Pöördumine

Memo Kellele: FORMTEXT Maarjo Mändmaa; Margus Arm Koopia: FORMTEXT Kellelt: FORMTEXT Ermo Täks, Marion Pajumets Kuupäev: FORMTEXT 13.12.2022 Teema: FORMTEXT Projektikonkursi „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine“ võitja väljakuulutamine ja lepingu sõlmimine FORMCHECKBOX otsustamiseks FORMCHECKBOX teadmiseks Sisu/faktid TEHIKu p rojektikonkur siga (vt Lisa 1. Konkursidokumendid) otsiti partnerit uuringu „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine“ läbiviimiseks. Uuringul o n viis uurimis- ja arendusülesannet: I. Kirjeldada teiste sarnaste organisatsioonide (välis- ja kodumaiste) protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi väljatöötamise ja rakendamise kogemusi ning koostada soovitused projekti organisatsiooniliseks ülesehituseks (projektorganisatsiooni koosseis, vastutused, pädevused, rollid, sisekommunikatsioon jne) ning läbiviimiseks. II. Koostada Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale universaalne mudeli väljatöötamise juhend, mille järgi asutused töötavad välja oma protsessi- ja riskihalduse mudelid. III. Valmistada ette ja viia läbi ettevalmistavad tegevused protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi rakendamiseks SoMi valitsemisalas ning nõustada asutusi mudelite koostamise käigus. IV. Koostada kogu SoMi valitsemisala hõlmav protsessi- ja riskihalduse mudel. V. Täiustada protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendit eelnevate uurimis- ja arendusülesannete teostamise käigus saadud kogemustele tuginedes. K onkurss partneri leidmiseks toimus ETISe keskkonnas 08.11.2022 kuni 06.12.2022 . Konkursi kontaktisikuteks olid Ermo Täks (TEHIK) ja Marion Pajumets (SoM). Projekti rahastab Sotsiaalministeerium talle 2022. aastaks riigieelarvest eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest . Hinnang/arvamus Tähtajaks laekus üks taotlus , TÜlt (Lisa 2. Taotlus) . See vastab konkursidokumentides (k.a menetluskorras) toodud kvalifitseerumistingimustele. Taotluse hind koos km-ga on 162 000 €. Projekt viiakse läbi 2023. a jooksul. Hindamiskoosolek toimus 12. 12.2022. a. T aotlusel oli kolm taotlejast sõltumatut hind a jat: Nele Labi (SoM) , Tea Rea (TEHIK) ja Mari Jääger (TEHIK) (Lisa 3. Hindajate sõltumatuse kinnitused). Lisas 4 . on hindamisprotokoll, mille parempoolses veerus on kriitika ja ettepanekud, mis arutatakse läbi projekti avakoosolekul. Hindamiskoosolekut protokollis Marion Pajumets. Ettepanek/järeldus TEHIK k uulut ab konkursi võitjaks TÜ. Konkursi kontaktisikud edastavad teate ETISe keskkonda ja võitja e-postiaadressile. TEHIK s õlmi b veel 2022. aasta sees võitjaga leping u töö läbiviimiseks. Lisa 1. Konkursidokumendid Lisa 2. Taotlus Lisa 3. Hindajate sõltumatuse kinnitused Lisa 4. H indamisprotokoll Curriculum vitae Eduard Ševtšenko Töökohad ja ametid 01.08.2021–... Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut, infosüsteemide kaasprofessor (0,50) 01.09.2020–... Tallinna Tehnikakõrgkool, Logistikainstituut, Professor (1,00) 26.02.2021– Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, 21.06.2021 Tarkvarateaduse instituut, Külalislektor (0,10) 08.02.2021– Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja 31.08.2021 tööstustehnika instituut , Külalislektor (0,10) 01.01.2020– Tallinna Tehnikakõrgkool, Logistikainstituut, Kaasprofessor 31.08.2020 (0,50) 2020–31.08.2020 Tallinna Tehnikakõrgkool, Logistikainstituut, kaasprofessor (0,50) 01.01.2020– Tallinna Tehnikakõrgkool, Logistikainstituut, Kaasprofessor 31.08.2020 (0,50) 01.09.2019– Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja 31.01.2021 tööstustehnika instituut , Vanemteadur (1,00) 01.04.2018– Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu kolledž, 30.06.2018 Külalisdotsent (0,10) 01.02.2018– Tallinna Tehnikaülikool, Äriprotsesside spetsialist (0,10) 31.12.2021 01.01.2017– Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja 31.08.2019 tööstustehnika instituut , Dotsent (1,00) 01.04.2016– Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja 31.12.2016 tööstustehnika instituut, Logistika õppetool, Dotsent (1,00) 20.11.2015– Kabuli Ülikool (Kabul, Afganistan), Külalisprofessor (0,10) 01.07.2019 01.09.2015– Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja 31.03.2016 tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool, Vanemteadur (0,50) 01.09.2015– Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja 31.03.2016 tööstustehnika instituut, Logistika õppetool, Dotsent (0,50) 01.01.2015– Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, 30.06.2015 Informaatikainstituut, Infosüsteemide õppetool, Äriprotsesside modeleerimine: Lektor (0,50) 01.01.2015– Mektory Professor (Tööstus Post-Doc) 31.12.2015 01.04.2014– Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, 01.01.2015 Informaatikainstituut, Infosüsteemide õppetool, Andmeaidad, ERP- ja CRM-süsteemid: Lektor (0,75) 01.04.2014– Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja 31.08.2015 tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool, Vanemteadur (0,25) 01.11.2012– Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja 31.03.2014 tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool, Vanemteadur (0,50) 01.11.2012– Eesti Energia AS, Juhtivanalüütik (1,00) 06.05.2014 01.01.2009– Järeldoktor (Post-Doc); Georgia Tehnikaülikool; Teadur 31.12.2010 01.07.2008– Baltika Grupp, NAV rakendusjuht (0,70) 05.10.2012 01.01.2007– University of Central Florida, Kesk Florida Ülikool 31.05.2007 (Stažeerimine) Teadur (1,00) 2005–31.10.2012 Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool, Teadur (1,00) 01.01.2003– TTÜ Masinaehituse inst., teadur 31.12.2005 01.01.2002– Helvar Merca AS Tootejuht 31.12.2003 01.01.2000– Eesti Telefon AS Andmeside inseneer 31.12.2002 01.01.1999– Index Net AS Kvaliteedi juht 31.12.2000 01.01.1995– Elcoteq Tallinn Tööjuhataja 31.12.1999 Haridustee 2009–2010 Järeldoktor; Georgia Tehnikaülikool (Ameerika ühendriigid) 2003–2008 Tallinna Tehnika ülikooli Doktorantuur 2001–2003 Tallinna Tehnikaülikool, mehaanikateaduskond, tehnikamagister Tööstuse planeerimine ja juhtimine 1995–2000 Tallinna Tehnikaülikool, mehaanikateaduskond, Tootmistehnika bakalaureus 1990–1995 Tallina Kõrgem Tehnikakool, kesk eriharidus 1982–1990 Tallina 26 keskkool, põhiharidus Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus 2020−... Digitaalse Tarneahela uurimisgruppi juhtimine Loometöö Lektor aitetes: MET 8130 Tootmise plaanimine ja juhtimine (2003..) MET 8120 Töötlemise simulatsiooni rakendused (2005..) IDU 0010 Andmeaidad, ERP- ja CRM-süsteemid (2014..) ELT 0050 Nõudluse planeerimine ja juhtimine(2015..) ELT 0072 Tarneahela äriprotsesside juhtimine II (2015..) AR9213 Andmeaidad (Kabuli ülikool 2015) IDN 300 (ELT0040) Infotehnoloogia tarneahelas (2016..) ELT 0071 Tarneahela äriprotsesside juhtimine I (2016..) SVPC.00.011 Tootmistarkvara (2018..) MMK5270 Äriprotsesside juhtimine (2018..) IDU0330 Äriprotsesside modelleerimine ja automatiseerimine TLM503 E-Teenused TLM397 Logistika Simulatsioon LOK005 Ostuprotsessi korraldamine LOK012 Ostuprotsessi analüüsimine LOK001 Sissejuhatus erialasse (ostu- ja hankekorraldus) TLM482 Uurimistöö meetodid Tööriistad Tarneahela Digitaliseerimiseks. Lisainfo LIUC Doktoritöö oponeerimine "INDUSTRY 4.0 TECHNOLOGIES AS ENABLERS OF LEAN AND AGILE SUPPLY CHAIN STRATEGIES" Detsember 2020 Intensiiv kursuse organiseerimine "EngineeringNanotoodete ja -materjalide modelleerimise ja simulatsiooni alased teadmised" koostöös Georgia Tech ülikooli dotsendiga Yan Wang-iga Kevad 2012 RTU Doktoritöö oponeerimine "RESEARCH OF TECHNOLOGICAL PROCESS FOR ASSEMBLY OF CYLINDRICAL PARTS SET BY INTERFERENCE FIT" September 2012 Kutsutud ettekanne konverentsil 18th Online World Conference on Soft Computing in Industrial Applications World Wide Web, 1-12 Detsember 2014 teemaga "Collaborative Project Management Framework for Partner Network Initiation" Andmeaida kursuse läbiviime Kabul ülikooli IT teaduskonnas Sügis 2015 Teaduskraadid Eduard Ševtšenko, doktorikraad, 2008, (juh) Rein Küttner, Intellektuaalne otsuste toetamise süsteem väikeste ja keskmiste ettevõtete koostöövõrgustikule., Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. Eduard Ševtšenko, magistrikraad (teaduskraad), 2003, (juh) Vello Reedik, DSL võrgu arendus, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. Teaduspreemiad ja tunnustused 2021 Teadusartiklite kategooria preemia Eduard Ševtšenko (Tartu Ülikool)– „Industry 4.0 technologies as enablers of lean and agile supply chain strategies: an exploratory investigation“ 2018 Arvestusalaste uurimustööde konkurss 2018 Parim arvestusalane uurimustöö kategoorias magistri- ja doktoritööd: Kadri Lenk magistritöö Aineprogrammi väljatöötamine ainele „Arvestuse ja rahanduse automatiseerimine“ (juhendaja Eduard Ševtšenko) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus. https://audiitorkogu.ee/est/konkursi-voidutood-2018 2016 Tänukiri. Tallinna Ülikooli Afganistaani suunalises arengukoostööprojektis "TLU poolt väljatöötatud kolme IT magistriõppekava rakendamine Kabuli Ülikooli Informaatika teaduskonnas ajavahemikus 2014-2016"osalemise eest. 2015 Horizon 2020 GMoD projekti ettevalmistustoetus 2014 "International DAAAM symposium on Intelligent Manufacturing & Automation" parim poster auhind. Shevtshenko E., Polyanchikov I.,Mahmood K., Kangilaski T., Norta A. "Collaborative Project Management Framework for Parner Network Initiation" 2013 Eriauhind Rakenduslik teadustöö 2013 (koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga) Project "Ericsson tootmisliini kontseptsioon" 2010 Tootmise juhtimise sessiooni juhataja konverentsil 7th International Conference of DAAAM Baltic Industrial Engineering 2009 Fulbright research grant for conducting research in Georgia Technical University 2006 Mobility grant from Ministry of Education and Research for study stay in University of Central Florida 2005 Microsoft Business Solutions Certified Professional-Navision FinancialsMicrosoft Business Solutions Cerified Professional-Navision Manufacturing Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 4. Loodusteadused ja tehnika; 4.14. Tootmistehnika ja tootmisjuhtimine ETIS KLASSIFIKAATOR: 4. Loodusteadused ja tehnika; 4.14. Tootmistehnika ja tootmisjuhtimine; TÄPSUSTUS: INTELLIGENT DECISION SUPPORT SYSTEM FOR THE NETWORK OF COLLABORATIVE SME-S ETIS KLASSIFIKAATOR: 4. Loodusteadused ja tehnika; 4.14. Tootmistehnika ja tootmisjuhtimine Lisainfo Magister Bakalaureus TTÜ, 2003 TTÜ, 2000 Jooksvad projektid • 2020-1-EE01-KA203-077939 "Digitaalsed kompetentsid tuleviku tarneahelale 4.0" (1.12.2020−31.08.2023); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikakõrgkool, Logistikainstituut; Finantseerija: SA Archimedes; Eraldatud summa: 53 223 EUR. • - Lõppenud projektid • 4-14/336 "e-CMR protsessikaardistus- ja kirjeldus “e-veoselehe riigisiseseks kasutuselevõtuks arendusmudeli väljatöötamine”" (22.04.2021−21.06.2021); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikakõrgkool, Logistikainstituut; Finantseerija: Digilogistika Keskus OÜ; Eraldatud summa: 2 280 EUR. • VIR16048 "Nutika transpordilogistika arendus" (1.09.2016−31.08.2019); Vastutav täitja: Kati Kõrbe Kaare; Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut (partner); Finantseerija: ERDF; Eraldatud summa: 234 502 EUR. • VERT17065 "Innovaatilised meetodid Interdistsiplinaarsuse rakendamine karjäärinõustamises" (1.09.2016−28.02.2019); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut (partner); Finantseerija: REZEKNES TEHNOLOGIJU AKADEMIJA; Eraldatud summa: 38 448 EUR. • Lep14076 "Uue tootmistehnika ja -süsteemide valdkonna terminikirjete baasi koostamine eestikeelse terminoloogia programmis 2013–2017" (16.05.2014−20.12.2017); Vastutav täitja: Tauno Otto; Tallinna Tehnikaülikool (partner), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut (partner); Finantseerija: Eesti Rakenduslingvistika Ühing; Eraldatud summa: 3 200 EUR. • B41 "Jätkusuutliku, koostööd tõhustava kontseptuaalse mudeli väljatöötamine ja rakendamine VKE-s masinaehituse valdkonnas" (1.07.2014−1.07.2017); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool (partner); Finantseerija: Tallinna Tehnikaülikool; Eraldatud summa: 110 000 EUR. • Lep16064 "Reneko OÜ äriprotsesside kaardistamine ja simuleerimine" (19.05.2016−17.06.2016); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut; Finantseerija: Reneko OÜ; Eraldatud summa: 4 972 EUR. • Lep16059 "Roheline kulu efektiivne pakend Ericsson tootele" (25.03.2016−17.06.2016); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut; Finantseerija: Ericsson Eesti AS; Eraldatud summa: 20 000 EUR. • Lep15017 "Testi tulemuste statistiline analüüs" (20.02.2015−19.06.2015); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikaülikool (partner), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika  õppetool (partner); Finantseerija: Ericsson Eesti AS; Eraldatud summa: 21 045 EUR. • ETF9460 "Tootmisettevõtete jätkusuutlikkuse parendamine töökindla tehnoloogia abil" (1.01.2012−31.12.2014); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond , Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 43 200 EUR. • Lep14040 "Optimaalse varuosade hange protsessi ja lõpptesti seadmete tehase asukoha määramine Ericsson üksustele ja alltöövõtjatele" (31.01.2014−26.06.2014); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Logistika õppetool; Finantseerija: Ericsson Eesti AS; Eraldatud summa: 28 865 EUR. • LEP14042 "Töö rakke kontseptsioon suure mix väiksemahu tootmisliinidele" (31.01.2014−21.06.2014); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool; Finantseerija: Ericsson Eesti AS; Eraldatud summa: 26 795 EUR. • SF0140113Bs08 "Mehhatroonika- ja tootmissüsteemide proaktiivsus ja käitumismudelid" (1.01.2008−31.12.2013); Vastutav täitja: Mart Tamre; Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 413 066 EUR. • VERT524 "Virtuaalne õppiv võrgustik väike- ja mikroettevõtete kompetentside arendamiseks (BizLearn.Net)" (1.08.2011−31.07.2013); Vastutav täitja: Tauno Otto; Tallinna Tehnikaülikool (partner), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 20 000 EUR. • Lep13052 "Ericsson tootmisliini kontseptsioon, Mektory projekt" (31.01.2013−21.06.2013); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool; Finantseerija: Ericsson Eesti AS; Eraldatud summa: 49 300 EUR. • Lep12148 "ROMEICOP- Jätkusuutlikkusele orienteeritud tootmisettevõte ja kulude optimeerimise protsessi tutvustus (Mektory projekt)." (20.08.2012−20.12.2012); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool; Finantseerija: Densel Baltic OÜ; Eraldatud summa: 8 000 EUR. • VERT498 "Teaduspõhise kompetentsi siire (REBASING )" (1.10.2010−30.09.2012); Vastutav täitja: Tauno Otto; Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool; Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 12 257 EUR. • SF0142684s05 "Toodete ja tootmisprotsesside kiire teostamine - teooria ja metodoloogia." (1.01.2005−31.12.2010); Vastutav täitja: Rein Küttner; Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 792 131 EUR. • VF446 "Teadmiste avastamine otsuste toetamiseks ettevõtte koostöövõrgustikuks" (1.08.2009−31.03.2010); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikaülikool (partner), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool (partner); Finantseerija: Bureau of Educational and Cultural Affairs, Unites States Department of State with the  cooperation of the Council for International Exchange of Scholars,; Eraldatud summa: 14 791 EUR. • ETF6795 "Tootmisprotsesside ja andmevoogude modelleerimine ning analüüs väike- ja keskmiste ettevõtete koostöövõrgustikus" (1.01.2006−31.12.2008); Vastutav täitja: Tatjana Karaulova; Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 28 760 EUR. • Lep7084 "Microsoft Dynamics Nav süsteemi baasil tootmislahenduste analüüsi ja juurutamise projekt" (1.08.2007−31.10.2008); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikaülikool (partner), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool (partner); Finantseerija: AS BCS Itera; Eraldatud summa: 20 311 EUR. • ETF5883 "Kiirvalmistamise protsesside, toodete ja materjalide modelleerimine" (1.01.2004−31.12.2006); Vastutav täitja: Rein Küttner; Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 26 383 EUR. • 659L "Microsoft Dynamics Nav süsteemi baasil tootmislahenduste analüüsi ja juurutamise projekt" (8.06.2006−15.12.2006); Vastutav täitja: Lembit Roosimölder; Tallinna Tehnikaülikool (partner), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool (partner); Finantseerija: AS BCS Itera; Eraldatud summa: 5 607 EUR. • 563L "Microsoft Navision Attain ERP süsteemi baasil tootmislahenduste juurutamise ja konsulteerimise projekt" (1.09.2005−31.05.2006); Vastutav täitja: Lembit Roosimölder; Tallinna Tehnikaülikool (partner), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool (partner); Finantseerija: AS BCS Itera; Eraldatud summa: 3 630 EUR. • 519L "Microsoft Navision Attain ERP süsteemi baasil tootmisprototüüpide arendusprojekt" (1.04.2005−31.08.2005); Vastutav täitja: Eduard Ševtšenko; Tallinna Tehnikaülikool (partner), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool (partner); Finantseerija: BCS ITERA AS; Eraldatud summa: 5 184 EUR. • 481L "Microsoft Navision Attain ERP süsteemi tootmismooduli evitamise projekt" (1.12.2004−31.03.2005); Vastutav täitja: Rein Küttner; Tallinna Tehnikaülikool (partner), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Raalintegreeritud tootmise ja projekteerimise õppetool (partner); Finantseerija: AS BCS Itera; Eraldatud summa: 4 039 EUR. • T421 (0141421s00) "Konkurentsivõimelise tootearenduse ja tootmise tugisüsteemid" (1.01.2000−31.12.2004); Vastutav täitja: Rein Küttner; Tallinna Tehnikaülikool (partner), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool (partner); Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 235 514 EUR. • 426L "Microsoft Axapta projekti konsultatsioon" (1.04.2004−30.06.2004); Vastutav täitja: Rein Küttner; Tallinna Tehnikaülikool (partner), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Raalintegreeritud tootmise ja projekteerimise õppetool (partner); Finantseerija: AS Persimplex; Eraldatud summa: 2 397 EUR. • 412L "Seadmete pargi hooldustööde süsteemi väljatöötamine ja hooldusosakonna töö reorganiseerimine" (16.03.2004−31.03.2004); Vastutav täitja: Rein Küttner; Tallinna Tehnikaülikool (partner), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Raalintegreeritud tootmise ja projekteerimise  õppetool (partner); Finantseerija: AS Baltic Clead; Eraldatud summa: 483 EUR. Juhendamisel väitekirjad • Roman Zahharov, doktorant, (juh) Eduard Ševtšenko, CAD/ERP generic model development and analysis of critical success factors for integration, with focus on Engineering-to-Order environments (Integreeritud CAD/ERP platvormi arendamine kulusäästliku tootmise juurutamiseks tööstusehituses), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Lea Murumaa, doktorant, (juh) Tatjana Karaulova; Eduard Ševtšenko, Digital Twin for Manufacturing Process contactless management in Sustainable Partner Network (Mitmekihiline digitaalne kaksik kontaktivaba tootmisprotsessi juhtimisekspartnervõrgustikus), Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut Juhendatud väitekirjad • Kashif Mahmood, doktorikraad, 2019, (juh) Eduard Ševtšenko; Tauno Otto, Reliability Management Approach for a Virtual Enterprise of SMEs in a Manufacturing Domain (Usaldusväärsuse juhtimise raamistik tootmisvaldkonna väikese ja keskmise suurusega virtuaalettevõtetele), Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Igor Poljantšikov, doktorikraad, 2016, (juh) Eduard Ševtšenko; Taivo Kangilaski, Partners selection tool for virtual enterprise in SMEs network (Partnerite valiku metoodika virtuaalettevõtetele VKE-de võrgustikus), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool. • Jevgeni Sahno, doktorikraad, 2015, (juh) Eduard Ševtšenko, Dynamic Management Framework for Continuous Improvement of Production Processes (Tootmisprotsesside pideva parenduse dünaamiline juhtimisraamistik), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut • Matthew Krisenthal, magistrikraad, 2021, (juh) Eduard Ševtšenko, Strategic improvement of business processes for order based engineering team in a global technology company (Tellimuspõhiseid insenerlahendusi loova meeskonna äriprotsesside strateegiline parendamine globaalses tehnoloogiakontsernis), Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut • Mohammad Enamul Karim, magistrikraad, 2021, (juh) Eduard Ševtšenko, Robotic process automation in supply chain of ready-made garment industry: case study on the example of Viyellatex LTD (Robotprotsesside automatiseerimine valmisrõivatööstuse tarneahelas Viyellatex LTD näitel), Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut • Sander Laide, magistrikraad, 2021, (juh) Eduard Ševtšenko, Development of the strategic management framework for Finest Steel AS (Strateegilise juhtimise raamistiku väljatöötamine Finest Steel AS näitel), Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut • Kaire Umerov, magistrikraad, 2020, (juh) Eduard Ševtšenko, Inseneribüroole ärianalüüsi lahenduse loomine tööajaarvestuse andmete näitel, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Abdullah Bestil, magistrikraad, 2020, (juh) Eduard Ševtšenko, An automated solution for communication and production planning optimization under COVID-19 condition (Automaatne lahendus kommunikatsiooni ja tootmise planeerimise optimeerimiseks COVID-19 tingimustes), Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut • Huseyn Rzayev, magistrikraad, 2020, (juh) Eduard Ševtšenko, Implementation of lean concept for fast food industry production process improvement using six sigma and triz methods (Kulusäästliku mõtlemise rakendamine kiirtoidutööstuse tootmisprotsessi parandamisel kasutades six sigma ja triz meetodeid), Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut • Aleksei Uljanov, magistrikraad, 2020, (juh) Eduard Ševtšenko, Ärianalüüs Eesti teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu näitel, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut • Artjom Njumainen, magistrikraad, 2020, (juh) Eduard Ševtšenko, Kliendihalduse süsteemi valimine AHP abil Fagel Automaatika OÜ, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut • Jana Peterson, magistrikraad, 2019, (juh) Eduard Ševtšenko, Construction project execution in French Riviera on the example of Unico Azur SAS (Ehitusprojekti teostamine Prantsuse rivieras Unico Azur SAS näitel), Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Meelis Uudmäe, magistrikraad, 2019, (juh) Eduard Ševtšenko, Integreeritud juhtimissüsteemi loomine AS Connecto Eesti näitel, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Priit Sohkin, magistrikraad, 2019, (juh) Eduard Ševtšenko, Finantsarvestuse protsesside analüüs ja parendamine näidisettevõtte baasil, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Anton Astahhov, magistrikraad, 2019, (juh) Eduard Ševtšenko, Manufacturing capacity development research based on business process analysis (Tootmisvõimekuse arendusuuring äriprotsesside analüüsi baasil), Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Elif Kuru, magistrikraad, 2018, (juh) Eduard Ševtšenko, Forecasting of natural gas demand in Turkey based on regression model (Türgi maagaasi nõudluse prognoosimine regressioonimudeli baasil), Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Jakobson, Robert, magistrikraad, 2018, (juh) Eduard Ševtšenko, IoT based framework for compressed air system management in I-O Production Estonia AS (IoT baasil põhinev raamistik suruõhu süsteemide haldamiseks O-I Production Estonia AS`s), Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Kaaret, Kadri, magistrikraad, 2018, (juh) Eduard Ševtšenko, Lehtmetall toodete allhanke võimsuse suurendamine ettevõttes AS Harju Elekter Elektrotehnika, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Karja, Kea, magistrikraad, 2018, (juh) Eduard Ševtšenko, Tootmisprotsessi arendus timmitud tootmise ja piirangute teooria koosrakendamisel ABB AS komplektalajaamade tehase näitel, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Lahtein, Yana, magistrikraad, 2018, (juh) Eduard Ševtšenko, Laoprotsesside kaardistamine ja optimeerimine Logistika Pluss OÜ näitel, Tallinna Tehnikaülikool,  Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Särg, Mart, magistrikraad, 2018, (juh) Eduard Ševtšenko, Puitaknatehase tootmise kaardistamine ja optimeerimine, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Toomla, Kuldar, magistrikraad, 2018, (juh) Eduard Ševtšenko, Tarnijate hindamise mudel Hilding Anders Baltic AS näitel, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Sina Atari, magistrikraad, 2017, (juh) Eduard Ševtšenko; Maksim Saat, INCREASING OVERALL COMPANY EFFICIENCY BY APPLYING LEAN MANUFACTURING: WITH CASE STUDY IN ESTONIAN MANUFACTURING COMPANY, Tallinna Tehnikaülikool, Majandusteaduskond, Ärikorralduse instituut. • Aleksandr Kravtšuk, magistrikraad, 2017, (juh) Ott Koppel; Eduard Ševtšenko, Eesti Kaitseväe soomukite remondi- ja hooldusahela parendamine 1. jalaväebrigaadi näitel, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Rauno Pihlak, magistrikraad, 2017, (juh) Eduard Ševtšenko, Andmeaida laadimiste planeerimise tööriista valik finantsettevõttes, Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut. • Maarja Raud, magistrikraad, 2017, (juh) Eduard Ševtšenko, Andmelao koostamine laboriettevõttele, Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut. • Fabiola Garcia Vargas, magistrikraad, 2017, (juh) Eduard Ševtšenko, Development of an environmental and social performance assessment tool for green offices (Keskkonnamõju hindamise vahendi väöjatöötamine rohelistele kontoritele), Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Julia Semtsenko, magistrikraad, 2017, (juh) Eduard Ševtšenko, Data quality improvements in Stora Enso Logistics AB (Andmete kvaliteedi parandamine Stora Enso Logistics AB), Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Arsalan Wasi, magistrikraad, 2016, (juh) Eduard Ševtšenko, Analysis and improvement of production flow in ASG Metals Limited (Tootmisvoo analüüs ja optimeerimine ettevõttes ASG Metals AS), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Ott Jalaks, magistrikraad, 2016, (juh) Eduard Ševtšenko, DATA MASKING AND USER RIGHTS IN DATA WAREHOUSE TO PROTECT DATA (ANDMETE MASKIMINE JA KASUTAJAÕIGUSED ANDMEAIDAS ANDMETE KAITSMISEKS), Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut. • Alla Tšornenkaja, magistrikraad, 2016, (juh) Eduard Ševtšenko; Igor Artemtšuk, DATA LINEAGE TRACING PROCESS IMPROVEMENT IN FINANCIAL INSTITUTION’S DATA WAREHOUSE (ANDMETE ELUTSÜKLI JÄLGIMISPROTSESSI PARENDAMINE FINANTSETTEVÕTTE ANDMEAIDAS), Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut. • Pataraia, Lika, magistrikraad, 2016, (juh) Eduard Ševtšenko, Investigation of different parameters impact on supply chain performance by simulation based study (Tarneahela parameetrite mõju analüüs tulemuslikkusele simulatsiooni baasil), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Poznahirko, Jan, magistrikraad, 2016, (juh) Eduard Ševtšenko, Effects of workplace ergonomics on specific production line based on manual assembly line excample (Töökoha ergonoomika mõju konkreetsele tootmisliiinle käsimonteerimise tootmisliini näitel), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Aleksander Mulin, magistrikraad, 2016, (juh) Eduard Ševtšenko, LEAN VÕTETE VALIK JA RAKENDAMINE TOOTMISETTEVÕTTES AS TOOTMISETTEVÕTTES AS TIKKURILA NÄITEL, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Logistika õppetool. • Algis Keršis, magistrikraad, 2015, (juh) Eduard Ševtšenko, Inseneribüroo efektiivse tüüpprotsessimudeli väljatöötamine, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Ardo Perm, magistrikraad, 2015, (juh) Eduard Ševtšenko, Apeco business processes improvement in Aris Software, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Jose Maria Echave, magistrikraad, 2015, (juh) Eduard Ševtšenko, Mass customization system development for production line unitization improvement in Ensto, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Priit Valdmees, magistrikraad, 2015, (juh) Eduard Ševtšenko, AS Eesti Telekom andmeaida lahendus ja selle analüüs, Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Infosüsteemide õppetool. • Sigrid Saare, magistrikraad, 2015, (juh) Eduard Ševtšenko, Andmelao vajaduste analüüs ja arhitektuurilise lahenduse väljatöötamine Siseministeeriumi valitsusala asutuste näitel, Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Infosüsteemide õppetool. • Zheng Zeya, magistrikraad, 2015, (juh) Eduard Ševtšenko, Green Manufacturing framework development and implementation in industry (Rohelise tootmise raamistiku väljatöötamine ja rakendamine tööstuses), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Vassilina Matvejeva, magistrikraad, 2015, (juh) Eduard Ševtšenko, Repair Process Reengineering and Performance Improving Software Development (Parandusprotsessi ümber projekteerimine ja tootlikkust parendava tarkvara arendus), Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Infosüsteemide õppetool. • Knjažetski, Mihhail, magistrikraad, 2014, (juh) Eduard Ševtšenko, Biokütuse rakendamise soojustootmises tasuvus analüüs KA Vaiko AS-is, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Voigt, Stefan, magistrikraad, 2014, (juh) Eduard Ševtšenko, Supply Chain Optimization for Test Hardware Equipment of Ericsson Estonia AS via Value Stream Mapping (Tarneahela optimeerimine riistvara katseseadmete jaoks läbi väärtusahela kaardistamise Ericsson Eesti AS-is), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Vitali Netribiitšuk, magistrikraad, 2013, (juh) Eduard Ševtšenko; Igor Poljantšikov, Manufacturing process efficiency improvement in Densel Baltic LLC (Tootmisprotsesside efektiivsuse parendamine OÜ Densel Baltic ettevõttes), Tallinna Tehnikaülikool • Aleksei Švarts, magistrikraad, 2013, (juh) Eduard Ševtšenko, BUSINESS  PROCESSES OPTIMIZATION AT APL PRODUCTION AS (ÄRIPROTSESSIDE OPTIMEERIMINE ETTEVÕTTES APL PRODUCTION AS), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Mihhail Grištšenko, magistrikraad, 2013, (juh) Eduard Ševtšenko, Benzoflex Production Batch-to-Batch Variation Reduction at Eastman Specialties OÜ Using Six Sigma Methodology Tools (Six Sigma metoodika rakendamine BenzoflexTM toodangupartiide kvaliteedi varieerumise vähendamiseks Eastman Specialties OÜ tootmisprotsessis), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Sukrane Ece Esirgen, magistrikraad, 2013, (juh) Eduard Ševtšenko, Theory of Constraints- Drum Buffer Rope Scheduling (Teooria Piirangud), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Vitali Netribiitšuk, magistrikraad, 2013, (juh) Eduard Ševtšenko, Manufacturing process efficiency improvement in Densel Baltic LLC (Tootmisprotsesside efektiivsuse parendamine OÜ Densel Baltic ettevõttes), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Vsevolod Vernikov, magistrikraad, 2013, (juh) Eduard Ševtšenko, Optimisation of Manufacturing Business Processes (Ettevõtte Tootmisprotsesside Optimiseerimine), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Aleksandr Kirilenko, magistrikraad (teaduskraad), 2012, (juh) Eduard Ševtšenko; Harald Kitzmann, Development Aspects Of Production Information Management System Based on Mass Customization Principles (Tootmise Informatsiooni Juhtimissüsteemi arendamise aspektid, mis põhineb Mass Customisation Põhimõttel), Tallinna Tehnikaülikool • Maksim Tšernov, magistrikraad, 2012, (juh) Eduard Ševtšenko; Taivo Kangilaski, Ostuprotsessi ümberkorraldamine ettevõttes MDC Max Daetwyler Eesti AS, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut • Tarvi Tara, magistrikraad, 2012, (juh) Eduard Ševtšenko; Jaan Kers, Eritellimusmööbli tootmise efektiivistamine tootmisinfosüsteemide abil AS Sarkop näitel., Tallinna Tehnikaülikool, Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond, Polümeermaterjalide instituut • Oleg Jerjomin, magistrikraad, 2010, (juh) Eduard Ševtšenko, Development trends and determinants of "Eesti Energia Tehnoloogiatööstus". ("Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS" arengutrendid ja determinandid), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool. • Roman Zahharov, magistrikraad (teaduskraad), 2009, (juh) Eduard Ševtšenko; Roman Zahharov, / Integrated CAD/ERP Framework Development for Lean Manufacturing Deployment at Industrial Construction, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut, Tootmistehnika õppetool • Oleg Mozessov, magistrikraad, 2009, (juh) Eduard Ševtšenko, Elektrimasinate tehase hankijate heakskiitmise protsessi täiendamine, Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Natalja Štefanova, magistrikraad (teaduskraad), 2005, (juh) Eduard Ševtšenko, MAJANDUSTARKVARA "HANSA FINANCIALS" JUURUTAMINE ETTEVÕTTES "EESTI KRAANAVABRIK"., Tallinna Tehnikaülikool,  Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Evelin Õis, magistrikraad (teaduskraad), 2005, (juh) Eduard Ševtšenko, Tootmise ja tarneahela juhtimise protsesside parendamine integreeritud tarkvaralahenduse abil, Tallinna Tehnikaülikool, Majandusteaduskond, Ärikorralduse instituut, Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool. • Pavel Volotšinkov, magistrikraad (teaduskraad), 2005, (juh) Eduard Ševtšenko, IMPROVEMENT OF MANUFACTURING PROCESS IN 3-POINT SEAT BELT PRODUCTION (TOOTMISKORRALDUDSE PARENDAMISE VÄLJATÖÖTLEMINE 3-P INERTSRULLIGA OHUTUSRIHMA TOOTMISEKS), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. • Jaan Mürk, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Eduard Ševtšenko, Strategic analysis of IS (Infosüsteemi strateegiline analüüs), Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Mehaanika ja tööstustehnika instituut. Publikatsioonid 2021 Raji, I.; Shevtshenko, E.; Rossi, T.; Strozzi, F. (2021). Industry 4.0 technologies as enablers of Lean and Agile Supply Chain Strategies: An exploratory investigation. The International Journal of Logistics Management, 32 (4), 1150−1189. DOI: 10.1108/IJLM-04-2020-0157. Lu, Y.; Shevshenko, E.; Wang, Y. (2021). Physics Based Compressive Sensing to Enable Digital Twins of Additive Manufacturing Processes. Journal of Computing and Information Science in Engineering, 1−30. Raji, Ibrahim Oluwole; Shevtshenko, Eduard; Rossi, Tommaso; Strozzi, Fernanda (2021). Modelling the relationship of digital technologies with lean and agile strategies. Supply Chain Forum an International Journal, 1−26. DOI: 10.1080/16258312.2021.1925583. Shevtshenko, E.; Mahmood, K.; Karaulova, T.; Oluwole Raji, I. (2021). Multitier Digital Twin approach for agile supply chain management. Proceedings of the ASME 2020 International Mechanical Engineering Congress and Exposition IMECE2020, 2B: ASME 2020 International Mechanical Engineering Congress and Exposition. American Society of Mechanical Engineers, 1−10. (Advanced Manufacturing). DOI: 10.1115/IMECE2020-23760. Murumaa, Lea; Shevtshenko,Eduard; Karaulova, Tatjana; Mahmood, Kashif; Popell, Janek. (2021). Supply chain digitalization framework for service/product satisfaction. Modern Materials and Manufacturing (MMM 2021) : 27th-29th April 2021, Tallinn, Estonia. IOP, 012041, 1−12. (IOP Conference Series: Materials Science and Engineering; 1140). DOI: 10.1088/1757- 899X/1140/1/012041. Murumaa, Lea; Shevtshenko, Eduard; Karaulova, Tatjana (2021). Component Organised Learning Method for Digital Supply Chain Hybrid Courses. ICL2021 Proceedings: ICL2021, 20-24.09.2021. Springer, 1−13. 2020 Ševtšenko, E.; Nõuakas, K.; Murumaa, L.; Kallas, O.; Karaulova, T. (2020). Innovative Common Study Block Framework for joined collaborative curriculums development. ICL2020 Proceedings: 23st International Conference on Interactive Collaborative Learning (ICL2020). Ed. T.. Rüütmann. Springer, 30−41. (Advances in Intelligent Systems and Computing). DOI: 10.1007/978-3-030-68198- 2_3. Nõuakas, K.; Ševtšenko, E.; Kallas, O.; Murumaa, L. (2020). Koostöö raamistik ühiste õppemoodulite arendamiseks koostöös ettevõtjatega ning väliskõrgkoolidega. A. Kraav (Toim.). Tallinna Tehnikakõrgkooli toimetised nr 26 (22−27). Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool. Ševtšenko, E.; Murumaa, L., Karaulova, T.; Popell, J.; Kallas, O,; Nõuakas, K. (2020). Tarneahela digitaliseerimine kui juhi töövahend. Inseneeria, 210 (11), 74−77. 2019 Safari H., Khanmohammadi, E., Maleki, E., Cruz-Machado.,Shevthsenko, E. (2019). Ranking strategic objectives in a strategy map based on logarithmic fuzzy preference programming and similarity method. Management Systems in Production Engineering , 2019 (27, 3), 153−161. DOI: 10.1515/mspe-2019-0025. Mahmood, K.; Karaulova, T.; Otto, T.; Shevtshenko, E. (2019). Development of cyber-physical production systems based on modelling technologies. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 68 (4), 348−355. DOI: 10.3176/proc.2019.4.02. Shevtshenko, Eduard; Karaulova, Tatjana;Igavens, Maris; Strods, Gunars; Tandzegolskiene, Ilona; Tutlys,Vidmantas; Mahmood, Kashif. (2019). Innovative methods of engineering education popularization at schools. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 68 (4), 356−363. DOI: 10.3176/proc.2019.4.01. Shevtshenko, E.; Polyantchikov, I.; Mahmood, K.; Kangilaski, T.; Norta, A.; Karaulova, T.; Perm, A. (2019). Collaborative Project Management Framework for Partner Network Initiation in Machinery Domain. In: B. Kwintiana Ane, A. Cakravastia, L. Diawati (Ed.). Proceedings of the 18th Online World Conference on Soft-Computing in Industrial Applications (215−223). Springer. (Advances in Intelligent Systems and Computing; 864). DOI: 10.1007/978-3-030-00612-9_19. Shevtshenko, E,; Mahmood, K.; Karaulova, T. (2019). Enhancing the partner selection process in a Sustainable Partner Network. In: 9th IFAC Conference on Manufacturing Modelling, Management and Control MIM (2425−2430). Elsevier. (IFAC-PapersOnLine). DOI: 10.1016/j.ifacol.2019.11.570. Karaulova, T.; Andronnikov, K.; Mahmood K.; Shevtshenko, E. (2019). Lean automation for low- volume manufacturing environment. In: B. Katalinic (Ed.). Proceedings of the 30th DAAAM International Symposium (59−68). Vienna, Austria: DAAAM International. DOI: 10.2507/30th.daaam.proceedings.008. Strods, G.; Igavens, M.; Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Tutlis, V.; Tandzegolskiene, I. (Eds.) (2019). Implementing Interdisciplinarity in Career Guidance. Guidebook for Career Counselors. Tallinn: TalTech. Strords, G.; Igavents, M.; Ševtšenko, E.; Karaulova, T.; Tutlis, V.; Tandzegolskiene, I. (Eds.) (2019). Erialadevahelisuse põhimõtte rakendamine karjäärinõustamises. RTA. Strods, G.; Igavens, M.; Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Tutlis, V.; Tandzegolskiene, I. (Eds.) (2019). Karjeras konsultantu rokasgrāmata dizaina, tehnoloģiju un ekonomikas starpdisciplinaritātes īstenošanai. Rēzeknes Tehnoloģiju akadēmija. Strods, G.; Igavens, M.; Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Tutlis, V.; Tandzegolskiene, I. (Eds.) (2019). Dizaino, technologijų ir ekonominių išteklių tarpdiscipliniškumo taikymas karjeros konsultavime. Rēzeknes Tehnoloģiju akadēmija. 