Pöördumine

KINNITATUD tervise- ja tööministri 23.12.2022 käskkirjaga nr 175 Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.03.2017–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Sotsiaalkindlustusamet Perioodil 01.04.2018–31.10.2020 (esimene etapp) on partneriteks järgmised kohalikud omavalitsused: Kohtla-Järve linn Raasiku vald Saaremaa vald Tartu linn Võru linn Perioodil 01.03.2021–31.10.2023 (teine etapp) on partneriteks järgmised kohalikud omavalitsused: Kohtla-Järve linn Narva linn Pärnu linn Valga vald Perioodil 01.01.2023–31.12.2023 (kolmas etapp) on partneriteks järgmised osapooled: Mulgi vald Otepää vald Põhja-Sakala vald Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur Tõrva vald Valga vald Viljandi linn Viljandimaa Omavalitsuste Liit Viljandi vald  2 SISUKORD 1. TAT KIRJELDUS.............................................................................................................................................. 3 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .......................................................................................................................................... 3 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND .......................................................................................................................................... 3 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA EESMÄRK .............................................................................................................................. 3 1.1.3. MEETME NIMETUS .............................................................................................................................................. 3 1.1.4. MEETME EESMÄRK .............................................................................................................................................. 3 1.2. TAT EESMÄRK ....................................................................................................................................................... 3 1.3. TERMINID .......................................................................................................................................................... 3 1.4. TAT TULEMUSED.................................................................................................................................................... 4 1.5. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .................................................................................................................................. 4 1.6. EELARVE ............................................................................................................................................................... 7 1.7. SIHTRÜHM ............................................................................................................................................................ 7 2. TEGEVUSTE KIRJELDUSED TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................. 7 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................... 15 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ........................................................................................................... 16 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ...................... 17 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................. 18 7. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................................................... 19 7.1. TOETUSE SAAJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ................................................................................................................ 19 7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ......................................................................................................................................... 19 7.3. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................. 20 7.4. TAT MUUTMINE .................................................................................................................................................. 21 7.5. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ........................................................................ 22 7.6. FINANTSKORREKTSIOONID...................................................................................................................................... 22 7.7. VAIETE MENETLEJA ............................................................................................................................................... 22 7.8. RIIGIABI .............................................................................................................................................................. 23  3 Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) kirjeldus on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine. 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud. Käesolev TAT panustab rakenduskava tulemusnäitajasse: osalejad, kes on asunud kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana. 1.1.3. Meetme nimetus Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks. 1.1.4. Meetme eesmärk Suurendada teenustes osalejate tööalaseid võimalusi ja osalemist tööhõives. 1.2. TAT eesmärk Suurendada mitteaktiivsete noorte osalemist tööturul ja nende tööalaseid võimalusi. 1.3. Terminid Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) – noortegarantii tugisüsteem on kindlaks määratud tegevuste kogum ja järjestus, millest juhtumikorraldaja lähtub abivajavate noorte leidmisel, nendega kontakteerumisel ja nendele abi osutamisel. TAT raames sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) loodav IT-lahendus on noortegarantii tugisüsteemi vahetu osa. Mitteaktiivne noor on riiklike registrite päringu alusel tuvastatud 16–26-aastane inimene (edaspidi mitteaktiivne noor), kes vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1.1 ei õpi; 1.2 ei tööta; 1.3 ei ole töötuna arvel; 1.4 ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80-protsendilist töövõime kaotust; 1.5 ei saa töötamise toetamise teenust; 1.6 ei tegele ettevõtlusega; 1.7 ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest; 1.8 ei kanna vangistust või eelvangistust; 1.9 ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses; või mittetöötav ja mitteõppiv 16–29-aastane inimene (edaspidi mitteaktiivne noor vanuses 16–29) või inimene, keda ei ole riiklike registrite alusel tuvastatud ja kes pöördub kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) poole eesmärgiga saada abi tööturule liikumiseks või haridustee jätkamiseks. NEET-olukorras noor (NEET-noored) – mitteaktiivne noor ja mitteaktiivne noor vanuses 16–29.  4 Juhtumikorraldus – kliendi individuaalsetest vajadustest lähtuv teenuste koordineerimise protsess, mis tagab igale kliendile juurdepääsu õigeaegsele ja piisavale abile. 1 Koostöövõrgustik – kohalikul tasandil osapoolte esindajatest moodustatud koostööorgan koostöömudeli strateegiliseks juhtimiseks ja sihtrühma noorte vajaduste lahendamiseks. Koostöövõrgustik koosneb tuumikgrupist ja laiemast võrgustikust. Võrgustikupõhine juhtumikorraldus – kindlal võrgustikul põhinev koostöö, millest võtavad osa mitteaktiivse noore sotsiaal- ja spetsialistivõrgustik ning mille eesmärk on lahendada noore tööturule liikumist või haridustee jätkamist takistavaid argielu probleeme. Koostöömudel – sihtrühmaga seotud osapoolte koostöö üldised põhimõtted ja tegutsemise etapid kohalikul tasandil, et aidata lahendada sihtrühma liikmete vajadusi.2 1.4. TAT tulemused Juurutatud on IT-lahendus, mis kuvab KOV-ile STAR-i nimekirja noortest, kes riiklike registrite andmetel on mitteaktiivsed noored. Välja on töötatud juhtumikorralduse mudel ning kõigis partneriks olevates KOV-ides on testitud juhtumikorralduse pakkumist mitteaktiivsetele noortele. Välja töötatud juhtumikorralduse juhendit on täiendatud võrgustikupõhise juhtumikorralduse mudeliga ning KOV-ides on testitud võrgustikupõhise juhtumikorralduse pakkumist mitteaktiivsetele noortele ja mitteaktiivsetele noortele vanuses 16–29. Sotsiaalministeerium on analüüsinud noore abivajaduse hindamise rakendamise mõju ja tulemuslikkust. 