakse nõustamisteenuste kättesaadavust. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, mis tagab vajalike tööriistade, meetodite, teenuste ja muude sekkumiste olemasolu nii lastele kui nende peredele, samuti meetmete optimaalse kättesaadavuse ning nende lastega töötavate spetsialistide piisava traumateadlikkuse ja -pädevuse. Suurenenud on laste ja noorte teadlikkus lähisuhte- ja seksuaalvägivallast ning paranenud on riskirühmadele mõeldud nõustamisteenuste kättesaadavus. 2.2.4. Sihtrühm Sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda. 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 6 01.01.2023–31.12.2029 2.2.6. Tegevuse elluviija ja partnerid Tegevuse elluviijaks on Sotsiaalministeerium ning partneriteks Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. 2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine 2.3.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on välja töötada valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel, et parandada nii kohaliku kui ka riigi tasandi lastekaitse kvaliteeti, sealhulgas tihedama valdkondadevahelise koostöö abil, ja tagada seeläbi abivajavate laste parem märkamine ning laste ja nende perede tulemuslik toetamine. 2.3.2. Tegevuse sisu Eesmärgi saavutamiseks on vaja välja töötada hästi struktureeritud, ühetaoline ning last ja peret kaasav lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, et tagada selgelt eesmärgistatud ja tulemuslik abistamine. Samuti töötatakse välja ja võetakse kasutusele lastega töötavatele spetsialistidele mõeldud tööriistad, sh tõendus- või teaduspõhised hindamisvahendid ning võrgustikutöö instrumendid. Lisaks tõhusatele töövahenditele mõjutab lastekaitsetöötajate tööalast heaolu ja professionaalsust organisatsioonikäitumine, mistõttu on vaja parandada juhtimisoskust KOV-i üksustes, kus töötab enamik lastekaitsespetsialiste. Samuti arendatakse sisemise ja välise järelevalve korraldust lastekaitsevaldkonnas. 2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud või kohandatud ning rakendatud tugevustel ja partnerlussuhtel põhinev ning laste turvalisust tagav lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, samuti on võimestatud KOV-i lastekaitse juhtimistasandit. 2.3.4. Sihtrühm Abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ja lastega töötavad spetsialistid 2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 2.3.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviijaks on Sotsiaalministeerium ja partneriks Sotsiaalkindlustusamet. 2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine 2.4.1. Tegevuse eesmärk 7 Tegevuse eesmärk on soodustada institutsionaalse hoolduse asemel perepõhise asendushoolduse edendamist, parandada asendushoolduse kvaliteeti ja arendada asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvatele noortele pakutavat tuge. 2.4.2. Tegevuse sisu TAT vahenditest toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada asendushooldusele paigutamist, panustavad teenuste kvaliteedi arendamisse ja perepõhise hoolduse edendamisse ning aitavad tagada asendushooldusel olevate laste õigusi ja heaolu. Olulist tähelepanu pööratakse spetsiifilisema vajadusega asendushooldusel olevatele lastele ning neile vajaliku toe väljaarendamisele. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis toetavad asendushoolduselt ellu astuvate noorte iseseisvat toimetulekut, õigusi ja heaolu. Samuti toetatakse asendushoolduse valdkonnas planeeritavate seadusemuudatuste rakendamist, mis panustavad TAT-ga samade eesmärkide saavutamisse. 2.4.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena paraneb KOV-ides riskiperede toetamine, eesmärgiga ennetada laste sattumist asendushooldusele. Lisaks suureneb perepõhise hoolduse osakaal nende laste puhul, kes asendushooldusele suunatakse ning asendushoolduse kvaliteet tervikuna ning asendushoolduselt lahkuvatele noortele pakutav tugi paraneb. 