2018 Mahmood, K.; Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Otto, T. (2018). Risk assessment approach for a virtual enterprise of small and medium-sized enterprises. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 67 (1), 17−27. DOI: 10.3176/proc.2017.4.27. Mahmood, K.; Kangilaski, T.; Shevtshenko, E. (2018). Usage of Process Models for Quality Management System: A Case Study of Energy Company. Evolutions in Mechanical Engineering, 1 (2), 1−8. Tandzegolskienė, I.; Tūtlys, V.; Jurgilė1, V.; Strods, G.; Igavens, M.; Shevtshenko, E. (2018). Attracting youth to the occupations in th efood inductry, agriculture and engineering: issues for policy and practice. In: 11th International Conference of Education, Research and Innovation (1637−1643). IATED Academy. 2017 Kangilaski, T.; Ševtšenko, E. (2017). Do we need capabilities in our management system? Journal of Machine Engineering, 17 (1), 88−100. Polyantchikov, I.; Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Kangilaski, T.; Camarinha-Matos, L. M. (2017). Virtual enterprise formation in the context of a sustainable partner network. Industrial Management & Data Systems, 117 (7), 1446−1468. DOI: 10.1108/IMDS-07-2016-0274. Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Igavens, M.; Strods, G.; Tandzegolskienė, I.; Tūtlys, V.; Seyed, T.; Kuts, V. (2017). Implementing interdisciplinarity in career guidance for secondary school students in forestry and wood, metal and machinery, agriculture and food sectors of industry. Holistinis mokymasis / Holistic Learning, 3, 53−60. DOI: 10.7220/2351-7409.3.5. Mahmood, K.; Karaulova, T.; Otto, T.; Shevtshenko, E. (2017). Performance Analysis of a Flexible Manufacturing System (FMS). Procedia CIRP, 63 (The 50th CIRP Conference on Manufacturing Systems, May 3rd – 5th, 2017, Taichung City, Taiwan), 424−429. DOI: 10.1016/j.procir.2017.03.123. Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Igavens, M.; Strods, G.; Tandzegolskiene, I.; Tutlys, V.; Tavahodi, S.; Kuts, V. (2017). Dissemination of Engineering Education at Schools and its Adjustment to Needs of Enterprises. In: B. Katalinic (Ed.). DAAAM International (44−53). Vienna, Austria: Curran Proceedings. DOI: 10.2507/28th.daaam.proceedings.006. Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Pohlak, M.; Mahmood, K.; Tamm, M.; Leht, K. (2017). Innovative Management and Implementation of Applied Research Project “Green-Cost Efficient Package Selection”. In: B. Llamas Moya, M. D. Storch de Gracia, L, F. Mazadiego, (Ed.). Case Study of Innovative Projects - Successful Real Cases (143−160). InTech - Open Access Publisher . DOI: 10.5772/67541. 2016 Mahmood, K.; Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Branten, E.; Maleki, M. (2016). TROUBLESHOOTING PROCESS ANALYSIS AND DEVELOPMENTOF APPLICATION FOR DECISION MAKING ENHANCEMENT. Proceedings of the 26th DAAAM International Symposium, 26 (1), 0663−0671. DOI: 10.2507/26th.daaam.proceedings.090. Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Pohlak, M.; Mahmood, K. (2016). Elaboration of framework for green and cost efficient package development for electronic industry. International Conference on Innovative Technologies, IN-TECH 2016. University of Rijeka, 235−238. Mahmood, K.; Otto, T.; Shevtshenko, E.; Karaulova, T. (2016). Performance evaluation by using overall equipment effectiveness (oee): an analyzing tool. International Conference on Innovative Technologies, IN-TECH 2016. University of Rijeka, 185−188. 2015 Sahno, J.; Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Tahera, K. (2015). Framework for continuous improvement of production processes. Engineering Economics, 26, 2, 169−180. DOI: 10.5755/j01.ee.26.2.6969. Mahmood, K; Shevtshenko, E (2015). ANALYSIS OF MACHINE PRODUCTION PROCESSES BY RISK ASSESSMENT APPROACH. Journal of Machine Engineering, 15 (1), 112−124. Mahmood, K. Shevtshenko, E. (2015). Productivity Improvement by Implementing Lean Production Approach. In: Proceedings of the 10th International Conference of DAAAM Baltic "Industrial engineering" : 12-13 May Tallinn, Estonia / Danube Adria Association for Automation & Manufacturing, DAAAM International Vienna, DAAAM Baltic (1−7). . Tallinn: Tallinn University of Technology. Karaulova, T.; Shevtshenko, E. (2015). Work-Cells Concept Development for High Mix Low Volume Market Conditions. In: B. Katalinic (Ed.). Elsevier Procedia Engineering (90−99). . DAAAM International Vienna. DOI: 10.1016/j.proeng.2015.01.346. Shevtshenko, E.; Poljantchikov, I.; Mahmood, K.; Kangilaski, T.; Norta, A. (2015). Collaborative Project Management Framework for Partner Network Initiation. In: B. Katalinic (Ed.). Procedia Engineering (159−168). . Elsevier. DOI: 10.1016/j.proeng.2015.01.354. Sahno, J.; Shevtshenko, E.; Zahharov, R. (2015). Framework for Continuous Improvement of Production Processes and Product Throughput. Procedia Engineering, 511−519. DOI: 10.1016/j.proeng.2015.01.398. Mahmood, K. (2015). Productivity Improvement by Implementing Lean Production Approach. Doctoral School of Energy and Geotechnology II: Closing Conference of the Project “Doctoral School of Energy and Geotechnology II” January 12 - 17, 2015, Pärnu, Estonia. Faculty of Power Engineering at Tallinn University of Technology, 183−188. 2014 Karaulova, T. ;Poljantshikov, I.; Shevtshenko, E.; Kramarenko, S. (2014). Fractal approach for manufacturing project management. Mechanika, 20 (3), 352−359. DOI: 10.5755/j01.mech.20.3.6755. Kangilaski, T.; Shevtshenko, E. (2014). Dynamics of Partner Network. USB Proceedings: 2014 IEEE 23rd International Symposium on Industrial Electronics (ISIE), Istambul, Turkey, 1-4 June, 2014. Ed. Bogazici University, Department of Electrical and Electronics Engineering, 34342 Bebek Istanbul/Turk. IEEE, 105−110. Sahno, J.; Shevtshenko, E. (2014). QUALITY IMPROVEMENT METHODOLOGIES FOR CONTINUOUS IMPROVEMENT OF PRODUCTION PROCESSES AND PRODUCT QUALITY AND THEIR EVOLUTION. Proceedings of the 9th International DAAAM Baltic Conference, “INDUSTRIAL ENGINEERING”, 24-26 April 2014, Tallinn, Estonia: 9th International DAAAM Baltic Conference, “INDUSTRIAL ENGINEERING”, 24-26 April 2014, Tallinn, Estonia. Ed. Otto, T., 181−185. Polyantchikov, I.; Shevtshenko, E. (2014). Partner Selection Criteria for Virtual Organization Forming. Proceedings of 9th International Conference of DAAAM Baltic INDUSTRIAL ENGINEERING 24-26 April 2014, Tallinn, Estonia: 9th International DAAAM Baltic Conference "INDUSTRIAL ENGINEERING - 24-26 April 2014, Tallinn, Estonia. Ed. T.Otto. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 163−168. 2013 Maleki, M.; Shevtshenko, E.; Cruz-Machado, V. (2013). Development of Supply Chain Integration model through application of Analytic Network Process and Bayesian Network. International Journal of Integrated Supply Management, 67−89. Maleki, M.; Shevtshenko, E.; Cruz-Machado, V (2013). Comparative Analysis of Customer Value Dimensions. Engineering Economics, 24 (5), 488−495. Sahno, J.; Sevtsenko, E.; Karaulova, T. (2013). Knowledge Management Framework for Six Sigma Performance Level Assessment. In: Advances in Information Systems and Technologies (255−267). . Portugal: Springer-Verlag Heidelberg. (Advances in Intelligent Systems and Computing ; 206). Sahno, J.; Shevtshenko, E.; Karaulova, T. (2013). Data mart with lean six sigma concept for performance level assessment in knowledge management framework. Proceedings of the European Conference on Knowledge Management, ECKM, 2: 14th European Conference on Knowledge Management, ECKM 2013; Kaunas; Lithuania; 5 September 2013 - 6 September 2013. Ed. C. Vivas, P. Sequeira. Academic Conferences and Publishing International Limited, 932−941. Kangilaski, T.; Polyantchikov, I.; Shevtshenko, E. (2013). Partner Network and its Process Management. Proceedings of 10th International Conference on Informatics in Control, Automation and Robotics, ICINCO 2013, 2: 10th International Conference on Informatics in Control, Automation and Robotics, ICINCO 2013, Iceland, Reykyavik, 29-31 July, 2013. Ed. J.-L. Ferrier, O. Gusikhin, K. Madani and J. Sasiadek. Portugal: SCITEPRESS - Science and Technology Publications, 519−527. Polyantchikov, I.; Karaulova, T.; Shevtshenko, E.; Kangilaski, T.; Netribiitshuk, V. (2013). Web- Environment Elaboration for Working with ISO 9001 Documents at a Production Enterprise. In: Zakis,J. (Ed.). 13th International Symposium "Topical problems in the field of electrical and power engineering. Doctoral school of energy and geotechnology II" (304−311). . Elektrijam. 2012 Karaulova, T.; Kostina, M.; Shevtshenko, E. (2012). Reliability Assessment of Manufacturing Processes. International Journal of Industrial Engineering and Management, 3 (3), 143−151. Shevtshenko, E.; Bashkite, V; Maleki, M.; Wang, Y. (2012). Sustainable Design of Material Handling Equipment: A win-win approach for manufacturers and customers. Mechanika, 18 (5), 561−568. Sahno, J.; Opik, R.; Kostina, M.; Paavel, M.; Shevtshenko, E., Wang, Y. (2012). Knowledge Management Framework for Production Route Selection in Manufacturing Enterprises. Proceedings of the 8th International Conference od DAAAM Baltic Industrial Engineering 19-21st April 2012, Tallinn, Estonia, 2: 8th International Conference of DAAAM Baltic Industrial Engineering, Tallinn, Estonia, 19-21 april 2012. Ed. T. Otto. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 567−572. Maleki, M.; Liiv, I.; Shevtshenko, E.; Cruz-Machado, V. (2012). Classification of Supply Chain Practices According to Customer Values in Automotive Industry. Proceedings of the 8th International Conference of DAAAM Baltic Industrial Engineering, [vol 2] : 19-21st April 2012, Tallinn, Estonia. Ed. Otto, T. Tallinn: Tallinn University of Technology, 542−547. Polyantchikov, I.; Bangalore Srinivasa, A.; Veerana Naikod, G.; Tara, T.; Kangilaski, T.; Shevtshenko, E. (2012). Enterprise Architecture Management Based Framework for Integration of SME to Collaborative Network. In: Collaborative Networks in the Internet of Services (158−165). . London New York: Springer Heidelberg. (IFIP International Federation for Information Processing). Pribytkova, M.; Sahno, J.; Karaulova, T.; Shevtshenko, E.; Maleki, M.; Cruz-Machado, V. (2012). Reliability Analysis Module Development for Production Route Elaboration. In: I. Horvath, Z. Rusak, A. Albers, M. Behrendt (Ed.). Proceedings of the Ninth International Symposium on Tools and Methods of Competitive Engineering -TMCE 2012 (1013−1026). . Delft University Press. 2011 Sahno, J.; Polyantchikov, I.; Pribytkova, M.; Shevtshenko, E. (2011). Model based enterprise manufacturing capacity definition and product cost estimation for SME. Journal of Machine Engineering, 11, 23−34. Karaulova, T.; Pribytkova, M.; Sahno, J.; Shevtshenko, E. (2011). Design of reliable production route system. Annals of DAAAM for 2011 & Proceedings of the 22nd International DAAAM Symposium. Vienna, Austria: DAAAM International Vienna, 539−540. Sahno, J.; Polyantchikov, I.; Shevtshenko, E. (2011). Preparation and estimation methods for transformation Small enterprise to Medium-size. Publication of the 10th International Symposium „Topical Problems in the Field of Electrical and Power Engineering* Doctoral school of energy and geotechnology II" Proceedings: 10th International Symposium „Topical Problems in the Field of Electrical and Power Engineering“ Pärnu, Estonia, January 10-15, 2011. Ed. Rein Lahtmets. Estonian Society of Moritz Hermann Jacobi, 197−202. 2010 Portjanski, L.; Nekrassov, G.; Zahharov, R.; Shevtshenko, E. (2010). LOGBUILD -CAD/CAM system for log houses. Mechanika, 6, 58−65. Polyantchikov, I.; Shevtshenko, E.; Kramarenko, S. (2010). Fractal Management Approach For the Manufacturing Projects in the Collaborative Networks of SME-s. Journal of Machine Engineering, 9 (4), 81−93. Shevtshenko, E. (2010). Intelligent Decision Support System for Industrial Enterprises. LAP LAMBERT Academic Publishing. Polyantcikov, I.; Shevtshenko, E. (2010). Collaborative Framework For Virtual Organisation. Proceedings of 7th International Conference of DAAAM Baltic Industrial Engineering, 2: 7th International Conference of DAAAM Baltic Industrial Engineering, Tallinn, 22-24 April 2010. Ed. R. Küttner. Tallinn: Tallinn University of Technology, 398−403. Polyanchikov, I.; Pribytkova, M.; Shevtshenko, E.; Kangilaski, T. (2010). E-Maintenance Framework For the Collaborative Network of SME-S. In: Katalinic, B. (Ed.). Annals of DAAAM for 2010 & Proceedings of the 21st International DAAAM Symposium, 20-23rd October 2010, Zadar, Croatia (0877−0878). . DAAAM International Vienna. 2009 Shevtshenko, E.; Wang, Y. (2009). Decision support under uncertainties based on robust Bayesian networks in reverse logistics management. International Journal of Computer Applications in Technology, 36, 247−258. Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Kramarenko, S.; Wang, Y. (2009). Manufacturing project management in the conglomerate enterprises supported by IDSS. Journal of Achievements of Materials and Manufacturing Engineering, 33 (1), 94−102. Karaulova, T.; Shevtshenko, E.; Polyanchikov, I.; Sahno, J. (2009). Reorganisation of Production System on SME Enterprises. In: Proceedings of the 20th International Symposium: Intelligent Manufacturing & Automation: Theory, Practice & Education, 25-28th November 2009, Vienna, Austria (869−870). . DAAAM International Vienna. Shevtshenko, E.; Zahharov, R.; Karaulova, T. (2009). Integrated Cad/Erp Framework to Industrialize Modular Construction Through Lean Manufacturing Concepts. In: Proceedings of 20th International DAAAM Symposium: Intelligent Manufacturing & Automation: Theory, Practice & Education, 25- 28th November 2009, Vienna, Austria (591−592). . DAAAM International Vienna. Kramarenko, S.; Shevtshenko, E. (2009). Decision support system for the Multiproject Cash-Flow management. In: Proceedings of 20th International DAAAM Symposium: Intelligent Manufacturing & Automation: Theory, Practice & Education, 25-28th November 2009, Vienna, Austria (1111−1112). . DAAAM International Vienna. 2008 Kramerenko, S.; Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Wang, Y (2008). Decision Analysis in Project Management Process. Journal of Machine Engineering, 8 (2), 104−111. Karaulova, T.; Kramarenko, S.; Shevtshenko, E. (2008). Risk Factors in Project Management Life Cycle. In: Küttner, R. (Ed.). Proceedings of the 6th international conference of DAAAM Baltic industrial engineering, 24-26th april 2008, Tallinn, Estonia (327−332). . Tallinn: Tallinn University of Technology. Shevtshenko, E., Zahharov, R., Karaulova, T.; Wang, Y. (2008). Advanced Concepts Integration for the Compression of Construction Project Schedule. In: Katalinic, B. (Ed.). DAAAM International Scientific Book 2008 (759−772). . Viin, Austria: DAAAM International Vienna. DOI: 10.2507/daaam.scibook.2008.61. 2007 Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Kramarenko, S., Y. Wang (2007). IDSS used as a framework for collaborative projects in conglomerate enterprises. Journal of Achievements of Materials and Manufacturing Engineering, 22, 1, 89−92. Shevtshenko, E.; Karaulova, T.; Kramerenko, S.; Wang, Y. (2007). IDSS as a tool for project management in a collaborative network of SME-S. Journal of Machine Engineering, 7 (2, Manufacturing Intelligent Design and Optimization ), 96−104. Ševtšenko, E. (2007). Intelligent Decision Support System for the Network of Collaborative SME-s. (Doktoritöö, Tallinna Tehnikaülikool). Tallinn : Tallinn University of Technology Press. Karaulova, T.; Kramarenko, S.; Shevchenko, E. (2007). Knowledge Discovery for Decisions Making in Network of Enterprises. In: Katalinic, B. (Ed.). DAAAM International Scientific Book 2007 (153−164). . Vienna, Austria: DAAAM International Vienna. Shevtshenko, E.; Karaulova, T. (2007). Case Study of Decision Making for Collaborative Network of SME-S. Proceedings of the 2007 Research Conference: IIE Annual conference May 19-23 2007 USA, Tennessee. USA, Nashville: X-CD Technologies Inc. 2006 Karaulova, T; Kramarenko, S. Shevchenko, E. (2006). Knowledge Management for Network of Enterprises. Proceedings of the 17th International DAAAM Symposium. Ed. B Katalinic. DAAAM International Vienna, 197−198. Ševtšenko, Eduard;Karaulova, Tatjana;Küttner, Rein (2006). Development of IDSS for collaborative network of production enterprises. In: Proceedings of 5 th International DAAAM Baltic ConferenceINDUSTRIAL ENGINEERING - ADDING INNOVATION CAPACITY OF LABOUR FORCE AND ENTREPRENEUR (225−230). . Tallinn : Tallinn University of Technology: Tallinn Technical University. Ševtšenko, E.; Küttner, R.; Karaulova, T. (2006). Using of Multi-Agents in Intelligent Decision Support System for Collaborative SME -s. NordPLM´06: 1st Nordic Conference on Product Lifecycle Management. Chalmers University of Technology, 123−134. Ševtšenko, Eduard; Küttner, Rein.; Karaulova, Tatjana (2006). Intelligent Decision Support System as A Tool for Decision Support in Collaborative Network of SME. IIE Annual Conference & Exposition Improve productivity, reduce costs, and enhance quality: IIE Annual Conference & Exposition, Orlando, Florida, USA, May 20-24 2006. Ed. The Institute of Industrial Engineers. X-CD Technologies Inc. (416-410-2376). 2005 Ševtšenko, E.; Küttner, R. (2005). Itelligent system for engineering and production planning for collaborative SME-s. Computer Integrated Manufacturing Intelligent Manufacturing Systems: COMMENT Worldwide Congress on Materials and Manufactung Engineering and Technology.16-19 May 2005, Gliwice-Wisla, Poland. Gliwice: Silesian University, 246−253. Ševtšenko, E.; Karaulova, T.; Küttner, R. (2005). Intelligent Decision Support System. Proceedings of the 50. Internationales Wissenschaftliches Kolloquium 19-23.09.2005, Mechanical Engineering From Macro to Nano, Editor A. Schneider, Technische Universität Ilmenau: 50. Internationales Wissenschaftliches Kolloquium. E & FN Spon (Chapman & Hall), 549−550. Ševtšenko, E.; Karaulova, T.; Küttner, R. (2005). Intelligent Decision Support System as the Tool for Optimization of Engineering and Production Planning for Collaborative SME –S. 50.INTERNATIONALES WISSENSCHAFTLICHES KOLLOQUIUM PROCEEDINGS. Techische Universität Ilmenau 2005. 2004 Ševtšenko, E. (2004). MRP systems research. Proceedings of 4th International Conference of Daam Estonia, INDUSTRIAL ENGINEERING - INNOVATION AS COMPETITIVE EDGE FOR SME, 29-30 April 2004, Tallinn Estonia: 4th International Conference of Daam Estonia, INDUSTRIAL ENGINEERING - INNOVATION AS COMPETITIVE EDGE FOR SME, 29-30 April 2004, Tallinn Estonia. Estonia Tallinn: Tallinn University of Technology.  Curriculum vitae Kati Orru Sünniaeg 4.08.1982 ORCID 0000-0003-0616-9870 E-post [email protected] Teadustöö põhisuunad ETIS VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.11. Sotsiaalteadused; CERCS VALDKOND: S210 Sotsioloogia ; TÄPSUSTUS: Kestlikkuse sotsioloogia, keskkonnasotsioloogia, riski- ja kriisisotsioloogia, kriisihaldus Töökohad ja ametid 01.09.2019– Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste 12.01.2020 instituut, kestlikkuse sotsioloogia vanemteadur (0,70) 01.12.2018– Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste 31.12.2018 instituut, sotsiaalpoliitika teadur (0,75) 01.01.2016– Umeå Ülikool, Psühholoogia osakond, Järeldoktor (1,00) 30.04.2017 01.01.2016– Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste 31.12.2016 instituut, keskkonnasotsioloogia peaspetsialist (0,25) 01.01.2021–... Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut, kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor (1,00) 01.01.2011–... King's College London, King's Centre for Risk Management, külalisuurija Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus 2021−... Riskitunnetuse ja -käitumise uurijate ühing, liige 2019−... Kriisihalduse innovatsioonivõrgustik Euroopas (CMINE), liige 2018−... Sotsiaalteaduste valdkonnaülese magistrikava "Muutuste juhtimine ühiskonnas", programminõukogu liige 2017−... Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, doktoritööde kaitsmiskomisjoni liige 2012−... Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsioon, Riski ja määramatuse uurimisvõrgustik, liige 2011−... Eesti Sotsioloogide Liit, liige 2021 Univesity of Tartu, Social Sciences faculty, member of research strategy building team 2019−2022 Horisont 2020 projekti "Building European Communities’ Resilience and Social Capital" vastutav täitja 2017−2019 Eesti Sotsioloogide Liidu juhatuse liige 2013−2017 COST Action: Uuendused kliimahalduses: allikad, mustrid ja mõjud 2003−2005 Globaalse Veepartnerluse Organisatsiooni (GWP) Avalikkuse kaasamise töörühma juht Eestis Loometöö Artiklid Postimehes, Eesti Päevalehes, ERRis. Lisainfo Olen olnud hõivatud vanemlike kohustustega aastatel 2010-2012; 2013-2014; 2018- 2019. Sotsiaalteaduste valdkondliku õppekava "Muutuste juhtimine ühiskonnas" arendustiimi liige Magistrikava "Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu" arendustiimi liige Teaduskraadid Kati Orru, doktorikraad, 2011, (juh) Henry Rothstein, Europeanising risk regulation: Drinking water safety in Estonia and Lithuania (Euroopastuv riskihaldus: joogivee ohutus Eestis ja Leedus), King's College London Kati Orru, magistrikraad (teaduskraad), 2006, (juh) Henn Käärik, Application of Focus Groups and Citizens' Juries in water management risk discourse: cases of Emajõgi and Talas Chu, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Teaduspreemiad ja tunnustused 2022 Tartu Ülikooli rektori tänukiri COVID-19 pandeemia-aegse uurimis- ja teavitustöö eest 2021 TÜ ühiskonnateaduste instituudi parima teadustöö preemia 2021 2016 Swedish Institute, post-doktorantuuri stipendiaat, Umeå Ülikool, Rootsi 2015 Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija, ESS uuringu meeskond Eestis 2006 Riiklik koolitustellimus doktorantuuriks välismaal (Suurbritannias, King's College Londonis), EV Haridus ja teadusministeerium, SA Archimedes 2003 Georgia Rotary Student proragmmis stipendiaat, Atlanta, USA Lisainfo Koolitused: Intervjuutreening (Rasmus Kagge). 27.05.2022 Kovisioonigrupp. 2021- 2022 Euroopa Sotsiaaluuringu Suveakadeemia küsitlusuuringutest 10.-12. august 2015. Doktorantide juhendamiskoolitus "Effective research supervision" (A. Lee) 18.-19. oktoober 2013. Statistika ja modelleerimise koolitus õppejõududele ja juhendajatele (T. Kaart) 27.-30. august 2012. Meediaoskused kõrghariduse ja teaduse populariseerimiseks (A. Olesk) 1.-2. november 2011. Enesekehtestamine (A. Jakobson) 21.-22. oktoober 2011. Õpetamisalane täienduskoolitus; King’s College London, omistatud sertifikaat Graduate Certificate in Academic Practice (GCAP) 2008. Õpetamine kõrgkoolis; doktorikursus Maaülikoolis (E. Pilli, M. Karm) September-Detsember, 2007 Euroopa Sotsiaaluuringu Suveakadeemia küsitlusuuringutest, 10-12 august 2015 Haridustee 2006–2011 King's College London, PhD Riskihalduses 2005 King’s College London, King’s Centre for Risk Management, külalisuurija riski kommunikatsiooni ja tajumise erialal 2004–2006 Tartu Ülikool, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond, MA sotsioloogiast 2003–2004 Oglethorpe University, Atlanta, Georgia Rotary stipendiaat, Retoorika ja Kommunikatsiooni erialal 2000–2004 Tartu Ülikool, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond, BA sotsioloogiast Jooksvad projektid • MSVUH21008R (956780) "Süsteemne lähenemine linnakeskkonda ja tervisesse" (1.01.2021−31.12.2024); Vastutav täitja: Kati Orru; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 232 070 EUR. • PRG346 "Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel" (1.01.2019−31.12.2023); Vastutav täitja: Margit Keller; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 898 625 EUR. • MMVPT20563R (101003966) "Belmonti uurimismeetmete tõhustamine toetamaks Euroopa Liidu poliitikakujundamist kliimamuutuste ja tervise valdkonnas" (1.11.2020−31.10.2023); Vastutav täitja: Hans Orru; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 160 375 EUR. • LSVUH22399 "Interaktiivne vahend kriisihaavatavuse hindamiseks" (1.06.2022−31.07.2023); Vastutav täitja: Kati Orru; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut; Finantseerija: Päästeamet; Eraldatud summa:  30 500 EUR. Lõppenud projektid • MSVUH19284R "Säilenõtkuse ja sotsiaalse kapitali suurendamine Euroopa kogukondades" (1.05.2019−30.04.2022); Vastutav täitja: Kati Orru; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 275 500 EUR. • LLTOM21242 "Ehitusmaavarade otstarbeka kasutuse mudelid " (13.04.2021−25.11.2021); Vastutav täitja: Alar Rosentau; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut; Finantseerija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Eraldatud summa: 29 000 EUR. • V180230PKKH "Peipsi-IJsselmeer koostööprojekt 2018" (28.09.2018−31.12.2020); Vastutav täitja: Külli Kangur; Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut (partner); Finantseerija: Rijkswaterstaat WVL; Eraldatud summa: 10 000 EUR. • LMVPT18120 (hange 191813) "Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste allergiahaiguste vahelise seoste leidmiseks põlevkivitööstusest mõjutatud aladel" (27.02.2018−31.10.2019); Vastutav täitja: Hans Orru; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Terviseamet; Eraldatud summa: 86 318 EUR. • LSVUH19072 "Tartu 2024 seire- ja hindamisplaanide koostamine ning pikaajaliste mõjude mõõdikute väljatöötamine" (16.01.2019−30.06.2019); Vastutav täitja: Külliki Seppel; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut; Finantseerija: Tartu Linnavalitsus; Eraldatud summa: 16 250 EUR. • LSVUH18423 "Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate häiringute analüüs ning leevendus- ja kompensatsioonimeetmete koostamine " (6.09.2018−5.11.2018); Vastutav täitja: Triin Vihalemm; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut; Finantseerija: Lüganuse Vallavalitsus; Eraldatud summa: 12 000 EUR. • MSHUH14155 "Tervishoiu tulevikuparadoks (ERA-NET NORFACE)" (1.02.2015−30.08.2018); Vastutav täitja: Mare Ainsaar; Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Ühiskonnateaduste instituut (partner), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 213 960 EUR. • 8-2/T14029PKLJ (IS1309) "Uuenduslikkus kliimahalduses: allikad, mustrid ja mõjud" (13.11.2013−14.11.2017); Vastutav täitja: Kati Orru; Eesti Maaülikool (partner), Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut (partner); Finantseerija: COST Office; Eraldatud summa: 0 EUR. • 8T160025PKLJ (10321) "Talvise harrastuspüügi sotsiaalmajanduslike aspektide ja väljapüügi suuruse in situ uuring Peipsi järvel" (1.03.2016−31.10.2016); Vastutav täitja: Külli Kangur; Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut; Finantseerija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Eraldatud summa: 1 666 EUR. • 3.2.1002.11-0002 "Keskkonnatervise uuringute keskus" (1.11.2013−31.10.2015); Vastutav täitja: Hedi Harzia; Terviseamet; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 311 810 EUR. • SSHSS11196T "Eesti osalemine Euroopa Sotsiaaluuringus" (14.12.2011−31.08.2015); Vastutav täitja: Mare Ainsaar; Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja  haridusteaduskond, Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 520 000 EUR. • LP2EC14156 "Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia kohaste prioriteetsete valdkondade kliimamuutuste mõjude hindamine ja sobilike kohanemismeetmete väljatöötamine" (15.10.2014−31.07.2015); Vastutav täitja: Siim Espenberg; Tartu Ülikool (partner), Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, Rakendusuuringute keskus Socialia (partner); Finantseerija: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ; Eraldatud summa: 127 046 EUR. • SP2EC10095 "Riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav uuring." (1.07.2010−15.12.2010); Vastutav täitja: Siim Espenberg; Tartu Ülikool (partner), Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž (partner); Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 28 760 EUR. Juhendamisel väitekirjad • Sten Torpan, doktorant, (juh) Kati Orru; Sten Hansson, Communicative practices of state institutions in preventing and managing disasters: coping with misinformation in Estonia and Europe (Riigiasutuste infokäitumine hädaolukordade ennetamisel ja haldamisel: valeinfoga toimetulek Eestis ja Euroopas), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut. • Kristi Nero, doktorant, (juh) Kati Orru; Tor-olav Nævestad, Vulnerability in crises: the experiences of the socially marginalised in the Covid-19 pandemic (Haavatavus hädaolukordades: sotsiaalselt tõrjutud inimeste kogemused Covid-19 pandeemias), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut • Usha Dahal, doktorant, (juh) Kati Orru; Hans Orru; Erik Teinemaa, Environmental and health inequalities in industrially contaminated areas (Keskkonna- ja tervise- ebavõrdus põlevkivitööstusest mõjutatud Ida-Virumaal), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut • Ingeliis Siimsen, magistrant, (juh) Kati Orru, Socio-economic impacts of COVID-19 on the marginalised: who have taken the hardest hit? (.), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut Juhendatud väitekirjad • Sergey Kask, doktorikraad, 2019, (juh) Tiiu Kull; Kati Orru, Virtual reality in support of sustainable tourism: experiences from Eastern Europe (Virtuaalreaalsus toetamas jätkusuutlikku turismi: Ida-Euroopa kogemused), Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, botaanika osakond • Age Poom, doktorikraad, 2017, (juh) Rein Ahas; Kati Orru, Spatial aspects of the environmental load of consumption and mobility (Tarbimisest ja mobiilsusest tuleneva keskkonnakoormuse ruumilised aspektid), Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geograafia osakond. • Sten Torpan, magistrikraad, 2019, (juh) Kati Orru, Huvipoolte käsitlused põlevkivitööstusega seotud kogukonna jätkusuutlikkusest, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut. • Arina Shepelev, magistrikraad, 2019, (juh) Kati Orru; Inge Ringmets, Tajutud  liiklusmüra ja tervisenäitajate vaheline seos, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. • Liis Kangur, magistrikraad, 2018, (juh) Kati Orru; Gloria Niin, Linnaaiandus kui sotsiaalne praktika: Tartu noorte näitel, Eesti Maaülikool. • Eleri Lillemäe, magistrikraad, 2017, (juh) Kati Orru; Age Poom, Individuaalsed ja sotsiaal-struktuurilised tegurid transpordikäitumise ja selle keskkonnamõju kujunemisel, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut. • Katre Liiv, magistrikraad, 2016, (juh) Kaja Tampere; Kati Orru, Kurtna maastikukaitseala huvirühmade suhtluse kitsaskohad, Tallinna Ülikool, Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut. • Liina Kuisma, magistrikraad, 2016, (juh) Age Poom; Kati Orru, Liiklussaaste leevendamise meetmete toetamine Eesti elanike hulgas, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Geograafia osakond. • Neeme Kärbo, magistrikraad, 2016, (juh) Tiit Lepasaar; Veljo Kimmel; Kati Orru, Hoone kasutamise mõju nende energiatõhususele ning hea sisekliima saavutamisele Eesti energiatõhusates büroohoonetes, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Tartu Kolledž. • Mari Tillmann, magistrikraad, 2015, (juh) Kati Orru; Annely Kuu, Kliimamuutustest tingitud tervisemõjudega kohanemine Eestis: väljakutsed tervishoiusüsteemile ja päästevõimekusele, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Tartu Kolledž. • Anna-Liisa Kuslap, magistrikraad, 2014, (juh) Alar Rosentau; Leho Ainsaar; Kati Orru, Kohalike omavalitsuste motiivid uuringu- või kaevandamisloa andmisest keeldumiseks Eesti paekivi maardlates, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut. Publikatsioonid 2022 Orru, Kati; Hansson, Sten; Gabel, Friedrich; Tammpuu, Piia; Kruger, Marco; Savadori, Lucia; Meyer, Sunniva Frislid; Torpan, Sten; Jukarainen, Pirjo; Schieffelers, Abriel; Lovasz, Gabriella; Rhinard, Mark (2022). Approaches to 'vulnerability' in eight European disaster management systems. Disasters, 46 (3), 742−767. DOI: 10.1111/disa.12481. Morsut, Claudia; Kuran, Christian; Kruke, Bjørn Ivar; Nævestad, Tor‐Olav; Orru, Kati; Hansson, Sten (2022). A critical appraisal of individual social capital in crisis response. Risk, Hazards & Crisis in Public Policy. DOI: 10.1002/rhc3.12236 [ilmumas]. Morsut, Claudia; Kuran, Christian; Kruke, Bjorn Ivar; Orru, Kati; Hansson, Sten (2022). Linking resilience, vulnerability, social capital and risk awareness for crisis and disaster research. Journal of Contingencies and Crisis Management, 30 (2), 137−147. DOI: 10.1111/1468-5973.12375. Kanger, Laur; Tinits, Peeter; Pahker, Anna-Kati; Orru, Kati; Tiwari, Amaresh Kumar; Sillak, Silver; Šeļa, Artjoms; Vaik, Kristiina (2022). Deep Transitions: Towards a comprehensive framework for mapping major continuities and ruptures in industrial modernity. Global Environmental Change, 72, 102447. DOI: 10.1016/j.gloenvcha.2021.102447. Nahkur, Oliver; Orru, Kati; Hansson, Sten; Jukarainen, Pirjo; Myllylä, Miia; Krüger, Marco; Max, Matthias; Savadori, Lucia; Nævestad, Tor-Olav; Frislid Meyer, Sunniva; Schieffelers, Abriel; Olson, Alexandra; Lovasz, Gabriella; Rhinard, Mark (2022). The engagement of informal volunteers in disaster management in Europe. International Journal of Disaster Risk Reduction. DOI: 10.1016/j.ijdrr.2022.103413. Orru, Kati; Klaos, Margo; Nero, Kristi; Gabel, Friedrich; Hansson, Sten; Nævestad, Tor‐Olav (2022). Imagining and assessing future risks: A dynamic scenario‐based social vulnerability analysis framework for disaster planning and response. Journal of Contingencies and Crisis Management. DOI: 10.1111/1468-5973.12436. Orru, Kati; Hansson, Sten; Klaos, Margo; Nero, Kristi; Torpan, Sten; Siimsen, Ingeliis (2022). Kuidas mõista ja vähendada ühiskonna haavatavust kriisides? Turvalisuskompass, 2022 (1), 73−88. 2021 Salvia, Monica; Reckien, Diana; Pietrapertosa, Filomena; Eckersley, Peter; Spyridaki, Niki-Artemis; Krook-Riekkola, Anna; Olazabal, Marta; De Gregorio Hurtado, Sonia; Simoes, Sofia G.; Geneletti, Davide; Viguié, Vincent; Fokaides, Paris A.; Ioannou, Byron I.; Flamos, Alexandros; Csete, Maria Szalmane; Buzasi, Attila; Orru, Hans; de Boer, Cheryl; Foley, Aoife; Rižnar, Klavdija ... Heidrich, Oliver (2021). Will climate mitigation ambitions lead to carbon neutrality? An analysis of the local- level plans of 327 cities in the EU. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 135, 110253. DOI: 10.1016/j.rser.2020.110253. Hansson, Sten; Orru, Kati; Torpan, Sten; Bäck, Asta; Kazemekaityte, Austeja; Meyer, Sunniva Frislid; Ludvigsen, Johanna; Savadori, Lucia; Galvagni, Alessandro; Pigrée, Ala (2021). COVID-19 information disorder: six types of harmful information during the pandemic in Europe. Journal of Risk Research, 24 (3-4), 380−393 . DOI: 10.1080/13669877.2020.1871058. Torpan, Sten; Hansson, Sten; Rhinard, Mark; Kazemekaityte, Austeja; Jukarainen, Pirjo; Meyer, Sunniva Frislid; Schieffelers, Abriel; Lovasz, Gabriella; Orru, Kati (2021). Handling false information in emergency management: A cross-national comparative study of European practices. International Journal of Disaster Risk Reduction, 57, 102151. DOI: 10.1016/j.ijdrr.2021.102151. Azfar, Hossain Syed; Dzhusupov, Kenesh O.; Orru, Hans; Nordin, Steven; Nordin, Maria; Orru, Kati (2021). Cardiovascular Disease and Mental Distress Among Ethnic Groups in Kyrgyzstan. Frontiers in Public Health, 9, ARTN 489092. DOI: 10.3389/fpubh.2021.489092. Orru, Kati; Nero, Kristi; Nævestad, Tor-Olav; Schieffelers, Abriel; Olson, Alexandra; Airola, Merja; Kazemekaityte, Austeja; Lovasz, Gabriella; Scurci, Giuseppe; Ludvigsen, Johanna; de los Rios Pérez, Daniel A. (2021). Resilience in care organisations: challenges in maintaining support for vulnerable people in Europe during the Covid-19 pandemic. Disasters, 45 (S1). DOI: 10.1111/disa.12526. Nero, Kristi; Kati, Orru; Schieffelers, Abriel, Naevestad, Tor-Olav (2021). Determinants of Social Care Organisations’ Abilities to Provide Help in Times of COVID-19 Pandemic. Society for Risk Analysis, Europe Conference, June 2021, Aalto, Finland. Orru, Kati; Hansson, Sten; Gabel, Fiedrich; Tammpuu, Piia; Krüger, Marco; Savadori, Lucia; Meyer, Sunniva; Torpan, Sten; Jukarainen, Pirjo; Schieffelers, Abriel; Lovasz, Gabriella; Rhinard, Mark (2021). Addressing individual and group vulnerabilities in crisis management: insights from eight EU countries. Society for Risk Analysis Europe Conference, June 2021, Aalto, Finland. Silm, Siiri; Orru, Kati; Tominga, Ago; Klaos, Margo; Võik, Eva-Johanna (2021). Mobiilpositsioneerimise andmed aitavad hädaolukordi juhtida. Novaator, 26.11.2021. 2020 Grafakos, S.; Viero, G.; Reckien, D.; Trigg, K.; Viguie, V.; Sudmant, A.; Graves, C.; Foley, A.; Heidrich, O.; Mirailles, J.M.; Carter, J.; Chang, L.H.; Nador, C.; Liseri, M.; Chelleri, L.; Orru, H.; Orru, K.; Aelenei, R.; Bilska, A.; Pfeiffer, B. ... (2020). Integration of mitigation and adaptation in urban climate change action plans in Europe: A systematic assessment. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 121, 109623. DOI: 10.1016/j.rser.2019.109623. Kuran, Christian Henrik Alexander; Morsut, Claudia; Kruke, Bjørn Ivar; Krüger, Marco; Segnestam, Lisa; Orru, Kati; Nævestad, Tor Olav; Airola, Merja; Keränen, Jaana; Gabel, Friedrich; Hansson, Sten; Torpan, Sten (2020). Vulnerability and vulnerable groups from an intersectionality perspective. International Journal of Disaster Risk Reduction, 50. DOI: 10.1016/j.ijdrr.2020.101826. Hansson, Sten; Orru, Kati; Siibak, Andra; Bäck, Asta; Krüger, Marco; Gabel, Friedrich; Morsut, Claudia (2020). Communication-related vulnerability to disasters: A heuristic framework. International Journal of Disaster Risk Reduction, 51, 101931. DOI: 10.1016/j.ijdrr.2020.101931. Orru, Kati; Lang, Mait; Orru, Hans (2020). Loodusalade mõju inimeste heaolule. Helen Sooväli- Sepping (Toim.). Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 Tallinn: Eesti Koostöö Kogu. Orru, Kati; Lang, Mait; Orru, Hans (2020). The Impact of Natural Areas on Human Well-being. In: Helen Sooväli-Sepping (Ed.). Estonian Human Development Report 2019/2020 Estonian Cooperation Assembly. Orru, Kati (2020). Addressing individual and group vulnerabilities in crisis management. Colloquium online, 9.06.2020. BuildERS. Orru, Kati (2020). Kliimast ja kohanemisest läbi sotsioloogi pilgu. Eesti Meteoroloogide Seltsi seminar, Sillaotsa, 1.08.2020. Orru, Kati; Nero, Kristi; Silm, Siiri, Klaos, Margo (2020). Hädaolukorrad ja andmestike kasutamine haavatavate rühmade tuvastamiseks. Arukas kohanemine koroonaviirusega. Tartu Ülikool 26.- 27.11.2020. Nero, Kristi; Orru, Kati (2020). Sotsiaalhoolekandeasutuste ja klientide kerksus pandeemia ajal. Arukas kohanemine koroonaviirusega. Tartu Ülikool, 26.-27.11.2020. Orru, Kati (2020). Haavatavate välja selgitamine tormides – kas kui tuule püüdmine väljalt? Tormid ja tormisus. Ekstreemne kliima ja selle ühiskondlik mõju Eesti näitel. Tallinna Ülikool, 9.12.2020. Orru, Kati; Nahkur, Oliver (2020). Engaging informal volunteers and social support networks into crisis management. In: European Consortium for Political Research, Online General Conference, 31.08.-3.09.2020. Orru, Kati (2020). Addressing individual and group vulnerabilities in crisis management: insights from eight EU countries. In: European Consortium for Political Research. Online General Conference, 31.08-3.09.2020. Kati Orru, Anna-Mari Heikkilä (2020). Building Resilient Societies. In: Disaster Resilient Societies Community of Users Workshop, 16 September, 2019 Online. Silm, Siiri; Orru, Kati (2020). TÜ teadlased: kuidas ühiskond mobiilpositsioneerimisest võidaks. 17.04.2020 Postimees. Orru, Kati (2020). Sotsioloog: praegune kriis on võimalus õiglasema ühiskonnakorralduse loomiseks. Eesti Päevaleht 10.04.2020. Nero, Kristi; Orru, Kati (2020). Nähtamatul eesliinil. Postimees, 22.12.2020. Orru, Kati; Hansson, Sten (2020). Understanding ‘viral’ communication in times of virus outbreak. BuildERS project blog. Orru, Kati (2020). Kes on haavatav pandeemias? Kuue samba taga. Ligi, Madis (Toim.). Raadio Kuku 06.04.2020. Hiob, Mart; Ots, Kerttu; Orru, Kati; Annuk, Andres (2020). Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal. (1−141). Tartu. 2019 Orru, Kati; Kask, Sergey; Nordlund, Annika (2019). Satisfaction with virtual nature tour: The roles of the need for emotional arousal and pro-ecological motivations. Journal of Ecotourism, 18 (3), 221−242. DOI: 10.1080/14724049.2018.1526290. Orru, Kati; Poom, Age; Nordlund, Annika (2019). Socio-structural and psychological factors behind car use: comparing Northern and Eastern Europe. Transportation Research Part A Policy and Practice, 119, 313−325. DOI: 10.1016/j.tra.2018.12.007. Daniel Gabaldón-Estevan; Kati Orru; Clemens Kaufmann; Hans Orru; (2019). Broader impacts of the fare-free public transportation system in Tallinn. International Journal of Urban Sustainable Development, 11 (3), 332−345. DOI: 10.1080/19463138.2019.1596114. Reckien, D.; Salvia, M.; Pietrapertosa, F.; Simoes, S. G.; Olazabal, M.; Hurtado, S. De Gregorio; Geneletti, D.; Lorencova, E. Krkoska; D'Alonzo, V; Krook-Riekkola, A.; Fokaides, P. A.; Ioannou, B. I.; Foley, A.; Orru, H.; Orru, K.; Wejs, A.; Flacke, J.; Church, J. M.; Feliu, E.; Vasilie, S. ... Heidrich, O. (2019). Dedicated versus mainstreaming approaches in local climate plans in Europe. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 112, 948−959. DOI: 10.1016/j.rser.2019.05.014. Orru, Kati; Uibu, Marko; Torpan, Sten (2019). Polarisations in Perceived Pathways to Sustainability: Insights from Mining Industry in Estonia. In: European Sociological Association Conference, Manchester, UK, 21.08.2019. Orru, Kati (2019). Kliimaneutraalus Eesti moodi: ei sooja ega külma? Sotsioloogiaüliõpilaste Liit Eestimaal, Sügiskonverents, Tartu, 25.10.2019. Orru, Kati; Uibu, Marko; Torpan, Sten (2019). Coalition building strategies in mining conflicts: experiences from Estonia. In: Nordic Environmental Social Sciences Conference, Lulea, Sweden, 11.06.2019. Orru, Kati (2019). Kliimaskepsise mitu nägu Eestis. In: Taastuvenergia uuringute koverents, Eesti Maaülikool, Tartu, Eesti, 14.11.2019. Orru, Kati (2019). Hädaolukorras määravad suhted rohkem kui positsioon. Postimees 05.11.2019. 2018 Kask, Sergey; Kull, Tiiu; Orru, Kati (2018). The use of 3D visualization for sustainable tourism planning. Journal of Baltic Studies, 49 (3), 371−385. DOI: 10.1080/01629778.2018.1455719. Orru, Hans; Idavain, Jane; Pindus, Mihkel; Orru, Kati; Kesanurm, Kaisa; Lang, Aavo; Tomasova, Jelena (2018). Residents' Self-Reported Health Effects and Annoyance in Relation to Air Pollution Exposure in an Industrial Area in Eastern-Estonia. International Journal of Environmental Research and Public Health, 15 (2). DOI: 10.3390/ijerph15020252. Orru, Kati; Nordin, Steven; Harzia, Hedi; Orru, Hans (2018). The role of perceived air pollution and health risk perception in health symptoms and disease: a population-based study combined with modelled levels of PM10. International Archives of Occupational and Environmental Health, 9 (5), 581−589. DOI: 10.1007/s00420-018-1303-x. Orru, Kati; Tillmann, Mari; Ebi, Kristie L.; Orru, Hans (2018). Making Administrative Systems Adaptive to Emerging Climate Change-Related Health Effects: Case of Estonia. Atmosphere, 9 (6), ARTN 221. DOI: 10.3390/atmos9060221. Reckien, Diana; Salvia, Monica; Heidrich, Oliver; Church, Jon Marco; Pietrapertosa, Filomena; De Gregorio-Hurtado, Sonia; D'Alonzo, Valentina; Foley, Aoife; Simoes, Sofia G.; Lorencova, Eliska Krkoska; Orru, Hans; Orru, Kati; Wejs, Anja; Flacke, Johannes; Olazabal, Marta; Geneletti, Davide; Feliu, Efren; Vasilie, Sergiu; Nador, Cristiana; Krook-Riekkola, Anna ... Dawson, Richard (2018). How are cities planning to respond to climate change? Assessment of local climate plans from 885 cities in the EU-28. Journal of Cleaner Production, 191, 207−219. DOI: 10.1016/j.jclepro.2018.03.220. Orru, Kati; Uibu, Marko; Vihalemm, Triin; Torpan, Sten; Kangur, Liis; Kangur, Karin; Orru, Hans; Rosentau, Alar (2018). Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate keskkonnahäiringute ning leevendus- ja kompensatsioonimeetmete analüüs. (1−51). Vihalemm, Triin; Orru, Kati; Pärn, Katre (2018). Veel tselluloositehasest: ka raskesti mõõdetavad väärtused on tähtsad. Tartu Postimees. (x−x). 06.03.2018. 2017 Poom, Age; Orru, Kati; Ahas, Rein (2017). The carbon footprint of business travel in the knowledge- intensive service sector. Transportation Research Part D Transport and Environment, 50, 292−304. DOI: 10.1016/j.trd.2016.11.014. Orru, Kati; Poom, Age (2017). Tasuta ühistransport on justkui lennukilt väetamine. (x−x). 14.12.2017 Postimees. 2016 Kask, Sergey; Kull, Tiiu; Orru, Kati (2016). Understanding of sustainable tourism among Russian tourism managers. European Journal of Tourism Research, 14, 101−105. Orru, Kati; Orru, Hans; Maasikmets, Marek; Hendrikson, Reigo; Ainsaar, Mare (2016). Wellbeing and environmental quality: does pollution affect life satisfaction? Quality of Life Research, 25 (3), 699−705. DOI: 10.1007/s11136-015-1104-6. Ainsaar, M.; Roots, A.; Sammul, M.; Orru, K. (2016). Töökoha mõju Eesti meeste laste saamise plaanidele. Ariadne Lõng, 67−77. Sammul, Marek; Varblane, Uku; Vallistu, Johanna; Roose, Antti; Kaunismaa, I; Timpmann, K Ukrainski, Kadri Kask, Kaia; Orru, Kati; Joller, Liina; Kiisel, Maire; Aksen, M; Mardiste, Peep Sander, Espenberg, Siim; Puolokainen, T. (2016). Kliimamuutuste mõjude hindamine ja sobilike kohanemismeetmete väljatöötamine majanduse ja ühiskonna valdkondades. Orru, Hans; Timo, Lanki; Forsberg, Bertil; Saava, Astrid; Åström, Daniel; Indermitte, Ene; Orru, Kati; Åström, Christofer; Rekker, Kaidi; Tillmann, Mari (2016). Tervisemõjud . Tartu, Tartu Ülikool. Antti Roose (Toim.). Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas. (171−240). Tartu Ülikool. Ainsaar, Mare; Orru, Kati; Beilmann, Mai (2016). Noored ühiskonnateaduste juurde: Euroopa sotsiaaluuringu kasutajaskond nooreneb iga aastaga. Õpetajate Leht . 2015 Orru, Kati; Lilleoja, Laur (2015). Contextual drivers of environmental values cross-culturally: evidence from Europe between 2004 and 2012. Studies of Transition States and Societies, 7 (3), 38−51. Orru, Kati; Rothstein, H. (2015). Not ‘dead letters’, just ‘blind eyes’: the Europeanisation of drinking water risk regulation in Estonia and Lithuania. Environment and Planning A Economy and Space, 47 (2), 356−372. DOI: 10.1068/a130295p. Orru, Kati; Tillmann, Mari (2015). Haldussüsteemi kohanemine kliimamuutustega kaasnevate terviseprobleemidega. Roose, Antti (Toim.). Publicationes Instituti Gepgraphici Universitatis Tartuensis. (109−115). Tartu Ülikooli Kijastus. Orru, Kati; Hendrikson, Reigo; Nordlund, Annika; Nutt, Nele; Veeber, Triin; Orru, Hans (2015). Keskkonnatervis: arusaamine riskidest ja motivatsioon tervisemõjude vähendamiseks. Terviseamet, Keskkonnatervise Uuringute Keskus: Terviseamet. Orru, Kati; Hendrikson, Reigo; Nordlund, Annika; Nutt, Nele; Veeber, Triin; Orru, Hans; (2015). Keskkonnatervis: arusaamine riskidest ja motivatsioon tervisemõjude vähendamiseks. Terviseamet: Terviseamet. Orru, Kati; Roose, Antti; Ainsaar, Mare; Gutmann, Ronald; Gauk, Martin; Orru, Hans (2015). Keskkond, tervis ja heaolu. Raivo Vetik, Mihkel Kangur. Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. (171−179). SA Eesti Koostöö Kogu. Orru, Kati; Roose, Antti; Ainsaar, Mare; Gutmann, Ronald; Gauk, Martin; Orru, Hans Keskkond, tervis ja heaolu. Raivo Vetik, Mihkel Kangur (2015). Environment, health and wellbeing. In: Raivo Vettik, Mihkel Kangur (Ed.). Estonian HUman Development Report 2014 / 2015. (171−179). Estonian Cooperation Assembly, Tallinn: Estonian Cooperation Assembly. Orru, K.; Roose, A., Ainsaar, M.; Gutman, R.; Gauk, M., Orru, H. (2015). The Environment, Health and Well-being. In: Vetik, R. (Ed.). Escaping the Traps? Estonian Human Development Report 2014 / 2015. (171−179). Tallinn: Estonian Cooperation Assembly. Orru, Kati (2015). Säästlikkuse ideaal ja Eesti argielu. Foorum "Puhas loodus: Eesti kuvand või arengueeldus?", Narva Kolledž, 5.05.2015. Keskkonnaagentuur: Eesti Keskkonnaagentuur, xx−xx. Kati, Orru (2015). Meie hinnang elukeskkonna turvalisusele on tõusnud. Postimees 20. 03.2015 . Orru, Kati (2015). Muretul metsarahval on käes aeg hakata tegutsema keskkonnasäästlikumalt. Eesti Päevaleht . 2014 Orru, K.; Kangur&##1048589;, K.; Kangur, P.; Ginter, K.; Kangur, A. (2014). Recreational ice fishing on the large Lake Peipsi: socioeconomic importance, variability of ice-cover period, and possible implications for fish stocks. Estonian Journal of Ecology, 63 (4), 282−298. DOI: 10.3176/eco.2014.4.06. Demuzere, Matthias; Orru, Kati; Heidrich, Oliver; Olazabal, Eduardo; Geneletti, Davide; Orru, Hans; Bhave, Ajay; Mittal, Neha; Feliu, Efren; Faehnle, Maija (2014). Mitigating and Adapting to Climate Change: Multi-functional and Multi-scale Assessment of Green Urban Infrastructure. Journal of Environmental Management, 146, 107−115. DOI: 10.1016/j.jenvman.2014.07.025. Poom, Age; Ahas, Rein; Orru, Kati (2014). The impact of residential location and settlement hierarchy on ecological footprint. Environment and Planning A Economy and Space, 46 (10), 2369−2384. DOI: 10.1068/a140059p. Demuzere, Matthias; Faehnle, Maija; Orru, Kati; Olazabal, Eduardo; Geneletti, Davide; Heidrich, Oliver; Orru, Hans; Feliu, Efren; Bhave, Ajay G.; Mittal, Neha. (2014). Evidence on the contribution of green urban infrastructure to climate change mitigation and adaptation. In: Richard Dawson, Annemie Wyckmans, Oliver Heidrich, Jonathan Köhler, Stephen Dobson, Efren Feliu (Ed.). Understanding cities: Advances in integrated assessment of urban sustainability. Final Report of COST Action TU0902. (140−166). Centre for Earth Systems Engineering Research (CESER), Newcastle, UK.. Orru, Kati (2014). Keskkonnariskid - kas tegelik oht või tunde küsimus. Kaja: kommunikatsiooni ja suhtekorralduse ajakiri, 19, 44−47. Orru, Kati; Orru, Hans (2014). Keskkonnatervis: arusaamine riskidest ja motivatsioon tervisemõjude vähendamiseks. 2013 Kangur, K.; Kangur, P.; Ginter, K.; Orru, K.; Haldna, M.; Möls, T.; Kangur, A. (2013). Long-term effects of extreme weather events and eutrophication on the fish community of shallow Lake Peipsi (Estonia/Russia). Journal of Limnology, 72 (2), 376−387. DOI: 10.4081/jlimnol.2013.e30. Kangur, Külli; Tammeorg, Olga; Haldna, Marina; Orru, Kati (2013). Challenges and achievements in monitoring and status assessment of large transboundary Lake Peipsi (Estonia/Russia). 2013. Programme & Book of abstracts: 32nd Congress of the International Society of Limnology. 4-9 August 2013, Budapest, Hungary. Ed. Zsuzsanna Heiszler, Robert Hohol., 292. Kangur, Andu; Kangur, Peeter; Ginter, Kai; Orru, Kati; Kangur, Külli (2013). Consequences of size- selective fishing, climate change and eutrophication on pikeperch Sander lucioperca population in large shallow Lake Peipsi (Estonia/Russia). Programme & Book of abstracts: 32nd Congress of the International Society of Limnology. 4-9 August 2013, Budapest, Hungary.. Ed. Zsuzsanna Heiszler, Robert Hohol., 149. 2012 Orru, Kati; Heidmets, Mati (2012). Riskid: tõlgendus ja toimetulek. Riigikogu Toimetised, 26, 279−280. Orru, Kati (2012). Europeanising risk regulation: Drinking water safety in Estonia and Lithuania. (Doktoritöö, King's College London). London, Suurbritannia: University of London. Orru, Kati (2012). Public perspectives on climate change health effects: case of Estonia. Climate change and health, Tallinn,12th September 2012. Orru, Kati (2012). Keskkonnasotsioloogia – mis ja milleks? KevadSOSS, Tartu Ülikool, Tartu 21.04.2012. Orru, Kati (2012). Risk regulation in Europeanising Eastern Europe: cases of Estonia and Lithuania. SRA-Europe 21st Annual Conference, ETH Zurich, 18–20 June 2012. , 55. 2011 Orru, H.; Maasikmets, M.; Lai, T.; Tamm, T.; Kaasik, M.; Kimmel, V.; Orru, K.; Merisalu, E.; Forsberg, B. (2011). Health impacts of particulate matter in five major Estonian towns: main sources of exposure and local differences. Air Quality Atmosphere & Health, 4, 247−258. DOI: 10.1007/s11869-010-0075-6. Kangur, Külli; Ginter, Kai; Kangur, Andu; Kangur, Peeter; Orru, Kati; Möls, Tõnu (2011). Ekstreemsete ilmastikunähtuste ja kohaliku inimtegevuse koosmõju Peipsi kaladeler. Teadusmõte Eestis (VII) Meri. Järved. Rannik. (37−48). Eesti Teaduste Akadeemia. Orru, Kati (2011). Euroopalike riskihaldamispõhimõtete rakendamine Eestis ja Leedus joogivee näitel. 20 aastat iseseisvust, Tallinna Ülikool, 22.–23. augustil 2011. Toim. A.-A. Allaste. Orru, Kati (2011). Sotsioloogi pilk keskkonnakasutusele ja keskkonnakorraldusele Eestis. Seminarisari "Mis on arengu mõte?" Eesti Maaülikool, Tartu, 22.03.2011. Orru, Kati (2011). Säästlik keskkonnakorraldus - kellele ja milleks? Rohevik: Kaasaegsed ökolinnad, Eesti Maaülikool, Tartu, 15.09.2011. 2010 Orru, Hans; Teinemaa, Erik; Lai, Taav; Merisalu, Eda; Tamm, Tanel; Kaasik, Marko; Kimmel, Veljo; Orru, Kati; Forsberg, Bertil (2010). Peened osakesed välisõhus ja neist tuleneva tervisemõju hindamine Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas ja Pärnus. Eesti Arst, 89 (4), 242−250. Siim Espenberg Kati Orru Kenn Konstabel Hans Orru Siim Espenberg Janika Alloja Kerly Krillo (2010). Riiklikku tervishoiu teadus-ja arendustegevuseprogrammi toetav uuring. Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). Orru, Kati (2010). Determinants of orientation to nature protection: some inferences from Estonian society. Nature Conservation beyond 2010, May 27-29, 2010 Tallinn, Estonia. Eesti Maaülikool, 21−22. Orru, Kati; Kangur, Andu; Kangur, Külli; Kangur, Peeter (2010). Ice fishing on large shallow Lake Peipsi: socioeconomic importance, ecological importance and climate variability. DINFISH 2010 Dynamics of Inland Fish and Fisheries, Ceske Budejovice, Tšehhi, 13-16 September, 2010. Ed. Boukal, D., Soukalova, K., Hohausova, E., 18. Kangur, Külli; Kangur, Andu; Kangur, Peeter; Möls, Tõnu; Orru, Kati; Ginter, Kai; Haldna, Marina (2010). Shift in the fish community of large north temperate Lake Peipsi: the effect of eutrophication, climate and overfishing. DINFISH 2010 Dynamics of Inland Fish and Fisheries, Ceske Budejovice, Tšehhi, 13-16 sptember, 2010. Ed. Boukal, D., Soukalova, K., Hohausova, E., 14. 2009 Orru, H.; Teinemaa, E.; Lai, T.; Tamm, T.; Kaasik, M.; Kimmel, V.; Kangur, K.; Merisalu, E.; Forsberg, B. (2009). Health impact assessment of particulate pollution in Tallinn using fine spatial resolution and modelling techniques. Environmental Health, 8, 7. DOI: 10.1186/1476-069X-8-7. Kangur, Külli; Kangur, Kati; Kangur, Andu (2009). Effects of natural and man induced stressors on large European lake: case study of Lake Peipsi (Estonia/Russia). In: Pavel Kovar, Petr Maca, Jana Redinova (Ed.). Water Policy 2009. Water as a Vulnerable and Exhaustible Resource. (101−105). Prague: Czech University of Life Sciences Prague. Kangur, Kati (2009). Europeanisation of risk regulation in Eastern Europe: case of drinking water safety in Estonia and Lithuania. Risk research symposium: Varieties of risk research: exploring and expanding boundaries within academia and beyond, King's College London UK, 5 June. Orru, Kati (2009). Bureaucratic functionality in implementing European risk regulation in Eastern Europe: case of drinking water safety in Estonia and Lithuania. Proceedings of the European Consortium for Political Research 5th GeneralConference: European Consortium for Political Research 5th GeneralConference, Potsdam Universität, Germany, 10-12 September 2009. Potsdam, Germany. Kangur, Kati (2009). Risk regulation bureaucracies in EU accession states: Drinking water safety in Estonia. In: Martorell, S; Soares, CG; Barnett, J (Ed.). SAFETY, RELIABILITY AND RISK ANALYSIS: THEORY, METHODS AND APPLICATIONS. (797−802). European Safety & Reliabil Assoc. 2008 Kangur, Kati (2008). Deliberative Water Policy-making in Kazakhstan and Kyrgyzstan: Focus Groups in the Talas and Chu River Basins. Varis, Olli; Rahaman, Mizanur. Central Asian Waters: social, economic, environmental and governance puzzle. (133−144). Water and Development Publications, Helsinki University of Technology. Kangur, Kati (2008). Institutional functionality determining the implementation of EU drinking water safety regulation in Estonia and Lithuania. European Consortium for Political Research Graduate Conference 2008 Proceedings: European Consortium for Political Research Graduate Conference, Barcelona 25.-27. August, 2008. Essex University. (European Consortium for Political Research Graduate Conference Proceedings). Kangur, Kati (2008). Power Asymmetries in Estonian Drinking Water Regulation. Proceedings of 4th International Symposium on Hydrohegemony, 4: London School of Economics, Suurbritannia; 31.mai-1.juuni, 2008. Ed. Mirumachi, Naho; Zeitoun, Mark. London School of Economics. (Proceedings of Hydrohegemony). Orru, H.; Teinemaa, E.; Lai, T.; Tamm, T.; Kaasik, M.; Kimmel, V.; Forsberg, B.; Merisalu, E.; Kangur, K. (2008). Health impact assessment of locally emitted particulate matter in Tallinn using clustering and modeling techniques. Epidemiology, 19: ISEE 20th Annual Conference; Pasadena, California; October 12-16, 2008. , s226. (6). Kangur, K.; Saava, A. (2008). Drinking Water Regulation in New EU Accession States of Estonia and Lithuania: Policy Implications of Scientific Controversies. 19: International Society for Envrionmental Epidemiology and International Society of Exposure Analysis Annual Conference, Pasadena, California, 12-16 October, 2008. , 375−376. (6). Kangur, Peeter; Kangur, Kati; Kangur, Külli (2008). Winter angling on Lake Peipsi: its impact on fish resources and socio-economic effect. First international symposium of winter limnology 2008: First international symposium of winter limnology 2008, Kilpisjärvi, Finland, 24-28 May 2008. Kilpisjärvi, Finland, 19. 2007 Van Eerden, Mennobart; Borisov, Vladimir; Doef, Roel; Jans, Luc; Kangur, Kati; Kangur, Külli; Kuresoo, Andres; Lammens, Eddy; Lauwaars, Sophie; Luigujõe, Leho; Melnik, Marina; Menke, Ute; Noordhuis, Ruurd; Timofeejev, Sergei; Vassilenko, Olga; Zhuravkova, Olga (2007). In the mirror of a lake. In: M. van Eerden, H. Bos, L. van Hulst (Ed.). In the mirror of a lake. (249−256). Lelystad: Rijkswaterstad. 2006 Uuskula, A.; Kangur, K.; McNutt, L.A. (2006). Barriers to effective STI screening in a post-Soviet society: results from a qualitative study. Sexually Transmitted Infections, 82 (4), 323−326. Kangur, Kati (2006). Kohaliku tasandi huvirühmade kaasamine teadmispõhise keskkonnakorralduse kujundamisse. Akadeemia, 9, 2033−2046. Kangur, Kati (2006). Fookusgruppide ja kodanikepaneeli rakendamine avalikkuse kaasamisel veemajandusse Emajõe ja Talas Chu valgalade näitelApplication of Focus Groups and Citizens’ Jury in Creating Participatory Discourse in Water Management: Cases of Emajõgi, Talas and Chu River Basins. (Tartu Ülikool, sotsialoogia ja sotsiaalpoliitika osakond). University of Tartu. Kangur, K. (2006). Rooniitmise aeg on käes. Maaleht, 27. 2005 Kangur, Kati; Kanzhygalina, Ulzhan; Kudaibergenov, Aziz (2005). Stakeholders' needs in managing transboundary Talas and Chu River basins in Kyrgyzstan and Kazakhstan [Võrguteavik] : focus groups study report. 1−56. Gooch, Geoffrey; Huitema, Dave; Sõber, Margit (2005). Focus groups and citizens' juries [Võrguteavik] : River Dialogue experiences in enhancing public participation in water management. Tartu: Peipsi Koostöö Keskus. 2004 Kangur, Kati (2004). Fookusgrupi intervjuude rakendamine avalikkuse kaasamisel veemajanduskavade koostamisse. (Tartu Ülikool, sotsialoogia ja sotsiaalpoliitika osakond). University of Tartu. Kangur, Kati (2004). River Dialogue Policy Recommendations: Citizens' Juries and Focus Groups - successful tools for enhancing public participation in water management decision-making? Kangur, Kati. Focus Groups and Citizens' Juries: River Dialogue Experiences in Enhancing Public Participation in Water Management. (51−60). Tartu: Peipsi Koostöö Keskus. Kangur, Kati (2004). Focus Groups in Emajõgi River Basin. In: Kangur, Kati (Ed.). Focus Groups and Citizens' Juries: River Dialogue Experiences in Enhancing Public Participation in Water Management. (21−24). Tartu: Peipsi Koostöö Keskus. Gooch, Geoffrey; Kangur, Kati (2004). Focus Groups Methodology. In: Kangur, Kati (Ed.). Focus Groups and Citizens' Juries: River Dialogue Experiences in Enhancing Public Participation in Water Management. (10−13). Tartu: Peipsi Koostöö Keskus. Gooch, Geoffrey; Huitema, Dave; Kati, Kangur; Säre, Margit (2004). Focus Groups and Citizens' Juries : River Dialogue Experiences in Enhancing Public Participation in Water Management. Tartu: Peipsi Koostöö Keskus. 2003 Kangur, Kati (2003). Veevarade kasutamine ja seonduvad probleemid Peipsi-äärsetetes omavalitsustes [Võrguteavik] : sotsioloogiline uurimus. 1−45.  Curriculum vitae Kristiina Tõnnisson Sünniaeg 15.05.1976, Tartu, Eesti Telefon 737 6372 Telefon 5554 4312 (6372) E-post [email protected] Kodulehekülg http://skytte.ut.ee/et Töökoha aadress: Lossi 36, Tartu Teadustöö põhisuunad ETIS VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.13. Riigiteadused; TÄPSUSTUS: Avalike organisatsioonide juhtimine, kohalikud omavalitsused, NPM põhimõtted, avaliku sektori marketing Töökohad ja ametid 01.08.2020– Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte 31.07.2023 poliitikauuringute instituut, instituudi juhataja (1,00) 15.01.2020–… Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, haldusjuhtimise lektor (0,20) 01.01.2016– Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte 31.12.2018 poliitikauuringute instituut, instituudi juhataja (1,00) 01.01.2014– Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, direktor (1,00) 31.12.2015 01.01.2009– Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, direktor (1,00) 31.12.2013 06.06.2011– Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, projektijuht (0,30) 31.08.2012 01.01.2008– Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis, tegevjuht 31.12.2010 01.09.2008– Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, asedirektor õppetöö 31.08.2010 alal (1,00) 20.09.2008– Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, direktori 31.12.2008 kohusetäitja 01.01.2008– Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste 31.08.2008 instituut, avaliku halduse lektor (1,00) 01.09.2005– Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Sotsiaalteaduskonna 31.08.2008 dekanaat, haldusjuhtimise ja avaliku halduse magistriõppe programmijuht 06.09.2007– Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste 31.12.2007 instituut, osakonna juhataja 01.01.2006– Balti Innovatsiooniagentuur, arendusjuht 31.12.2007 01.05.2005– Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste 31.12.2007 instituut, avaliku halduse lektor (1,00) 01.05.2005– Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste 05.09.2007 instituut, osakonna juhataja 01.01.2003– Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis, juhatuse esimees 31.12.2006 06.09.2004– Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste 30.04.2005 instituut, osakonna juhataja 01.06.2002– Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste 30.04.2005 instituut, avaliku halduse teadur (1,00) 01.01.2001– SA Eesti Geenivaramu, teabejuht 31.12.2001 01.01.2000– United Way of New York City, juhtimise toetuste programmi 31.12.2001 assistent 01.01.2000– New York University, rahvusvaheline loengukursuste analüütik 31.12.2000 01.01.1998– Eesti Haldusjuhtimise Instituut, lektor 31.12.1999 01.09.1997– Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste 31.12.1998 instituut, Assistent (1,00) 01.01.1996– Balti Pressiagentuur, välissuhete juht 31.12.1996 01.01.1995– "Postimees", majandustoimetuse reporter 31.12.1996 16.10.2021–... Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, haldusjuhtimise lektor (1,00) 01.01.2016–... Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, Juhataja (1,00) Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus 2016−... Sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu liige 2015−... COST hindamisnõukogu ekspert 2015−... Eesti avatud valitsemise partnerlusprogrammi hindaja/ IRM 2012−... Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis, nõukogu liige 2012−... Eesti Teadusagentuur, hindamisekspert 2012−... BA/MA õppekavade rahvusvaheline hindamine Leedus, Kosovos ja Moldovas, komisjoni esimees ja hindamisekspert 2011−... Journal of Baltic Studies, retsensent 2008−... Tartu Raatuse Gümnaasiumi toetusefondi asutaja ja nõukogu liige 2015 Tartu Ülikooli valitsuse liige 2015 Tartu Ülikooli socialia valdkonna nõukogu esimees 2015 Tartu Ülikooli strateegiakomisjoni liige 2015 Tartu Ülikooli põhikirja rakendamise komisjoni liige 2014−2015 Tartu Ülikooli socialia valdkonna nõukogu liige 2012−2014 COST erialakomitee hindaja projektile “Local Public Sector Reforms: An International Comparison" 2012−2014 COST erialakomitee hindaja projektile "Disaster Bioethics" 2011−2014 Eesti Idapartnerluse Keskus, akadeemilise nõukogu liige 2011−2016 Kodanikuühiskonna Sihtkapital, nõukogu esimees 2009−2010 Tartu Ülikooli socialia valdkonna nõukogu liige 2009−2012 Eesti kõrgkoolide üleminekuhindamine, õppegrupi "ärindus ja haldus" hindamiskomisjoni esimees 2009−2010 Tartu Ülikooli arengukava A2015 rakenduskava teadus- ja arendusvaldkonna töögrupi liige 2009−2014 COST erialakomitee hindaja projektile “The True European Voter: A Strategy for Analyzing the Prospects of European Electoral Democracy that includes the West, the South and the East of the Continent” 2008−2010 Tartu Ülikooli Narva Kolledzi kohaliku omavalitsuse korralduse programminõukogu liige 2008−2011 Tartu Ülikooli Euroopa Kolledzi Euroopa Liidu ja Venemaa magistriprogrammi ning Euroopa Õpingute magistriprogrammi programmijuht 2008−2014 Eesti esindaja Euroopa teaduslike ja tehniliste uuringute koostööorganisatsioonis COST (DC ISCH) 2008−2011 Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse programminõukogu liige 2007−2008 AIESEC Eesti nõuandva kogu liige 2007−2015 Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži nõukogu liige 2006−2012 Ajakirja International Review on Public and Non Profit Marketing toimetuskolleegiumi liige 2006−2008 Balti Ameerika Partnerlusprogrammi nõuandva kogu liige 2006−2008 Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi avaliku halduse magistriprogrammi ning haldusjuhtimise magistriprogrammi programmijuht 2005−2008 Riigikantselei haldussuutlikkuse meetme juhtkomisjoni liige 2004−2008 Tartu Ülikooli avaliku halduse osakonna nõukogu liige 2004−2009 Tartu Ülikooli Narva kolledzi nõukogu liige 2004−2009 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna nõukogu liige 2004−2008 TTÜ Humanitaar- ja sotsiaalteaduste Instituudi nõukogu liige 2003−2009 MTÜ Ameerika Ühendriikide Teadus-ja Haridusprogrammide Vilistlased Eestis juhatuse liige 2002−2003 Doktorantide esindaja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna nõukogus Lisainfo Täiendkoolitused: 2016 Suveakadeemia: magistritööde juhendajate koolitus, Tartu Ülikool, Eesti. 2015 Hindamisekspertide koolitus, EKKA, Eesti. 2015 Argumenteerimise meistriklass, Eesti. 2014 Oma õpetamise arendamine: kollegiaalne tagasiside, Tartu Ülikool, Eesti. 2014 Projektipõhine praktika kõrgkoolis, Tartu Ülikool, Eesti. 2014 Õppekavade kordushindamine, EKKA, Eesti. 2013 EL ja Venemaa dialoog, Konrad Adenauer Fond, Itaalia. 2013 Avalik esinemine, Tartu Ülikool, Eesti. 2012 Kõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine, EKKA, Eesti 2010 Eduka juhtimise põhimõtted, Tartu Ülikool, Eesti. 2010 Juhi roll informatsiooni juhtimisel, Tartu Ülikool, Eesti. 2010 Euroopalike väärtuse edendamine ja tugevadamine EK õppekavades, Tartu Ülikool, Eesti. 2010 Efektiivne ajajuhtimine, Selge Pilt, Eesti. 2009 Koolitus võrgustiku liikmetele, UNDP, ITCILO, Itaalia. 2009 Aktiivsed õpetamismeetodid, Tartu Ülikool, Eesti. 2009 Akadeemiliste programmide hindamine, Vita Longa, Eesti. 2009 Kas õpetamine võib olla ainespetsiifiline?, Tartu Ülikool, Eesti. 2009 The Symposium of the Leaders for the Next Generation, Stein am Rhein, Sveits. 2009 Õppimine ja õpetamine kõrgkoolides, Tartu Ülikool, Eesti. 2007 Stsenaariumite koostamine tulevikuseireks, PREST, University of Manchester, Suurbritannia. 2007 Tulevikuseire koolitus praktikutele, PREST, University of Manchester, Suurbritannia. 2005 Juhtide koolitus, Invicta, Eesti. 2004 Koostöömudelid avalike organisatsioonide vahel, Leideni Ülikool, Holland. 2002 Avaliku sektori marketing, Catholic University Leuven, Belgia. 2000 Organisatsiooni nõukogu töökorraldus kolmandas sektoris, Linkages Program, United Way of New York City, USA. 1998 Avaliku sektori kodanikukesksus, University of Loughborough, Suurbritannia. 1998 Haldusjuhtimine Ida-Euroopas, 5th Summer School of NISPAcee, Bulgaaria. 1998 Tänane Euroopa: riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, Transatlantic Summer Academy, Rheinische Friedrich-Wilhems-Universität Bonn, Saksamaa. 1997 Koolitajate koolitus, Public Service Training Programme, Insitute of Public Administration, Iirimaa. Õpetatud kursused: 1. Avaliku halduse alused – 4 AP, loetud 2 korda, kokku: 310 üliõpilast. 2. Avalik haldus ja mitmetasandiline valitsemine – 3AP, loetud 1 kord, kokku: 10 üliõpilast. 3. Avaliku sektori marketing – 2 AP, loetud 2 korda, kokku: 160 üliõpilast. Uus loengukursus. 4. Eesti avalik haldus – 4 AP, loetud 6 korda, kokku: 420 üliõpilast. 5. Haldusjuhtimine – 4 AP, loetud 1 kord, kokku: 80 üliõpilast. 6. Juhtimisoskused ja –teooriad - 4 AP, loetud 2 korda, kokku: 110 üliõpilast. Uus loengukursus. 7. Keskastme uurimistöö – 3 AP, loetud 1 kord, kokku: 50 üliõpilast. 8. Konflikti juhtimine ja läbirääkimised – 3 AP, loetud 2 korda, kokku 160 üliõpilast. 9. Liidrid avalikes organisatsioonides – 2 AP, loetud 1 kord, kokku: 80 üliõpilast. Uus loengukursus. 10. Organisatsioonikäitumine – 2 AP, loetud 1 kord, kokku: 70 üliõpilast. Uus loengukursus. 11. Organisatsiooniteooria – 4 AP, loetud 1 kord, kokku 60 üliõpilast. 12. Projektide arendus ja juhtimine Euroopa Liidus – 2 AP, loetud 1 korda, kokku: 100 üliõpilast. Uus loengukursus. 13. Projektijuhtimine – 2 AP, loetud 2 korda, kokku: 110 üliõpilast. Uus loengukursus. Teaduskraadid Kristiina Tõnnisson, doktorikraad, 2006, (juh) Tiina Randma-Liiv, The Applicability of New Public Management Principles in Estonian Local Government, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste instituut. Teaduspreemiad ja tunnustused 2015 Tartu Ülikooli aumärk 2004 SCOUT stipendium 2003 Kristjan Jaagu stipendium 2002 EuroFaculty Mobility Grant 2002 Volkswagen Foundation stipendium 1999 Edmund S. Muskie/Freedom Support Act Graduate Fellowship 1998 Avatud Eesti Fondi stipendium 1998 EuroFaculty Masters Fellowship for Public Administration 1997 Tartu Ülikooli Raefondi Preemia laureaat 1994 Rein Taagepera nimelise fondi stipendium Haridustee 2001–2006 Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, Ph.D. avalikus halduses ja sotsiaalpoliitikas 1999–2000 New York University, Robert F. Wagner Graduate School of Public Service, Master of Science in Management 1997–1999 Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, Master of Public Administration programm 1994–1997 Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, BA avalikus halduses Jooksvad projektid • SSVJS22237 "Arengud Vene Föderatsiooni riigisiseses ja välispoliitilises otsustusprotsessis ning nende protsesside vahelised seosed" (1.06.2022−31.05.2023); Vastutav täitja: Kristiina Tõnnisson; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut; Finantseerija: Välisministeerium; Eraldatud summa: 90 000 EUR. • SSVJS22348 "Kodanikuaktivismi piirid ja võimalused tänapäeva Venemaal" (1.06.2022−31.05.2023); Vastutav täitja: Kristiina Tõnnisson; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut; Finantseerija: Välisministeerium; Eraldatud summa: 150 000 EUR. Lõppenud projektid • LSVJS16460 "Analüüsimudelite loomine majanduse monitoorimiseks, prognoosimiseks ja poliitikameetmete mõju hindamiseks kasutades ettevõtete poolt genereeritavaid suurandmeid ja kaasaegseid modelleerimistehnikaid" (24.11.2016−30.09.2017); Vastutav täitja: Kristiina Tõnnisson; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut; Finantseerija: Maksu- ja Tolliamet; Eraldatud summa: 240 000 EUR. • MP2EC12225R, MSVJS12225R "EU-PREACC - Võimalused ja takistused Kesk- ja Ida- Euroopa riikide Euroopa Liidu ühinemiseelsete kogemuste ülekandmiseks Moldova ja Gruusia EL-ga ühinemisprotsessi" (1.03.2013−28.02.2017); Vastutav täitja: Kristiina Tõnnisson; Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut; Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 256 500 EUR. • MP2EC14163 "Smart cities - targad linnad teadmistepõhises ühiskonnas Kesk- ja Ida- Euroopas" (1.10.2014−31.03.2016); Vastutav täitja: Kristiina Tõnnisson; Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž (partner), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut (partner); Finantseerija: Šveitsi Rahvuslik Teadusfond; Eraldatud summa: 49 642 EUR. • LP2EC15140 "Uuring „Töökohapõhise õppe korraldusmudelite rakendamine kutsehariduses“" (5.10.2015−15.01.2016); Vastutav täitja: Elvo Themas; Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, Rakendusuuringute keskus Socialia (partner), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut (partner); Finantseerija: SA Innove; Eraldatud summa: 20 000 EUR. • SP2EC13139 "Rehabilitatsiooniprogramm pere- või paarisuhtevägivallas süüdimõistetud meestele" (23.09.2013−23.09.2015); Vastutav täitja: Kristiina Tõnnisson; Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž; Finantseerija: Justiitsministeerium; Eraldatud summa: 50 000 EUR. • LP2EC14125 "Teedevaldkonna kompetentsiuuring" (1.08.2014−31.03.2015); Vastutav täitja: Tarmo Puolokainen; Tartu Ülikool (partner), Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, Rakendusuuringute keskus Socialia (partner); Finantseerija: Eesti Asfaldiliit; Eraldatud summa: 36 363 EUR. • VP2EC14002 "Uuring: Energia efektiivsus: kultuurilised muutused" (6.01.2014−4.04.2014); Vastutav täitja: Kristiina Tõnnisson; Tartu Ülikool (partner), Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž (partner); Finantseerija: NATO Energy Security Centre of Excellence; Eraldatud summa: 6 003 EUR. • SF0180128s08 "Demokraatliku esindatuse tüübid postkommunistlikes riikides" (1.01.2008−31.12.2013); Vastutav täitja: Vello Andres Pettai; Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 486 756 EUR. • SP2EC10031 "Kodanikuühiskonna arengukava eelnõu 2011-2014 väljatöötamine" (19.04.2010−1.11.2010); Vastutav täitja: Kerly Espenberg, Kristiina Tõnnisson; Tartu Ülikool (partner), Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž (partner); Finantseerija: Siseministeerium; Eraldatud summa: 30 038 EUR. • LP2EC09103 "Riigi tasandi strateegilise planeerimise ja juhtimise analüüs" (1.07.2009−19.10.2009); Vastutav täitja: Kristiina Tõnnisson; Tartu Ülikool (partner); Finantseerija: Rahandusministeerium; Eraldatud summa: 28 377 EUR. • ETF5819 "New Public Management'i meetodite hindamine Eesti riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil" (1.01.2004−31.12.2006); Vastutav täitja: Tiina Randma-Liiv; Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 26 286 EUR. Juhendamisel väitekirjad • Kadri Pajumaa, , (juh) Mari-Liis Sööt; Kristiina Tõnnisson, Kohalike omavalitsuste autonoomia ohustatus Euroopa Liidu korruptsioonivastase poliitika ja liikmesriikide tsentraalse korruptsioonipoliitika tulemusena Eesti ja Sloveenia näitel, Tartu Ülikool. Juhendatud väitekirjad • Karoliina Vilimaa-Pennarun, magistrikraad, 2014, (juh) Kristiina Tõnnisson, Kvalifitseeritud tööjõu sisserännet soodustavad meetmed Euroopa Liidus: ERMOS programmi näitel Eestis., Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž. • Ketlin Jaani, magistrikraad, 2013, (juh) Ramon Loik; Kristiina Tõnnisson, Eesti tulemuslikkuse põhitegurid EL otsustusprotsessis IT–agentuuri loomise näitel, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž. • Kairit Reiman, magistrikraad, 2013, (juh) Kristiina Tõnnisson, Eesti ametnike motivatsioon eesistujariigi rollide täitmiseks 2018. aastal, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž. • Ramon Loik, magistrikraad, 2012, (juh) Kristiina Tõnnisson, Study Trends at European Police College as Europeanization Example of EU Internal Security (Euroopa Politseikolledži õppetrendid kui EL sisejulgeoleku Euroopastumise näide), Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž. • Kristiina Hunt, magistrikraad, 2011, (juh) Kristiina Tõnnisson, Rotatsiooni rakendatavus Eesti avalikus teenistuses Sotsiaalministeeriumi näitel, Tartu Ülikool. • Tiia Puusepp, magistrikraad, 2010, (juh) Kristiina Tõnnisson, Kohalike omavalitsuste roll turismi arendamisel Jõgeva maakonnas, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste instituut, Avaliku halduse õppetool. • Reelika Ojakivi, magistrikraad, 2009, (juh) Kristiina Tõnnisson, Mitteformaalse õppe kaudu omandatud teadmiste ja oskuste tunnustamise võimalused Eesti noorsootöös, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste instituut, Avaliku halduse õppetool. • Rein Nõukas, magistrikraad, 2007, (juh) Kristiina Tõnnisson, Vanemallohvitseride karjäär Eesti Kaitsejõududes, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste instituut, Avaliku halduse õppetool. • Kadri Uus, magistrikraad (teaduskraad), 2007, (juh) Kristiina Tõnnisson, Strateegiline personalijuhtimine Eesti avalikus teenistuses: probleemid ja väljakutsed, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Riigiteaduste instituut, Avaliku halduse õppetool. • Kristjan Sahtel, magistrikraad, 2007, (juh) Kristiina Tõnnisson, Kaasamine kohaliku omavalitsuse arengu kavandamisel. Tartu näide, Tartu Ülikool. • Eva Ratnik, magistrikraad, 2006, (juh) Kristiina Tõnnisson, Euroopastumise mõju omavalitsusliitudele Eesti regionaalhalduses, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž. Publikatsioonid 2016 Kristiina Tõnnisson (2016). Independent Reporting Mechanism (IRM)Progress Report for Open Government Partnership 2014-2015: Estonia. In: . (1−77). Leetmaa, Kadri; Mägi, Kadi; Holvandus, Johanna; Varblane, Uku; Tõnnisson, Kristiina (2016). The Past, Present, and Future of a Post-Soviet Panel Housing District: the Case of Annelinn, Tartu, Estonia. In: . 