Kiri

Eesti Geoloogiateenistus 09.10.2019 nr 14-6/19/5272-2 Ettepanekute küsimine "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" uue perioodi rakendusplaani koostamiseks „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ on kinnitatud Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016 ja selles seatud eesmärkide saavutamiseks on Vabariigi Valitsus 06. oktoobril 2016 heaks kiitnud rakendusplaani aastateks 2016-2019. Käesolevaks 2019. aastaks on rakendusplaanis toodud tegevused valdavalt lõpule viidud ja vajalik on koostada uue perioodi rakendusplaan aastateks 2020-2024. Ülevaate põlevkivi valdkonna hetkeseisust, arengukavas sätestatud tegevustest, eesmärkide saavutamisest ja tulemuslikkusest annab käesoleva aasta aprillis Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud arengukava aruanne aastate 2016 ja 2017 kohta (lisas 1). Põlevkivi arengukava seab riigi huvi elluviimise vajadusest tulenevalt kolm strateegilist eesmärki: 1. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. 2. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. 3. Põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine. Eeltoodust tulenevalt palun teie ettepanekuid uue perioodi (2020-2024) rakendusplaani tegevuste osas vastavalt teie vastutusvaldkondadele, tuues seejuures välja:  tegevused koos selgituste ja põhjendustega, vastutaja(d) ja tegevuse maksumus vastaval aastal ning võimalik rahastusallikas;  seos teiste arengukavade, üleriigiliste strateegiliste dokumentide või programmidega;  lisada ka tegevused, mis on täna alustatud ja valmivad perioodil 2020-2024. Palun teie ettepanekuid hiljemalt 17.10.2019, lisades info käesoleva kirja lisas 2 olevasse faili. Tekkinud küsimuste korral ja täiendava info saamiseks palun võtke ühendust Helena Gailaniga (626 2868, [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Birgit Parmas Keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja Lisad: 1. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 täitmise 2016. ja 2017. aasta aruanne 2. PAK RP 2020-2024 infopäring Helena Gailan, 626 2868 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 2016. ja 2017. aasta aruanne Tallinn 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 2. Kokkuvõte arengukava mõjunäitajate tulemustest......................................................... 4 Esimene strateegiline eesmärk: Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine ....................................................................................................... 4 Teine strateegiline eesmärk: põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine ....................................................................................................... 5 Kolmas strateegiline eesmärk: põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine ................. 6 3. Ülevaade PAK 2016-2030 täitmisest perioodil 2016-2017 strateegiliste eesmärkide ja meetmete lõikes ................................................................................................................... 8 3.1 Strateegiline eesmärk 1: põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine ................................................................................................... 8 Esimese strateegilise eesmärgi täitmise mõjunäitajad .................................................................. 8 Esimese strateegilise eesmärgi mõjunäitajate selgitused .............................................................. 9 Mõjunäitaja 1: Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust .............................................................................................................................. 9 Mõjunäitaja 2: Aheraine taaskasutamine ...................................................................................... 9 Mõjunäitaja 3: Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus ........ 10 Meede 1.1 Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine ......................................................... 11 Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele.......................................................................................... 13 Meede 1.3. „Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju leevendamine“............................................................................................................................. 15 Ettevõtete tegevused 1. strateegilise eesmärgi täitmiseks ........................................................... 16 Esimese strateegilise eesmärgi täitmise kokkuvõte ja ettepanekud ............................................ 17 3.2 Strateegiline eesmärk 2: põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine ................................................................................................. 18 Teise strateegilise eesmärgi täitmise mõjunäitajad ..................................................................... 18 Teise strateegilise eesmärgi mõjunäitajate selgitused ................................................................. 20 Mõjunäitaja 1: Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus .................................................. 20 Mõjunäitaja 2: CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes .................................................................................................................... 21 Mõjunäitaja 3: Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest ............................................. 22 Mõjunäitaja 4: Põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse indikaator ................... 22 Mõjunäitaja 5: Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes ................................................................... 23 Mõjunäitaja 6: Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud jäätmete suhtes. 24 Meede 2.1 Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine .............................................................. 24 Meede 2.2 Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine ............... 26 Meede 2.3 Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine.................................................................................................... 28 Ettevõtete tegevused 2. strateegilise eesmärgi täitmiseks ........................................................... 29 Teise strateegilise eesmärgi täitmise kokkuvõte ja ettepanekud ................................................. 31 3.3 Strateegiline eesmärk 3: põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine ............. 33 Kolmanda strateegilise eesmärgi täitmise mõjunäitajad ............................................................. 33 Kolmanda strateegilise eesmärgi mõjunäitajate selgitused ......................................................... 34 Mõjunäitaja 1: Põlevkivi kaevandamist või kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut käsitlevate kaitstud doktorikraadide arv aastas............................................................. 34 Mõjunäitaja 2: Põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes .......................................................................................... 34 Meede 3.1 Põlevkivialane teadus- ja arendustöö ........................................................................ 34 Meede 3.2 Põlevkivialane õppetöö ............................................................................................. 37 Ettevõtete tegevused 3. strateegilise eesmärgi täitmiseks ........................................................... 39 2  Kolmanda strateegilise eesmärgi täitmise kokkuvõte ja ettepanekud ......................................... 40 4. Kokkuvõte ja ettepanekud ............................................................................................... 40 Lisa 1: Põlevkivi kaevandmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtete tegevused PAK 2016-2030 strateegiliste eesmärkide täitmisel Lisa 2: Põlevkivialased teadus- ja arendustöö uuringud aastatel 2015-2017 3 1. Sissejuhatus „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ (edaspidi Põlevkivi arengukava, arengukava, PAK) kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016. a ja arengukava elluviimiseks koostatud rakendusplaan aastateks 2016-2019 kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 06. oktoobri 2016. a korraldusega nr 327. Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2013. a korraldusega nr 138 on Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ülesanne Põlevkivi arengukava elluviimine ning hindamise ja aruandluse koordineerimine koostöös Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), Rahandusministeeriumi (RaM), Sotsiaalministeeriumi (SoM) ning Siseministeeriumiga (SM). Käesoleva Põlevkivi arengukava 2016. ja 2017. aasta aruandega esitatakse ülevaade Põlevkivi arengukava täitmise, arengukavas ja rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta. Tulemuslikkus on hinnatud läbi mõjunäitajate – esitatud on mõjunäitajate väärtused aastate lõikes perioodil 2013-2017, baasaasta (2013) võrdluses. Kuna arengukava kiideti heaks 2016. aasta märtsis ja selle rakendusplaan 2016. aasta oktoobris, siis 2016. aastal alustatud rakendusplaani kohased tegevused ja tulemused on saavutatud valdavalt 2017. aastal ja sellest järgnevatel aastatel. Käesoleva aruandega on esitatud ülevaade arengukavas nimetatud meetmetega ette nähtud tegevustest ja nende tulemustest, kokkuvõtvalt on esitatud ettepanekud edaspidisteks tegevusteks, et täita arengukava kohased eesmärgid. 2. Kokkuvõte arengukava mõjunäitajate tulemustest Põlevkivi arengukava seab riigi huvi elluviimise vajadusest tulenevalt kolm strateegilist eesmärki: 1. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. 2. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. 3. Põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine. Esimene strateegiline eesmärk: Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine 2016. aastal kaevandati 12 691 tuh t põlevkivi, mis on 16% vähem võrreldes aastaga 2013. 