1.5. TAT vajalikkuse põhjendus Noorte kõrvalejäämine haridus- ja tööturusüsteemist on tõsine ühiskondlik probleem. Noorte mitteaktiivseks muutumine suurendab riski jääda töötuks, sattuda vaesusesse, olla sotsiaalselt tõrjutud, saada madalamat töötasu jne. Praeguseks on tööpuudus asendunud kvalifitseeritud tööjõu puudusega3 ning kasvava tööjõu puuduse tingimustes4 on oluline, et iga noor leiaks endale tööturul rakenduse või täiendaks oma kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu. Riigi strateegilistes eesmärkides5 ja riigikontrolöri kokkuvõttes6 rõhutatakse vajadust pöörata noorte sihtrühmale eraldi tähelepanu, et aidata neil jätkata haridusteed, suurendada nende tööhõivevalmidust ja kaasata neid tööturule. Kuna noorte vähesel haridusel ja töötusel on 1 Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (2006). Juhtumikorralduse käsiraamat. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Juhtumikorraldus/juhtumikorralduse_kasiraamat.pdf; 24.01.2017 2 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Ohvriabi/koostoomudeli_dokument_kovidele_11.01.2022.pdf 3 Kvalifitseeritud tööjõu puudus oli ekspertide hinnangul 2016. aastal enim majandusarengut pärssiv tegur ning selle teguri tähtsus on perioodil 2013–2016 kasvanud (Konjunktuur nr 3 (198), Eesti Konjunktuuriinstituut). 4 Eesti Panga hinnangul on tegelik tööpuuduse määr juba aastaid madalam kui loomulik tööpuuduse määr, sellele viitab tööturul valitsev tööjõupuudusest lähtuv palgasurve ja tööjõu ühikukulude kasv (Tööturu ülevaade 2/2016, O. Soosaar, K. Urke, Eesti Panga Toimetised.) 5 Eesti 2020 kavas on eesmärkideks pikaajalise töötuse vähendamine, tööjõus osalemise määra suurendamine ja noorte töötuse vähendamine. Veel on rõhutatud vajadust tõhustada töötute aktiveerimisele suunatud meetmeid. Lisaks on plaanitud rakendada spetsiaalselt noortele mõeldud meetmeid, mis tähendab nii koolist väljalangemise ennetamist, kvaliteetse hariduse pakkumist kui ka lisategevusi töövaldkonnas. Heaolu arengukavas on välja toodud, et aktiveerimisel pööratakse tähelepanu tööturul osalemise tõkete eemaldamisele ning olulisel kohal on süsteemsed lahendused pikaajalise töötuse vähendamiseks – selleks tugevdatakse muu hulgas ka võrgustikutööd tööturu, haridussüsteemi ja kohaliku omavalitsuse vahel. 6 Riigikontroll on oma ülevaates riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2014.–2015. aastal tõsise probleemina nimetanud mitteõppivate ja -töötavate noorte kõrvalejäämist haridus- ja tööturusüsteemist, tuues välja, et senised meetmed NEET-noortele on olnud liiga üldised.  5 kaugeleulatuvad isiklikud ja sotsiaalmajanduslikud tagajärjed7, on oluline aidata noori kestlikult haridust omandama või tööturule. Noortesse suunatud investeeringud annavad pikaajalist kasu, vältides kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste kõrvalejäämine tööturult, haridusest ja koolituselt, ning kasvatades lisandväärtust, mida loob aktiivne ja kvalifitseeritud tööjõud8. Hiljutine majanduskriis näitas, et sihtrühmad, sh noored, kellel töökogemus puudub või see on vähene ja kelle oskused ei vasta tööturu vajadustele, olid majanduslanguse suhtes haavatavamad. Mitteaktiivsete noorte aktiveerimise üks suuremaid kitsaskohti seisneb selles, et riigil, sh KOV-idel, puudub süsteemne info selle kohta, kes on need noored, kes on tööturust ja haridusest eemale jäänud ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks riigipoolset tuge, ent kes ise vajalike teenusteni (nt Eesti Töötukassa, Rajaleidja, KOV-i teenused) ei jõua. Noorteni jõudmine on juhuslik ning eeldab enamasti noore enda aktiivsust. Teisalt pakub riik noortele mitmeid teenuseid – tööturuteenuseid, noorsootöö meetmeid, karjäärinõustamist jne, kuid need on sageli ebapiisavalt kättesaadavad9, killustunud või alakoormatud10. Sealjuures puudub terviklik ülevaade noorele pakutud teenustest, sest arvestust peetakse sageli teenust pakkuvate asutuste/projektide kaupa. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuari 2020. a seisuga Eestis 16–26-aastaseid noori 141 052 ja 27– 29-aastaseid noori 53 238. Kuna TAT tähenduses mitteaktiivsed noored kuuluvad kõik NEET- noorte hulka, antakse järgnevalt ülevaade NEET-noorte statistikast. NEET-noori oli 2015. aastal vanuses 16–26 ETU andmetel kokku 19 000 ehk 11,5% vastavast vanuserühmast ning 2019. aastal 11 600 ehk 8,3% vastavast vanuserühmast (vt tabel 1). Tabel 1. NEET-noored 2015. ja 2019. aastal NEET-noored NEET-noored 2015. aastal NEET-noored 2019. aastal 2015. aastal Noored vanuses Noored vanuses Noored vanuses 16–26 16–26 27–29 NEET-noorte arv kokku: 19 000 11 600 9200 Töötud 6700 3300 2000 hoolitsevad laste või teiste pereliikmete eest, sh rasedus-, 6700 4100 5500 sünnitus- või lapsehoolduspuhkus haiged või puudega 2000 1600 900 muul põhjusel mitteaktiivsed 3500 2600 NEET-noored haridustaseme järgi: esimese taseme ja madalama 7400 4800 1900 haridusega (põhi) teise taseme või teise taseme järgse ning kolmanda taseme 9100 5800 4100 eelse haridusega (kesk) 7 Suureneb oht uuesti töötuks jääda, võivad väheneda tulevased sissetulekud, tekivad inimkapitali kaod, vaesus kandub ühest põlvkonnast teise või väheneb motivatsioon luua perekonda, mõjutades negatiivselt demograafilist arengut (nõukogu 22. aprilli 2013. a soovitus noortegarantii loomise kohta http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013H0426(01)&from=ET) 8 Hinnanguliselt 1,2% SKPst, ibid. 9 Praxis. Teemapaber tööjõu olukorrast, www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/02/Teemapaber-tookate-puudusest.pdf 10 Tegevuse „minu esimene töökoht“ vahehindamine, vahehindamise aruanne, Balti Uuringute Instituut, Tartu 2017.  6 kolmanda taseme haridusega 2500 1000 3200 (kõrg) Noorte pikaajalise töötuse 1,9 .. .. määr, % NEET-noorte määr, % 11,5 8,3 15,4 Eesti Töötukassas (edaspidi töötukassa) registreeritud töötutele noortele pakutakse aktiveerivaid teenuseid, mistõttu on nimetatud sihtrühm tugisüsteemi huviorbiidist väljas. Osa sihtrühmast moodustavad need noored, kes omal käel tööd otsivad (ca 460011) ning kes oma tööotsingutes abi vajaksid12. Aktiveerimist vajav sihtrühm on ka noored, kes hoolitsevad lapse või teise pereliikme eest. Nimetatud sihtrühma suuruseks on hinnanguliselt 1900 inimest. Nende inimeste hoolduskoormusest tulenevat mitteaktiivsust võiks juhtumikorraldus mõjutada. Teine suurem mitteaktiivsuse põhjus on haigus, vigastus või puue (16%). TAT raames suunatakse tähelepanu väikese töövõimekaotusprotsendiga noortele, keda on hinnanguliselt ca 600 inimest. Tulenevalt mitteaktiivsuse põhjusest jääb järgi rühm (ca 3500 noort), kelle mitteaktiivsus on tingitud muudest põhjustest. Siia kuuluvad noored, kes soovivad edasi õppida ja seetõttu ei otsi tööd (ca 1900), ning heitunud, kes on tööotsingutest loobunud (ca 1600). Seega võib kokkuvõttes eeldada, et 10 600 mitteaktiivset NEET-noort (4600 + 1900 + 600 + 3500) võiks olla riigi täiendavat sekkumist vajav