2010 Tõnisson, K. (2010). “Golden” customers and “bronze” citizens in CEE countries. NISPAcee Journal of Public Administration and Policy, 2 (2), 115−120. 2008 Tõnnisson, K.; Randma-Liiv, T. (2008). Public Management Reforms: Estonia. In: Bouckaert, G.; Nemec, J.; Nakrosis, V.; Hajnal, G.; Tõnnisson, K. (Ed.). Public Management Reforms in Central and Eastern Europe. (93−118). Bratislava: NISPA (Network of Institutes and Schools of Public administration in Central Eastern Europe). 2007 Tõnnisson, K.; Wilson, J. (2007). Best Value in Transitional Countries? Some Evidence from Estonia. Public Management Review, 9 (1), 87−106. Tõnnisson, K.; Wilson, J. (2007). Governance and Democracy in a Transitional Economy: The Case of Estonian Local Government. In: Franzke, J., Boogers, M., Ruano, J.M. and Schaap, L. (Ed.). Tensions between Local Governance and Local Democracy, book series "Local Governance and Democracy". (270−271). The Hague: Reed Businees. (1). 2006 Tõnnisson, K. (2006). The applicability of the New Public Management Principles in Estonian Local Government. (Doktoritöö, University of Tartu). Tartu: Tartu University Press. Tõnnisson, K. (2006). New Public Management Principles and Policy Implementation: The Case of Estonian Local Government. In: Rosenbaum, A., Nemec, J. (Ed.). Democratic Governance in the Central and Eastern European Countries: Challenges and Responses for the XIX Century. (275−295). Bratislava: NISPAcee. Tõnnisson, K. (2006). Why CEE Countries, NPM Principles and Bad Policy Implementation Could Easily Be Fatal Friends: The Case of Estonian Local Governments. In: Dunn, B., Staronova, K., Pushkarev, S. (Ed.). Implementation – the Missing Link in Public Administration Reform in Central and Eastern Europe. (43−62). Bratislava: NISPAcee. 2005 Tõnnisson, K.; Paabusk, K. (2005). Securing Common Knowledge and Values in Decentralized Public Service. The Case of Estonia. In: Jenei, G.; Barabashev, A.; Van den Berg, F. (Ed.). Institutional Requirements and Problem Solving in the Public Administrations of the Enlarged European Union and its Neighbours. (262−278). Bratislava: NISPAcee. 2004 Tõnnisson, K. (2004). The Effect of Organizational Structures and Cultures on Quality Management in Estonian Local Authorities. In: Löffler, E.; Vintar, M. (Ed.). Improving the Quality of East and West European Public Services. (43−56). Bratislava: Ashgate. Tõnnisson, K. (2004). Evaluating the Quality of Internal Information Flows and Citizens Interactions in Estonian Local Authorities. In: Michael, B., Kattel, R., Drechsler, W. (Ed.). Enhanching the Capacities to Govern: Challenges Facing the Central and Eastern European Countries. (211−223). Bratislava: NISPAcee. Tõnnisson, K. (2004). The Applicability of Networking Principles among Estonian Local Governments. Challenges of Public Management Reforms. Theoretical Perspectives and Recommendations: IRSPM VIII The Eighth International Research Symposium on Public Management; Budapest, Hungary; 31 March-2 April, 2004. Ed. Jenei, G.; McLaughlin, K.; Mike, K.; Osborne, S.P. Budapest: IRSPM-BUESPA, 193−213.  Curriculum vitae Kuldar Taveter Sunniaeg 27.03.1965 E-post [email protected] Kodulehekulg http://kodu.ut.ee/~kuldarta/ Lisainfo Hobid: psuhholoogia, teoloogia, ajalugu, ujumine Teadustöö põhisuunad ETIS VALDKOND: 4. Loodusteadused ja tehnika; 4.6. Arvutiteadused; CERCS VALDKOND: P175 Informaatika, susteemiteooria; TÄPSUSTUS: Agentorienteeritud tarkvaratehnika, sotsiotehniliste hajussusteemide nõuete analuus, disain ja prototuupimine, multiagentsusteemid, agendipõhine simulatsioon, ontoloogiad, plokiahela tehnoloogia Töökohad ja ametid 01.08.2019– Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, 31.12.2020 arvutiteaduse instituut, infosusteemide dotsent (1,00) 01.09.2018– Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, 31.12.2019 Tarkvarateaduse instituut, Vanemteadur (0,20) 01.01.2017– Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, 31.08.2018 Tarkvarateaduse instituut, Tarkvaratehnika professor (1,00) 01.08.2017– Sarawaki Ülikool, Malaisia, Arvutiteaduse ja infotehnoloogia 31.07.2018 teaduskond, Kulalisprofessor (0,20) 23.11.2017– Eesti teadus- ja arendustegevuse buroo Brusselis, Belgias, 17.12.2017 Stažöör (1,00) 01.07.2015– Swinburne Tehnikaulikool, Tervise, kunsti ja disaini 01.07.2017 teaduskond, Erakorraline professor (0,10) 01.09.2008– Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, 31.12.2016 Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool, Tarkvaratehnika professor (1,00) 01.09.2008– Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, 31.12.2016 Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool, õppetooli juhataja (1,00) 01.01.2016– Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti 31.08.2016 ja uldkeeleteaduse instituut, kulalisprofessor (0,20) 01.04.2016– Shanghai Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool, Shanghai, Hiina 31.05.2016 RV, Kulalisprofessor (1,00) 01.09.2015– Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja uldkeeleteaduse 31.12.2015 instituut, kulalisprofessor (0,20) 01.06.2014– Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ (STACC), 30.06.2015 Projektijuht (0,30) 01.01.2011– Lõuna Carolina Ülikool, USA, Fulbrighti stipendaat 31.12.2011 12.05.2008– Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, 31.08.2008 Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool, Erakorraline vanemteadur (1,00) 01.02.2005– Melbourne Ülikool, Melbourne Ülikool, Austraalia, teadur 11.05.2008 (1,00) 01.01.1997– Soome Riiklik Tehnikauuringute Keskus, Infotehnoloogia 31.12.2005 osakond, teadur ja projektijuht 1994–1999 Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool, Assistent (0,50) 01.01.1991– AS Vikersoft, tarkvarainsener 31.12.1993 1986–1990 Tallinna Tehnikaulikool, TTÜ Kuberneetika Instituut, tarkvarainsener (0,50) 01.01.2021–... Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut, infosusteemide kaasprofessor (1,00) 01.10.2018–... Swinburne Tehnikaulikool, Tervise, kunsti ja disaini teaduskond, Melbourne, Austraalia, Kaasatud professor (0,20) Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus 2018 Doktorantide konsortsiumi mentor, The 13th International Baltic Conference on Databases and Information Systems 1-4 July 2018, Trakai, Lithuania 2017−2021 Juhtkomitee liige: EL-i võrgustumisprojekt (COST Action) “From Sharing to Caring: Examining Socio-Technical Aspects of the Collaborative Economy” 2017−2021 Juhtkomitee liige: EL-i võrgustumisprojekt (COST Action) “Indoor living space improvement: Smart Habitat for the Elderly” 2015−2018 Juhtkomitee liige: EL-i võrgustumisprojekt (COST Action) “Multi-Paradigm Modelling for Cyber-Physical Systems” 2014 Doktorantide konsortsiumi kaasesimees, The 11th International Baltic Conference on DB and IS, DB&IS2014 June 8-11, 2014, Tallinn, ESTONIA 2009−2012 Juhtkomitee liige: EL-i võrgustumisprojekt (COST Action) “Agreement Technologies” 2007 Töötoa VORTE 2007 organisaator ja kaaseesistuja 2007 Konverentsi ASWEC 2007 tööstuse sektsiooni organisaator ja kaaseesistuja 2006−2007 Konverentsi IEEE-DEST 2007 tudengite sektsiooni organisaator ja eesistuja 2003−2004 Uurimisprojekti juht Soome Riiklikus Tehnikauuringute Keskuses Lisainfo Toimetuskolleegiumi liige, International Journal of People-Oriented Programming (http://www.igi-global.com/journal/international-journal-people-oriented- programming/41021) Malaisia Föderatsiooni Sarawaki osariigi peaministri nõunik digitaalse majanduse ja e- riigi ulesehitamise valdkondades, 3/2018-2/2019 0,3 koormusega projektijuhina Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuses OÜ (STACC) 01.06.2014-30.6.2015 kaasasin oma uurimisruhma ja instituudi teadlased koos tööstuspartneriga SYNLAB teostatud projekti "Individualiseeritud tervishoiu meetodid ja rakendused" (INDICARE). Projekti sisuks oli personaalmeditsiini rakenduse kasutajanõuete analuus ja esitamine ning originaalse algoritmi väljatöötamine laboritestide individualiseeritud tõlgendamiseks. Projekti maht oli 122 607 €. Minu uurimisruhm on läbi viinud lepingulisi uurimistöid Saksamaal registreeritud firmale Jeppesen GmbH, mis on Boeingu tutarfirma, lennufirmade agentorienteritud modelleerimise ja simulatsiooni ning digitaalse turvalisuse valdkonnas kogumahus 26 000 €. Ajavahemikul 02.07.2017-31.12.2017 juhtisin EAS-i arendusosaku raames firmale FoodDocs teostatud projekti "Minimaalse elujõulise toote arendamine toiduainete töötlemise administreerimise avaliku teenuse jaoks". Projekti sisuks oli kõikides Euroopa Liidu riikides toiduainetega tegelevatelt ettevõtetelt nõutava enesekontrolli plaani koostamise automatiseerimine ja vastavate avalike teenuste ettevalmistamine. Projekti maht oli 33 840 €. Ajavahemikul 11.10.2017-16.03.2018 juhtisin EAS-i innovatsioonisosaku raames teostatud eeluuringut “Esmaabirakenduse projekt”. Projekti tulemusena koostati raport Eesti meditsiinivaldkonnas vabatahtlike kaasamise sotsiotehnilise susteemi nõuete kohta ja vastavate rakenduste kohta teistes riikides. Projekti maht oli 4980 €. Teaduskraadid Kuldar Taveter, doktorikraad, 2004, (juh) Boris Tamm; Gerd Wagner, A Multi- Perspective Methodology for Agent-Oriented Business Modelling and Simulation (Mitmevaateline äriprotsesside agentorienteeritud modelleerimise ja simuleerimise metodoloogia), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut. Kuldar Taveter, magistrikraad, 1998, (juh) Donald Liib, Implementation and Comparison of Compilers for Ada, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. Kuldar Taveter, magistrikraad (teaduskraad), 1995, (juh) Boris Tamm, A List-Based Virtual Machine for COBOL, Tallinna Tehnikaulikool. Teaduspreemiad ja tunnustused 2016 Shanghai välismaise talendi stipendium Shanghai linnavalitsuse poolt Hiina Rahvavabariigis 2015 Parima artikli auhind konverentsil: Havlik, D.; Deri, O.; Rannat, K.; Warum, M.; Rafalowski, C.; Taveter, K.; Kutschera, P.; Meriste, M. (2015). Training Support for Crisis Managers with Elements of Serious Gaming. Proceedings of the 11th IFIP WG 5.11 International Symposium on Environmental Software Systems. Infrastructures, Services and Applications (ISESS 2015): Melbourne, VIC, Australia, March 25-27, 2015. Ed. R. Denzer; R. M. Argent; G. Schimak; J. Hrebicek (217-225). 2011 Fulbrighti stipendium Ameerika Ühendriikide Välisministeeriumi poolt Lisainfo Juhendatud järeldoktorantuuri teadur: Alexander Horst Norta, 03.09.2013–31.08.2015 Doktoritöö oponeerimine: Antons Mislevics, kaitses 4. märtsil 2013 doktoritööd teemal "Agents for Business Process Management Support in Cloud Computing Environments", Riga Technical University, Faculty of Computer Science and Information Technology, Institute of Applied Computer Systems Doktoritöö oponeerimine: Hongying Du, kaitses 28. märtsil 2014 doktoritööd teemal "A MultiAgent Approach Towards Solving Complex Problems of Societal Information Systems", University of South Carolina, College of Engineering and Computing Doktoritöö oponeerimine: Jurgo Preden, kaitses 21. juunil 2010 doktoritööd teemal "Situation-Awareness, Cognition and Reasoning of Ad-Hoc Network Agents (Spontaanvõrgu sõlmede situatsiooniteadlikkuse, taju ja arutulusvõime täiendamine)", Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Automaatikainstituut Doktoritöö oponeerimine: Karima Qayumi, kaitses 4. juulil 2018 doktoritööd teemal "A New Design Approach for Multi-Agent Based Business Intelligence Generation", Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut Haridustee 1995–2004 Tallinna Tehnikaulikool 1993–1995 Tallinna Tehnikaulikool 1983–1988 Tallinna Polutehniline Instituut Jooksvad projektid • LLTAT21278 "Teadus- ja arendustöö isejuhtivate sõidukite tehnoloogia valdkonnas" (21.04.2021−31.08.2026); Vastutav täitja: Jaak Vilo; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut; Finantseerija: Bolt Technology OÜ; Eraldatud summa: 2 000 000 EUR. • MLTAT19681R (857188) "Tervena ja aktiivsena vananemise pilootprojektid" (1.12.2019−30.11.2023); Vastutav täitja: Kuldar Taveter; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 438 750 EUR. Lõppenud projektid • SP1GY19640T (MOBEIT006; 7.9-3/16/3 ) "EIT- Manufacturing Mobilitas 2019" (1.09.2019−31.10.2022); Vastutav täitja: Taivo Raud; Tartu Ülikool, Tugiuksused, grandikeskus; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 200 000 EUR. • AR16054 "Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine Dora Pluss" (1.01.2016−31.08.2022); Vastutav täitja: Marika Lunden; Tallinna Tehnikaulikool (partner); Finantseerija: SA Archimedes; Eraldatud summa: 66 400 EUR. • MOBJD343 "Konfliktide lahendamine eesmärgipõhises nõuete analuusis sotsiotehniliste susteemide jaoks" (12.11.2019−11.11.2021); Vastutav täitja: Ishaya Peni Gambo; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 86 117 EUR. • (RITA1/01-50-02) "MANTICUS APOLLO (1.04.2018−31.03.2021)", Kuldar Taveter, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. • PUT1361 "Internetis hääletamine kui täiendav võimalus õiguslikult siduvateks valimisteks: Väljakutsed hääletamisprotsessi umberkujundamisele" (1.01.2017−31.03.2021); Vastutav täitja: Robert Krimmer; Tallinna Tehnikaulikool, Majandusteaduskond, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut ; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 199 200 EUR. • LEP18079 (RITA1/01-50-01; RITA1/01-50-02; RITA1/01-50-03) "MANTICUS APOLLO" (1.09.2018−30.11.2020); Vastutav täitja: Leo Mõtus, Kuldar Taveter, Jaan Priisalu; Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 583 105 EUR. • IUT20-3 "Eesti keele kestlikkus avatud maailmas (EKKAM)" (1.01.2014−31.12.2019); Vastutav täitja: Martin Ehala; Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja uldkeeleteaduse instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 498 000 EUR. • VFP17064 "Andmete uhekordse kusimise põhimõtte projekt" (1.01.2017−30.06.2019); Vastutav täitja: Robert Krimmer, Tarmo Kalvet, Kuldar Taveter, Jaak Tepandi; Tallinna Tehnikaulikool, Majandusteaduskond, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut ; Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 7 996 708 EUR. • Lep18096 "Autonoomsete intelligentsete tehnoloogiate õigusliku reguleerimise ettepanekute väljatöötamine" (15.12.2018−30.04.2019); Vastutav täitja: Tanel Kerikmäe; Tallinna Tehnikaulikool, Majandusteaduskond, Õiguse instituut ; Finantseerija: Riigikantselei; Eraldatud summa: 35 200 EUR. • VFP15006 "Vaatlusvõimsuste koondamine atmosfääri ja kliimamuutuste jälgimise kontekstis (GAIA-CLIM)" (1.03.2015−28.02.2018); Vastutav täitja: Kuldar Taveter,  Kalev Rannat; Tallinna Tehnikaulikool (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 239 300 EUR. • VERT15027 "E-valitsemine 2.0 praktikas" (1.09.2014−31.08.2016); Vastutav täitja: Ingrid Pappel; Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 31 590 EUR. • VFP15031 "ITEE: Digitaalne võrgustunud majandus" (1.06.2015−1.06.2016); Vastutav täitja: Gert Jervan; Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Arvutitehnika instituut (partner); Finantseerija: Research Executive Agency (REA); Eraldatud summa: 112 250 EUR. • VFP544 "Kriisihalduse modelleerimine tegevuste ja valmisoleku parandamiseks (CRISMA)" (1.03.2012−31.08.2015); Vastutav täitja: Kuldar Taveter; Tallinna Tehnikaulikool (partner), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 470 900 EUR. • LMIN15035 "Personaalmeditsiini rakendamiseks digitaalsete otsustustoe lahenduste arendusuuring" (30.03.2015−30.06.2015); Vastutav täitja: Peeter Ross; Tallinna Tehnikaulikool; Finantseerija: Sotsiaalministeerium; Eraldatud summa: 114 190 EUR. • SF0140013s10 "Evolutsioneeruvate infosusteemide mudelipõhine loomine ja haldamine" (1.01.2010−31.12.2014); Vastutav täitja: Kuldar Taveter; Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 436 366 EUR. • Lep13162 "Istuja tervis – sotsiaalse innovatsiooni projekt" (11.11.2013−28.02.2014); Vastutav täitja: Mart Tamre; Tallinna Tehnikaulikool, Tallinna Tehnikaulikool, Mehaanikateaduskond, Mehhatroonikainstituut, Mehhatroonikasusteemide õppetool; Finantseerija: Tallinna Linnakantselei; Eraldatud summa: 8 333 EUR. • Lep13037 "Healthminer - Intelligentne digitaalne assistent tervisilike eluviiside soodustamiseks" (1.03.2013−30.06.2013); Vastutav täitja: Kuldar Taveter; Tallinna Tehnikaulikool (partner), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool (partner); Finantseerija: Supikas OÜ; Eraldatud summa: 3 333 EUR. • VA452 "Asummeetriliste ohtude hindamine ja analuus" (9.03.2010−9.09.2012); Vastutav täitja: Katrin Idla; Tallinna Tehnikaulikool (partner), Tallinna Tehnikaulikool, Matemaatika-loodusteaduskond, Keemiainstituut, Molekulaartehnoloogia õppetool (partner); Finantseerija: Euroopa Kaitseagentuur; Eraldatud summa: 259 387 EUR. • B607 "Kontekstiteadlike susteemide meetodid, arendus ja rakendused" (1.04.2007−31.12.2009); Vastutav täitja: Kuldar Taveter; Tallinna Tehnikaulikool, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Teadmussusteemide õppetool; Finantseerija: Tallinna Tehnikaulikool; Eraldatud summa: 215 101 EUR. Juhendamisel väitekirjad • Tahira Iqbal, doktorant, (juh) Kuldar Taveter, Generating requirements from goals of sociotechnical systems (Nõuete genereerimine sotsiotehnilise susteemi eesmärkidest.), Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse  instituut • Anti Alman, doktorant, (juh) Fabrizio Maria Maggi; Kuldar Taveter, Hybrid Process Modeling and Mining (Protsesside hubriid-modelleerimine ja - kaevandamine), Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut • Syazwanie Filzah Binti Zulkifli -, doktorant, (juh) Kuldar Taveter; Wai Shiang Cheah, Methodology for elicitation and modelling of emotional requirements for sociotechnical systems (Emotsionaalsete nõuete väljaselgitamise ja modelleerimise metoodika sotsiotehniliste susteemide jaoks), Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut • Anu Piirisild, doktorant, (juh) Kuldar Taveter, Tehnoloogia omaksvõtu ennustusmudeli väljatöötamine, mis põhineb analoogiliste digitaalsete toodete kasutuskogemusel sarnastes kontekstides, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut Juhendatud väitekirjad • Nico Zimmer, doktorikraad, 2020, (juh) Kuldar Taveter; Prof. Dr.-Ing. Peter Hecker, Technische Universität Braunschweig, Germany; Dr.-Ing. Jens Schiefele, Boeing Digital Aviation and Analytics Lab GmbH, Frankfurt, Germany, Socio-technical modeling and simulation of Airline Operations Control, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut; Braunschweigi Tehnikaulikool, Saksamaa • Msury Rogasian Mahunnah, doktorikraad, 2019, (juh) Kuldar Taveter; Alexander Norta, Simulation and Prototyping of Sociotechnical Systems Using Agent-Oriented Modelling (Sotsiotehniliste susteemide simuleerimine ja prototuupimine kasutades agent-orienteeritud modelleerimist), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. • Regina Erlenheim, doktorikraad, 2019, (juh) Kuldar Taveter; Leon Samuel Sterling, Designing Proactive Public Services (Proaktiivsete avalike teenuste disainimine), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. • Bin Lu, doktorikraad, 2012, (juh) Kuldar Taveter; Leon Sterling, The Evolution of Agent-Oriented Systems, Melbourne Ülikool, Austraalia. • Yu Xiu Luo, doktorikraad, 2012, (juh) Kuldar Taveter; Leon Sterling, Quality Requirements Engineering: An Agent-Oriented Modelling Approach, Melbourne Ülikool, Austraalia. • Wai Shiang Cheah, doktorikraad, 2010, (juh) Kuldar Taveter; Leon Sterling, Patterns for Agent-Oriented Software Development, Melbourne Ülikool, Austraalia. • Maarja Parve, magistrikraad, 2022, (juh) Kuldar Taveter, Tallinna Tehnikaulikooli teadus- ja arendustegevuse projektide taotluste ja lepingute andmete kogumise ja säilitamise protsessi analuus, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut • Linda Paap, magistrikraad, 2022, (juh) Kuldar Taveter, Täitemenetlusregistri kasutajauuring ja ärianaluus, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut • Anneli Laansoo, magistrikraad, 2022, (juh) Kuldar Taveter, EL COVID tõendite Eesti kontrollirakenduse nõuete analuus, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut • Kaie Ehrpais, magistrikraad, 2022, (juh) Kuldar Taveter; Kerli Mooses, Praktikaprotsessi ärianaluus Tartu Ülikooli õpiteekonna rakenduse näitel, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut • Enlik -, magistrikraad, 2022, (juh) Tahira Iqbal; Kuldar Taveter, Topic Modeling for Requirements Engineering: An Analysis of Ridesharing App Reviews (Teemade modelleerimine nõuete analuusiks: sõidujagamisrakenduste arvustuste analuus), Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut • Anu Piirisild, magistrikraad, 2021, (juh) Avo Trumm; Kuldar Taveter, Analoogiatel põhinev tehnoloogia tulemuslikkuse ennustusmudel ja töövahend, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, uhiskonnateaduste instituut • Magnar Aruoja, magistrikraad, 2021, (juh) Kuldar Taveter, TEKI: an Online Learning Platform for Upper Primary Students (TEKI: veebipõhine õppeplatvorm II kooliastme õpilastele), Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut • Alar Kirikal, magistrikraad, 2021, (juh) Kuldar Taveter, Computational Simulation of How Emotions are Processed in Our Brain According to the Theory of Constructed Emotion (Ehitatud emotsiooni teoorial põhinev emotsioonide ulesehituse simulatsiooni loomine), Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut • Konstantin Merkulov, magistrikraad, 2020, (juh) Kuldar Taveter, Improving Project Management Portfolio at Veebipoed: A Case Study (Projektijuhtimise portfelli parandamine Veebipoed OÜ näitel – juhtumiuuring), Tartu Ülikool • Kalev Mändmaa, magistrikraad, 2019, (juh) Kuldar Taveter; Dirk Draheim, Framework for Developing Key Risk Indicators for Situational Awareness - the Case Study of Estonia (Riskiindikaatorite loomise raamistik olukorrateadlikkuse jaoks - Eesti juhtumianaluus), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. • Annika Avingu, magistrikraad, 2019, (juh) Kuldar Taveter, Kasutajaeesmärkidele vastava lapse sunni sundmusteenuse kavandamine, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. • Viktoria Lemberg, magistrikraad, 2019, (juh) Kuldar Taveter, Agiilse lähenemise rakendusvõimaluste uurimine Keskkonnaministeeriumi haldusala tarkvaraprotsessis, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. • Peeter Kokk, magistrikraad, 2019, (juh) Kuldar Taveter, Peer-to-peer energy market evolution by combining software agents with the blockchain (Arvutitevahelise energiaturu evolutsioon tarkvaraagentide ja plokiahela uhendamise teel), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. • Peeter Kokk, magistrikraad, 2019, (juh) Kuldar Taveter, Peer-to-Peer Energy Market Evolution by Combining Software Agents with the Blockchain (Arvutitevahelise energiaturu evolutsioon tarkvaraagentide ja plokiahela abil), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. • Inge Luuk, magistrikraad, 2018, (juh) Kuldar Taveter, Äriprotsessi automatiseerimise võimalused majandustarkvaras SAP, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. • Greta Kalvi, magistrikraad, 2017, (juh) Kuldar Taveter; Martin Ehala, Eesti keelekeskkonna agendipõhine simulatsioon programmeerimisvahendiga NetLogo, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. • Maarja Männik, magistrikraad, 2017, (juh) Kuldar Taveter, Principles for designing a  proactive and personalised ‘one-stop-shop’ service for people with reduced work ability in Estonia (Printsiibid proaktiivse ja personaalse ‘one-stop-shop’ teenuse disainimiseks vähenenud töövõimega inimestele Eestis), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. • Uku-Rasmus Lind, magistrikraad, 2017, (juh) Kuldar Taveter; Nico Zimmer (Boeing), Agent-based modelling and simulation of personalities based on the five- factor personality model (Agendipõhine isiksuste modelleerimine ja simulatsioon kasutades viie faktori isiksusemudelit), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. • Shobhit Shakya, magistrikraad (teaduskraad), 2017, (juh) Regina Erlenheim; Kuldar Taveter, The Challenges of E-governance Implementation in Nepal (E-riigi lahenduste juurutamine Nepalis), Tallinna Tehnikaulikool. • Anna Mõtlik, magistrikraad, 2016, (juh) Kuldar Taveter; Ermo Täks; Viire Täks, Trust towards services of e-government (Usaldus e-riigi lahenduste vastu), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut. • Jekaterina Balašova, magistrikraad, 2015, (juh) Kuldar Taveter, Agent Oriented Modelling and Simulation of Airline Workflows, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool. • Jishu Guin, magistrikraad, 2014, (juh) Kuldar Taveter, Modelling and simulation of physical environment for training scenarios in crisis management (Fuusilise keskkonna modelleerimine ja simulatsioon kriisihalduse treeningstsenaariumite jaoks), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut. • Aleksandr Tšutšelov, magistrikraad, 2012, (juh) Kuldar Taveter, Peer-to-Peer System for Information Sharing and Rescue Operations in Crisis Situations, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool. • Andrei Rõbinski, magistrikraad, 2012, (juh) Kuldar Taveter, Domain Ontology for the Tool of Agent-Oriented Modeling, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool. • Hendrik Pärna, magistrikraad, 2012, (juh) Kuldar Taveter, Multi-agent system for diabetes management, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool. • Tanel Tenso, magistrikraad, 2010, (juh) Kuldar Taveter, Agentorienteeritud modelleerimise rakendamine agiilses tarkvaraarenduses (Agentorienteeritud modelleerimise rakendamine agiilses tarkvaraarenduses), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool. • Hanno Vene, magistrikraad, 2010, (juh) Kuldar Taveter; Juri Sutt, Portaali Ehitusturg.ee ontoloogiline arendus ja prototuup, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool. • Maksim Kozorez, magistrikraad, 2010, (juh) Kuldar Taveter, The Implementation of an Agent-based System of Flight Serving Simulation (Agendipõhise lendude teenindamise simulatsioonisusteemi realiseerimine agendiplatvormil JADE), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool. • Natalja Portunova, magistrikraad, 2009, (juh) Kuldar Taveter; Tarmo Veskioja, Agentorienteeritud lähenemine infosusteemide integratsioonile, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika  õppetool. • Taavi Kõosaar, magistrikraad, 2009, (juh) Kuldar Taveter, Improving System Design Using Agent Oriented Modeling and Pattern (Susteemi disaini parandamine kasutades agentorienteeritud modelleerimist ja mustrit), Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, Tarkvaratehnika õppetool. • Margus Oja, magistrikraad (teaduskraad), 2000, (juh) Kuldar Taveter; Boris Tamm, Agent-based Software Design: Business Rules Driven Approach, Tallinna Tehnikaulikool, Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut. • Tomi Kankaanpää, magistrikraad (teaduskraad), 1999, (juh) Kuldar Taveter; Jyrki Kontio, Design and Implementation of a Conceptual Network and Ontology Editor, Helsingi Tehnikaulikool Publikatsioonid 1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud) Mooses, Kerli; Camacho, Mariana; Cavallo, Filippo; Burnard, Michael David; Dantas, Carina; D’Onofrio, Grazia; Fernandes, Adriano; Fiorini, Laura; Gama, Ana; Perandres Gómez, Ana; Gonzalez, Lucia; Guardado, Diana; Iqbal, Tahira; Sanchez Melero, María; Melero Muñoz, Francisco Jose; Moreno Muro, Francisco Javier; Nijboer, Femke; Ortet, Sofia; Rovini, Erika; Toccafondi, Lara ... Taveter, Kuldar (2022). Involving Older Adults During COVID-19 Restrictions in Developing an Ecosystem Supporting Active Aging: Overview of Alternative Elicitation Methods and Common Requirements From Five European Countries. Frontiers in Psychology, 13, 1−14. DOI: 10.3389/fpsyg.2022.818706. Mooses, Kerli; Taveter, Kuldar (2021). Agent-Oriented Goal Models in Developing Information Systems Supporting Physical Activity Among Adolescents: Literature Review and Expert Interviews. Journal of Medical Internet Research, 23 (5), ARTN e24810. DOI: 10.2196/24810. Taveter, K.; Meriste, M. (2017). How can Agents Help in Designing Complex Systems? Journal of Telecommunication, Electronic and Computer Engineering, 9 (2-9), 1−8. Norta, A.; Dua, Y.; Ma, L.; Rull, A.; Kolvart, M.; Taveter, K. (2015). eContractual Choreography- Language Properties Towards Cross-Organizational Business Collaboration. Journal of Internet Services and Applications, 6 (8), 1−23. DOI: 10.1186/s13174-015-0023-7. Miller, T.; Lu, B.; Sterling, L.; Beydoun, G.; Taveter, K. (2014). Requirements Elicitation and Specification Using the Agent Paradigm: The Case Study of an Aircraft Turnaround Simulator. IEEE Transactions on Software Engineering, VOL. 40, 1007−1024. DOI: 10.1109/TSE.2014.2339827. Argente, E.; Boissier, O.; Carrascosa, C.; Fornara, N.; McBurney, P.; Noriega, P.; Ricci, A.; Sabater- Mir, J.; Schumacher, M. I.; Tampitsikas, C.; Taveter, K.; Vizzari, G.; Vouros, G. (2013). The role of the environment in agreement technologies. Artificial Intelligence Review, 39 (1), 21−38. DOI: 10.1007/s10462-012-9388-1. Taveter, K.; Du, H.; Huhns, M. N. (2012). Engineering societal information systems by agent-oriented modeling. Journal of Ambient Intelligence and Smart Environments, 4 (3), 227 −252. DOI: 10.3233/AIS-2012-0149. Gašević, D.; Guizzardi, G.; Taveter, K.; Wagner, G. (2010). Vocabularies, ontologies, and rules for enterprise and business process modeling and management. Information Systems, 35 (4), 375−378. DOI: 10.1016/j.is.2010.01.002. Tamm, B.; Taveter, K (1996). A list-based virtual machine for COBOL. Software Practice and Experience, 26 (12), 1347−1371. 1.2. Teadusartiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine, rahvusvaheline levik ning kättesaadavus ja avatus kaastöödele Taveter, K. (2004). Agile engineering of B2B automation systems. ERCIM News, 58, 60−61. Taveter, K. (1998). SARI - A System for Semantical Information Retrieval. ERCIM News, 35, 14−15. 2.1. Monograafiad Sterling, L.; Taveter, K. (2009). The Art of Agent-Oriented Modeling. Cambridge, MA, and London, England: MIT Press. 2.4. Kõrgkooliõpikud Masso, Anu; Tiidenberg, Katrin; Siibak, Andra; Aasa, Anto; Ainsaar, Mare; Beilmann, Mai; Himma, Marju; Ibrus, Indrek; Järv, Olle; Kelli, Aleksei; Kirt, Toomas; Koit, Mare; Kõuts, Ragne; Kull, Irene; Kuusik, Andres; Laineste, Liisi; Lindström, Liina; Liiv, Innar; Masso, Jaan; Muischnek, Kadri ... Vihalemm, Triin (2020). Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. 2.5. Projekti, tellitud teadustöö või analüüsi publitseeritud raport Kerikmäe,T.; Nyman-Metcalf, K.; Tehver, J.; Hoffmann, T.; Taveter, K.; Liiv, I.; Pärn-Lee, E.; Salumaa-Lepik, K. (2019). Autonoomsete intelligentsete tehnoloogiate kasutamisega seotud kusimuste reguleerimiseks vajalike õigusloome probleemide tuvastamine ja lahendusettepanekute tegemine, II etapi aruanne. (1−28). Riigikantselei. Kerikmäe, Tanel; Nyman Metcalf, Katrin; Hoffmann, Thomas; Minn, Mari; Liiv, Innar; Taveter, Kuldar; Shumilo, Olga; Solarte, Claudia; Antonov, Alexander (2019). 1st Report on Legal Framework and Analysis Related to Autonomous Intelligent Technologies. In: . (1−11). Riigikantselei. Rannat, Kalev; Guedj, Stephanie; Meier, Arndt; Taveter, Kuldar; Keernik, Hannes; Meriste, Merik; Loorits, Neeme; Kelder, Tonis; Helekivi, Juri; Doutriaux Boucher, Marie; Descloitre, Jacques; Kolmonen, Pekka; Carminati, Fabien; (2017). GAIA-CLIM deliverable D5.5. Gap Analysis for Integrated Atmospheric ECV CLImate Monitoring. WP5: Creation of a "virtual observatory" visualization and data access facility. D5.5: "Virtual Observatory Product User Guide and Implementation Description". 27 p. Taveter, k.; Meriste, M.; Rannat, K.; Dihe, P.; Scholl, M.; Guarino, S. (2015). Validated simulation tool for crisis management strategies and planned actions. Taveter, K.; Meriste, M.; Rannat, K.; Jähi, M.; Dihe, P.; Scholl, M.; Guarino, S. (2015). Validated simulation tool for crisis management strategies and planned actions. European Commission. Frings, S.; Engelbach, W.; Havlik, D.; Steinnocher, K.; Aubrecht, C.; Dihe, P.; Schlobinski, S.; Guttler, R.; Scholl, M.; Hell, T.; Taveter, K.; Meriste, M.; Rannat, K.; De Groof, A.; Vandeloise, Y.; Jähi, M.; Deri, O.; Sommer, M.; Kosonen, A. (2015). ICMS User Handbook V2. European Commission. Taveter, K.; Scholl, M.; Schlobinski, S.; Ma, L.; Meriste, M.; Guarino, S.; Jähi, M. (2014). Simulation tool for crisis management strategies and planned actions V2. European Commission. Engelbach, W.; Frings, S.; Sautter, J.; Räikkönen, M.; Yliaho, J.; Kunttu, S.; Jähi, M.; Broas, P.; Pilli- Sihvola, K.; Taveter, K.; Lixin, M.; Meriste, M.; Guarino, S.; Del Cogliano, D.; Polese, M.; Zuccaro, G. (2014). Version 2 of model for decision-making assessment, and economic impacts and consequences. European Commission. Maria Polese, Giulio Zuccaro, Stefano Nardone, Marco Marcolini (AMRA); Agnès Cabal, Armonie Cossalter, Christofe Coulet (AEE); Karoliina Pilli-Sihvola, Adriaan Perrels (FMI); Chris Aubrecht, Klaus Steinnocher, Hermann Huber, Heinrich Humer (AIT); Kuldar Taverer, Stanislav Vassiljev, Merik Meriste (TTU); Riikka Holopainen, Pekka Tuomaala, Kalevi Piira, Jouko Piippo Tony Rosqvist, Riitta Molarius (VTT); Miguel Almeida, Valeria Reva, Domingos Xavier Viegas (ADAI) (2013). Version 1 of Dynamic vulnerability functions, Systemic vulnerability, and Social vulnerability. In: . Taveter,K.; Meriste,M.; Rannat,K.; Frysinger,S.; Dihe, P.; De Groof,A.; Vandeloise, Y. (2013). D31.2 Technology, Concepts & Technical Requirements Report V2. In: . 3.1. Artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Web of Science Book Citation Index, Web of Science Conference Proceedings Citation Index, Scopus refereeritud kogumikud) Zimmer, Nico; Taveter, Kuldar (2022). Requirements engineering for sociotechnical systems: Case study of an airline operations control center. 3107: 1st International Interdisciplinary Workshop on Requirements Engineering for Sociotechnical Systems, RESOSY 2021, Virtual, Taipei, 8 December 2021 - 9 December 2021. Ed. Kuldar Taveter; Kerli Mooses; Ishaya Gambo; Tahira Iqbal. CEUR-WS. Gambo, Ishaya; Taveter, Kuldar (2021). Identifying and Resolving Conflicts in Requirements by Stakeholders: A Clustering Approach. Proceedings of the 16th International Conference on Evaluation of Novel Approaches to Software Engineering. SciTePress, 158−169. DOI: 10.5220/0010526901580169. Gambo, Ishaya; Taveter, Kuldar (2021). A Pragmatic View on Resolving Conflicts in Goal-oriented Requirements Engineering for Socio-technical Systems. Proceedings of the 16th International Conference on Software Technologies. SciTePress, 333−341. DOI: 10.5220/0010605703330341. Iqbal, Tahira; Khan, Moniba; Taveter, Kuldar; Seyff, Norbert (2021). Mining Reddit as a New Source for Software Requirements. 2021 IEEE 29th International Requirements Engineering Conference (RE). IEEE, 128−138. DOI: 10.1109/RE51729.2021.00019. Taveter, K.; Iqbal, T. (2021). Theory of Constructed Emotion Meets RE. 2021 IEEE 29th International Requirements Engineering Conference Workshops (REW), 2021-September: Fourth International Workshop on Affective Computing in Requirements Engineering, September 21, 2021. IEEE, 383−386. DOI: 10.1109/REW53955.2021.00067. Martínez, R.; Moreno-Muro, F.J.; Melero-Muñoz, F.J.; Bueno-Delgado, M.V.; Garrido-Lova, J.; Sánchez-Melero, M.; Taveter, K. (2021). Co-design and Engineering of User Requirements for a Novel ICT Healthcare Solution in Murcia, Spain. In: Pires I.M., Spinsante S., Zdravevski E., Lameski P. (Ed.). Smart Objects and Technologies for Social Good. GOODTECHS 2021. Lecture Notes of the Institute for Computer Sciences, Social-Informatics and Telecommunications Engineering, LNICST. (279−292). Springer. DOI: 10.1007/978-3-030-91421-9_21. Tekinerdogan, Bedir; Mittal, Rakshit; Al-Ali, Rima; Iacono, Mauro; Navarro-López, Eva; Bandyopadhyay, Soumyadip; Vanherpen, Ken; Barišić, Ankica; Taveter, Kuldar (2021). A feature- based ontology for cyber-physical systems. In: Bedir Tekinerdogan, Dominique Blouin, Hans Vangheluwe, Miguel Goulão, Paulo Carreira, Vasco Amaral (Ed.). Multi-Paradigm Modelling Approaches for Cyber-Physical Systems. (45−65). Academic Press. DOI: 10.1016/B978-0-12-819105- 7.00008-8. Lemke, Florian; Taveter, Kuldar; Erlenheim, Regina; Pappel, Ingrid; Draheim, Dirk; Janssen, Marijn (2020). Stage models for moving from e-government to smart government. Electronic Governance and Open Society: Challenges in Eurasia : 6th International Conference, EGOSE 2019, St.Petersburg, Russia, November 13-14, 2019, Proceedings. Ed. Chugunov, Andrei; Khodachek, Igor; Misnikov, Yuri; Trutnev, Dmitrii. Cham: Springer, 152−164. DOI: 10.1007/978-3-030-39296-3_12. Erlenheim, Regina; Taveter, Kuldar; Draheim, Dirk (2020). Identifying design principles for proactive services through systematically understanding the reactivity-proactivity spectrum. Proceedings of the 13th International Conference on Theory and Practice of Electronic Governance, ICEGOV 2020 : 23 - 25 September 2020, Online Conference. New York, NY: ACM, 452−458. DOI: 10.1145/3428502.3428572. Kerikmäe, T.; Nyman-Metcalf, K.; Tehver, J.; Hoffmann, T.; Taveter, K.; Liiv, I.; Pärn-Lee, E.; Salumaa-Lepik, K.; Shumilo, O.; Ramiro Troitiño, D. (2020). Estonia como país líder en gobierno electrónico: enfoque legal para regular la inteligencia artificial. Inteligencia artificial: de la discrepancia regional a las reglas universales [Integración de percepciones políticas, económicas y legales]. Thomson Reuters . Nogales, Albert; Täks, Ermo; Taveter, Kuldar (2019). Ontology modeling of the Estonian Traffic Act for self-driving buses. Information Management and Big Data : 5th International Conference, SIMBig 2018, Lima, Peru, September 3–5, 2018, Proceedings. Ed. Lossio-Ventura, Juan Antonio, Alatrista- Salas, Hugo, Muñante, Denisse. Cham: Springer, 249−256. (Communications in Computer and Information Science; 898). DOI: 10.1007/978-3-030-11680-4_24. Bahşi, Hayretdin; Dieves, Veiko; Kangilaski, Taivo; Laud, Peeter; Mõtus, Leo; Murumets, Jaan; Ploom, Illimar; Priisalu, Jaan; Seeba, Mari; Täks, Ermo; Tammel, Kaide; Tammpuu, Piia; Taveter, Kuldar; Trumm, Avo; Truusa, Tiia-Triin; Vihalemm, Triin (2019). Mapping the information flows for the architecture of a nationwide situation awareness system : (poster). Proceedings 2019 IEEE International Conference on Cognitive and Computational Aspects of Situation Management (CogSIMA) : Las Vegas, NV, USA, 8-11 April 2019. Ed. Rogova, Galina L.; McGeorge, Nicolette; Gundersen, Odd Erik; Rein, Kellyn; Freiman, Mary. Las Vegas, NV : IEEE, 152−157. DOI: 10.1109/COGSIMA.2019.8724167. Taveter, Kuldar; Sterling, Leon; Pedell, Sonja; Burrows, Rachel; Taveter, Eliise Marie (2019). A method for eliciting and representing emotional requirements: Two case studies in e-healthcare. 2019 IEEE International Requirements Engineering Conference Workshops (REW): Second International Workshop on Affective Computing for Requirements Engineering, 23 September 2019, Jeju, South Korea. Los Alamitos: IEEE, 100−105. DOI: 10.1109/REW.2019.00021. Calvaresi, Davide; Dubovitskaya, Alevtina; Calbimonte, Jean Paul; Taveter, Kuldar; Schumacher, Michael (2018). Multi-Agent Systems and blockchain: results from a systematic literature review. Advances in Practical Applications of Agents, Multi-Agent Systems, and Complexity: The PAAMS Collection : 16th International Conference, PAAMS 2018, Toledo, Spain, June 20-22, 2018, Proceedings. Ed. Demazeau, Yves; An, Bo; Bajo, Javier; Fernández-Caballero, Antonio. Cham: Springer, 110−126. (Lecture Notes in Artificial Intelligence; 10978). DOI: 10.1007/978-3-319-94580- 4_9. Mahunnah, Msury; Taveter, Kuldar; Wai Shiang, Cheah; Yee Wai, Sim (2018). Empirical Evaluation of Guidelines for Prototyping Sociotechnical Systems in JADE Framework. 2018 International Symposium on Agents, Multi-Agent Systems and Robotics 2018 (ISAMSR 2018) : Putrajaya, Malaysia, 27 August 2018. IEEE, [1−6]. DOI: 10.1109/ISAMSR.2018.8540558. Sirendi, Regina; Mendoza, Antonette; Barrier, Mariane; Taveter, Kuldar; Sterling, Leon (2018). A conceptual framework for effective appropriation of proactive public e-services. Proceedings of the 18th European Conference on Digital Government, ECDG 2018 : University of Santiago de Compostela, Spain, 25-26 October 2018. Ed. Bouzas-Lorenzo, Ramon; Cernadas Ramos, Andres. Reading, UK: Academic Conferences and Publishing International Limited , 213−221. Mahunnah, Msury; Taveter, Kuldar; Matulevičius, Raimundas (2018). An Empirical Evaluation of the Requirements Engineering Tool for Socio-Technical Systems . Proceedings 2018 7th Workshop on Empirical Requirements Engineering, EmpiRE 2018 : 21 August 2018, Banff, Alberta, Canada. Los Alamitos, Calif.: IEEE, 8−15. DOI: 10.1109/EmpiRE.2018.00012. Tenso, T.; Norta, A. H.; Rootsi, H.; Taveter, K.; Vorontsova, I. (2017). Enhancing requirements engineering in agile methodologies by agent-oriented goal models: two empirical case studies. 2017 IEEE 25th International Requirements Engineering Conference Workshops (REW) 4-8 September 2017, Lisbon, Portugal, Proceedings. IEEE, 268−275. DOI: 10.1109/REW.2017.24. Taveter, Kuldar; Norta, Alex (2017). Agile software engineering methodology for information systems' integration projects. Future Data and Security Engineering : 4th International Conference, FDSE 2017, Ho Chi Minh City, Vietnam, November 29 - December 1, 2017, Proceedings. Ed. Dang, T.K.; et al. Cham: Springer, 215−230. (Lecture Notes in Computer Science; 10646). DOI: 10.1007/978-3-319-70004-5_15. Sirendi, R.; Taveter, K. (2016). Bringing service design thinking into the public sector to create proactive and user-friendly public services. HCI in Business, Government, and Organizations: Information Systems : Third International Conference, HCIBGO 2016, Held as Part of HCI International 2016, Toronto, Canada, July 17-22, 2016, Proceedings, Part II. Ed. Nah, F. F.-H.; Tan, C.-H. Springer, 221−230. (Lecture Notes in Computer Science; 9752). DOI: 10.1007/978-3-319- 39399-5_21. Honkavuo, H.; Jähi, M.; Kosonen, A.; Piira, K.; Rannat, K.; Soininen, J.; Meriste, M.; Taveter, K. (2015). Enhancing the quality of contingency planning by simulation. ISCRAM 2015 Conference Proceedings - 12th International Conference on Information Systems for Crisis Response and Management: 12th International Conference on Information Systems for Crisis Response & Management (ISCRAM2015), Kristiansand, Norway, May 24-27. Ed. Palen, L.A.; ,Comes, T.; Buscher, M.; Hughes, A.L. information Systems for Crisis Response and Management, -. Havlik, D.; Deri, O.; Rannat, K.; Warum, M.; Rafalowski, C.; Taveter, K.; Kutschera, P.; Meriste, M. (2015). Training Support for Crisis Managers with Elements of Serious Gaming. In: Denzer, R., Argent, R.M., Schimak, G., Hřebíček, J. (Ed.). Environmental Software Systems. Infrastructures, Services and Applications. (217−225). Springer. (IFIP Advances in Information and Communication Technology; 448). Norta, A.; Othman, A.B.; Taveter, K. (2015). Conflict-Resolution Lifecycles for Governed Decentralized Autonomous Organization Collaboration. In: EGOSE '15: Proceedings of the 2015 2nd International Conference on Electronic Governance and Open Society: Challenges in Eurasia. (244−257). ACM. (ACM International Conference Proceedings Series). DOI: 10.1145/2846012.2846052. Mahunnah, M.; Norta, A.; Ma, L.; Taveter, K. (2014). Heuristics for Designing and Evaluating Socio- Technical Agent-Oriented Behaviour Models with Coloured Petri Nets. In: Proceedings of the IEEE COMPSAC 2014. (438−443). IEEE. DOI: 10.1109/COMPSACW.2014.74. Norta, A.; Mahunnah, M.; Tenso, T.; Taveter, K.; Narendra, N.C. (2014). An Agent-Oriented Method for Designing Large Socio-technical Service-Ecosystems. In: IEEE 10th World Congress on Services. (242−249). IEEE. Shvartsman, I.; Taveter, K. (2014). From Agent-Oriented Models to Profile Driven Military Training Scenarios. Intelligent Distributed Computing VII: 7th International Symposium on Intelligent Distributed Computing -IDC 2013, Prague, Czech Republic, September 2013. Ed. F. Zavoral, J. J. Jung, C. Badica. Springer, 317−322. (Studies in Computational Intelligence ; 511). Argente, E.; Billhardt, H.; Cuesta, C.; Esparcia, S.; Görmer, J.; Hermoso, R.; Kirikal, K.; Lujak, M.; Perez-Sotelo, J. S.; Taveter, K. (2013). Adaptive Agent Organisations. In: S. Ossowski (Ed.). Agreement Technologies. (321−353). Springer. (Law, Governance and Technology Series; 8). Argente, E.; Boissier, O.; Esparcia, S.; Görmer, J.; Kirikal, K.; Taveter, K. (2013). Describing Agent Organisations. In: S. Ossowski (Ed.). Agreement Technologies. (253−275). Springer. (Law, Governance and Technology Series; 8). Mahunnah, M.; Taveter, K. (2013). A Scalable Multi-Agent Architecture in Environments with Limited Connectivity: Individualised care for healthy pregnancy. In: 7th IEEE International Conference on Digital Ecosystems and Technologies (DEST). (84−89). IEEE. DOI: 10.1109/DEST.2013.6611334. Roost, M.; Taveter, K.; Rava, K.; Tepandi, J.; Piho, G.; Kuusik, R.; Õunapuu, E. (2013). Towards Self-development of Evolutionary Information Systems: An Action Research of Business Architecture Development by Students in Socially Networked Groups. Advanced Information Systems Engineering Workshops - CAiSE 2013 International Workshops, Valencia, Spain, June 17-21, 2013. Proceedings: CAiSE 2013 International Workshops, Valencia, Spain, June 17-21, 2013. Ed. Xavier Franch, Pnina Soffer. Heidelberg: Springer, 1−15. (Lecture Notes in Business Information Processing ; 148). Shvartsman, I.;Taveter, K.; Meriste, M. (2013). A Method of Conceptual Modelling for Realistic Training Scenarios. ICAART 2013: 5th International Conference on Agents and Artificial Intelligence, Barcelona, Spain, 14.-18.02.2013. Ed. Filipe, J.; Filipe, F.; Ana L. N., 443 −446. Tenso, T.; Taveter, K. (2013). Requirements engineering with agent-oriented models. ENASE 2013 - Proceedings of the 8th International Conference on Evaluation of Novel Approaches to Software Engineering: 8th International Conference on Evaluation of Novel Approaches to Software Engineering, ENASE 2013; Angers; France; 4 July 2013 through 6 July 2013. SciTePress, 254−259. Mahunnah, M.; Koorts, A.; Taveter, K. (2013). Towards Distributed Sociotechnical System for Reporting Critical Laboratory Results. The 6th International Conference on Health Informatics, 269−276. DOI: 10.5220/0004329102690276. Du, H.; Taveter, K.; Huhns, M. N. (2012). Simulating a Societal Information System for Healthcare. FedCSIS 2012 Proceedings: 2012 Federated Conference on Computer Science and Information Systems (FedCSIS): 6th International Workshop on Multi-Agent Systems and Simulation (MAS&S), Wrocław, Poland, 9 - 12 September, 2012. IEEE, 1239−1246. Taveter, K.; Du, H.; Huhns, M. N. (2012). Method for Rapid Prototyping of Societal Information Systems. FedCSIS 2012 Proceedings: 2012 Federated Conference on Computer Science and Information Systems (FedCSIS): Workshop on Agent Based Computing: from Model to Implementation IX (ABC:MI), Wrocław, Poland, 9 - 12 September, 2012. IEEE, 1221−1228. Zupancic, E.; Trcek, D.; Taveter, K. (2012). Agent-Oriented Engineering of Trust Management Systems. Proceedings of the First International Conference on Agreement Technologies, AT 2012, Dubrovnik, Croatia, October 15-16, 2012: The First International Conference on Agreement Technologies, AT 2012, Dubrovnik, Croatia, October 15-16, 2012. Ed. S. Ossowski; F. Toni; G. A. Vouros. CEUR-WS.org, 349−350. (CEUR Workshop Proceedings; 918). Argente, E.; Boissier, O.; Carrascosa, C.; Fornara, N.; McBurney, P.; Noriega, P.; Ricci, A.; Sabater- Mir, J.; Schumacher, M. I.; Tampitsikas, C.; Taveter, K.; Vizzari, G.; Vouros, G. (2012). Environment and Agreement Technologies. Proceedings of the First International Conference on Agreement Technologies, AT 2012, Dubrovnik, Croatia, October 15-16, 2012: The First International Conference on Agreement Technologies, AT 2012, Dubrovnik, Croatia, October 15-16, 2012. Ed. S. Ossowski; F. Toni; G. A. Vouros. CEUR-WS.org, 260−261. (CEUR Workshop Proceedings; 918). WaiShiang, C.; Sterling, L.; Taveter, K. (2012). Task Knowledge Patterns Reuse in Multi-Agent Systems Development. In: Desai, N.; Liu, A.; Winikoff, M. (Ed.). Principles and Practice of Multi- Agent Systems 13th International Conference, PRIMA 2010, Kolkata, India, November 12-15, 2010, Revised Selected Papers. (459−474). Springer. (Lecture Notes in Computer Science; 7057). DOI: 10.1007/978-3-642-25920-3_33. Taveter, K.; Kirikal, K. (2011). Designing Adaptive Multi-Agent Systems by Agent-Oriented Modelling. Proceedings of the 18th IFAC World Congress, 2011, 18: The 18th World Congress of the International Federation of Automatic Control (IFAC), Milano, Italy, August 28 - September 2, 2011. Ed. S. Bittanti, A. Cenedese, S. Zampieri. International Federation of Automatic Control (IFAC). DOI: 10.3182/20110828-6-IT-1002.03497. Shvartsman, I.; Taveter, K. (2011). Agent-Oriented Knowledge Elicitation for Modeling the Winning of “Hearts and Minds”. Proceedings of the Federated Conference on Computer Science and Information Systems: Workshop on Agent Based Computing: from Model to Implementation—VIII, September 19–20, 2011, Szczecin, Poland. Ed. Maria Ganzha; Leszek Maciaszek; Marcin Paprzycki. IEEE Computer Society Press, 605−608. Shvartsman, I.; Taveter, K.; Parmak, M.; Meriste, M. (2010). Agent-Oriented Modelling for Simulation of Complex Environments. The International Multiconference on Computer Science and Information Technology (IMCSIT 2010), Workshop on Agent Based Computing: from Model to Implementation VII (ABC:MI'10), Wisla, Poland, 18.10.-20.10.2010. IEEE Computer Society, 209−216. Kirikal, K.; Taveter, K. (2010). Analysis and Categorization of Enterprises for Agent-based Automation. 2010 19th IEEE International Workshop on Enabling Technologies: Infrastructures for Collaborative Enterprises (WETICE), Proceedings: The 8th International Workshop on Agent-based Computing for Enterprise Collaboration (ACEC), Larissa, Greece, June 28 - 30, 2010. IEEE Computer Society, 29−34. DOI: 10.1109/WETICE.2010.10. Sterling, L.; Taveter, K. (2009). Event-based Optimization of Air-to-Air Business Processes. Intelligent Complex Event Processing: AAAI Spring Symposium on Intelligent Event Processing, March 23-25, 2009, Stanford University, Stanford, California, USA. Ed. Nenad Stojanovic; Andreas Abecker; Opher Etzion; Adrian Paschke. California: AAAI Press, 80−85. Lu, B.; Sterling, L.; Taveter, K. (2008). Supporting evolving multi-agent systems with a system evolution directory. Proceedings of the 19th Australian Software Engineering Conference (ASWEC 2008), Perth, Western Australia, March 26-28, 2008. Ed. Hussain, F.K.; Chang, E. IEEE Computer Society Press, 180 −189 . Taveter, K.; Sterling, L. (2008). An expressway from agent-oriented models to prototype systems. Agent-Oriented Software Engineering VIII: The 8th International Workshop on Agent Oriented Software Engineering, AOSE 2007, Honolulu, HI, May 14, Revised Selected Papers. Ed. Luck, M.; Padgham, L. Berlin, Germany: Springer-Verlag Berlin, 147−163. (LNCS; 4951). Luo, Y.; Sterling, L.; Taveter, K. (2007). Modeling a Smart Music Player with a Hybrid Agent- Oriented Methodology. Proceedings of the 15th IEEE International Requirements Engineering Conference: October 15-19, 2007, Delhi, India. IEEE Computer Society Press, 281−286. Lister, K.; Sterling, L.; Taveter, K. (2006). Reconciling Ontological Differences by Assistant Agents. Proceedings of the Fifth International Joint Conference on Autonomous Agents and Multiagent Systems (AAMAS-06): Future University, Hakodate, Japan, May 8-12, 2006. Ed. Stone, P.; Weiss, G. ACM, 943−945. Sterling, L.; Taveter, K.; The Daedalus, Team (2006). Building Agent-Based Appliances with Complementary Methodologies. Proceedings of the Joint Conference on Knowledge-Based Software Engineering 2006 (JCKBSE’06): August 28-31, 2006, Tallinn, Estonia. Ed. Tyugu, E.; Yamaguchi, T. IOS Press, 223−232. Taveter, K. (2006). A Technique and Markup Language for Business Process Automation. Proceedings of the Workshop on Vocabularies, Ontologies, and Rules for The Enterprise (VORTE 2006): 16-20 October 2006, Hong Kong, China. IEEE Computer Society Press, 8 pp. Taveter, K. (2005). Business Process Automation with Representing and Reasoning on Trust. Proceedings of the 3rd International IEEE Conference on Industrial Informatics (INDIN’05): 10-12 August 2005, Perth, Western Australia. IEEE Computer Society Press, 312 −318. Wagner, G.; Taveter, K. (2004). Towards Radical Agent-Oriented Software Engineering Processes Based on AOR Modeling. Proceedings of the 2004 IEEE/WIC/ACM International Conference on Intelligent Agent Technology (IAT’04): September 20 - 24, 2004, Beijing, China. IEEE Computer Society Press, 509−512. 3.2. Artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes Taveter, Kuldar (2020). Agendipõhine modelleerimine. Masso, Anu; Tiidenberg, Katrin; Siibak, Andra (Toim.). Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht. (210−240). Tallinn: TLÜ Kirjastus. (Gigantum humeris). Taveter, K.; Sterling, L. (2008). Agent-oriented software engineering. In: Khosrow-Pour, M. (Ed.). Encyclopedia of Information Science and Technology, 2nd Edition. (6 pp.). Idea Group Reference. Taveter, K. (2006). Application of RAP/AOR to the Modelling and Simulation of a Ceramic Factory. In: Rennard, J.-P. (Ed.). Handbook of Research on Nature Inspired Computing for Economy and Management. (541−556). Idea Group Publishing. Taveter, K.; Wagner, G. (2006). Agent-Oriented Modelling and Simulation of Distributed Manufacturing. In: Rennard, J.-P. (Ed.). Handbook of Research on Nature Inspired Computing for Economy and Management. (527−540). Idea Group Publishing. 3.4. Artiklid/ettekanded, mis on avaldatud valdkonda 3.1. mittekuuluvates konverentsikogumikes Roost, M.; Piho, G.; Taveter, K. (2011). Information Systems’ Self-development as a Model of End- User Development in Networked Organizations. Second International Workshop on EUD4Services Methodologies, Tools, and Evaluations, Proceedings: Second International Workshop on EUD4Services Methodologies, Tools, and Evaluations. Ed. Antonella De Angeli; Nikolay Mehandjiev. Sterling, L.; Taveter, K. (2009). Event-based optimization of air-to-air business processes (longer version). Proceedings: The Industry Track of the 20th Australian Software Engineering Conference (ASWEC 2009), 14-17 April. Gold Coast, Australia. Sterling, L.; Taveter, K. (2009). Design of an environment for agent-based simulation of air-to-air business processes. Proceedings: The 7th European Workshop on Multi-Agent Systems (EUMAS 2009), Ayia Napa, Cyprus, December 17-18, 2009. 3.5. Artiklid/ettekanded, mis on avaldatud kohalikes konverentsikogumikes Shvartsman, Inna; Taveter, Kuldar (2013). Agent-oriented Modelling for Tabletop Military Training Exercises. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorikooli IKTDK seitsmenda aastakonverentsi artiklite kogumik: IKTDK seitsmes aastakonverents, Haapsalu, Estonia, 15.-16.11.2013. , 91−94. Shvartsman, I.;Taveter, K. (2012). From conceptual models to training scenarios for winning hearts and minds. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorikooli IKTDK kuuenda aastakonverentsi artiklite kogumik: 3-5 October 2012, Laulasmaa, Estonia. Tallinn, 85−88. 4.1. Kogumike ja ajakirja erinumbrite toimetamine, mis vastavad punktides 1.1, 1.2, 3.1 või 3.2 esitatud nõuetele Taveter, Kuldar; Mooses, Kerli; Gambo, Ishaya; Iqbal, Tahira (Ed.) (2022). First International Interdisciplinary Workshop on Requirements Engineering for Sociotechnical Systems (RESOSY 2021), Virtual event, Taipei, Taiwan, December 8-9, 2021. CEUR-WS. Gašević, D.; Guizzardi, G.; Taveter, K.; Wagner, G. (Eds.) (2010). Information Systems, Special Issue: Vocabularies, Ontologies and Rules for Enterprise and Business Process Modeling and Management. In: . (375−528). Elsevier. Giurca, A.; Gasevic, D.; Taveter, K. (2009). Emerging Rule-Based Languages and Technologies: Open Solutions and Approaches. Idea Group Reference. 4.2. Teiste teadusväljaannete toimetamine, mis ei kuulu kategooriasse 4.1, aga mille väljaandnud kirjastus on akadeemiliselt piisavalt tuntud Matulevičius, R.; Taveter, K. (2014). Doctoral Consortium of the Baltic DB&IS 2014. In: Databases and Information Systems, Proceedings of the 11th International Baltic Conference on Databases and Information Systems, Baltic DB&IS 2014. (433−476). Tallinn University of Technology Press. 5.2. Konverentsiteesid, mis ei kuulu valdkonda 5.1 Sirendi, Regina; Mendoza, Antonette; Barrier, Mariane; Taveter, Kuldar; Sterling, Leon (2018). A conceptual framework for effective appropriation of proactive public e-services. Abstracts of Papers Presented at the 18th European Conference on Digital Government ECDG 2018 : University of Santiago de Compostela Spain, 25 - 26 October 2018. Reading, UK: Academic Conferences and Publishing International Limited, 23−24. 6.3. Populaarteaduslikud artiklid; Honkavuo, H.; Jähi, M.; Kosonen, A.; Piira, K., Rannat, K.; Soininen, J.; Meriste, M.: & Taveter, K. (2015). Valmiussuunnittelun laadun parantaminen simuloinnin avulla. Pelastustieto, 101−104. 6.6. Muudes ajakirjades ja ajalehtedes avaldatud artiklid; Taveter, Kuldar (2017). Kas tõesti kõik programmeerima? Postimees, 15. veebruar 2017, 16. Taveter, K.; Kerikmäe, T. (2017). Tehisintellekti eetilisusest ja õiguskuulekusest. Postimees, 1. nov. 2017, nr 255 (8156), 19.  CURRICULUM VITAE Isikuandmed: Nimi: Linda Rosenkron Sünniaeg: 23. mai 1983 Kontaktaadress: Väike-Kuke 21b-8, Pärnu Telefon: GSM +372 554 23 48 e-mail: [email protected] Hariduskäik: 2018 - 2022 TÜ; Infotehnoloogia mitteinformaatikutele eriala magistriõpe; 2011 – 2013 TÜ Pärnu kolledž; Sotsiaaltöö korraldus; diplomiõpe; 2007 – 2009 TÜ; sotsioloogia eriala; magister; 2004 – 2007 TÜ; sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala; bakalaureus. Täiendkoolitus: (ei kajasta vanglaspetsiifilisi koolitusi) 13.-14.12.2017 Tasakaalustatud tulemuskaardi koolitus. Sisekaitseakadeemia. 16 tundi. 11.09.-08.10.2017 Programmeerimisest maalähedaselt. Tartu Ülikool. 26 tundi. 12.06.2017 Koolitaja koolitus. Koolituskeskus Tungal. 8 tundi. 28.10.-25.11.2016 CIF-Professional Exchange Programme for social workers and related professions. CIF-Uus-Meremaa. Oktoober 2014 Poliitikakujundajate ja valitsusasutuste analüütikute analüüsivõimekuse suurendamise koolitus. Centar. 18.09.2014 Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas. Invicta. 27.01.-08.03.2014 Certificate Course on General Management. International Management Institute New Delhi. 06.-17.05.2013 University of Derby/University of Tartu Pärnu College. Migratsiooniteemaline intensiivprogramm (Employees on the move – Social Work in Action). 23.05. – 17.06.2011 Council of International Fellowship Tanzania. Sotsiaalsüsteemi tutvustus, vaatluspraktika. Juuni 2009 2-nädalane Socratese Intensiivprogramm. Võrdlev noorsoo õigus ja heaolu (Eesti, Soome, Inglismaa). Töökogemus: 12.2019 - … OÜ Quretec. Projektijuht-ärianalüütik 10.2019 – 03.2020 Sotsiaalkindlustusamet. Ärianalüütik. 03.2014 – 08.2019 Justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse nõunik juhtumikorralduse valdkonnas; alates 2017 spetsialiseerunud erigruppide juhtumikorraldusele ning registritele. 03.2018 – 10.2019 Sotsiaalkindlustusamet, MDFT terapeut. 04.2007 – 06.05.2019 Tartu Vangla, kriminaalhooldusametnik; alates jaanuar 2011 tööülesannetest vabastatud ja määratud täitma vanglate ja kriminaalhoolduse ühise infosüsteemi tellija rolli, alates märts 2014 vähendatud töökoormusega. 09.2016 – 01.2017; Sisekaitseakadeemia, käsunduslepinguline õppetöö 09.2018 – 12.2018 läbi viija; 09.2012 – 12.2012; TÜ Pärnu kolledž, käsunduslepinguline õppetöö läbi 09.2013 – 01.2014; viija; 02.2015 – 05.2015 06.2008 – 10.2008 MTÜ Terra Maritima, Külastaja küsitluse küsitleja, analüüsi koostaja; 01.09.2006 – 31.10.2006 TÜ Õigusinstituut, ISRD-2 uuringu anketeerija koolides; 06.2006 – 05.2007 AS MC kasiinod, klienditeenindaja; 12.04.2006 – 31.05.2006 TÜ Õigusinstituut, ISRD-2 uuringu anketeerija koolides; 09.2003 – 06.2004 Projekt Vanem Vend, Vanem Õde (VVVÕ), tugiisik. Keeled: Eesti keel: emakeel Inglise keel: väga hea Vene keel: keskmine Lisainfo: Tööülesandeid täites iseloomustab mind ennekõike kohusetundlikkus ja kalduvus vastutust võtta, otsustamisel olen pigem ratsionaalne ja lähtun loogikast, kuid samas meeldib ka loov lähenemine ja koostöö – praeguses töökohas olen juhtinud mitmeid arendusprotsesse, mida olen väga nautinud ja mis hõlmavad kõiki neid valdkondi. Pean ennast pigem aktiivseks inimeseks, kuivõrd tavapäraselt olen lisaks tööle tegelenud mitmete projektidega – õppinud, õpetanud, küsitlusi läbi viinud ning teinud vabatahtlikku tööd (erinevad projektid, millest pikim ligikaudu 8 aastat alaealiste komisjoni liige olemist), samas olen ka püsiv – minu töökäiku täpsemalt vaadates ilmneb, et minu põhitöökoht on olnud samas süsteemis üle 12 aasta.  CURRICULUM VITAE Nimi: Mari Seeba ORCID 000-0002-9066-2467 Sünniaeg: 14.04.1976 Kodakondsus: Eesti Haridus 2022- praguseni Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, matemaatika ja informaatika doktorant Juhendaja: Raimundas Matulevičius 2016 - 2019 Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, IT mitte informaatikutele magistri diplom cum laude Juhendajad: Ahto Buldas, Raimundas Matulevičius, "A Speci cation of Layer-Based Information Security Management System for the Issue Tracking System" 1999 - 2001 Tartu Ülikooli füüsika ja keemia teaduskond, bakalaureuse diplom füüsikas ja füüsika gümnaasiumi õpetaja kutse cum laude 1994 - 1999 Tartu Ülikooli füüsika ja keemia teaduskond, loodusteaduste õpetaja diplom cum laude 1983 - 1994 Keila 1. Keskkool, hõbe medal Töö kogemus 2022 - praeguseni Infoturbe spetislist ja doktorant Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis 2020 - 2022 Infoturbe nooremteadur Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis 2019 - praguseni Juhtiv küberturbe ekspert, RIA küberturbe teenistuses Eesti Infoturbestandardi arendamise meeskonnas 2019 - 2020 Freelance infoturbe konsultant ja koolitaja (kliendid: RIA, Hanza Mechanics, NJORD Advokaadib roo) 2019. sept - dets Infoturbe spetisliast, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis, projektis EHDEN 2005 - 2019 IS audiitor ja projektijuht Cybernetica AS 1999 - 2005 Loodusainete õpetaja Tartu Raatuse Gümnaasiumis Kuuluvus organisatsioonidesse 2007 - present ISACA Platinum Member (liikme number: 368367) ISACA Estonia Chapter (MTÜ Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing EISAÜ) juhatuse liige, vice president, eelmine president, programmi koordinaator (igakuiste hariduslike semianride korraldamine aastast 2007) fi ü Professionaalsed serti kaadid IRCA International Register of Certi ed Auditors ISMS (ISO27001 Information Security Management) Auditor, ID: 01197060 PECB ISO/IEC 27001 Provisional Implementer, ID: ISPI1001715-2018-05 IIBA and UT Academic Diploma on Business Analysis, https://www.iiba.org/certi cation/registries/ Juhendatud akadeemilised tööd Katrin Aasmann, magistrikraad, 2022, (juh) Mari Seeba, Infoturbealase järelevalveprotsessi kaardistus ja parendamise võimalus Riigi Infosüsteemi Ameti näitel, Tallinna Ülikool Anna Shamritskaya, magistrikraad, 2022, (juh) Raimundas Matulevičius; Mari Seeba, Information Security Assessment in a Start-up (Infoturbe hindamine idu rmas), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond Tarmo Oja, Master's Degree, 2020, (sup) Ahto Buldas; Mari Seeba, X-Road Trust Model and Technology Threat Analysis, Tallinn University of Technology School of Information Technologies, Department of Software Science Jayavarshini Thirumalai, Master's Degree, 2021, (sup) Liina Kamm; Mari Seeba, An Integrated Approach for Certi cation and Re-certi cation Based on the Case Study of an Integrated Circuit, Cybernetica AS; University of Tartu; Tallinn University of Technology Mariia Bakhtina, Master's Degree, 2021, (sup) Raimundas Matulevičius; Mari Seeba, Securing Passenger's Data in Autonomous Vehicles, University of Tartu, Faculty of Social Sciences, School of Economics and Business Administration Publikatsioonid Seeba, Mari; Mäses, Sten; Matulevičius, Raimundas (2022). Method for Evaluating Information Security Level in Organisations. In: Research Challenges in Information Science : 16th International Conference, RCIS 2022, Barcelona, Spain, May 17–20, 2022, proceedings. (644−652). Cham: Springer. (Lecture Notes in Business Information Processing; 446). DOI: 10.1007/978-3-031-05760-1_39. Seeba, M.; Matulevičius, R.; Toom, I.: Development of the Information Security Management System Standard for Public Sector Organisations in Estonia. Business Information Systems pp. 355–366 (2021) Seeba, M.: Estonian Information Security Standard (E-ITS) Based Security Level Evaluation Instrument (2021), https://datadoi.ee/handle/33/423; http://dx.doi.org/10.23673/re-298 Knockaert, M.; Laurent; M.; Malina; L.; Matulevičius; R.; Petrocchi, M.; Seeba; M.; Tang; Q.; Tasidou; A.; Tom, J. (2021). Privacy-by-Design in Intelligent Infrastructures. In: Deep diving into data protection : 1979-2019 : celebrating 40 years of research on privacy and data protection at the CRIDS (309−343). Lancier. Seeba, M.: Infoturbe haldamine muutuste keerises. RIS infokiri september 2020 (2020), https:// www.ria.ee/et/ris-infokiri-september-2020.html#infoturbe%20haldamine Lõppenud projektid • MLTAT19118R "Special projects for advanced research and technology in Europe" (1.02.2019−30.06.2022); Vastutav täitja: Raimundas Matulevičius; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon. fi fi fi fi fi fi • (RITA1/01-50-06) "MANTICUS APOLLO" (1.09.2018−30.11.2020); Vastutav täitja: Peeter Laud; Cybernetica AS; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur. • IUT27-1 "Riikide, organisatsioonide ja isikute vahelise turvalise infovahetuse teooria ja praktika" (1.01.2014−31.12.2019); Vastutav täitja: Peeter Laud; Cybernetica AS; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur. • ITI12 (RITA2/057) "Krüptograa a majandusharu arenguvõimalused Eestis" (7.08.2018−6.01.2019); Vastutav täitja: Mari Seeba; Cybernetica AS; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, Kaitseministeerium. • ITI9 (4.2-3/14-0583-001) "Krüptograa liste algoritmide kasutusvaldkondade ja elutsükli uuringu uuendamine" (20.12.2017−20.02.2018); Vastutav täitja: Mari Seeba; Cybernetica AS; Finantseerija: Riigi Infosüsteemi Amet. • FP7-318003 (FP7-318003) "Tehnoloogiline tugi riskide arvutamiseks sotsio-tehnilise turvalisuse ennetava hindamise kaudu" (1.11.2012−31.10.2016); Vastutav täitja: Jan Villemson; Cybernetica AS (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon. • ITI9 (4.2-3/14-0583-001) "Krüptograa liste algoritmide kasutusvaldkondade ja elutsükli uuringu uuendamine" (4.02.2016−3.06.2016); Vastutav täitja: Mari Seeba; Cybernetica AS; Finantseerija: Riigi Infosüsteemi Amet. • AK9 (4.2-3/14-0583-001) "Krüptograa liste algoritmide kasutusvaldkondade ja elutsükli uuringu uuendamine" (22.12.2014−21.05.2015); Vastutav täitja: Mari Seeba; Cybernetica AS; Finantseerija: Riigi Infosüsteemi Amet. • AK5 (4.2-3/14-0377-001) "ISKE kataloogide muutmine krüptoteemadel ja ISKE kataloogide halduskeskkonna loomine" (5.08.2014−18.05.2015); Vastutav täitja: Mari Seeba; Cybernetica AS; Finantseerija: Riigi Infosüsteemi Amet. • FP7-318762 (FP7-318762) "Facilitate Industry and Research in Europe (FIRE)" (1.09.2012−31.08.2014); Vastutav täitja: Monika Oit; Cybernetica AS (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon. • AKM1 (4.2-3/13-0382-001) "Krüptograa liste algoritmide kasutusvaldkondade ja elutsükli uuringu uuendamine" (26.06.2013−11.11.2013); Vastutav täitja: Mari Seeba; Cybernetica AS; Finantseerija: Riigi Infosüsteemi Amet. • BES1x "Digitaalallkirja jätkusuutlikuse analüüs" (18.02.2013−1.04.2013); Vastutav täitja: Arne Ansper; Cybernetica AS; Finantseerija: Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. • AKA3 (4.2-3/11-0139-003) "Krüptograa liste algoritmide kasutusvaldkondade ja elutsükli uuring" (1.04.2011−26.07.2011); Vastutav täitja: Mari Seeba; Cybernetica AS; Finantseerija: Riigi Infosüsteemi Amet. • 1-12/18 "Infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbesüsteemi uue versiooni arendus" (30.04.2006−30.06.2006); Vastutav täitja: Mari Seeba; Cybernetica AS; Finantseerija: Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. fi fi fi fi fi fi  E-ITS: Eesti Infoturbestandard Arendus ja haldus Mari Seeba, Teet Raidma Küberturbe juhtivekspert 2022/11/22  E-ITSi aluspõhimõtted • Kombinatsioon etalonturbest ja riskihalduspõhisest turbest • Küpsustasemed: • põhimeetmed ja standardmeetmed • Turbeviis: põhiturve, standardturve, tuumikuturve • Vastavus ISO27001 • Eestikeelne (valideerimata tõlge inglise keelde) • Portaal • Oma meetmed • Tagasiside kogukonnalt -> muudatused eits.ria.ee  E-ITS rakenduskäik organisatsioonis • Organisatsiooni avalikud ülesanded/eesmärk • Defineeritud ärieesmärgid/põhikirjas (määruses) otsustatud põhiülesanded Äriprotsessid • Juhi defineeritud tegevused (tegevuste jadad/valdkonnad) ärieesmärkide täitmiseks • Mida ja kui palju tuleb kaitsta? Kust need nõuded tulevad? • Seadused, lepingud, ohtude vältimine elule ja tervisele, hea Kaitsetarve maine hoidmine nii omade kui väliste jaoks, rahaliste sanktsioonide vältimine • Mida me peame kaitsma? • Mis on tüüpsed varad, mis unikaalsed varad, kes on varade Varad omanikud, kes nende kaitsega peavad tegelema? • Kuidas on varad omavahel sõltuvussuhetes? • Tüüpsetele varadele etalonturbe tüüpmeetmed • Unikaalsetele varadele riskihalduspõhised meetmed Meetmed • Kaitsetarbest tulenevalt lisameetmed • => Infoturbe meetmete rakendusplaan (IMR) ja selle alusel tegutsemine ja selle pidev uuendamine RIMO nõustamise põhimõtted • Nõustame korraga paljusid (organisatsioonide liidud, kutseühingud jms) • Koolitused, kaasamisseminarid, infoturbe mõõtmised • Portaali info: • koolitused, KKK, Nõuannete rubriik, videod, artiklid, näidised, uute moodulite draftid, vastavustabelid • Plaanime virtuaalset koolitust Moodle põhiselt • Koostöö ülikoolide, kutsekoolide infoturbe lektoritega • Kogukonna tagasiside ja konstruktiivsed ettepanekud: [email protected] • Me ei vaata läbi üksikute asutuste infoturbe dokumentatsiooni ega hinda selle vastavust. Küll aga võime näidismaterjaliks kasutada, kui meile saadetakse. • Me ei tee asutustele ärianalüüsi ega anna välja kopeerimiseks materjale. “Pilootprojektid” • Õppeprojekti RIA tiimile koos vabatahtlike katsealustega • Kõrvalefekt: aitab kiirendada E-ITSi rakendamist läbi kogemuse jagamise • Abivahendeid ei jagata, vaid neid leiutatakse ise ja koostöös • Kiire tagasiside standardile ja koolitustele 9 E-ITS arenduskava - 2022 ja edasi Standardi muutmisvajadus • Tehnoloogia areng • Jätkuv digitaliseerimine • Muutuv ohumaastik • Standardis piisavalt katmata valdkonnad • Muudatused regulatsioonides • Muudatused standardites ja kasutuspraktikates • Eestikohased täiendused • Kasutajate tagasiside ja muudatusettepanekud E-ITS muudatuste avaldamine • Iga-aastased versiooniuuendused • “Suured muudatused” vs “pisiparandused” • Muudatused avaldatakse portaali muuteloos • Uued ja oluliselt muudetud E-ITS moodulid avaldatakse eelnevalt kavandina/draftina • Uute/muudetud meetmete valideerimine Infoturbe meede peab olema arusaadav, toimiv, rakendatav, vastuvõetav ja kuluefektiivne. E-ITS 2022 uued moodulid OPS.1.1.7 Süsteemihaldus OPS.1.2.6 Kellade sünkroniseerimine NTP serveriga SYS.1.6 Konteinerdus APP.4.4 Kubernetes IND.3.2 Käidutehnoloogia komponentide kaughooldus INF.13 Hoonete tehniline haldus INF.14 Hooneautomaatikasüsteemid SYS.EE.1 X-tee turvaserver APP.EE.1 X-tee andmeteenus E-ITS 2023 uued moodulid • E-ID ja PKI meetmed • Windows Server • Terminal Server • Videokoosoleku- ja sõnumivahenduslahendused (UCC) • Võrkupääsu meetmed (NAC) • Klientarvutite virtualiseerimine ja Virtual Desktop Infrastructure • IT halduse mooduli muudatused • Väljasttellimist käsitlevate moodulite muudatused E-ITS arenduskavas veel • E-ITS portaali (eits.ria.ee) arendus • Isikuandmete kaitse meetmed • Vastavus ISO/IEC 27001:2022 ja ISO/IEC27002:2022 standarditele • Kogukonna loomine, rakendajate kaasamine • Kasutajakogemuse (sh dokumendimallide, tabelite) jagamine • Koolitusmaterjalid ja KKK Kõik head ettepanekud on oodatud! [email protected]  E-ITS kasutusprofiil | Kasutusprofiili analüüs • E-ITS rakendamine konkreetses kitsas valdkonnas • Üks lahendus – palju tarbijaid • Mudel E-ITSile vastava infoturbe kontseptsiooni loomiseks • Profiili koostajaks on sihtrühm ise • Ühtse, kokkulepitud struktuuriga dokument • Kasutusprofiilid võiks olla kõigile avalikult kättesaadavad Eesmärk : Aja, raha ja inimressursi kokkuhoid Küsimused ? Äriprotsessid Tugiprotsessid • Nõuded ja vajadused • Äriprotsesside nõuded (kaitsetarve, riskihaldus) sisendiks • Varad, sh unikaalsed varad, • Oma nõuded, sh nõuded mida hallatakse ise äripoolele • Kokkulepe – mida teevad • Varad tugiprotsessid, mida • Kokkulepped äriprotsessiga, äriprotsess ise milliseid teenuseid pakutakse ja millise kaitsetarbe tasemega • Vajadusel unikaalteenuste haldus– sh vastutus infoturbe • Kesksed teenused piisava eest turvatasemega • Turvameetmete rakendatuse • Üldiste turvaeesmärkide seire oma unikaalteenuste püstitamine ja seire osas  NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida EITS1 2022 Ava vorm Üldandmed Projekti nimi eesti keeles Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine Projekti nimi inglise keeles Creation of the process and risk management model for the governance area of the Estonian Ministry of Social Affairs Vastutav täitja Kuldar Taveter Asutus Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut Projekti algus 01.01.2023 Projekti lõpp 31.12.2023 Taotletav summa 162000,00 (koos käibemaksuga) Valdkond ja eriala Frascati Manuali ETIS valdkond CERCS valdkond % valdkond 4. Loodusteadused P175 1.2 Arvutiteadus ja tehnika 4.6. Informaatika, 60,0 ja informaatika Arvutiteadused süsteemiteooria 2. S215 Sotsiaalsed Ühiskonnateadused probleemid ja 5.4 Sotsioloogia 20,0 ja kultuur 2.11. heaolu, Sotsiaalteadused sotsiaalkindlustus Valdkond ja eriala Frascati Manuali ETIS valdkond CERCS valdkond % valdkond 2. S170 5.9 Teised Ühiskonnateadused Poliitikateadused, 20,0 sotsiaalteadused ja kultuur 2.13. administreerimine Riigiteadused Lühikokkuvõte eesti keeles Eesti Sotsiaalministeeriumi (SoM) haldusalas on tekkinud vajadus luua haldusala protsessi- ja riskihalduse mudel. Nimetatud vajadus on tekkinud seetõttu, et kokku on langenud riiklike teenuste korrastamise plaanide teostamine SoMi haldusalas, andmepõhise teenuste juhtimise edendamine riigisektoris, uue infoturbestandardi