HANKELEPING nr.....
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770,
aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus
Arm ja
________, (edaspidi täitja), registrikood______, aadress______, keda esindab ______,
edaspidi koos või eraldi nimetatud ka pool või pooled, sõlmisid tellija läbiviidud väikeostu
tulemusena käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu eesmärk ja ese
1.1. Tellija poolt korraldatud väikeostu alusel sõlmitud lepingu eesmärk on IT
projektijuhtimise koolituse läbiviimine.
1.2. Lepingu esemeks on IT-projektijuhtimise arendamise koolitusprogramm
(edaspidi teenus). Teenuse kirjeldus, lepingu täitmise tingimused, teenuse tulem
ja konkreetsed realiseerimistähtajad on sätestatud tehnilises kirjelduses.
2. Üldtingimused
2.1. Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja
väikeostu alusdokumendid ning täitja esitatud pakkumus ja pooltevahelised
kirjalikud teated, mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.
2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lepingu ja selle juurde kuuluvate lahutamatute
osade tingimustest.
2.3. Pooled teevad lepingu täitmiseks ja lepingu eesmärkide saavutamiseks
koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita leping
õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele.
2.4. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse
lepingu eesmärkidest tellija seisukohalt.
2.5. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid lepingu täitmise kvaliteedi
tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele lepingu täitmisega seotud
küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast
tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul.
2.6. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka lepingu sõlmimise,
tellimuste, töökoosolekute jm suhtluse ning teenuse dokumenteerimise keel.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. osutama teenust lepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama
teenuse õigeaegse alustamise, osutamise, valmimise ja tellijale üleandmise;
3.1.2. tagama lepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu;
3.1.3. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis
segavad teenuse osutamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud
eesmärgi saavutamist;
1
3.1.4. juhinduma tellija suunistest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes
selleks vajadusel tellija poole;
3.1.5. osutama teenust kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja
praktikale;
3.1.6. omama kõiki vajalikke intellektuaalomandi õigusi teenuse osutamiseks;
3.1.7. andma üle teenuse osutamise tulemusel teostatud teenuse osade
kasutusõiguse tellijale (nt koolitusmaterjalid);
3.1.8. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist,
mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras tasu;
3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate
kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest
vastutab tellija ees täitja;
3.2.3. anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust
sõlmimata, kui ta on tellijale esitanud sellekohase teate;
3.2.4. tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid
meeskonnaliikmeid, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed
on tellitud teenuse täitmisega hõivatud. Täiendavalt kaasatud
meeskonnaliikmed peavad vastama rollile seatud hanketingimustele.
3.2.5. riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja
vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele
ning esitab teenuse osutajad nimeliselt lepingu sõlmimisel.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. tasuma täitjale lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras;
3.3.2. teavitama täitjale üle antud teenuses esinevatest puudustest ja andma
puuduste kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene
muudest kokkulepetest.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. kontrollida jooksvalt lepingu täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid või
nõuda täitjalt sellekohast informatsiooni;
3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud
nõuetekohaselt teenust kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole
objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui lepingu
täitmine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu).
4. Lepingu hind
4.1. Tellija tasub lepingu alusel tellitud teenuse eest kokku ühes osas peale
koolitusprogrammi viimase mooduli läbiviimist:
4.1.1. koolitusprogrammi eest ___ (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta ühe
inimese kohta;
4.2. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast teenuse aktiga vastu võtmist. Arvel tuleb
märkida riigihanke nimetus, lepingu number ning kontaktisiku andmed.
4.3. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve
laekumisest.
2
5. Vastutus
5.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui
rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu.
Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
5.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt
lepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest.
5.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole
kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata
jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende
kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi
tähtaegselt täita, pikendatakse teenuse üleandmise tähtaega vastava aja võrra.
Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
5.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või
lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele.
5.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu kogumaksumusega, kuid see
piirang ei kehti süülisel rikkumisel, sh süülisel rikkumisel seoses
intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustustega.
5.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses
sätestatud määras konkreetse teenuse eest maksmisele kuuluvast tasust iga
tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25%
konkreetsete teenuse eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue
tuleb esitada allkirjastatult.
5.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda,
kus osutatud ja üle antud teenus ei vasta osaliselt või täielikult lepingu
tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi.
