Kiri

Vabariigi Valitsuse määrus „Riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri põhimäärus“ Lisa 1 BIOMEETRIA VÕTMISE VORM. ÜLDOSA 1. Andmed isikult biomeetria võtmise viisi kohta (Märgista võetava biomeetria liik ja selle võtmise viis.) DNA Proov Vorm (proovi ei võeta) Kui võtad DNA ( proovina /vormil), siis täida ka punktid 2, 3 ja 4.1. Näokujutised Hõivejaam Fotofail Kui edastad fotofailid, siis täida ka punktid 2, 3 ja 4.2. Sõrmejäljed Hõivejaam Kaart Kui edastad kaardi, siis täida ka punktid 2, 3 ja 4.3. 2. Andmed isiku kohta (Menetlusasja number lisa juhul, kui biomeetria on võetud menetlusasja raames. Eesnime, perekonnanime ega isikukoodi ei märgita politseiametnikult politsei ja piirivalve seaduse § 45 1 , päästeametnikult päästeteenistuse seaduse § 7 3 , abidemineerijalt päästeseaduse § 36 2 ja tegevväelaselt kaitseväeteenistuse seaduse § 92 1 alusel võetud biomeetria puhul.) Eesnimi(ed): Sugu: Perekonnanimi: Isikukood: Menetlusasja number: (selle puudumisel sünniaeg): 3. Andmed biomeetria võtmise/registrisse kandmise eesmärgi ja seadusliku aluse kohta (Lähtuvalt eesmärgist vali ja märgista üks seaduslik alus. Lähisugulaselt DNA-proovi võtmise korral märgi sugulusseos, määra andmete registris säilitamise tähtaeg ja võta proovi andnud lähisugulase allkiri. Vabatahtlikul lase määrata eesmärk, andmete registris säilitamise tähtaeg ja võta vabatahtliku allkiri. Kui vormil andmete säilitamise tähtaega ei määrata, kustutatakse andmed vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 20 lõikele 4. Vabatahtliku poolt allkirjastatud vorm täidab kirjaliku taotluse eesmärki ja täiendavat taotlust andmete registrisse kandmiseks esitama ei pea.) Süütegude menetlemine, Kriminaalmenetluse seadustiku § 991 lg 1 Väärteomenetluse seadustiku § 311 avastamine ja tõkestamine Kriminaalmenetluse seadustiku § 991 lg 2 Vangistusseaduse § 18 Vangistusseaduse § 86 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 3311, § Isikusamasuse tuvastamine Korrakaitseseaduse § 33 3312 Välismaalaste seaduse § 275 Kriminaalmenetluse seadustiku § 100 Päästeteenistuse seaduse § 73 Välistamine Kohtuekspertiisiseaduse § 36 Päästeseaduse § 362 Politsei ja piirivalve seaduse § 451 Kaitseväeteenistuse seaduse § 921 DNA-proov lähisugulaselt Surma põhjuse tuvastamise seaduse § 233 Lähisugulase allkiri: (surnud isiku tuvastamiseks või Sugulusseos: teadmata kadunud isiku leidmiseks) Andmete säilitamise tähtaeg: Isiku tuvastamiseni ____ aastat Kohtuekspertiisiseaduse § 20 Vabatahtliku allkiri: Vabatahtlikud Eesmärk: Andmete säilitamise tähtaeg: ____ aastat 4. Andmed biomeetria võtmise kohta Proovimaterjal: Sülg Muu, nimetada: 4.1. DNA Andmete säilitamise tähtaja pikendamine (kui täidetakse vorm ja proovi ei võeta) (täida juhul, kui võtad DNA kas proovina või DNA-proovi võtmise kuupäev1: ainult vormil) DNA-proovi võtja nimi2: Allkiri: E-posti aadress: Telefoninumber: Vaated: Otse Parem profiil Parem poolprofiil Vasak profiil Vasak poolprofiil Failide nimed3: 4.2. Näokujutised (täida juhul, kui edastad näokujutised Näokujutiste võtmise kuupäev: fotofailidena) Näokujutiste võtja nimi: Allkiri: E-posti aadress: Telefoninumber: Sõrmejäljed on võetud biomeetria võtmise vormi sõrmejälgede kaardile 4.3. Sõrmejäljed (täida juhul, kui Sõrmejälgede võtmise kuupäev: edastad sõrmejäljed Sõrmejälgede võtja nimi: Allkiri: kaardil) E-posti aadress: Telefoninumber: Biomeetria võtmist teostav asutus: Biomeetria võtmise koht: 1 Tähtaja pikendamise korral kanna väljale vormi täitmise kuupäev. 2 Kui täidetakse vorm ja proovi ei võeta, kanna väljale vormi täitja andmed. 3 Fotodele kehtivad samad nõuded mis elektroonilisel võtmisel hõivejaamaga (kasuta fotografeerimiseks biomeetria elektrooniliseks võtmiseks mõeldud ruumi ja kaamerat ning JPG- formaati). 5. Märkused  Vabariigi Valitsuse …….. määrus nr ……..“Riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri põhimäärus” Lisa 2 EESTI / BIOMEETRIA VÕTMISE VORM. SÕRMEJÄLGEDE KAART ESTONIA Biometric Data Collection Form. Fingerprint Card Kasuta biomeetria võtmise vormi sõrmejälgede kaarti vaid juhul, kui ei võta jälgi elektrooniliselt hõivejaamaga. Täida kaardil kõik väljad, v.a ribakood. Täiendavad andmed isikult sõrmejälgede võtmise kohta kanna biomeetria võtmise vormi üldossa (kinnituseks märgista vastav kastike). Use the Biometric Data Collection Form Fingerprint Card only if you are not taking fingerprints electronically using the booking station. Fill in all fields on the card except the barcode. Provide additional information about the fingerprinting of the person in the Biometric Data Collection Form General Section (tick the appropriate box to confirm). Eesnimi(ed): Forename (s) Ribakood - Barcode Perekonnanimi: Surname Isikukood (selle puudumisel sünniaeg): ID Code or Date of Birth (if ID is unknown) Menetlusasja number: Jälgede võtmise kuupäev: Case number: Date of Fingerprinting Muud andmed on kantud biomeetria võtmise vormi üldossa Additional information about fingerprinting is provided in the Biometric Data Collection Form General Section SÕRMEJÄLJED PÖÖRATES - ROLLED IMPRESSIONS Võta jäljed ruudu keskele ja ühekõrgusele. Märgi ruudu sisse jälje puudumise põhjus, näit. sõrm puudub, sidemes jne. 1. Parem pöial 2. Parem nimetissõrm 3. Parem kesksõrm 4. Parem nimetu sõrm 5. Parem väikesõrm R. Thumb R. Forefinger R. Middle finger R. Ring finger R. Little finger 6. Vasak pöial 7. Vasak nimetissõrm 8. Vasak kesksõrm 9. Vasak nimetu sõrm 10. Vasak väikesõrm L. Thumb L. Forefinger L. Middle finger L. Ring finger L. Little finger SÕRMEJÄLJED VAJUTADES - PLAIN IMPRESSIONS Vasak käsi Võetakse neli sõrme koos Vasak pöial Parem pöial Parem käsi Võetakse neli sõrme koos L. Hand Four fingers taken simultaneously L. Thumb R. Thumb R. Hand Four fingers taken simultaneously PEOPESAJÄLJED - PALMPRINTS Parem peopesa Kirjutaja-peopesa R. Palm Writers Palm Kirjutaja-peopesa Vasak peopesa Writers Palm L. Palm  Siseministeerium Rahandusministeerium Meie 11.09.2023 nr 8-1/5925 Süüteomenetluse biomeetriaregistri põhimääruse saatmine kooskõlastamisele Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatava Riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri põhimääruse eelnõu ja seletuskirja. Kuna volitusnorm määruse eelnõu koostamiseks tuleb 1.09.2023. a jõustunud kohtuekspertiisiseadusest, siis palume vastata võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 18.09.2023.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister /*Lisaadressaadid: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Riigiprokuratuur Registrite ja Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Anne Kruusement 53321991 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 11/09/2023.a. VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri põhimäärus Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 17 lõike 9 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri asutamine ja nimetus (1) Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv register ametliku nimetusega riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister (edaspidi register). (2) Registri ametlik lühend on RSBR. (3) Registri ingliskeelne nimetus on national forensic biometrics database. § 2. Registri pidamise viis ja ülesehitus (1) Registrit peetakse elektroonilisena. (2) Register koosneb järgmistest andmestikest: 1) põhiandmestik; 2) arhiiviandmestik; 3) kohtuekspertiisiseaduse § 20 alusel andmesubjekti vabatahtlikult antud andmestik. § 3. Registri andmete kaitse, turvameetmed ja turbeaste (1) Kaitstakse registri andmete: 1) käideldavust, tagades andmete kasutatavuse ja õigeaegse kättesaadavuse selleks õigustatud isikutele; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise; 3) konfidentsiaalsust, tagades andmete kättesaadavuse üksnes õigustatud isikutele. (2) Registri andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K1T2S2, turbeaste on keskmine (M). § 4. Registri vastutav töötleja ja volitatud töötlejad (1) Registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium. (2) Registri volitatud töötlejad on: 1) Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI) ja 2) Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK). (3) Justiitsministeerium vastutava töötlejana: 1) korraldab koostöös volitatud töötlejatega registri arenduste väljatöötamist ning tagab registri elektroonilise andmevahetuse teiste andmekogudega; 2) võib anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejatele; 3) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid. (4) EKEI ning RIK volitatud töötlejatena: 1) vastutavad registris tehtavate toimingute õiguspärasuse ja seaduslikkuse eest; 2) teavitavad registri andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat ning võtavad viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 3) teevad vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks; 4) tagavad, et registris teeb toiminguid vaid selleks õigustatud isik. (5) Lisaks lõikes 4 sätestatud ülesannetele on EKEI andmesubjekti jaoks isikuandmete töötlemisel kontaktpunktiks ning tagab ja korraldab vastuste andmise ja andmete väljastamise seotud osapooltele. (6) Lisaks lõikes 4 sätestatud ülesannetele tagab RIK: 1) registri pidamise ja haldamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 2) registri võimekuse vahetada andmeid teiste andmekogudega; 3) registrisse kantud andmete nõuetekohase säilimise ja korraldab varukoopiate tegemise; 4) registriandmete sisestamise, muutmise ja kustutamise, otsingute tegemise ja andmetega tutvumise võimaluse ainult selleks õigustatud isikutele; 5) registri andmete turvalisuse, sealhulgas käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse säilitamiseks turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed, mida rakendab järjepidevalt; 6) kasutajatoe ja intsidentide käsitlemise; 7) koostöös vastutava ja teise volitatud töötlejaga arendus- ja hooldustööde tegemise, kaasates vajaduse korral selleks väliseid lepingupartnereid. 