sihtrühm. Enamik noori on erialase hariduseta ja varasema töökogemuseta ning peaksid seetõttu haridusteed jätkama. Kokku on NEET-noortest erialase hariduseta 64%, s.o 12 100 noort. Põhiharidusega ja ühtlasi ka erialase hariduseta oli 7400 noort (39%). Kesk- ja kutseharidusega noori oli kokku 9100 (48%), neist erialase hariduseta 4700 (vt tabel 1). Haridus etendab olulist rolli sihtrühma edasisel käekäigul tööelus. Madal haridustase ja erialase hariduse puudumine suurendab mitteaktiivseks nooreks jäämise tõenäosust. Mitteaktiivsetest noortest on varasema töökogemuseta 66%. Mitteaktiivsete noorte seas on suur ülekaal naistel. Noorte seas on naisi 73%. Võrreldes eestlaste ja mitte-eestlaste olukorda, moodustavad ca 74% mitteaktiivsetest noortest eestlased ja 26% teiste rahvuste esindajad. Piirkondade järgi on mitteaktiivseid noori kõige enam Lõuna-Eesti maakondades (34%) ja Põhja-Eestis (28%), 57% noortest elab linnalistes asulates ning 43% maal. Kokkuvõtlikult on riigi ja KOV-i jaoks probleemne info kättesaadavus mitteaktiivsete noorte kohta, mis ei võimalda sihtrühmale aktiveerivaid tegevusi pakkuda. Samuti on varasemad uuringud13 näidanud, et sihtrühma valmisolek aktiveerivaid meetmeid kasutada võib olla väike. Sihtrühmani jõudmine on sageli juhuslik. Teenuste pakkumine ja sihtrühma toetamine õppima või tööturule suundumisel on killustunud ega ole järjepidev. Seega on tekkinud vajadus tervikliku süsteemse lähenemisviisi järele, mis vahendab KOV-ile infot mitteaktiivsetest noortest ja võimaldab KOV-il sihtrühma aktiveerimist efektiivsemalt korraldada. Sotsiaalministeerium testis mitteaktiivsete noorte tuvastamist 2016. aasta sügisel. Perioodil 13.09.– 02.11.2016 sõeluti riiklikest registritest välja Tartu ja Võru elanikuks registreeritud mitteaktiivsed 11 ETU 2015. aasta andmetel pöördus 15–24aastastest töötutest 32% töö otsingutel töötukassa poole. Seega eeldame, et 68% töötutest NEET-noortest vajaksid riigipoolset tuge. 12 Siin ja edaspidi tugineb sihtrühmade jaotus 2015. aasta statistikale, kui ei ole märgitud teisiti. 13 Tegevuse „minu esimene töökoht“ vahehindamine, vahehindamise aruanne, Balti Uuringute Instituut, Tartu 2017.  7 noored. Testprojekt näitas, et sellisel viisil noorte aktiivsusseisundi kontrollimine on võimalik (vt p 2.1). Sarnast süsteemi ja noorte aktiveerimist rakendatakse ka rahvusvahelises praktikas, näiteks Rootsis. Testimise teises etapis laiendatakse TAT raames sihtrühma mitteaktiivsete noortega vanuses 16–29. Sihtrühma laiendamise vajalikkuse on tinginud asjaolu, et NGTS-i arendamise ja testimise kaks esimest aastat on näidanud, et tihtipeale vajavad juhtumikorralduslikku abi ka 1) noored, kes ei ole tuvastatud riiklike andmeregistrite alusel, kuid kes sellest hoolimata vajavad abi haridustee jätkamisel või töö leidmisel, näiteks noored, kelle aktiivsuse staatus pärast päringu tegemist on muutunud; 2) noored, kes on küll kooli nimekirjas, kuid koolis ei käi; 3) noored, kes on 18-aastaseks saamiseni lastekaitse vaateväljas, kuid vajavad ka täisikka jõudes juhtumikorralduslikku lähenemisviisi. Statistikaameti andmetel oli 2019. aasta seisuga 16–29-aastaseid mitteõppivaid ja mittetöötavaid noori 20 800, nendest 16–26-aastaseid 11 600 ja 27–29-aastaseid 9200. Testimise kolmandas etapis lisatakse NGTS-i maakonnaülese lähenemisviisi testimine, et arendada NGTS-i maakondade ja valdkondade üleselt NEET-noorte toetamiseks ja teenuste koostöömudeli rakendamiseks14. Piirkonnas algatatakse jätkusuutlik partnerlusel põhinev võrgustik, kus on võimalik kasutada olemasolevaid koostööpartnereid, et ka pärast testimise lõppemist jätkuks võrgustikutöö mitteaktiivsete noortega ja mitteaktiivsete 16–29-aastaste noortega. Testimise raames toetatakse KOV-e spetsialistide värbamisel ja omavalitsusliite testimise koordinaatori värbamisel. 1.6. Eelarve Summa Osakaal ESFi toetus 1 538 432 85% Riiklik kaasfinantseering 271 488 15% TAT eelarve kokku 1 809 920 100% 1.7. Sihtrühm - perioodil 01.04.2018–31.10.2020 (esimene etapp) ainult riiklike andmeregistrite alusel tuvastatud mitteaktiivsed noored; - perioodil 01.03.2021–31.12.2023 (teine ja kolmas etapp) lisanduvad riiklike registrite alusel tuvastatud mitteaktiivsete noorte sihtrühmale mitteaktiivsed noored vanuses 16–29; - KOV-i ja omavalitsusliidu/arenduskeskuse töötajad, Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi ametnikud. 2. Tegevuste kirjeldused tulemuste saavutamiseks Luuakse NGTS, mille raames väljatöötatava IT-lahenduse abil kuvatakse selleks soovi avaldanud KOV-i juhtumikorraldajale mitteaktiivsete noorte kontaktandmetega nimekiri. See võimaldab KOV-il tuvastada noore individuaalse abivajaduse ning pakkuda talle sihitatud teenuseid. KOV-i juhtumikorraldaja tuvastab noore abivajaduse ja pakub talle vajaduse korral tuge, abistab noort, et ta hakkaks saama olemasolevaid riiklikke ja KOV-i teenuseid (nt tööotsinguvõimalused, haridussüsteemis jätkamine). Paralleelselt toimuvad teavitustegevused nii mitteaktiivsetele noortele kui KOV-idele. Analüüsitud on noore abivajaduse hindamise regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. 14 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Ohvriabi/koostoomudeli_dokument_kovidele_11.01.2022.pdf  8 2.1. IT-lahenduse juurutamine ja arendamine 2016. aasta sügisel viidi ellu testprojekt, mille käigus sõeluti perioodil 13.09.–02.11.2016 riiklikest registritest (vt tabel 2) välja Tartu ja Võru elanikuks registreeritud mitteaktiivsed noored, kelle mitteaktiivsuse põhjused ei olnud riiklikes registrites teada. Kokku selgus registrites noorte aktiivsusseisundi kontrollimisel 3582 noort, kes nimetatud registrite järgi pole aktiivsed – see moodustab 23,3% registrites kontrollitud noorte arvust. Tartus oli mitteaktiivseid noori 3261 ja Võrus 321. Tabel 2. Mitteaktiivsuse kontroll registrites Päringuga selgunud Osapool Register mitteaktiivsete noorte arv Siseministeerium rahvastikuregister (kõik Tartu ja Võru 15 310 noored vanuserühmas 15–26) Haridus- ja Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) 7441 Teadusministeerium Maksu- ja Tolliamet töötamise register ja maksukohustuslaste 4181 register Töötukassa töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute 3878 ning tööturuteenuste osutamise register; töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu Sotsiaalkindlustusamet riiklik pensionikindlustuse register 3792 Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste register 3662 Justiitsministeerium riiklik kinnipeetavate, karistusjärgselt 3633 kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register Sotsiaalministeerium sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister 3611 Haridus- ja EHIS-e lisakontrollis selgunud lõplik 3582 Teadusministeerium mitteaktiivsete noorte arv Testprojekt näitas, et registrite päringu tulemusena saab infot mitteaktiivsetest noortest, kuid nende abivajadus ning mitteaktiivsuse põhjus vajab siiski täiendavat hindamist. Erinevate taustatunnuste järgi (nt haridustaseme info järgi, keskendudes esmajärjekorras õpingute katkestajatele, erialase hariduseta noortele jne) on juhtumikorraldajal võimalik prioriseerida noortega kontaktivõttu ja selgitada välja noore abivajadus ning pakkuda talle sobivat tuge. Testprojekti näitele tuginedes töötab Sotsiaalministeerium välja NGTS-i IT-lahenduse, mis rahvastikuregistri andmete baasil koondab riiklikest registritest info noortest, kes ei ole nendes registrites aktiivsed, ja kuvab selle info KOV-i juhtumikorraldajale STAR-is. Seejärel päritakse rahvastikuregistrist noorte endi ja alaealiste puhul ka lapsevanemate või eestkostjate kontaktandmed, mida KOV-idel on võimalik kasutada kontakteerumiseks, ning koondatakse info olulisematest noorte taustatunnustest (nt haridustase). See aitab juhtumikorraldajal noorega kontaktivõttu prioriseerida ja noorega ühenduse saamisel selgitada välja noore tegeliku abivajaduse. IT-lahendus võimaldab juhtumikorraldajal üles märkida noore kohta käivaid lisaandmeid, nt eelistatud kontakteerumisviisi, soovitud abi, tegeliku abivajaduse, vahendatud teenused jne. NGTS-i IT-lahenduseks vajalikud eelanalüüsid, arendustööd, testimine ja juurutus toimuvad 2017.