E-ITS kavandatav kasutuselevõtt ning COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja tõttu teadvustunud riskihalduse vajadus. Projektis rakendatakse protsessi- ja riskihalduse mudeli loomiseks sotsiotehniliste süsteemide lähenemist, mis käsitleb organisatsiooni koosnevana pidevat vastastikust koosmõju evivatest inimestest ja tehnilistest komponentidest. Viimasteks on näiteks taristu, võrgud ja side ning infotehnoloogia süsteemid ja rakendused. Niisugune lähenemine on soovitav ka seetõttu, et võimaldab esitada süstemaatiliselt haldusala asutuste eesmärke, neid eesmärke saavutavad teenuseid ja teenuseid teostavad äriprotsesse. Samuti on nii infoturve kui ka riskihaldus oma olemuselt sotsiotehniline nähtused, kus riskid ja meetmed on nii tehnilised kui ka sotsiaalsed. Projekti vältel koostatakse kõigepealt ülevaade teistest sarnastest protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamisele suunatud projektidest. Seejärel töötatakse välja juhend SoMi haldusala asutustele protsessi- ja riskihalduse mudelite loomiseks. Juhend hõlmab ka infoturbestandardi E-ITS rakendamist, mis on asutuse põhine. Järgmisena viiakse läbi pilootprojekt ühes SoMi haldusala asutuses ja seejärel luuakse protsessi- ja riskihalduse mudelid kõigi osalevate SoMi asutuste jaoks. Edasi üldistatakse SoMi asutuste protsessi- ja riskihalduse mudelid kogu SoMi valdkonna protsessi- ja riskihalduse mudeliks, kaardistatakse ja optimeeritakse haldusala avalikke teenuseid ning analüüsitakse teenuste ristsõltuvusi ja osutamise kriitilisust ohuolukordades. Lõpuks täiendatakse juhendit ja SoMi haldusala protsessi- ja riskihalduse mudelit ning vormistatakse projekti lõpptulemused ja tutvustatakse neid avalikkusele. Lühikokkuvõte inglise keeles In the governance area of the Estonian Ministry of Social Affairs, the need has appeared to create a process and risk management model for the area. This need has appeared because several developments have coincided: the realization of the plans for rearranging the services provided by the government in this area, advancing data-based service management in the governmental sector, the planned adoption of the new information security standard E-ITS in the governmental sector, and the now more conscious need for risk management caused by the COVID-19 pandemic and war in Ukraine. In the project, an approach of sociotechnical systems is adopted. This approach treats an organization as consisting of humans and technical components influencing each other. Technical components are, for example, the infrastructure, networks and communications, and information technology systems and applications. This approach is advisable also because it enables a systematic representation of the goals of the organizations in the area, the services achieving these goals, and the business processes accomplishing the services. Likewise, both information security and risk management are sociotechnical phenomena, where risks and measures are both technical and social. An overview of similar projects is first put together. Thereafter a directive material for creating a process and risk management model is created. The directive material includes the application of the information security standard E-ITS. A pilot project in one organization is conducted and models for all the other organizations are then created. The resulting models are generalized into one model for the whole area, public services of the area are mapped and optimized, and cross-dependencies between the services and the criticality of their provision in crisis situations are analyzed. Finally, the directive material and the model are complemented and the final results of the project are documented and publicly explained. Projektikirjeldus Taotleja tõlgendus projekti eesmärkidest ja sisust Eesti Sotsiaalministeeriumi haldusalas on tekkinud vajadus luua haldusala protsessi- ja riskihalduse mudel. Sama vajadus on ka teiste Eesti ministeeriumite haldusalades. Nimetatud vajadus on tekkinud järgmistel põhjustel: - riiklike teenuste korrastamise plaanide realiseerimine SoMi haldusalas; - digiareng ja andmepõhine teenuste juhtimine riigisektoris. - uue infoturbestandardi E-ITS [5] plaanitav kasutuselevõtt 2024. aastal; - COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja tõttu vallandunud humanitaarkriisidest tulenevate muutuste teadvustamine. Protsessi- ja riskihalduse mudeli loomiseks on mõistlik rakendada sotsiotehniliste süsteemide lähenemist [1-2, 9], mis käsitleb organisatsiooni koosnevana pidevat vastastikust koosmõju evivatest inimestest ja tehnilistest komponentidest. Viimasteks on näiteks taristu, võrgud ja side ning infotehnoloogia (IT) süsteemid ja rakendused. Sotsiotehniliste süsteemide lähenemine on soovitav ka seetõttu, et võimaldab esitada süstemaatiliselt haldusala asutuste eesmärgid, neid eesmärke saavutavad teenused ja teenuseid teostavad äriprotsessid ning äriprotsesside poolt vajatavad ressursid. Samuti on nii infoturve kui ka riskihaldus oma olemuselt sotsiotehnilised nähtused, kus riskid ja meetmed on nii tehnilised kui ka sotsiaalsed. Projektis rakendatakse disainiteaduse (Design Science, DS) teadusliku uurimistöö meetodit [7]. Oleme projekti teostamiseks valinud disainiteaduse uurimismeetodi, sest DS põhimõtete kohaselt saadakse uus teadmine mingi tehise ehitamise ja rakendamise kaudu antud probleemvaldkonnas. Vastavalt DS uurimismeetodi kirjeldusele [7] võib tehiseks olla ka mingi mudel või meetod. Käesolevas projektitaotluses on loodavaks tehiseks Sotsiaalministeeriumi (SoM) haldusala protsessi- ja riskihalduse mudel. Projektitaotluse Lisas 1 toodud Joonis 1 esitab DS uurimismeetodi rakendamist ettepandud projektis. Uurimisprojekti valdkond hõlmab erinevaid organisatsioonilisi rolle täitvaid inimesi, kus rollid on määratletud nende kohustuste, õiguste ja pädevuste kaudu. Rollid moodustavad organisatsiooni struktuuri, kus rollide vahel on kindlat tüüpi suhted nagu näiteks alluvus- või võrdsussuhe. Organisatsioonil on kindlad eesmärgid, mida saavutatakse organisatsiooni äriprotsesside abil. Protsesse toetavad IT arhitektuuri abil omavahel seotud IT rakendused ja nende arendusvõimekused, mis võivad olla osaliselt või täielikult väljastpoolt sisseostetud. Projektis teostatava uurimistöö eesmärgiks on välja arendada SoMi haldusala protsessi- ja riskihalduse mudel, mida hinnatakse valdkonna ekspertide poolt analüütiliselt [7] ja juhtumianalüüsidega [8]. Uurimistöö põhineb sotsiotehniliste süsteemide teoorial [1-2][9] ning äriprotsesside modelleerimise osas värvitud Petri võrkude (Colored Petri Nets, CPN) teoorial [10]. Samuti rakendatakse riskihalduse [25-27] ja riigihalduse [33] teooriaid. SoMi haldusala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomiseks ja selle rakendamise tulemuste mõõtmiseks rakendatakse sotsiotehniliste süsteemide analüüsi metoodikat [3-4][11-12], Eesti infoturbestandardi (E-ITS) kirjeldust ja rakendamise juhiseid [5] ja rakendamise tulemuste mõõtmise metoodikat [28] ning riskihalduse [25-27] ja teenusedisaini [32] meetodeid. Uurimistöö metoodika rakendamise kõrvaltulemusena arendatakse kõiki neid meetodeid edasi nii, et neid võiks kasutada ka muudes riigi haldusvaldkondades. Projekti kaasatakse Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi poolt kõrge kvalifikatsiooniga süsteemianalüütik ja sotsiotehniliste süsteemide ekspert, kes juhib projekti uurimisrühma ja madalama kvalifikatsiooniga süsteemianalüütik. Viimaseks on kavandatud nooremteadur Linda Rosenkron, kes on läbi viinud sarnase metoodikaga eesmärkide, organisatsiooniliste rollide, ja äriprotsesside analüüsi projekti Täitemenetlusregistri sotsiotehnilise süsteemi kohta [22]. Ettepandud projekt viiakse läbi 12 kuu jooksul. Lisaks kaasatakse projekti infoturbe ekspert, kriisihalduse ekspert, riigihalduse ekspert, äriprotsesside ekspert ja administratiivne projektijuht, kelleks on samuti kavandatud Linda Rosenkron. Projekt on jaotatud tööpakettideks vastavalt uurimis- ja arendusülesande osadele. Projekti esimeses tööpaketis antakse ülevaade teistest sarnastest protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamisele suunatud projektidest, millede kogemustest ja õppetundidest lähtutakse antud projekti läbiviimisel. Seejärel töötatakse teises tööpaketis välja juhend SoMi haldusala asutustele protsessi- ja riskihalduse mudelite loomiseks. Juhend hõlmab ka infoturbestandardi E-ITS [5] rakendamise, mis on asutuse põhine. Kolmandas tööpaketis viiakse läbi pilootprojekt ühes SoMi haldusala asutuses ja luuakse protsessi- ja riskihalduse mudelid kõigile SoMi asutustele. Neljandas tööpaketis üldistatakse SoMi asutuste protsessi- ja riskihalduse mudelid kogu SoMi valdkonna protsessi- ja riskihalduse mudeliks, kaardistatakse ja optimeeritakse haldusala avalikke teenuseid ning analüüsitakse teenuste ristsõltuvusi ja osutamise kriitilisust ohuolukordades. Viiendas tööpaketis täiendatakse juhendit ja SoMi haldusala protsessi- ja riskihalduse mudelit ning vormistatakse projekti lõpptulemused ja tutvustatakse neid avalikkusele. Alljärgnevalt kirjeldame eraldi igale uurimis- ja arendusülesandele vastavat tööpaketti ja selle tulemusi. I uurimis- ja arendusülesande teostamise kava Esimesele uurimis- ja arendusülesandele vastav tööpakett 1 koosneb kahest ülesandest: 1. Kirjeldatakse juhendi jaoks olulised teadmised asjakohaste mõistete ja nendevaheliste semantiliste seoste kaudu. Teiste sõnadega, luuakse antud probleemvaldkonna teadmisi kirjeldav ontoloogia, lähtudes allikas [19] määratletud ontoloogilise analüüsi põhimõtetest. Protsessi- ja riskihalduse mudeli jaoks olulised mõisted võib rühmitada järgmiselt: - Asutuse eesmärgid ja nende saavutamise soovitavat kvaliteeti kirjeldavad kvaliteedieesmärgid ning kvaliteedieesmärkide saavutamise taseme hindamiseks kasutatavad mõõdikud. Vastavaid mõisteid ja seoseid nende vahel on kirjeldatud allikates [3] ja [11-12] ning kokkuvõtlikult refereeritud uurimisrühma juhi osalusel koostatud aruandes [13]. - Asutuse eesmärkidele vastavad asutuse poolt osutatavad avalikud teenused, millega seonduvaid mõisteid ja seoseid nende vahel on kirjeldatud allikas [20] ja refereeritud aruandes [13]. - Avalike teenuste osutamist võimaldavad asutuse äriprotsessid, mille olulisi mõisteid ja seoseid on kirjeldatatud allikas [18]. Äriprotsess omakorda saavutab asutuse funktsionaalseid ja kvaliteedieesmärke, kus kvaliteedieesmärkide saavutamise taset hinnatakse vastavate mõõdikute abil [12]. - Protsesside toimimiseks vajalikud ressursid - varad ja inimesed - oma erinevate kaitsetarvetega ja kaitsetarvete saavutamiseks vajalikud meetmed. Vastavaid mõisteid ja seoseid on kirjeldatud allikas [5]. Mõistetevaheliste seoste loomiseks infoturbe alamvaldkonnas kasutame eeskujuna projektis osaleva infoturbe uurimisrühma, kuhu kuulub projekti infoturbe ekspert Mari Seeba, poolt loodud Euroopa Liidu General Data Protection Regulation (GDPR) regulatsiooni kontseptuaalset mudelit, mida on kirjeldatud allikas [21]. 2. Koostatakse ülevaade muude sarnaste kodu- ja välismaiste organisatsioonide protsessi- ja/või riskihalduse mudelite väljatöötamisest ja rakendamisest. Konkreetselt käsitletakse muuhulgas järgmisi projekte: - Eesti täitemenetlussüsteemi väljatöötamine, mille projektijuhiks oli Linda Rosenkron. Täitemenetlussüsteem on kompleksne sotsiotehniline süsteem, mis vahendab infot mitmete osapoolte vahel – peamised huvigrupid on sissenõudjad, võlgnikud ja kohtutäiturid, kuid seotud on näiteks ka pangad, prokuratuur ja rahapesubüroo. Aastal 2022 töötati allikate [3-4][11-12] põhjal välja esialgne uudne metoodika, mis seostab eesmärgi- ja rollimudelid äriprotsesside mudelitega ja rakendati väljatöötatud metoodikat Täitemenetlusregistri ärianalüüsis. Nimetatud metoodikat ja selle rakendamist on kirjeldatud Linda Rosenkroni magistritöös [22]. Täitemenetlusregister on antud projekti raames hea kogemuste allikas, kuivõrd seal on juba tehtud esmased sammud protsessi- ja riskihalduse mudeli loomise metoodika väljatöötamiseks, mis hõlmab kodanike, riigiasutuste ja finantsasutuste vahelist infovahetust. Niisugune infovahetus vajab ka infoturbe alast pädevust, sest hõlmab andmeid, mis ulatuvad avalikest andmetest kuni riigisaladuse seaduse alla käiva teabeni. - Eesti vanglasüsteemi ärianalüüs uue infosüsteemi kasutuselevõtuks, mille taasühiskonnastamise valdkonna projektijuhiks oli Linda Rosenkron. Vanglasüsteemis võeti aastal 2018 kõikide seotud huvigruppide poolt kasutusele uus infosüsteem, mida kasutavad nii vanglad, kriminaalhooldus, kui ka Politsei- ja Piirivalveamet. Süsteemi arendused jätkusid ka pärast selle kasutuselevõttu, mistõttu vastavad kogemused on suhteliselt värsked. Lisaks analüüsiti mitmeid vanglasüsteemi digitaliseerimise võimalusi, mis tõhustaksid valdkonna asutuste toimimist. Vanglasüsteem on sarnaselt SoMi haldusalaga vägagi kompleksne ning sisaldab sellega märkimisväärset ühisosa näiteks vanglameditsiini ja kinnipeetavate taasühiskonnastamise näol. Samuti on vanglatel oluline osa riigikaitses, sest neil on kriisihalduse kogemus. Vangide registri väljatöötamise raames keskenduti muuhulgas ka küsimusele, millised antud registri osad on eluliselt esmavajalikud ja milliste töö katkemine tooks kaasa väiksemaid kahjusid. Vanglad opereerivad oma igapäevatöös erinevat tüüpi andmetega – nii avalike, delikaatsete kui ka riigisaladuse seaduse mõju alla kuuluva teabega, mis nõuab häid teadmisi ka infoturbest ja riskihaldusest. - Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud Sündmusteenuste analüüsi projekt, milles osales konsultandina ka ettepandud uurimisrühma juht Kuldar Taveter. Nimetatud projektis koostati kõigepealt kümne kõrge e-valitsemise tasemega riigi sündmusteenuste kaardistus, milledest mitmed puudutasid sotsiaalvaldkonda. Seejärel esitati sündmusteenuste- ja proaktiivsete teenustega seotud mõistete ja nendevaheliste seoste ontoloogiline analüüs ning isiku eesmärkidest ja kavatsustest lähtuv sündmusteenuste hierarhia. Mõlema teemabloki autoriks oli ettepandud uurimisrühma juht. Projektis töötati välja sündmusteenuste arendus- ja haldusmudel ning modelleeriti neli sündmusteenust, milledest lapse saamine ja pensionile jäämine on osaliselt või täielikult SoMi haldusalas. Iga teenuse kohta esitati seda algatav elusündmus ja lõpetav tingimus, teenusega seotud rollid ja infosüsteemid, osateenused, teenusega seotud rollid ja teenust teostavad äriprotsessid. Projekti tulemused on esitatud aruandes [13]. - Saksamaa infoturbestandardi IT-Grundschutz profiil suurtele IT teenuste pakkujatele, kes osutavad teenuseid paljudele erinevatele klientidele. Niisuguste teenusepakkujate alla liigitub ka TEHIK. Profiil ja selle rakendamine on kirjeldatud dokumendis [23]. Profiilis määratletakse miinimumnõuded stabiilseks ja jätkusuutlikuks infoturbe juhtimiseks ja IT alasteks toiminguteks kaitse-eesmärkide saavutamiseks, arvestades kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse ja terviklikkuse kvaliteedieesmärkidega. Erilist tähelepanu pööratakse teenusepakkuja infosüsteemides salvestatud ja töödeldavatele kliendiandmetele. Profiil tuvastab teenusepakkuja sihtobjektid ja rakendab neile põhikaitset. Antud profiili nõuded on suunatud ainult IT teenuste pakkujatele ega avalda otsest mõju teenindatavatele klientidele. - E-ITSi rakendamise pilootprojektid Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) tiimile koos vabatahtlike katsealustega mitmetest riigiasutustest [24]. Aitas kiirendada E-ITSi rakendamist läbi kogemuse jagamise. Projekti käigus "leiutati" metoodilisi abivahendeid E-ITSi rakendamiseks ning saadi kiire tagasiside E-ITSi standardile ja vastavale koolitusvajadusele. Tööpaketil 1 väljundiks on aruanne mõistetest ja valitud seotud projektidest ning nende läbiviimisest ja saadud õppetundidest. Aruanne sisaldab ka seotud projektide põhjal koostatud soovitusi taotletava protsessi- ja riskihalduse mudeli loomise projekti läbiviimiseks. II uurimis- ja arendusülesande teostamise kava teostamise kava Teisele uurimis- ja arendusülesandele vastavas tööpaketis 2 luuakse SoMi haldusala asutuste jaoks juhend, mille järgi iga asutus töötab välja oma protsessi- ja riskihalduse mudeli. Asutuse protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhend sisaldab järgmisi osi: 1. Juhised ja näidisküsimustikud intervjuudeks [31] ja töötubadeks [15] ning dokumentide analüüsiks [31] (nt asutuse põhikirja või -määruse analüüs), selgitamaks välja asutuste eesmärke ja nende poolt osutatavaid avalikke teenuseid. 2. Juhised asutuse eesmärkide hierarhiliseks modelleerimiseks punktis 1 kirjeldatud intervjuude, töötubade ja dokumentide analüüsi põhjal ning juhised asutuse eesmärkide saavutamise kvaliteeti iseloomustavate kvaliteedieesmärkide ja viimaste saavutamise määra hindamiseks kasutatavate mõõdikute esitamiseks. Vastavate juhiste koostamisel lähtutakse allikatest [3-4] ja [11-12]. Juhised sisaldavad ka soovitusi eesmärkide modelleerimiseks kasutatava graafilise tööriista kohta. 3. Juhised asutuse protsessi- ja riskihalduse mudeli huvigruppide modelleerimiseks organisatsiooniliste rollidena. Vastavate juhiste koostamisel lähtutakse allikatest [3-4] ja [11-12]. 4. Juhised asutuse eesmärkide saavutamiseks pakutavate avalike teenuste kirjeldamiseks. Vastavate juhiste koostamisel lähtutakse allikatest [13] ja [16-17]. 5. Juhised osutatavaid avalikke teenuseid teostavate äriprotsesside modelleerimiseks. Vastavate juhiste koostamisel lähtutakse esmalt allikast [12], mis sisaldab juhised selle kohta, kuidas eesmärgimudelite põhjal koostada antud eesmärke saavutavate äriprotsesside mudelid. Äriprotsesside modelleerimise juhiste koostamisel lähtutakse äriprotsesside modelleerimise üldtunnustatud põhimõtetest [18]. Juhised sisaldavad ka soovitusi äriprotsesside modelleerimiseks kasutatava graafilise tööriista kohta. 6. Juhised iga äriprotsessi toimimiseks vajalike ressursside modelleerimiseks, milledeks allikate [5] ja [11-12] kohaselt on äriprotsessi toimimiseks vajatav teave, andmekogud, infosüsteemid, rakendused ja taristu ning vastavad organisatsioonilised rollid vajalike pädevuste ja kohustustega. Rollide modelleerimist kirjeldas punkt 3. 7. Juhised asutuse varade arvelevõtuks, rakendamaks infoturbestandardit E-ITS [5]. Asutuse varadeks on punkti 4 all kirjeldatud avalikud teenused, teenuste toimimiseks punkti 5 all modelleeritud äriprotsessid ja protsesside toimimiseks vajalikud punkti 6 all modelleeritud ressursid. 8. Juhised sihtobjektide otsustamiseks varade hulgast. Sihtobjektid on varad, milledele rakendatakse etalonturbe meetmeid [5]. Iga vara kohta kirjeldatakse selle vara kaitsetarve ning kaitsetarbe saavutamiseks vajalikud meetmed ja meetmete rakendusplaan. Juhul kui mõni vara ei kuulu etalonturbes loetletud tüüpiliste varade hulka, näeb juhend ette riskianalüüsi koostamise antud vara kohta, mida antud projektis lähemalt ei käsitleta. 9. Juhised protsessi- ja riskihalduse mudelite loomise rakkerühmade moodustamise kohta SoMi asutustes punkti 3 all esitatud organisatsiooniliste rollide täitjate hulgast. 10. Eesmärkide, teenuste ja äriprotsesside modelleerimise juhtumianalüüs, tuginedes tööpaketis 1 kirjeldatud Eesti täitemenetlussüsteemi väljatöötamise kogemusele [22]. 11. Teenuste modelleerimise juhtumianalüüs, tuginedes tööpaketis 1 kirjeldatud Sündmusteenuste analüüsi projekti kogemusele [13]. 12. Infoturbestandardi E-ITS [5] rakendamise juhtumianalüüs, tuginedes tööpaketis 1 kirjeldatud Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) pilootprojektide kogemusele [24]. 13. Juhised ja kvaliteedinõuded SoMi asutuste protsessi- ja riskihalduse mudelites sisalduvate tehiste haldamiseks. Niisugusteks tehisteks on näiteks eesmärgimudelid ja organisatsiooniliste rollide mudelid, teenuste esitused ning äriprotsesside ja ressursside mudelid. Vastavate juhiste koostamisel lähtutakse allikates [29] ja [30] esitatud raamistikest. Juhised hõlmavad ka modelleeritud äriprotsesside nõutud küpsusastet, mille tasemed on määratletud allikas [18]. Tööpaketi 2 väljundiks on protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi algversioon SoMi asutustele ja seda kommenteeriv aruanne. III uurimis- ja arendusülesande teostamise kava Kolmandale uurimis- ja arendusülesandele vastavas tööpaketis 3 valmistatakse ette ja viiakse läbi ettevalmistavad tegevused protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi rakendamiseks SoMi haldusala asutustes, töötamaks välja protsessi- ja riskihalduse mudelid vastavate asutuste jaoks. Tööpakett 3 koosneb järgmistest ülesannetest: 1. Tööpaketis 2 loodud juhendi põhjal otsustatakse juhendi rakendamisel kasutatavad andmekogumismeetod (vastavate intervjuude ja töötubade formaadid ja dokumentide analüüsi meetodid), kontrollmeetodid (vastavate töötubade ja juhtumianalüüside formaadid) ja tulemuste esitamise meetodid (rakendatavad raamistikud ja nendega hõlmatud tehiste tüübid). 2. Viiakse läbi juhendi launch-koosolek SoMi haldusala asutuste esindajatele, millel projektitiim tutvustab neile tööpaketis 2 loodud protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi algversiooni. Launch-koosolekul viiakse muuhulgas läbi järgmised tegevused: - Moodustatakse SoMi asutuste rakkerühmad, kuhu kuuluvad tööpaketi 2 punkti 3 all organisatsiooniliste rollidena modelleeritud protsessi- ja riskihalduse mudeli huvigruppide esindajad. - Valitakse SoMi asutus protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi rakendamise pilootprojekti jaoks. 3. Viiakse läbi pilootprojekt valitud asutuses uurimisrühma ja antud asutuse rakkerühma koostöös. Pilootprojekt koosneb järgmistest tööpaketis 2 koostatud juhendi rakendamise tegevustest: - Selgitatakse intervjuude ja töötubade ning dokumentide analüüsi abil välja asutuse eesmärgid ja asutuse poolt osutatavad avalikud teenused. - Modelleeritakse asutuse eesmärgid asutuse eesmärgimudeli abil. - Modelleeritakse asutuse protsessi- ja riskihalduse mudeli huvigrupid organisatsiooniliste rollidena. - Kirjeldatakse asutuse poolt pakutavad avalikud teenused. - Korraldatakse töötuba, täpsustamaks ja täiendamaks eesmärgimudelite ja avalike teenuste kirjelduste põhjal asutuse eesmärke ja asutuse poolt pakutavaid avalikke teenuseid. - Modelleeritakse asutuse eesmärkide ja asutuse poolt pakutavate avalike teenuste põhjal asutuse äriprotsessid. - Modelleeritakse asutuse äriprotsesside toimimiseks vajalikud ressursid. - Korraldatakse töötuba äriprotsesside ja ressursside mudelite aruteluks ja nende modelleerimisel esilekerkinud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. - Võetakse arvele asutuse varad ja otsustatakse nende hulgast E-ITS sihtobjektid. - Korraldatakse töötuba E-ITSi rakendamise tagasiside aruteluks ja selles osas esilekerkinud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. - Vormistatakse ja esitatakse vastavalt tööpaketi 2 punkti 13 all määratletud kvaliteedinõuetele pilootprojekti käigus loodud tehised nagu näiteks eesmärgimudelid, huvigruppide rollide mudelid, avalike teenuste kirjeldused, äriprotsesside ja ressursside mudelid ning varade esitused. 4. Arutatakse pilootprojekti tulemusi projekti laiendatud juhtrühmas. Pilootprojekti tulemuste põhjal täiendatakse tööpaketis 2 loodud protsessi- ja riskihalduse koostamise mudeli juhendit ning saadetakse täiendatud juhend asutuste rakkerühmadele, koos muudatusi selgitavate kommentaaridega. 5. Rakendatakse juhendit SoMi asutustes nende asutuste rakkerühmade poolt TÜ projektimeeskonna nõustamisel, mille tulemusena tekivad asutuste protsessi- ja riskihalduse mudelid, mis koosnevad vastavalt tööpaketi 2 punkti 13 all määratletud kvaliteedinõuetele vormistatud ja esitatud tehistest. Tööpaketi 3 väljundiks on järgmised dokumendid ja tehised: - Lühiaruanne pilootprojekti tulemustest. - Täiendatud juhend SoMi asutustele protsessi- ja riskihalduse mudelite koostamiseks. - SoMi asutuste protsessi- ja riskihalduse mudelid. IV uurimis- ja arendusülesande teostamise kava teostamise kava Neljandale uurimis- ja arendusülesandele vastavas tööpaketis 4 luuakse asutuste protsessi- ja riskihalduse mudelite põhjal kogu SoMi haldusala hõlmav protsessi- ja riskihalduse mudel. Tööpakett 4 sisaldab järgmist viit ülesannet, mis kõik puudutavad korraga mitmeid SoMi haldusala asutusi: 1. Kogu SoMi haldusvaldkonna üldistatud protsessi- ja riskihalduse meetodi loomine. Üldistatud meetod luuakse tööpaketi 3 ülesande 5 all loodud SoMi asutuste protsessi- ja riskihalduste mudelite koostises olevate tehiste alusel. See tähendab, et tehiste liikide kaupa üldistatakse erinevate asutuste jaoks loodud eesmärgimudeleid, rollimudeleid, teenuste esitusi, äriprotsesside ja ressursside mudeleid ja võimalikud muud liiki tehiseid. Niisugusel viisil saadud üldistatud vaate pealt on võimalik täita järgmised ülesanded 2 ja 3. 2. SoMi asutuste poolt pakutavate avalike teenuste korrastamine, optimeerimine ja teenuste jaoks vajalike tugitegevuste kaardistamine. SoMi asutuste poolt pakutavate avalike teenuste kaardistamisel ja korrastamisel võetakse aluseks protsessi- ja riskihalduse mudeli vajadused ja teenusedisaini põhimõtted [32]. Kõigis avaliku sektori valdkondades, sealhulgas nii juhtimises, poliitikakujundamises kui ka teenuste analüüsis, on keskseks huvigrupi rolliks teenuse saaja. Seetõttu keskendub kaasaegne avalike teenuste loomine ja pakkumine alati teenuse saajale ja lähtub teenuse kasutajate vajadustest [32]. Kasutajakeskse teenuste funktsionaalsuse ja osutamise protsessi analüüsi käigus selguvad teenuste kõige olulisemad kitsaskohad ja optimeerimisvõimalused, unustamata sealjuures hea avaliku halduse praktikaid ja väärtusi [33]. Lähtuvalt SoMi haldusvaldkonna avalike teenuste korrastamise ja optimeerimise tulemustest, analüüsitakse kriitiliselt ka vajalike tugitegevuste olukorda, nende piisavust või puudulikkust. SoMi haldusvaldkonna avalike teenuste korrastamine, optimeerimine ja vajalike tugitegevuste kaardistamine koosneb järgmistest tegevustest: - Võttes aluseks SoMi asutuste poolt pakutavad avalikud teenused, mis on kaardistatud ja esitatud tööpaketi 3 ülesande 5 all, korrastatakse need vastavalt a) avalike teenuste osutamise ja teenuseid teostavate äriprotsesside loogikale ning b) rakendades teenusedisaini põhimõtteid ehk võttes aluseks teenuse saaja vaade. Avalike teenuste analüüsil ja kavandamisel on oluline ühendada erinevad valdkonnad ja huvigruppide vaatepunktid ühte terviklikku protsessi. - Teenuste optimeerimisel keskendutakse võimalikele kokkuhoiukohtadele lähtuvalt nii tööpaketi 3 ülesande 5 all modelleeritud äriprotsessidest kui ka ressurssidest. Eesmärk on paremini mõista võimalikke korduvaid kulusid ja ebamõistlikke kulusid kliendi ja teenuse osutaja vahelises suhtluses ja leida võimalusi kulude kokkuhoiuks. - Teenuste jaoks vajalike tugiteenuste kaardistamisel kirjeldatakse kõige olulisemad tugitegevused lähtuvalt optimeeritud teenuste pallettist. Avalike teenuste kavandamisel nn disainmõtlemise põhimõtteid kasutades on võimalik analüüsida huvigruppide vajadusi, ning välja töötada ja mõõdukate kuludega testidega võimalikke uusi lahendusi [32]. - Võimalike uute poliitikate rakendamisega seotud riskide maandamisel testitakse ja prototüübitakse teenuste teostamise äriprotsesse. Probleemide tuvastamise ja lahendamise aluseks on see, mida inimesed tegelikes olukordades teevad ning millised täiendavad aspektid selguvad teenuste testimisel. 3. Kriisideks valmistumine ja laiapindse riigikaitse ootustele vastamine. Täna käsitletakse SoMi haldusalas elutähtsate teenustena kiirabi ja haiglate toimimist. Tegelikkuses on SoMi haldusalas rida teisi kriitilisi teenuseid, äriprotsesse, registreid ja infosüsteeme, mille toimimisest sõltub Eesti inimeste igapäevane heaolu ning mis on kriitilise tähtsusega abi korraldamiseks kriisi ajal. Erinevates ohuolukordades võivad teenuste tähtsused ja ajakriitilisused varieeruda. Ohuolukordades võivad esile kerkida ka teenuste ristsõltuvused, kus ühe teenuse häirituse (nt registrite kättesaamatuse tõttu andmeside katkestuse ajal) tõttu satub ohtu teise teenuse või protsessi toimimine (nt hüvitiste maksmine) ja tekivad liitriskid. Niisugused ristsõltuvused esinevad SoMi haldusala sees, aga ka sellega külgnevate haldusaladega (nt Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). Sama ülesande all kirjeldatakse SoMi haldusala elutähtsate asutuste, teenuste, ressursside ja tegevuste vahelised ristsõltuvused. Näiteks tuli hiljutise COVID-19 epidemioloogilise kriisi ajal välja, et Eesti tervise infosüsteem ei ühildu perearstide poolt kasutatavate infosüsteemidega, mistõttu perearstidel tuli vaktsineeritavate üle arvet pidada Exceli tabelite abil [14]. Projektis luuakse lähtealused, mille põhjal saab koostada ülevaatliku teenuste ja protsesside prioriteetsuse skeemi kriisiolukordadeks. Selleks on projektis ette nähtud järgmised tegevused: - Eritletakse meetodeid [25-27], mille abil hinnata teenuste kriitilisust ja nende ristsõltuvusi erinevates ohuolukordades. Koostöös tellijaga määratletakse sobivaim meetod teenuste kriitilisuse ja nende ristsõltuvuste tuvastamiseks. - Testitakse eelmise tegevusega määratletud meetodi sobivust hindamaks teenuste kriitilisust ja nende ristsõltuvusi varasemate kriisijuhtumite (nt COVID-19 pandeemia, Ukraina põgenikekriis) analüüsi põhjal katsetades meetodit mingi ohustsenaariumi kontekstis. Seejuures valitakse ohustsenaarium SoMi haldusalasse kuuluvate hädaolukordade seast, millede hulka kuuluvad näiteks laialdane mürgistus ja kuumalaine. Ohustsenaariumi läbimängimise õppetundide alusel korrigeeritakse hindamismeetodit. - Esitatakse eelmise tegevusega teostatud analüüsi põhjal täiendatud meetod hindamaks teenuste kriitilisust ja nende ristsõltuvusi. 4. Andmestike kasutamine riskianalüüsis teenusevajaduse täpsustamiseks. Ohuolukordade ennetamiseks ja nende tõhusa lahendamise koordineerimiseks on oluline toetuda andmeanalüüsile. Erinevate andmestike ja registrite põhjal saab paremini hinnata teenusevajadust ohuolukordades. Riiklikult kehtestatud riskianalüüsid ja hädaolukordade lahendamise plaanid ei anna selget sisendit SoMi haldusala teenustest sõltuvate või kriisiolukorras teenust vajavate inimeste hulga ja teenuse pakkumiseks vajalike ressursside hindamiseks. Selgem arusaam teenusevajajatest ja vajaduse määrast aitab teenuseid (sh abi, ennetustegevus, riski- ja kriisikommunikatsioon ning nendeks vajalikud ressursid) paremini planeerida ja sihitada. Antud ülesande käigus selgitatakse võimalusi, kuidas tõhustada andmete kasutamist riskianalüüsides ning ohtu ennetavate ja kriisivastuse teenuste planeerimisel. Selleks viiakse läbi järgnevad tegevused: - Kasutades ülesande 3 all kirjeldatud ohustsenaariumite analüüse, määratletakse pakutavate teenuste sihtrühmad, mis hõlmavad nii neid, kes juba mingit vastavat teenust tarbivad kui ka neid, kes võivad niisugust teenust vajada ohuolukorras. - Eritletakse SoMi haldusalas asuvad registrid, millede abil oleks võimalik saada täpsem ülevaade nende sihtrühmade suurusest ja paiknemisest reaalses ohuolukorras või kriisiks valmistumise faasis. - Analüüsitakse eelmise tegevusega eritletud registrite kasutusvõimalusi riskiennetuseks andmeanalüüsi abil, ohuolukorraks ettevalmistamiseks ja sellele vastamiseks. Kujundatakse soovitused andmete kasutuspõhimõtete osas, pakkumaks sisendit riskianalüüsidesse ja hädaolukordade lahendamisesse. 5. Raamistiku soovitamine, mille abil saaks protsessi- ja riskihalduse mudeli erinevaid osi hõlpsalt hoiustada, korduvkasutada, kohandada ja uuendada. Kaalume kasutada protsessi- ja riskihalduse mudeli haldamise raamistikuna sobivaid osi allikates [29] ja [30] kirjeldatud raamistikest. Tööpaketi 4 väljundiks on projekti lõpparuande esialgne versioon, mis sisaldab järgmisi osi: - SoMi haldusala üldistatud protsessi- ja riskihalduse mudel, mis muuhulgas sisaldab ettepanekuid teenuste korrastamiseks ja kriisihalduseks SoMi haldusalas. - Täiendatud juhend protsessi- ja riskihalduse mudelite koostamiseks SoMi haldusalas. - Ettepanekud protsessi- ja riskihalduse mudeli tehiste haldamise raamistiku loomiseks ja kasutuselevõtuks. V uurimis- ja arendusülesande teostamise kava Viiendale uurimis- ja arendusülesandele vastavas tööpaketis 5 täiendatakse protsessi- ja riskihalduse mudelite koostamise juhendit ja mõõdetakse mudeli rakendamise tulemusi. Tööpakett 5 sisaldab nelja olulist ülesannet: 1. Protsessi- ja riskihalduse mudeli loomise juhendi täiendamine rakkerühmade kogemuse põhjal, mis on saadud juhendi kasutamisel SoMi haldusala asutustes tööpaketi 3 ülesande 5 täitmisel. Juhendi täiendamine hõlmab ka juhendi visuaalset lühiversiooni A4 mahus. 2. Protsessi- ja riskihalduse mudeli asutusepõhise rakendamise tulemuste süstemaatiline mõõtmine. Selleks kasutatakse tööpaketis 2 allika [12] põhjal määratletud äriprotsesside kvaliteedi mõõdikuid, allikates [25-27] määratletud kriisihalduse mõõdikuid, allikas [28] määratletud infoturbe taseme mõõdikuid ja teenuste kasutajakogemuse mõõdikuid [32]. 3. Analüüsi teostamine SoMi haldusala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomise juhendi rakendamise võimaluste kohta muude ministeeriumite haldusala asutustes. Niisuguse analüüsi tulemused esitatakse umbes 10 lehekülje pikkuse lühiaruande vormis. 4. Lühikokkuvõtte koostamine projektist policy brief-vormis ja projekti tulemuste tutvustamine avalikkusele, koostöös TEHIK-uga. Tööpaketi 5 väljundiks on järgmised dokumendid: - Täiendatud juhend protsessi- ja riskihalduse mudelite koostamiseks, haldamiseks ja rakendamiseks SoMi haldusalas. - Juhendi visuaalne lühiversioon A4 mahus. - Lühiaruanne SoMi haldusala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomise juhendi rakendamise võimaluste kohta muude ministeeriumite haldusala asutustes. - Lühikokkuvõte projektist. - Projekti tulemuste tutvustused avalikkusele. Projekti aja- ja tegevuskava (koos vastutajate nimedega) Joonis 2 taotluse Lisas 1 esitab projekti tööpakettide täitmise järjekorra. Tabel 1 Lisas 1 paigutab tööpakettide täitmise ajateljele. Tabel 2 Lisas 1 esitab projekti juhtrühma ja muude koosolekute toimumise orienteeruvad kuupäevad ja projekti aruannete esitamise tähtajad, koos aruannete eest vastutajate nimedega. Projekti käigus esineda võivad riskid ja nende maandamise kava (koos vastutajate rollidega) Projekti riskihaldus on esitatud taotluse Lisas 2 toodud Tabelis 1. Lisafailid Lisa 2. Projekti riskihaldus.pdf EITS_Kaasamisseminar20221122_Teet Raidma_Mari Seeba.pdf Viited.pdf Lisa 1. Uurimismetoodika ning projekti aja- ja tegevuskava.pdf Uurimisrühma juht ja täitjad Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Kuldar Vastutav doktorikraad arvutiteaduse instituut, 1.01.2023 31.12.2023 Taveter täitja infosüsteemide kaasprofessor (1,00) Tartu Ülikool, Loodus- ja Mari täppisteaduste valdkond, magistrikraad Põhitäitja 1.01.2023 31.12.2023 Seeba arvutiteaduse instituut, infoturbe spetsialist (0,50) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste Kati Orru doktorikraad Põhitäitja 1.01.2023 31.12.2023 instituut, kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor (1,00)  Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste Kristiina valdkond, Johan Skytte doktorikraad Põhitäitja 1.01.2023 31.12.2023 Tõnnisson poliitikauuringute instituut, haldusjuhtimise lektor (1,00) Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Eduard doktorikraad arvutiteaduse instituut, Põhitäitja 1.01.2023 31.12.2023 Ševtšenko infosüsteemide kaasprofessor (0,50) Linda magistrikraad Põhitäitja 1.01.2023 31.12.2023 Rosenkron Uurimisrühma juhi ja täitjate CV-d eesti keeles CV Linda Rosenkron.pdf CV Kuldar Taveter.pdf CV Eduard Ševtšenko.pdf CV Mari Seeba.pdf CV Kristiina Tõnnisson.pdf CV Kati Orru.pdf Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus projektis Uurimisrühma pädevused.pdf Kinnitused koostööpartneritelt Eelarve Projekti eelarve Lisa 3. Projekti eelarve.pdf  Lisa 1. Uurimismetoodika ning projekti aja- ja tegevuskava Valdkond Uurimistöö Teadmised Inimesed Teoreetilised • Rollid Arenda alused • Kohustused • SoMi valitsemisala • Sotsiotehniliste protsessi- ja süsteemide teooria • Õigused riskihalduse mudel • Kriisihalduse • Pädevused teooriad • Riigihalduse Organisatsioon Hinda Täp- Rakendatavad teooriad • Eesmärgid Vajadused susta teadmised • Värvitud Petri • Struktuur võrkude (Colored Petri Nets, CPN) • Protsessid Valideeri teooria • Analüütiliselt Metoodikad Infotehnoloogia • SoMi valitsemisala • Sotsiotehniliste • Sidevõrgud juhtumianalüüsidega süsteemide analüüs • Rakendused • Äriprotsesside • IT arhitektuur modelleerimine • E-ITS • Arendus- • Infoturbe mõõtmine võimekused • Riskihaldus • Teenusedisain Rakendamine antud Lisandused valdkonnas teadmistesse Joonis 1. Projekti uurimismetoodika Tööpakett 1: Mõistete määratlemine. Sarnaste projektide analüüs. Aruanne mõistetest ja valitud projektidest Tööpakett 2: Juhendi väljatöötamine SoMi asutustele Juhendi algversioon Tööpakett 3: Juhendi piloteerimine ja rakendamine SoMi asutustes Lühiaruanne piloteerimisest Tööpakett 4: Mudeli üldistamine SoMi valitsemisalale Täiendatud Täiendatud juhend juhend Tööpakett 5: Mudeli täiendamine. Tulemuste mõõtmine. Joonis 2. Projekti tööpakettide täitmise järjekord Tabel 1. Projekti ajakava Gantt graafikuna jaan 2023 veebr 2023 märts 2023 apr 2023 mai 2023 juuni 2023 juuli 2023 aug 2023 sept 2023 okt 2023 nov 2023 dets 2023 ID Tööpakett Algus Lõpp Kestus 1.1 8.1 5.2 5.3 2.4 9.4 7.5 4.6 2.7 9.7 6.8 3.9 Mõistete määratlemine. Sarnaste 1 02.01.2023 28.02.2023 8,4w projektide analüüs. Mudeli loomise juhendi 2 01.03.2023 28.04.2023 8,6w väljatöötamine SoMi asutustele Juhendi piloteerimine ja 3 01.05.2023 29.09.2023 22w rakendamine SoMi asutustes Mudeli üldistamine SoMi 4 01.09.2023 31.10.2023 8,6w valitsemisalale Mudeli täiendamine. Tulemuste 5 02.10.2023 29.12.2023 13w mõõtmine. Tabel 2. Projekti koosolekute ja aruannete (koos vastutajatega) esitamise kava 13.02.2023 28.02.2023 13.03.2023 10.04.2023 30.04.2023 05.05.2023 15.05.2023 19.06.2023 30.06.2023 21.08.2023 19.09.2023 16.10.2023 31.10.2023 14.11.2023 12.12.2023 31.12.2023 Juhtrühma Juhtrühma Juhtrühma Juhendi launch - Juhtrühma Laiendatud Juhtrühma Juhtrühma Juhtrühma Juhtrühma Juhtrühma koosolek. Teema: koosolek. koosolek. koosolek, koosolek. Teema: juhtrühma koosolek. koosolek. koosolek. koosolek. lõpukoosolek. põhimõisted ja Teema: Teema: rakkerühmade pilootprojekt koosolek. Teema: Teema: töö Teema: töö Teema: töö Teema: töö Teema: teised sarnased juhendi juhendi moodustamine ja järeldused rakkerühmades rakkerühmades rakkerühmades rakkerühmades lõpparuande projektid algversioon algversioon pilootprojekti pilootprojektist ja juhendi ja juhendi ja lõpuaruanne tutvustus käivitamine täiendamine täiendamine Aruanne Juhendi Lühiaruanne Täiendatud Projekti mõistetest ja algversioon piloteerimisest. juhend ja lõpparuanne. valitud SoMi Kuldar Taveter, projekti Kõik projektidest. asutustele ja Linda Rosenkron. lõpuaruande eksperdid. Kuldar seda kom- mustand. Kõik Taveter, Linda menteeriv eksperdid. Rosenkron, aruanne. Mari Seeba Kuldar Taveter, Linda Rosenkron, Mari Seeba  Lisa 1. Projekti riskihaldus Tabel 1. Projekti riskid ja nende maandamine Risk Maandamine Vastutaja Projektis SoMi protsessi- ja riskihalduse mudeli Käigu pealt tuleb muuta projektis protsessi- ja riskihalduse Uurimisrühma juht loomiseks kasutatav metoodika ei osutu mudeli loomiseks kasutatavat metoodikat. kasutamiseks küpseks. Erinevad asutused tõlgendavad metoodikat Tuleb vastavalt täiendada juhendmaterjale ning rõhutada Uurimisrühma juht erinevalt. erinevalt tõlgendatud aspekte juhtrühma ja rakkerühmade koosolekutel. Uurimisrühma ühe või teise liikme panus ei ole Uurimisrühma juht vestleb kõnealuse liikmega ning vajadusel Uurimisrühma juht piisav ka ajaliste või muude piirangute tõttu. vahetab ta välja. SoMi asutused ei tule projektiga kaasa ega ole SoMi poolne projektijuht peaks olema valdkonna autoriteet TEHIKu projektijuht sellest huvitatud. teiste asutuste suhtes, et tehtud töö hiljem ka ellu rakendada. SoMi asutused eeldavad, et projektis tehakse Asutused peaksid olema SoMi poolt vastavalt ette TEHIKu projektijuht nende jaoks ära protsessi- ja riskihalduse mudelid. valmistatud ja motiveeritud osalema ka siis, kui nad boonust otseselt ei saa.  