2.4.4. Sihtrühm Asendushooldusel olevad lapsed, asendushoolduselt lahkuvad noored, asendus- ja järelhoolduse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed 2.4.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 2.4.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner Sotsiaalkindlustusamet. 2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine 2.5.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on luua lastekaitsetöö tegemiseks toetav ja kasutajasõbralik keskkond, mis aitab lastekaitsetöötajatel ja teistel lastega töötavatel spetsialistidel last ja peret tulemuslikumalt toetada. Lisaks on eesmärk toetada riikliku perelepitusteenuse osutamiseks kasutajasõbraliku iseteeninduskeskonna loomist ning vajalike andmete vahetamist teiste asutuste vahel. 2.5.2. Tegevuse sisu Tulemusliku lastekaitsetöö toetamiseks luuakse IT-lahendused, mis tagavad erinevate andmete automatiseeritud liikumise, sh valdkondade vahel, ning mugava ja kasutajasõbraliku keskkonna lastekaitsejuhtumite menetlemiseks ja teenuste osutamiseks. Lisaks luuakse mugav iseteeninduskeskkond riikliku perelepitusteenuse paremaks osutamiseks. Tegevuse elluviimiseks teeb 8 Sotsiaalkindlustusamet ärianalüüsi ning tehnilised arendused teeb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2.5.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on loodud kasutajasõbralik, ligipääsetav ja vajalike funktsionaalsustega keskkond lastekaitsetöö tegemiseks. Lisaks on tegevuse tulemusena välja arendatud nii lapsevanemate kui ka spetsialistide jaoks lihtne ja mugav keskkond riikliku perelepitusteenuse kasutamiseks. 2.5.4. Sihtrühm Lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet, KOV-i üksused, lastega töötavad spetsialistid 2.5.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 2.5.6. Tegevuse elluviija ja partner(id) Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partneriteks on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine 2.6.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on jätkata peresõbraliku tööandja mudeli arendamist ja rakendamist, mõjutades töövaldkonda parema töö- ja pereelu ühitamisega, mis vähendab töötavatel või töötada soovivatel lapsevanematel, lähedaste eest hoolitsevatel inimestel ja oma oskusi täiendada soovivatel inimestel riski jääda tööturult kõrvale. 2.6.2. Tegevuse sisu Jätkatakse peresõbraliku tööandja märgise mudeli arendamist ja rakendamist, mis soodustab organisatsioonide töötaja- ja peresõbralikumaks muutumist. Märgise mudeli eripäraks on see, et tööandja saab teatud perioodi jooksul võtta kasutusele erinevaid töö- ja pereelu ühitamise meetodeid ning neid praktiseerida. Protsessi käigus annavad konsultandid nõu ning jälgivad meetodi kasutusele võtmist ja selle sobivust ja juurutamist tööandja kultuuri. Tööandja ei pea olema eelnevalt ise töö- ja pereelu ühitamise meetodeid kasutanud, kuid on valmis seda tegema ning soovib konsultantide abiga neid ellu viia. Seega on kõigil tööandjatel võimalik mudeli protsessis osaleda ning jätkata seejärel jätkusuutliku töötaja- ja peresõbraliku töökultuuriga. Mudeli protsessis osalenud tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise mudeli protsessi läbinud tööandjale kingitud tunnistus on töötajale kindluseks, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadust hoida tasakaalu töö- ja pereelu vahel. Teenustena hangitakse peresõbraliku tööandja märgise rakendamist, mille eesmärk on alg- ja lõppmärgise väljaandmine (sh sõltumatute hindamiskomisjoni liikmete töö korraldamine), märgise programmi jooksul tööandjate nõustamine, koolitused tööandjatele jms ning arendustegevused. Toetava tegevusena tehakse teavitustegevusi, mille eesmärk on regulaarselt tutvustada peresõbraliku tööandja märgist ja kujundada sellest üldtuntud kvaliteedimärk, mis annab teadmise nii töötajale kui tööandjale, et seda märgist omav tööandja on pere- ja töötajasõbralik, samuti laiem kommunikatsioon töö- ja pereelu 9 ühitamisest. Korraldatakse ka tunnustusüritus, hallatakse tööeluportaali peresõbraliku tööandja märgise teemalise alalehe sisu ja tehakse arendustegevusi. 