2. peatükk Registrisse kantavad andmed § 5. Isiku daktüloskopeerimise ja temalt näokujutise võtmisega seotud andmed (1) Isiku daktüloskopeerimisel ja temalt näokujutise võtmisel kantakse registrisse: 1) isiku ees- ja perekonnanimi (-nimed); 2) isikukood, vajaduse korral sugu, sünniaeg ja muu unikaalne kood; 3) telefoninumber, e-posti aadress või muud kontaktandmed, kui sellised andmed on olemas ja vajalikud. (2) Daktüloskoopiaandmete ja näokujutise võtmise ning nendega tehtavate toimingute kohta kantakse registrisse: 1) menetlusasja number; 2) andmete registrisse kandmise alus (seadus, paragrahv, lõige, punkt); 3) andmete registrisse kandmise eesmärk; 4) vajaduse korral registrisse kandmise täpsem põhjendus; 5) daktüloskopeerimist või näokujutise võtmist teostava asutuse andmed (nimi või unikaalne kood); 6) daktüloskopeerimist või näokujutise võtmist teostava isiku andmed (nimi, isikukood, e-posti aadress); 7) daktüloskopeerimise või näokujutise võtmise kuupäev; 8) vajaduse korral lisateave daktüloskopeerimise või näokujutise võtmise kohta. (3) Kui isik ei ole daktüloskopeeritud või näokujutis ei ole võetud elektrooniliselt, siis kantakse lisaks lõigetes 1 ja 2 loetletud andmetele registrisse ka registrikande tegija andmed (nimi, isikukood, e-posti aadress) ja registrikande tegemise kuupäev. (4) Kui isik daktüloskopeeritakse kohtuekspertiisiseaduse § 36 alusel, politsei ja piirivalve seaduse § 451 alusel, päästeteenistuse seaduse § 73 alusel või kaitseväeteenistuse seaduse § 921 alusel, kantakse registrisse lõike 2 punktides 2–8 nimetatud andmed. (5) Lõikes 4 nimetatud isikute biograafiaandmete asemel kantakse registrisse lõike 1 punktis 2 nimetatud unikaalne kood, mis võimaldab õigusaktis ettenähtud juhtudel ja korras isiku tuvastada. (6) Kui isik daktüloskopeeritakse või temalt võetakse näokujutis kohtuekspertiisiseaduse § 20 alusel, kantakse registrisse lõikes 1 ja lõike 2 punktides 2–8 nimetatud andmed ning isiku poolt määratud andmete säilitamise tähtaeg § 16 lõike 2 kohaselt. § 6. Sündmuskohalt või muult objektilt kogutud naha papillaarkurrustiku jälgede ja näokujutisega seotud andmed Sündmuskoha või muu objekti vaatlusel kogutud naha papillaarkurrustiku jälgede või näokujutise kohta kantakse registrisse: 1) menetlusasja number; 2) naha papillaarkurrustiku jäljed või näokujutise kogunud asutuse andmed (nimi või unikaalne kood); 3) naha papilaarkurrustiku jälgede või näokujutise kogumise kuupäev; 4) vajaduse korral lisateave sündmuse, muu objekti, jälgede või kujutise kogumise kohta; 5) registrikande tegija andmed (nimi, isikukood, e-posti aadress); 6) daktüloskoopiaandmetega või näokujutisega tehtavate toimingute andmed; 7) unikaalne kood, mille kaudu on võimalik õigusaktis ettenähtud juhtudel ja korras sündmuskoha või muu objekti andmed ühendada muude registri andmetega. § 7. Isikult DNA-proovi võtmisega seotud andmed (1) Isikult DNA-proovi võtmise kohta kantakse registrisse: 1) paragrahvi 5 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed; 2) DNA-proovi võtmise kuupäev. (2) DNA-prooviga tehtavate toimingute kohta kantakse registrisse: 1) registrikande tegija andmed (nimi, isikukood, e-posti aadress); 2) registrikande tegemise kuupäev; 3) DNA-proovi kood; 4) DNA-proovi analüüsil saadud andmed (genotüüp). (3) Kui isikult võetakse DNA-proov kohtuekspertiisiseaduse § 36 alusel või politsei ja piirivalve seaduse § 451 alusel või päästeteenistuse seaduse § 73 alusel või kaitseväeteenistuse seaduse § 921 alusel, kantakse registrisse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 nimetatud andmed. (4) Lõikes 3 nimetatud isikute biograafiaandmete asemel kantakse registrisse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud unikaalne kood, mis võimaldab õigusaktis ettenähtud juhtudel ja korras isiku tuvastada. (5) Kui isikult võetakse DNA-proov kohtuekspertiisiseaduse § 20 alusel, kantakse registrisse § 5 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 2 ja 3 ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 nimetatud andmed ning isiku poolt määratud andmete säilitamise tähtaeg § 16 lõike 2 kohaselt. § 8. Sündmuskohalt või muult objektilt kogutud DNA-prooviga seotud andmed Sündmuskoha või muu objekti vaatlusel kogutud DNA-proovi kohta kantakse registrisse § 7 lõikes 2 nimetatud andmed. 3. peatükk Andmete töötlemine ja säilitamine 1. jagu Andmete registrisse kandmine, andmevahetus teiste andmekogudega, andmete õigsuse tagamine ja andmete logimine § 9. Andmete registrisse kandmise viis (1) Andmed kantakse registrisse: 1) infosüsteemi vahendusel infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu või muul turvalist elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil või 2) selleks õigustatud EKEI töötaja poolt. (2) EKEI koostab vajaduse korral andmete registrisse esitamise juhised ja tagab sellekohase koolituse andmete esitajatele. § 10. Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega Register kasutab andmeallikana Eesti rahvastikuregistrit, kust tal on õigus saada järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed ja elukoha andmed salvestatava infona; 2) dokumentide andmed esitlusinfona. § 11. Andmete õigsuse tagamine (1) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Registrisse kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja EKEI-le uued andmed, mille alusel parandatakse kanne. (3) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on EKEI-l õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (4) Kui andmeid ei edastata infosüsteemide vahendusel, parandab EKEI ebaõiged andmed pärast õigete andmete saamist. § 12. Andmete logimine (1) Registri kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste meetmetega. Isikuandmete töötlemise toimingud logitakse isikuandmete kaitse seaduse § 36 kohaselt. (2) Logiandmeid säilitatakse kümme aastat päringu või kande tegemisest arvates. 2. jagu Juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine registrist § 13. Registri andmetele juurdepääs (1) Otsejuurdepääs registri andmetele on ainult selleks õigustatud EKEI töötajatel. (2) RIK-il on juurdepääs registri andmetele ainult § 4 lõigetes 4 ja 6 nimetatud ülesannete täitmiseks. (3) Registrile juurdepääsu taotlus esitatakse EKEI direktorile, kes edastab rahuldatud taotluse RIK-ile, kes tagab registrile vajaliku juurdepääsu. § 14. Juurdepääsu ulatus (1) EKEI-s ja RIK-is selleks õigustatud töötajatel on õigus juurde pääseda oma ülesannete täitmiseks registris: 1) põhiandmestikule; 2) arhiiviandmestikule; 3) kohtuekspertiisiseaduse § 20 alusel andmesubjekti vabatahtlikult antud andmestikule. (2) RIK-i töötajatel on juurdepääs isikuandmetele juhul, kui see on vältimatu arendustööde tegemiseks. § 15. Andmete väljastamine registrist (1) Andmete väljastamise, sealhulgas andmesubjektile, tagab EKEI kohtuekspertiisiseaduse §-s 19 sätestatu kohaselt. (2) Andmeid väljastatakse elektrooniliselt või muul viisil. (3) EKEI peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, kuidas ja missuguseid andmeid väljastati. 3. jagu Andmete säilitamine ja kustutamine § 16. Andmete säilitamine ja kustutamine (1) Registrisse, sealhulgas registri arhiivi kantud andmed säilitatakse kohtuekspertiisiseaduse § 21 kohaselt ja kustutatakse sama seaduse § 22 kohaselt. (2) Kohtuekspertiisiseaduse § 20 alusel andmesubjekti vabatahtlikult antud andmeid säilitatakse isiku poolt määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem kui 75 aastat. Kui isik ei ole tähtaega määranud, säilitatakse andmeid viis aastat. (3) Kui andmed on registrisse kantud lõikes 4 nimetatud või muult paberkandjal edastatud alusdokumendilt, võib alusdokumendi digiteerida ja paberdokumendi hävitada. (4) Paberkandjal edastatud andmed kantakse registrisse biomeetria võtmise vormi üldosa (lisa 1), sõrmejälgede kaardi (lisa 2) ja sündmuskohajälgede kaardi (lisa 3) alusel. (5) Andmete registrisse kandmise alusdokumente säilitatakse elektrooniliselt. Kui paberkandjal alusdokumente ei digiteerita, säilitatakse neid sama kaua kui registri andmestikku. 4. peatükk Järelevalve tegemine ja registri pidamise rahastamine § 17. Järelevalve registri pidamise üle (1) Teenistusliku järelevalve korras teeb järelevalvet registri pidamise üle vastutav töötleja. (2) Volitatud töötlejad on kohustatud likvideerima registri pidamisel ilmnenud puudused järelevalvet teinud isiku määratud tähtaja jooksul. § 18. Registri pidamise rahastamine Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud töötlejatele selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. 5. peatükk Rakendussätted § 19. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „kohtuekspertiisiseaduse § 911 lõike 4,“ tekstiosaga „kohtuekspertiisiseaduse § 23 lõike 4,”; 2) paragrahvi 2 lõigetes 4 ja 6 asendatakse sõnad „sõrmejälgede register“ sõnadega „süüteomenetluse biomeetriaregister“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 13 lõikes 1 ja § 39 punktis 1 asendatakse arv „251 “ arvuga „36“; 4) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt: „§ 14. Isiku taotluse alusel andmekogusse kantavad andmed isiku daktüloskopeerimisel ja temalt näokujutise võtmisel (1) Isiku taotluse alusel temalt kohtuekspertiisiseaduse § 20 lõike 1 alusel võetud jälgede korral kantakse andmekogusse: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. (2) Isiku taotluse alusel temalt kohtuekspertiisiseaduse § 20 lõike 1 alusel võetud näokujutise korral kantakse andmekogusse: 1) näo otsevaade; 2) näo parem ja vasak profiil; 3) näo parem ja vasak poolprofiil.“; 5) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Kriminaalmenetluse seadustiku alusel andmekogusse kantavad andmed isiku daktüloskopeerimisel ja temalt näokujutise võtmisel (1) Kriminaalmenetluse seadustiku alusel daktüloskopeeritud isiku kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. (2) Isikult võetud näokujutise kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) näo otsevaade; 2) näo parem ja vasak profiil; 3) näo parem ja vasak poolprofiil.“; 6) paragrahv 18 sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Sündmuskoha ja muu objekti vaatlusel kogutud naha papillaarkurrustiku jälgede ja näokujutise andmed Andmekogusse kantakse sündmuskohalt või muult objektilt kogutud naha papillaarkurrustiku jälgede ja näokujutise andmed.“; 7) paragrahv 21 sõnastatakse järgmiselt: „§ 21. Andmekogusse kantavad andmed kinnipeetava daktüloskopeerimisel ja temalt näokujutise võtmisel (1) Daktüloskopeeritud kinnipeetava kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. (2) Kinnipeetavalt võetud näokujutise kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) näo otsevaade; 2) näo parem ja vasak profiil; 3) näo parem ja vasak poolprofiil.“; 8) paragrahv 36 sõnastatakse järgmiselt: „§ 36. Väärteomenetluse seadustiku alusel andmekogusse kantavad andmed isiku daktüloskopeerimisel ja temalt näokujutise võtmisel (1) Väärteomenetluse seadustiku alusel daktüloskopeeritud isiku kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. (2) Isikult võetud näokujutise kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) näo otsevaade; 2) näo parem ja vasak profiil; 3) näo parem ja vasak poolprofiil.“; 9) paragrahvi 41 lõike 1 esimest lauset ja lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „daktüloskopeerimisel“ sõnadega „ja näokujutise võtmisel“; 10) paragrahvi 41 lõikeid 3 ja 6 täiendatakse pärast sõnu „papillaarkurrustiku jälgi“ sõnadega „ja näokujutist“; 11) paragrahvi 49 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Süüteomenetluse liidese kasutaja juurdepääsu õigused antakse kohtuekspertiisiseaduse §-s 19 sätestatud korras.“. Lisa 1 Biomeetria võtmise vorm. Üldosa Lisa 2 Biomeetria võtmise vorm. Sõrmejälgede kaart Lisa 3 Sündmuskohajälgede kaart Kaja Kallas peaminister Kalle Laanet justiitsminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Seoses kohtuekspertiisiseaduse (KES) tervikteksti vastuvõtmisega 18.01.2023. a Riigikogus ning selle jõustumisega 01.09.2023. a on vaja kehtestada Vabariigi Valitsuse määrus „Süüteomenetluse biomeetriaregistri asutamine ja selle põhimääruse kehtestamine“, mille volitusnorm tuleb KES § 17 lõikest 9. Kuni 01.09.2023. a kehtinud seaduse alusel oli antud kaks määrust: Vabariigi Valitsuse 07.06.2013. a määrus nr 901 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ ja määrus nr 91 „Riikliku DNA-registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“2. Nüüd liidetakse need üheks määruseks. Kuna muudetakse ka määruse pealkirja, siis tuleb muuta ka Vabariigi Valitsuse 23.12.2021. a määrusega nr 125 kehtestatud „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärust“ ning otstarbekas on teha need muudatused samal ajal. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement (533 21991, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Senisega võrreldes tehtavatest muudatustest üldisemalt KES §-ga 17 asutatakse riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister (edaspidi lühendatult RSBR) seniste riikliku sõrmejälgede registri (edaspidi sõrmejälgede register või lühendatult RSR) ja riikliku DNA-registri regulatsioonide liitmisel. Ettepanek RSBR-i loomiseks tuleneb STAK 2015–2020 ja 2020–2030 ning Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2017. a otsuse alusel loodud automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS või ABIS) kasutuselevõtust. ABIS-e kasutuselevõtu õiguslik alus tuleneb 15.07.2021. a jõustunud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest2 ning selle alusel Vabariigi Valitsuse 23.12.2021. a määrusega nr 1253 kehtestatud „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärusest“ (edaspidi ABIS-e põhimäärus). ABIS-e kesksüsteem4 on tehniline lahendus, mis koosneb vastavast riistvarast ja tarkvarast, mis võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi andmeid (sõrmejälgi ja näokujutisi) ning teha üks ühele ja üks mitmele biomeetriliste andmete võrdlust. Andmekogu ABIS on keskne andmekogu, kuhu koondatakse eri riiklike menetluste raames ning varem eri andmekogudesse5 kantud biomeetrilised andmed. Järgnevalt kasutatakse mõisteid ABIS või andmekogu ABIS laiemalt seadusega loodud andmekogu kohta ning olenevalt kontekstist võib see tähendada ka 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/116022016012 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072021001 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122022018?leiaKehtiv 4 Tehniline lahendus pärineb IDEMIA-lt, kes võitis vastava hanke: https://www.idemia.com/ 5 ABIS-e eelnõuga muudeti 14 seadust, mis reguleerivad erinevaid andmekogusid, vt täpsemalt eelnõu nr 366 SE juures olevat seletuskirja. 1 tehnilist lahendust. Mõiste ABIS-e kesksüsteem käib aga ainult tehnilise lahenduse kohta. Süüteomenetluses kasutatakse sõrmejälgede ja näokujutiste kogumiseks MESA tarkvaral põhinevaid hõivejaamasid (edaspidi ka MESA-jaam 6 ), mis on olemas peale Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) vaid politseijaoskondades ja vanglates. Kuni ABIS-e regulatsiooni jõustumiseni 15.07.2021. a kehtinud KES-i kohaselt töödeldi ja säilitati isiku daktüloskopeerimisel ja sündmuskohalt või muult objektilt kogutud naha papillaarkurrustiku jälgi RSR-is. ABIS-e kasutuselevõtu järel töödeldakse ja säilitatakse neid andmeid ABIS-es ja nende kohta kehtib andmekogu ABIS põhimäärus. ABIS-e kesksüsteem asendab EKEI-s varem kasutatud sõrmejälgede otsimise andmebaasi tarkvarasüsteemi Automated Fingerprint Identification System (AFIS7), mida reguleerisid RSR-i sätted. ABIS-e I etapi ehk nn süüteomenetluse mooduli kasutusulevõtt toimus suvel 2021 ja II etapi ehk nn tsiviil-ABIS-e kasutuselevõtt on kavandatud 2023. aastasse. Kuna RSBR-i regulatsioon puudutab ka teisi biomeetrilisi tunnuseid, siis tuleb korraks peatuda ka neil. Lihtsustatult võib öelda, et tehniliselt on infosüsteemi puhul tegemist ühe või mitme serveriga ja mingi tarkvaraga, mis võimaldab kogutud biomeetrilisi andmeid hoida, võrrelda, vaadata jne. Riist- ja tarkvara on kas mingi firma loodud valmislahendus või tellimuse alusel spetsiaalselt programmeeritud tarkvara ja sinna juurde käiv riistvara. Üldiselt on valmislahendusel olemas ka nimi. Sageli on sellise tarkvara valmislahenduse nimi ka juriidilisel infosüsteemil, aga need võivad ka erineda. Igal juhul ei ole tarkvaralahendus ja juriidiline infosüsteem üks ja seesama asi. Eelkõige täiendab juriidiline regulatsioon tehnilist lahendust juurdepääsuõigustega, andmete sisestamise õiguste ja kohustustega, andmete säilitamise, väljastamise ja kustutamisega jne, mis ei tulene valmistootest. Samuti ei ole valmislahenduse osa ühenduses teiste infosüsteemidega. KES-i ja biomeetria kontekstis on tegemist järgmiste valmistoodete ja juriidiliste infosüsteemidega. 1) Sõrmejälgede biomeetriliste andmete hoidmiseks kasutatakse ABIS-e kesksüsteemi ehk IDEMIA 8 firmast hangitud valmistoodet (varem oli selleks AFIS). Biomeetriliste andmete hoidmisega seonduvat reguleerib ABIS-e põhimäärus, varem RSR-i põhimäärus. Sel ajal, kui sõrmejälgede biomeetria oli AFIS-es, paiknesid isikute biograafiaandmed ja sõrmejälgede võtmise ehk ohjeandmed füüsiliselt paberkartoteegis. Nüüd paiknevad need ABIS-e kesksüsteemi eraldi osas. KES-i kohaselt kuuluvad isikute biograafia- ja ohjeandmed RSBR-i põhimääruse regulatsiooni alla sarnaselt teiste biomeetriliste liikidega. 2) Näokujutis on KES-i kohaselt reguleeritud samamoodi nagu sõrmejäljed, kuid siin ei ole olemasolevat regulatsiooni ega varasemat tehnilist lahendust. 3) DNA-proovist saadud DNA-profiilid ehk biomeetrilised andmed on olnud siiani ja on edaspidi andmebaasitarkvaras CODIS9 ning seda ei ole tehniliselt võimalik ega plaanis ABIS- ega liita. DNA-profiil on CODIS-es väljendatud võrreldes teiste biomeetriliste tunnustega sellisel kujul, et ei anna ilma eriteadmisteta ja spetsiaalseid tehnilisi vahendeid kasutamata mingit informatsiooni ega ole võrreldav teise inimese DNA-ga. Isikute biograafilised andmed ning DNA võtmisega seotud ohjeandmed on praegu EKEI-s oma IT-üksuse loodud 6 MESA – multi-enrollment services application: https://www.idemia.com/wp-content/uploads/2021/02/mesa- idemia-brochure-202006.pdf 7 Automated Fingerprint Identification System (AFIS); https://ec.europa.eu/home- affairs/pages/glossary/automated-fingerprint-identification-system-afis_en 8 https://www.idemia.com/ 9 The FBI’s Combined DNA Index System (CODIS) https://www.fbi.gov/services/laboratory/biometric- analysis/codis/codis-and-ndis-fact-sheet#CODIS 2 isikuandmete hoidlas ning mõlemat reguleeris siiani DNA-registri põhimäärus. KES-i sätete kohaselt hakkab kõiki DNA-prooviga seotud andmeid reguleerima RSBR-i põhimäärus. 4) Häälenäidised on tulevikus samuti valmistootes, mida ei ole hetkel veel soetatud, ning biograafia- ja ohjeandmed peaks reguleeritama KES-i kohaselt RSBR-is analoogselt DNA-ga. RSBR-i põhimäärus ei sisalda praegu häälenäidistega seonduvat, kuna selle kasutuselevõtuks ei ole tehnilist lahendust ning seda ei ole kavas ka lähiajal soetada. Häälenäidiste kogumiseks, säilitamiseks jm moel töötlemiseks sobiva andmebaasitarkvara soetamise korral on vaja muuta RSBR-i põhimäärust. Kokkuvõtteks. Kõikide biomeetrialiikide puhul on kaks eraldi hoidlat, mis võivad olla kas eraldi andmebaasitarkvara või eraldi osad samas kesksüsteemis, ning need on koondatud juriidiliselt RSBR-i põhimääruse regulatsiooni alla. Sõrmejälgede ja näokujutise biomeetrilisi andmeid reguleerib ABIS-e põhimäärus ja see erineb teistest biomeetriliste andmete liikidest sel põhjusel, et ABIS-e kesksüsteem ei ole ainult süüteomenetluse keskne. ABIS-e kesksüsteemi koondatakse erinevates menetlustes kogutud biomeetrilised andmed, kuid nende kogumine, kasutamine, säilitamine, kustutamine, ligipääsud jm töötlemisreeglid tulenevad vastavast menetlusest ja töötleva asutuse spetsiifikast, süüteomenetluses reguleerib seda osa KES ja täpsustab RSBR-i põhimäärus. Samas biomeetrilise isikutuvastuse enda kohta käivad reeglid peavad olema menetlusest olenemata samad ja seda reguleerib ABIS-e põhimäärus. Järgnevalt jooniselt on näha, kuidas toimub andmevahetus pärast süüteomenetluse mooduli kasutuselevõttu, kuid enne tsiviil-ABIS-e käivitumist. Tsiviil ABIS-e käivitumise järel on ITDS § 154 alusel õigus teha isikusamasuse kontrolliks päringuid: Politseinik võtab MESA Politseinik saab -kogu ABIS-est avaliku korra ja riigi julgeoleku hõivejaamaga KrMS § läbi MESA tagamiseks ja üksnes juhul kui see pole muul 991 vm alusel isikult hõivejaama moel võimalik sõrmejäljed, mis teha isiku 10 - sõrmejäljeekspertiisi tegemiseks raskes kuriteos kanduvad ABIS sõrmejäljega võib kasutada KrMS § 992 alusel muul eesmärgil ABIS (IDEMIA) kesksüsteemi otsingut, mille (tsiviil ABIS-es) kogutud sõrmejälgi ja andmeid. (IDEMIA) (nn krimibaasi). vasteks on kesksüsteem Biomeetria allub ABIS isiku- ja lisab regulatsioonile. menetluse PRÜM lepingu automaatselt andmed. alusel toimub andmed EL riikide vahel Ekspert Isiku korduv automaatne jälgede võtja, koha Politseinik sisestab Kui isiku biomeetria võrdleb isiku jälgede sõrmejälgede ja aja kohta. isikuandmed, on varasemast varasemaid võtmine, otsing ABIS menetluse andmed ja krimibaasis sama jälgi jt varasemad kesksüsteemis. jälgede vm nimega, lähevad andmeid ning nimed vm Kokkulangevuse kasutuseesmärgi ABIS andmed EKEI otsustab isiku muudatused korral (IDEMIA) kesksüsteemi. sõrmejälje eksperdi liitmise on nähtavad pöördutakse KrMS § 991 vm alusel ABIS kesksüsteemi varasemaga vaid EKEI politsei loetakse need RSR krimimooduli või uuena eksperdi kontaktpunkti osaks. töölauale. salvestamise. töölaual. poole isiku muude andmete saamiseks. Kui isiku sõrmejälgi jt andmeid ei ole varem Isiku andmete EKEI ekspert saab krimibaasi sisestatud, kontrollimisel ja uute teha krimibaasis liiguvad andmed ABIS- biomeetriliste otsinguid 10 esse automaatselt. andmete sisestamisel sõrmejäljega, teeb EKEI otsingu perekonnanimega seni avastamata ja sündmuskoha sündmuskohajälgede jälgedega seas. 3 Eelnõuga loodavast põhimäärusest paragrahvide kaupa Paragrahviga 1 asutatakse riiklik register ametliku nimetusega riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister, mis on inglise keeles national forensic biometrics database. Lühend RSBR tuleneb registri nimetuse esitähtedest. Alus registri asutamiseks tuleneb KES §-st 17, tegemist ei ole mitte täiesti uue andmekogu loomisega, vaid seniste riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA-registri regulatsioonide ühendamisega üheks registriks. Paragrahvis 2 on kirjas registri pidamise viis ja ülesehitus. Lõige 1 sätestab, et registrit peetakse elektroonilise registrina. Edaspidi on reguleeritud ka olukorrad, kui registrisse kandmiseks esitatakse andmeid paberkandjal. Need andmed skaneeritakse või sisestatakse elektroonsesse registrisse. Lõikes 2 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb kolmest erisugusest andmestikust. Esiteks on põhiandmestik, mis moodustub vastavalt KES § 18 lõigetes 3–6 loetletud andmetest. DNA-proovi võtmisel kantakse RSBR-i DNA-proovi analüüsil saadud andmed ehk biomeetrilised andmed. Sõrmejälgede ja näokujutise võtmisel ei kanta biomeetriat RSBR-i, vaid ABIS-esse. Kõigi kolme tunnuse (DNA-proov, sõrmejäljed ja näokujutis) puhul kantakse RSBR-i isiku biograafiaandmed ja andmed menetluse kohta, milles biomeetriat võeti ja milleks seda edaspidi võib kasutada. Samamoodi sündmuskohajälgede puhul lähevad sõrmejäljed ja näokujutis