2017. aastal oli põlevkivi kaevandamise maht samas suurusjärgus, kaevandati 15 633 tuh t. Maapõueseadusega on sätestatud põlevkivi kaevandamise aastamäär 20 mln tonni. 2016. aastal kaevandati aastamäärast 63% ja 2017. aastal 78% lubatud kogusest. Allmaakaevanduste kadude osakaal oli 2016. aastal 30,5% ja 2017. aastal 29,7% kaevandatud ja kadudena deklareeritud varu kogusummast, mis mõlemad ületavad mõnevõrra seatud sihttaset 29,2%. Täna kasutatav kamberkaevandamise tehnoloogia aitab vältida langatusi maapinnal, kuid ei ole piisavalt efektiivne tehnoloogia ressursi tõhusama kasutamise eesmärgi saavutamisel, mistõttu on oluline kaevandamise efektiivsuse tõstmiseks jätkata kaevandamise tagasitäitmise tehnoloogilisi uuringuid ning leida seejuures majanduslikult tasuvad tehnoloogilised lahendused. Eesti maavaravarude koondbilansi kohaselt on 2017. aasta lõpu seisuga põlevkivivaru aktiivse tarbevaruna arvele võetud 991 029 tuh tonni, lisaks on aktiivset reservaru arvel 302 584 tuh tonni ja passiivset varu 3 375 040 tuh t. 2013. aasta lõpus oli aktiivse tarbevaruna arvele võetud põlevkivivaru 1 040 064 tuh t. 2016. aastal tekkis 10 640 tuh t ja 2017. aastal 9 485 tuh t aherainet, millest taaskasutati 2016. aastal 35% ja 2017. aastal 50%. Seega 2016. aastal sihttaset 40% küll ei saavutatud, kuid 2017. aastal taaskasutati tekkinud aheraine kogusest 50% ja ületati seatud eesmärki. Enamasti kasutati tekkinud 4 aheraine lubjakivikillustikuna teedeehituses, maastikukujunduses ja täitematerjalina. Edaspidi on aheraine taaskasutamise eesmärkide saavutamiseks oluline kaardistada võimalikud kasutusalad ja suuremates taristuobjektides kasutusvõimalused. Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus on arengukavas seatud sihttasemest 14 m3 olnud madalam – 2016. aastal 11 m3 ja 2017 aastal 10 m3, mis on saavutatud üldiselt Aidu karjääri sulgemise ja Viru kaevanduses mäetööde lõpetamise tõttu ning kaevandamise mahtude suurenemise tulemusel 2017. aastal. Selleks, et uute kaevandusalade kasutuselevõtmisel vee pumpamise mahtusid ja seeläbi mõjusid ümbritsevale keskkonnale vähendada on oluline rakendada võimalusel meetmeid vee juurdevoolu takistamiseks, ka infiltratsioonitõkete rajamist. Olulisemad uuringud esimese strateegilise eesmärgi osas: 1) Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), Geoloogia instituut: „Täitmisega kaevandamistehnoloogia kasutuselevõtu võimaluste analüüs, majanduse ja keskkonna nõuetest tehnoloogia rakendamisel“; 2) TalTech, Mäeinstituut: „Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs“; 3) Eesti Looduseuurijate Selts Eesti Teaduste Akadeemia juures: „Põlevkivi kaevandamine ja elusloodus“; 4) OÜ Eesti Geoloogiakeskus: „Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini ja Ida-Viru põhjaveekogumi omavahelise seose väljaselgitamine ohtlike ainete koormusallikate ja päritolu kaudu“; 5) Eesti keskkonnauuringute Keskus: „Põlevkivitööstusest tulevate veekeskkonnale ohtlike ainete mõju uuring“; 6) SA Poliitikauuringute Keskus Praxis: „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal, I etapp“. Teine strateegiline eesmärk: põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine 2017. a kasutati kaubapõlevkivi 63,3% ulatuses elektritootmiseks ja 34,5% põlevkiviõli tootmiseks, ülejäänud osa läks tsemendi- ja soojusenergia tootmiseks. Ainult soojusenergia tootmiseks põlevkivi otsepõletamist ei kasutata. Põlevkivielektri osakaal moodustas 2017. aastal elektribilansis 82,6% ja põlevkivielektrijaamade brutotoodang oli 9 964 GWh, 2017. aastal netoeksportis Eesti 2 734 GWh elektrienergiat. Põlevkivitoorõli toodangu maht kasvas 1,6 korda võrreldes 2013. aastaga. 2017. aastal toodeti 1 020 tuh tonni põlevkivitoorõli. Teise strateegilise eesmärgi saavutamise hindamiseks on põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsuse mõjunäitaja, mis oli 2016. aastal 80% ja 2017. aastal 78% ehk eesmärk hoida efektiivsus baastasemest 76% kõrgemal on täidetud. Efektiivsus on tõusnud, kuna võeti kasutusele uued tahke soojuskandja tehnoloogial põhinevad õlitootmisseadmed: Enefit Energiatootmine AS võttis kasutusele Enefit-280 ja VKG kolm Petroter seadet. Mõjunäitaja CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes on aruandeaastate jooksul baasaasta tasemest 1 186 tCO2/GWhe+th olnud mõnevõrra kõrgem, 1,5-2 % võrra: 2016. aastal oli näitaja 1 207 ja 2017. aastal 1 204 tCO2/GWhe+th. Selle peamisteks põhjusteks on madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamine elektrijaamades energiatootmisel ja samuti vähemefektiivsete tolmpõletuskatelde kasutamine. 5 Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest on mõlemal aruandeaastal oluliselt madalam eesmärgist: jäädes vahemikku 1,5-1,6%, eesmärk taaskasutada on aga 4,5%. Madalam taaskasutus on olnud põhjusel, et põlevkivituha seniste põhiliste tarbijate toodangu, tsemendi ja väikeplokkide, nõudlus turul on madal. Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtuse suhtearv kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarusse on aastatel 2014-2017 mõnevõrra madalam korrigeeritud 2013. a algtasemetest 19,61 €/t. 2016. aastal oli lisandväärtus 19,47 €/t ja 2017. aastal 16,37 €/t. Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtuse suhtearv ladestatud jäätmete kogusesse on aastatel 2014-2017 madalam korrigeeritud 2013. a algtasemetest 43,17 €/t. 2016. aastal oli vastav lisandväärtus 35,48 €/t ja 2017. aastal 32,76 €/t. Põhiliselt seetõttu, et energiatootmisel kasutati madalama kütteväärtusega põlevkivi, mille tulemusel on kasvanud nii kasutatud põlevkivi kui ka ladestatud jäätmete kogused. Põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse indikaatorväärtus kaubapõlevkivi kohta oli 2016. aastal 26,15 €/t ja 2017. aastal 25,13 €/t, mis on eksperthinnangu alusel korrigeeritud baastaseme väärtusest 24,37 €/t suurem, seda tänu soodsamate elektrihindade tõttu ning põlevkivielektrijaamade efektiivsele tööle. Kolmas strateegiline eesmärk: põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine Alates 2017. aastast rahastatakse maavarade uuringuid Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamise ehk RITA programmist, eesmärgiga tuvastada Eestis maapõueressursside otstarbekamaid ja innovaatilisi kasutusvõimalusi ning anda riigile sisendit tulevikuarengute planeerimiseks. Korraldati konverentse ja teabepäevi põlevkivi kaevandamise ja kasutamise valdkonnas. 2017. aasta lõpus käivitus RITA programmi alateema "Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine", mis on suunatud põlevkivi uuringutele. 2016. aastal kaitsti kolm ja 2017. aastal kaks põlevkivi kaevandamist, kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut käsitlevat doktoritööd. Põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes oli 2017. aastal 29%, summas 2 262 tuh €, mis jääb alla seatud eesmärgist rahastada rakendusuuringuid 41% ulatuses. Tallinna Tehnikaülikoolis uuendati nii esimese kui teise astme õppekavasid. 2017. aastal avati vastuvõtt geoloogia instituudi uuendatud bakalaureuse õppekavasse „Maapõueressurssid“ ja energiatehnoloogia instituudis avati samuti uuendatud bakalaureuse õppekava: Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia. Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži õppekava "Kütuste tehnoloogia" on kujundatud ümber "Keemiatehnoloogia" õppekavaks. Virumaa Kolledžis toimus 2017.a vastuvõtt uuel rakenduskõrghariduse õppekaval „Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine“, mille üks peaeriala on mäendus. Rakendusplaani rahastamine Põlevkivi arengukava rakendusplaani prognoositud maksumus 2016. aastaks oli 470,6 tuh eurot ja 2017. aastaks 790,0 tuh eurot (millest tinglik rahastus 560 tuh eurot1), kokku ligikaudu 1,26 mln €. 2016 ja 2017. aastal kokku tehti aga palju suuremas summas rahastusotsuseid Põlevkivi arengukava rakendusplaani meetmetega vahetult seoses, ligikaudu 4 mln € ulatuses:  KIK rahastus: 2016. aastal ligikaudu 2,3 mln € ja 2017. aastal 0,9 mln €; 1 Tingliku rahastamise all peetakse silmas tegevuste rahastamiseks KIKi keskkonnaprogrammi, ENMAKi TA-programmi ja HTMi hallatavate TA-tegevuse programmide (TAI programm nutika spetsialiseerumise rakendusuuringutele ja RITA programm) taotlusvoorus osalemist. Taotluse rahastamata jätmise korral tegevusi ellu ei viida. 6  ETAG’i RITA ja NUTIKAS2 projektide programmid: 2017. aastal ligikaudu 0,65 mln € ulatuses;  Muud rahastusallikad: 2016. aastal 0,17 mln €. Lisas 2 „Põlevkivialased teadus- ja arendustöö uuringud aastatel 2015-2017“ on esitatud ülevaade Eesti Teadusinfosüsteemist (ETIS), KIK, RITA ja NUTIKAS programmidest rahastatud projektidest koos finantseeriva asutuse, toetuse saaja (või koordinaatori), rahastamisperioodi ja projekti toetuse summaga. Täiendavalt on ettevõtted teinud investeeringuid tootmise efektiivsemaks muutmiseks, teadus- ja arendustöid ning teinud investeeringuid keskkonnasõbralikemate tehnoloogiate rakendamiseks. Viimasel viiel aastal on põlevkiviettevõtted keskkonda investeerinud kokku üle 263 miljoni euro3. Keskkonnatasud Põlevkivitööstusettevõtted maksavad nii vee erikasutusõiguse (kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vesi ning jahutusvee võtmine), maavara kaevandamisõiguse, jäätmete ladestamise tasu kui ka keskkonnatasu saasteainete väljutamise eest välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse. 2016. aastal maksid põlevkivitööstusettevõtted keskkonnatasusid ligikaudu 53 mln eurot ja 2017. aastal enam kui 11 mln eurot rohkem, 64 mln eurot. Kõikidest Eesti keskkonnatasudest moodustas see 2016. aastal 75% ja 2017. aastal 70%, seega Eesti keskkonnatasudest saadavast riigitulust tasub suures osas põlevkivitööstus. 