2.6.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena jätkatakse peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamist ja rakendamist, kaasates programmi igal aastal kuni 25 uut tööandjat. Toetava kommunikatsioonitegevuse tulemusena suureneb ühiskonnas teadlikkus töö- ja pereelu ühitamisest. 2.6.4. Sihtrühm Poliitikakujundajad, tööandjad ja töötajad 2.6.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.12.2029 2.6.6. Tegevuse elluviija ja partner(id) Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. 2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine 2.7.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on luua ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. 2.7.2. Tegevuse sisu Toetatakse kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomist ning peredele mõeldud teenuste arendamist kohalikul tasandil lõimitud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumisega, arvestades pere vajadust täiendava toe järele enne ja pärast lapse sündi. Pereteenused on enne ja pärast lapse sündi peredele mõeldud teenused, mis toetavad lapse heaolu ja pere toimetulekut (vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid ja meetmed, terviseedendus, tugigrupid, pereteraapia või muud teenused, mis toetavad perede toimetulekut). Avatud taotlusvoorus antakse KOV-idele sihitatud toetust järgmiselt: 1. KOV-e toetatakse ennetus- ja peretöökeskuse tööjõukulude või pakutavate pereteenuste kulude katmiseks. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse KOV-e kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomisel, mille sihtrühmaks on pered lapseootusest kuni kooliminekueani. 2. Toetatakse ka neid KOV-e, kus on ennetus- ja peretöökeskus olemas, kuid soovitakse keskuses pakutavaid pereteenuseid edasi arendada või muuta need peredele paremini kättesaadavaks. 3. KOV-idele antakse toetust pereteenuste arendamiseks ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Sihtrühm on 0–18-aastaste lastega pered. 2.7.3. Tegevuse tulemus Pereteenuste arendamise ja kättesaadavuse parandamisega on tagatud pere abivajaduse varajasem märkamine ja õigeaegne tugi, mis parandab laste heaolu. Uued ennetus- ja peretöökeskused KOV-ides 10 tagavad laste ja perede heaolu süsteemse ennetustöö ja varajase märkamise kaudu. Tegevuse tulemusena kasvab KOV-ides pakutavate pereteenuste arv ja kättesaadavus ning pereteenuste saajate arv. 2.7.4. Sihtrühm Lastega pered ja laste või peredega töötavad spetsialistid 2.7.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 2.7.6. Tegevuse elluviija ja partner(id) Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium, kes korraldab tegevuse elluviimiseks avatud vooru. 2.8. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad Näitaja nimetus ja Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik (2022) (2024) (2029) Meetmete Lastekaitse 0 0 1 Siia näitajasse panustab nimekirja korraldusmudeli tegevus 2.3 väljundinäitaja väljatöötamine „Valdkondadeülese (mõõtühikuks on lastekaitse mudel) korraldusmudeli väljatöötamine“. Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamise sihttaseme saavutamist mõõdetakse lastekaitseseaduse muudatuste jõustumisega. Meetmete Riskis olevatele 0 2 5 Siia näitajasse panustavad nimekirja lastele/noortele tegevused 2.1 „Vanemlike väljundinäitaja sekkumiste oskuste arendamine ja väljatöötamine toetamine ning laste (mõõtühikuks on riskikäitumise sekkumiste arv) ennetamine“, 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning 11  perepõhise hoolduse arendamine“. Riskiolukorras olevate laste ja noorte sekkumine on välja töötatud, kui on loodud sekkumise kirjelduse dokument. 