– 2018. aastal ning esialgse IT-lahenduse valmimine on planeeritud 01.05.2018. Täiendavad arendustööd tehakse 2018.–2019. aastal vastavalt juhtumikorraldusliku mudeli testi tulemustele. IT- lahenduse testimise ja juhtumikorralduse teenuse rakendamise käigus võivad selguda kitsaskohad,  9 täiendavad funktsionaalsused jms, mida juhtumikorraldaja STAR-is vajab. Noorte tugisüsteemi IT- lahendust saavad hakata kasutama kõik KOV-id. 2019. aastal tehakse täiendavaid arendustegevusi testimise käigus selgunud kitsaskohtade lahendamiseks. Arendatakse välja päringute tegemise võimalus, et saada regulaarset statistilist ülevaadet NGTS-i raames tehtud tegevustest. Sellega on võimalik KOV-il ja Sotsiaalministeeriumil saada ülevaadet mitteaktiivsete noorte arvust, mitteaktiivsuse kestusest ja kontaktivõttude arvust ning sellest, kui palju isikuid abi vajas või ei vajanud ja mis olid selle põhjused, samuti infot menetluste (sh tegevusplaanid) alustamise/lõpetamise ja teenuste saamise kohta jne. Kuni selle ajani toimub STAR- ist aruannete või statistika saamine päringute teel, milleks Sotsiaalministeerium või KOV peavad registripidajale eraldi päringu koostama. 2.1.1. Sihtrühm KOV-i spetsialistid 2.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.03.2017–31.12.2023 2.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 2.2. Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine ning teavitustegevused NGTS hõlmab ka juhtumikorralduslikku tööd KOV-is. IT-lahenduse kaudu tuvastatud noorte info saab KOV-i juhtumikorraldaja STAR-ist. Juhtumikorraldaja peab välja selgitama noore abivajaduse ja pakkuma vajaduse korral tuge olemasolevate riiklike või KOV-i teenusteni jõudmisel (nt et noor kasutaks tööotsinguteenust või jõuaks haridussüsteemi). Selleks töötatakse koostööpartnerite ja KOV-idega välja juhtumikorralduse mudel, mida praktikas testitakse. Lähtuvalt testimise tulemustest ja laekuvast tagasisidest tehakse mudelis täiendusi. 2.2.1. Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine ja täiendamine Sotsiaalministeerium kirjeldas koostöös teiste osapooltega (Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Töötukassa, MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, KOV-id) juhtumikorralduse mudeli projektiversiooni (protsess, põhimõtted, etapid) mitteaktiivsete noorte abistamiseks 2017. aasta jooksul. Selleks korraldati 2017. aastal osapooltega koostöökohtumisi ja seminare ning 2019. aastal kaasati mitteaktiivsete noorte tüüpportreede kirjeldamist nõustama ekspert. Lisaks korraldati 2017. aastal õppevisiit Rootsi, kus rakendatakse analoogset süsteemi. 2018. aastal korraldati uus õppevisiit, et võimaldada partnerist KOV-ide juhtumikorraldajatel tutvuda mitteaktiivsete noortega tegelemise rahvusvahelise praktikaga. Juhtumikorralduse mudeli projektversiooni kirjeldus vormistati 2017. aastal juhendina. Mudeli lõpliku versiooni, kuhu tehti mudeli testimisest tulenevad täiendused, visualiseeris ekspert graafiliselt. Juhtumikorralduse mudelil on kaks eesmärki: kirjeldada, kuidas toimub töö mitteaktiivse noorega, ja koondada info olemasolevatest teenustest. KOV-i juhtumikorraldajale koostatakse metoodiline tegevusjuhend, millest ta saab lähtuda, ning loetelu KOV-i enda pakutavatest teenustest ja riigi teenustest15, mida abivajavatele noortele vajaduse korral tutvustada. 15 Minu esimene töökoht, Noorte Tugila programm ja teised noortegarantii tegevused (tööturgu ja tööelu tutvustavad töötoad, kogukonna arengut toetavad tegevused, kutselaborid, „Noorte töösuvi“, noorte omaalgatuslike projektide toetamine), karjäärinõustamine ja  10 Lähtuvalt TAT tegevuse 2.2.2 tulemustest täiendatakse mudelit testperioodil. Selleks kavandati partneritest KOV-idega regulaarsed rakenduskoosolekud. 2020. aastal pärast testimise lõppu analüüsis Sotsiaalministeerium KOV-ides NGTS-i tulemusi ning tehti vajalikud muudatused ja arendustööd (teise ja kolmanda etapi testimine) ning lepiti mudelis osapooltega kokku. Analüüsis töötati välja mudeli rakendamise ja arendamise ettepanekud, mis on suunatud seotud osapooltele Sotsiaalministeeriumis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis. Aastatel 2021–2023 jätkatakse testimise teise ja kolmanda etapiga, mille raames täiendatakse juhtumikorralduse mudelit võrgustikupõhise lähenemisviisiga, mida on testitud ja praktikas rakendatud kümne partner-KOV-i ja koordinaatoriga omavalitsusliidu ja arengukeskuse juures. Juhtumikorralduse mudelit täiendatakse ka sihtrühma laiendamise kontekstis. Juhtumikorraldajatele korraldatakse võrgustiku- ja juhtumikorralduse koolitusi. Juhtumikorraldajaid toetatakse tööalaselt kovisioonide ja supervisioonide pakkumisega. Lisaks testitakse koostöös partneritega välja noorte toetamise toetus- ja koostöömudel, mida testitakse kahes maakonnas. 2.2.1.1. Sihtrühm KOV-i spetsialistid Sotsiaalministeeriumi ametnikud 2.2.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.03.2017–31.12.2023 2.2.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet 2.2.2. Juhtumikorralduse ning toetus- ja koostöömudeli testimine Juhtumikorralduse mudelit testitakse KOV-idega, kes on valitud TAT partneriks. NGTS-i testimises osalemiseks ja TAT partneriks asumiseks on teises etapis nõusoleku andnud viis KOV-i (Kohtla-Järve linn, Raasiku vald, Saaremaa vald, Tartu linn, Võru linn), kelle territooriumil elab haldusreformi järel ligikaudu 23 000 noort vanuses 16–26 eluaastat. Partneriks ja selle piirkonnaks loetakse KOV-i tervikuna, sh osa, mis kuni haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumiseni partneriks valitud KOV-i koosseisu ei kuulunud. Mudeli väljatöötamise käigus tehti nendele KOV-idele ettepanek TAT- ga liituda, et võimaldada tugisüsteemi testida võimalikult erinevates oludes. Partnerite valikul lähtuti eelkõige KOV-i koostöövalmidusest, asukohast, KOV-i elanike arvust ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Kohtla-Järve linn esindab Kirde-Eesti regiooni ja tegemist on Eesti mõistes keskmise suurusega KOV-iga. Lisaks võimaldab Kohtla-Järve linna osalemine partnerina süvendatult testida loodava tugisüsteemi efektiivsust KOV-is, kus enamik tugisüsteemi sihtrühma kuuluvatest noortest on venekeelsed. See tagab ka venekeelse sihtrühma esindatuse tugisüsteemi testimises. Raasiku vald esindab Põhja-Eesti regiooni ja tegemist on Eesti mõistes elanike arvult väikese KOV- iga. Lisaks asub Raasiku vald Eesti suurima tõmbekeskuse Tallinna lähedal. Seetõttu võimaldab Raasiku valla osalemine partnerina süvendatult testida tugisüsteemi toimimist väikeses KOV-is, kus riiklikud tööturu- ja karjääriteenused (nt Eesti Töötukassa, Rajaleidja) ei ole kohapeal kättesaadavad ning elanikkonna tööelu on tuntavalt seotud lähedal asuva tõmbekeskusega. karjääriinfo vahendamine, õppenõustamine, avatud taotlusvoor „Töölesaamist toetavad teenused“ madala haridustasemega ja töötutele noortele, avatud taotlusvoor „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine“.  