2016. a ja 2017. a põlevkivi kavandamisõiguse tasumäärad jäid vahemikku 0,275-0,725 eur/t. Seadusandlikud muudatused  1. jaanuaril 2017. aastal jõustus uus maapõueseadus, mis on kooskõlas keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Uue seaduse jõustumisega anti maavara kaevandamise lubade menetlemine Keskkonnaministeeriumist üle Keskkonnaametile. Lisaks muutus uue seadusega põlevkivivaldkonnaga seonduvalt nõue, et kaevandamisloa andmisel põlevkivi kaevandamiseks ei pea tagama loa kehtivusaja jooksul varu ammendumist, arvestades loa maksimaalset aastamäära ja kaevandamisluba põlevkivi kaevandamiseks võib pikendada 30 a kaupa kuni maavara ammendumiseni. Täpsemalt sätestati ka põlevkivi kaevandamise aastamäära jagunemise loogika ning eelkõige põlevkivi kaevandamist silmas pidades määrati mäeeraldise laiendamise aluseks olukord, kus mäeeraldisele moodustatakse kaitseala, hoiuala või võetakse mäeeraldisel kaitse alla püsielupaik ning see piirab oluliselt kaevandamisloast tulenevate õiguste teostamist. Nimetatud ja veel mõningad väiksemad muudatused tegid regulatsiooni selgemaks ja lisasid paindlikkust.  2016. aastal jõustus keskkonnatasude seaduse muudatus, mille kohaselt eristatakse maavaradest energeetilisi maavarasid (st põlevkivi ja hästilagunenud turvas) ja 12.07.2016 jõustus Vabariigi Valitsuse määrus „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“, millega muudeti põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamise põhimõtteid. Põlevkivi kaevandamisõiguse tasustamise aluseks määrati üheprotsendilise väävlisisaldusega raske kütteõli maailmaturu keskmine hind. 2 RITA: Eesti Teadusagentuuri valdkondliku TA tegevuse toetamine. RITA meetme alaprogramm algas 2017.a lõpus, enne seda rahastust põlevkivivaldkonna projektidele ei tehtud 3 Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2017 7 3. Ülevaade PAK 2016-2030 täitmisest perioodil 2016-2017 strateegiliste eesmärkide ja meetmete lõikes 3.1 Strateegiline eesmärk 1: põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Põlevkivi arengukava esimene strateegiline eesmärk näeb ette suurendada põlevkivi kaevandamise efektiivsust ja vähendada negatiivset keskkonnamõju. Eesmärgi täitmise saavutamiseks on oluline vähendada kadusid põlevkivi kaevandamisel, taaskasutada maksimaalselt kaevandamisjäätmeid ning vähendada kaevandamisel välja pumbatud vee kogust. Võrreldes 2013. aastaga kaevandati 2016. aastal 16% vähem, 12 691 tuh t. 2017. aastal oli põlevkivi kaevandamise maht samas suurusjärgus, kaevandati 15 633 tuh t (Tabel 1). Tabel 1. Kaevandatud põlevkivi kogused aastatel 2013-2017 ettevõtete lõikes, tuh t 2013 2014 2015 2016 2017 Enefit Kaevandused AS 11 830 11 614 11 083 9 732 11 157 VKG Kaevandused OÜ 2 344 2 483 2 637 1 791 3 239 OÜ Kiviõli Keemiatööstuse 755 750 1 096 1 169 1 164 Varad AS Kunda Nordic Tsement 98 113 92 0 74 Kokku 15 028 14 959 14 909 12 691 15 633 Esimese strateegilise eesmärgi täitmise mõjunäitajad Arengukava täitmise hindamiseks on sätestatud mõjunäitajad ja sihttasemed: esimesed kaks sihttaset eeldavad aastaks 2020 baasaasta tasemele jäämist, kus allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust peab olema kuni 29,2% ja teine mõjunäitaja, aheraine taaskasutus, vähemalt 40% selle tekkest. Kolmanda mõjunäitajana on sätestatud välja pumbatud vee koguse osas eesmärk vähendada vee pumpamist põhjaveekihtidest sihttasemeni 14 m3 maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta. Mõjunäitajate baastase, tulemused ja sihttase on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Esimese strateegilise eesmärgi mõjunäitajad ja tulemused aastatel 2014-2017. a, algtaseme ja sihttaseme võrdluses Mõjunäitaja Mõjunäitaja Mõjunäitaja baastase 2014 2015 2016 2017 sihttase (2013) (2020) 1. Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud kuni põlevkivivarust, % 29,2 29,6 30,8 30,5 29,7 29,2 vähemalt 2. Aheraine taaskasutamine, % 40 42 36 35 50 40 3. Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus, m3 15 13 12 11 10 14 8 Esimese strateegilise eesmärgi mõjunäitajate selgitused Mõjunäitaja 1: Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust 2016. aastal kaevandati karjääridest ja allmaakaevandustest kokku 12 691 tuh tonni ja 2017. aastal 15 633 tuh tonni põlevkivi aktiivset tarbevaru. Allmaakaevandustest kaevandati 2016. aastal 8 195 tuh t ning kasutuskõlbmatuks muudeti 3 593 tuh t põlevkivi varu, kadude osakaal oli seega 30,5% allmaakaevandustest kaevandatud ja kadudena deklareeritud varu kogusummast. 2017. aastal kaevandati allmaakaevandustest 10 454 tuh t ning kasutuskõlbmatuks muudeti 4 427 tuh t põlevkivi varu, mis on 29,7% allmaakaevandustest kaevandatud ja kadudena deklareeritud varu kogusummast4 (Joonis 1). Joonis 1 Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust aastatel 2013-2017, baastase ja sihttase on 29,2% Kaevandamise kadude mõjunäitajad aastatel 2016. ja 2017 ületavad mõnevõrra aastaks 2020 sätestatud sihttaset 29,2%. Ka Põlevkivi arengukavas on välja toodud, et kadude osakaal kasvab praeguse kaevandamistehnoloogia kasutamise jätkamisel ja ka allmaakaevanduste sügavuse suurenemisel, kus sügavuse suurenedes jäetakse suuremad hoidetervikud. Seega tänase tehnoloogia kasutamisel on raske täita arengukava mõjunäitajate eesmärki allmaakaevandamise kadude vähendamise osas. Senised uuringud põlevkivivaru väljamise tehnoloogiliste lahenduste sh kaeveõõnte tagasitäitmisega ei ole aga andnud kasutuskõlblikku tulemust, mistõttu on vajalik enam tähelepanu pöörata vastavatele uuringutele ja tehnilistele lahendustele, et saavutada maavaravaru säästlikuma kasutamise eesmärk. Mõjunäitaja 2: Aheraine taaskasutamine 2016. aastal tekkis 10 640 tuh t ja 2017. aastal 9 485 tuh t aherainet, millest taaskasutati 2016. aastal 35% ja 2017. aastal 50%. Seega 2016. aastal sihttaset 40% küll ei saavutatud, kuid 2017. aastal 4 Maavaravaru koondbilansi andmed aastatel 2013-2017 (Allikas: Maa-amet) 9 taaskasutati tekkinud aheraine kogusest 50% (Joonis 2) ja sihttase 40% saavutati. Aheraine taaskasutati valdavalt lubjakivikillustikuna teedeehituses, maastikukujunduses ja täitematerjalina5. Joonis 2 Aheraine taaskasutamine aastatel 2013-2017, baastase ja sihttase on 40% (Allikas: Keskkonnaamet) Aheraine teke on vahetult seotud põlevkivi kaevandamise mahtudega – mida suurem on kaevandamise maht, seda suurem on tekkivate kaevandamisjäätmete kogus. Kaevandamisega kaasneva aheraine teket ei saa vähendada, kuna see on tingitud Eesti põlevkivimaardla geoloogilisest ehitusest, kus karbonaatsete kivimite kihid ja suletised paiknevad vaheldumisi põlevkivikihtidega. Aheraine taaskasutuse sihttaseme saavutamine edaspidi sõltub valdavalt suurematest ehitustöödest ja projektidest, kus on võimalik materjali kasutusele võtta. Taaskasutuseesmärgi saavutamine sõltub seejuures turustamise ja taaskasutamise võimalustest sh teedeehitusel nõudlusest ja selle kvaliteedinõuetest ning ka karjääride korrastamise võimalustest. Suur osa aherainest ka vaheladustatakse, kus ettevõtted püüavad leida tulevikus sellele taaskasutusvõimalusi. Siinkohal on oluline jätkata rakendusuuringute või teiste meetmetega, et suurendada materjali ringlussevõttu, arvestades, et aheraine tekke kogused on suured. Mõjunäitaja 3: Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse mõjunäitajaks on ka maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus, mis 2013. aasta baastasemena on 15 m3 ning sihttase aastaks 2020 on vähendada seda 14 m3-ni. See on võimalik, kui kaevandustes ja karjäärides suurendada kaevandamise intensiivsust. Aastatel 2013-2017 oli põlevkivi kaevandamiseks karjääridest ja kaevandustest väljapumbatud vee kogus keskmiselt 151 697 m3 aastas. Võrreldes seda eelneva perioodiga 2009-2013, kus keskmine väljapumbatud vee maht oli 221 452 tuh m3 aastas, on väljapumbatud vee kogus vähenenud 69 755 tuh m3 võrra. Väljapumbatud vee kogus on vähenenud eeskätt 2012. aastal suletud Aidu karjääri ja 2013. aastal Viru kaevanduse töö lõpetamise tõttu. Nende veega täitumise järel suurenes mõnevõrra kaevandusvee heide töötavatest Ojamaa ja Estonia kaevandustest. Põlevkivi kaevandati aastatel 2009-2013 keskmiselt 14 710 tuh t ja aastatel 2013-2017 keskmiselt 14 644 tuh tonni, 2016. aastal oli kaevandamise maht väiksem, kaevandati 12 691 tuh t, 2017. aastal tõusis maht 15 632 tuh tonnini, seejuures kasvasid ka välja pumbatud vee kogused 159 604 tuh m3-lt 183 376 tuh m3-ni (Joonis 3). Arvestades põlevkivivaru väljamise mahu kasvu aastal 2017 ning 5 Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2016 ja Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2017 10 kaevandamiseks vajaliku vee pumpamise mahu vähenemist pärast Aidu karjääri sulgemise ja Viru kaevanduse mäetööde lõppemist, on maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus püsinud arengukavas seatud sihttasemest 14 m3 madalamal – nii 2016. kui ka 2017. aastal oli vastav näitaja 11 m3, mis on arvestatud viie aastase perioodi keskmisena, et ühtlustuda eri aastate sademete muutlikkust. Joonis 3 Kaevandatud põlevkivivaru ja põlevkivi kaevandamiseks välja pumbatud veekogus (Lähteandmed: Keskkonnaagentuur ja Maa-amet) Meede 1.1 Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine Alljärgnevalt on esitatud arengukava esimese strateegilise eesmärgi, põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine, meetme 1.1 „Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine“ kohased peamised tegevused, tuues välja oodatava tulemuse ning tegevused ja tulemused 2017. aasta seisuga. 