2024. aastaks peaks olema välja töötatud vähemalt 2 sekkumist ja 2029. aastaks 5 sekkumist, mille alusel saab raporteerida, et sekkumised on välja töötatud. Meetmete Lastekaitse 0 0 1 Siia näitajasse panustab nimekirja korraldusmudeli tegevus 2.3 tulemusnäitaja rakendamine „Valdkondadeülese (mõõtühikuks on lastekaitse mudel) korraldusmudeli väljatöötamine“. Rakendamist raporteerib Sotsiaalministeerium, kui tulemusnäitaja on saavutatud. Meetmete Riskis olevatele 0 0 5 Siia näitajasse panustavad nimekirja lastele/noortele tegevused 2.1 „Vanemlike tulemusnäitaja sekkumiste oskuste arendamine ja rakendamine toetamine ning laste (mõõtühikuks on riskikäitumise number) ennetamine“, 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“. Näitaja raporteerimise allikaks on sekkumiste kirjelduse dokumendid. TAT- Perepõhisel Siia näitajasse panustab spetsiifiline asendushooldusel tegevus 2.4 „Asendus- ja tulemusnäitaja laste osakaal 65% 66% 69% järelhooldusteenuse kõigist kvaliteedi parandamine ja asendushooldusel mitmekesistamine ning viibivatest lastest perepõhise hoolduse (mõõtühikuks on arendamine. osakaal) 12 TAT- Teenusel osalenud 0 400 1000 Siia näitajasse panustavad spetsiifiline inimeste arv tegevused 2.1 „Vanemlike näitaja (mõõtühikuks on oskuste arendamine ja arv) toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“ ja 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“. 4. Tegevuste eelarve Summa Osakaal 1 ESF+i toetus 22 452 834 70% 2 Riiklik kaasfinantseering 9 622 643 30% 3 Eelarve kokku 32 075 477 100% 5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 5.2. TAT kaudsed kulud loetakse abikõlblikuks ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. TAT otsesteks personalikuludeks on ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikes 3 sätestatud teavitusürituse kulud. 5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 5.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-dele 26–28, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ): 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 13 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ- le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega ja RÜ teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist. Vastavalt ühendmääruse § 15 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimusele tuleb lõppmakse esitada RÜ-le hiljemalt 17.01.2030 ning makse peab olema tasutud hiljemalt 31.12.2029. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse, eristades selles elluviija ja partnerite tegevused, ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.1.3 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele ning RA nõudmisel esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa, kui selleks vajadus tekib; 7.1.4 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.5 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.4 esitatud prognoosist; 7.1.6 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3; 7.1.7 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.1.7.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.1.7.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.1.7.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist. 7.2. TAT partner on kohustatud: 7.2.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.2.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 14 7.2.3 esitama elluviija poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija ja/või partneri vajadusest; 7.2.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.2.