ABIS-esse ja muud andmed biomeetria kogumise kohta RSBR-i. Sündmuskohalt kogutud DNA-proovide kohta kantakse kogu info RSBR-i. Teiseks on arhiiviandmestik, mis koosneb samadest andmetest nagu põhiandmestik, kuid erinevus esimesest on säilitustähtaegades ning andmete saamise piirangutes. Arhiiviandmete säilitamist reguleerib KES § 21 lõige 2. Arhiivist andmete saamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku § 992 ning selle lõike 3 kohaselt on õigus kasutada arhiivi kantud andmeid kriminaalmenetluses määratud kohtuekspertiisi tagamiseks, kui tõendite kogumine muu menetlustoiminguga ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve ning tegemist peab olema raske kuriteoga. Arhiivist andmete saamiseks peab olema kohtu luba. Kolmandaks on andmesubjekti vabatahtlikult antud andmestik. Tegemist on kohtuekspertiisiseaduse § 20 alusel isiku taotlusel tema daktüloskopeerimisega, näokujutise või DNA-proovi võtmisega. Isik ise määrab registrisse kantavate andmete kasutamise eesmärgi ja säilitamise tähtaja. Muul eesmärgil ei ole lubatud vabatahtlikult antud andmeid kasutada ja see tagatakse infotehnoloogiste lahenduste kaudu. Paragrahviga 3 määratakse kindlaks registri turvameetmed ja turbeaste. Registris olevate andmete puhul kaitstakse nende käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust ning selle tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Arvestades Vabariigi Valitsuse Vastu võetud 09.12.2022. a määruses nr 12110 (edaspidi määrus nr 121) „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ sätestatut, on registri turbeaste keskmine ehk M. Turvaklass on määratud andmete käideldavuse alusel K1, terviklikkuse alusel T2 ja konfidentsiaalsuse alusel S2. Määruse nr 121 § 7 paneb andmekogu vastutavale töötlejale ülesandeks registri turbeastme ja andmete turvaklassi määramise, andmekogu andmete 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122022030 4 turvaklassi määramiseks andmete tähtsuse hindamise ning andmete turvalisuse puudumisest tuleneva kahjude hindamise. Määruse nr 121 § 8 kohaselt määratakse registri turbeaste lähtuvalt andmete turvaklassist. Kui andmete turvaklassi vähemalt üks osaklass vastab tasemele 3, on registri turbeaste kõrge (H). Kui andmete turvaklassi vähemalt üks osaklass vastab tasemele 2, on registri turbeaste vähemalt keskmine (M). Muul juhul on turbeaste vähemalt madal (L). Register luuakse seniste RSR-i ja DNA-registri pinnalt ja nende turbeaste on vastavalt RSR-il K1T1S2 ja DNA-registril K1T2S2. RSBR on küll tihedalt seotud andmekoguga ABIS, mille turvaklass on K2T3S2, kuid RSBR-i puhul tuleb lähtuda ikkagi RSR-i ja DNA-registritest, eriti arvestades, et sõrmejälgede biomeetriat, mis varem oli reguleeritud RSR-i põhimäärusega, töödeldakse nüüd ABIS-e põhimääruse sätete kohaselt ja seega ei ole vajalik RSBR-i turvaklassi tõsta ühendatavatest registritest kõrgemaks. Võrreldes RSR-i ja DNA-registri turvaklasse, siis andmete käideldavus on mõlemal K1 ning konfidentsiaalsus on mõlemal S2 ja need jäävad nii ka RSBR-is. Erinevus on aga tervikluse osas ja siin rakendatakse RSBR-i puhul senises DNA-registris olevat kõrgemat taset ehk T2. Seega on RSBR-i turvaklass K1T2S2. Määruse nr 121 § 10 lõike 4 kohaselt määratakse andmete käideldavuse alusel turvaosaklass K1, mis eeldab töökindlust 90%, mis tähendab, et registri lubatud summaarne seisak nädalas on kuni üks ööpäev ning lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel on 1-10 tundi. Sama paragrahvi lõikes 5 sätestatakse, et kui määratakse andmete tervikluse alusel turvaosaklass T2, siis selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad ning vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse perioodiline kontroll. Ning sama paragrahvi lõikes 6 sätestatakse, et andmete konfidentsiaalsuse alusel määratakse turvaosaklass S2, mille kohaselt registris olev info on asutusesiseseks kasutamiseks, info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele ja juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku teadmisvajaduse korral. Paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatakse registri vastutav töötleja, kelleks on Justiitsministeerium. Lõikes 2 nimetatakse registri volitatud töötlejad, kelleks on punkti 1 kohaselt EKEI (vastavalt KES § 17 lõikele 8) ja punkti 2 kohaselt Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Lõikes 3 on loetletud Justiitsministeeriumi kui vastutava töötleja ülesanded. Punkti 1 kohaselt korraldab Justiitsministeerium koostöös volitatud töötlejatega registri arenduste väljatöötamist ja tagab registri elektroonilise andmevahetuse teiste andmekogudega. Vastav arendusprotsess tuleneb Justiitsministeeriumi IT-strateegiast11. Punkti 2 kohaselt võib vastutav töötleja anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejale ja punkti 3 alusel täidab Justiitsministeerium muid vastutava töötleja ülesandeid, mida ei ole määruses loetletud. Lõige 4 reguleerib ülesandeid, mis on mõlemal volitatud töötlejal, st nii EKEI-l kui RIK-il. Punkti 1 kohaselt vastutavad mõlemad volitatud töötlejad registris tehtavate toimingute seaduslikkuse eest. Punktis 2 on volitatud töötlejate kohustus teavitada registri andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe Justiitsministeeriumi ning võtta viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks. Justiitsministeerium registri vastutava töötlejana teavitab isikuandmete rikkumistest Andmekaitse Inspektsiooni. Punkti 3 kohaselt võivad mõlemad volitatud töötlejad teha Justiitsministeeriumile ettepanekuid registri edasiseks arendamiseks. Punkti 4 kohaselt tagavad volitatud töötlejad oma asutuse siseste regulatsioonidega, et registrile saavad juurdepääsu ning registri andmetega töötavad vaid selleks õigustatud isikud. 11 https://itstrateegia.just.ee/ 5 Lõikes 5 sätestatakse, et lisaks eelnevas lõikes volitatud töötleja kohta sätestatule on andmesubjekti jaoks isikuandmete töötlemisel kontaktpunktiks EKEI, kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja andmete väljastamise seotud osapooltele. See tähendab, et kui isikul on küsimus nt tema kohta kogutud sõrmejälgede töötlemise aluse või tähtaja vm kohta, siis pöördub isik EKEI poole, kellel on õigus ja pädevus neid andmeid töödelda. Lõikes 6 reguleeritakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ülesanded lisaks neile, mis on lõikes 4 mõlemal volitatud töötlejal samad. Punkti 1 kohaselt tagab RIK registri pidamise ja haldamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, st et RIK-i vastutada on kogu registri infotehnoloogiline pool. Samuti tagab RIK punkti 2 järgi vajaliku võimekuse vahetada andmeid teiste andmekogudega. IT spetsiifiline ülesanne on ka punktis 3 nimetatud registriandmete nõuetekohase säilimise tagamine ja varukoopiate tegemise korraldamine. Registrile sisulise juurdepääsu üle otsustab küll EKEI, kuid tehniliselt tagab selle punkti 4 kohaselt RIK, kes peab infotehnoloogiliselt tagama, et registriandmeid saavad sisestada, muuta, kustutada ning otsinguid läbi viia ja andmetega tutvuda ainult selleks õigustatud isikud. Punktis 5 sätestatakse, et RIK tagab registri andmete turvalisuse, sealhulgas käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse säilitamiseks turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt. See tähendab, et näiteks RIK-i kui volitatud töötleja ruumid, riist- ja tarkvara, töökorraldus, töötajate väljaõpe jm meetmed peavad vastama andmete turvalise töötlemise nõuetele, neid nõudeid peab tegelikkuses järgima ja nõuete täitmist kontrollima. Punkti 6 kohaselt tagab RIK registris kasutajatoe ja intsidentide käsitlemise. Punktiga 7 antakse RIK-ile volitus kaasata vajadusel väline lepingupartner arendus- ja hooldustööde tegemisse, arendusi tehakse omakorda koostöös Justiitsministeeriumi ja EKEI-ga. 2. peatükis sisaldub regulatsioon RSBR-i kantavate andmete kohta. Isikult võetakse süüteomenetluses biomeetrilisi andmeid ainult seaduses sätestatud aluse olemasolul. Seaduste loetelu ning biomeetriliste andmete kogumise eesmärk tuleneb KES §-st 17, mida määruse tekstis ei korrata. KES annab ka registrisse kantavate andmete kohta üldisema loetelu ning määruses täpsustatakse seda. Biomeetriliste andmete kogumisel tuleb eristada kolme liiki andmeid: 1) biomeetrilised andmed, mis võivad olla kas sõrmejäljed, näokujutis või DNA- proov; 2) isiku biograafiaandmed ning 3) menetlusega seotud andmed (nn ohjeandmed), mille raames biomeetrilisi andmeid kogutakse, samuti andmete registrisse kandmise õiguslik alus ja kasutamise eesmärk. Järgnevad paragrahvid sisaldavad regulatsiooni biograafiliste ja ohjeandmete kohta ning DNA puhul ka biomeetriliste andmete kohta. Sõrmejälgede ja näokujutise biomeetriliste andmetega seonduvat reguleeritakse andmekogu ABIS põhimääruse §-des 11, 13, 14, 17–21 ja 36. Paragrahvis 5 sisaldub loetelu isiku daktüloskopeerimisel või temalt näokujutise võtmisel registrisse kantavatest andmetest. KES-is on üldisemalt reguleeritud daktüloskopeerimisel registrisse kantavad andmed § 18 lõikes 3 ja näokujutise võtmisega seonduv sama paragrahvi lõikes 4. Määruses on aga daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel registrisse kantavad andmed reguleeritud ühes paragrahvis, kuna nende andmete kandmine RSBR-i on samasugune ning daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel saadavad biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS. Lõikes 1 on isiku biograafiaga seotud andmed. Punktis 1 on isiku ees- ja perekonnanimi või - nimed. 6 Punktiga 2 sätestatakse, et registrisse kantakse isikukood, vajaduse korral sugu, sünniaeg ja muu unikaalne kood. Sugu on vaja märkida eelkõige näokujutise hilisemaks otsinguks või ka näiteks siis, kui puudub isikukood ja tegemist on eesnimega, mille puhul ei ole isiku sugu arusaadav. Isiku sünniaeg on näha isikukoodist, kuid sünniaeg kantakse registrisse näiteks välisriigi kodanikel, aga ka Eesti kodanikel, kelle isikukood ei ole teada. Unikaalne kood on sisuliselt andmete registreerimise kood, mille kaudu on võimalik õigusaktis ettenähtud juhtudel ja korras isiku biograafilised andmed ühendada biomeetriliste andmetega. Näiteks igale registrisse kantud isikule, kellelt võetakse süüteomenetluse käigus biomeetrilised andmed, annab infosüsteem numbrikoodi, mis tähistab isikut, menetluse liiki, registrikandega tehtavaid toiminguid jt vajalikke seoseid. Numbrikoodi osised võivad tuleneda ka mujalt (nt sündmuskoha andmetest) ja olla erinevatel isikutel erineva pikkuse ja tähendusega. Unikaalne kood võimaldab kindlaks teha, millised biomeetrilised andmed kuuluvad konkreetsele isikule, ning seda juhtudel, mis on loetletud KES § 17 lõikes 1. Näiteks teeb sõrmejäljeekspert ekspertiisi käigus sündmuskohajälgede uuringu ning jälgede kokkulangevuse korral saab unikaalse koodi abil vaadata, kes on isik, kelle jälgedega saadi kokkulangevus ja millal, mis eesmärgil ning millisel õiguslikul alusel on isiku jäljed registrisse kantud. Punktiga 3 on täpsustatud seadust, et peamised registrisse kantavad kontaktandmed on telefoninumber ja e-posti aadress või muud kontaktandmed, kui sellised andmed on olemas ja vajalikud. Kontaktandmete loetelu on minimaalne ja vajalik eelkõige selleks, et inimesega saaks ühendust võtta, kui vaja. Muud eesmärki ekspertiisiasutuses kontaktandmete lisamisel ei ole, nt postiaadress ei ole reeglina vajalik, kuna EKEI ei saada paberkirju isikutele, kelle andmed kantakse registrisse. Täiendus, et andmed kantakse registrisse, kui need on olemas, näitab, et see väli ei ole kohustuslik, sest kui menetleja esitab andmed registrisse kandmiseks ja alusdokumentides ei ole kontaktandmeid kirjas, ei kanta neid registrisse. Kontaktandmete puudumine ei takista andmete registrisse kandmist. Lõikes 2 reguleeritakse isikult daktüloskoopiaandmete ja näokujutise võtmisega ja nendega tehtavate toimingutega seotud registrisse kantavad andmed. Punktis 1 on menetlusasja number, st kriminaalasja, süüteoasja või kohtuasja vm menetlusasja number. Punktis 2 on andmete registrisse kandmise alus seaduse paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. Vajalik on täpsustada nii seadus kui paragrahv, lõige ja punkt, kust alus tuleneb, sest nt KrMS- is tehakse vahet, kas biomeetria tuleb võtta ja andmed registrisse kanda kohustuslikult kõigilt isikutelt, kes vastavad KrMS § 991 lõikes 1 olevale alusele, või võib seda teha vastavalt sama paragrahvi lõikele 2. Punktis 3 on andmete registrisse kandmise eesmärk, mille loetelu tuleneb KES § 17 lõikest 1. Registrisse andmete kandmine võib olla vajalik: välistamiseks; isikusamasuse kontrollimiseks või isiku tuvastamiseks; süütegude tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks; ekspertiiside ja uuringute tegemiseks; Riigikogu poolt heaks kiidetud välislepingust või muust Eesti jaoks siduvast rahvusvahelisest õigusaktist tuleneva kohustuse täitmiseks; isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil registrisse kantud andmete töötlemiseks või registri tehniliseks testimiseks ning kvaliteedikontrolli või kontaminatsiooni ehk saastumise kontrolli eesmärgil. 7 Punkti 4 kohaselt võib lisada vajaduse korral registrisse kandmise täpsema põhjenduse. Näiteks kui registrisse kantakse andmed isiku taotluse alusel KES § 20 kohaselt, võib isik soovida täpsustada andmete kandmise eesmärki või lisada muud infot. Punkti 5 alusel kantakse registrisse daktüloskopeerimist või näokujutise võtmist teostava asutuse andmed (nimi või unikaalne kood) ning punkti 6 alusel kantakse registrisse daktüloskopeerimist või näokujutise võtmist teostava isiku andmed (nimi, isikukood, e-posti aadress). Kuna daktüloskopeerimine ja näokujutise võtmine toimuvad reeglina elektroonselt hõiveseadme (MESA-jaam) kaudu, siis tuleneb asutuse kood infosüsteemist ja asutuse nime eraldi ei sisestata. Samuti genereerib infosüsteem automaatselt biomeetria võtja andmed. Järgnevalt on kirjeldatud daktüloskopeerimise ja näokujutiste võtmise loogikat. 1) Digitaalse daktüloskopeerimise ja näokujutise võtmise puhul kantakse andmebaasi biomeetriliste andmete võtmist teostava isiku nimi, isikukood ja e-posti aadress. Nimetatud andmed genereeruvad automaatselt tulenevalt biomeetria võtja isikukoodist, millega on tarkvarasse sisse logitud. Asutuse kood on seotud biomeetria võtmise asukoha hõiveseadmega (MESA-jaamaga). 2) Muu kui elektroonse biomeetria võtmise puhul (nt EKEI-sse paberkaardi esitamisel ja sellelt andmete sisestamisel) kantakse EKEI-s registrisse manuaalselt biomeetria võtja nimi ja töökoht asutuse koodina (vastavad väljad on biomeetria võtmise vormi üldosas). Biomeetria võtmise vormi üldosas sisalduvad biomeetria võtja nimi ja e-posti aadress. Isikukoodi lisamine ei ole kohustuslik ega vajalik, kuna isikukood on vajalik tarkvarasse sisse logimisel, mitte aga edasisel andmete töötlemisel. Samuti ei pruugi muu alusdokumendiga andmete edastamisel (näiteks välisriigist saadetuna) olla kõiki loetletud andmeid biomeetria võtja kohta olemas ning sel juhul kantakse registrisse olemasolevad andmed. Muu kui elektroonse biomeetria võtmise puhul (paberkaardi sisestamisel) kantakse manuaalselt andmebaasi asutuse koodina: a) MESA-spetsiifiline kood, kui biomeetria on võetud paberkaardile kohas, kus tavaliselt on MESA-jaam (isikutelt biomeetria võtmisel), kuid tegemist on nt MESA-jaama tehnilise rikkega; b) EKEI oma töökorrast tulenev kood, kui biomeetria on võetud kohas, kus pole MESA-jaama. Punkti 7 kohaselt kantakse registrisse daktüloskopeerimise või näokujutise võtmise kuupäev. Punkti 8 kohaselt võib vajaduse korral kanda registrisse lisateavet daktüloskopeerimise või näokujutise võtmise kohta. Tegemist on vabatekstiväljaga, kuhu biomeetria võtja saab kirjutada vajadusel kommentaari, näiteks teha isiku daktüloskopeerimisel märke selle kohta, et isikul on puudu parema käe pöidla jälg, kuna pöial on sidemes vms. Lõikes 3 on reguleeritud olukord, kui isik ei ole daktüloskopeeritud või näokujutis ei ole võetud elektroonselt ning see toimub kahes etapis, esmalt võetakse sõrmejäljed paberkaardile ja näokujutis muule andmekandjale ning teise etapina sisestatakse andmed EKEI-s registrisse. Sellisel juhul kantakse lisaks biomeetria võtja andmetele registrisse samad andmed (nimi, isikukood, e-posti aadress) ka registrikande tegija kohta ning registrikande tegemise kuupäev. Lõiked 4 ja 5 reguleerivad olukorda, kui isik daktüloskopeeritakse töö- või ametikohustuste tõttu (kohtuekspertiisiseaduse § 36 alusel, politsei ja piirivalve seaduse § 451 alusel, 8 päästeteenistuse seaduse § 73 alusel või kaitseväeteenistuse seaduse § 921 alusel) ning sel juhul ei kanta registrisse kõiki lõigetes 1 ja 2 loetletud andmeid. Lõige 4 viitab lõike 2 punktidele 2–8. Töö- või ametikohustuste tõttu daktüloskopeerimise ja sellega seotud toimingute kohta kantakse registrisse: andmete registrisse kandmise alus (seadus, paragrahv); andmete registrisse kandmise eesmärk; vajaduse korral registrisse kandmise täpsem põhjendus; daktüloskopeerimist teostava asutuse andmed (nimi või unikaalne kood); daktüloskopeerimist teostava isiku andmed (nimi, isikukood, e-posti aadress); daktüloskopeerimise kuupäev; vajaduse korral lisateave daktüloskopeerimise kohta. Vt täpsemaid selgitusi lõike 2 juures. Lõige 5 reguleerib aga töö- või ametikohustuste tõttu daktüloskopeeritud isikute biograafiaandmetega seonduvat. Isiku nime, isikukoodi, kontaktandmete jm-de isiku identifitseerimist võimaldavate biograafiaandmete asemel kantakse registrisse lõike 1 punktis 2 nimetatud unikaalne kood, mis võimaldab õigusaktis ettenähtud juhtudel ja korras isiku tuvastada. Eespool lõike 1 p 2 juures on selgitatud, et unikaalne kood võib koosneda erinevatest komponentidest ja olla erinevatel isikutel erinev. Töö- või ametikohustuste tõttu daktüloskopeeritud isikute puhul lisandub koodi tehnilisele ehk nn järjekorranumbri osale ka number, mis võimaldab isiku identifitseerida selle asutuse kaudu, kus ta töötab. Selliseks koodiks on kas ametitõendi number vm asutustevahelise kokkuleppe järgne kood. Näiteks ekspertiisi käigus tehtava sõrmejälgede või DNA-otsingu tulemusel saadava kokkulangevuse korral ei ole võimalik EKEI eksperdil teha unikaalse koodi alusel kindlaks, kellele biomeetria kuulub, kuna isikuandmed on pseudonüümitud, kuid ekspert saab teha kindlaks selle asutuse koodi, kus isik töötab, ning edastada info vastavale asutusele, kellel on omakorda võimalus õigusaktis ettenähtud juhul teha kindlaks konkreetne isik. Töö- või ametikohustuste tõttu isikud daktüloskopeeritakse ja neilt võetakse DNA-proov, kuid ei võeta näokujutist. Lõige 6 on samuti erinev lõike 1 ja 2 regulatsioonist ning erinev ka töö- või ametikohustuste tõttu isikult biomeetria võtmisest. Lõige 6 on isiku kohta, kes daktüloskopeeritakse või kellelt võetakse näokujutis kohtuekspertiisiseaduse § 20 alusel. Vabatahtlikult antud biomeetria võtmisel kantakse registrisse lõikes 1 olevad isiku biograafiaandmed ning lõikes 2 olevad andmed daktüloskoopiaandmete ja näokujutise võtmise ning nendega tehtavate toimingute kohta, välja arvatud lõike 2 punktis 1 olev menetlusasja number. Lisaks neile andmetele kantakse registrisse isiku poolt määratud andmete säilitamise tähtaeg. Kuna tähtaeg on täpsemini reguleeritud kõnesoleva määruse § 16 lõikes 2, siis on siin sellele viidatud. Paragrahv 6 reguleerib naha papillaarkurrustiku jälgede ja näokujutisega seotud andmete registrisse kandmist, mis on kogutud sündmuskohalt või muult objektilt. Punkti 1 alusel kantakse registrisse menetlusasja number. Punkti 2 kohaselt kantakse registrisse biomeetria kogunud asutuse andmed (nimi või unikaalne kood) ning punkti 3 kohaselt kantakse registrisse naha papilaarkurrustiku jälgede või näokujutise kogumise kuupäev. Punkti 4 kohaselt kantakse registrisse vajaduse korral lisateave sündmuse, muu objekti, jälgede või kujutise kogumise kohta. Punkti 5 kohaselt kantakse registrisse registrikande tegija andmed (nimi, isikukood, e- posti aadress), kelleks saab olla vaid EKEI töötaja, kuna sündmuskohalt kogutud andmeid ei saa registrisse kanda näiteks menetleja. Punkt 6 reguleerib andmeid, mis seonduvad daktüloskoopiaandmetega või näokujutisega tehtavate toimingutega. Punkti 7 kohaselt kantakse registrisse unikaalne kood, mille kaudu on võimalik õigusaktis ettenähtud juhtudel ja korras sündmuskoha või muu objekti andmed ühendada muude registri andmetega. 9 Loetelus olevate punktide kohta selgitusi siin ei korrata, kuna need on sisult samad kui isikutelt biomeetria võtmisel. Vt selgitusi § 5 lõigete 2 ja 3 juures. Paragrahvis 7 on regulatsioon isikult DNA-proovi võtmisel saadud andmete registrisse kandmise kohta, kuna nii DNA-proovi võtmine kui ka andmete registrisse kandmine erineb sõrmejälgede ja näokujutiste võtmisest ja registrisse kandmisest oluliselt. DNA-proovi võtab menetleja, kes saadab vatipulgale võetud ja pakendatud DNA-proovi koos isikuandmete ja menetluse andmetega EKEI-sse, kus DNA-proovi töödeldakse ning selle tulemusel saadakse DNA-profiil, mida KES-is nimetatakse üldistatult DNA-proovi analüüsil saadud andmeteks. Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt kantakse isikult DNA-proovi võtmise kohta registrisse andmed, mida ei loetleta siin uuesti, vaid punktis 1 viidatakse § 5 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmetele, mis on samad daktüoskopeerimisel, näokujutise võtmisel ja DNA-proovi võtmisel. Viidatud andmed isiku kohta on: isiku ees- ja perekonnanimi (-nimed); isikukood, vajadusel sugu, sünniaeg ja muu unikaalne kood; telefoninumber, e-posti aadress või muud kontaktandmed, kui sellised andmed on olemas ja vajalikud. Viidatud muud andmed on: menetlusasja number; andmete registrisse kandmise alus (seadus, paragrahv); andmete registrisse kandmise eesmärk. Kuna viidatud andmete kohta on selgitus antud eespool §-s 5, ei korrata seda siin. Punkti 2 alusel kantakse registrisse DNA-proovi võtmise kuupäev. Paragrahvi 7 lõikes 2 loetletakse andmed, mis kantakse registrisse DNA-prooviga tehtavate toimingute kohta. Punkti 1 kohaselt kantakse registrisse registrikande tegija andmed (nimi, isikukood, e-posti aadress) ja punktis 2 on registrikande tegemise kuupäev. Oluline on, et registrikande tegija oleks võimalik vajadusel tagantjärele tuvastada. Kuna DNA-prooviga tehtavaid toiminguid viiakse läbi ainult EKEI-s DNA-ekspertide poolt, ei ole tingimata vajalik kõigi sulgudes olevate andmete registrisse kandmine. Erinevalt näiteks sõrmejälgede võtmisest, mida teeb menetleja, kellega võib olla nt eksperdil vajadus ühendust võtta, mistõttu on kontaktandmed olulised. DNA-proovi analüüsil saadud andmed sisestatakse tarkvarasse, kuhu hetkel ei ole võimalik täiendavat infot sisestaja kohta lisada. Tarkvara uuendamise järel on võimalik teha muudatusi selliselt, et kõikide biomeetriliste tunnuste infotehnoloogilised võimalused oleks ühesugused. Oluline on, et ka praegu peab olema tagatud, et registrikande tegija oleks tuvastatav, olenemata sellest, kas infosüsteemi saab kanda ja kantakse kõik andmed (nimi, isikukood, e-posti aadress) või osa neist. Punktis 3 on DNA-proovi kood. See on alfanumeeriline kombinatsioon, mille alusel on võimalik DNA-proov siduda muude registri andmetega. Punktis 4 on DNA-proovi analüüsil saadud andmed (genotüüp), mida nimetatakse ka isiku DNA-profiiliks ehk erinevate lookuste alleelide kombinatsiooniks. Inimese DNA koosneb ca 3 miljardist tähest ja neist määruses ainult mõne täpsem nimetamine ei looks selgust. Näiteks inimgeeniuuringute seadus 12 kasutab mõistet DNA kirjeldus, kuid see erineb oma sisult süüteomenetluses toimuvast. Mõiste „genotüüp“ on toodud sulgudes seetõttu, et tegemist on sama asja teisiti sõnastamisega. Genotüüp on rohkem tuntud väljend ja annab aimu, millega on 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019064#para18lg2 10 punktis 4 tegemist. Seega saabki öelda, et genotüüp on indiviidi (raku) geneetiliste lookuste alleelne koosseis13. Paragrahvi 7 lõiked 3 ja 4 on analoogsed § 5 lõigetega 4 ja 5, kuid parema arusaadavuse huvides on nende lõigete tekst antud §-s 7 uuesti. Seda ka põhjusel, et osa viiteid on § 5 lõigetele 4 ja 5, kuid osalt viidatakse sama § 7 eespool olevatele lõigetele ja punktidele ning selline viitamine tekitaks segadust. Töö- ja ametikohustuste tõttu isikud daktüloskopeeritakse ja neilt võetakse DNA-proov, kuid mitte näokujutis, mistõttu on selgem vastav regulatsioon daktüloskopeerimise kohta §-s 5 ja DNA-proovi kohta §-s 7. Samamoodi on § 7 lg 5 oma sisult analoogne § 5 lõikes 6 oleva regulatsiooniga, kuid ka see on uuesti antud parema arusaadavuse huvides, et vältida topelt viitamist. Lõigete 3, 4 ja 5 seletusi siin ei korrata. Vt seletusi vastavate lõigete ja punktide juurest. Paragrahv 8 reguleerib DNA-proovidega seotud andmete registrisse kandmist, mis on kogutud sündmuskohalt või muult objektilt. Tegemist on viitelise normiga, mis viitab § 7 lõikele 2. EKEI-s DNA-prooviga ja selle andmetega seotud tegevused on samad nii isikuproovide kui sündmuskohaproovide puhul ja seega ei ole vaja sündmuskoha juures sama loetelu uuesti anda. Sündmuskohaproovide (nagu ka isikuproovide) puhul kantakse registrisse DNA-prooviga tehtavate toimingute kohta registrikande tegija andmed; registrikande tegemise kuupäev; DNA- proovi kood ning DNA-proovi analüüsil saadud andmed. Loetelus olevate punktide kohta selgitust siin ei korrata. Vt selgitusi § 7 lõike 2 juures. 3. peatüki esimene jagu. Kolmandas peatükis reguleeritakse andmete töötlemist ja säilitamist registris. Kolmas peatükk jaguneb omakorda kolmeks jaoks. Esimeses jaos olev regulatsioon puudutab andmete registrisse kandmist, andmevahetust teiste andmekogudega, andmete õigsuse tagamist ja andmete logimist, teises jaos on juurdepääs registri andmetele ja andmete väljastamine registrist ning kolmandas jaos reguleeritakse andmete säilitamist ja kustutamist. Paragrahvis 9 sätestatakse andmete registrisse kandmise viis. Lõike 1 kohaselt kantakse andmed registrisse kahel viisil. Punktis 1 reguleeritakse andmete edastamist elektroonselt ja punktis 2 paberkandjal ning andmete sisestamine toimub EKEI-s. Sõrmejälgede ja näokujutise võtmise puhul on eelistatud viis elektroonne andmete edastamine, st biomeetria võetakse isikult hõiveseadme (MESA-jaama) vahendusel, mis ongi määruses nimetatud muu turvalist andmevahetust võimaldav viis. Registrisse jõuavad andmed elektroonselt ka sellisel juhul, kui biomeetria võtjal ei ole MESA-jaama, kuid andmed saadetakse EKEI-sse elektroonselt X-tee kaudu. Punkt 2 käsitleb aga olukorda, kus paberkandjal võetud andmed saadetakse EKEI-sse ja sisestatakse seal registrisse. DNA-proovid ja proovi võtmisega seotud andmed edastatakse EKEI-sse ja andmed sisestatakse registrisse alati EKEI-s selleks õigustatud töötaja (DNA- eksperdi) poolt. DNA-proovide andmeid ei saa registrisse sisestada nt menetleja. 13 Andmed pärinevad Wikipeediast, kes omakorda viitab selle mõiste juures Viikmaa.M Klassikalise geneetika leksikonile. 11 Lõikes 2 täpsustatakse, et vajaduse korral võib EKEI koostada andmete registrisse esitamise kohta juhised ja läbi viia vastavad koolitused andmete esitajatele. Sellised juhised ja koolitused võivad olla vajalikud seetõttu, et tegemist ei ole mitte ainult andmete edastamise vormi täitmisega, vaid ka isiku daktüloskopeerimise, temalt näokujutise ja DNA-proovi võtmisega, mis nõuavad teadmist ja oskuseid. Paragrahvis 10 reguleeritakse registri andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate teiste andmekogudega. Regulatsioon tugineb praegu olemasolevale infotehnoloogilisele olukorrale, mis tähendab, et andmeallikaks on RSBR-i suhtes hetkel vaid Eesti rahvastikuregister, kust on õigus saada RSBR-i salvestamiseks isiku üldandmeid ning elukoha andmeid (punkt 1). Lisaks on õigus saada esitlusinfona dokumentide andmeid. St neid ei salvestata RSBR-i, kuid isiku tuvastamiseks on EKEI töötajal õigus vaadata (esitlusinfo) dokumentide andmeid (punkt 2). Lähiaastatel on Justiitsministeeriumil plaanis luua RSBR-i jaoks uus infotehnoloogiline lahendus, mis vahetaks andmeid ka teiste andmekogudega, ning selle loomisel täiendatakse määrust vastavate sätetega. Paragrahvis 11 reguleeritakse, kuidas tagatakse registris olevate andmete õigsus. Lõike 1 kohaselt vastutab registrile esitatud andmete õigsuse eest andmete esitaja. Kui isiku biomeetria võetakse hõiveseadmega (MESA-jaamaga), toimub automaatne kvaliteedikontroll biomeetriliste andmete võtmisel. Nt ebakvaliteetselt võetud sõrmejälgede puhul annab MESA- jaam veateate, jäljed ei salvestu ning tuleb uuesti võtta. Küll aga peab biomeetria võtja kontrollima üle muud andmed (isiku biograafiaandmed ja menetluse andmed) nende sisestamisel, kuna hõiveseadmega võtmisel ei kontrollita andmeid EKEI poolt üle. Lõike 2 alusel, kui andmete registrisse esitaja avastab esitatud andmetes vea või andmed muutuvad, siis edastab ta uued andmed EKEI-le, kes teeb paranduse. Lõige 3 lubab ka EKEI-l endal teha vajaduse korral täpsustavaid päringuid andmete esitajale, kui on vajadus kontrollida andmete õigsust ja tagada andmete terviklus. Näiteks kui EKEI avastab andmete sisestamisel või hilisemal töötlemisel mõne ebatäpsuse. Lõige 4 täpsustab, et kui andmeid ei edastata infosüsteemide vahendusel, parandab EKEI ebaõiged andmed pärast õigete andmete saamist. Paragrahv 12 reguleerib andmete logimist, mida tehakse infotehnoloogiliste vahenditega ja mille tagab vastutav töötleja. Logimise nõue tuleb isikuandmete kaitse seaduse §-st 36, millele määruses viidatakse. Lõikes 2 sätestatakse logide säilitamise tähtaeg, milleks on 10 aastat päringu või kande tegemisest arvates. 10 aastat on optimaalne aeg, mille jooksul võib olla vaja logide alusel andmete töötlemise õiguspärasust kontrollida. Pikema aja möödudes väheneb logide kasutamise vajadus ja kuna nende pikaajaline säilitamine vajab suurt andmemahtu, on vaja leida tasakaal logide olemasolu ja vajalike ressursside vahel. 10 aastat on ka RSBR-iga tihedalt seotud andmekogu ABIS põhimääruse § 51 lõikes 2 logide säilitamise aeg. 10 aastat on ka karistusregistri seaduse § 1 lg 1 punktis 9 nimetatud (nagu RSBR-igi kantavate raskete) kuritegude karistusandmete kustutamise aeg. Lühem aeg ei ole piisav, kuna võib olla vajadus kontrollida logide järgi andmete muutmist või kustutamist nt juhtumis, kus ekspert on teinud registris parandusi, kuid hiljem selgub, et tegemist on eksitusega. . 3. peatüki teises jaos reguleeritakse registri andmetele juurdepääsu andmist, juurdepääsu ulatust ning andmete väljastamist registrist. 12 Paragrahvis 13 reguleeritakse registri andmetele juurdepääsu andmist. Registrile saab olla kas otsejuurdepääs või eraldi taotluse alusel antav juurdepääs. Lõikes 1 sätestatakse, et otsejuurdepääs registri andmetele on ainult EKEI selleks õigustatud töötajatel. Määruse § 4 lõike 4 punktis 5 on sätestatud, et nii EKEI kui RIK volitatud töötlejatena tagavad, et registris teeb toiminguid selleks õigustatud isik, ja seda põhimõtet siin paragrahvis ei korrata. Registri andmete töötlemise õiguspärasuse eeldus on, et juurdepääsuõigus on antud ja seda kasutavad üksnes töötajad, kellele see on vajalik töökohustuste täitmiseks. EKEI-s tähendab see eelkõige ekspertiiside ja uuringute tegemist, aga nt ka uute andmete registrisse sisestamist. Lõikes 2 sätestatakse, et RIK-il on juurdepääs registri andmetele ainult talle kui volitatud töötlejale pandud ülesannete täitmiseks, ning viidatakse RIK-i ülesannetele määruse § 4 lõigetes 4 ja 6. Lõikes 3 täpsustatakse, et juurdepääsu saamiseks õigustatud isikutele (sh RIK-i töötajatele) kehtib ühtne kord. Juurdepääsuõigus taotletakse EKEI-st, kus direktor otsustab juurdepääsu andmise, taotluse rahuldamise korral loob RIK selleks õigustatud isikule juurdepääsu. Juurdepääsu taotlemiseks eraldi vormi ei kehtestata, seda võib taotleda vabas vormis pöördumisega EKEI-le. Paragrahv 14 reguleerib juurdepääsu ulatust. Lõikega 1 sätestatakse, et nii EKEI-l kui RIK-il volitatud töötlejatena on juurdepääs kogu registri andmestikule. Samas kuna registrile juurdepääsu ulatus erineb sõltuvalt täidetavatest ülesannetest, siis on lõikega 2 RIK-i töötajatele juurdepääs isikuandmetele lubatud vaid juhul, kui see on vältimatu arendustööde läbiviimiseks. Paragrahv 15 reguleerib andmete väljastamist registrist. Kuna andmete väljastamine on reguleeritud juba seaduse tasandil (KES §-s 19), ei korrata seda määruses, vaid viidatakse KES- i vastavale paragrahvile ning lõikes 1 sätestatakse, et andmete väljastamise tagab EKEI. Lõige 2 sätestab, et andmeid väljastatakse registrist (eelistatult) elektrooniliselt või muul viisil, st vajaduse korral ja kokkuleppel andmesaajaga paberkandjal. Andmed väljastatakse paberkandjal näiteks tehnilise rikke korral või juhul, kui andmete saamiseks paberkandjal on taotluse esitanud andmesubjekt. Lõige 3 kohustab EKEI-d pidama arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, kuidas ja missuguseid andmeid väljastatakse. 3. peatüki kolmas jagu reguleerib registris andmete säilitamist ja kustutamist. Kuna andmete säilitamine ja kustutamine on valdkonnad, mis on seaduse tasandil reguleeritud, siis viidatakse määruse regulatsioonis seadusele ning lisaks tehakse määrusega mõned täpsustused. Paragrahvi 16 lõige 1 viitab KES §-le 21, mis reguleerib andmete säilitamise tähtaegu nii registris kui arhiivis, mida siin ei korrata. Andmete kustutamist reguleerib KES § 22, millele samuti vaid viidatakse. Lõikes 2 tehakse täpsustus kohtuekspertiisiseaduse § 20 alusel andmesubjekti vabatahtlikult antud andmete kohta, et neid säilitatakse isiku poolt määratud tähtaja jooksul. Kuna registris säilitatakse andmeid maksimaalselt 75 aastat, on võimalik ka vabatahtlikult antud andmete maksimaalne säilitamise tähtaeg määrata 75 aastat, sellest pikemat tähtaega ei saa isik määrata. Kui isik ei ole tähtaega määranud, säilitatakse andmeid 5 aastat tulenevalt KES § 20 lõikest 4. 