1.1.1 Eesti põlevkivimaardla kaevandamise eelispiirkondade määramine Oodatav tulemus. Eelispiirkonnad määratakse kaevandamistundlikkuse ja majanduslike näitajate alusel, mille tulemuseks on põlevkivi säästlikum kaevandamine ja sellest tuleneva negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Tegevused ja tulemused 2016. aastal alustati uuringuga „Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal“6. Uuringu I ja II etapp valmisid 2018. aasta alguses. I etapis analüüsiti looduskeskkonna piirangutest lähtuvalt kümmet suuremat registreeritud kaevandamisloa taotlusega ala, millele lisaks vaadeldi kolmes variandis potentsiaalset oluliste kaitstavate loodusobjektideta ala Iisakust põhja pool ning vaidlustatud kaevandamisloaga Uus-Kiviõli kaevanduse maa-ala. Analüüsis valiti kaevandamistundlikkuse, looduspiirangute baasil välja kaevandamiseks sobilikud eelisalad: Uus- Kiviõli, Sonda, Sonda 2 ja Oandu uuringualad (Lüganuse vallas) ning Estonia 2 ja alad Iisakust põhja pool (Alutaguse vallas). II etapis koostati esimeses etapis valitud eelisalade majandusliku tasuvuse finantsmudel, mis võimaldab koostada piirkondade eelisjärjestuse kahel kaevandamisviisil – kamber- ja kombainkaevandamine. Kaevandamise eelispiirkonnad järjestati kaevandamise kulude põhjal ja anti hinnang nende kasutuselevõtu võimaluste kohta. Nii kamber- kui kombainkaevandamise korral on kulude poolest soodsaim Uus-Kiviõli kaevandusala, kamberkaevandamise korral järgnevad Sonda, 6 Aruanne: https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_pk_eelispiirkonnad_lopparuanne_0.pdf 11 Estonia 2, Oandu, Sonda II ning Iisakust põhja poole jäävad alad. Kombainkaevandamisviisil on alade järjestus Uus-Kiviõli – Sonda – Sonda II. 2015-2016 koostati uuring „Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs“7, mille eesmärk oli analüüsida põlevkivivaru arvele võtmise kriteeriume. Analüüsiti kaevandajate, tarbijate ja riigi huve, tehti ettepanekud muuta kehtivaid põlevkivivaru kriteeriume ja varu ümber kvalifitseerida. Analüüs toob peamiste ettepanekutena välja soovitused põlevkivivaru kriteeriumite kehtestamisel arvestada maardla piiritlemisel energiatootluse minimaalse väärtusega 25 GJ/m2, põlevkivivaru arvele võtmisel kasutada maardlate registris informatiivsena kütteväärtust, õlisisaldust, massitootlust, põlevkivikihtide summaarset paksust, kaevandamissügavust, tuhasust, niiskust ja keemilist koostist. Varu aktiivseks ja passiivseks jaotamine energiatootluse põhjal pole põhjendatud. Samuti tehakse ettepanek võimaldada kaevandaja soovi korral lisaks tootuskihindile väljata ka G ja H kihid sobiliku tehnoloogia olemasolul. Tehakse ettepanek mõjutada pigem maksudega varu ressursisäästlikku ja efektiivset kasutamist, mis on tõhusam kui põlevkivi varule seatud kriteeriumite sätestamine. 1.1.2 Rakendusuuring põlevkivi kaevandamise kao vähendamise võimaluste selgitamiseks ja rakendamiseks Oodatav tulemus: Kaevandamistehnoloogia uuendamise tulemusena tõuseb põlevkivi kaevandamise ja kasutamise majanduslik efektiivsus ning suureneb otseselt kasutatava põlevkivivaru koguse osakaal kaevandamiseks antud põlevkivivarust (näiteks võetakse taas kasutusele maapinna lauslangatamise kaevandamisviis). Tegevused ja tulemused Tegevused on planeeritud aastaks 2019. 1.1.3 Põlevkiviressursi optimaalse tasustamise võimaluste analüüs Oodatav tulemus. Maksimaalse riigitulu teenimine perioodil 2018-2050 ja edasi kuni põlevkivi ressurssi jätkub ning riigitulu maksimeerimise hindamist võimaldava analüüsimudeli koostamine. Tegevused ja tulemused 2017. aasta lõpus valmis Ernst & Young Baltic AS "Põlevkivi optimaalse tasustamise uuring". Uuringu eesmärk oli välja selgitada, milline peaks olema riigi sekkumine, et saavutada perioodil 2018–2050 Eesti põlevkiviressursi väärindamise maksimaalne positiivne majanduslik mõju Eesti ühiskonnale (sh riigitulule). Majandusliku mõjuna käsitleti töös mitte üksnes riigi maksutulu, vaid ka mõju sisemajanduse kogutoodangule, kuna see annab põhjalikuma ülevaate tööstusharu kogumõjudest majandusele ja ühiskonnale. Uuringu tulemusel leiti 2 alternatiivi, mis tagavad optimaalsema tulu ühiskonnale: ühikupõhine omanikutasu, mille tasumäärade suurus sõltub referentstoote hinnast ja netokäibepõhine omanikutasu, mille tasumäärade suurus sõltub referentstoote hinnast ning milles võimaldatakse kahjumi edasikandmist. Eesmärk oli maksimaalse riigitulu teenimine perioodil 2018-2050 ja edasi kuni põlevkivi ressurssi jätkub ning riigitulu maksimeerimise hindamist võimaldava analüüsimudeli koostamine. Vabariigi Valitsus andis 2017. aasta 9. novembri kabinetinõupidamisel ülesande majandus- ja taristuministril koostöös rahandusministri, keskkonnaministri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministriga esitada valitsusele hiljemalt 2018. aasta mais heakskiitmiseks põlevkivi eristava hinnastamise tähtajatu süsteemi põhimõtteid sisaldav eelnõu, eesmärgiga võimaldada uue süsteemi kehtestamine hiljemalt 2019. aasta algusest. Põlevkivi optimaalse tasustamise uuring oli 7 Aruanne: https://www.envir.ee/sites/default/files/polevkivivaru_hindamiskriteeriumite_analuus_2016.pdf 12 aluseks edaspidisteks tegevusteks aastal 2018, elektritootmisele ja õlitootmisele eraldi kaevandamisõiguse tasumäärade kujundamiseks. 2018 aastal töötati välja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 645 SE, kuid seaduse muudatust ei kehtestatud. Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele Alljärgnevalt on esitatud arengukava esimese strateegilise eesmärgi meetme 1.2 „Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele“ peamised tegevused, tuues välja oodatava tulemuse, tegevused ja tulemused 2017. aasta seisuga. 1.2.1 Kaevandamisest mõjutatud piirkonna (ja selle puhveralade) pinna- ja põhjavee mudeli koostamine Oodatav tulemus. Avalikuks kasutamiseks loodud pinna- ja põhjavee mudeli abil on võimalik eelkõige analüüsida veerežiimi, prognoosida põhjaveetaset ja kvaliteeti ning seega parandada põlevkivi kaevandamisest mõjutatud piirkonna põhjavee seisundit. Tegevused ja tulemused 2016-2018 viidi läbi projekt „Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega“. Töö eesmärk oli virtuaalse põlevkivikaevanduse alusel modelleerida ja analüüsida kaevandamisest tulenevat mõju põhja- ja pinnaveele, analüüsida seonduvaid geokeemilisi reaktsioone ning otsida võimalikke leevendusmeetmeid koos tulu-kulu analüüsiga. Üldine eesmärk on koostada teaduslikud Virumaa reaalsele geoloogilisele situatsioonile vastavad keskkonnageoloogilised mudelid, mis hindavad ja demonstreerivad võimaliku kaevandamise keskkonnamõju vastavalt võimaliku kaevandamise ruumilisele ulatusele ja testida leevendus- ja korrastamismeetmete efektiivsust mõjude vähendamiseks. Regionaalse hüdrogeoloogilise mudeli alusel on võimalik käivitada uusi objekti-, juhtumi- ja stsenaariumipõhiseid uurimis- ja modelleerimistöid, muuhulgas nt põlevkivi arengukava täitmise vajadustele vastavalt. Projekti tulemusena valmis regionaalne hüdrogeoloogiline mudel, mis seostatakse Keskkonnaagentuuri andmebaasidega ja ühtlasi kõik teised projekti tulemused antakse avalikuks kasutuseks. Töö tulemused on avalikustatud erinevatel seminaridel ja konverentsidel. Modelleerimise tulemused on kasutatavad nii avalikkuse harimiseks kui õppeotstarbel. Projekt valmis 2018. aastal. 1.2.2 Kaevandamispiirkonna põhjaveetaseme muutusest tingitud negatiivse mõju leevendusmeetmete määramine ja nende rakendamise võimalikkuse (tõhususe, keskkonnamõju, maksumuse) analüüs Oodatav tulemus. Kehtestatud leevendusmeetmed vähendavad või hoiavad ära kaevandamisest põhjustatud negatiivset keskkonnamõju, eelkõige põhjaveest sõltuvale looduskeskkonnale. Tegevused ja tulemused Nimetatud tegevusi analüüsiti osaliselt meetme 1.2.1 all esitatud töös „Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega“, mille tulemused valmisid 2018. aastal. Samuti on kaevandusettevõtted nimetatud tegevuste osas rakendanud meetmeid: Enefit Kaevandused AS rajas maa-aluse settebasseini Estonia kaevandusse, mille suurem maht tagab 13 puhastatava vee settimiseks pikema aja ning selle tulemusena ka puhtama keskkonda juhitava kaevandusvee. Antud settebasseinist keskkonda juhitavas vees on madalam heljumi sisaldus. Samuti suunatakse Narva karjääri vesi vastavasse infiltratsioonibasseini, et vähendada karjääri kuivendamise mõju Kurtna kaitseala põhjaveetasemele. 1.2.3 Veevarustuse tagamine kaevandatud aladel Oodatav tulemus. Põlevkivi kaevandamisest mõjutatud piirkonna elanikud on nõuetekohase joogiveega varustatud. Tegevused ja tulemused OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2016. a uuringu „Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini ja Ida-Viru põhjaveekogumi omavahelise seose väljaselgitamine ohtlike ainete koormusallikate ja päritolu kaudu“8 objektiks olid Ordoviitsiumi Ida-Viru (6) ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini (7) põhjaveekogumi keemilise seire puurkaevud. Ohtlike ainete uuringus leiti Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi kuue puurkaevu vees PAHe. Nende sisaldused jäid alla künnis- ja piirarvu. Naftasaaduste, ftalaatide, trikloroeteeni, benseeni, 1- ja 2-aluseliste fenoolide sisaldused jäid 2017. a alla laborimetoodika määramispiiri. Sulfaatide sisaldus jäi vahemikku < 3,3 mg/l kuni 49,5 mg/l. Foonilisest kõrgem sulfaatide sisaldus oli põlevkivikarjääride läheduses. 2017. a põhjaveekogumi puurkaevudest võetud veeproovides jäid vee Cd- ja Pb-sisaldus alla künnis- ja piirarvu ning joogiveena kasutatava põhjavee piirväärtuse. Kokkuvõtvalt leiti, et põhjaveekogumis leiduvad ohtlike ainete sisaldused viitavad piirkonna tehnogeensele mõjutusele ja ei ole ulatuslikult levinud. Vee kvaliteeti piirkonnas mõjutavad oluliselt põlevkivi kaevandamine ja töötlemine ning suletud kaevanduste veega täitumine. Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi põhjavee seisundit tuleb hoolikalt jälgida, sest varasemate aastate lõikes on näha, et mõnel aastal on olukord parem, teisel halvem. Enefit Kaevandused AS rajas ka ennetava tegevusena kaevandamisest mõjutatavatel aladel asuvatesse küladesse tsentraalsed joogiveevarustuse süsteemid. Tegevuse tulemusena rajati nendesse küladesse kaasaegne kvaliteetne veevarustuse süsteem 150 tarbijale. Süsteemis on kokku 9 puurkaevu ning 46 km veetrasse. Rajatud veevarustus on üle antud kohalike omavalitsuste vee-ettevõtetele (Lisa 1). AS VKG Kaevandused OÜ tellib iga-aastaselt kaevanduse piirkonnas põhja- ja pinnavee seiret ja loa täiendavate tingimuste kohaselt peab välja arendama Ojamaa kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele küladele veevarustussüsteemi. 1.2.4 Korrastatud karjäärialade inventeerimine (sh seireandmete analüüs) Oodatav tulemus. Inventuuri käigus selgunud korrastatud karjääride olukorra põhjal on võimalik parandada edaspidise korrastamise nõudeid. See tõstab pärast kaevandamist muuks otstarbeks kasutusse võetavate alade kvaliteeti. Tegevused ja tulemused Tegevused on rakendusplaani kohaselt ette nähtud 2019. aastal. 