5.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist,
mille suuruseks on 100 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte
rohkem kui 25% lepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku
lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest.
5.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole teenuse osutamine enam
realistlik või vajalik, on tellijal õigus lepingust taganeda vastavalt
võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud
osa eest tellijale tagasimakse.
5.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue
10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise lepingu rikkumise korral ei
pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114
nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus leping üles
öelda või lepingust taganeda.
5.11. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule
muuhulgas:
5.11.1. mõjuva põhjuseta lepingu täitmise katkestamine või täitmisele mitte
asumine;
5.11.2. valeinfo esitamine;
5.11.3. lepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid,
intellektuaalse omandi õigused) puudumine;
5.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;
3
5.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei
vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija
eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud
nõusolekuta;
5.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;
5.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata
jätmist;
5.11.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses
sätestatud eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja
poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada lepingu
rahastamiseks ettenähtud vahendeid;
5.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija
digiallkirjastatud nõusolekuta.
5.12. Teenuse vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust
lepingu rikkumise eest.
5.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus
toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi
nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
5.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte
hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude
aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat
selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist.
5.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt
vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti.
5.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale lepingu täitmise eest
tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata
leppetrahvi tasumise kohustust.
6. Konfidentsiaalsuskohustus
6.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele
isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on
saadud teiselt poolelt lepingu alusel tellitud teenuse osutamise käigus või muul
viisil või juhuslikult.
6.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija muude täitjale
kättesaadavate andmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi
turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest.
6.3. Kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad
pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku juhindudes isikuandmete
kaitse üldmääruse1 artiklis 28 kirjeldatust.
6.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni
(sh ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme,
turvasüsteemide kirjeldusi, riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi,
kasutatavaid tehnoloogiaid, spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses lepingu
täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679.
4
turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija
klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse
informatsiooni konfidentsiaalsust.
6.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille
avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled
on andnud nõusoleku.
6.6. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele,
kes on tellitud teenuse osutamisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuse
kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse
tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmise
eest lasub täitjal.
6.7. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset
informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud teenuse
osutamiseks.
6.8. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik
kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid,
sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või
lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt.
6.9. Täitja on teadlik, et leping ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku
teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või
märgitud täitja poolt ärisaladuseks.
6.10. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult.
7. Lepingu kehtivus
7.1. Leping jõustub sõlmimisel.
7.2. Lepingut muudetakse poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas
vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut.
7.3. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või
täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust
ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel
juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus
õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte
kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule.
7.4. Tellija võib lepingu igal ajal sõltumata põhjusest lõpetada, teatades sellest
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva. Lepingu lõpetamine
vabastab pooled käesoleva lepinguga sätestatud kohustuste täitmisest.
7.5. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda
või sellest taganeda, kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja:
7.5.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
7.5.2. pankrot on välja kuulutatud;
7.5.3. täitja varad arestitakse;
7.5.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see
muudab lepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.
7.6. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle
andma kogu teenusega seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii
5
digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud
eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema
süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused
eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija
nõudmisel kirjalikult.
8. Teadete edastamine ja kontaktisikud
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel. E-posti teel, sh digitaalselt
allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale
jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
8.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema
edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset
teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei
kaasne õiguslikke tagajärgi.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja
vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt
teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva.
8.4. Tellija kontaktisik(ud) on: …. …, telefon …., e-post: …. või tema asendaja;
8.5. Täitja kontaktisik(ud) on: …, …., telefon … e-post: …. või tema asendaja;
8.6. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja
juhiseid oma pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks,
kontrollida teostatud lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning
allkirjastada akt.
8.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult.
9. Lõppsätted
9.1. Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda
teateid Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste
teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
9.2. Lepingule kohaldub Eesti õigus.
9.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on
vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.
10. Lisad (ei allkirjastata)
10.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;
10.2. Lisa 2 – Pakkumus.
11. Poolte allkirjad
Tellija Täitja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
6
Tehniline kirjeldus
IT projektijuhtimise koolitus
1. Koolituse sihtrühm
1.1. Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) projektijuhid, kelle
ülesandeks on tarkvaraarendusprojektide juhtimine.