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.2.6 kooskõlastama elluviija ja RA-ga TAT eelarvest rahastatavate hangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega enne hangete tegemist; 7.2.7 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija tagab korrektsete TAT tegevustes osalejate andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 15 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 16 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaiete lahendamine 11.2. RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. 11.3. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. 11.4. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisa: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa 17  TAT „Laste ja perede toetamine“ 2023. aasta eelarve seletuskiri Käesolev seletuskiri kirjeldab TATi tegevuste eelarvestamist aastaks 2023. Seletuskiri moodustab terviku tegevuste 2023. aasta tegevuskavaga. Numeratsioon seletuskirjas on kooskõlas numeratsiooniga eelarves. Kõik põhitegevuste alategevuste kulud on planeeritud orienteeruvalt ning võivad tegevuste ellu viimise käigus teatud määral muutuda. 1. TAT otsesed kulud TAT otseste kulude kogusumma 2023. aastaks on 3 753 282 eurot. See hõlmab TAT juhtimiskulusid (20 900), teavitustegevuse kulusid (25 000 eurot) ning tegevuse 2.1. vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine (459 730 eurot), 2.2. mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine (972 000 eurot), 2.3 valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine (244 000 eurot), 2.4. asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi tõstmine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine (860 000 eurot), 2.5. lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastkaitsetööd teostavate T-lahenduste loomine (774 780 eurot) ning 2.7. kohalikes omavalitsustes pereteenuse loomine ja arendamine (250 000 eurot) kulusid. Tabel 1. TAT otsesed kulu 2023 Kulurida TAT otsesed kulud 2023 1. Kokku 3 753 282 1.1. TAT juhtimiskulud 20 900 1.2. Teavitustegevus 25 000 Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse 2.1. toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine 459 730 Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede 2.2. toetamine 972 000 Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli 2.3. väljatöötamine 244 000 Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi tõstmine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse 2.4. arendamine 860 000 Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd 2.5. teotavate T-lahenduste loomine 774 780 Kohalikes omavalitsustes pereteenuse loomine ja 2.7. arendamine 250 000 2. TAT juhtimiskulud 2.1 TAT juhi töötasu: TAT juhtimiskulud koosnevad TAT juhi töötasu kuludest, mis teevad kokku kuni 20 900 eurot 2023. aastal. 1 Tabel 2. TAT juhtimiskulud 2022 TAT juhtimiskulud Kulurida (SOM) 2022 Selgitus Töötasu ühes kuus on kuni 1741,7 koos tööandja maksudega sõltuvalt 20 900 töökoormuse jagunemisest TAT väliste 2.1 Kokku tööülesannetega 3. Tegevuse 2.1. „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“ kulud 2023 3.1 Sisutegevuste personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu Tervise Arengu Instituudis. Personalikulu kokku on 268 469 eurot. 3.2. Sisutegevustena viiakse 2023.a ellu erinevaid tegevusi vanemlike oskuste arendamiseks ja laste riskikäitumise ennetamiseks (vt tabel 4 ja 5). Sisutegevuste kulu on kokku 191 261 eurot. 2023. aastal vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine osas viiakse läbi eelanalüüsid sihtgruppide vajadustele vastavate tõenduspõhiste programmide valikuks, planeeritakse sobivate programmide (1-2 programmi) piloteerimine, spetsialistide kaasamine ja välja õpetamine, tõlgitakse ja kohandatakse programmide materjale ning koostatakse plaan programmide hindamiseks (sh valitakse ja kohandatakse vajalikud mõõtevahendid). 2023. aastal tehakse VEPA osas erinevaid tegevusi. Kaasatakse ja sõlmitakse kokkulepped osalevate haridusasutustega, kaardistatakse ja kaasatakse koolitajad ja mentorid (sh koolimentorid), pakutakse õpetajatele, mentoritele jm sihtrühmadele koolitusi, tehakse teavitus- ja arendustegevusi ning viiakse läbi hindamisi. Tabel 3. Tegevuse 2.1 sisutegevuste personalikulu Sisutegevuste Kulurida personalikulu (TAI) 2023 Selgitused 3.1 Kokku 268 469 Personalikulu (vanemlus): Tööandja kulu kuus palgakuludele on I Projektijuht (2,0) kvartalis 8698 eurot (3 ametikohta), Spetsialist (0,5) alates II kvartal 10103 eurot (3,5 3.1.1 Analüütik (1,0) 117 021 ametikohta). Personalikulu (VEPA): Projektijuht (0,5) Ekspert (1,0) Tööandja kulu ühes kuus palgakuludele Vanemspetsialist (2,0) on orienteeruvalt 12620,67 eurot 4,5 Analüütik (0,5) ametkoha kohta. 3.1.2 Spetsialist (0,5) 151 448 3.2. Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine kulud Tabel 4. Tegevuse 2.1 (vanemlike oskuste arendamine ja toetamine) sisutegevuste kulud 2  Vanemlike oskuste Selgitused Kuluri arendamine ja toetamine kulud da (TAI) 2023 3.2 Kokku 115 426 Sekkumisprogrammide valikuks Analüüsid ja hindamised, eelanalüüsid, hindamisvahendite 3.2.1. mõõtevahendite kohandamised 60 000 kohandamised Sekkumisprogrammide materjalide Materjalide ja videode teostus ja 45 000 väljatöötamise-, tõlkimise ja 3.2.2. tõlkimine kohandamisega seotud kulud Kohtumiste ja ürituste Ruumid, toitlustus, reisikulud jm 3.2.3. korralduskulud 10 426 kohtumiste ja ürituste läbiviimiseks Laste riskikäitumise 3.3 ennetamine (VEPA) kulud (TAI) 75 835 Ruumid, toitlustus jm koolituste ja 3.3.1 Koolituste, ürituste korralduskulu 15 000 ürituste läbiviimiseks Lepingulised tasud koolitajatele ja 3.3.2 Mentorite ja koolitajate kulud 45 000 mentoritele tehtud tööde eest VEPA teabe- ja õppematerjalide väljaandmisega seotud kulud, Materjalide, kommunikatsiooni ja andmekogumistega seotud kulud ja 3.3.3. hindamiskulud 15 835 teavituskulud 4. Tegevuse 2.2. „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ kulud 2023 4.1. Sisutegevuste personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu Sotsiaalkindlustusametis. Personalikulu on kokku 285 000 eurot. 4.2. Sisutegevustena viiakse 2023.a ellu erinevaid tegevusi mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks (vt tabel 6). Sisutegevuste kulu on kokku 687 000 eurot. Tabel 6. Tegevuse 2.2 sisutegevuste personalikulu ja sisutegevuste kulu Mitmekülgse abivajadusega laste ja Kulurida nende perede toetamine 2023 Selgitused Sisutegevuste 4.1 personalikulu (SKA) 285 000 Projektijuht (0,75 ametikohta); kinnise lasteasutuse teenuse arendamine (2,0 ametikohta); sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse arendamine (1,0 Personalikulude all on arvestatud ametikohta); TAT elluviimiseks vajalike töötajate mitmedimensioonilise personalikulu 4.1.1 pereteraapia arendamine 285 000 Sotsiaalkindlustusametis. 3  (1,0 ametikohta); hindamissüsteemi arendamine (1,0 ametikoht); lastemaja teenuste arendamine (1,0 ametikohta) Sisutegevuste kulud 4.2 (SKA) 687 000 Kinnise lasteasutuse Kinnise lasteasutuse teenuse 4.2.1 teenuse arendamine 40 000 töötajate koolitused ja töönõustamine Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) Terapeutide koolitused, MDFT mõju- 4.2.2 arendamine 110 000 uuring Hindamissüsteemi arendamine suure abivajadusega lastele sobivaima teenuse Väliseksperdi kaasamise kulud, 4.2.3 pakkumiseks 85 000 lähetuskulud, õppevisiidikulud Rakendustoe pakkumine dialektilist käitumisteraapiat pakkuvatele Koolitused ja metoodiline 4.2.4 meeskondadele 65 000 supervisioon Sotsiaalse Koolituskulud, lähetuskulud, rehabilitatsiooniteenuse teaduseksperdi ja välismentori 4.2.5 arendamine 150 000 kaasamine Puude määramise metoodika muutmise Analüüs puude määramise 4.2.6 analüüs (SOM) 100 000 metoodika muutmiseks Kahjuliku seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja abistamise meetodite arendamine, sh AIM, AIM3 ja PROFESOR hindamisvahendite, hindamisvahendite, abimaterjalide ja käsiraamatute tõlkimine ja taastava õiguse käsiraamatu hankimine, spetsialistide tõlkimise ja hankimise kulud, 4.2.7 koolitamine 42 000 spetsialistide koolitus- ja lähetuskulud Lastemaja töötajate ja võrgustikku kuuluvate spetsialistide koolituskulud, lähetuskulud, supervisioon, eksperdi Lastemaja teenuste ja kaasamise kulu koolitusprogrammi 4.2.8 võrgustikutöö arendamine 70 000 loomiseks Ravimeeskondade täiendõpe seksuaalse väärkäitumise ja Spetsialistide koolitus- ja 4.2.9 parafiiliate ravi alal 25 000 lähetuskulud 5. Tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ kulud 2023 4 5.1. Sisutegevuste personalikulu on arvestatud sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonda projektijuhi värbamiseks. Personalikulu on kokku 44 000 eurot. 5.2. Sisutegevustena viiakse 2023.a ellu erinevaid tegevusi lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamiseks (vt tabel 7). Sisutegevuste kulu on kokku 200 000 eurot. 2023. aastal viiakse läbi analüüs erinevate juhtumikorralduse mudelite valikust ning Eestile sobivaima mudeli hindamisest ning tehakse ettevalmistusi mudeli Eesti oludele kohandamiseks. Mudelit piloteeritakse 2-3 kohalikus omavalitsuses, pilootprojekti on kaasatud ka SKA. Paralleelselt pilootprojektiga toimub ka mõju-uuringu ettevalmistus ning sõltuvalt sellest, millal pilootprojektiga alustatakse, ka läbiviimine. Tabel 7. Tegevuse 2.3 sisutegevuste personalikulu ja sisutegevuste kulu Valdkondadeülese lastekaitse Selgitused Kulurida korraldusmudeli väljatöötamine 2023 5. Kokku 244 000 Sisutegevuste personalikulu 5.1. (SOM) 44 000 Projektijuhti töötasu Lastekaitse korraldusmudeli 2023.a (brutopalk 2740 5.1.1 väljatöötamine (1,0 ametikohta) 44 000 eurot kuus) 5.2. Sisutegevuste kulu (SOM) 200 000 Võrdleva analüüsi läbiviimine, juhtumikorralduse mudeli kohandamise, koolitustega ning pilootprojekti ettevalmistuse ning 150 000 elluviimisega seotud 5.2.1 Pilootprojekti ettevalmistus kulud Mõjuanalüüsi ettevalmis- 5.2.2 Mõjuanalüüsi tegemine 50 000 ning läbiviimiskulud 6. Tegevuse 2.4 „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi tõstmine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“ kulud 2023 6.1. Sisutegevuste personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu Sotsiaalkindlustusametis. Personalikulu on kokku 210 000 eurot. 6.2. Sisutegevustena viiakse 2023.a ellu erinevaid tegevusi asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi tõstmiseks ning perepõhise hoolduse arendamiseks (vt tabel 8). Sisutegevuste kulu on kokku 650 000 eurot. Tabel 8. Tegevuse 2.4 sisutegevuste personalikulu ja sisutegevuste kulu 2023 Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi tõstmine ja Kulurida mitmekesistamine 2023 Selgitused 5  ning perepõhise hoolduse arendamine Sisutegevuste personalikulu ja 6. Kokku 860 000 sisutegevuste kulu kokku Sisutegevuste Personalikulu kokku on 210 000 eurot 6.1 personalikulu 210 000 2023. aastal. Projektijuht (1,0 ametikohta) Perepõhise hoolduse tugiteenused (1,0 ametikohta) Kutseliste hooldusperede pilootprojekt (1,0 ametikohta) Personalikulude all on arvestatud TAT Asutuste tugiteenused elluviimiseks vajalike töötajate ja arendus (1,0 personalikulu Sotsiaalkindlustusametis. ametikohta) 2023. aastal rahastatakse Järelhoolduste tugi ja personalikulusid osaliselt veel ka eelmise arendus (1,0 perioodi Euroopa Sotsiaalfondi vahendite ametikohta). TAT-st „Asendushoolduse kvaliteedi Teavitustegevuste tõstmine“. Välja on arvestatud elluviijad (1,4 tegevustega seotud personalikulude 6.1.1 ametikohta) proportsioonid Sisutegevused hõlmavad tegevusi kolmes suunas: perepõhise asendushoolduse arendamine ja toetamine, asutusepõhise asendushoolduse arendamine ja toetamine ning