8 https://www.envir.ee/sites/default/files/ordoviitsiumi_ida-viru_polevkivibasseini_ja_ida- viru_pohjaveekogumi_omavahelise_seose_valjaselgitamine.pdf 14 1.2.5 Kaevandamisjäätmete käitlemise parima võimaliku tehnoloogia (PVT) väljatöötamine, arendamine ja rakendamine Oodatav tulemus. Põlevkivi kaevandamisjäätmeid käideldakse parimal võimalikul viisil, ressurssi kasutatakse säästlikult. Tegevused ja tulemused Kaevandamisjäätmete regulatsioon Eesti õiguses lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. märts 2006 direktiivist 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta. Sätted on üle võetud jäätmeseadusega ning osaliselt maapõueseadusega. Liikmesriigid peavad tagama, et kaevandamisega tegelevad ettevõtjad võtaks kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik kõiki kaevandustööstuse jäätmete käitlemisest tulenevaid tegelikke või võimalikke negatiivseid mõjusid keskkonnale või inimeste tervisele. Need meetmed peaksid muu hulgas põhinema parima võimaliku tehnika käsitlusel ning kui sellist tehnikat kasutatakse, peab liikmesriik kindlaks määrama, kuidas saaks vajaduse korral arvesse võtta jäätmehoidla tehnilisi omadusi, selle geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. Seega kaevandamisjäätmete paremaks korraldamiseks alustati PVT viitedokumendi väljatöötamisega ja 2016. aastal toimusid tehnilised töögrupid, kus töötati läbi kaevandamistööstuse jäätmete käitlemise PVT uuendatud sisu. Selle tulemusena valmis uus PVT dokument, mille vastuvõtmise menetlust alustati 2017. aasta lõpus, uuendatud PVT valmis 2018. a lõpus ja mis saab tõenäoliselt kinnitatud 2019. aastal. Meede 1.3. „Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju leevendamine“ Jääkreostuse vähendamise eelduseks on ohtlike ainete leviku kontrolli tõhustamine ja eesmärk on põlevkivi varasema kaevandamisega tekitatud jääkreostuse likvideerimine Eesti põlevkivimaardla alal. Arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) peab oluliseks Purtse jõe valgala jääkreostusest puhastamist ja Kukruse aherainemäest tingitud keskkonnamõjutuste täiendavat uurimist. 2016. aastal alustati Kukruse aheraine mäe täiendavate uuringutega, tegevused on kirjeldatud peatükis 2.2.4 „Ladestatud jäätmete koostise ja ohtlikkuse määramine“. Purtse jõe valgalalt alustatakse jääkreostuse likvideerimist, kus I etapina vajalike töödega alustati 2018. aastal. Alljärgnevalt on esitatud arengukava esimese strateegilise eesmärgi meetme 1.3 „Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju leevendamine“ kohased peamised tegevused, tuues välja oodatava tulemuse, tegevused ja tulemused 2017 aasta seisuga. 1.3.1 Suletud kaevandamisjäätmehoidlate seisukorra hindamine ja korrastamine Oodatav tulemus. Ohtlike ainete sisaldus õhus, vees ja pinnases väheneb ning looduskeskkonna tingimused paranevad. Tegevused ja tulemused Tegevused on planeeritud aastaks 2019. 1.3.2 Altkaevandatud alade pärandmõju asukoha ja ulatuse selgitamine ning mõju leevendamine. Oodatav tulemus. Altkaevandatud alade inventeerimine ja selle tulemusena saadud andmete põhjal leevendusmeetmete rakendamine, vähendades põlevkivisektori varasemalt tekitatud pärandmõju. 15 Tegevused ja tulemused 2016. aastal alustati uuringuga „Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring“9. Projekti käigus koguti kokku varem tehtud varingute teemaliste uuringute andmed, mõõdistati ja kaardistati välitöödel varingud ning analüüsiti kaevandatud põlevkivikaevanduste ala kasutamist. Projekt valmis 2018. aastal ja jätkuvad tegevused on planeeritud aastaks 2019. Projekti tulemused on sisendiks ehitustegevuse ja maakasutuse planeerimisel, piirkondlike arengukavade koostamisel ning varingute ja vajumite korrastamisel. Ettevõtete tegevused 1. strateegilise eesmärgi täitmiseks Ülevaade ettevõtete tegevustest 1. strateegilise eesmärgi täitmise osas on toodud alljärgnevalt, täpsemad tegevuste kirjeldused on Lisas 1. Enefit Kaevandused AS tegevused:  Puhatu soo veeseiresüsteem ja regulaarse taimestiku ja veetasemete seire.  Seire Selisoos, et rakendada vajadusel seireandmete põhjal kaevandamise negatiivsete mõjude avaldumisel täiendavaid keskkonnakaitselisi meetmed mõjude leevendamiseks.  Puhastati Narva karjääri ja Estonia kaevanduse veekõrvalduskraavid ja eesvoolud.  Rajati Narva karjääri pumbajaam, kust suunatakse vesi vastavasse infiltratsioonibasseini, et vähendada karjääri kuivendamise mõju Kurtna kaitseala põhjaveetasemele.  Toimus Narva karjääri tranšee nr 13 korrastamine pärast maavara ammendumist vastavalt korrastamise projektile, et vähendada kaevandamisega seotud keskkonnamõju ümbritsevatele aladele. Endisest tranšeest kujunes Rästikmetsa järv.  Küladesse jätkati tsentraalsete joogiveevarustuse süsteemide rajamist. Tegevuse tulemusena rajati nendesse küladesse kaasaegne kvaliteetne veevarustuse süsteem 150 tarbijale.  Estonia kaevandusse rajati maa-alune settebassein ja pumpla, mis töötavad projekteeritud efektiivsusega. Võrreldes tavapäraste maapealsete settebasseinidega on selle maht ca 5 korda suurem (kuni 1,1 mln m3), mis tagab puhastatava vee settimiseks pikema aja ning selle tulemusena ka puhtama keskkonda juhitava kaevandusvee. Lisaks sellele vähendab nii suure mahuga maa-alune bassein oluliselt maakasutust maapinnal. Maa-aluse settebasseiniga seotud pumpla on digitaalselt juhitav ning suurema efektiivsuse saavutamiseks töötab see soodsama elektritariifi ajal.  Narva karjääri draglaini kopa rekonstrueerimisega suurenes kopa maht, kuid vähenes samaaegselt selle kaal. Tegevuse eesmärgiks oli töö efektiivsuse suurendamine tingimustes, kus katendi paksuse suurenemine suurendab põlevkivi karjääriviisilisel kaevandamisel ümber tõstetava materjali mahtu. VKG Kaevandused OÜ tegevused:  Maapinna langatusi ja ohtlikke varinguid vältiva kamberkaevandamisviisiga kaevandamine, kus maapinna stabiilsena hoidmiseks jäetakse kaevanduses optimaalsete mõõtmetega hoide- ja tugitervikud.  Keskkonnaalased seired: põhja- ja pinnavee seire, Muraka soostiku ökosüsteemi seisundi ja hüdroloogilise režiimi seire, metsiste kvantitatiivne loendus. Müra mõõtmine.  Aheraine taaskasutus sertifitseeritud täitematerjalina. Kiviõli Keemiatööstuse Varad OÜ:  Põlevkivi efektiivsema kaevandmise alased katsed, investeeringud efektiivsematesse masinatesse ja seadmetesse: puur- ja lõhketööde katsetamine Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris, suurendamaks 9 2018.a TalTech geoloogia instituut: https://www.ttu.ee/public/g/Geoloogia_instituut/KIK_11735__aruanne.pdf 16  katendi raimamise efektiivsust, a Xcentric ripperi XC82 katsetamine, kaevandamiseks kasutatava masinapargi järkjärguline välja vahetamine. Kunda Nordic Tsement AS:  Ubja põlevkivikarjääri mäetööd on korraldatud selliselt, kus vahetult peale põlevkivi kaevandamist ala kohe korrastatakse sh metsastamisega, et vähendada visuaalset ja üldist mõju keskkonnale.  Pidev põhja- ja pinnavee (jõgede vesi) seire, mis siiani andnud head näitajad.  Põlevkivi tootmine ja kasutamine on endiselt jäätmevaba, jäätmebilanss on negatiivne – 60-80 tuh tonni aastas. Esimese strateegilise eesmärgi täitmise kokkuvõte ja ettepanekud Arengukava esimene strateegiline eesmärk näeb ette põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmist ja negatiivse keskkonnamõju vähendamist. Eesmärgi täitmise hindamiseks on sätestatud kolm mõjunäitajat: 1) Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust (%); 2) Aheraine taaskasutamine (%); 3) Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus (m3). Igale mõjunäitajale on sätestatud sihttase aastaks 2020. Aastatel 2016 ja 2017 ei saavutatud eesmärki hoida allmaakaevandamise kadude osakaal baasaasta (2013) tasemest, 29,2%, madalamal. Ka arengukavas on nenditud, et kadude osakaal kasvab praeguse kaevandamistehnoloogia kasutamise jätkamisel ja allmaakaevanduste sügavuse suurenemisel. Oluline on edaspidi rakendusplaanis näha ette tegevused, mis toetavad tehnoloogia arendusi allmaakaevandamise kadude vähendamiseks, et saavutada põlevkiviressursi efektiivsem kasutamine. Siinjuures on jätkuvalt vajalik analüüsida võimalusi põlevkivi kasutamisel tekkiva põlevkivituha ja kaevandamisel tekkiva aheraine taaskasutamiseks, et täita nii jäätmetekke vältimise ja ka taaskasutuse eesmärke. Oluline leida nii tehnoloogiliselt võimalikud ja majanduslikult tasuvad lahendused. Uue perioodi põlevkivi arengukava rakendusplaani koostamisel on oluline tuua välja tegevused, mis toetavad nimetatud eesmärke. Aheraine taaskasutamise eesmärk, taaskasutada vähemalt 40% tekkinud aheraine kogusest, 2016. a ei saavutatud, kuid 2017. a taaskasutati tekkinud aheraine kogusest 50%. Seega üldjoontes on eesmärk täidetud, kuid arvestades, et aheraine tekke kogused on suured, on jätkuvalt on lähiaastate prioriteet leida materjali ringlussevõtuks võimalusi (nt kaevanduste tagasitäitmisel, ehitusmaterjalidena). Vajalik on jätkata rakendusuuringute või teiste meetmetega, et ringmajanduse põhimõtete kohaselt kujundada tootmine selliselt, et väheneb nii jäätmete teke kui ka jäätmete kasutuselevõtmine. Võimalusel tuleks kasutada riiklikel ehitusobjektidel aherainet, kui see on logistiliste, majanduslike ja materjalidele seatud kvaliteedi nõuete osas võimalik. Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee koguse osas on mõjunäitaja sihttase perioodil 2013-2017 saavutatud, kus väljapumbatud vee kogus on alla 14 m3 põlevkivivaru tonni kohta. See on saavutatud põhiliselt Aidu karjääri sulgemise ja Viru kaevanduse mäetööde lõppemise ning põlevkivi kaevandamise koguste kasvu tõttu aastatel 2016 ja 2017. Kuigi välja pumbatud vee kogused on püsinud alla sihttaseme, on ettepanek rakendusplaani uuel perioodil ette näha uuringud tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmise võimaluste osas (nt veepidemete rajamine), mis aitaks edaspidi vähendada vee pumpamise mahtu ja seejuures samuti vee kuivendamise mõju ulatust, et saavutada strateegilise eesmärgina ette nähtud negatiivse keskkonnamõju vähenemine. 