2. Tänane olukord
2.1. TEHIK on sotsiaalministeeriumi allasutus, mis haldab ja arendab ministeeriumi
haldusala e-teenuseid. Avaliku sektori IT projektijuhil on suur vastutus teenuse
arendamisel, kuna etappe ideest teenuse toodangusse jõudmiseks on palju.
Hetkest, mil idee jõuab tööplaani võib kuluda kuni kolm aastat enne e-teenuse
valmimist.
2.2. IT projektijuhi roll on täpsustada tööplaani idee hanke lähteülesandeks, viia läbi
koostöös teiste spetsialistidega hankeprotseduurid ning leida sobivad
arenduspartnerid, kellega koostöös arendusprojektid ellu viia. Selle eelduseks on
IT projektijuhi poolt hea platvormi loomine sujuvaks suhtlemiseks erinevate
osapoolte vahel.
2.3. IT projektijuht on äritellijale partneriks, samas viies ellu omaniku järelevalvet läbi
põhjaliku vastuvõtutestimise ja turvatestimise organiseerimise.
2.4. IT projektijuht juhib TEHIKu vaates kogu arendustsüklit ning koordineerib sellega
kaasnevaid tegevusi nagu kommunikatsioon või hilisem toe pakkumine klientidele.
2.5. Kuigi TEHIK hangib tihti nii analüüsi, UX/UI, arendust, testimist ja projektijuhtimist,
on IT projektijuhil äärmiselt oluline omada teadmisi tarkvaraarendusprotsessist,
projektijuhtimistarkvarast ja üldisest projektijuhtimisest. Kuna teadmiste pagas
peab olema väga lai, on IT projektijuhtide teadmiste teravik tihti eri kohtades,
arusaamad arendusest ja väärtustest, mille alusel arendatakse, on erinevad.
3. Koolituse eesmärk
3.1. Koolituse eesmärk on tõsta ja ühtlustada TEHIKu IT projektijuhtide väärtuseid,
oskusi ja teadmisi.
4. Koolituse peab hõlmama järgnevaid teemasid1:
4.1. Koostöö:
4.1.1. Arenduste teekaardi koostamine, planeerimine ja läbirääkimine äritellijaga;
4.1.2. Projektitiim – arenduspartnerite, äritellija ja TEHIKu rollid tarkvaraarenduses;
4.1.3. Osapoolte kaasamine eri etappides (äritellija, TEHIKu sisesed osakonnad,
arendajad);
1
Kokkuleppel tellijaga võib koolituse teemasid läbirääkimiste käigus muuta.
4.1.4. Arenduspartneri(te) vaade koostööle avaliku sektoriga (näiteks külalisesineja,
kel on laialdased kogemused koostööst avaliku sektori asutustega) arutelu
vormis, et projektijuhid mõistaks n.ö teist poolt laua taga paremini;
4.1.5. Äritellija vaade tarkvaraarendusele (külalisesineja, kel on kogemus IT majaga
olukorras, kus projekti sisenedes oli vähe IT teadmisi)
4.2. Arendusmetoodikad ja protsessid:
4.2.1. Agiilse arenduse erinevate metoodikate tutvustus rõhuga SCRUM
metoodikale;
4.2.2. Tseremooniad: analüüs, piletite mahuhindamine, planeerimine, tööde
vastuvõtmine, retro jm;
4.2.3. Agiilse tarkvaraarenduse manifest ja arenduse alusväärtused
AS IS/ TO BE vaate erinevus – kuidas äritellijat aidata ja küsida õigeid küsimusi.
4.3. Juhtimine:
4.3.1. Projektijuhi roll tarkvaraarenduses (etapiti ideest teostuseni);
4.3.2. Eelarve, skoop, ajakava – millisel hetkel milline neist domineerib teiste üle;
4.3.3. Kaasaegse IT projektijuhtimise väljakutsed;
4.3.4. IT projektijuhi liidrioskused (kogu tiimi ühtsena hoidmine, motiveerimine jm).
5. Nõuded koolituse metoodikale
5.1. Koolitus peab olema praktilise suunitlusega. Praktika/aktiivõppe osakaal peab
olema minimaalselt 60% koolituse kogumahust.
5.2. Õppemeetodid peavad sisaldama vähemalt:
5.2.1. Teooria loengu vormis;
5.2.2. Praktilised töötoad;
5.2.3. Arutelusid;
5.2.4. Arendussprindi minisimulatsiooni:
5.2.4.1. sh planeerimine (nt planning poker vms);
5.2.4.2. demo;
5.2.4.3. retro läbiviimine.