11 Saaremaa vald esindab Lääne-Eesti regiooni ja tegemist on Eesti mõistes elanike arvult keskmise suurusega KOV-iga. Piirkonna eripäraks on eraldatus Mandri-Eestist, samas on KOV-is olemas NGTS-i sihtrühmale eelduslikult kõige vajalikumad koostööpartnerid (Eesti Töötukassa, Tugila, Rajaleidja keskused). Tartu linn esindab Lõuna-Eesti regiooni ning tegemist on Eesti mõistes elanike arvult suure KOV-i ja tõmbekeskusega. Tartu linna suurus võimaldab testida tugisüsteemi toimimist tingimustes, kus sihtrühma kuuluvate isikute arv on suur, esineb väikese ja keskmise suurusega KOV-idega võrreldes rohkem anonüümsust ja KOV-i juhtumikorraldaja sõltub eelduslikult rohkem NGTS IT-lahenduse võimalustest, et sihtrühmaga kontakti saada. Lisaks on Tartu linn eelnevalt osalenud 2016. aastal ellu viidud testprojektis, mille käigus testiti NGTS-i sihtrühma väljaselgitamise võimalikkust riiklike registrite andmete abil. Tartu linna osalemine partnerina võimaldab edaspidi võrrelda 2016. aasta testprojekti ja 2018. aastal algava tervikliku tugisüsteemi testimise tulemusi. Võru linn esindab Kagu-Eesti regiooni ja tegemist on Eesti mõistes maakondliku tõmbekeskusega. Lisaks on Võru linn eelnevalt osalenud 2016. aastal ellu viidud NGTS-i testprojektis. Võru linna osalemine partnerina võimaldab edaspidi võrrelda 2016. aasta testprojekti ja 2018. aastal algava tervikliku tugisüsteemi testimise tulemusi. TAT raames on kõigil partneriks olevatel KOV-idel võimalik võtta juhtumikorraldajana tööle täiendav spetsialist, kes hakkab juhtumikorralduse mudeli alusel tegelema IT-lahenduse abil välja selgitatud noortega. Samuti korraldatakse juhtumikorralduse mudeli kasutamisega seotud koolitusi. 2021. aastal alustatakse testimise teise etapiga ning kaasatakse täiendavalt uued KOV-id, kellega testitakse NGTS-i rakendamist ja võrgustikupõhist lähenemisviisi. Testimise pikendamise vajaduse on tinginud varasem testimiskogemus. KOV-id on valmis noortele abi pakkuma, kuid tihtipeale jääb vajaka ressurssidest. Ühelt poolt pole KOV-is piisavalt töötajaid, kes noorte abistamisega võiksid tegeleda, ning teiselt poolt ei tehta läbimõeldud ja strateegilist koostööd, et piirkonnas olemasolevat ressurssi (teadmised, võimalused) ära kasutada. Testimise pikendamise eesmärk on arendada NGTS-i jätkusuutlikkust KOV-ide võimestamisega võrgustikupõhise juhtumikorralduse arendamisel ning mitteaktiivsete noorte õppima asumise ja tööturule liikumise toetamisel. Testimise raames töötatakse välja toimiv võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel ning juhtumikorraldust pakutakse laiemale sihtrühmale. Valikuprotsessi aluseks on 79 KOV-i, keda hinnati järgmiste näitajate alusel:  16–26-aastaste NEET-noorte arv KOV-is (keskmine 198,6);  NEET-noorte määr (%) (keskmine 10,8%);  16–26-aastaste registreeritud töötute osakaal KOV-i 16–26-aastastest noortest (keskmine 3%);  põhihariduse katkestajate osatähtsus (%) 2019. aastal (keskmine 0,6%);  üldkeskhariduse katkestajate osatähtsus (%) 2019. aastal (keskmine 5,2%). Hindamise tulemusel osutusid testimise pikendamisel valituks järgmised KOV-id: Narva linn Regionaalselt esindab Narva linn Kirde-Eesti piirkonda, kus töötus on üheks suuremaks murekohaks. Samuti on oluline varasemast suurema hulga vene keelt kõnelevate noorte kaasamine NGTS-i. NGTS-i on Narvas kasutatud ühel korral, kuid süsteemi kasutamisest loobuti ressursi puudumise tõttu. Lisaks oli Narva linnas määratud juhtumikorraldajatel raske aru NGTS-i sisust ja toimimisest keelebarjääri tõttu. Seetõttu on oluline KOV-i süsteemi kasutuselevõtu ja uute juhtumikorraldajate palkamise toetamine, et luua KOV-i vastav kompetents ja tagada NGTS-i jätkusuutlik kasutamine.  12 16–26- 16–26- 16–26- 16–26-aastaste Põhihariduse Üldkeskhariduse NEET- aastaste aastaste aastaste registreeritud katkestajate katkestajate noorte NEET- isikute arv registreeritud töötute osakaal osatähtsus osatähtsus määr noorte töötute arv KOV-i 16–26- 2019. a 2019. a arv 31.12.2019 aastastest seisuga noortest 844 4708 17,3% 336 7,1% 0,6% 5,6% Kohtla-Järve linn Testimise pikendamisel on oluline kaasata Kohtla-Järve linn, sest KOV-il on olemas väärtuslik kogemus töös vene keelt kõnelevate NEET-noortega Kirde-Eesti piirkonnas. Kohtla-Järve linn on NGTS-i väljatöötamise juures olnud üks olulisi koostööpartnereid. KOV on aktiivselt osalenud kõikides seiretes ja aidanud kaasa süsteemi arendamisele. Kohtla-Järve eripära seisneb selles, et linnaosad asuvad üksteisest kaugel ning see nõuab veelgi suuremat võrgustikutööd ja pingutust, et noori toetada. Lisaks asub Kohtla-Järve sarnaselt Narva linnaga Kirde-Eesti piirkonnas, kus töötus on kõige suurem. See mõjutab eelkõige noori. Seetõttu on oluline kaasata Kirde-Eesti piirkonnast kaks KOV-i, et kaasata rohkem vene keelt kõnelevaid noori, kelle puhul on töötuse risk suurem. 16–26- 16–26- NEET- 16–26- 16–26- Põhiharidus Üldkeskharidus aastast aastast noorte aastaste aastaste e e katkestajate e NEET- e määr registreeritu registreeritu katkestajate osatähtsus noorte isikute d töötute arv d töötute osatähtsus 2019. a arv arv 31.12.2019 osakaal 2019. a seisuga KOV-i 16–26- aastastest noortest 412 2934 14,04 193 6,58% 1% 4,7% % Valga vald Valga vald asub Kagu-Eesti piirkonnas Valga maakonnas, kus Eesti kontekstis on töötus teisel kohal. Valga vallas on NEET-noorte määr üle keskmise ja kuna tegemist on hajaasustusega piirkonnaga, mis on mõjutatud ka 2017. aasta haldusreformist, on Eesti kõige lõunapoolsema piirkonna kaasamine NGTS-i arendamisse oluline. Kuigi Valga vald on NGTS-i seiretes osalenud järjepidevalt alates teisest seirest, ei ole KOV olnud ressursside puudumise tõttu kuigi aktiivne ja tulemuslik nimekirjade kasutamisel. 16–26- 16–26- NEET- 16–26-aastaste 16–26- Põhihariduse Üldkeskhariduse aastaste aastaste noorte registreeritud aastaste katkestajate katkestajate NEET- isikute arv määr töötute arv registreeritud osatähtsus osatähtsus 2019. a noorte 31.12.2019 töötute 2019. a arv seisuga osakaal KOV-i 16–26- aastastest noortest 229 1844 12,42 86 4,66% 1,3% 5%  13 Pärnu linn Pärnu linn esindab Lääne-Eesti regiooni. Pärnu linn on peale reformi kõige suurema pindala ja noorte arvuga linn Eestis. Pärnu linnas on tuge vajavate noorte nimekirjas 2019. aastal 594 noort, kellega proaktiivne kontaktivõtmine ning samas võrgustiku toimimine ja koostöö koordineerimine on oluline nii KOV-i keskuses Pärnus kui väljaspool seda, kogu linna haldusalasse kuuluvates piirkondades. NGTS-is on Pärnu linn osalenud esimesest kolmanda seireni ja peale seda süsteemi kasutamisest loobunud ressursside puudumise tõttu. Samas nähakse vajadust selgitada välja erinevad noortele mõeldud toetusmeetmed ja arendada süsteemsemat koostööd mitteaktiivsete noorte toetamiseks. 