17 3.2 Strateegiline eesmärk 2: põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Teise strateegilise eesmärgi täitmise mõjunäitajad Põlevkivi arengukava teine strateegiline eesmärk on suurendada põlevkivi kasutamise efektiivsust ja vähendada negatiivset keskkonnamõju. Eesmärgi täitmist hinnatakse järgmiste mõjunäitajatega: põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus (%), CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes (tCO2/GWhe+th), taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest (%), põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes (€/t), põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud jäätmete suhtes ning põlevkivist energia tootmise majanduslik efektiivsus (€/t kaubapõlevkivi kohta). Alljärgnevad andmed 2. eesmärgi osas on koondanud TalTech Energiatehnoloogia instituut. Eestis väljakujunenud põlevkivi kasutusvaldkonnad on elektri- ja soojusenergia tootmine, põlevkivitoorõli ning tsemendi tootmine. Seni on põlevkivikasutuses prevaleerinud energiatootmine, kuid põlevkivi kasutus põlevkivitoorõli tootmiseks on näidanud kasvutendentsi. 2016. aastal on kaubapõlevkivi kasutus valdkondade lõikes olnud 69% ulatuses elektritootmiseks ja ca 29 % põlevkiviõli tootmiseks ning ülejäänud osa tsemendi- ja soojusenergia tootmiseks. 2017. a kaubapõlevkivi kasutus elektritootmiseks vähenes ja moodustas 63% kogu kasutusest ja suurenes kaubapõlevkivi kasutus põlevkiviõli tootmiseks, moodustades 35% kogu kaubapõlevkivist. Ülejäänud osa, ca 2%, kasutati tsemendi- ja soojusenergia tootmiseks. Elektritootmises on Eestis jätkuvalt põhiliseks toormeks põlevkivi: 2017. aastal moodustas põlevkivielektri osakaal elektribilansis 82,6% ja põlevkivielektrijaamade brutotoodang oli 9 964 GWh (Joonis 4). Võrreldes baasaastaga 2013 on aga Eesti elektrijaamade brutotoodang 2017. aastal vähenenud 9%, samuti ka põlevkivielektrijaamades toodetud elektritoodang on vähenenud 13 %. Joonis 4 Eesti elektrijaamade elektritoodangud (bruto), sh põlevkivielektrijaamade toodangud ja põlevkivielektri osakaalud elektribilansis aastatel 2013-2017 (Algandmed: Statistikaamet) 18 Eesti oli jätkuvalt ka elektrienergiat eksportiv riik. 2016. aastal netoeksportis Eesti 2 037 GWh ja 2017. aastal 2 734 GWh elektrienergiat (Joonis 5). Joonis 5 Eesti elektrienergia netoeksport ja selle suhe netotoodangusse aastatel 2013 – 2017. (Algandmed: Statistikaamet, 2017. a netotoodangu arvväärtus andmebaasis puudub) Kasvanud on ka põlevkivitoorõli tootmine, võrreldes 2013. aastaga kasvas toodangu maht 62%: 2013. aastal toodeti 628 tuh tonni ja 2017. aastal 1 020 tuh tonni põlevkivitoorõli (Joonis 6). Joonis 6 Põlevkivitoorõli toodang Eestis kokku aastatel 2013-2017 (Algandmed: Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2017) Lisaks siseriiklike vajaduste katmisele on põlevkivi töötlemisel saadud põlevkivitoorõlil, keemiatoodetel, elektrienergial ja tsemendil hea ekspordipotentsiaal. Põlevkivi kasutamise osas on olulisemal kohal elektrienergia ja põlevkivitoorõli eksport. Et osaleda ka edaspidi põlevkivi töötlemisel saadud toodetega rahvusvahelistel turgudel, on vaja põlevkivi enam väärindada ja eksportida kõrgema lisandväärtusega tooteid. Seega on teise strateegilise eesmärgi täitmise peamiseks eelduseks põlevkivist saadava lisandväärtuse oluline suurendamine, mis seisneb põlevkivi väärindamises, põlevkivi kasutamisega kaasneva õhuheite ning veeheite piiramises ja töötlemisjäätmete suuremas taaskasutamises ning seejuures põlevkivitööstuse järjepideva arengu tagamises. 19 Eeltoodu annab ülevaate põlevkivi kasutamisest ja selle trendidest aastatel 2013-2017, mis on ka lähteandmeteks alljärgnevalt esitatud Põlevkivi arengukava 2. strateegilise eesmärgi täitmist iseloomustavatele mõjunäitajatele (Tabel 3). Tabel 3. Teise strateegilise eesmärgi täitmist iseloomustavad mõjunäitajad algtaseme ja sihttaseme võrdluses10 Algtase Sihttase Mõjunäitaja 2014 2015 2016 2017 2013 2020 1. Põlevkiviõli tootmise 76 77 80 80 78 üle 76 energeetiline efektiivsus, % 2. CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja 1 186 1 233 1 219 1 207 1 204 alla 1186 koostootmisel soojusenergia suhtes, tCO2/GWhe+th 3. Taaskasutatud põlevkivituha 4,5 4,3 7,6 1,5 1,6 vähemalt 4,5 osakaal kogutekkest, % 4. Põlevkivist energia tootmise väärtus ei majandusliku efektiivsuse 24,37 23,89 24,81 26,15 25,13 halvene indikaator, €/t kaubapõlevkivi kohta (võrreldes Arengukava kohaselt 34,5511 algtasemega) 5. Põlevkivist energia tootmisel väärtus ei loodud lisandväärtus kaevandatud ja halvene kasutuskõlbmatuks muudetud 19,61 18,43 15,29 19,47 16,37 (võrreldes põlevkivivaru suhtes, €/t algtasemega) Arengukava kohaselt 29,7811 6. Põlevkivist energia tootmisel väärtus ei loodud lisandväärtus ladestatud 43,17 39,59 39,29 35,48 32,76 halvene jäätmete suhtes, €/t (võrreldes Arengukava kohaselt 71,0411 algtasemega) Teise strateegilise eesmärgi mõjunäitajate selgitused Mõjunäitaja 1: Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus Põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse osas näeb arengukava ette hoida efektiivsus üle 76% ka aastal 2020. 2017. aastal oli põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus 78% ja 2016. aastal 80%. Efektiivsus põlevkiviõli tootmisel on tõusnud, kuna õlitootmine on suurenenud uute tahke soojuskandjaga tehnoloogial seadmete kasutuselevõtuga (Enefit-280, VKG kolm Petroter seadet), millede energeetiline efektiivsus on oluliselt kõrgem võrreldes Kiviter tehnoloogial põhineval õlitootmisel (Joonis 7). 10 Mõjunäitajate väärtused on eksperthinnang TalTech Energiatehnoloogia instituudist 11 Algtaseme väärtus on korrigeeritud, et saada võrreldav tulemus. 20  Joonis 7 Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus aastatel 2013-2017, baastase ja sihttase on 76% Mõjunäitaja 2: CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes Arengukava kohane eesmärk on hoida CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes alla 1 186 tCO2/GWhe+th. Vaadeldavatel aastatel 2013-2017 on mõjunäitaja aruandeaastate jooksul olnud baasaasta tasemest kõrgem, kuid mitte oluliselt: 1,5-2 % võrra. Mõjunäitaja oli 2016. aastal 1 207 ja 2017. aastal 1 204 tCO2/GWhe+th (Joonis 8). Selle peamisteks põhjusteks on energiatootmisel madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamine elektrijaamades ja samuti vähemefektiivsete tolmpõletuskatelde kasutamine, mille CO2 eriheide on ca 1,3 korda kõrgem kaasaegsete keevkihtkatelde omast. Kuna 2019. aastal mitme tolmpõletusploki kasutamine lõpetatakse, siis lähiaastatel see näitaja tõenäoliselt paraneb oluliselt. Joonis 8. CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes, tCO2/GWhe+th , baastase ja sihttase on 1 186 tCO2/GWhe+th 21 Mõjunäitaja 3: Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest Põlevkivituha taaskasutuse baastase on 4,5% ja eesmärk on hoida seda taset ka aastal 2020. Põlevkivituhka tekib põlevkivi põletamisel energiatootmisel ja põlevkivitoorõli tootmisel utmisel tahke soojuskandja protsessis. Võrreldes baasaastaga on 2016. a põlevkivituhka tekkinud ligilähedaselt samas koguses, 2017. a aga ca 9% võrra rohkem. Kuid taaskasutuse osakaal on mõlemal aruandeaastal oluliselt madalam eesmärgist: jäädes vahemikku 1,5-1,6%. Eesmärk on aga taaskasutada vähemalt 4,5% tekkinud kogustest (Tabel 4). Tabel 4 Põlevkivituha teke ja taaskasutus aastatel 2013 – 2017 (Algandmed: Keskkonnaagentuur) 2013 2014 2015 2016 2017 Põlevkivituhk kokku, tuh tonni 8756, 1 8634, 4 7738, 0 8872,3 9503,1 Põlevkivituha taaskasutus, tuh tonni 394,5 372,9 587,4 129,5 147,3 Taaskasutatud põlevkivituha osakaal 4,5 4,3 7,6 1,5 1,6 kogutekkest, % Põlevkivitööstuse arengu tõttu on muutunud energiatootmisel ja õlitootmisel tekkivate tuhkade koostis ja omadused. Tolmpõletuse vähenemisega ja keevkihtkatelde ning tahke soojuskandjaga õlitootmisprotsessi osakaalu suurenemisega kaasneb põlevkivituha koguse kasv. Samal ajal ei ole aga põlevkivituha kasutusvaldkond laienenud. Taaskasutuse languse põhjusteks on esiteks põlevkivituha seniste põhiliste tarbijate toodangu, tsemendi ja väikeplokkide, madal nõudlus turul. Teiseks, uues potentsiaalses tarbimisvaldkonnas, teedeehituses, puudub põlevkivituha kasutamiseks vajalik standard. Viimane on väljatöötamisel. Teostatud pilootprojekt põlevkivituha kasutamisel teedeehituses pinnase stabilisaatorina oli edukas. Viimasel ajal on veidi kasvanud ka põlevkivituha tarbimine põllumajanduses, kuid selle osakaal taaskasutuses on veel marginaalne. Kuna taaskasutuse eesmärke ei ole saavutatud, on oluline jätkata tegevustega, mis aitaks kaasa taaskasutusmäära suurendamisele. Mõjunäitaja 4: Põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse indikaator Arengukavas on indikaator määratletud kui põlevkivist energiatootmisel loodud lisandväärtuse suhe kasutatud kaubapõlevkivi kogusesse ja sihttase aastaks 2020 on 34,55 €/t. Võrreldava tulemuse saamiseks on aga baastaset eksperthinnangu alusel korrigeeritud ja arvestatud 24,37 €/t. Korrigeerimise vajadus tuleneb valdavalt sellest, et nii Maa-ameti maavaravaru koondbilansis kui ka Keskkonnaagentuuri jäätmete andmebaasis ei eristata põlevkivivaru ja ladestatud jäätmeid kasutusvaldkondade kaupa, vaid antakse summeeritud kogused kogu põlevkivi kasutuse osas nii energiatootmise kui ka õlitootmise kohta kokku. Seetõttu ei iseloomusta nimetatud mõjunäitajad adekvaatselt põlevkivi kasutamise efektiivsust energiatootmisel ega ka põlevkivi kasutamist tervikuna. Tulenevalt baastasemete korrigeerimisest on ettepanek vaadata üle arengkavas sätestatud teise eesmärgi indikaatorid, baastasemed ja nende arvestamise metoodika. Mõjunäitaja tase on aastatel 2014-2017 olnud kõrgem korrigeeritud algtasemest ehk 2013. a tasemest (Joonis 9) ning vastavad väärtused olid 2016. aastal 26,15 €/t ja 2017. aastal 25,13 €/t. Seega põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse indikaatori taseme norm on täidetud. See on saavutatud tänu soodsatele hindadele elektriturul ning põlevkivielektrijaamade efektiivsele tööle. 