13 Lõikega 3 täpsustatakse seaduses olevat regulatsiooni. Kui andmed on kantud registrisse paberkandjal esitatud biomeetria võtmise vormilt (lisa 1 või 2) või sündmuskohaandmed on edastatud sündmuskohajälgede kaardil (lisa 3), mis kõnesoleva määrusega kehtestatakse, või muult paberkandjal edastatud dokumendilt (nt võib olla selliseks juhtumiks vatipulgaga võetud DNA-proovi edastamine, millega koos saadetakse isiku biograafilised ja ohjeandmed käsikirjas vormistatud dokumendina, kui ei ole olnud võimalik tehniliste probleemide tõttu määrusega kehtestatud vormi printida), võib EKEI paberkandjal vormi vm alusdokumendi skaneerida ja paberdokumendi hävitada. Lõikega 4 kehtestatakse määruse lisades 1 ja 2 olevad isikutelt biomeetria võtmise vormid ning lisas 3 sündmuskohajälgede kaart, mis on peamiselt mõeldud andmete paberkandjal registrisse edastamiseks. Kuna erinevalt sõrmejälgedest ja näokujutisest ei saa DNA-proovi edastada elektroonselt, siis on vajalik täita lisas 1 olev vorm DNA-proovi võtmisel alati. DNA-proovi võtjal on võimalik printida vorm välja ja täita see käsitsi ning allkirjastada või täita vorm arvutis ja digiallkirjastada ning saata pakendatud DNA-proov, mis on varustatud vajalike andmetega, EKEI-sse kulleriga ning arvutis täidetud biomeetria võtmise vorm saata digitaalselt. Oluline on, et erinevate biomeetriliste tunnuste võtmise kohta oleks teada, millisel viisil biomeetria on võetud ja millisel viisil andmed on edastatud. Kuigi määrus ei pane otseselt kohustust näiteks DNA-proovi võtmisel kasutada määruse lisana kehtestatud vormi, siis andmete tervikluse ja kvaliteedi tagamiseks on see vajalik ja soovitatav. Biomeetria võtmise vormi selgitus vt lisade 1 ja 2 selgituse juures. Lisas 3 olev sündmuskohajälgede kaart ei sisalda isikuandmeid ja on mõeldud sündmuskohalt kogutavate jälgede talletamiseks ning EKEI-sse edastamiseks ekspertiisi või uuringu tegemiseks. Ühtsema praktika ja parema kvaliteedi tagamiseks on sündmuskohajälgede kaart oluline õigusaktiga kehtestada. Lõige 5 kohustab aga andmete registrisse kandmise alusdokumente säilitatama elektroonselt või paberkandjal (kui neid ei digitaliseerita) seni, kuni andmed on kantud registrisse. St et registri andmete töötlemisel on eelistatud elektroonne viis. Kui aga andmete edastus toimub paberkandjal dokumentidena ning neid dokumente ei skaneerita elektroonsesse registrisse, siis tuleb paberkandjal alusdokumendid säilitada sama kaua kui dokumentidelt registrisse kantud andmeid. Määruse 4. peatükk käsitleb järelevalve tegemist ja registri pidamise rahastamist. Paragrahv 17 reguleerib järelevalvet registri pidamise üle. Lõike 1 kohaselt teostab järelevalvet registri pidamise üle Justiitsministeerium, kellel on vastutava töötlejana õigus anda korraldusi volitatud töötlejatele. Lõige 2 paneb volitatud töötlejale kohustuse puuduste kõrvaldamiseks, mis on ilmnenud järelevalve käigus. Paragrahv 18 sätestab registri finantseerimise riigieelarvest selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. 5. peatükk sisaldab rakendussätteid. Paragrahviga 19 muudetakse Vabariigi Valitsuse 23.12.2021. a määrusega nr 125 kehtestatud „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärust”. Tehtavad muudatused on kolme liiki. 1) Muudatused, mis seonduvad viidete muutumisega 01.09.2023 jõustuvas uues KES-is. Sellised viited on: ABIS-e põhimääruse preambulis (KES § 911 asendatakse uue KES-i §-ga 14 23); § 13 lõikes 1 ja § 39 lõikes 1 olev viide KES-i §-le 251 asendatakse KES-i viitega §-le 36; §-s 14 asendatakse viide KES §-le 98 KES-i §-ga 20 ning ABIS-e põhimääruse § 49 lõikes 5 viide KES-i §-le 96 asendatakse KES-i §-ga 19. 2) Muudatused, mis seonduvad riikliku sõrmejälgede registri nime muutmisega riiklikuks süüteomenetluse biomeetriaregistriks, on ABIS-e põhimääruse § 2 lõigetes 4 ja 6. Registri nime muudatus tuleneb samuti 01.09.2023 jõustuva KES-i muutmisest ning on reguleeritud KES §- s 17. 3) Muudatused, mis seonduvad uue biomeetrilise tunnuse, näokujutise lisandumisega, mis kantakse andmekogusse ABIS. Näokujutise regulatsiooniga seoses muudetakse ABIS-e põhimääruse järgmisi paragrahve. § 41 lõigetes 1, 2, 3 ja 6 lisatakse daktüloskopeerimisele või papillaarkurrustiku jälgedele näokujutis. §-l 18, mis reguleerib sündmuskohalt kogutavaid naha papillaarkurrustiku jälgi, sõnastatakse uuesti nii pealkiri kui ka tekst, kuna sinna lisatakse näokujutis. §-des 14, 17, 21 ja 36 täiendatakse pealkirja näokujutisega ning senine tekstiosa, mis käsitleb sõrmejälgede kandmist andmekogusse, loetakse lõikeks 1. Lisatakse lõige 2 näokujutise võtmise kohta ning seda täpsustatakse punktides 1–3. Isikult võetud näokujutise kohta kantakse andmekogusse näo otsevaade, näo parem ja vasak profiil ning näo parem ja vasak poolprofiil. Näokujutise võtmise õiguslik alus tuleneb 01.09.2023. a jõustuva KES-i ja sellega koos muudetud teiste seaduste uuest regulatsioonist. KES-is reguleerib näokujutiste võtmist § 17 lõige 3. Näokujutist ei võeta isikutelt, keda daktüloskopeeritakse töö- või ametikohustuste raames (reguleeritud RSBR-i põhimääruse §-s 13). Näokujutise võib anda ja paluda registrisse kanda iga isik vabatahtlikult KES §-s 20 sätestatud viisil. KrMS § 991, VangS § 18 ja VTMS § 311 regulatsioonid teatud isikute puhul kohustavad ja teatud isikute puhul lubavad lisaks daktüloskopeerimisele ka näokujutise võtmist, mistõttu tuleb vastavad täiendused teha ka ABIS-e põhimääruse neis sätetes. Määrusel on kolm lisa, millest kaks (lisa 1 ja lisa 2) moodustavad isikult sõrmejälgede võtmise puhul ühe terviku. Isikult näokujutise ja DNA-proovi võtmisel kasutatakse ainult biomeetria võtmise vormi üldosa, mis kehtestatakse lisas 1, kuna DNA-proov võetakse vatipulgaga ja näokujutist ei saa samuti kanda vormile analoogselt sõrmejälgedega. Lisa 3 on mõeldud sündmuskohajälgede fikseerimiseks ja EKEI-le ekspertiisiks või uuringuks edastamiseks ning ei seondu isikuandmetega. Lisa 1. Biomeetria võtmise vorm. Üldosa Biomeetria võtmise vormi punktis 1 kajastatakse andmed isikult biomeetria võtmise viisi kohta. See tähendab, et tehakse märge selle kohta, kas biomeetria võetakse hõivejaamaga (MESA- jaam), fotofailina, paberkaardile, füüsilise proovina, ning jäetakse märkimata, kui mõnda biomeetrilist tunnust ei võeta. Biomeetriliste andmete võtmise viis tuleb tähistada x-iga iga biomeetria kohta eraldi. Kuna DNA-proov tuleb alati võtta ja edastada füüsilise proovina, tuleb iga kord, kui võetakse DNA-proov, täita vormi üldosas vastavad punktid. Juhul kui näokujutisi ei võeta hõiveseadmega (MESA-jaamaga), vaid edastatakse failidena, tuleb samuti täita vormi üldosas vastavad punktid. Kui sõrmejälgi ei võeta hõivejaamaga (MESA-jaamaga), vaid paberil, tuleb täita vormi üldosas vastavad punktid ning sõrmejäljed võtta sõrmejälgede kaardile, mis on lisas 2. Kui võetakse mitu biomeetrilist tunnust ilma hõiveseadmeta samal ajal, täidetakse üks ühine vorm (lisa 1), millele lisandub sõrmejälgede kaart (lisa 2). 15 Punktis 2 kajastatakse andmed isiku kohta. Punkti 3 kantakse andmed biomeetria võtmise eesmärgi ning seadusliku aluse kohta. Punkti 4 kantakse andmed biomeetria võtmise kohta iga biomeetrilise tunnuse kohta eraldi. Punktis 5 saab vajaduse korral lisada märkuseid. Vorm sisaldab ka viiteid ja juhiseid, kuidas vormi täita. Vormi täidavad vaid politseinikud jt menetlejad ning EKEI töötajad, kes saavad vormi täitmiseks täpsemad soovitused ja juhised infopäevadel ja kohtumistel EKEI töötajatega, vajadusel koostatakse edasiseks kirjalikud juhised. Vormi ei täida eraisikud ise enda kohta. KES § 20 alusel võtab enda biomeetria registrisse kandmist taotlevalt isikult sõrmejäljed, näokujutise ja DNA-proovi EKEI töötaja, kes täidab vormi, kuhu võtab isikult allkirja. Lisa 2. Biomeetria võtmise vorm. Sõrmejälgede kaart Sõrmejälgede kaarti tuleb kasutada vaid juhul, kui sõrmejälgi ei hõivata hõivejaamaga (MESA- jaamaga). Kui sõrmejäljed kantakse sõrmejälgede kaardile, tuleb täita ka lisas 1 olev biomeetria võtmise vormi üldosa, kuhu kantakse isiku biograafiaandmed, menetluse andmed, sõrmejälgede võtmise õiguslik alus ja registrisse kandmise eesmärk. Sõrmejälgede kaardil tuleb täita kõik väljad, v.a ribakood, mis on tehniline kood ja registrikande järjekorranumber. Sõrmejälgede kaardil on igale sõrmele eraldi kastike, samuti peopesale ja kirjutaja-peopesale (s.o labakäe välimise serva jälg, mis kujuneb aluspinnale enamasti kirjutusvahendiga kirjutades). Jäljed tuleb vormil võtta ruudu keskele ja ühekõrgusele. See on vajalik seetõttu, et kui jäljed on kaardil ruudu keskel ja ühekõrgusel, toimub digitaalne skaneerimine ABIS-esse kiiremini. Sisestaja ei pea ABIS-esse skaneerimiseks vajalikke kastikesi ekraanil iga jälje osas eraldi liigutama. Samas ei saa neid kastikesi liigutada piiramatult ja kui kaardil on jäljed väga paigast ära, võib juhtuda, et skaneerimiseks vajalikku kastikest ei õnnestugi liigutada sellisesse asendisse, et see hõlvaks kogu jälje pindala. Osa paberkaardile võetud jälge võib sel juhul skaneerimisulatusest välja jääda. Sõrmejäljekaart on rahvusvaheliselt välja kujunenud formaat, mis ühtib hõivejaamaga (MESA- jaam) sõrmejälgede võtmise formaadiga. Ühtne formaat võimaldab teha ka rahvusvahelisi otsinguid (nt PRÜM lepingu 14 raames). Kuna sõrmejälgi võidakse saata EKEI-sse ka välisriigist, on sõrmejälgede kaardil olulised tekstiosad tõlgitud ka inglise keelde. Suures osas sama sõrmejälgede kaardi vorm on kehtinud juba alates Vabariigi Valitsuse 07.06.2013. a määruse nr 90 15 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ jõustumisest 14. juunil 2013. a ja selle muutmine ei ole vajalik ning sama vorm kehtestatakse uuesti kõnesoleva määrusega. Lisa 3. Sündmuskohajälgede kaart Analoogselt sõrmejälgede kaardile kehtestatakse määruse lisana sündmuskohajälgede kaart, mis on nii sisult kui vormilt samasugune kui enne 1.09.2023. a kehtinud KES-i alusel kehtestatud sõrmejälgede registri lisa. Sündmuskohajälgede kaardil ei ole isikuandmeid. Sündmuskohajälgede kaart seondub konkreetse ekspertiisi või uuringuga ja sellega esitatakse EKEI-le info sündmuskohalt kogutud jälgede kohta, mille kannavad registrisse vaid EKEI eksperdid, kes teevad vastavaid toiminguid. Selleks, et sündmuskohalt kogutud info oleks ühtne, on otstarbekas kehtestada selleks konkreetne vorm määruse lisana. 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/12984757 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021023 16 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud RSBR-i põhimäärus kehtestatakse KES § 17 lõikes 9 oleva volitusnormi alusel. See regulatsioon on KES-is mõeldud andmekogude ja registrite ühetaoliseks reguleerimiseks ning andmekaitsenõuetele vastavuse tagamiseks. KES-i muudatused olid ajendatud üleminekust täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele, milleks muudetakse seotud seaduste ja määruste sõnastus tehnoloogianeutraalseks ning loobutakse niipalju kui võimalik paberdokumentide vormistamisest. Samuti nähakse ette üldreegel, et dokumente hoitakse digitaalselt ning teabevahetus toimub eelkõige digitaalselt. Määruses sisalduvad regulatsioonid on üldisemana seaduse tasandil reguleeritud KES §-des 17–23 ning määrusega tehakse täpsustused, kui on vaja. Seega ei ole määrusel KES-ist eraldiseisvat olulist mõju. Mõjuhinnang on tehtud KES-i eelnõu raames ja siin tuuakse välja vaid peamine. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Muudatusest on mõjutatud kohtueksperdid (eelkõige sõrmejälje-, näo- ja DNA-eksperdid), mingil määral ka teised EKEI töötajad, kes lisaks ekspertidele puutuvad kokku registriga. Väljastpoolt EKEI-d on puutumus määrusega uurimisasutuste ametnikel ja vanglatöötajatel, kes isikuid daktüloskopeerivad ja neilt näokujutisi ning DNA-proove võtavad ja andmed EKEI- le edastavad. EKEI-s töötab 01.01.2023 seisuga kokku 136 inimest, kellest kohtueksperte on 64, kuid RSBR- iga on neist puutumus u 30-l. Peamine uurimisasutus on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), kellelt saadud informatsiooni alusel on Eestis politseiametnikke u 3700 ning neist politseiuurijaid u 700, kuid kõik ei puutu kokku biomeetria võtmisega. Uurimisasutused on oma pädevuse raames ka Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Kaitsepolitseiamet, Keskkonnainspektsioon, Kaitsejõudude Peastaap jt, kuid nemad võtavad biomeetrilisi andmeid väga vähe. 01.04.2023 seisuga töötas vanglateenistuses 1096 16 inimest, kellest biomeetriliste andmete võtmisega puutub kokku ca 25%. Puutumus on regulatsiooniga mingil määral ka teistel asutustel, kellel on õigus registrisse andmeid edastada või neid sealt saada vastavalt KES § 19 lõigetele 4 ja 5, ning isikutel, kelle andmeid registris töödeldakse (nt kahtlustatavatel, süüdistatavatel, süüdimõistetutel, aga ka vabatahtlikel, kes soovivad oma biomeetrilised andmed registris talletada). Veel kaugem seos registriga on isikutel, kes tellivad EKEI-st ekspertiise, mille tegemiseks kasutatakse registris olevaid andmeid (nt advokaadid, prokurörid, kohtunikud). Kuna registrile juurdepääs on piiratud, on mõju teistele puutumuses olevatele isikutele väga väike. Ekspertiisialusteks võivad olla isikud või objektid, kelle arv on tuletatav EKEI-s tehtud ekspertiiside ja uuringute koguhulgast järgmiselt. 16 Andmed pärinevad vanglateenistuse veebilehelt https://www.vangla.ee/et/uudised-ja- arvud/vanglateenistujate-ametnike-ja-tootajate-arv 17 2022. aasta jooksul tehti EKEI-s kokku 11250 ekspertiisi ja uuringu akti. Neist 1437 DNA- ekspertiisi või uuringut ja 232 sõrmejäljeekspertiisi või uuringut. 4.1. Sotsiaalne mõju (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatuste tulemusena korrastub registrite süsteem, kõigil osapooltel on teada, millistesse andmebaasidesse või registritesse EKEI andmeid sisestab ning millisel alusel. Samuti on selge, kes, milliseid andmeid ja mis alusel registrist saab ja kui kaua andmeid registris säilitatakse (see tuleneb seadusest). Sellega tagatakse paremini nende isikute õigused, kelle andmetega on tegemist. Muudatuse tulemusel ei võeta kasutusele uusi registreid või andmekogusid, olemasolevad ja kasutatavad registrid liidetakse ühtse juriidilise regulatsiooni alla, mis tagab parema ülevaate töödeldavatest andmetest ja kaob vajadus samu andmeid mitmes registris töödelda. EKEI töötajate ja ekspertide jaoks on muudatused positiivsed, kuna määruse aluseks olnud seadusemuudatus annab selgemad piirid registritega seoses ja töötajal või eksperdil on lihtsam otsustada, kas registrisse andmete sisestamine on asjakohane või mitte. Määrusega täpsustatakse neid reegleid, mis seadusega on kehtestatud. Menetlejate jaoks muutub olukord selgemaks proovide ja jälgede võtmise ja EKEI-sse edastamise seisukohast ning senisest selgemad reeglid annavad menetlejale kindluse, et vajalikud andmed on registris olemas ja neid saab tulevikus õigusliku aluse olemasolul kasutada. Vangla jaoks on oluline, et jälgi, kujutisi ja proove ei peaks võtma topelt nendelt isikutelt, kellelt on need juba võetud. Kuna muudatused tulenevad 01.09.2023. a kehtima hakkavast seadusest ja rakendusaktiga tehtavad täpsustused ei ole suured ning on pigem praktilist laadi, siis ei ole määrusega loodava regulatsiooni mõju võrreldes seadusemuudatusega kuigi ulatuslik. 4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Kuna uusi registreid kasutusele ei võeta ning olemasolevates registrites ei tehta suuremahulisi muudatusi, vaid liidetakse ja ühtlustatakse kahe senise registri juriidilised regulatsioonid, samuti kõrvaldatakse mõningaid praktikas ilmnenud puudusi, siis see ei too kaasa registri kasutajatele, peamiselt EKEI ekspertidele ja töötajatele, muudatusi võrreldes praeguse töökorraldusega. Pigem on tegemist positiivse õigusliku muudatusega, mis annab eksperdile kindluse oma tegevuses ning seeläbi parema kaitse andmesubjektidele nende isikuandmete töötlemisel. Menetlejate jaoks on mõju samuti positiivne, kuna sõrmejälgede, näokujutiste ja DNA- proovide võtmise ühesugune regulatsioon (sh ühtne biomeetria võtmise vormi üldosa) vähendab lisatööd ja eksimisvõimalust õigusaktide järgimisel. Andmete töötlemise maht ega sellega seotud töökoormus ei muutu ja lisaressursi vajadust registri kasutajatele kehtestatav regulatsioon kaasa ei too. 4.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang 18 Määrusega asutatakse uus register kahe senise registri (sõrmejälgede register ja DNA-register) liitmisega. Uus register võtab üle seniste registrite andmed ja lisaks neile on asutatavas registris andmed näokujutiste kogumise kohta. Volitusnorm uue registri asutamiseks ja edaspidi kolme (seaduses on neljandana häälenäidis, kuid kõnesoleva määrusega seda ei reguleerita) biomeetrilise tunnuse kogumiseks senise kahe asemel tuleneb seadusest. Seaduses on kirjas ka biomeetria kogumise täpsed reeglid ning kogutud andmete hilisema kasutamise õiguslik alus. Kaudselt seostub eelnõuga loodav regulatsioon andmekaitseõigusega, kuna täpsustatakse registri töötlejate rolle ja pädevusi, töödeldavaid andmeid jms. Samas tegevuste sisu suuresti seniste registritega võrreldes ei muutu, ega ka andmete koosseis. EKEI on ka siiani nimetatud tegevusi teinud. KES-i jõustumisega lisandub näokujutise kogumine (ja nende andmekogusse ABIS kandmine), kuid ei ole muutunud biomeetria võtmise alused. Tegemist on süüteo toime pannud isikutega, kellelt võetakse erinevat biomeetriat, lisaks kantakse registrisse süüteomenetluse käigus biomeetria võtmise kohta käivad andmed. Saadud andmeid kasutatakse ka edaspidi kuritegude avastamiseks ja menetlemiseks. Näokujutisi on politseitöös kogutud ka varem, kuid nüüd on loodud KES-iga selleks korrektne õiguslik alus, mis kehtestab ranged nõuded näokujutiste kogumiseks ja kasutamiseks, mis parandab andmesubjektide olukorda. Kuna määrusega täpsustatakse seaduse sätteid, mis on pigem tehnilist laadi regulatsioon, kohalduvad andmete töötlemisele kõik infosüsteemile sätestatud turvanõuded ning seega on riskid olemasolevate meetmetega maandatud. Seetõttu võib muudatuse mõju pidada väheseks. Lisanduvaid andmeid töötlevad isikustatult vaid EKEI eksperdid, mis ei erine senisest sõrmejälgede registri ja DNA-registri andmetöötlusest, ning tagada tuleb samad hoolsusnõuded, mis siiani. Seetõttu võib pidada riski andmete kogumisel kokkuvõtlikult väikeseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Õiguslikud muudatused ei too kaasa täiendavat rahavajadust, kuna samasugused tegevused toimuvad juba praegu, kuid need on juriidiliselt reguleeritud eri õigusaktides. Tulevikus RSBR- i uue tehnilise infosüsteemi arendamisega ning hiljem majutamise, hooldamise ja tehnilise toe osutamisega kaasnevad kulud RIK-ile. Täpsem hinnang arenduse maksumusele ning hilisematele püsikuludele on võimalik anda alles pärast seda, kui arendusprojekt on läbinud avastamise, rikastamise ja IT-nõukogus kinnitamise etapi. RSBR-i uue infosüsteemi arendamiseks tuleb vajalikud eelarvevahendid ette näha kas riigieelarvest või arendusprojektide kaudu. Kuna RSBR-i vastutav töötleja on Justiitsministeerium, siis tuleb ministeeriumil tagada vajalikud vahendid. Võimalikud tulud Loodava regulatsiooniga ei kaasne riigile otseseid tulusid, küll aga võimaldavad tehtavad muudatused võrreldes seni kehtinud korraga vähesel määral hoida tulevikus kokku menetlejate ja ekspertide tööaega ning ressurssi, kuna biomeetriliste andmete kogumisel sisestatakse need kõik ühest kohast ja ei ole vaja kasutada eri infosüsteeme või täita mitut erinevat vormi. Võimaliku kokkuhoiu määra ja maksumust ei ole võimalik praegu välja arvutada. Ametikohtade vähenemist muudatused kaasa ei too. 19 Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid, kuna regulatsioon kehtestatakse seni planeeritud eelarve raames ning juba vastu võetud ja 01.09.2023. a kehtima hakanud kohtuekspertiisiseaduse alusel. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kuni määruse jõustumiseni lähtutakse 1. septembril 2023. a jõustunud KES-i vastavatest sätetest. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 1 kohaselt kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigiprokuratuurile, Andmekaitse Inspektsioonile ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. 20  Vabariigi Valitsuse …….. määrus nr ……..“Riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri põhimäärus” Lisa 3 SÜNDMUSKOHAJÄLGEDE KAART Kaardi nr ____________________________ Sündmuskoha/asitõendi/objekti vaatluse kuupäev ____________________________________________________________________ Sündmus ____________________________________________________________________________________________________ Menetlusasja nr _______________________________________________________________________________________________ Jälgede võtja (nimi, töökoht) _____________________________________________________________________________________ Ekspertiisiakti nr, kp ___________________________________________ Uuringuteatise nr, kp _______________________________ Objektide arv ________________________________________________ Individualiseeritavate jälgede arv _____________________ Tõmmiste/fotode arv ___________________________________________Individualiseeritavate jälgede arv _____________________ Kontrollitud isikud _____________________________________________________________________________________________ Kontrollitud kahtlustatavad _______________________________________________________________________________________ ABIS (võrdlusuuringu liik, kp, nr) _________________________________________________________________________________ Kokkulangevused _____________________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________________________________________ Ekspert/spetsialist ___________________________________________________________________________________________