16–26-aastaste 16–26- Põhihariduse Üldkeskhariduse registreeritud aastaste katkestajate katkestajate 16–26- töötute arv registreeritud osatähtsus osatähtsus 2019. a aastaste 16–26- NEET- 2019. a 31.12.2019 töötute NEET- aastaste noorte seisuga osakaal KOV-i noorte isikute arv määr 16–26- arv aastastest noortest 594 5329 11,15% 205 3,85% 0,5% 5,4% NGTS-i on võimalik kasutada ka kõikidel teistel KOV-idel, kes ei ole käesoleva TAT partnerid. Nendes KOV-ides on NGTS-i kasutamine vabatahtlik. Mitte-partnerist KOV-idele TAT raames juhtumikorralduse kulusid ei hüvitata, kuid nendel KOV-idel on võimalik toetust taotleda avatud taotlusvooru kaudu. IT-lahendus ja juhtumikorralduse juhend tehakse kättesaadavaks kõikidele KOV- idele. Juhtumikorralduse testperioodil lähtuvad partneriteks valitud KOV-ide juhtumikorraldajad oma tegevuses Sotsiaalministeeriumi väljatöötatud juhtumikorralduse juhendist, mida järgides tuvastab KOV-i töötaja noore abivajaduse ning abistab noort vastavalt vajadusele eesmärgiga tuua noor püsivalt tagasi õppima või tööturule. Partnerist KOV annab mudeli testimise käigus selgunud kitsaskohtadest ja edusammudest Sotsiaalministeeriumile regulaarsete rakenduskoosolekute käigus tagasisidet ning teeb jooksvalt ettepanekuid juhtumikorralduse mudeli täiendamiseks. Lisaks toimuvad KOV-idele regulaarsed koolitused. Mudeli väljundite ja tulemuste (nt tööle rakendumine ja õppima asumine) kohta kogutakse andmeid regulaarse ESFi seire16 käigus. Maakonnaülese toetus- ja koostöömudeli testimine perioodil 01.01.2023–31.12.2023 Tulenevalt 2023. aastal tehtava toetus- ja koostöömudeli testimise fookusest ja eesmärgist parandada NEET-noorte toetamisel KOV-ide ülest võimekust ja jätkusuutlikkust, on oluline testida maakonnaülest lähenemisviisi kahe maakonna näitel, et olla teadlikum NGTS-i riski- ja arenduskohtadest. Testimise eesmärk on kaasata kaks teineteisele lähedal asuvat maakonda, kelle kaasamine annab kõige suurema mõju. Lähtudes olemasolevast statistikast ja KOV-ide võimekusest osutusid valituks: 1) Valgamaa. Valgamaal on nii noorte töötus, NEET-olukorras noorte määr kui ka väljalangemise määr kõrge, samuti rakendatakse NGTS-i süsteemselt ainult Valga vallas; 2) Viljandimaa. Viljandimaal on ühelt poolt Valgamaagaga ühine maakonna piir ja teisalt asuvad Viljandimaal KOV-id, kes ei ole süsteemselt siiani NGTS-i rakendanud, sest KOV-idel ei ole selleks piisavalt ressurssi. Samuti ei ole Viljandimaal ühtegi KOV-i, kes oleks taotlenud raha 16 https://www.rtk.ee/sites/default/files/Toetused/KKK/esf-andmekorje-juhend.docx  14 avatud taotlusvoorust või olnud varem NGTS-i partner, mistõttu on oluline parandada Viljandimaal NGTS-i rakendamise võimekust. Testimisse kaasatakse ka Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja SA Valgamaa Arenguagentuur, kuna neil on oma maakonnas koordineeriv roll. 2.2.2.1. Sihtrühm Mitteaktiivsed noored ja mitteaktiivsed noored vanuses 16–29. 2.2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.05.2018–31.12.2023 2.2.2.3. Tegevuse elluviija Perioodil 01.04.2018–31.10.2020 Kohtla-Järve linn, Raasiku vald, Saaremaa vald, Tartu linn ja Võru linn. Perioodil 01.03.2021–31.10.2023 Kohtla-Järve linn, Narva linn, Pärnu linn ja Valga vald. Perioodil 01.01.2023–31.12.2023 Viljandimaa Omavalitsuste Liit, SA Valgamaa Arenguagentuur, Viljandi linn, Valga vald, Viljandi vald, Otepää vald, Tõrva vald, Põhja-Sakala vald, Mulgi vald. 2.2.3. Teavitustegevused TAT raames kavandatakse teavitustegevusi nii KOV-idele ja noortele kui ka laiemale avalikkusele. KOV-ide teavitamise eesmärk on suurendada nende teadlikkust NGTS-i IT-lahendusest ja juhtumikorralduse mudelist ning motiveerida KOV-e proaktiivselt mitteaktiivsete noortega tegelema ja juhtumikorraldust pakkuma. Mitteaktiivsete noorte teavitamise eesmärk on teavitada neid võimalusest, et KOV-i juhtumikorraldaja võib nendega ühendust võtta ja abi pakkuda ning seeläbi noori positiivselt ette valmistada ja julgustada juhtumikorraldusteenust kasutama. Laiema avalikkuse teavitamise eesmärk on anda teada Sotsiaalministeeriumi tegevusest mitteaktiivsete noorte aktiveerimisel ja väljatöötatud NGTS-i lahendusest. Teavitustegevuste paremaks sihitamiseks ja elluviimiseks kasutatakse vajaduse korral eksperte ja sihtrühmade esindajaid. Teavitamiseks koostatakse infomaterjal, mis aitab uue tugisüsteemi toimimist osapooltele visuaalselt ja arusaadavalt selgitada. KOV-idele korraldatakse 2018. aastal neli regionaalset teavitusüritust, kus räägitakse tugisüsteemi vajadusest, eesmärgist ja juhtumikorralduse mudelist ning selle kasutamise võimalustest. Teavitusüritustele on kutsutud ka peamiste koostööpartnerite (Tugila, töötukassa) esindajad, et teavitada neid tugisüsteemi rakendumisest. Aastatel 2017–2020 on kavandatud mitteaktiivsetele noortele mõeldud tegevused, et teavitada neid võimalikust ühendusevõtmisest ning motiveerida juhtumikorralduses osalema. Teavitustegevuse tulemuslikkuse tagamiseks kombineeritakse teavitusviise, sealhulgas meediat, sotsiaalmeediat, otsekommunikatsiooni jne. Info koondamiseks täiendatakse olemasolevat 17 noortegarantii veebilehekülge, kus tutvustatakse NGTS-i sisu ja kuhu laetakse vajaminev infomaterjal. Seda toetab sotsiaalmeediakampaania, mis aitab tutvustada noortele võimalusi haridustee ja karjääri jätkamiseks ning suunab noori veebileheküljele. Tugisüsteemi tutvustamiseks toodetakse videoklipp, mida saab kasutada nii veebilehekülgedel kui meedias ja sotsiaalmeedias. 17 http://tooelu.ee/et/noortegarantii  15 KOV-idele nähakse aastateks 2020–2023 ette regionaalseid teavitusüritusi tugisüsteemi tulemustest teavitamiseks, et võimalikult paljud KOV-id NGTS-i kasutusele võtaksid ning seda järjepidevalt ja tulemuslikult rakendaksid. 2023. aastal on planeeritud suurem, võimaluse korral rahvusvaheline konverents NGTS-i tulemuste tutvustamiseks. Teavitustegevuste paremaks sihitamiseks ja elluviimiseks kasutatakse vajaduse korral tunnustatud eksperte ja sihtrühmade esindajaid. Perioodil 2021–2023 kaasatakse teavitustegevuste elluviimisel partnerina Sotsiaalkindlustusamet, kes viib tegevusi ellu koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Sotsiaalkindlustusamet omab KOV-ides oma põhitegevusest lähtuvalt vajalikku koostöövõrgustikku ja kontakte, et seeläbi parimal viisil teavitustegevusi planeerida ja ellu viia ning jõuda efektiivsemalt abi vajavate noorteni. 2.2.3.1. Sihtrühm Mitteaktiivsed noored ja KOV-i spetsialistid 2.2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.03.2017–31.12.2023 2.2.3.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet 2.3. Järelhindamine Poliitikamuudatuste põhjendatud, tulemusliku ja sihitatud eesmärgi saavutamiseks on vaja järelhinnata tehtud poliitikavaliku toimimist. Sotsiaalhoolekande seaduse § 1601 sätestab Sotsiaalministeeriumile regulatsiooni järelhindamise kohustuse, mille raames analüüsitakse hiljemalt 2020. aastal noore abivajaduse hindamise rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Tegevuse raames tellib elluviija analüüsi, mille tulemusena on hinnatud tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkus. Lisaks analüüsib Sotsiaalministeerium hiljemalt 2023. aasta lõpuks võrgustikupõhise juhtumikorralduse toimimist KOV-ides. 2.3.1. Sihtrühm Sotsiaalministeeriumi ametnikud 2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.09.2019–31.12.2023 2.3.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium 3. Näitajad Näitaja Näitaja Alg- Sihttase Sihttase Selgitus nimetus (viide tase (2018) (2023) TAT punktile, missugusest tegevusest kujuneb)  16 Rakenduskava Aktiivseid 0 490 700 (meetmes Tegevuse 2.2.2 väljundinäitaja tööturuteenu- (meetmes kokku 17 640) tulemusnäitaja (TAT seid18 saanud kokku 5380) tulemusnäitaja) osalejate arv Näitaja sihttaseme saavutamisse panustavad käesolev TAT ja avatud taotlusvooru projektid TAT- Tegevus 2.1. IT-lahenduse juurutamine ja arendamine spetsiifiline väljundinäitaja Väljundinäitaja IT-lahendus on 0 1 1 Panustab kaudselt juurutatud rakenduskava väljundinäitajasse TAT- Tegevus 2.2. Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine spetsiifiline ning teavitustegevused väljundinäitaja Väljundinäitaja Aktiivseid 0 490 700 (meetmes Panustab otseselt tööturuteenu- (meetmes kokku 17 640) rakenduskava seid saanud kokku 5380) väljundinäitajasse osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 0 40% 40% Panustab otseselt 6 kuud pärast rakenduskava tööturuteenust tulemusnäitajasse e saamist on hõives 4. TAT mõju läbivatele teemadele. TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Regionaalareng jah ei TAT tegevused ei toeta otseselt piirkondade arengut. Juhtumikorraldust testitakse vabatahtlikult TAT- ga liitunud KOV-ides, mistõttu avaldub mõju tööturule väga piiratud mahus ja konkreetsetes piirkondades. Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel. Infoühiskond jah ei TAT-ga luuakse IT-lahendus, mille abil kuvatakse selleks soovi avaldanud KOV-i juhtumikorraldajale nimekiri mitteaktiivsetest noortest koos noore kontaktandmetega, mis võimaldab KOV-il tuvastada noore individuaalse abivajaduse ning pakkuda sihitatud teenuseid. Riigivalitsemine jah ei 18 TAT raames juhtumikorralduses osalenud (sh pooleliolevad juhtumiplaanid) loetakse aktiivseid tööturuteenuseid saanute hulka, st eeldame, et juhtumikorraldus on aktiivne teenus, mis aitab edasi teiste teenuste saamisele. TAT raames loetakse aktiivseid tööturuteenuseid saanuteks ka need isikud, kellele KOV-i töötaja on abi pakkunud nn lihtmenetluse raames (nt selgub noore abivajaduse väljaselgitamisel, et noore aitamiseks piisab temale mõne konkreetse teenuse osutamisest ning pikaajalist juhtumiplaani ei olegi vaja teha).  17 TAT tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, kuid väljatöötatud tegevused ise ei mõjuta oluliselt riigivalitsemise tõhusust. Võrdsed võimalused19 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)20 jah ei Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Programm sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei Tegevuste kirjeldus: TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega TAT-de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse. jah ei Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: TAT raames pakutavad teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve. Võrdne kohtlemine jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud: a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TAT on suunatud just noorte sihtrühmale. Tegevustega toetatakse mitteaktiivsete noorte konkurentsivõime suurenemist tööturul. Mitteaktiivsed noored on tööturu mõistes üks haavatavamaid riskirühmasid; b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – TAT raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust, mis võtab arvesse terviseseisundist ja/või puudest tulenevaid erivajadusi. TAT eesmärk on abistada inimesi avatud tööturule jõudmisel, mistõttu ei osutata käesoleva TAT raames teenuseid puuduva töövõimega ja ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavatele inimestele; c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest21 – TAT sihtrühma analüüsis on andmed välja toodud sugude järgi. TAT raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 20 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 21 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus)  18 TAT tegevus 2.2 „Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine on seotud meetmega 1.1 „Tugiteenuste arendamine eesmärgiga vähendada koolist lahkumist ning toetada noorte karjäärivalikuid“ ja meetmega 1.6 „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine“. Juhtumikorraldajal on võimalik teavitada noori individuaalse karjäärinõustamise võimalusest töötukassas. TAT tegevus 2.2 „Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine on seotud meetmega 2.7 „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ ja töötukassa TAT-ga samas meetmes. Oluline on, et toimib tõhus koostöö ja infovahetus ning noored saavad asjakohast infot neid abistavatest teenustest nii KOV-i, töötukassa kui noorsootöötaja kaudu. Juhtumikorraldajal on võimalik noori abistada nii töötukassa pakutavate teenuste saamisel kui ka suurendada noorte teadlikkust noorsootöö tegevustest. TAT tegevused on seotud meetme 2.7 „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ tegevusega 2.7.2 „Õigusrikkumise taustaga noorte tööturule kaasamine“ ning sama meetme tegevusega 2.7.3 „Riskis olevatele noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“. TAT on seotud sama meetme raames elluviidavate avatud taotlusvoorudega. ESFi perioodi 2014– 2020 avatud taotlusvoorud on suunatud vähese kvalifikatsiooniga inimeste oskuste suurendamisele ja tööturult pikemat aega eemal olevate inimeste kaasamisele. Avatud taotlusvoorude projektides pakutavad tegevused on oluline täiendus TAT tegevustele, et aidata tööturul nõrgemas positsioonis inimesi, kelle tööle aitamiseks pakutakse aktiveerivaid meetmeid. 6. Seos valdkondlike arengukavadega 1. Konkurentsivõime kava Eesti 2020: - tööjõus osalemise määra suurendamine (vanuserühm 15–64) 75%-ni; - noorte (15–24) töötuse määra vähendamine 10%-ni. 2. Heaolu arengukava 2016–2023: TAT toetab otseselt arengukava alaeesmärgi 1 „Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist“ saavutamist ja indikaatorite täitmist, panustades nende noorte, kes ei tööta ega õpi, arvu vähendamisele. Noorte aktiveerimisel pööratakse tähelepanu tööturul osalemise tõkete eemaldamisele ning olulisel kohal on süsteemsed lahendused pikaajalise töötuse vähendamiseks – selleks tugevdatakse muu hulgas ka võrgustikutööd tööturu, haridussüsteemi ja KOV-i vahel. 3. Noortevaldkonna arengukava 2014–2020: noorte konkurentsivõime suurendamiseks tööturule suundumisel ja tööturul edukale toimetulemisele kaasaaitamiseks saab noortevaldkonna kaudu luua noorte võimekuse suurendamise põhisest arusaamast lähtudes võimalused töökogemuse omandamiseks, ülemineku(te) toetamiseks, tööelu paremaks tundmiseks ning selliste oskuste ja teadmiste omandamiseks, mis aitavad kaasa töö leidmisele ja tööturul kindlama seisu saavutamisele. 4. ELi nõukogu noortegarantii soovitus22 kutsub liikmesriike üles tagama, et kuni 25-aastased noored saaksid hiljemalt nelja kuu möödumisel töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Käesoleva TAT tegevused on üks osa noortegarantii tegevustest Eestis. 5. Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (edaspidi lõimumiskava) koondab Eesti lõimumispoliitika strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise vahendid aastateks 2014−2020. Lõimumiskavas on märgitud, et lõimumisvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on muu hulgas vaja toetada tööturul aktiivset osalust. TAT tegevus 2.2 aitab kaasa lõimumiskava eesmärkide täitmisele 22 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2013:120:0001:0006:et:PDF  19 ning on otseselt seotud lõimumiskava meetmega 6.1 (teisest rahvusest elanike tööhõivevõime suurendamine), toetades muu hulgas ka muust rahvusest inimeste tööle saamise võimalusi. Lisa: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule struktuuritoetuse seaduse §- des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevustele ja eelarvele; 7.1.1.2 esitama rakendusasutuse (edaspidi RA) nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.1.3 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 7. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.1.4 esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ) järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.5 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.4 esitatud prognoosist; 7.1.1.6 pidama arvestust projekti tulude üle vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel. 7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 7.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.1.2.2 esitama toetuse saaja antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest; 7.1.2.3 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.1.2.4 esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks; 7.1.2.5 esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.1.2.6 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:  20 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja § 3 lõikele 4; 7.2.3.2 TAT tegevuse 2.1 elluviimisega seotud infotehnoloogia kulud; 7.2.3.3 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 7.2.4.