Lisa 3. Projekti eelarve Tabel 1. Projekti eelarve eurodes (EUR) Ülikooli üldkulu 27000 Projektijuhi (nooremteadur) palk 40000 Ekspertide tasud 63000 Kulud R&D ürituste korraldamiseks, artiklite publitseerimiseks ja konverentsidel osalemiseks 5000 Kokku ilma käibemaksuta 135000 Käibemaks 27000 KOKKU 162000 Projekti eelarve on koostatud arvestusega, et väljamaksed toimuvad uurimis- ja arendusülesannete kaupa neile vastavate tööpakettide lõppemisel. Kuna projektis on 5 tööpaketti, millede järjekorda ja kulgemist võib näha Lisas 1 toodud Joonisel 2 ning samas lisas toodud Tabelites 1 ja 2, siis on iga väljamakse suuruseks (koos käibemaksuga) vastava tööpaketi lõppemisel 32 400 EUR.  Uurimisrühma (võib olla ka konsortsium) liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus projektis. Projektikonkurss „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine“ Uurimisrühma Liikme nimi Liikme Liikme rollid Asjakohased Varasem töökogemus nõutud Liikme liige1 ja akadeemilised projektis2 publikatsioonid koos aastate jooksul (seda saab tõestada keelteoskus institutsioon, kraadid, omandatud (lisapädevuste ETISe nt projektides osalemise kaudu) seostatuna mida ta erialad, kõrgkoolid) puhul lisada klassifikaatoritega3 projektiga esindab põhjendus (publikatsioonide nende temaatilist asjakohasuse asjakohasust tuleb kohta) selgitada) Projektijuht Linda Magistrikraad Projektijuht ja N/A Juhtis Täitemenetlusregistri Eesti keel – Rosenkron, õppekavalt süsteemi- ärianalüüsi projekti, mis kestis 1. emakeel; hetkel Informaatika mitte- analüütik maist 2020 kuni 31. detsembrini Inglise keel Quretec OÜ, informaatikutele, 2020 ja mille mahuks oli 60 000 – C1 kui projekt Tartu Ülikool, 2022 EUR. Oli kinnipeetavate, arestialuste saab ja kriminaalhooldusaluste rahastuse, infosüsteemi arendamise siis alates taasühiskonnastamise valdkonna 1.1.2023 projektijuht. Projekt kestis 1. noorem- jaanuarist 2011-13. septembrini teadurina 2019 ja selle mahuks oli 200 000 Tartu Ülikooli EUR. arvutiteaduse instituudis Uurimisrühma Kuldar Doktorikraad Uurimis- On avaldanud 2 Juhib hetkel Tartu Ülikooli Eesti keel – juht ja Taveter, informaatikas, rühma teadus- monograafiat (ETISe meeskonda Euroopa Komisjoni emakeel; sotsiotehniliste Tartu Ülikooli Tallinna ja arendustöö kategooria 2.2), 9 programmi Horisont 2020 projektis Inglise keel Tehnikaülikool, 2004 juht ja vanem artiklit „Tervena ja aktiivsena vananemise – C1 1 Lisage tabelisse ridu vastavalt sellele nagu teil vaja on. 2 Lähtuge uurimisprojekti tehnilise kirjelduse alajaotusest „Nõuded uurimisrühmale“. 3 https://www.etis.ee/Portal/Classifiers/Details/81e52bde-a1a1-490a-a9c4-2df9f3fc3a70 1 Uurimisrühma (võib olla ka konsortsium) liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus projektis. Projektikonkurss „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine“ süsteemide arvutiteaduse süsteemi- teadusajakirjades pilootprojektid“ ekspert instituut analüütik (ETISe kategooria (1.12.2019−31.05.2024, 438 750 1.1) ja 51 EUR), varem on juhtinud nelja konverentsi- sarnases mahus teadus- ja publikatsiooni (ETISe arendusprojekti. On osalenud kategooria 3.1) vastutava täitjana Euroopa sotsiotehniliste Komisjoni programmi Horisont 2020 süsteemide analüüsi projektis „Andmete ühekordse valdkonnas. küsimise põhimõtte projekt“ (01.01.2017-30.06.2019, 7 996 708 EUR), Euroopa Komisjoni rahastatud projektis „Kriisihalduse modelleerimine tegevuste ja valmisoleku parandamiseks (CRISMA)“ (1.03.2012−31.08.2015, 470 900 EUR) ja Eesti Teadusagentuuri teadus- ja arendusprojektis laiapindse riigikaitse teemadel MANTICUS APOLLO (01.09.2018−30.11.2020, 583 105 EUR). On osalenud konsultandina Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud Sündmusteenuste analüüsi projektis (01.02.2019- 31.05.2020). Infoturbe ekspert Mari Seeba, Magistrikraad Infoturbe On avaldanud neli Osaleb hetkel ühes ja on alates Eesti keel – Tartu Ülikooli õppekavalt analüütik konverentsi- aastast 2012 osalenud 14-s emakeel; arvutiteaduse Informaatika mitte- publikatsiooni (ETISe infoturbe alases projektis Riigi Inglise keel instituut informaatikutele, kategooria 3.1) Infosüsteemide Arenduskeskuses – C1 Tartu Ülikool, 2019 (RIA), Cybernetica AS-is ja Tartu 2 Uurimisrühma (võib olla ka konsortsium) liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus projektis. Projektikonkurss „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine“ infoturbe Ülikooli arvutiteaduse instituudis. valdkonnas. Tema projektid hõlmavad ka infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbesüsteemi (E-ITS) planeerimist ja juurutamist Eestis. Kriisihalduse Kati Orru, Doktorikraad Kriisihalduse On avaldanud 35 Osaleb hetkel neljas ja on alates Eesti keel – ekspert Tartu Ülikooli riskihalduses, King's analüütik artiklit aastast 2013 osalenud 13-s emakeel; ühiskonna- College London, 2011 teadusajakirjades kriisihalduse alases projektis Tartu Inglise keel teaduste (ETISe kategooria Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis. – C1 instituut 1.1) kriisihalduse teemadel. Riigihalduse Kristiina Doktorikraad avalikus Riigihalduse On avaldanud ühe On alates aastast 2014 osalenud 10- Eesti keel – ekspert Tõnnisson, halduses ja analüütik artikli teadusajakirjas s riigihalduse alases projektis Tartu emakeel; Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitikas, (ETISe kategooria Ülikoolis. Inglise keel Johan Skytte Tartu Ülikool, 2006 1.1) ja kaks – C1 poliitika- konverentsi- uuringute publikatsiooni (ETISe instituut kategooria 3.1) riigihalduse valdkonnas. Äriprotsesside Eduard Doktorikraad Äriprotsesside On avaldanud 19 Osaleb hetkel ühes ja on alates Eesti keel – ekspert Ševtšenko, mehaanikas ja analüütik – artiklit aastast 2006 osalenud 28-s projektis emakeel; Tartu Ülikooli tööstustehnikas, see roll on teadusajakirjades äriprotsessidega seonduvates Inglise keel arvutiteaduse Tallinna vajalik seoses (ETISe kategooria valdkondades Tallinna – C1 instituut Tehnikaülikool, 2008 äriprotsesside 1.1) ja 34 Tehnikaülikoolis ja korrektse konverentsi- Tehnikakõrgkoolis. model- publikatsiooni (ETISe leerimise kategooria 3.1) kriitilise äriprotsessidega tähtsusega seonduvates projektis valdkondades. 3 Uurimisrühma (võib olla ka konsortsium) liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus projektis. Projektikonkurss „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine“ 4  Viited [1] van Eijnatten, F. M., Shani, A. B., & Leary, M. M. (2008). Sociotechnical systems: Towards designing and managing sustainable organizations. Handbook of Organization Development and Change, 277-309. [2] Sommerville, I. (2015). Software Engineering, 10th edition. Addison-Wesley. [3] Sterling, L. S., & Taveter, K. (2009). The Art of Agent-Oriented Modelling. The MIT Press. [4] Taveter, K. & Norta, A. (2017). Agile Software Engineering Methodology for Information Systems’ Integration Projects. In: Dang T., Wagner R., Küng J., Thoai N., Takizawa M., Neuhold E. (eds), Future Data and Security Engineering (FDSE 2017), Ho Chi Minh City, Vietnam, November 29 to December 1, pp. 215-230. Springer. [5] RIA (2022). Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti infoturbestandard, https://eits.ria.ee. Veebimaterjal; kasutatud 30. novembril 2022. [6] OMG (2014). Object Management Group (OMG): Business Process Model and Notation (BPMN), Version 2.0.2, https://www.omg.org/spec/BPMN/2.0.2/PDF, vaadatud 01.12.2022. [7] Hevner, A. R., March, S. T., Park, J., & Ram, S. (2004). Design Science in Information Systems Research. MIS Quarterly, 28(1), 75-105. [8] Yin, R. K. (2009). Case study research: Design and methods, Fourth Edition. SAGE. [9] Baxter G., & Sommerville, I. (2011). Socio-technical systems: From design methods to systems engineering. Interacting with Computers, 23(1), 4-17. [10]Jensen, K. (1987). Coloured Petri Nets (pp. 248-299). Springer Berlin Heidelberg. [11]Miller, T., Lu, B., Sterling, L., Beydoun, G., & Taveter, K. (2014). Requirements elicitation and specification using the agent paradigm: the case study of an aircraft turnaround simulator. IEEE Transactions on Software Engineering, 40(10), 1007-1024. [12]Sulis, E. & Taveter, K. (2022). Agent-Oriented Modeling. In: Agent-Based Business Process Simulation: A Primer with Applications and Examples, pp. 77–104. Springer. [13]MKM (2020). Sündmusteenuste analüüs: Lõpparuanne. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 21. mai 2020, https://pilv.mkm.ee/s/CuhCINW3wIGlhLM, vaadatud 24.11.2022. [14]ERR (2021). Kuldar Taveter: miks (e-)riik kriisihaldusega hakkama ei saa? Eesti Rahvusrighääling, https://www.err.ee/1608150802/kuldar-taveter-miks-e-riik-kriisihaldusega-hakkama-ei-saa, vaadatud 24.11.2022. [15]Lorca A.L., Burrows R., Sterling L. (2018). Teaching motivational models in agile requirements engineering. In: IEEE 8th International Workshop on Requirements Engineering Education and Training (REET), pp. 30-39. IEEE. [16]Sirendi, R., & Taveter, K. (2016). Bringing service design thinking into the public sector to create proactive and user-friendly public services. In: International Conference on HCI in Business, Government, and Organizations (pp. 221-230). Springer. [17]Sirendi, R., Mendoza, A., Barrier, M., Taveter, K., & Sterling, L. (2018). A conceptual framework for effective appropriation of proactive public e-services. Proceedings of the 18th European Conference on Digital Government (ECDG 2018), 213-221. Academic Conferences Ltd. [18]Dumas, M., La Rosa, M., Mendling, J., & Reijers, H. A. (2013). Fundamentals of Business Process Management. Springer. [19]Guizzardi, G. (2005). Ontological Foundations for Structural Conceptual Models. Telematica Instituut Fundamental Research Series, No. 15. Enschede, The Netherlands. [20]Guarino, N. (2017). Services as Activities: Towards a Unified Definition for (Public) Services. In Enterprise Distributed Object Computing Workshop (EDOCW), 2017 IEEE 21st International (pp. 102-105). IEEE. [21]Tom, J., Sing, E., & Matulevičius, R. (2018). Conceptual representation of the GDPR: Model and application directions. In: International Conference on Business Informatics Research (pp. 18- 28). Springer, Cham. [22]Rosenkron, L. (2022). Täitemenetlusregistri kasutajauuring ja ärianalüüs. Magistritöö, Tartu Ülikool, https://comserv.cs.ut.ee/ati_thesis/datasheet.php?id=74874&year=2022, vaadatud 1.12.2022. [23]Möhring, C. (2018). IT-Grundschutz-Profil für einen großen IT-Dienstleister. BSI, https://www.bsi.bund.de/SharedDocs/Downloads/DE/BSI/Grundschutz/Hilfsmittel/Extern/Diplo marbeiten/Moehring_MA_Profil_IT_Dienstleister.pdf?__blob=publicationFile&v=1, vaadatud 1.12.2022. [24]Seeba, M., & Raidma, T. (2022). E-ITS: Eesti Infoturbestandard - Arendus ja haldus. Slaidid, 22.11.2022, lisatud käesolevale taotlusele. [25]Orru, K., Klaos, M., Nero, K., Gabel, F., Hansson, S., Nævestad, T.‐O. (2022). Imagining and assessing future risks: A dynamic scenario‐based social vulnerability analysis framework for disaster planning and response. Journal of Contingencies and Crisis Management. [26]Bloomfield, R., Chozos, N., & Nobles, P. (2009). Infrastructure interdependency analysis: Introductory research review. Adelard, London. [27]Ouyang, M. (2014). Review on modeling and simulation of interdependent critical infrastructure systems. Reliability Engineering & System Safety, 121, 43-60. [28]Seeba, M., Mäses, S., Matulevičius, R. (2022). Method for evaluating information security level in organisations. In: Guizzardi, R., Ralyté, J., Franch, X. (Eds), Research Challenges in Information Science (RCIS 2022). Springer, Cham. [29]NATO Architecture Framework, Version 4. Architecture Capability Team Consultation, Command & Control Board, https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2021/1/pdf/NAFv4_2020.09.pdf, vaadatud 2.12.2022. NATO. [30]eHealth Network: Refined eHealth European Interoperability Framework, https://ec.europa.eu/research/participants/documents/downloadPublic?documentIds=080166e 5b56dffdc&appId=PPGMS, vaadatud 4.12.2022. European Commission. [31]Pohl, K. (2010). Requirements engineering: Fundamentals, principles, and techniques. Springer. [32]Trischler, J., & Westman Trischler, J. (2022). Design for experience–a public service design approach in the age of digitalization. Public Management Review, 24(8), 1251-1270. [33]Villa Alvarez, D. P., Auricchio, V., & Mortati, M. (2022). Mapping design activities and methods of public sector innovation units through the policy cycle model. Policy Sciences, 55(1), 89-136.  TÖÖVÕTULEPING Konkursiprojekt Eesti Vabariik , Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus e (TEHIK) kaudu , registrikood 700 09770 , asukoht Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn , keda esindab põhimääruse alusel Margus Arm (edaspidi tellija ) ja X, registrikood X , asukoht X ( edaspidi töövõtja) , keda esindab X , edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtu lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: Üldsätted Leping on sõlmitud konkursi „ Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine “ (edaspidi konkurss ) tulemusena . Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursi dokumend id , töövõtja taotlus , pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad . Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 Lisa 2 - … Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. Lepingu ese Töövõtja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud taotlus ele läbi rakendusteadusliku projekti Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine (edaspidi töö) , mis koosneb viiest uurimis- ja arendusülesandest: Kirjeldada teiste sarnaste organisatsioonide ( välis - ja kodumaiste) protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi väljatöötamise ja rakendamise kogemusi ning koostada soovitused projekti organisatsiooniliseks ülesehituseks (projektorganisatsiooni koosseis, vastutused, pädevused, rollid, sisekommunikatsioon jne) ning läbiviimiseks. Koostada S otsiaalministeeriumi valitsemisalale universaalne mudeli väljatöötamise juhend, mille järgi asutused töötavad välja oma protsessi- ja riskihalduse mudelid. Valmistada ette ja viia läbi ettevalmistavad tegevused protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi rakendamiseks SoMi valitsemisalas ning nõustada asutusi mudelite koostamise käigus. Koostada kogu SoMi valitsemisala hõlmav protsessi- ja riskihalduse mudel. T äiustada protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendit eelnevate uurimis- ja arendusülesannete teostamise käigus saadud kogemustele tuginedes. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud konkursidokumentides ja töövõtja taotluses. Töö rahasta mine toimub Sotsiaalminis t eer i umile eraldatud teadus - ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest . Lepingu hind ja tasumise tingimused T ellija tasub t öövõtja le tehtud töö eest kogumaksumus ega x eurot , millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind) , mis tasutakse etappide kaupa järgnevalt: 20 % lepingu hinnast e … € + km peale I vahearuan d e esitamist ; 2 0 % lepingu hinnast e … € + km peale II vahearuan d e esitamist ; 20 % lepingu hinnast e …€ + km peale II I vahearuan d e esitamist ; 2 0 % lepingu hinnast e … € + km peale IV vahearuan d e esitamist; 20% lepingu hinnast e …€ + km peale lõpprapor t i esitamist ja töö tulemuste avalikku/e esitlus( i ). Le pingu alusel makstav tasu sisaldab kuni kolme esitlust kahe kuu jooksul. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö te osta miseks , sh tasu lepingu s sätestatud autoriõiguste eest . Tellija tasub tööde eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. Töövõtja esitab tellija le arve e-arvena. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 7 1 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. E-arve saatmise võimalused on: kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellija ni ; e-arvet on võimalik saata tasuta tellija le, kasutades e- arveldaja infosüsteemi ( http://www.rik.ee/et/e-arveldaja ). Selleks on vaja avada e- arveldaja infosüsteemis kasutajakonto ja sisestada konkreetne tellija le suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks ; kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu ( https://www.arved.ee ). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutajakonto ja sisestada konkreetne tellija le suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. Töö teostamine L õpp rapor ti mustandi üleandmine ( eeldusel, et see sisaldab lepingu p 2.1.1 . – 2.1. 5. uurimis - ja arendus ülesan d e id ) toimub mitte hiljem kui oktoobri s 2023. a. Ajakava on võimalik kohandada lepingu täitmise käigus eeldusel, et lõppraporti mustand i esitamine toimub 202 3 . a oktoobri s ja leping lõppeb 31.12.2023. Töövõtja kohustub: teostama uuringu vastavalt konkursidokumentides ja taotluses esitatud aja- ja tegevuskavale järgmiste etappidena : I v ahearuanne ; II v ahearuanne; III v ahearuanne IV vahearuanne l õppraport; t ulemuste esitlus. koostama esitluse ja tutvustama projekti tulemusi kokkuleppel tellijaga kuni kahel tellija poolt välja pakutud üritusel kuni kahe kuu jooksul peale lõpp raporti mustandi esitamist . Töövõtja kohustub tutvustama ja selgitama projekti tulemusi avalikkusele või sihtrühmale (meedias avaldatav artikkel, intervjuu vms), kui tellijal tekib selline vajadus , kuni kolm korda kahe kuu jooksul pärast lõpparuande mustandi üleandmis t . Tellija teavitab tulemuste tutvustamise vajadusest töövõtja volitatud esindajat e-kirja teel. Tasu analüüsi tulemuste tutvustamise eest kuni 3 korda sisaldub lepingu alusel töövõtjale makstavas tasus (lepingu p 3.1 ) , selle mahu ületamisel lepivad pooled kokku töövõtjale täiendavalt makstavas tasus. Töövõtja kohustub täitma lepingu t tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursi doku mentide ja esitatud taotlus ega. Konkursi doku mentides määratl emata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursi doku mentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmis ega seotud tööde hulka . Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad taotlus es nimetatud uuringu meeskonna liikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks või lisamiseks , peab töövõtja selle eelnevalt tellija ga kooskõlastama. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt konkursidokumentides sätestatud tingimustele samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemuse ga isikud . Töövõtja kohustub töö te ostamise tingimustest informeerima oma töötajaid , kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud , või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse . Vajadusel annab tellija töövõtja le täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni tööga seotud küsimustes k ümne tööpäeva jooksul arvates töövõtja lt vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e- posti teel) kättesaamisest. Tellija moodustab uuringuprojekti juhtrühma ( mida juhib So tsiaalministeeriumi innovatsiooni valdkonna eest vastutav asekantsler ) , mis regulaarsete koosolekute vormis jälgib uuringu läbiviimise kulgu ja nõustab Tellijat . Tellija l on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtja lt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. Juhtrühmal on õigus nõuda tellijalt, et ta kontrolliks töö teostamise käiku ja kvaliteeti. Juhtrühmal on õigus nõuda, et töövõtja esitaks selgitused ja info töö teostamise käigu ja kvaliteedi kohta juhtrühma koosolekul. Töövõtja kohustub esitama tellijale koos lõppraportiga projekti lõpptulemuste lühikirjelduse, mille tellija saadab Eesti Teadusinfo süsteemi portaali (ETIS) administraatorile, et lühikirjeldus lisataks projekti andmete juurde. Töövõtja vastutab igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest . Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Üleandmine Töövõtja esitab iga etapi valmimisel (lepingu punkt 4 . 2 ) vastava etapi töö tellijale ülevaatamiseks. T ö ö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija esitab enda ja juhtrühma seisukohad töövõtjale. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta konkursi dokumentides või taotlus es sätestatule. Tellija võib jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud kuni 14 päeva jooksul vastava etapi tööde üleandmisest arvates. Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi , teavitades sellest töövõtja t kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis . Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda . Tellija l on esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks. T ellijal on kohtumistel jagatud info ja esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid uuringu tegevuste ja ajakava osas, projekti läbiviimise metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste täpsustamiseks. Poolte vastutus ja vääramatu jõud Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest , eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vast a lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. Lepingu s sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 1 0 % ( kümme protsenti ) lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda . Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellija l õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtja le kirjaliku lt avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist kümne ) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga . Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest , või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. Vääramatu jõuna ei käsitleta taotluse esitamise kuupäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Taotluse esitamise hetkel kehtivad piirangud on lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. Autoriõiguse d L epingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud töö mistahes resultaadid (edaspidi „materjalid“) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi „õigused“), sh autori kõik varalised õigused , lähevad materjalide vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest täies mahus üle tellijale . M aterjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt ül e antavad ei ole) annab töövõtja tellijale arvates materjalide üleandmisest kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva tagasivõtmatu ainu litsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“) . Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks . Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö te ostamise käigus üleantud materjalidega. Tellijal on pärast töö üleandmist õigus kasutada t ööd oma äranägemisel. T öö kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigus t lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada , v.a mitteärilistel eesmärkidel teadus-, arendus- ja õppetöös. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele t öö te ostamisega seotud autoritasud. Tellija ja töövõtja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalministeeriumile. Teadete edastamine ja volitatud esindajad Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks , kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise kor ral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas saatmise le järgnevalt tööpäeval . Poolte volitatud esindajad on: Tellija volitatud esindaja on Ermo Täks , e-post: xxx tel: xxx või tema asendaja . Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellija t kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. Töövõtja volitatud esindaja on X , e-post X , tel efon X. Konfidentsiaalsus ja andmete töötlemine Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige , kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta . Töövõtja ei tegele l epinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele au ditooriumitele, mis puudutavad t ö öde protsessi ja tulemusi kuni t ööde vastuvõtmiseni, välja arvatud t ellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjaliku lt taasesit ataval nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele , kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluva te le juriidilis tele isiku te le või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. T öövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest . Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu, kui see on vajalik taotluses esitatud uuringu läbiviimise metoodikast tulenevalt. Töövõtjal on kohustus uuringu käigus kogutud andmekogud säilitada kodeerituna ja hulgana, mis välistab nende samastamise konkreetsete isikutega , välja arvatud kui kokkuleppel tellijaga otsustatakse andmekogus olevad andmed (osaliselt või tervikuna) hävitada . Andmekogusid võib kasutada vaid teadustööks ning isikulist teavet nendega kaasa ei anta. Töövõtja krüpteerib vastavad andmekogud hil jemalt kahe kuu jooksul pärast t ööde üleandmist t ellijale, mida töö võtja kinnita b allkirjaga eraldi aktil. Kui t öövõtja jätab andmed krüpteerimata , on t ellijal õigus nõuda leppetrahvi 1 0% (k ümme protsenti) lepingu h innast. Krüpteeritud andmekogu säilitamise tähtaja ja tingimused lepivad pooled kokku valmis töö üleandmisel. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2023 . Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta , välja arvatud kui selline võimalus oli konkursi dokumentides sätestatud . Pooled võivad lepingut mõjuva põhjuse olemasolul muuta . Lõppsätted Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatu s t. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus . Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ma rgus Arm x Peadirektor x Uuri misprojekti „ Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine “ h indamis kriteeriumi te kirjeldus Taotluse eest on võimalik kokku saada maksimaalselt 1 15 väärtus punkti. Taotluse maksumus – 10 väärtus punkti Taotluste maksumuste hindamine toimub järgmiselt: madalaima maksumusega taotlus saab maksimaalse arvu punkte ( 1 0 ); järgmised taotlused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste taotluste punktisumma arvutatakse valemiga: madalaima taotluse maksumus: (jagatud) hinnatava taotluse maksumus x (korda) kriteeriumi osakaal ( 1 0 ). Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Tehniline lahendus – 1 05 väärtus punkti Taotlus te tehnilist lahendust hinnatakse kaheksa alakriteeriumi abil . Taotluse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 2 .1 . – 2 . 8 . kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel ja jagamisel hindajate arvuga . 2.1.-2.5. Uurimis- ja arendusülesannete teostamise kava d Iga tehnilises kirjelduses esitatud uurimis- ja arendusülesande teostamise kava hinnatakse eraldi (alakriteeriumid 2.1-2.5.). Iga uurimisülesande eest on võimalik max saada 10 väärtuspunkti, kokku max 50 punkti alakriteeriumites 2.1. -2.5. Alakriteeriumites 2.1.-2.5. kasutatakse hindamisel järgmist hindamismetoodikat: U urimis - ja arendus ülesande teostamise kava on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Kavas on esitatud järgnevad punktid : uurimis- ja arendusülesan ne väiksemateks osadeks lahti kirjutatult; teoreetiline lähenemine (kui asjakohane) ; kasutatavad andmed ja allikad; andmekogumise- ja andmeanalüüsi meetodid . Kõik loetletud punktides tehtud valikud toetavad üksteist , tõotavad an da töö läbiviijale piisavalt teavet uurimis - ja arendus ülesan de teosta miseks ning on loomingulised . Pakutu sisalda b asjakohaseid lähenemisi, mida tellija ei nõudnud. Pakutu ületab tellija ootuseid. 1 0 punkti U urimis - ja arendus ülesande teostamise kava on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Loetletud p unktides tehtud valikud toetavad üksteist ning tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet uurimis - ja arendus ülesa n de teosta miseks. Pakutu vastab tellija ootustele neid ületamata . 7 p unkti U urimis - ja arendus ülesande teostamise kava on läbi mõeldud ning piisavalt kirjeldatud. Loetletud p unktides tehtud valikud toetavad üldjoontes üksteist , ning annavad töö läbiviijale üldjoontes piisavat teavet uurimis - ja aredus ülesan de teostamiseks. K uid pakutu osas esineb üksikuid mittepõhimõttelist laadi puudujääke või küsitavusi . Pakutu vastab põhiosas tellija ootustele. 4 punkti U urimis - ja arendus ülesande teostamise k ava s esineb pealiskaud sust ja/või põhimõttelisi puudujääke või küsitavusi selles osas, kuidas loetletud punktides tehtud valikud toetavad üksteist ning annavad töö läbiviijale piisavat teavet uurimis - ja arendus ülesan de teos tamiseks. Tellija hinnangul on oht, et projekti eesmärke ei saavutata. 1 punkt 2 . 6 . Uurimisrühma koosseis (k.a liikmete pädevused ) ja tööjaotus – max. 30 punkti Taotlusest nähtub selgelt, millised on uurimisrühma liikmete pädevused ning milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Uurimisrühma tead uspublikatsioonid on v äga tugevad . Lisaks miinimumpädevustele on uurimisrühmas täiendavaid pädevusi, mille vajalikkuse põhjendus on tellija jaoks veenev. 30 punkti Taotlusest nähtub selgelt, millised on uurimisrühma liikmete pädevused ning milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Uurimisrühma teaduspublikatsioonid pole nii tugevad või lisapädevused nii asjakohased kui parimal taotlejal . 20 punkti Taotlusest nähtub uurimisülesannete kaupa selgelt, millised on uurimisrühma liikmete pädevused ning milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Uurimisrühm vastab oma pädevustelt ja kogemustelt konkursidokumentides kirjeldatud miinimumnõuetele. 10 punkti Taotluses on kirjas, et uurimisrühma l tervikuna on olemas minimaalsed vajalikud pädevused projekti läbiviimiseks. Samas pole selge, milliste töölõikude eest keegi vastutab ja / või kas töölõgu eest vastutab õige rolliga ( p ädevus ja kogemused ) isik . Tellija ei saa esitatud lünkliku info põhjal olla kindel, et projekti eesmärgid saavad kvaliteetselt täidetud. 1 punkt 2 . 7 . Projekti aja - ja tegevuskava koos vastutajate nimedega – max. 15 punkti Kav a on esitatud , t egevused on alategevusteks jaotatud ja n ende toimumine on nädalase täpsusega ajastatud . I ga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d) . Ajakava on teostatav. Kavas on märgitud ära olulisemad koosolekud tellija ja uuringu juhtrühmaga ning nende koosolekute eesmärk. Pakutud kava veenab tellijat, et taotleja suudab täita lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt. 15 punkti Kava on esitatud , tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juur de märgitud läbiviija(d) , vastutaja(d) või tekitab k ava teostatavus muus osas üksikuid küsimusi ( nt on mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood) . Need puudused pole aga põhimõttelised. 1 0 punkti Kava on esitatud , tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on nädalase täpsusega ajastatud . Samas pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d). Lisaks tekitab kava teostatavus muus osas küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood). 5 punkti K ava on küll esitatud , aga üldi sel ja läbipaistmatul kujul, m istõttu pole tellijal võimalik veenduda kava teostatavuses. Tellijal tekib küsimus, kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada lepingu kvaliteetne ja õigeaegne täitmine. 1 punkt 2 . 8 . Projekti käigus esineda võivad riskid ja nende maandamise kava (koos vastutajate rollidega ) – max. 1 0 punkti Taotleja on taotlu ses põhjalikult kirjeldanud võimali k k e probleem e ja risk e , mis võivad projekti käigus ette tulla ning nende maandamise plaani (lisatud on vastuta jate rollid ). 10 punkti Taotleja on taotl uses kirjeldanud võimalik k e probleem e ja risk e , mis võivad projekti kä igus ette tulla ning nende maandamise plaan i ( lisatud on vastusta jate rollid ) . Tellijal tek ivad üksikud küsimused võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide maandamise meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised. 5 punkti Risk e ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest tulenevalt pole tellija l võimalik taotluse s toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et ris kid saavad maandat ud . 1 punkt Taotluste hindamine Eduka taotlus e valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel. Taotluse l ahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme taotlejatest sõltumatu hindaja poolt . Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika s kirjeldatud põhimõtetest , h indavad taotlusi iseseisvalt ning esitavad iga tehnilise la h enduse hinda miskriteeriumi le antud hinde kohta lühikese kirjaliku põhjend use. Vajadusel võivad hindajad taotlus i omavahel võrrelda. H indamiskriteeriumi le erinevate hindajate poolt antud punktid summeeritakse ja leitakse hindajate antud punktide aritmeetiline keskmine (taotluse väärtuspunktid) . Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud taotlus . Võrdsete väärtuspunktidega taotlus te korral tunnistatakse edukaks taotlus , millele on omistatud h indamiskriteeriumi 2 . 6 . eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui selle eest saadud väärtuspunktid on taotlus t el võrdsed, tunnistatakse edukaks taotlus , millele on omistatud kõrgem kogu punktisumma hindamiskriteeriumite 2 . 1 . -2.5. eest . Kui ka siis on taotluste punktisummad võrdsed, korraldab tellija eduka taotluse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud taotluse esitanud taotlejatel liisuheitmise juures viibida. Kui parim (või ainus) taotlus saab taotluse tehnilise lahenduse eest vähem kui 65 punkti või vähemalt ühes hindamiskriteeriumi s minimaalse arvu punkte , kuulutatakse konkurss luhtunuks . Uuringukonkursi „ Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine “ küsimused-vastused ja konkursi teated 1. Küsimus … 1. Vastus ... 1. Teade konkursi korraldajatelt … Konkursi „ Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine “ m enetluskord Nõuded taotluse l e Nõuded taotlusele on ära toodud tehnilise kirjelduse alajaotuses „ Taotlejal tuleb taotluses esitada “ ja „ Nõuded uurimisrühmale “ . Taotlus e ettevalmistamine, esitamine ja suhtluskord Taotlus esitatakse Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) . ETISt puudutavate tehniliste küsimuste korral tuleb taotlejal pöörduda ETISe kasutajatoe poole: [email protected] või 730 0373. Huvitatud isikutel on õigus küsida konkursidokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti teel korraga kahel aadress il : [email protected] ja [email protected] H uvitatud isiku küsimustele vastatakse 3 tööpäeva jooksul. E sitatud küsimused ja vastused tehakse samaaegselt kättesaadavaks kõigile isikutele ETISes konkursidokumentide juures . Taotle ja kannab kõik taotlus e ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning taotlus e tähtaegse esitamise riski. Ühise taotluse esitamisel vastutavad lepingu täitmise eest ühistaotlejad solidaarselt. Taotlejad nimetavad konkursil osalemisega ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ühistaotlejate volikiri tuleb lisada taotlusele (vabas vormis dokument). Taotleja, kes kavatseb teenuse osutamiseks kasutada alltöövõtjaid ja/või koostööpartnereid, esitab taotluses alltöövõtjate ja/või koostööpartnerite rolli projektis, sh nende poolt projektis osutatavad teenused, eeldatava tööde maksumuse ja tööjaotuse (nime ja registri- või isikukoodid, nende kvalifikatsioon ja pädevused). T aotleja lisab alltöövõtjate ja/ või koostööpartnerite kinnituskirjad projekti täitmises osalemise kohta (vabas vormis dokument). Taotlus on konfidentsiaalne kuni lepingu sõlmimiseni. Taotleja märgib taotluses, milline teave on tema ärisaladus, ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Taotleja ei või ärisaladusena märkida taotluse maksumust või osamaksumusi. Tellija ei avalikusta taotluste sisu ärisaladusega kaetud osas. Tellija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles taotleja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. Taotlus te menetlemine, sh hindamiskriteeriumid K õik konkursikutses toodud tähtajaks esitatud taotlus ed avatakse ning nende vastavust konkursidokumentides sätestatud nõuetele kontrollitakse . Taotlejalt võidakse küsida täpsustavaid andmeid ja täiendavaid selgitusi esitatud taotluse kohta. Konkursile kvalifitseeruvad taotlused, mille eelarve jääb antud tehnilises kirjelduses ära toodud eelarve summa piiresse . Eelarvet ületavad taotlused on tellijal õigus tagasi lükata. K õiki vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse „ Hindamiskriteeriumite kirjelduse “ dokumendis kirjelda tud kriteeriumite alusel . Juhul kui taotlus ei vasta konkursidokumentides esitatud tingimustele, lük atakse taotlus tagasi. Vajadusel võrreldakse taotlus i omavahel . Tere! Meil on hea meel teatada, et Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) avab projektikonkursi „ Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine “ . Projektikon ku rsil on viis uurimis - ja arendus ülesa nnet: Kirjeldada teiste sarnaste organisatsioonide ( välis - ja kodumaiste) protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi väljatöötamise ja rakendamise kogemusi ning koostada soovitused projekti organisatsiooniliseks ülesehituseks (projektorganisatsiooni koosseis, vastutused, pädevused, rollid, sisekommunikatsioon jne) ning läbiviimiseks. Koostada Sotsiaalministeeriumi ( So Mi ) valitsemisalale universaalne mudeli väljatöötamise juhend, mille järgi asutused töötavad välja oma protsessi- ja riskihalduse mudelid. Valmistada ette ja viia läbi ettevalmistavad tegevused protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi rakendamiseks SoMi valitsemisalas ning nõustada asutusi mudelite koostamise käigus. Koostada kogu SoMi valitsemisala hõlmav protsessi- ja riskihalduse mudel. Täiustada protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendit eelnevate uurimis- ja arendusülesannete teostamise käigus saadud kogemustele tuginedes. Projekti rahastab Sotsiaalministeerium ning selle maksimaalseks maksumuseks on 166 799€ (summa sisaldab käibemaksu). Projektikonkurss on avatud 08 . 