elluastumise ja järelhoolduse tõhustamine ja 6.2 Sisutegevuste kulud 650 000 arendamine. Suurimad tegevused perepõhise Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste asendushoolduse pakkumine ja eri- ning arendamine ja kriisihooldusperede pilootprojekti 6.2.1 tugiteenused 366 000 jätkamine. Üleriiklikud tegevused perepõhise asendushoolduse normaliseerimiseks 6.2.2 Teavitustegevused 80 000 ning hooldusperede leidmiseks. Asendus- ja Peamiseks tegevuseks toetavate perekodude teenuse tegevuste arendamine ja pakkumine, et kvaliteedi arendamine toetada asutustes teenuste kvaliteedi 6.2.3 ja toetamine 160 000 tõusu. Peamiseks kuluks järelhoolduse alase Elluastumise toetamine teadlikkuse tõstmine ja valdkonna ja järelhoolduse kvaliteedi ning seda toetavate tegevuste 6.2.4 kvaliteedi arendamine 44 000 arendamine. 7. Tegevuse 2.5 „Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT- lahenduste loomine“ kulud 2023 6 7.1. Sisutegevuste personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu Sotsiaalkindlustusametis ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (TEHIK). Personalikulu on kokku 150 780 eurot. 7.2. Sisutegevustena viiakse 2023.a ellu erinevaid tegevusi lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomiseks (vt tabel 9). Sisutegevuste kulu on kokku 624 000 eurot. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT- Kulurida lahenduste loomine 2023 Selgitused Sisutegevuste personalikulu ja 7. Kokku 774 780 sisutegevuste kulu kokku Sisutegevuste 7.1 personalikulu 150 780 Ärianalüütik (SKA) 1,0 Personalikulude all on arvestatud TAT ametikohta; projektijuht elluviimiseks vajalike töötajate (TEHIK) 0,6 ametikohta; personalikulu Sotsiaalkindlustusametis ja arhitekt (TEHIK) 0,3 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide ametikohta; teenuse Keskuses 2023.aastal. haldur (TEHIK) 0,25 Sotsiaalkindlustusametile on planeeritud ametikohta; rakenduse 20 000 eurot, arvestades, et ärianalüütik administraator (TEHIK) värvatakse 2023.a teises pooles. Tervise ja 0,3 ametikohta; testija Heaolu Infosüsteemide keskusele on 7.1.1 (TEHIK) 0,5 ametikohta 150 780 planeeritud 130 780 eurot. 7.2 Sisutegevuste kulud 624 000 Riikliku perelepitusteenuse osutamiseks vajaliku andmevahetuse loomine 7.2.1 rahvastikuregistriga 624 000 IT-arenduse loomine ja turvatestimine 8. Tegevuse 2.7. „Kohalikule omavalitsusele suunatud pereteenuste loomine ja arendamine“ kulud 2023 8.1. Kohalikule omavalitsusele suunatud pereteenuste loomine ja arendamine. Konkursi korras antakse kohalikule omavalitsusele sihitatud toetust ennetus- ja peretöökeskuse tööjõukulude või pakutavate pereteenuste kulude katmiseks. Struktuurtoetuste perioodil toimub kaks konkurssi: I konkurss 2023. aasta I kvartalis (500 000 eurot) II konkurss 2025. aasta algul (1,5 miljonit eurot). Toetuse piirsumma ja osakaal I konkurss 2023 (1) Ennetus- ja peretöökeskuse tööjõukulu maksimaalne toetus taotluse kohta on 76 000 eurot. Konkursi kogumaht antud toetusliigi puhul on 304 000 eurot. 7 (2) Ennetus- ja peretöökeskuse „Perepesas“ pakutavate pereteenuste kulude maksimaalne toetus taotluse kohta on 16 000 eurot. Konkursi kogumaht antud toetusliigi puhul on 96 000 eurot. (3) Pereteenuste maksimaalne toetus taotluse kohta 25 000 eurot. Konkursi kogumaht antud toetusliigi puhul on 100 000 eurot. Toetust antakse: 1. palgatoetusena; 2. pakutavate pereteenuste kulude katteks. 9. Kaudsed kulud Kaudsed kulud TAT elluviimise tagamiseks toetuse saaja juures moodustavad 15% otsestest personalikuludest. 2023. aastal on kaudseteks kuludeks arvestatud 143 019 eurot. 10. Kokku Kogu TAT-i kulu 2023. aastal on 3 753 282 eurot, sh otsesed kulud 3 606 410 eurot ning kaudsed kulud 146 872 eurot. 11. Otsesed personalikulud kokku Otsesed personalikulud on 979 149 eurot, mis hõlmab TAT juhtimiskulusid (20 900 eurot). 8