22  Joonis 9 Põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse indikaator, korrigeeritud baastase on 24,37 €/t Mõjunäitaja 5: Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes Et hinnata põlevkivi kasutust kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud varu ning ladestatud jäätmete suhtes on nimetatud mõjunäitajate arvutamisel arvestatud kogu põlevkivi kasutamisel loodud lisandväärtust ehk energia- ja õlitootmisel loodud lisandväärtust kokku. Kuna põlevkivi kasutamise osakaal tsemenditööstuses oli 2016-2017. a marginaalne, siis seda arvestatud ei ole. Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtuse suhtearvud kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarusse on olnud aastatel 2014-2017 madalam korrigeeritud 2013. a baastasemetest, 19,61 €/t12. 2016. aastal oli lisandväärtus 19,47 €/t ja 2017. aastal 16,37 €/t (Joonis 10). Põhiliselt on see tingitud madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamisest energiatootmisel, mille tõttu on kasvanud nii kasutatud põlevkivi kui ka ladestatud jäätmete kogused. Joonis 10 Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes aastatel 2013-2017, korrigeeritud baastase 19,61 €/t. 12 Statistikaamet täpsustab eelnevate aastate andmeid korrigeerides näitajaid riiklikus statistikas. Seetõttu korrigeeritakse eriti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja lisandväärtuse komponente, ka teisi statistilisi näitajaid, s.h energiabilansi andmeid ning sellel põhjusel võivad käesoleval ajal 2013.a kohta esitatud mõjunäitajad teataval määral erineda PAK 2016–2030 koostamisel arvutatud näitajate arvväärtustest. 23 Mõjunäitaja 6: Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud jäätmete suhtes. Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtuse suhtearv ladestatud jäätmete kogusesse on aastatel 2014-2017 olnud samuti madalamad korrigeeritud 2013. a baastasemetest 43,17 €/t. 2016. aastal oli vastav lisandväärtus 35,48 €/t ja 2017. aastal 32,76 €/t (Joonis 11). Samuti kui eelmine mõjunäitaja, on see tingitud madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamisest energiatootmisel, mille tõttu on kasvanud nii kasutatud põlevkivi kui ka ladestatud jäätmete kogused. Joonis 11 Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud jäätmete suhtes, aastatel 2013-2017, korrigeeritud baastase 43,17 €/t. Meede 2.1 Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine Alljärgnevalt on esitatud arengukava teise strateegilise eesmärgi „Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine“ meetme 2.1 „Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine“ kohased peamised tegevused, tuues välja oodatava tulemuse, tegevused ja tulemused 2017. aasta seisuga. 2.1.1 PVT arendamine ja rakendamine elektritootmisel Oodatav tulemus: Saasteainete heite piiramine, ressursisäästlikkuse tõstmine, tekkivate jäätmete hulga vähendamine ja jäätmete taaskasutamise edendamine. Tegevused ja tulemused 2015-2016. aastatel koostas ÅF-Consulting AS PVT kirjelduse: „Eesti põlevkiviõli tööstusest lähtuvate põlevkivigaaside põletamise parima võimaliku tehnika kirjeldus". Töö eesmärgiks oli koostada PVT- kirjeldus Eesti põlevkiviõli tootmises kondenseerumata jäänud põlevkivigaaside osa põletamisele ainsa kütusena või koospõletamisrežiimis mingite muude kütustega ja koostada PVT-Kirjelduse koosseisus PVT-järelduste eelnõu, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2010/75/EL tööstusheidete kohta, suurte põletusseadmete PVT-järeldustest ning Eesti tööstusheite seadusest tuleneva parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamise nõudest. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 24. novembri 2010.a direktiivist 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning järgides tööstusheite seaduse §-s 42 sätestatud parima võimaliku tehnika kasutamise nõuet, kinnitas keskkonnaminister „Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjelduse“ põhjal koostatud järeldused 2017. oktoobris käskkirjaga nr 1023 ning põlevkivienergeetikas tegutsevate ettevõtete komplekslubade nõuded on 24 käskkirjaga vastavusse viidud. Eesti ettevõtted, kes põlevkivi või selle uttegaase oma tootmisprotsessis põletavad, peavad nõuetele vastama 2021. aasta sügiseks. Näiteks peab parima võimaliku tehnika järeldustest tulenevate nõuete rakendamise tulemusena tolmuheide vähenema kaks korda. 2.1.2 PVT arendamine ja rakendamine õlitootmisel Oodatav tulemus. Saasteainete heite piiramine, ressursisäästlikkuse tõstmine, tekkivate jäätmete vähendamine ja taaskasutamise tõstmine. Tegevused ja tulemused Põlevkiviõli tootmise PVT arendamiseks koostati 2013. a „Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjeldus“. Selle dokumendi üks osa, PVT-järeldused, on 17. detsembril 2013 kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 1200, mis sisaldab nõudeid saasteainete heite piirväärtuste, seire korraldamise ja energiatõhususe kohta õlitootmisel. Need nõuded rakendusid põlevkiviõli tootjatele 2017. aasta lõpus. Komplekslubade nõuded on käskkirjaga vastavusse viidud. 2.1.3 Põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamise võimaluste (sh tekkinud heitsoojuse ja jäätmete taaskasutamise) analüüs Oodatav tulemus. Põlevkiviressursi võimalikult maksimaalne kasutamine: ressursikasutust on analüüsitud ja välja selgitatud majanduslikult ning tehnoloogiliselt efektiivsed ja keskkonnakaitse seisukohalt vastuvõetavad põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamise võimalused. Analüüsi tulemusi kasutatakse edasistes põlevkivialases TA tegevuses. Tegevused ja tulemused Rakendusplaan näeb ette uuringuid: 2.1.3.1 Heitsoojuse ning jäätmete (eelkõige poolkoksi ja põlevkivituha) taaskasutamine; 2.1.3.2 Põlevkivi töötlemisel saadud vedelprodukti ja gaasi väärindamine; 2.1.3.3 põlevkivitoorõlist mootorkütuste tootmisvõimalused. Põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamise osas viis TalTech Põlevkivi Kompetentsikeskus läbi KIK rahastusel „Põlevkivitööstuses tahke soojuskandja protsessi käigus tekkiva tuha taaskasutamise uuringu". Uuringu eesmärgiks oli saada põhjalikumaid ning praktilisi teadmisi tahke soojuskandja (TSK) põlevkivituha kasutamise võimalustest tsementsegude koostises. Uuringu tulemusena saab kokkuvõtteks öelda, et püstitatud eesmärki õnnestus täita osaliselt ehk kavandatud laboratoorsed uuringud teostati täies mahus ja saadi lähteandmeid võimalike tuha edasise kasutamise alaste uuringute jaoks. Kuid tsemenditoormena kasutamise eelduseks olev stendikatse jäeti ära, sest laboratoorsed andmed ei võimaldanud valida selleks sobivat optimaalset varianti. Osaliselt on uurimistöö „Eesti põlevkiviõli tööstusest lähtuvate põlevkivigaaside põletamise parima võimaliku tehnika kirjeldus“ tegevuse 2.1.3.2 vedelproduktide (põlevkiviõli erinevate fraktsioonide) ja gaasiliste kõrvalsaaduste väärindamise uuringu esimeseks etapiks. TalTech Geoloogia Instituut viis läbi uuringu „Täitmisega kaevandamistehnoloogia kasutuselevõtu võimaluste analüüs, majanduse ja keskkonna nõuetest tehnoloogia rakendamisel“. Töö eesmärk oli uurida, katsetada ja analüüsida Eesti Energia Energiatootmise AS elektrijaamades ja õlitööstuses tekkivate tuhkade baasil valmistatud tuhkbetoonide sobivust altkaevandatud alade täitmiseks ja teavitada avalikkust täitmisega kaevandamistehnoloogia kasutuselevõtuga kaasnevatest majanduslikest ja keskkonda mõjutavatest positiivsetest aspektidest. Tuhkbetoonide uurimiseks valmistati proovid ja pandi tarduma reaalsetesse kaevandustingimustesse. Pärast tuhkbetoonide kivistumist testiti katsekehi survetugevusele ning uuriti monoliitide füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning nende leostuvusomadusi TalTech laboratooriumides. Töö tulemusel leiti, et põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnevaid jäätmeid on võimalik kasutada kaeveõõnte täitmisel, säilitades seejuures normaalse keskkonnaseisundi, 25 kuid keskkonnakaitselise lubatavuse seisukohalt on vajalik läbi viia siiski detailne keskkonnamõjude hinnang. Põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamise võimalustega seoses võib välja tuua veel järgmised uuringud: 1) 2015. a „Sekundaarsete polümeerjäätmete ja põlevkivituha taaskasutamine ehitusmaterjali toormena. Ruumilise eelpingestatud polümeerarmatuuriga komposiitmaterjal turba baasil“; 2) 2015. a „Põlevkivi tuha vääristamine täiteainena taaskasutatud plastil põhinevates toodetes“; 3) 2016. a „Narva õlitehase fenoolse heitvee puhastamine granuleeritud põlevkivituhaga - protsessi väljatöötamine“; 4) 2016. a uurimistöö „Eesti põlevkiviõli tootmisel tekkivate uttegaaside mitteenergeetilise kasutamise uuring“; 5) 2016. a „Põlevkivilendtuha taaskasutamine hüdraulilise sideainena pehmete pinnaste tugevdamisel“. Lisas 2 on esitatud erinevad põlevkivivaldkonna teadus- ja arendustööde projektid aastatel 2015-2017 koos töö teostaja, rahastusallika ja finantseerimise summaga. Mitmed 2015. aastal alustatud projektid valmisid 2016. ja 2017. aastal ja on seotud arengukava eesmärkide saavutamisega. Meede 2.2 Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine Viimase viie aasta jooksul on põlevkiviettevõtted keskkonnahoidu panustanud ligikaudu 263 miljonit eurot13. Sageli loetakse tööstuses keskkonnainvesteeringuteks vaid neid kapitali paigutusi, mis on otseselt mõeldud kaevandamise või tootmisega kaasnevate heitmete vähendamiseks. Tegelikkuses lähtuvad enamik tootmisprotsessi tehtud investeeringutest vähemal või rohkemal määral keskkonna huvidest. Põlevkivist energiatootmisel Enefit Energiatootmise ASi (EE) Narva elektrijaamades on ennast õigustanud tsirkuleerivas keevkihis põletamise tehnoloogia, mis võrreldes tolmpõletusega võimaldab kardinaalselt vähendada SO2 heitmeid ilma täiendavaid puhastusseadmeid kasutamata. Seejuures oluliselt vähenevad ka NOx heitmed. Efektiivsete lendtuhafiltrite paigaldamisega on tolmuheitmete tase järsult langenud. Koos auruturbiintsükli parameetrite tõstmisega on kõrgem ka energiatootmise kasutegur, mistõttu väheneb kütuse erikulu ja see omakorda aitab kaasa heitmete vähendamisele. Samas tolmpõletustehnoloogia kasutamise jätkamine mõjutab negatiivselt energiatootmise efektiivsust ja pärsib põlevkivisektori tekitavat keskkonnamõju vähendamist. Põlevkivist õlitootmisel kaasneva uttegaasi põletamisel energiatootmiseks on Viru Keemia Grupp Asis (VKG) ja OÜs Kiviõli Keemiatööstuse Varad (KKT) juurutatud efektiivsed põletid, mis samuti vähendavad õhuheitmeid. Täiendavalt aitavad õhuheitmete vähendamisele kaasa VKG-s juurutatud kaasaegsed suitsugaaside väävliheitmetest puhastamise seadmed. Põlevkivist õlitootmisel ehk utmisel on ennast õigustanud tahke soojuskandjaga protsess, mis annab kõrgema energeetilise efektiivsuse ja madalamad õhuheitmed gaasilise soojuskandjaga protsessiga võrreldes. Tahke soojuskandjaga seadmed on kasutusel EEs (kaks Enefit-140 seadet ja üks Enefit-280 seade), VKGs (kolm Petroter tüüpi seadet) ja KKTs (kaks UTT-500 seadet). Põlevkiviettevõtete püüdlused õhukvaliteeti parandada on olnud tulemuslikud: vaatamata tootmismahtude järjepidevale suurenemisele on viimase viie aastaga SO2 heitkogused vähenenud üle 8%, NO2 heitkogused 25% ja tahkete osakeste emissioon langenud 71%13. 