11 .202 2 - 0 6 . 12 . 2022 kell 17:00. Eeldame, et l eping sõlmitaks e detsembris 2022. a . ja projekti avakohtumine toimub jaanuari alguses 2023. a. P rojekt peab lõppema hiljemalt 31.12.2023. a . Taotlused tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonnas www.etis.ee . Projektikonkursil on oodatud osalema kõik uurimisrühmad või konsortsiumid, mis vastavad tehnilises kirjelduses toodud kvalifitseerumisnõuetele. Küsimused saatke korraga Ermo Täks ile ( TEHIKu projektijuht ) , [email protected] ja Marion Pajumets ale ( Sotsiaalministeeriumi teadusnõunik ) , [email protected] Palume aegajalt jälgida küsimuste-vastuste ja konkursi jooksvate teadete faili ETISe konkursi kaustas. See uueneb vastavalt vajadusele. ETISega seotud tehniliste küsimuste korral palume pöörduda ETISe kasutajatoe poole ( [email protected] , tel 730 0373). ETISe uudis on siin. Edastage julgesti seda teadet asjakohastele uurimisrühmadele ja ekspertidele. Ootame väga teie taotlust! Ermo ja Marion [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] ; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Tere! Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) avab projektikonkursi „ Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine “ . Projektikon ku rsil on viis uurimis - ja arendus ülesa nnet: Kirjeldada teiste sarnaste organisatsioonide (välis- ja kodumaiste) protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi väljatöötamise ja rakendamise kogemusi ning koostada soovitused projekti organisatsiooniliseks ülesehituseks (projektorganisatsiooni koosseis, vastutused, pädevused, rollid, sisekommunikatsioon jne) ning läbiviimiseks. Koostada Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale universaalne mudeli väljatöötamise juhend, mille järgi asutused töötavad välja oma protsessi- ja riskihalduse mudelid. Valmistada ette ja viia läbi ettevalmistavad tegevused protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi rakendamiseks SoMi valitsemisalas ning nõustada asutusi mudelite koostamise käigus. Koostada kogu SoMi valitsemisala hõlmav protsessi- ja riskihalduse mudel. Täiustada protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendit eelnevate uurimis- ja arendusülesannete teostamise käigus saadud kogemustele tuginedes. Projekti rahastab Sotsiaalministeerium 2022. aastaks eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest ning selle maksimaalseks maksumuseks on 166 799€ (summa sisaldab käibemaksu). Projektikonkurss on avatud 08 . 11 .202 2 kuni 0 6 . 12 . 2022 kell 17:00. Eeldame, et l eping sõlmitaks e detsembris 2022. a . ja avakohtumine toimub jaanuari alguses 2023. a. P rojekt peab lõppema hiljemalt 31.12.2023. a . Taotlused tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonnas www.etis.ee . Projektikonkursil on oodatud osalema kõik uurimisrühmad või konsortsiumid, mis vastavad tehnilises kirjelduses toodud kvalifitseerumisnõuetele. Küsimused saatke korraga Ermo Täks ile ( TEHIKu projektijuht ) , [email protected] ja Marion Pajumets ale ( Sotsiaalministeeriumi teadusnõunik ) , [email protected] Palume jälgida küsimuste-vastuste ja konkursi jooksvate teadete faili ETISe konkursi kaustas. ETISega seotud tehniliste küsimuste korral palume pöörduda ETISe kasutajatoe poole ( [email protected] , tel 730 0373). ETISe uudis on siin. Ootame väga teie taotlust! RHSi TEADUS- JA ARENDUSTEENUSE ERANDIT KOHALDAVA AVALIKU KONKURSIGA TELLITAVA PROJEKTI TEHNILI SE KIRJELDUS E VORM P rojekti tellija andmed Organisatsiooni nimi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress ) Margus Arm , pea direktor , [email protected] Projektitaotluse kontaktisikud (nimed, ametikohad, e-posti aadressid) TEHIKu projektijuht Ermo Täks, [email protected] ja So tsiaalministeeriumi t eadusnõunik Marion Pajumets, [email protected] Projekti andmed Projekti pealkiri So tsiaalministeeriumi valitsemis ala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad projektid (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Sellise suunitlusega projekti Eesti riigiasutustes teadaolevalt läbi viidud ei ole. Lähedastest projektidest on Riigi Infosüsteemi Amet ( RIA ) seoses Eesti infoturbestandardi ( E - ITS ) rakendamisega läbi viinud ühe pilootrakenduse 10 riigiasutusega ja on läbi viimas 16 riigiasutusega ka teist pilootrakendust. RIA piloot projekti fookus on uuele infoturbe standardile üleminek, kuid tegu pole teadusarendus projektiga. Tellitava projekti eesmärk on analüüsida sotsiaalministeerium i koos valitsemisala asutustega (edaspidi SoM i valits emis ala ) protsesse ja hinnata riske ja võimalusi neljas t erinevast vaatenurgast: 1) riigiasutuste toimimise tõhusus valits emis ala s; 2) õppida viimaste aastate kriisidest ja valmistuda järgmisteks koos vastavate ressursihalduse ja äriprotsesside analüüsi de ga; 3) teha vajalikud eeltööd E-ITS standardi rakendamiseks minist eeriumis ja valits emis ala asutustes ; 4) t eha vajalikud ettevalmistused andmepõhise riigivalitsemise juurutamiseks ja andmete t õhusamaks t aaskasutuse ks . Tellitava projekti eripära seisneb ambitsioonis vaa delda SoMi valitsemisala asutusi laiemalt kui vaid infoturbe vaatest , sidudes nii organisatsioonilised kui ka neid toetavad tehnilised protsessid ühtse metoodika alusel ( nt. sotsiotehnilise analüüsi meetodil) . See võimaldab käsitleda inimtegevusi ning automatiseeritud tegevusi ühes vaates ning loob se ega eeldused valits emi sala ülese tervikliku käsitluse tekkeks. Täiendavalt on kavas luua sobiv ja üldkasutatav metoodika vastavate analüüside teostamiseks asutuse enda ressurssidega, mis aitab tagada plaanitavate jätkutegevuste elluviimist ning hilisemat riskide jätkusuutlikku haldamist. Seoses sellega peab konkursi võitja andma ülevaa te analoogsete projektide käigus saadud varasema s t kogemust Eestis ja väljaspool, et võimalikult palju õppida eelkäijate kogemusest nii protsessi ettevalmistamise ja läbiviimise kui ka projekti tulemuste tulemusliku kogumise, hoiustamise ja haldamise kohta. Projekti seotus A. ministeeriumi prioriteetsete ülesannetega (tööplaaniga) ning B. läbivalt oluliste teemadega (2022. a on nendeks COVID-19, rohepööre). Toetab 2022. a prioriteetset projekti „Riigireform SoM i valitsemisalas“ , mille eesmärk , lihtsustatult, on liita tänased SoM i tervisevaldkonna teadmised ja ülesanded ning tuua need ühtsete põhimõtete ja juhtimise alla . Toetab k riisideks ( e.g . COVID-19 ja sõda Ukraina s ) valmistumi s t . A jakoha ne ja korrekt ne ülevaade protsessidest, ressurssidest ja nende rist seo stest on kriitilise tähtsusega kriisiolukorras otsusetoe loomisel . Toetab E- ITS i k asutuselevõtt u 2024. a . Toetab SoM i valitsemisala andmestrateegia koostamist . Joonis 1. SoMi protsessi ja riskihaldusmudeli loomise ülevaatlik skeem tellitava projekti kirjeldamiseks P robleemi või olukorra kirjeldus Vajadus tellitava projekti järele tekkis nelja suure a rengu kokkulangemisest: 1) riiklike teenuste korrastamise plaanide realiseerimine SoM i valits emi sala l ; 2) COVID - 19 pandeemia ja Ukraina sõja tõttu vallandunud humanitaarkriisidest tulenevate muutuste teadvustamine ; 3) uue infoturbestandardi plaanitav kasutuselevõtt 2024 . a ; 4) d igiareng ja andmepõhine teenuste juhtimine riigisektoris . Kõikide kõnealuste protsesside k oosesinemine võimaldas leida nende ühisosa, mis on toodud Joonis el 1. , ning mille mõju avaldub tekkinud vajaduste ning nendega seotud äriprotsesside optimeerimises, koostöö tõhustamises või uute koostöövormide otsingus. Ühtlasi võimaldab selline tegevus tõhustada otsus t e tegemise protsessi läbi paranenud mõjuanalüüside ning saavutada seeläbi parem otsus t e kvalitee t . Viimast võimaldab ülevaade valits emis sala olulisematest äriprotsessidest, selle koostamise käigus kogutud teabest ning protsessidega seotud riskidest. Tehnilisest vaatest on SoMi ja valits emis ala asutuste teenused, protsessid ja ressursid hetkel kaardistatud erinevate metoodikatega ning ebaühtlaselt. See takistab ülevaatlikku prioriteetsuse skeemi loomist kriisiolukordadeks ( mh : millised teenused on esmatähtsad ja ajakriitilised ; millised protsessid, arendused jne on vajadusel võimalik pausile panna ; mis on ajatamise rahaline ja kaudne mõju teistes protsessides). Lihtsalt öelduna on väga keeruline kriitilise protsessi töös hoidmiseks ja/või probleemide lahendamiseks leida oma valit s emi sala seest kiiret ressurssi ning see ohustab valitsemisala asutuste toimepidevust. Samuti ei ole ülevaadet, kas ressursid on kulutõhusad ning kas enim kulutusi (peamiselt tööjõu kulud läheb kriitiliste le protsessidele . Analüüsimist vajab, millised on vältimatult töös hoidmist vajavad andmekogud, infosüsteemid , protsessid. Seoses E- ITS i kasutuselevõt uga 2024. a , tuleb maini da , et i nfosüsteemide turvameetmete süsteemi ( ISKE ) aluspõhimõtted, rakendamise loogika ning auditeerimise skeemid ei ole selle esmasest avaldamisest 2003 . a alates , ehk 17 aasta jooksul piisavalt muutunud. Sellest tulenevalt on Eesti infoturbealases õigusruumis probleemiks üksnes andmekogudele fokusseeritud infoturbeparadigma, mis vajab laiendamist. Kehtiv regulatsioon on üles ehitatud andmekogude põhisele infoturbe tagamise süsteemile. ISKEt rakendatakse andmekogudes sisalduvate andmete töötlemiseks kasutatavatele infosüsteemidele ja seega keskendub ISKE kitsalt andmekogudes sisalduvate andmete kaitsmisele. See lähenemine on loonud olukorra, kus turvameetmete rakendamisel on rakendaja perspektiiv sageli ebaproportsionaalselt kitsas . E - ITS i rakendamine eeldab organisatsioonidelt töömahuka id ettevalmistust egevusi , muu hulgas näiteks asutuste olulisemate tööprotsesside määratlemist ja kaardistamist. Ettevalmistavate tegevuste määratlemiseks ja läbiviimiseks infot napib ning see on tõstatanud vajaduse selge ja ülevaatliku metoodilise juhendi järele . Metoodilise juhendmaterjali väljatöötamiseks ja rakendamiseks napib nõuetele vastavaid teadmisi ja vahendeid, mida konkursi kaudu püütakse hankida vastava valdkonna teadlastelt . SoMi valitsemisala andmestrateegia koostamine on oluline andmete ühekordse kogumise eesmärgist lähtuvalt, nagu on sätestatud Euroopa Liidu poliitilistes suunistes ja õigusaktides . I nitsiatiivi eesmärk on Euroopa Liidu siseselt vähendada administratiivset koormust, tõsta asjaajamise tulemuslikkust, paremini kaitsta isikuandmeid, avad a teenuseid piiriüleseks suhtluseks ning moodustada osa Euroopa digitaalsete teenuste portaalist „ Single Digital Gateway “. SoMi valits emi salas kogutavad andmed on näiteks terviseandmed, mida on üha rohkem vaja Euroopa Liidu piires liikuvate kodanike tervise eest hoolitsemiseks vms. Üle e uroopalisele perspektiivile lisaks on Eestis ü ha rohkem hakatud käsitlema digiteemat riigihalduses, n äiteks on loodud „ Digiühiskonna arengukava 2030 “ , mille s kirjeldatud arenguhüpped eeldavad digitaalselt toimivate ja hästi juhitud teenuseprotsessidega valitsusasutusi, kes on võimelised kiiresti üle minema sündmuspõhistele ning proaktiivsetele teenustele, kasutama tulemuslikult tehisintellekti ning kasutajakeskselt teenindama kodanikke ja asutusi. Üheks sell ega seotud väljakutseks on andmepõhine riigivalitsemine ning andmete taaskasutus , mille rakendamiseks napib oskusi ja ka võimalusi . Arengukavas sõnastatud kitsaskohad on väga iseloomulikud ka SoMi valitsemisalas : Riigivalitsemises ei kasutata otsuste tegemisel andmeanalüüsi võimalusi kaugeltki piisavalt. Riigi tehtavate otsuste ja analüüside lähteandmetest ning arvutuskäigust on ebapiisav ülevaade, mis vähendab riigi läbipaistvust. Ülevaade riigiasutuste ja omavalitsuste kätte kogunevatest andmetest on ebapiisav. Andmehalduse kvaliteet ja arengutase, sh vastutus, korraldus ja pädevus, on asutuseti väga ebaühtlane. Andmete rist- ja taaskasutusel on õigus- ja infoturbepiiranguid, eriti seoses isikuandmetega. Paljud avaliku sektori asutused vahetavad omavahel endiselt (digi)dokumente, mitte masinloetavaid andmeid, ja peamiselt keskendutakse üksnes struktureeritud andmetele. Ühtlasi võimaldab edukas projekt adresseerida veel mitmeid eelpool mainitud administratiivseid väljakutseid, milleks on järgmisteks kriisideks valmistumine ja laiapindse riigikaitse raames püstitatud riigikaitseliste vajaduste väljaselgitamine ning adresseerimi ne. Uurimis- ja arendusülesanded Uurimisküsimus: Millised on sarnaste eduka te projekti de edu- ja võtme kriteeriumid? Kuidas on projekt üles ehitatud, millised on võtmerollid ja kriitilised kompetentsid ning milline on optimaalne projektorganisatsiooni ülesehitus. Uurimis - ja arendus ülesanne: K irjeldada teiste sarnaste organisatsioonide ( välis - ja kodumaiste) protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhend i väljatöötamise ja rakendamise kogemus i ning koostada soovitused projekti organisatsiooniliseks ülesehituseks ( projektorganisatsio o ni koosseis, vastutused , pädevused, rollid , sisekommunikatsioon jne) ning läbiviimiseks . Uurimisküsimus: Milli sed vajalikud teadmised peavad olema juhendi s , et võimaldada So Mi valits e misala asutustel edukalt läbi viia protsessi- ja riskihaldusmudeli analüüs ja tulemuste vormistam ine ? Milline peak s olema juhendi maht, ülesehitus, kriitilised komponendid ja nende esitusviis? Uurimis - ja arendus ülesanne: Koostada SoMi valitsemisalal e universaalne mudeli väljatöötamise juhend , mille järgi asutused töötavad välja oma protsessi- ja riskihalduse mudeli d . Uurimisküsimus: Millised on juhendi edukaks rakend amiseks vajalikud tegevused? Kuidas neid läbi viia kõige tulemuslikumal moel? Kuidas toetada asutuste analüüsitegevust parimal võimalikul moel? Kuidas tulemusi koguda, milli seid kontrolltegevusi rakendada ? K uidas tulemusi vormistada ja esitada, et tagada nende hilisem korduvkasut atav us ja arendus? Uurimis - ja arendus ülesanne: V almistada ette ja v iia läbi ettevalmistavad tegevused protsessi- ja riskihalduse mudel i koostamise juhendi rakendamiseks So Mi valitsemisalas ning nõustada asutusi mudelite koostamise käigus . Uurimisküsimus: Milline on kogu SoM i valitsemisala hõlmava protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamiseks parim moodus ning optimaalseim vorm? Kuidas protsesse ja riske suhestada omavahel ning määrata nende tähtsust? Milliseid risk e ja nen de kombinatsioone on võimalik täiendavalt tuletada (nt liitriskid) ning kuidas hinnata nende olulisust? Kuidas hinnata protsesside ja riskide ga seotud ressurss ide omadusi ning leida valdkonnad, mis vajavad täiendavat tähelepanu ? Millised on olulisemad andme d , mille kasutamine otsustusprotsessis tõhustaks otsuste ette valmistamise kvaliteeti ? Uurimis - ja arendus ülesanne: Koostada kogu So M i valitsemisala hõlmav protsessi- ja riskihalduse mudel . Uurimisküsimus: Millised olid olulisemad õppetunnid protsessi- ja riskihalduse juhendi rakendamisel? Kuidas lisada saadud kogemused juhendi sse par ema tulemuse saavutamiseks ning mi s võimalused on protsessi- ja riskihaldusmudeli jätkusuutlikkuse tagamiseks peale projekti lõppu? Millised on vajalikud rollid ja vastutused protsessi- ja riskihalduse mudeli tulemuslikuks haldamiseks ja arendamiseks tulevikus? Uurimis - ja arendus ülesanne: T äiustada protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendit eelnevate uurimis- ja arendusülesannete teostamise käigus saadu d kogemustele tuginedes . Projekti eeldatav mõju / tulemuste rakendamine A. Toetab 2022. a prioriteetset projekti „Riigireform SoMi valitsemisalas“, mille eesmärk, lihtsustatult, on liita tänased SoMi tervisevaldkonna teadmised ja ülesanded ning tuua need ühtsete põhimõtete ja juhtimise alla . Riiklike teenuste korrastamise raames tehtavad teenuste osutamise korrastused ja optimeerimised . Kasutusele on võetud kaasaegsed juhtimispõhimõtted ning juhtimiskvaliteet on paranenud kõikidel tasanditel. Keskvalitsuse asutuste tegevus on muutunud efektiivsemaks, dubleerimised on vähenenud ning avalike ülesannete täitmist on konsolideeritud. Riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimisel on edasi liigutud ning saavutatud kokkuhoid administreerimise kuludes. Riigivalitsemise efektiivistamine toetab majanduskasvu saavutamist, halduskoormus ettevõtjatele ja elanikele on vähenenud ning avalike teenuseid pakutakse kasutajasõbralikumalt. B. Toetab kriisideks ( e.g . COVID-19 ja sõda Ukrainas) valmistumist. Kriisideks valmistumine ja laiapindse riigikaitse ootustele vastamine , sh : Riigi ja ühiskonna toimimist elutähtsate teenuste või muude riigikaitse tähenduses oluliste teenuste toimepidevuse tagamine . R ahvusvahelisel tasandil pingete ennetamine, vähendamine ja sobivate tingimuste loomine nii usutavaks heidutuseks kui ka kollektiivkaitse ja kriisiohje rakendumiseks . R iigi strateegilise kommunikatsiooni arendami ne ja psühholoogili s e kaitsevõime tõus . S isejulgeoleku tagamine ja asutuste valmisoleku tõstmine kriisi või rünnaku ajal ning samuti Eesti iseseisvuse, suveräänsuse ja põhiseadusliku korra kaitse toetamine . C. Toetab E- ITSi kasutuselevõttu 2024. a . Uuele infoturbe standardile (E-ITS) üleminek : • koostatud on eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav alus infoturbe käsitlemiseks, mis on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud infoturbehalduse standardiga ISO/IEC 27001. • Taga takse avalike ülesannete täitmiseks kasutatavate äriprotsesside ja infosüsteemide kõikehõlmav kaitse ning saavuta takse infoturbe ühtlane tase nende kõigis osades. D. Toetab SoMi valitsemisala andmestrateegia koostamist . SoM i valitsemisala andmestrateegia koostamine : SoM i valitsemisala andmehalduse põhimõtte d on rakenda tud , mis edendab andmete (taas)kasutust, võimaldab pakkuda integreeritud sündmuspõhiseid teenuseid ning toetab andmepõhist otsustuskultuuri. Projekti metodoloogia Projekti elluviimisel on soovituslik rakendada sotsiotehniliste süsteemide lähenemist, mis käsitleb organisatsiooni koosnevana pidevat vastastikust koosmõju evivatest inimestest ja tehnilistest komponentidest. Metodoloogia uurimis- ja arendusülesannete kaupa Kirjeldada teiste sarnaste organisatsioonide ( välis - ja kodumaiste) protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi väljatöötamise ja rakendamise kogemusi ning koostada soovitused projekti organisatsiooniliseks ülesehituseks (projektorganisatsiooni koosseis, vastutused, pädevused, rollid, sisekommunikatsioon jne) ning läbiviimiseks. Taotluses tuleb nimetada minimaalselt nel i sarnas t projekti /süsteemi , mi lle juhendi väljatöötamise ja rakendamise kogemust peetakse otstar b ekaks analüüsida taustaks . Välja tuleb tuua ka põhjenduse d (st. esita da valiku tegemise loogika ja printsiibid), miks just ne nde kogemust soovitakse analüüsida tellitava projekti jaoks taustateadmiste kogumiseks. Need peaks hõlmama nii Eesti kui ka välisriikide süsteem e . Projekti alguses toimub kohtumine tellija ja juhtrühmaga, kus tehakse lõplik valik süsteemide kohta, mida analüüsitakse tellitava projekti esimeses faasis. Esitatakse lühikesed ülevaated õpimomentidest , mis on saadud varasemate projektide rakendamise kogemus test. Uurimis- ja arendusülesande t eosta b konkursi võitja . Väljundiks on raport valitud projektidest, nende taustast ja läbiviimise asjaoludest , kasutatud metoodikast, organisatoorsest ja korralduslikust küljest (projektorganisatsiooni kirjeldus, tulemuste loomise, salvestamise, edastamise aspektid jms), tulemustest, saadud õppetundidest . Lisaks tuleb raporti lõpus, lähtudes analüüsitud varasemate projektide õppetundidest, anda soovitused SoM i valitsusala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomiseks. Koostada SoMi valitsemisalale universaalne mudeli väljatöötamise juhend, mille järgi asutused töötavad välja oma protsessi- ja riskihalduse mudelid. Juhendmaterjal peab olema üldkasutatav SoM i erinevatele asutustele , asutuse spetsiifikast ja suurusest sõltumatu. Peab sisaldama erinevate välja pakutud analüüsi meetodite kirjeldus i , notatsioon e ja jooniseid koos sobivate kasutusjuhtudega , näidisküsimust ikku jms. Juhendmaterjali pikkus ei tohi ületada 5 0 lehekülge. M uu hulgas peab juhend sisaldama soovitusi rakkerühmade loomis e kohta asutustes ( sh rollid, kompetentsid, liikmete soovitavad eelteadmised jms) , m ille peamiseks ülesandeks on asutus t e spetsiifilis t e protsessi- ja riskihalduse mudeli te loomine (soovitavalt ka hilisem haldus). Juhendmaterjali täiendamine toimub pidevalt kogu projekti jooksul rakendamise käigus saadud kogemuste valguses. Uurimis- ja arendusülesande teostab konkursi võitja. Väljundiks on: j uhendmaterjal SoM i valits emi sala asutuste le protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamiseks , vähemalt koos vajalike metoodikate kirjelduste ga , sellega seotud töövõtete ga , töö läbiviimiseks vajalike sammude ja nende järjekorra soovituste ga , saadud tulemuste kvaliteedimäärangute ga jms . Valmistada ette ja viia läbi ettevalmistavad tegevused protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi rakendamiseks SoMi valitsemisalas ning nõustada asutusi mudelite koostamise käigus. Juhendmaterjali mustandit tutvustatakse kick - off - tüüpi koosolekul valitsemisala asutustele . K oostöös asutustega komplekteeritakse asutuste rakkerümad, mis koosnevad (i) ja (ii) uurimis- ja arendusülesandest tulenevate soovituste kohaselt koostatud võtmeisikutes t . Rakkerüma de liikmed varustatakse vajalike eelteadmistega ja juhendmaterjalidega ning vajadusel juhendatakse rakkerühmi, ülesande spetsiifikast lähtuvalt , rakkerühmade aktiivse tegevuse jooksul . Peale pilootprojekti läbiviimist ühes asutuses , mille tulemusi arutatakse projekti juhtrühmas ja rakkerühmades , jätkub paralleelne töö asutuste rakke rühmades. Uurimis- ja arendusülesande teostajad: konkursi võitja viib läbi ettevalmistavad tegevused ja kokkuvõtva koosoleku ; SoM i allasutuse rakkerühm ad rakendavad mudeleid oma asutustes, kusjuures selle protsessi käigus toeta b rakkerühmi konkursi võitja . Väljundid : Kick - off -üritus ja piloteerimisele järgnev koosolek . I ga valits emi sala a sutuse põhine protsessi- ja riskihalduse mudel , mis vastab juhendis sätestatud kvaliteedinõuetele . Lühike raport, mis võtab kokku rakendamise õppetunnid ja annab soovitused rakendamise sujuvamaks muutmiseks . S isend s e llest tuleb integreerida juhendmaterjali lõppversiooni . Koostada kogu SoMi valitsemisala hõlmav protsessi- ja riskihalduse mudel; Peale valits emi sala erinevate asutuste protsessi - ja riskihaldusmudel ite koostamist on vaja koostada SoMi valitsemisala asutuste seostatud protsessi- ja riskihaldusmudel , mis esitab saadud tulemused ühe koondin a / tervikvaatena ning kirjeldab töö käigus saadud vaated omavahel suhestatuna, võttes arvesse nende olulisust, eesmärke jne. Tulemused kogutakse, vormistatakse ja hoiustatakse i ja ii uurimis- ja arendusülesande käigus koostatud soovituste kohaselt nii, et need oleks kättesaadavad erinevatele osapooltele erinevate asjakohaste riskide tuvastamiseks ja hindamiseks ning muude seonduvate juhtimisülesannete täitmiseks. Uurimis- ja arendusülesande teostab konkursi võitja. Väljundiks on raport e SoMi valits emi sala üldistatud protsessi - ja riskihalduse mudel . Raport sisaldab ka soovitusi raamistiku osas, mis aitaks tagada protsessi - ja riskihalduse mudeli erinevate osade hoiustamist, ligipääsu ja ajakohastamist . T äiustada protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendit eelnevate uurimis- ja arendusülesannete teostamise käigus saadud kogemustele tuginedes. Juhendmaterjali täiendatakse sobivate näidetega rakkerühmade praktilise kogemuse põhjal , tuuakse välja olulisemad õpikohad . Lõplik materjal esitatakse juhtrühmale seisukoha võtmiseks ning võimalike ebakõlade väljaselgitamiseks , mi lle valguses tuleb juhendit vaj a dusel täiustada. Uurimis- ja arendusülesande teostab konkursi võitja. V äljundid: T äiustatud juhendmaterjal , mis hõlmab soovitus i selle haldamiseks ja ajakohastamiseks tulevikus. Lühik okkuvõte projekti st ( p olicy brief -vor mi s), kus on SoMi valitsemisala värske kogemuse valguses toodud ära peamised nopped nii protsessi- ja riskihaldamise juhendi koostamiseks kui ka selle rakendamiseks suurtes asutustest nagu SoM . See dokument tuleb tõlkida ka inglise keelde . Tulemuste tutvustused vastavalt kokkuleppele tellijaga. Kuidas vastab projekt T&A tegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav) Protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine ja rakendamine riigiasutuses just sotsiotehnilise teoreetilis -metodoloogilise lähenemise alusel on uudne ; seda pole teadaolevalt Eestis varem kasututud ambitsio onikuselt ligilähedaseski projektis. Mudeli rakendamise ettevalmistamise metood iline lähenemine , ja rakenda vate asutuste aktiivse toetamise viis on uud sed. Tegemist on Eestile ainuomase lähenemisega (protsessi arenduse g a) , mille osas puudub varasem või rahvusvaheline kogemus. Protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine ja rakendamine valitsemisala asutuste enda võimaluste baasil t on loominguline tegevus, mille realiseerimiseks on palju erinevaid võimalusi . Nende seast sobivaima leidmine ning kohandamine konkreetsetele vajadustele on jäetud suuresti lahtiseks - taotleja enda analüüsi ja visiooni täita. Sotsiotehnilise analüüsimeetodi rakendamise ja ettevalmistamise metoodika on ettemääramatu tulemusega, kuna sobivaid lähenemisviise on erinevaid ja hangitavat metoodikat hakkavad rakendama asutused ise . Uurimis- ja arendusülesannete käigus tehtud valikuid põhjendatakse ja astutud metodoloogilisi samme kirjeldatakse raportites. Iga samm tuleneb eelmis (t)ega kogutud teadmistest. Varasemate etappide nägemusi ja soovitusi valideeritakse hilisemate tegevustega ja vajadusel parandatakse rakendamis e käigus saadud kogemuste valguses. Projekti uurimis- ja arendustegevus on seega läbipaistev ja süstemaatiline ning dokumenteerituse tõttu ka korratav j ärgmiste uurijate ja praktikute poolt, kes saavad tulemusi ka falsifitseerida. Juhend ja mudel on tõenäoliselt teatud ulatuses ülekantav ad teiste le riigiasutuste le , kes võtavad vastu samalaadse d väljakutse d. Ülekantavust soosib juhendi universaalsus , mis on tingitud vajadusest, et see oleks rakendatav erinevates SoMi valit s emisala asutustes. Projekti i ngliskeelne kokkuvõte võimaldab teiste riikide asutustel õppida SoMi kogemusest. Taotlejal tuleb taotluses esitada : 1. Metoodika kirjeldus ed uurimis - ja arendus ülesannete kaupa s.h: uurimis- ja arendusülesanded väiksemateks osadeks lahti kirjutatult ; kui asjakohane, teoreetiline lähenemine, mida plaanitakse kasutada; kasutatavad andmed ja allikad; andmekogumise- ja andmeanalüüsi meetodid . 2. Uurimisrühma koosseis (k.a liikmete pädevused + CVd) . 3. Projekti aja - ja tegevuskava ( koos vastutajate nimedega ) . 4. Projekti käigus esineda võivad riskid ja nende maandamise kava (koos vastutajate rollidega ) . 6. Kogu m aksumus (nii km- ga kui ka km-ta ning võimalikult läbipaistval kujul). Projekti aja - ja tegevus kava ( koos vas t utajate nimedega ) Projekti tööde läbiviimise lõpptähtajaks on 31. detsember 2023. a. Kokku esitatakse neli vaheraportit ning üks lõppraport ( policy - brief -vo r mis) . V aheraport id tuleb esitada iga uurimis - ja arendus ülesande lõpus. Iga ühte neist tutvustatakse ja arutatakse juhtrühmas (kuhu kuuluvad töö teostaja, töö tellija ja valitsemisala asutuste volitatud esindajad) enne nende täiendamist ning vastuvõtmist tellija poolt. Iga uurimis- ja arendusülesande teostamise (seega ka raporti) osakaal eelarvest on 20% ja see makstakse välja pärast vastava raporti vastuvõtmist. Juhtrühma koosolekud toimuvad minimaalselt kord kuus või tihedamini, kui selleks on tekkinud ühel või teisel pool el vajadus. J uhtrühma koosolekud tuleb märkida ära projekti aja - ja tegevus kavas koos koosoleku esialgse fookusega . Lõpprapor t i mustandi üleandmine toimub mitte hiljem kui oktoobri s 2023. a. Ajakava on võimalik kohandada lepingu täitmise käigus eeldusel, et lõppraporti mustandi esitamine toimub 2023. a oktoobri s. Projekti tulemuste avalik ( ud ) esit l us ( ed ) toimub /toimuvad projekti lõpus , kahe kuu jooksul pärast lõppraporti mustandi esitamist, juhtrühma poolt määratud ajal ja viisil. Tellija soovil toimub projekti ja selle tulemuste esitlus ka kitsamas ringis. Taotleja peab esitama nädala täpsusega aja- ja tegevuskava koos vastutajate nimedega . Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)? Tellitav protsessi- ja riski h aldamise metoodika on eeldatavasti võimalik välja arendada universaalsena, st. sobilikuna (teatud ulatuses) kasutamiseks ka väljaspool SoMi valits emi sala . Eesti - ja ingliskeelsed kokkuvõtted ja juhendmaterjal tehakse kättesaadavaks SoM i ja / või TEHIKu kodulehel. Peale projekti lõppu soovitakse saadud kogemust tutvustada laiemal e avalikkusele ka projekti ja tulemusi tutvustaval üritusel . Projekti ainurahastaja on SoM . Nõuded uurimisrühmale Uurimisrühma peavad kuuluma eksperdid, k es katavad uurimis - ja arendusülesannete edukaks läbiviimiseks vajalikud kogemused ja pädevused, e eldatavalt teadlased nii sotsiotehniliste süsteemide , infoturbe, kriisihalduse kui ka riigihalduse valdkon dadest. Lubatud on kaasata ka väliseksperte (eeldusel, et nende keeleoskus võimaldab seda) ning Eesti praktikuid . Ü ks uurimisrühma liige võib täita mitut rolli, kui tema kompetents us vastab nõuetele ja koormus seda võimaldab. Minimaalselt hõlmab uurimisrühm nelja inimest. Taotleja, kes kavatseb teenuse osutamiseks kasutada alltöövõtjaid, esitab nende kohta sama informatsiooni nagu enda asutuse töötajate kohta. Lisaekspertide kaasamine uurimisrühma on soovitatav ja seda peetakse silmas taotluste hindamisel. Lisaekspertide kaasamise asjakohasust tuleb taotluses põhjendada. Miinimumnõuded u urimisrühma le : Uurimisrühma juhil peab olema organisatsiooni analüüsi, kaardistuse ja kirjeldamisega seotud valdkonnas doktorikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ja eelnev kogemus projektiga sarnase ( teemal t , mahult , keerukuselt) projekti juhtimises. Lisaks peab ta olema teinud ja avaldanud teadustö i d organisatsiooniliste analüüsidega ja kaardistusega seonduvas valdkonnas . Tema eesti ke el peab olema vähemalt tasemel C1 ja inglise keel vähemalt B2. Projektijuhil peab olema vähemalt magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ja ta peab olema viimase viie aasta jooksul juhtinud vähemalt ühte elluviidava projektiga sarnases rahalises mahus projekti, mis taotluse esitamise hetkeks on edukalt lõpuni viidud. Kasuks tuleb varasem riigi- ja riskihaldus e projekti kogemus. Tema eesti keel peab olema vähemalt tasemel C1 ja inglise keel vähemalt B2. Sotsiotehniliste süsteemide eksperdil peab olema vähemalt doktorikraad (või sellega võrdsustatud kraad) sotsiotehniliste süsteemide ga seonduvas valdkonnas ja vähemalt 5 -aastane töökogemus s elle valdkonna analüüsi misel. Soovitav on varasem kokkupuude riigisektori protsessi- ja riskihalduse planeerimisega ning nõutav ad on teadustöö ja teadus publikatsioon(id) tellitava tööga hästi haakuvas valdkonnas. Tema eesti keel peab olema vähemalt tasemel C1 ja inglise keel vähemalt B2. Infoturbe eksperdil peab olema vähemalt magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) infoturbe või sellega seonduvas valdkonnas ja vähemalt 5 -aastane töökogemus infoturbe või sellega lähedalt seotud valdkonnas. Soovitav on varasem kokkupuude valdkonna strateegilise planeerimisega ning nõutav on temaatilise teadustöö olemasolu . Tema eesti keel peab olema vähemalt tasemel C1 ja inglise keel vähemalt B2. Kriisi halduse eksperdil peab olema vähemalt magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) tellitava ja vähemalt 5-aastane töökogemus kriisijuhtimises või sellega lähedalt seotud valdkonnas. Soovitav on varasem kokkupuude valdkonna strateegilise planeerimisega ning nõutav on temaatilise teadustöö olemasolu . Tema eesti keel peab olema vähemalt tasemel C1 ja inglise keel vähemalt B2. Riigihalduse eksperdil peab olema vähemalt magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) riigihaldusega seonduvas valdkonnas ja vähemalt 5-aastane töökogemus riigihaldusega seotud valdkonnas. Soovitav on varasem kokkupuude valdkonna strateegilise planeerimisega ning nõutav on temaatilise teadustöö olemasolu . Tema eesti keel peab olema vähemalt tasemel C1 ja inglise keel vähemalt B2. Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus käibemaksuta Projekti maksimaalseks maksumuseks on 166 799€ (summa sisaldab käibemaksu). Uurimisrühma lii ge Liikme nimi ja institutsioon, mida ta esindab Liikme akadeemili sed kraad id , omandatud eriala d , kõrgkool id ) Liikme rolli d projektis (lisapädevuste puhul lisada põhjendus nende asjakohasuse kohta ) Asjakohased publikatsioonid koos ETISe klassifikaatoritega ( publikatsioonide temaatilist asjakohasust tuleb selgitada ) Varasem töökogemus nõutud aastate jooksul (seda saab tõestada nt projektides osalemise kaudu) Liikme keelteosku s seostatuna projektiga Projektijuht Uurimisrühma juh t Sotsiotehniliste süsteemide eksper t Infoturbe eksper t Kriisihalduse eksper t Riigihalduse eksper t Lisapädevusega liige 1 (kui asjakohane) Lisapädevusega liige 2 (kui asjakohane) "Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine" - konkursile esitatud taotluse hindamisprotokoll* Hindajate punktid Hindamiskriteeriumid I II III Punktid** Hindajate kommentaarid taotlusele*** 1. Taotluse maksumus 10,00 10,00 10,00 10,00 1. Uurimisülesande teostamise kava (max. 10 p). Tahaks näha lanalüüsis aiemat välisriikide Kirjeldada teiste sarnaste organisatsioonide (välis- ja projektide/mudelite õppetundide peegeldamist. Valida kodumaiste) protsessi- ja riskihalduse mudeli võiks avalike teenuste juhtimise ja kaardistatuse tasemelt koostamise juhendi väljatöötamise ja rakendamise sarnaseid ning meie õigusruumiga sobivaid lahendusi. 2.1. kogemusi ning koostada soovitused projekti 7,00 7,00 7,00 7,00 Need lahendused peaks olema kompaktsed, visualiseertud organisatsiooniliseks ülesehituseks ja võimlikult lihtsalt rakendatavat (nt Soomest, Hollandist, (projektorganisatsiooni koosseis, vastutused, Sloveeniast, Iirimaalt). Hea oleks õppida projektidest, kus pädevused, rollid, sisekommunikatsioon jne) ning oleks asutuste endi ressurssidega mudel loodud. läbiviimiseks Palume arvestada, et valtsemisala asutustel on erinevaid 2. Uurimisülesande teostamise kava (max. 10 p). kaardistusi olemas ja neid tuleks võimalusel ka kasutada, et Koostada SoMi valitsemisalale universaalne mudeli 2.2. 7,00 10,00 4,00 7,00 vältida asutuste topelt-töö-tegemist. Teeme ettepaneku väljatöötamise juhend, mille järgi asutused töötavad avakoosolekul arutada kvaliteedi mõõdikute punkti välja oma protsessi- ja riskihalduse mudelid. vormistamist eraldi soovitusliku dokumendina. 3. Uurimisülesande teostamise kava (max. 10 p). Valmistada ette ja viia läbi ettevalmistavad tegevused protsessi- ja riskihalduse mudeli Märkuseks: Rakkerühma võib asendada ka pädev isik; 2.3. 7,00 10,00 7,00 8,00 koostamise juhendi rakendamiseks SoMi vastavalt asutuse suurusele. valitsemisalas ning nõustada asutusi mudelite koostamise käigus. 4. Uurimisülesande teostamise kava (max. 10 p). Taotluse tugevuseks on see, et liitriskide tuvastamisele 2.4. Koostada kogu SoMi valitsemisala hõlmav protsessi- 10,00 10,00 10,00 10,00 lisaks analüüsitakse ka riskide maandamiseks vajalike ja riskihalduse mudel. ressursside ja võimaluste olemasolu ning vajadust.  5. Uurimisülesande teostamise kava (max. 10 p). Täpsustuseks: Juhed luuakse SoMi valitsemisalalale; kui Täiustada protsessi- ja riskihalduse mudeli teised ministeeriumid ja asutused sellest eeskuju soovivad 2.5. koostamise juhendit eelnevate uurimis- ja 10,00 10,00 7,00 9,00 võtta, on see kena. Pakkumuse 5. etapi punkt 3. pole arendusülesannete teostamise käigus saadud konkursi skoobis. kogemustele tuginedes. Uurimisrühma koosseis (k.a liikmete pädevused) ja Ettepanek: Kaasata avaliku halduse küsimustes tervise 2.6. 30,00 30,00 20,00 26,67 tööjaotus (max. 30 p) valdkonna kompetentsi. Palume täiendada projeti aja-ja tegevuskava (sh, et seal Projekti aja- ja tegevuskava koos vastutajate oleks arvestatud ka riskide maandamisega). Esitada tuleks 2.7. 10,00 15,00 5,00 10,00 nimedega (max. 15 p) ka plaanitavate tegevuste realiseerimise eest vastutavate tiimiliikmete nimed. Projekti käigus esineda võivad riskid ja nende Taotluse nõrgim koht: Palume riskide analüüs ja 2.8. maandamise kava (koos vastutajate rollidega) 5,00 5,00 1,00 3,67 maandustegevused esitada sobivalt projekti sisuga (sh (max. 10 p) piisavalt ulatuslikult ja põhjalikult). KOKKU 96 107 71 91,33 *Taotluse hindamisel toetu konkursidokumentidele (eelkõige tehnilisele kirjeldusele ja hindamisjuhendile). ** Hindajate antud punktide summa jagatud hndajate arvuga. *** Need ettepanekud arutatakse läbi projekti avakoosolekul.  Margus Arm Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus [email protected] Meie 15.12.2022 nr 1.1-16/4179-1 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine - konkursi tulemuste väljakuulutamine ja lepingu sõlmimine Lugupeetud Margus Arm Lisatud on konkursi „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine“ memo (k.a konkursidokumendid, taotlus, hindajate sõltumatuse kinnitused, hindamisprotokoll), mille lõpus on ettepanekud kuulutada välja konkursi võitja ja sõlmida temaga veel selle aasta sees leping. Memo on juba allkirjadega kooskõlastatud nii taotluse hindajate kui ka konkursi kontaktisikute poolt. Nõustun memos tehtud ettepanekutega. Vaja on ka TEHIKu - projekti läbiviija - kooskõlastust memos tehtud ettepanekutele, allkirja näol. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa: Memo - Projektikonkursi „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine“ võitja väljakuulutamine ja lepingu sõlmimine Marion Pajumets 626 9164 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952