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.3 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.4 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kehtima hakkamist. 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 15 lõigete 1 ja 4 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu. Maksetaotluse vormi kinnitab RÜ. 7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 7.3.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks TAT-d ellu viia või kavandatud tulemust saavutada; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele  21 mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib RÜ-d kohustada maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. TAT muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ning teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.  22 7.4.9. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.9.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.9.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.4.10. Peale punktis 7.4.9 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 7.5.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. TAT tegevustes osalejate aruanne tuleb esitada RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 7.5.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt 17. jaanuaril 2024. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 7.5.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb e-toetuse keskkonna aruande vormilt. 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.7. Vaiete menetleja 7.7.1. RA otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetleja on RA. 7.7.2. RÜ otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetleja on RÜ.  23 7.8. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.  Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Muudatusega lisatakse partneriteks Mulgi vald, Otepää vald, Põhja-Sakala vald, SA Valgamaa Arenguagentuur, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Viljandi vald eesmärgiga arendada mitteaktiivsete noorte1 toetamiseks noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS) ja võimestada kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV) selle rakendamisel. Käskkirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson (tel 626 9197, [email protected]) ja peaspetsialist Tiina Vinkel (tel 626 9804, [email protected]) ning nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). Märkused Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud toetuse andmise tingimuste (TAT) muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Käskkirja punktiga 1 kinnitatakse TAT uus terviktekst. Seletuskirjas on esitatud selgitused TAT-s tehtud sisuliste muudatuste kohta, millele lisaks tehakse ka tehnilisi täpsustusi. Punkti 1.3 lisatakse terminid koostöövõrgustik ja koostöömudel, mis aitavad paremini aru saada testimise kolmanda etapi sisust. Samuti lisatakse termin NEET-olukorras noor, mis aitab selgitada seost NEET-noorte ja TAT termini mitteaktiivne noor vahel. Punktis 1.5 täiendatakse TAT vajalikkuse põhjendust selgitusega testimise kolmanda etapi kohta. Kolmanda etapi eesmärk on tagada NGTS-i jätkusuutlikkus ja areng. Punktis 1.7 lisatakse sihtrühma hulka omavalitsusliidu töötajad ja Sotsiaalkindlustusameti ametnikud, kellel on koordineeriv roll maakonnaülese lähenemisviisi testimisel. Punktis 2.2.1 täpsustatakse NGTS-i arendamise tegevusi. NGTS-i jätkuetapiga on planeeritud tagada KOV-ide mitteaktiivsete noorte toetamise jätkusuutlikkus. Täiendava testimisetapi vajadus on TAT-sse planeeritud NGTS-i arendamise käigus – erinevate analüüside tulemusena on jõutud arusaamale, kuidas TAT eesmärki paremini täita. NGTS koosneb kahest osast – IT-moodul KOV- idele ja juhtumikorralduse mudel. Kahel viimasel aastal on olnud eesmärk arendada juhtumikorralduse mudelit kahest vaatest – võrgustikupõhine ja maakonnaülene lähenemisviis. 2023. aastal jõutakse NGTS-i testimise viimase etapini, kus on eesmärk arendada NGTS-i maakonnaülest lähenemisviisi, kaasates uusi partnereid, kellega seda suunda koostöös arendada. Sellest tulenevalt on oluline lisada KOV-e, et saada aimu, kuidas arendamise järgmine etapp toimib ja kuidas tagada kõikidele KOV-idele nendele vajalik tugi mitteaktiivsete noorte toetamisel. 1 Termin on sõnastatud TAT punktis 1.3 Punktis 2.2.2 põhjendatakse, miks valiti kolmandas etapis toimuva maakonnaülese toetus- ja koostöömudeli testimise jaoks välja Valga- ja Viljandimaa. Punkti 2.2.2.3 lisatakse tegevuse 2.2.2 „Juhtumikorralduse ning toetus- ja koostöömudeli testimine“ elluviijatena perioodil 01.01.2023–31.12.2023 Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Arenguagentuur SA, Viljandi linn, Valga vald, Viljandi vald, Otepää vald, Tõrva vald, Põhja-Sakala vald ja Mulgi vald. Punktis 7.5 muudetakse toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamisega seonduvat. Tegemist on tehnilist laadi muudatustega, millega täpsustatakse, et TAT elluviija esitatavate aruannete puhul ei ole tegemist seirearuannetega ning korrigeeritakse lõpparuande kinnitamise protseduuri. Lisaks märgitakse, et kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 13 lõikega 1 on TAT lõpparuande esitamise tähtaeg hiljemalt 17. jaanuaril 2024, kuna vastavalt TAT punktile 7.3.13 esitatakse viimane maksetaotlus hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Eespool nimetatud sisuliste muudatuste tõttu korrigeeritakse TAT lisa (eelarve). Kolmanda etapi partnerite lisandumisega perioodiks 01.01.2023–31.12.2023 TAT kogueelarve summas 1 809 920 eurot ei muutu. Tegevuste elluviimiseks vajalikud eelarvevahendid kokku 169 000 eurot (personalikulud, millele lisanduvad 15% ulatuses kaudsed kulud) on planeeritud tegevuse 1.3 „Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine ning teavitustegevused“ eelarvereal, kuivõrd sisuliste muudatuste näol on tegemist elluviidava tegevuse järgmise etapiga. Käskkirja punkti 2 kohaselt jõustub käskkiri 01.01.2023, kui ajakava kohaselt algab NGTS-i rakendamise kolmanda etapi elluviimine lisanduvate partnerite osalusel. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Kolmandas etapis partnerite lisandumisega jõutakse suurema hulga mitteaktiivsete noorteni ehk abivajavale noorele pakutakse vajalikku tuge ja teenuseid, suurendades seeläbi tema integreerumist haridusellu või tööturule. Maakonnaülese lähenemisviisi testimine, sh Viljandimaa ja Valgamaa kaasamine, on olulise mõjuga ka NGTS-i jätkusuutlikkuse loomisel. Aastate jooksul on NGTS-i arendatud järjest enam valdkondade üleseks, et tagada KOV-ide jätkusuutlikkus NGTS-i kasutamisel ning kasutada ära suuremal määral eri valdkondade sisulist vastutust ja panust noorte toetamisel. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub alates 1. jaanuarist 2023. a. 2 VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ning Sotsiaalkindlustusametile. Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ning Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. 3  MINISTRI KÄSKKIRI 23.12.2022 nr 175 Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirjaga nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2: 1. Kinnitan toetuse andmise tingimused „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ uues sõnastuses (lisatud). 2. Käskkiri jõustub 01.01.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister