Pöördumine

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 06.01.2023 nr 26-4/2022/104 Riigikantselei Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja eelnõu "Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks" Edastame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri;_ 3) eelnõu_lisa_1; 4) Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht; 5) toetuse andmise tingimuste riskihindamise tabel. Lisaadressaadid: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Riigi Infosüsteemi Amet Kaire Kasearu 625 6376 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  26.12.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ eelnõu seletuskiri I SISSEJUHATUS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 alusel. Meetmete nimekiri on Euroopa Komisjonis kinnitatava rakenduskava detailsem siseriiklik juhtimistööriist, kus fikseeritakse, milline asutus millises rollis on, milliseid meetmeid rakendab, milline on eelarve, kaasrahastamise allikas ning oodatavad tulemused (väljund- ja tulemusnäitajatena). Euroopa Komisjon kinnitas rakenduskava 04. oktoobril 2022. Meetmete nimekiri kinnitatakse valitsuse istungil eeldatavasti detsembris 2022.a., misjärel saab hakata ka heaks kiidetud toetuse tingimusi rakendama. Meetmete nimekirjas on poliitikaeesmärk 1 meetme 21.1.2.1 “Digiriik” rakendusasutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka rakendusasutus või MKM) ja rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). Käesolev käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse poliitikaeesmärk nr 1 „Nutikam Eesti“ nimetuse „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ ning meetme nr 21.1.2.1 „Digiriik“ raames oleva sekkumisega „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ ja vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ning rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks. TAT eesmärk on kindlustada digiriigi alusbaas, hoogustada digiriigi arenguhüppeid ning tagada turvaline ja usaldusväärne küberruum, sh inimeste põhiõiguste kaitse, sealhulgas tõstes teadlikkust ning pakkudes seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajakeskselt, küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkidest. Poliitikaeesmärk nr 1 „ Nutikam Eesti“ nimetuse „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ ning meetme nr 21.1.2.1 „Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ kogu eelarve on meetme nimekirjas 136 000 000 eurot (ERF), riiklik kaasfinantseering 58 285 714 eurot. Antud käskkiri hõlmab sellest 41% ehk 56 000 000 eurot (ERF) ja riiklik kaasfinantseering on 24 000 000 eurot. TAT toetavate tegevuste elluviimise tingimused on koostatud lähtuvalt “Digiühiskonna arengukava 2030”1 (edaspidi DA 2030) ning rakenduskava 1 „Digiühiskonna arengukava 2030“ https://www.mkm.ee/media/6791/download 1 eesmärkidest ja prioriteetidest. TAT sisaldab toetavate tegevuste eesmärkide, tulemuste ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, näitajaid ning rakendamise tingimusi. Käskkirja valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (rakendusasutus ja selle üksus digiarengu osakond edaspidi elluviija). Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid digiarengu osakonna IT rahastamise valdkonna juht Kaire Kasearu (e-post: [email protected], telefon: 625 6376) ja nõunik Eerik Robert Ots (e-post: [email protected], telefon: 625 6337). Käskkirja juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected]). 1. Punkt “Reguleerimisala” Eelnõu punkt 1.1 kirjeldab toetatavate tegevuste seost aluseks oleva rakenduskavaga, nimetades asjakohase poliitikaeesmärgi ja meetme. Punktis 1.2 sätestatakse, et toetavate tegevuste raames ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega abi, sest ei toetata majandustegevust. Riigiabi mõiste tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1, mille kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Toetuse saaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (TAT kohaselt ministeeriumi osakond). TAT raames elluviidavad tegevused kuuluvad MKM-i põhimääruse § 11 lg 2 järgi ministeeriumi valitsemisalasse ning ei ole majandustegevus. Järelikult ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettevõtja ning antav toetus ei ole riigiabi. Toetuse saaja ja partner kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima riigihangete seadust. Avatud hankemenetluse läbiviimisel eeldatakse, et ettevõtjatele eelist ei anta. Järelikult on riigiabi andmine välistatud ka teisel tasandil. 2. Punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemus“ Punktis 2.1 on sätestatud TAT eesmärk tulenevalt otseselt Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) sisust, kus arengukava on üles ehitatud 3-ele alameesmärgile: 1. I alaeesmärk. Digiriik; 2. II alaeesmärk. Ühenduvus; 3. III alaeesmärk. Küberturvalisus. TATi rakendatakse I ja III alaeesmärkide saavutamiseks, sest II alaeesmärk ei puuduta digiriigi arenguhüppeid ja arendustega seotud baastaristut otseselt. Punktis 2.2 kirjeldatakse meetme tegevuse oodatavat tulemust, mis on seotud DA 2030 peamise mõõdikuga, milleks on tagada digiteenuste kasutajate parim kogemus tasemega 90%. Punktis 2.3 on välja toodud, et toetuse andmisel järgitakse ühendmääruse kohaseid horisontaalseid põhimõtetega ning kirjeldatud seoseid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 riigivalitsemise sihi ja asjakohasemate näitajatega, mille saavutamisse toetuse andmisega panustatakse. Toetatavad tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 (edaspidi „Eesti 2 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine” saavutamisse. Toetuse andmise tingimused haakuvad eelkõige riigivalitsemise sihi teemakimpude järgmiste osadega: 1) Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele; 2) Eesti on valvatud ja kaitstud, maailmas tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline positsioon on tugev; 3) avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust. Eesti 2035 tegevuskavas olevate eesmärkide saavutamist regionaalset arengut, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse näitajatega (vt tabel 1). Tabel 1. „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist „Eesti Eesti 2035 näitajad 2035“ alasiht Sooline võrd- Võrdsed Ligipääsetavus Regionaalsed Keskkond/ õiguslikkus võimalused erinevused Kliima järgmistes näitajates „Eesti 2035“ siht „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine” Eesti on Avalike Avalike Ligipääsetavuse Rahulolu Keskkonna- uuendus- teenustega teenustega mõõdik KOV-i mõõdikud ei meelne, rahulolu rahulolu Ligipääsetavuse teenustega kohaldu. teadmiste Avalike Avalike kohta on KOV avalike Kliimakindlus loomist digiteenustega digiteenustega esitatud digiteenustega antud TAT ei ole ning rahulolu rahulolu eeltingimus, rahulolu seotud ega kuulu kasutamist mõõdetakse mõõdetakse millele mõõdetakse. taristuprojektide väärtustav arendustegevus Kuna antud kategooriasse, riik peab vastama TAT on mis on riigiüleste ja nimetatud Eesti on kesksete Euroopa usaldus- lahenduste Komisjoni väärne jaoks, siis kliimakindluse riik mõõdetakse hindamise rahulolu juhendis ptk Eesti on samuti 3.2.1. (tabel 2). inimese- kesksete või keskne riigüleste riik lahenduste puhul, mitte eraldi KOVi lahenduste kohta. 3 TAT elluviimisel rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks. Tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste arendamisel ja osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega, erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele juurdepääsuks. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi testitakse võimalusel eri soost, vanuses, rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmade peal ning rakendatakse teenuse disaini standardi 10 käsku (https://medium.com/digiriik/digiteenuste-10-k%C3%A4sku-ehk-kuidas-luua- parimat-digiriigi-kogemust-8afeb0b31fd9 ). Digiteenused arendatakse jälgides ning sisse planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada WCAG- ga seotud nõudeid. Nõuded on välja toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija- oigused/kaubandusteenused/digiligipaasetavuse-tagamine. Regionaalarengut puudutavas valdkonnas arvestatakse, et avalike e-teenuste kättesaadavus ning kvaliteet ei tohi sõltuda inimese elukohast. Väikses haldusüksuses elaval inimesel on õigus täpselt sama kvaliteetsetele ning lihtsasti kättesaadavale digiteenusele oma haldusüksuses kui näiteks pealinnas elaval inimesel. Käesoleva käskkirja skoop on riigiülesed, kesksed teenused, mis on kasutatavad kõikidele asutustele, sh KOVidele (nt digiallkirjastamine, eesti.ee portaal jne), mitte üksikute asutuste (üksikute KOVide) erilahenduste toetamine. Selleks on MKMil ja Rahandusministeeriumil planeeritud eraldi meetmed. Põhiõiguste harta kontroll-leht on lisatud seletuskirjale. 3. Punkt „Toetatavad tegevused” Arvestades infoühiskonna ja infotehnoloogia kiiret arengut ning vajadust läheneda infoühiskonna alaste teemade käsitlemise teravike seadmisele paindlikult, esitab TAT üldised tegevused eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Punktis 3.1 esitatud tegevusi viivad ellu toetuse elluviija ja/või partner omategevustena või ostetud tegevustena. Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja või arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või muude infotehnoloogiliste süsteemidena. Samuti kaardistatakse, töötatakse välja, arendatakse ning levitatakse ja tutvustatakse kasutajatele ja laiemale avalikkusele nii uusi kui juba olemasolevaid peamiselt infotehnoloogilisi riigiüleseid ning keskseid lahendusi. 1. Tegevused antud TATi raames on alljärgnevad ning on seotud detailsemalt DA 2030 suundadega: 3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine – DA 2030 suunad: avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine; andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutamine, tulevikukindlate digiriigi platvormide arendamine ja juurutamine, keskselt osutatud IT-alusteenuste arendamine ja juurutamine; uute lähenemisviiside pidev katsetamine; avatud innovatsiooni ja digiriigi kogukonna arendamine; avaliku sektori digimuutuste võimendamine; sihitud väliskoostöö arendamine vastavalt digiriigi arengueesmärkidele ja -vajadustele, üleminemine sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele; krativäelise riigi arendamine ja juurutamine; inimkeskse digiriigi arendamine ja juurutamine; rohelise digiriigi arendamine ja juurutamine jne. 4  3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena (DA 2030 lk 39-43) – DA suunad: ajakohase küberturvalisuse riiklik korraldamine; suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine; suurema küberturvalisuse võimekuse tagamine jne. 3.1.3. teadlikkuse tõstmine kõikides eelnevates läbi erinevate läbivate tegevuste - standardite, raamistike, metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamine ning levitamine; digiühiskonda puudutavate hindamiste, kontseptsioonide, uuringute ja analüüside korraldamine, läbiviimine ning tulemuste levitamine; koolituste, õppereiside, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja kursuste ettevalmistamine, läbiviimine ning tulemuste levitamine; kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate, teavitustegevuste ja esitluste kavandamine ning läbiviimine jne. Nimetatud tegevustes ei toetata info- ja kommunikatsioonitaristut, nt mobiilsidevõrke, andmetekaableid jms, kuivõrd TATiga ei panustata otseselt II alaeesmärgi „Ühenduvus“ saavutamisse. Punktis 3.2 sätestatakse, et lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk "ei kahjusta oluliselt)" analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetavate tegevuste puhul järgitakse läbivalt "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega kooskõla. 4. Punkt „Näitajad“ Peatükis on esitatud tabel koos punktis 2.3 nimetatud näitajate, nende alg- ja vahetasemetega ning sihttasemetega. Näitaja EK ühine tulemusnäitaja: “Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad” (RCR11). Tasemed Algtase on 0 ning lõpptase 2 000 000. Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TATi toetusena valminud uute või täiendatud avalike digiteenuste, toodete või protsesside kasutajaid. Üleriiklikult on lõpptase 4 500 000 lõppkasutajat aastas. Selgitus Arendatud või täiendatud avalike digiteenuste, toodete ja protsesside kasutajate aastane arv. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused. Kasutajateks on uue või täiendatud avalike digiteenuste ja toodete kliendid ja avaliku sektori asutuste töötajad, kes uusi või oluliselt täiendatud digiprotsesse kasutavad. Loetakse kõigi uute digiteenuste, toodete ja/või protsesside kasutamiskordasid aastas, mis ei ole seotud unikaalse inimesega, kumulatiivselt. Autenditud ja unikaalne kasutaja ei näita teenuse kasutamise tegelikku seisu, sest kõikide teenuste jaoks ei pea ennast autentima. Lisaks on administratiivselt ebamõistlik hakata eristama autenditud ja mitteautenditud kasutajaid. Näitaja Meetmete nimekirja väljundnäitaja: “Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid” 5 Tasemed Algtase on 0, vahetase 5 ja lõpptase 45. Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TAT toetusena valminud uusi või täiendatud digiteenuse, -toodete ja/või -protsesside arvu. Üleriiklikult on vahetase 25 ning lõpptase 90 teenust. Selgitus Tegemist on uute või täiendatud digiteenuste arvuga. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused või olemasolevate funktsionaalsuste märkimisväärsed uuendused. Iga teenust või uut funktsionaalsust loetakse eraldi. Ka uuele teenusele võib tekkida uus funktsionaalsus. Sellisel juhul on tegemist kahe erineva korraga. Näitaja EK ühine väljundnäitaja: “Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja - protsesside väljatöötamiseks” (RCO14). Tasemed Algtase on 0, vahetase (2024 a.) 4 ning lõpptase (2029. a) 5. Nende hulka loetakse üksnes asutusi, kes käesoleva TATi kaudu toetust saavad, sh partnerid Riigiüleselt on algtase 0, vahetase 20 ning lõpptase 50 toetatud asutust. Selgitus Tegemist on TATiga toetavate avaliku sektori asutuste arvuga, keda toetatakse digiteenuste, toodete ja protsesside väljatöötamiseks või oluliseks täiendamiseks. Oluliste täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused, sh ligipääsetavuse ja UX funktsionaalsused jmt. Avaliku sektori asutuste hulka kuuluvad riigiasutused ning nende poolt hallatavad asutused, avalik-õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused või muud avaliku võimu täideviijad. Topelt lugemise vältimiseks loetakse iga asutust, mida on toetatud erinevate tegevuste raames, näitajas ühe korra. Toetatud asutuste andmed lisab elluviija SFOS andmekorje moodulisse. Näitajat raporteeritakse, kui kõik konkreetse avaliku sektori asutusega seotud tegevused on lõppenud. Näitaja TAT Spetsiifiline näitaja: “Avalike digiteenustega rahulolu” Tasemed Mõõdiku lõpptase on tulenevalt “Digiühiskonna arengukava 2030” sätestatud eesmärgile 90%. Selgitus Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete rahulolu avalike teenustega, mida on tarbitud elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, e-post, nutirakendus jmt). Mõõtmise metoodika pannakse paika TAT tegevuste koostamisel, Tegemist on TAT spetsiifilise näitajaga ning selle täitmist raporteeritakse järelaruandega. Perioodi 2021-2027 kohaste näitajate definitsioon ja raporteerimise reeglid on toodud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. 5. Punkt “Rakendusüksus, rakendusasutus ja elluviija” Punkti 5.1 kohaselt on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. Punkti 5.2 kohaselt on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rakendusasutuse ülesandeid täidab strateegilise planeerimise osakond (edaspidi SPO). SPO koordineerib ministeeriumi strateegia ja Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia ministeeriumi valdkondi käsitlevate osade väljatöötamist, tagab välisabi vahendite efektiivse kasutamise ministeeriumi valitsemisalas ning teostab välisvahendite kasutamise üle seiret ja järelevalvet. 6 Elluviija on punkti 5.3 kohaselt MKM, täpsemalt on elluviija ülesannetes digiriigi arengu osakond, mis allub digiarengu asekantslerile. Kuna TAT sisaldab digiriigile lisaks ka küberruumi tegevusi, siis kaaskoordineerijaks on elluviijal riikliku küberturvalisuse osakond. Elluviijal on punkti 5.4 järgi õigus kaasata tegevuste elluviimiseks partnereid avalikust sektorist. Kuna käskkiri on suunatud DA 2030 ning nende 2030 tulemuste saavutamiseks, siis partnerite kaasamisel lähtutakse nende pädevusest ja põhiülesannetest (näiteks, kas partner vastutab konkreetse infosüsteemi, andmekogu vms eest). Partneriteks on Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus. Avaliku sektori partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ning on olulised vastavalt DA 2030 riigiüleste ja kesksete lahenduste eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Samas ei ole antud TAT skoobis iga üksiku KOVi IKT lahendused vms. Partneri roll on välja arendada tellija ootustele vastavad e-teenused, samuti vastutada, et kasutatavad infotehnoloogilised lahendused on turvalised, kaasaaegsed, mugavad kasutada, liidestuvad riigi teiste registritega ning täidavad kõiki riigi poolt e-teenustele seatud tingimusi. Lisaks on partnerite koordineerida ja jälgida, et nende vastutatavad planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud ajakavas. 6. Punkt “Eelarve” Peatükis kuus esitatakse toetavate tegevuste kogueelarve, milleks on 80 000 000 eurot ja mida rahastatakse ERF-ist 70% ulatuses. Seega ERF-i toetus on 56 000 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 30% ehk 24 000 000 eurot. Kavandatav eelarve aastate lõikes on toodud käskkirja lisas 1. 7. Punkt “Tegevuste abikõlblikkuse periood” Seitsmendas peatükis esitatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood, mis algab 01.01.2023.a. ja lõpeb 31. augustil 2029. Struktuuritoetuste periood kestab küll 31. detsembrini 2029, aga menetluslike tegevustega arvestamisel peavad tegevused lõpetatud olema 31. augustil 2029. 8. Punkt “Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks Punktis 8.1 sätestatakse, et arvestades pidevalt muutuvaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) alaseid vajadusi, jätab TAT täpsemate tegevuste, eelarve ja ajaraami sätestamise tegevuste nimekirja. Tegevuste nimekiri on kuni kahe aastase detailsusega ning järgnevad aastad planeeritakse ja täiendatakse igal järgneval aastal. Tegevuste nimekirja koostab elluviija koos partneritega ning esitab selle kinnitamiseks vastava valdkonna asekantslerile. Elluviija võib koordineerida tegevuste nimekirja koostamist vabalt valitud vormil ning protsessis, sh arvestades riigieelarve planeerimise loogikat. Samas tuleb tagada tegevuste süsteemne jälgimine, et eesmärgid ja tulemused oleksid vastavalt tegevuste nimekirjale saavutatud. Punktis 8.2 sätestatakse, et TAT eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute jälgimiseks võib moodustada eraldi mitte ametliku juhtrühma vms vormi, mis on kõige efektiivsem ja tulemuslikum TAT eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute saavutamiseks. Elluviija peab tagama koos partneritega DA 2030 tulemuste ja eesmärkide saavutamise. 7 9. Punkt “Elluviija õigused ja kohustused” Punktis 9.1.1. sätestatakse, et elluviija koostab koostöös partneritega vastavalt DA 2030 alusel ja toetavate tegevuste eesmärke arvesse võttes kuni kaheaastase tegevuste kirjeldused ja esitab selle vastava valdkonna asekantslerile kinnitamiseks. Selleks, et tagada toetatavate tegevuste otsene ja selge panustamine arengukava strateegiliste suundade ja mõõdikute täitmisesse ning lihtsustada tulemuste saavutamist, peab tegevust nimekiri sisaldama vähemalt tegevuste loetelu aastate lõikes ning eelarvet. Samuti tuleb tegevuste seadmisel määrata, milline tegevus panustab TAT mõõdikutesse ning mis on metoodika. Punktis 9.1.2. sätestatakse, et kui elluviija on koostöös partneritega koostanud maksimaalselt kaheaastase tegevuste nimekirja ja vastava valdkonna asekantsler on selle kinnitanud, siis tuleb elluviijal kinnitatud tegevuste nimekiri esitada rakendusüksusele teadmiseks. Kinnitatud dokumendi edastamine rakendusüksusele võib toimuda kõige paindlikumal ja mõistlikumal moel, nt digiallkirjaga saadetud elektronpostiga. Punktis 9.1.3. sätestatakse, et kui tekib vajadus teha tegevuste nimekirja muudatusi kas elluviija või partneri poolt ning mis võivad olla muuhulgas tegevuste elluviimise edasilükkamine või ära jätmine, siis tuleb antud muudatused vastava valdkonna asekantsleriga kooskõlastada. Tegevuste nimekirja kinnitamine toimub kuni üks kord aastas, kuid muudatusi võib kooskõlastada vastavalt vajadusele. Nii partner kui elluviija peavad muudatuste tegemise käigus tagama, et TAT-s sätestatud eesmärgid saavutatakse. Punktis 9.1.4. sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes rahastajat vastavalt “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi avalikkuse teavitamise määrus) määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenust hangitakse, siis tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama. Punktis 9.1.5 sätestab, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu riigis ühtsetest alustest. Peamised alused on toodud välja siin: 1) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a nr 58 määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise põhimõtetega; 2) arendustegevus on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri poolt TAT-ga kehtestatud riigi infosüsteemi koostoimeraamistiku nõuetega ulatuses, milles see on arendustegevuse sisu ja olemust arvestades võimalik ja asjakohane; 3) arendustegevus on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asjaomase valdkonna arengukava suundadega ja panustab selle mõõdikutesse; 4) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a nr 88 määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13–15 sätestatud nõuete ja põhimõtetega; 5) arendustegevus on kooskõlas ministeeriumi ja/või valitsemisala IKT strateegiaga ning vastava valdkonna arengukavaga; 8 7) asutusel on võimekus arendustegevuse eesmärke saavutada ja arendustegevuse tulemi jätkusuutlikkus tagada. 9.1.6. sätestab, et elluviija koordineerib aruandlust vastavalt rakendusasutuse või rakendusüksuse esitatud tähtaegadest ja vormidest lähtuvalt. 9.1.7 sätestab järelaruande esitamise tähtaja. 9.1.8. sätestab, et tuleb korraldada teavitusüritus laiemale avalikkusele. Punktis 9.2 tuuakse välja elluviija õigused. Punktis 9.2.1 sätestatakse, et tegevuste nimekirja võib muuta, kui selleks tekib põhjendatud vajadus, kuid TAT-s sätestatud eesmärgid ja tulemused saavutatakse. Kooskõlastus käib läbi vastava valdkonna asekantsleri ning kõige lihtsamalt ning mõistlikumal viisil, mis osapooled on omavahel kokku leppinud. Punktis 9.2.2 sätestatakse, et elluviija vastutab tegevuste eest ning koostab aastate lõikes koos partneritega tegevuste nimekirja, siis on tal õigus partneri tegevuste kohta saada lisainfot. Lisainfot võib esitada elluviijale tegevuste nimekirja koostamise protsessi käigus ning elluviija etteantud vormidel või viisil. Punktis 9.2.3 sätestatakse, et elluviijal on õigus keelduda esitamast rakendusüksusele maksetaotlust väljamaksmiseks, kui tegevuste sisu ei vasta kokkulepitule, tegevused ei ole abikõlblikud või kahjustavad muul viisil kogu TAT elluviimist. Samuti kui partner ei ole arvestanud TAT-s seatud tingimusi ja teiste õigusraamistike nõudeid. 10. Punkt “Partneri õigused ja kohustused” Punktis 10.1.1 sätestatakse, et partner on kohustatud elluviija vormil või viisil andma tähtaegset ja korrektset infot. Punktis 10.1.2 sätestatakse, et partner peab vastutama oma tegevuste abikõlblikkuse eest, mis tuleneb TAT-st ja muudest õigusraamidest, mis reguleerivad antud TAT sisu. Punktis 10.1.3 sätestatakse, et partner on kohustatud kogu TATis olema kaasvastutaja temaga seotud tegevuste osas, et elluviijal oleks võimalik tagada kogu TAT eesmärkide elluviimine, sealhulgas peab partner vastutama, et temaga seotud tegevused oleksid teostatud tähtaegselt ja korrektselt ning oleks kooskõlas TAT eesmärkide ja tulemustega. Punktis 10.1.4 sätestatakse, et partner on kohustatud maksetaotlusi esitama vormis ja viisil, mida elluviija on ette andnud. Punktis 10.1. 5 sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes rahastajat vastavalt “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi avalikkuse teavitamise määrus) määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenuste hangitakse, siis tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama ja seetõttu on lisatud punkti 10.1.5 antud kohustus võimalusena. 9 Punktis 10.1.6 sätestatakse, et partner peab teavitama esimesel võimalusel, sh ennetavalt võimaliku probleemi realiseerimisest, elluviijat, et oleks võimalik võtta kasutusele vastavad meetmed TAT eesmärgi ja tulemuse õnnestumiseks. Teavitada võib lihtsalt ja mõistlikul vormi või viisil, kuid peab arvestama, et oleks kirjalikult fikseeritud. Punktis 10.1.7 sätestatakse, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu riigis ühtsetest alustest. Peamised alused on: 1) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a nr 58 määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise põhimõtetega; 2) arendustegevus on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri poolt TAT-ga kehtestatud riigi infosüsteemi koostoimeraamistiku nõuetega ulatuses, milles see on arendustegevuse sisu ja olemust arvestades võimalik ja asjakohane; 3) arendustegevus on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asjaomase valdkonna arengukava suundadega ja panustab selle mõõdikutesse; 4) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a nr 88 määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13-15 sätestatud nõuete ja põhimõtetega; 5) arendustegevus on kooskõlas ministeeriumi valitsemisala IKT strateegiaga ning vastava valdkonna arengukavaga; 7) asutusel on võimekus arendustegevuse eesmärke saavutada ja arendustegevusetulemi jätkusuutlikkus tagada. Punktis 10.2 on välja toodud partneri õigused, st et partneril on õigus teha ettepanekuid sobival vormil või viisil, kuid arvestades, et kogu TAT eesmärk ja tulemus saavutatakse. 11. Punkt “Kulude abikõlblikkus” Punktis 11.1. on välja toodud, et abikõlblike kulude osas ei ole muud piirangut, kui ühendmääruse sätestatud abikõlbmatud kulud ning TAT punktis 11.2 sätestatud abikõlbmatud kulud. Põhikategooriatena on kolm suuremat kululiiki arvestades riigieelarve loogikat – majandamiskulu (nt litsentsid, arendustega otseselt seotud hoolduskulud, koolituste, seminaride, õppereiside jms kulud jne), investeeringud (nt arenduskulud, arenduste vms otseselt seotud vajalikud seadmed jne) ja personalikulu (inimeste värbamine ja palgafond, konsultandi vms teenuse sisse ostmine jne). Tegevuste planeerimisel võib vaadata, et ei oleks personali värbamist sellises mahus, millele jätkusuutlikkuse kulusid edaspidi ei suudeta baaseelarvest tagada jne. Oluline on tagada, et kulud on heaperemehelikult arvestatud ja kasutatud ning panustavad otseselt TAT eesmärkidesse ning tulemustesse, sh mõõdikutesse. Eesmärk on tulemus parimal ning efektiivsemalt moel saavutada. Punktis 11.2 on välja toodud, mida lisaks ühendmääruses sätestatud abikõlbmatuteks kuludeks arvestatakse. 12. Punkt “Toetuse maksmise tingimused ja kord” Punktis 12.1. viidatakse dokumentide esitamise ning makse menetlemise korrale ühendmääruse vastavate paragrahvide alusel. Punktis 12.2. tuuakse välja, et väljamakse aluseks on tegelikud kulud (tekkinud ja tasutud). Näiteks kui on tegemist palgakuludega, siis palgakulud makstakse, nii nagu ka muud kulud, esitatud kuludokumentide alusel, (nt palgaleht, palgalipik). Maksetaotluse saab esitada mitte tihedamini kui kord kuus. 10 Punktis 12.3. sätestatakse, et toetust makstakse arvestusega, et hiljemalt 31.08.2029 on abikõlblik kulu tehtud. Punkt 12.4. sätestab maksetaotluste menetlemise protseduurid. Punktis 12.5. viidatakse RÜ ja korraldusasutuse õigustele ja kohustustele makse menetlemise peatamisel ja maksetest keeldumisel vastavate ühendmääruste paragrahvide alusel. 13. Punkt “Finantskorrektsioonid” Punktides 13.1 on välja toodud üldine finantskorrektsiooni praktika ning kehtib abikõlbmatute kulude kohta. 14. Vaidemenetlus Punktis on sätestatud RA ja RÜ rollid vaidemenetluses. ÜSS2021_2027 § 32 lõikest 3 lähtuvalt on toetuse taotlemisega seotud vaide menetleja rakendusasutus. 2. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3. TATi mõjud Vananeva ja kahaneva rahvastiku tõttu peab suurenema riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, et need oleksid kättesaadavad sõltumata elukohast. Küberohtude kasvu ja geopoliitiliste muutuste tõttu tuleb üha enam arendada ka eri valdkondades küberturvalisust ning parandada elutähtsate teenuste toimepidevust. Antud toetuse toel edendatakse Eestit digiriigina ning andmemajandust. Digiriigi küberturvalise tulevikukindla alusbaasi kindlustamise ning uute arenguhüpete hoogustamise mõjul paraneb avalike digiteenuste kasutajate kogemus ning tagatakse turvaline ning usaldusväärne küberruum. TAT toetab otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärk 1 „Nutikam Eesti“ meetme „Digiriik” eesmärgi saavutamist. TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud. TAT on suunatud avalike teenuste osutamisele riigi ja kohalikul tasandi ning ei ole seotud konkreetse regiooniga, sest avalike teenuste osutamine toimub seal, kus on kodanik. TAT tegevused panustavad regionaalarengusse, sest eeldatavalt suurendab ligipääsu avalikele teenustele asukohast sõltumata. TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest ja olulist positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. TAT lõpptulemus ei mõjuta meeste ja naiste 11 olukorda ühiskonnas. TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi on kavas testida eri soost, vanuses, rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmadega. TAT elluviimisel rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks. Tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste arendamisel ja osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega, erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele juurdepääsuks. 4. TAT kooskõla valikukriteeriumitega Kõik käskkirjaga rahastatud tegevused on vastavuses seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumitega. 4.1. TAT mõju meetme eesmärgi saavutamisele ja kooskõla Eesti 2035-ga TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja 3. peatükis ning panustamist Eesti 2035 ning muude eesmärkide saavutamisse seletuskirja I peatükis ning eelnõu punkt 2 selgituses. 4.2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.1.2.1 “Digiriik” eesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud seletuskirja I peatükis ning eelnõu punkti 2 selgituses. TAT tegevuste nimekirjas olevad tegevused peavad vastama tulemustele, mis peavad olema DA 2030 alusel saavutatud hiljemalt 2030. aastaks. DA 2030 on 3 alaeesmärki, millest antud TAT keskendub I Digiriik ja III Küberturvalisus tulemuste toomiseks ning kokku on arengukavas nimetatud 59 tulemust, millesse TAT panustab. E-teenuste baastaristu ning e-teenuste kasutamist võimaldavad vahendid on hästi arenenud ning mitmes valdkonnas on e-teenused jõudsalt edenenud, kuid teenuste kvaliteet on ebaühtlane ja digiriigi loodud lahenduste kestlikkus vajab tugevdamist. E-teenuste taristu säilimise ja elektrooniliste vahendite turvalisuse ning arendamise tagamiseks tuleb järjepidevalt panustada nii baasi arendamisse kui ka tehnoloogiliste võimaluste korral luua uusi alternatiive senistele lahendustele. Samal ajal avab pidev tehnoloogia areng (sh tehisintellekti kasutamine) riigile uusi võimalusi osutada seniseid teenuseid tõhusamalt ja teha otsuseid nutikamalt. Tegevusi viiakse ellu kuni kaheaastaste tegevuste nimekirjade alusel, mis võimaldab teha tegevusi, arvestades omavahelisi seoseid ning loogilist ajalist järgnevust. 4.3. Kuluefektiivsus Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd elluviijal ja rakendusüksusel on sarnased kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi meetme “Avalike teenuste pakkumise arendamine” rakendamisest. Maksumuste planeerimise aluseks on olnud siseriiklikult koostatud arendus- ja tegevuskavad, ning sarnaste tegevuste elluviimisest kogemused ja teadmine turutingimuste ja -hindade kohta. MKM ja Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA) omavad märkimisväärset kogemust IT-arenduste ning analüüside-uuringute jm tegevuste elluviijana, millele on mahu- ja hinna hinnangutes toetutud. Investeeringute maksumuste 12 arvutamisel oleme lähtunud senistest kogemustest ehk läbi viidud analoogsetest või sarnastest riigihangetest viimase aasta-kahe jooksul. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsessi käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (investeeringute puhul vähemalt 5% aastas kallinemist ja majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). 4.4. Elluviija ja partnerite suutlikkus tegevusi ellu viia Elluviija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna ehk elluviija põhiülesanne on avaliku sektori digiarengu edendamine, avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine, riigiüleste digilahenduste arendamise ning jagatud infotehnoloogia teenuste osutamise korraldamine, vastava poliitika ja strateegiate kujundamine ja elluviimise seire, algatuste eestvedamine ja valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. Muu hulgas rakendab osakond ka praegu EL 2014-2020 finantsperioodi meetme “Avalike teenuste pakkumise arendamine”. Partnerid RIA on pädevus ja ülesanded riigi infosüsteemi ja küberturvalisuse valdkonnas. Partnerite kaardistusse kuuluvad ka näiteks Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus Statistikaamet ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik teadus- ja arendusasutus Eesti Keele Instituut, kellel on kõigil eelmisest perioodist ette näidata edukaid tulemusi IKT valdkonnas. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus osutab keskseid teenuseid üle kogu riigi ning omab kõrgeimat kompetentsi näiteks arvutitöökohateenuste pakkumiseks. Partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ning on olulised eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. 5. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigikantseleile, Riigi Tugiteenuste Keskusele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele ja Riigi Infosüsteemi Ametile. Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht. 13  RISKIHINDAMINE MEEDE: Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt. Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda Korruptsioon ja huvide konflikt hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud riigiabiga. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda abi esineminise kohaldumine hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ- Pettuserisk - Topeltfinantserimine le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid maandamismeetmeid. Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) Keskkonnamõjudega ei ole arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning arvestatud kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse tagamiseks. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti  Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvali etmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. kitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. n rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmel HINNANG 0 1 Risk puudub Madal risk Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu Toetuse saajal on dokument), kuid see pole efektiivne - strateegia/tegevuskava (või muu toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised dokument), kus on põhimõtted kirjas ja koolitused, kuid need pole regulaarsed. mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi TATis (või TAT seletuskirjas) on koostaja/ toetuse saaja viib läbi viidatud korruptsiooniseadusele või regulaarselt selleteemalisi koolitusi. muude tingimustega on risk maandatud. Võib esineda grupierandiga hõlmatud Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 34². Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et eelduslikult oluline negatiivne Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses, meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi viimine. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. KOONDHINNANG 4 ise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. HINNANG 2 3 Max. Keskmine risk Kõrge risk SKOOR Selliseid põhimõtteid strateegias (või muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või Mitteametlikud põhimõtted TAT koostajal puudub sellekohane info. eksisteerivad, aga need ei ole kirjas TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole asutusesisestes dokumentides või 3 viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole teadaolevalt on esinenud juhtumeid selgelt välja toodud tingimusi, millega viimase 2 aasta jooksul. saab vältida huvide konflikti ja korruptsiooni. Võib esineda riigiabi või VTA või grupierandina antav abi, kuid määruses Võib esineda riigiabi või VTA ja või seletuskirjas puuduvad juhised nende määruses (seletuskirjas) on selged hindamiseks (puudub analüüs või 3 juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse puuduvad selged viited esinemise kohta) ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. ning puuduvad hinnangud ergutava mõju aspekti osas Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse infosüsteemi ja rahastust on lihtne kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3 kontrollida esiatatud kuludokumendi infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik loetelu alusel (ei kasutata kontrollida dokumendipõhiselt kindlasummalist makset ega (kasutatakse kindlasummalist makset või ühikuhindasid). ühikuhindasid) Elluviijad/toetuse saajad on avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt. Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3 riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus õigusaktiga kehtestatud kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, esinevad olulised keskkonnariskid, mille et esinevad keskkonnariskid, mille maandamiseks on ette nähtud maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne 3 Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 madal risk  Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis SKOOR riskiskoori mõjutavad. KK punktis 5.4. kohaselt on partneriteks avaliku teenust pakkujad, kellele kohaldub korruptsioonivastane seadus ning sellest tulenevalt 1 on olemas korruptsiooni ennetavad strateegiad/tegevuskavad/korrad. Seletuskirja punkt nr 1 lisatud riigiabi analüüsi tulemused, kus selgub, 0 et pole tegemist riigiabiga. Topeltfinantseerimise risk põhimõtteliselt puudub, sest tegemist on riiklike baasteenustega. Teoreetiliselt on võimalus käskkirjas märgitud toetuse saajal taotleda rahastust riigieelarvest. Käskkirjas loetletud partneritega kasutatakse ühtset infosüsteemi ja rahastust on lihtne 2 kontrollida esitatud kuludokumendi loetelu alusel (ei kasutata kindlasummalist makset ega ühikuhindasid). Suurem osa partnerite puhul toimub raamatupidamine tsentraalselt (RTK-s). Käskkirja punkti 5.4. kohaselt on tegevuste elluviimiseks õigus kaasata partnereid avalikust sektorist, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt ja on kohustatud järgima riigihangete seadust. Viide toetuse saaja ja partnerite kohustusele järgida riigihangete seadust on 1 käskkirja seletuskirjas "Toetuse saaja ja partner kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima riigihangete seadust". Käskkirja punktis 3.2. ja seletuskirjas on täpsemalt lisatud selgitus 1 "ei kahjusta oluliselt" põhimõtetest. 4  Ettepanekud riski maandamiseks ja kontrollifookuse suunamisel (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3) Kasutatakse ühtset infosüsteemi ja riigiasutustest partneritel toimub raamatupidamine tsentraalselt RTK-s  EELNÕU 27.12.2022 Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestan „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  KINNITATUD ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri … käskkirjaga nr … Lisa Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a protokollilise otsusega kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärk nr 1 „Nutikam Eesti“ meetme „Digiriik” (edaspidi meede) toetuse andmise tingimused ja kord. 1.2. Käskkirjas (edaspidi TAT) sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 2.1. Toetuse andmise eesmärgiks on kindlustada digiriigi alusbaas, hoogustada digiriigi arenguhüppeid ning tagada turvaline ja usaldusväärne küberruum, sealhulgas inimeste põhiõiguste kaitse, lisaks tõstes teadlikkust ning pakkudes seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kvaliteetselt, küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes Vabariigi Valitsuses 23.12.2021. a. kinnitatud „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkidest. 2.2. Toetuse andmise tulemusena saavutatakse avalike digiteenuste kasutajate parim kogemus läbi digiriigi küberturvalise tulevikukindla alusbaasi kindlustamise ning uute arenguhüpete hoogustamise ning tagatakse turvaline ning usaldusväärne küberruum, sealhulgas tõstes teadlikkust. 2.3. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine“ ning „Eesti 2035-st“ tuleneva „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkide saavutamisse. Sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: „Avalike teenustega rahulolu“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Rahulolu KOV-i teenustega“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 2 nimetatud eesmärki, tulemustesse ja mõõdikutesse: 3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine; 3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 3.1.3. teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1–3.1.2 nimetatud tegevuste osas. 3.2. TATist toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43) artikli 17 tähenduses. 4. Näitajad Näitajad koos vahe- ja sihttasemetega on järgmised: Näitaja nimetus Alg- Vahe- Sihttase ja mõõtühik tase sihttase (2029) Selgitav teave (2022) (2024) Meetmete Tulemus- Uute ja uuendatud 0 ei 2 000 000 Rakenduskavas seatud nimekirja näitaja avalike kohaldu lõppkasutajate arvu näitajad digiteenuste, - sihttase on 4 500 000, toodete ja - millesse antud TAT protsesside panustab 2 000 000 kasutajad kasutajaga. Mõõtühik: Raporteeritakse lõppkasutajaid mitteunikaalsete aastas kasutajate arvu üks aasta pärast toetatud digiteenuse, -toote või - protsessi kasutusele võtmist. Allikaks on elluviija aruanded. Väljund- Uued või 0 5 45 Rakenduskavas seatud näitaja uuendatud digiteenuste, -toodete ja - digiteenused, - protsesside arvu sihttase tooted ja - on 90, millesse antud protsessid TAT panustab 45 Mõõtühik: arv digiteenuse, -toote ja - protsessiga. Uued ja täiendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid pannakse paika tegevuste nimekirja koostamisel. Näitaja täitmist raporteeritakse, kui toetatud digiteenus või selle uuendus on läinud live’i ja on ettenähtud ulatuses kasutatav. Allikaks on elluviija aruanded. Väljund- Avaliku sektori 0 4 5 Rakenduskavas seatud näitaja asutused, keda unikaalsete asutuste arvu toetatakse sihttase on 50, millesse digiteenuste, - antud TAT panustab 5 toodete ja - unikaalse asutusega. protsesside Arvestatakse asutusi, väljatöötamiseks (elluviija + partnerid)  Mõõtühik: kes selles TATis toetust Avaliku sektori saavad. Toetatud asutused asutuste andmed lisatakse SFOS andmekorje moodulisse. Näitaja täitmist raporteeritakse, kui kõik konkreetse avaliku sektori asutuse digiteenuse, -toote või - protsessiga seotud tegevused on lõppenud. TAT spet- TAT Avalike 47% ei 90% Rahulolu mõõtmisel siifilised spet- digiteenustega (ette- kohaldu kasutatakse võimalusel näitajad siifiline rahulolu võtjad) soovitusindeksi näitaja Mõõtühik: % 69% metoodikat (NPS). (koda- Tulemus saadakse nikud) väljavõttena avalike teenuste kataloogist vähemalt kord aastas. 5. Rakendusüksus, rakendusasutus ja elluviija 5.1. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 5.2. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). 5.3. Tegevuste elluviimise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakond (edaspidi elluviija). 5.4. Partneriteks on Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus. Üks partner võib olla seotud mitme tegevuse elluviimisega. 6. Eelarve Tegevuste toetamise eelarve on 80 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 56 000 000 eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering 24 000 000 eurot (30 protsenti). 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2023 ja lõppeb 31. augustil 2029. a. 8. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 8.1. Punktides 2 ja 4 nimetatud eesmärkide ja tulemuste ning mõõdikute saavutamiseks vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ning ajaraamiga sätestatakse tegevuste nimekirjas (lisatud), mis koostatakse „Digiühiskonna Arengukava 2030“ alusel ning arvestades 2030 aastaks lubatud tulemusi. Elluviija esitab tegevused koos täpsema eelarve ning ajaraamiga kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile (edaspidi asekantsler), kes kinnitab kuni kahe aastase tegevuste nimekirja. 8.2. Elluviija koos partneritega jälgib tulemuste ja eesmärkide saavutamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Lisaks Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) § 10 lõikes 1 ning §11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustustele täidab elluviija järgmiseid kohustusi: 9.1.1. esitab rakendusasutusele järgmise eelarveaasta või järgmiste eelarveaastate tegevuste kirjeldused punktis 8 nimetatud elementidega hiljemalt jooksva aasta 31. detsembriks; 9.1.2. esitab asekantsleri kinnitatud tegevuste nimekirja kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele teadmiseks; 9.1.3. esitab tegevuste nimekirja muudatused asekantslerile kinnitamiseks, tagades seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärgid ja punktis 4 nimetatud tulemused saavutatakse; 9.1.4. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale nähtav; 9.1.5. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid, õigusraami ning suundasid; 9.1.6. esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS 2021_2027) § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt iga aasta 15. jaanuaril, rakendusasutuse või rakendusüksuse nõudmisel ka tihedamini; 9.1.7. esitab punktis 9.1.6. nimetatud asutustele ja nimetatud viisil TAT tegevuste lõpparuande hiljemalt 15. jaanuaril 2030; 9.1.8. esitab rakendusasutuse või rakendusüksuse nõudmisel järelaruande ühe aasta jooksul pärast tegevuste lõppu; 9.1.9 korraldab teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3. 9.2. Elluviijal on õigus: 9.2.1. teha asekantslerile ettepanekuid tegevuste nimekirja muutmiseks, sealhulgas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärgi ja punktis 4 nimetatud tulemused saavutatakse; 9.2.2. küsida partneritelt tegevuste nimekirja tehtud ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja teostatavuses veendumiseks; 9.2.3. keelduda rakendusüksusele partneri esitatud kuludokumente väljamaksmiseks esitamisest, kui kulud ei ole abikõlblikud, partneri tehtud tegevused ja saavutatud tulemused ei ole kooskõlas õigusaktide, TAT-i või tegevuste nimekirjaga. 10. Partneri õigused ja kohustused 10.1. Lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 2 sätestatud kohustustele täidab partner tema vastutuses olevate tegevustega seotud järgmiseid kohustusi: 10.1.1. annab elluviijale korrektse ning õigeaegse sisendi nõutud info kohta, sealhulgas vahearuannete või muu aruandlusega seotud info kohta; 10.1.2. vastutab, et toetatavad tegevused ja nende elluviimiseks tehtud kulud on abikõlblikud; 10.1.3. vastutab, et toetatavad tegevused viiakse ellu korrektselt, nende tulemused saavutatakse tähtaegselt ja toetust kasutatakse sihtotstarbeliselt; 10.1.4. esitab elluviijale maksetaotluste esitamiseks vajalikud dokumendid elluviija etteantud vormil ja viisil; 10.1.5. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale nähtav; 10.1.6. teavitab elluviijat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tegevuste muutumisest, tegevuste läbiviimiseks vajalike kulude odavnemisest või kallinemisest, tegevuse elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast asjaolust, tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, pankrotimenetlusest ning likvideerimismenetlusest; 10.1.7. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid, õigusakte ning suundasid. 10.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid tegevuste nimekirja muutmiseks, kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärgid ja tulemused ja punktis 4 nimetatud mõõdikud saavutatakse. 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikud on ühendmääruse §-des 15 § 16 nimetatud kulud, mis on vajalikud ja mõistlikud tegevuste elluviimiseks ja toetuse andmise eesmärkide saavutamiseks. 11.2. Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 17 sätestatud abikõlbmatutele kuludele kulud, mis ei seondu punktis 2 nimetatud eesmärki ja tulemuste saavutamisega ega punktis 4 nimetatud näitajate saavutamisega. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1. Makse saamiseks dokumentide esitamine, makse menetlemine ning toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-des 24–26. 12.2. Toetust makstakse elluviijale tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 mitte tihedamini kui kord kuus. 12.3. Toetust makstakse tasutud kuludokumentide alusel kulude katmiseks, mis on tehtud punkti 8.1. alusel kinnitatud tegevuste nimekirjas sisalduvate tegevuste elluviimiseks ning kui abikõlbliku kulu eest on tasutud abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a. 12.4. Maksetaotluste menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. 12.5. Rakendusüksuse ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksetest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, millega nõutakse elluviijalt või partnerilt toetus osaliselt või täielikult tagasi ÜSS 2021_ § 28 ning ühendmääruse § 34 lõikes 1 või 2 toodud alustel. 14. Vaidemenetlus 14.1. TAT alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. 14.2. Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus. Lisa MKM_VA_TAT_SF21_lisa_1  TAT eelarve kulukohtade kaupa TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2022–31.12.2027 Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse TAT nimi: tagamise toetamiseks TAT elluviija: MKM Aasta 2023 Rea nr Kulukoht Abikõlblik kulu 1 2 3 1 Kulud kokku 22 721 283,00 1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 82 280,00 1.1.1 Otsene personalikulu 82 280,00 1.2 Tegevus 2.1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja 18 993 508,00 arendamine; 1.3 Tegevus 2.2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja 2 561 495,00 juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 1.4 Tegevus 2.3. Teadlikkuse tõstmine 1 084 000,00 2 Jaotamata eelarve (2023–2027) 57 278 717,00 3 Eelarve kokku (2022–2027) 80 000 000,00 Aasta 2023 TAT finantsplaan Finantsallikate jaotus Summa 1 Programmi eelarve kokku aastate kaupa (rida 2 + rida 3) 22 721 283,00 2 Toetus kokku (rida 2.1 + rida 2.2) 22 721 283,00 2.1 sh ESF-i osalus (kuni 70%) 15 904 898,10 2.2 sh riiklik kaasfinantseering 6 816 384,90 3 Omafinantseering kokku (rida 3.1 + rida 3.2) 0 3.1 sh programmi elluviija osalus 0 3.2 sh programmi partneri osalus 0  Ettevõtlus ja infotehnoloogiaministri .....11.2022 käskkirjaga nr.......... „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks“ Lisa 1 Kokku Abikõlblik kulu 4 22 721 283,00 82 280,00 82 280,00 18 993 508,00 2 561 495,00 1 084 000,00 2023 2024 2025 2026 Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa 15 411 015,00 13 400 125,00 14 260 788,00 100,00% 15 411 015,00 100,00% 13 400 125,00 100,00% 14 260 788,00 70,00% 10 787 710,50 70,00% 9 380 087,50 70,00% 9 982 551,60 30,00% 4 623 304,50 30,00% 4 020 037,50 30,00% 4 278 236,40 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0 0 0 0 0 0 2026 2027 Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Kokku Osakaal (%) 14 206 789,00 80 000 000,00 100,00% 14 206 789,00 100,00% 80 000 000,00 100,00% 70,00% 9 944 752,30 70,00% 56 000 000,00 70,00% 30,00% 4 262 036,70 30,00% 24 000 000,00 30,00% 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0 0 0  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks" käskkirja seletuskiri Lisa Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste Põhiõiguste PIK Põhiküsimused Harta artikkel Põhiküsimused õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu harta jaotis artikkel hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis - Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete Inimväärikus 1 16 "Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest (artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Õigus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus isikupuutumatusele isikupuutumatusele. Piinamise ning Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või ebainimliku või alandava PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või 4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja kohtlemise või väärikust alandavalt kohelda. karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja Orjapidamise ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja 5 16 arvatud kaitseväeteenistus või selle sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, Õigus vabadusele ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadused” 6 16, 17 vägivalla ja väärkohtlemise eest turvalisusele isikupuutumatusele. (artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu 7 22 Eraelu puutumatus austamine puutumatusele. 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 Riive puudub 11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise ja perekond kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametunnistuse- ja 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma usuvabadus arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Sõna- ja teabevabadus 11 21 § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, informatsioonile arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata 12 ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused Kunsti ja Riive puudub on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 15 27 Töö ja tööhõive teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta. § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus väljasaatmise või välja saata ega takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsus” usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid 20–26) Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210 11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega Riive puudub inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning puuetega Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; Kultuuriline, usuline ja 22 (e) võrdsed võimalused; keeleline mitmekesisus Naiste ja meeste 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõiguslikkus Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; Analüüs seletuskirjas, vajadusel TATis (h) austus puuetega laste arenevate võimete täpsustus Eakate õigused 25 vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet. Seletuskirjas lk 3-4 Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Juurdepääsetavus Puuetega inimeste 26 30 Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda integreerimine kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku seadus Töötajate õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei ettevõttes informeeritud 27 aKehtiv), mis reguleerib töötajate Riive puudub ja ära kuulatud usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja Kollektiivläbirääkimiste tööandjate ühingud ja liidud võivad oma ja kollektiivse 28 õiguste ja seaduslike huvide eest seista Riive puudub tegutsemise õigus vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 29 Riive puudub tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Kaitse põhjendamatu 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub vallandamise korral seadus. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Head ja õiglased 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub töötingimused seadus. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub töötajate kaitse tööl IV jaotis „Solidaarsus” (artiklid 27–38)  Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. töötajate kaitse tööl Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad IV jaotis vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on „Solidaarsus” töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas (artiklid 27–38) vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Perekonna- ja tööelu 33 § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riive puudub sotsiaalabi hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada üldist Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - majandushuvi pakkuvaid 36 11 Riive puudub eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta Analüüs ja maandamismeetmed on keskkonnale tekitanud. Keskkonnakaitse 37 DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 TAT Punkt 3.2 raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas. Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub Õigus hääletada ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab Õigus hääletada ja rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: kandideerida kohalikel 1) Riigikogu valimisega; 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub valimistel kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja Riive puudub ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul V jaotis on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda „Kodanike tema kohta riigiasutustes ja kohalikes õigused” Õigustutvuda Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs omavalitsustes ning riigi ja kohalike 42 21 Riive puudub (artiklid 39–46) dokumentidega informatsioonile omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub ombudsmani poole PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, 45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka Riive puudub konsulaarkaitsele välisriikides. PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis  PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Süütuse presumptsioon 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele olevana enne, kui tema kohta on jõustunud Riive puudub ja kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes ne” (artiklid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate 47–50) seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti Kuritegude ja karistuste õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi seaduslikkuse ja ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub proportsionaalsuse põhiseadusega. Need piirangud peavad olema põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Mitmekordse anda ega karistada teo eest, milles teda kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult karistamisekeeld süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X