6. Koolituse toimumise koht:
6.1. Koolitus toimub TEHIKu kontoris aadressil Pärnu mnt 132, Tallinn.
6.2. Koolitus peab toimuma füüsilises õppekeskkonnas kontaktõppena või
distantsõppena vaid juhul, kui koolituse toimumise ajaks on kehtestatud riiklikud
piirangud, mis ei võimalda kontaktõppega koolitust läbi viia.
6.2.1. Füüsilises keskkonnas toimuva kontaktõppe puhul võib täitja ilma tellijaga
eraldi kokku leppimata põhjendatud vajadusel, koolitatavate hajutamise,
nende riskirühma kuulumise (COVID-19), tervislikel vms põhjustel rakendada
paindõpet. Paindõpe tähendab, et koolitataval, kellel ei ole võimalik
klassiruumis kohal olla, saab aktiivselt osa võtta klassiruumis reaalajas
toimuvast õppest digikeskkonnas. Paindõppe vajaduses ja kasutatavas
digikeskkonnas lepivad koolitaja ja koolitatav kokku individuaalselt.
6.2.2. Füüsilises keskkonnas toimuva õppe korral saavad tellija ja täitja vajadusel
(olenemata põhjustest) hankelepingu täitmise käigus kokku leppida, et
koolitus toimub osaliselt distantsõppena. Distantsõppe läbiviimise vajaduses
lepitakse kokku e-kirja teel. Kui tellijaga ei ole kokku lepitud koolituse
korraldamine distantsõppes, toimub koolitus füüsilises õppekeskkonnas.
Distantsõpe on vastavalt koolitusplaanile koolitaja poolt juhendatud koolituse
läbiviimine kogu koolitusgrupile reaalajas digikeskkonnas, kus koolitatavate
koolitusega liitumine ja lahkumine on tuvastatav.
7. Koolitustel osalejate arv:
7.1. Eeldatav koolitusel osalejate arv on 25-30 inimest. Tellija jätab endale õiguse
muuta kavandatud koolitatavate arvu, kuid maksimaalselt 35 inimeseni. Olenemata
koolitatavate lõplikust arvust, tagatakse täitjale minimaalselt 20 koolitatava
koolituse maksumuse eest tasumine.
7.2. Koolitus peab toimuma ühes grupis, et oleks tagatud osalejate osasaamine
kolleegide mõtetest ja ühine inforuum.
7.3. Koolitusel osalevate inimeste arv kinnitatakse lõplikult peale hankelepingu
sõlmimist koos koolituse toimumise kuupäevade kinnitamisega.
8. Koolituse maht:
8.1. Koolituse kogumaht on neli tööpäeva ehk 32 astronoomilist tundi, mille sisse
kuuluvad ka 2 joogipausi (max 15-20 min pausi kohta) ja lõunapaus (max 40 min)
kõigil koolituspäevadel.
8.2. Koolituse maht ei sisalda koolitatavate iseseisva töö tunde juhul, kui koolitus
sisaldab iseseisvat tööd/materjalidega tutvumise võimalust.
9. Koolituse toimumise aeg:
9.1. Koolituse toimumise ajavahemik on alates lepingu sõlmimisest kuni 31.01.2023
(koolitus peab olema selleks kuupäevaks läbi viidud ja lõppenud). Koolituse
toimumise täpsed kuupäevad lepitakse kokku eduka pakkumuse esitanud
pakkujaga peale hankelepingu sõlmimist.
9.2. Üks koolituspäev peab toimuma ajavahemikul 9:00-17:00.
10. Muud tingimused
10.1. Koolituse läbiviimisel tuleb koolitajal täita koolituse toimumise ajahetkel Eesti
Vabariigis kehtivaid COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks või ennetamiseks
kehtestatud piiranguid ja nõudeid ning Terviseameti ja Haridus – ja
Teadusministeeriumi antavaid juhiseid ja soovitusi. Pakkuja peab nimetatud kulu
arvestama pakkumuse maksumuse sisse. TEHIK jätab endale õiguse anda
koolitajale täpsustavaid või täiendavaid juhiseid koolituse läbiviimise nõuete osas
seoses COVID-19 haiguse leviku tõkestamisega või ennetamisega.
11. Nõuded koolitust läbiviivale(tele) lektorile(tele)
11.1. Pakkuja nimetab pakkumuses lektori(d), kes asub(vad) koolitust läbi viima.
11.2. Koolitust läbi viiv(ad) lektor(id) peab(vad):
11.2.1. omama vähemalt 5 aastast koolituskogemust agiilsete arendusmetoodikate
koolitamise valdkonnas;
11.2.2. peab olema lisaks koolitamisele ka praktiliselt aidanud
ettevõtetes/organisatsioonides agiilset mõtteviisi kasutusele ja omaks võtta;
11.2.3. omama sertifikaati vähemalt ühes järgnevast: Scrum Practitioner/Scrum
Master/Product Owner.
11.3. Kui koolituse läbiviimiseks kaasatakse mitu lektorit, peavad kõik kaasatud lektorid
vastama p 11.2. esitatud nõuetele.
11.4. Eeltoodud nõuetele ei pea vastama koolitusel külalislektorina osalev isik (vt
tehnilise kirjelduse näited p-des 4.1.4-4.1.5 ja hindamiskriteeriumeid
pakkumuskutse dokumendis).
Hea koostööpartner!
Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus teeb Teile käesolevaga ettepaneku esitada
pakkumus IT-projektijuhtimise arendamise koolitusprogrammi läbiviimiseks.
1. Üldised nõuded
1.1. Teenuse sisu ja teostamise tingimused on kirjeldatud pakkumuskutses ja lisades
Tehniline kirjeldus (TK) (lisa 1) ning hankelepingu projektis.
1.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et
1.2.1. nõustub kõigi hanke alusdokumentides kirjeldatud tingimustega ja kohustub
pakkuma hangitavat teenust hankija poolt kirjeldatud tingimustel.
Alternatiivsete pakkumuste esitamine ei ole lubatav;
1.2.2. tal on hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused;
1.2.3. pakkumus on jõus minimaalselt 90 kalendripäeva alates pakkumuste
esitamise tähtajast;
1.2.4. tema osas puuduvad RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alused. Kui
hankijale saavad sellised kõrvaldamise alused teatavaks, on hankijal õigus
pakkuja menetlusest kõrvaldada ja sellise pakkujaga hankelepingut mitte
sõlmida.
1.3. Vajadusel märgib pakkuja, milline osa pakkumusest on tema ärisaladus. Kui pakkuja
ei ole ärisaladust määranud, eeldab hankija, et pakkumuses ärisaladust ei sisaldu.
1.4. Hankija avab pakkumused pakkumuste esitamise tähtaja saabumise järel ja
kontrollib esmalt pakkumuste vastavust ja seejärel hindab vastavaid pakkumusi,
tunnistades edukaks ühe hindamise tulemusena edukaima pakkuja.
1.5. Hankijal on õigus pidada hanketingimustele vastavate pakkumuste esitanud
pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu ja maksumuse ning lepingu
tingimuste üle osas, mida hankija ei ole riigihanke alusdokumentides määranud
kohustuslike nõuetena (nö mittesiduvad tingimused).
1.6. Vastavalt läbirääkimiste pidamise vajadusele teatab hankija pakkujatele
läbirääkimiste aja. Iga pakkujaga peetakse läbirääkimisi eraldi. Läbirääkimisi võib
pidada kirjalikult või suuliselt. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.
Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija tagab läbirääkimiste käigus pakkujate
võrdse kohtlemise.
1.7. Pärast läbirääkimiste toimumist esitab pakkuja vajadusel uue kohandatud
pakkumuse, mis esitatakse e-kirja teel läbirääkimistel kokku lepitud tähtajaks.
1.8. Hankija teavitad pakkujaid läbirääkimiste lõppemisest.
2. Vastavustingimused
2.1. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide
hankedokumentides esitatud tingimustega.
2.2. Hankija võib pakkujalt vastavuse tuvastamiseks küsida pakkumuse kohta
täiendavaid selgitusi, millele pakkuja kohustub hiljemalt 3 tööpäeva jooksul
vastama.
1
2.3. Hankija võib vastavaks tunnistada pakkumuse, milles ei esine olulisi sisulisi
kõrvalekaldumisi hankedokumentides esitatud tingimustest.
2.4. Pakkumuse osana tuleb esitada:
2.4.1. pakkumuse maksumus
Teenus Kokku EUR km-ta Kokku EUR km-ga
Ühe koolitatava
koolituse maksumus
(koolitus)
2.4.2. koolitusmoodulite ajakava ning sisukirjeldus (viisil mis võimaldab hinnata vastavust
tehnilises kirjelduses toodule) ja sisaldab minimaalselt:
2.4.2.1. koolituse maht;
2.4.2.2. koolituse teemad ja ajakava;
2.4.2.3. kasutatavad õppemeetodid ja -materjalid;
2.4.2.4. praktilise ja teoreetilise tegevuse osakaalu;
2.4.2.5. õpiväljundid.
2.4.3. TK p 5.1. kohane info koolitust läbiviivast(test) lektorist(test) koos kirjeldusega, mis
tõendab TK p 11.2. alapunktides toodud nõuete täitmist. Kui kaasatud on ka TK p
11.4 kohane külalislektor, siis ka sellekohane info;
2.4.4. lepingusse lisatavate kontaktide nimekiri ja allkirjastaja informatsioon;
2.4.5. kinnitus selle kohta, et pakkuja pakkumus vastab kõikidele hankedokumentides
esitatud tingimustele ja nõuetele.
3. Pakkumuse maksumus ja pakkumuste hindamine
3.1. Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi.
3.2. Pakkumused järjestatakse koondhinde alusel. Edukaks tunnistatakse vastav
pakkumus, mis on kogunud enim punkte. Pakkumusele antav maksimaalne võimalik
punktide koondhinne on 100. Pakkumuse koondhinne saadakse kriteeriumite punktide
summeerimisel.
3.3. Kui kahe või enama enim punkte kogunud pakkumuse koondhinded on võrdsed,
tunnistab hankija edukaks pakkumuse, mis on kogunud enam punkte maksumuse
eest. Kui ka maksumuse eest kogutud punktid on võrdsed, selgitatakse edukas
pakkuja välja selle järgi, kes ajaliselt esitas pakkumuse varem.
3.4. Hindamiskriteeriumid:
Kriteerium Kriteeriumi hindamismetoodika Osakaal
Ühe koolitatava koolituse maksumus Madalaima maksumuse 85 p
(koolitus) km-ta pakkujale antakse 85 punkti.
Järgnevad pakkumused saavad
punkte proportsionaalselt
vähem ja arvutatakse valemiga:
"madalaim väärtus" /
"pakkumuse väärtus" * "osakaal".
2
Pakkujal on keelatud esitada
eksitavaid või null-hinnaga
väärtusi.
Koolitusprogrammis sisalduv boonus: Suurima agiilse arenduse 15 p
külaliselektori osalemine (kogemuslugu). kogemusega (aastates)
külalislektoriga pakkujale
antakse 15 punkti. Järgnevad
pakkumused saavad punkte
proportsionaalselt vähem ja
arvutatakse valemiga: "kõrgeim
väärtus" / "pakkumuse väärtus" *
"osakaal".
3.5. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt hanke
alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu
nõuetekohaseks täitmiseks. Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.
Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee
täiendavaid makseid.
3.6. Pakkumuse maksumus esitada eurodes, käibemaksuta.
4. Pakkumuste tagasi lükkamine ja menetluse kehtetuks tunnistamine
4.1. Hankija lükkab tagasi ja jätab hindamata pakkumuse(d):
4.1.1. mis ei vasta hankedokumentides esitatud ühele või mitmele tingimusele või
pakkumusest või selgitustest ei ole võimalik üheselt tuvastada pakkumuse
vastavust või pakkuja on esitanud tõele mittevastavaid andmeid;
4.1.2. mis ei ole esitatud tähtaegselt.
4.2. Hankija võib põhjendatud vajadusel omal algatusel hankemenetluse kehtetuks
tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:
4.2.1. vajadus lepingu eset olulisel määral muuta;
4.2.2. menetluse läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja
seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;
4.2.3. menetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust
seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.
5. Pakkumuse esitamine
5.1. Pakkumuse esitamise tähtaeg on 14.november 2022.a kell 15:00.
5.2. Pakkumuse palume esitada eesti keeles e-posti aadressile
[email protected].
5.3. Hanke alusdokumentide, hankelepingu projekti ja nendega seonduva lisainfo
saamiseks palume pöörduda enne pakkumuste esitamise tähtaega Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskuse poole aadressil
[email protected].
3