13 Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2017 andmed 26 Alljärgnevalt on esitatud arengukava teise strateegilise eesmärgi meetme 2.2 „Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine“ kohased peamised tegevused, tuues välja oodatava tulemuse, tegevused ja tulemused 2017. aasta seisuga. 2.2.1 Veekeskkonnale ohtlike ainete allikate uurimine ja kontrolli tõhustamine, ohtlike ainete heite mõju selgitamine veekeskkonnale, keskkonnanõuete ja -meetmete täpsustamine Oodatav tulemus. Uuringu tulemuste põhjal saab analüüsida keskkonnakoormuse (reostusallikate ja koormuste koosmõju) piiramise võimalusi, et tagada keskkonnalubade täpsustamisega keskkonnakvaliteedi piirväärtustele vastav keskkonnaseisund ja vähendada ohtu inimese tervisele ja elusloodusele. Tegevused ja tulemused 2017. aastal valmis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt uuring „Põlevkivitööstusest tulevate veekeskkonnale ohtlike ainete mõju uuring“14. Uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja Eesti põlevkivitööstusest pärinevad pinnaveekogumitele ohtlikud ained, nende kogused tööstussisendina kasutatavas põlevkivis ja selle tööstusliku kasutamise käigus tekkivates heitmetes ning määratleda heitmetest lähtuvate ohtlike ainete pinnaveekogumitesse levimise teed. Töö tulemusena saadi põhjalik ülevaade ühendite esinemistest ja nende sisaldustest proovides ning anti hinnang võimalikest saasteainete voogudest pinnaveekogumitesse. Võetud proovide analüüsitulemused näitasid põlevkivitööstuse heitmetes ohtlike saasteainete esinemist. Pinnaveekogumitega ühenduses olevatest heitvee väljalaskudest võeti kokku 13 heitvee proovi, milles oli kokku Vabariigi Valitsuse 29.11.2012.a määruse nr 9915 mõistes 14 piirväärtuse ületamist. Lisaks oli ületamisi õlitootmise ja elektri- ning soojusenergia tootmisprotsessidest lähtuvas heitvees. Siiski enamus analüüsitulemusi jäid allapoole kehtestatud piirväärtusi või analüütilisi määramispiire. Ainevoogude arvutustes seostusid protsesside lõikes kõige suuremad heitkogused raskmetallidega ja nendest omakorda moodustas suurima heitkoguse baarium. 2.2.2 Lõhnaaine heitkoguse arvutamismetoodika väljatöötamine ning keskkonnalubade täiendamine selles valdkonnas Oodatav tulemus. Töötatakse välja lõhnahäiringut põhjustavast tegevusest (sh põlevkivitööstusest) välisõhku eralduva lõhnaaine heitkoguse arvutusmetoodika, mis võimaldab edaspidi lõhnaheidet keskkonnaloas täpsemalt reguleerida ja põhjendatud juhul nõuda käitajalt lisameetmeid. Tegevused ja tulemused EKUK poolt töötati välja Eesti oludega sobiv metoodika lõhnaheite arvutamiseks. Töö käigus töötati läbi lõhnahäiringu seisukohast oluliste sektorite (sh põlevkivitööstus) tehnoloogiaid ja protsesse käsitlevad rahvusvaheliselt kättesaadavad lõhnaaine arvutamise metoodikad, lisaks teostati lõhnaainete mõõtmised Eesti käitistes ning arvutati vastavad heited. 1. jaanuaril 2017 jõustus keskkonnaministri määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“, millega kehtestati uuringus välja töötatud arvutusmetoodika lõhnaheite hindamiseks ning sätestati täpsemad eriheited tegevusalade kaupa. 2016. aastal valmis EKUK uuring „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa piirkonnas“. Uuringuga selgusid lõhnahäiringu peamised põhjused, milleks on piirkonnas asuvate tööstusettevõtete koosmõju. Nimetatud uuringu baasil alustati lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskavade koostamise protsessi16. Põlevkivitööstusettevõtetest 14 https://www.envir.ee/sites/default/files/polevkivitoostusest_tulevate_veekeskkonnale_ohtlike_ainete_moju_uuring.pdf 15 Määrus nr 99: „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ 16 https://www.keskkonnaamet.ee/et/lohn 27 koostasid lõhnaaine esinemise vähendamise kava Eesti Energia Õlitööstus AS17, VKG Oil AS18 ning muudetud kava koostas ka KKT Oil OÜ19. 2.2.3 Põlevkivi kasutamise jääkreostuse inventeerimine, analüüs ning negatiivse mõju vähendamine (jääkreostuskollete ohutumaks muutmine) Oodatav tulemus. Jääkreostuskollete ohutumaks muutmine vähendab ohtlike ainete sattumist pinna- ja põhjavette. Seega paraneb pinnase seisund, veekvaliteet ning looduskeskkonna seisund tervikuna; väheneb negatiivne mõju inimese tervisele ja elusloodusele. Tegevused ja tulemused Tegevused kattuvad punktis 2.2.4 tooduga (Ladestatud jäätmete koostise ja ohtlikkuse määramine) ja meetme 1.3 all esitatud infoga, mille kohaselt Purtse jõe valgala puhastamisega alustati 2018. aastal. 2.2.4 Ladestatud jäätmete koostise ja ohtlikkuse määramine Oodatav tulemus. Luuakse eeldused jäätmete keskkonnale ohutuks ladestamiseks ja laiemaks taaskasutamiseks. Tegevused ja tulemused 2017. a tehti Kukruse A-kategooria jäätmehoidla õhukvaliteedi mõõtmine. Põhjalikuma informatsiooni saamiseks aherainemäe mõjust teostati täiendavad mõõtmised, mis käsitlesid nii välisõhu kui aherainemäe pinnase saastatuse taseme mõõtmisi ja analüüse erinevate saasteainete suhtes. Tegevused antud meetme raames jätkuvad 2018. aastal sh „Põlevkivituha ohtlikkuse analüüsi koostamine“ ja 2019. aastal on kavas tellida uuring „Suletud kaevandamisjäätmehoidlate seisukorra hindamine“. Meede 2.3 Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine Alljärgnevalt on esitatud arengukava teise strateegilise eesmärgi meetme 2.3 „Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine“ kohased tegevused, tuues välja oodatava tulemuse, tegevused ja tulemused 2017. aasta seisuga. 2.3.1 Tervisenäitajate monitooring Ida- ja Lääne-Virumaal Oodatav tulemus. Elanikkonna tervisenäitajate jälgimise tulemuste alusel saab riik vajaduse korral kavandada riigiüleseid tervisesüsteemi arendusi (sh terviseedenduslike meetmete rakendamist). Lisaks sellele planeerivad KOVid võimaluste järgi kohalikku tegevust. Tegevused ja tulemused 2015. aastal valmis TÜ uuring „Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“. Uuringu käigus analüüsiti saastelubasid, seireandmeid ning viidi läbi saasteainete tasemete modelleerimine, et paremini kvantifitseerida elanike saastega kokkupuudet üle terve piirkonna. Laste seas viidi läbi ulatuslikud kliinilised hingamisteede uuringud ja küsitlus enam kui 1000 Ida-ja Lääne-Virumaa lapse seas ning tulemusi võrreldi Tartu laste samade näitajatega. Täiskasvanute seas küsitleti enam kui 3000 isikut Ida- ja Lääne-Virumaalt ning Tartust. Küsitlustes ilmnenud tervisekaebuseid seostati piirkonna õhusaaste 17 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/ee_olitoostus_as_lohnaaine_vahendamise_korrigeeritud_tegevuskava_05.05.16_0.doc 18 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/vkg_oil_as_lohnaaine_esinemise_vahendamise_kava_0.pdf 19 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/lisa_1_lohnaaine_vahendamise_kava_kkt_oil_ou_11.08.2017.pdf 28 tasemetega. Eraldi hinnati joogivee ohutust, selleks uuriti elanike kokkupuudet saastunud joogiveega, selle põhjal arvutati välja elanikkonna terviserisk ja küsitluse põhjal hinnati ka elanike joogivee riskide tunnetust. 2017. aastal sai rahastusotsuse uurimus „Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste allergiahaiguste vahelise seoste leidmiseks põlevkivitööstusest mõjutatud aladel“. Projekti eesmärk on välja töötada metoodika, mis võimaldab hinnata keskkonna ja laste tervisliku seisundi omavahelisi seoseid põlevkivitööstusest mõjutatud aladel. Uuringu tulemuste põhjal täiendatakse vajaduse korral tulevikus kasutusele võetavaid keskkonnaalaseid meetmeid, mis vähendavad põlevkivitööstuse negatiivset mõju elukeskkonnale; põlevkivipiirkonna elanike tervis ja heaolu paraneb. Sotsiaalministeeriumis valmistati ette „Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonna tervise ja heaolu ülevaade aastaks 2018“. 2.3.2 Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tingitud negatiivse sotsiaalse mõju (sh mõju inimese tervisele) hindamine ja vähendamise võimaluste analüüs Oodatav tulemus. Analüüsi tulemuste põhjal võetakse vajaduse korral kasutusele keskkonnaalased meetmed, mis vähendavad põlevkivitööstuse negatiivset mõju elukeskkonnale ning põlevkivipiirkonna elanike tervis ja heaolu paraneb. Tegevused ja tulemused Mitmed tervise alased uurimused on saanud rahastusotsuse 2018. aastal ja osaliselt kattuvad tegevused eelneva tegevusega punktis 2.3.1. 2016. a algas projekt „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise projekt“ I etapp (projekti kestvus 2016-2018. a), 2018-2019. aastatel viiakse läbi projekti II etapp (projekti kirjeldus on tegevuse 3.1.1 peatükis). KIK-ile esitati 2017 taotlusvooru projekt: "Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste allergiahaiguste vahelise seoste leidmiseks põlevkivitööstusest mõjutatud aladel", mis sai rahastusotsuse maksumusega 129 982,10€. Arengukava kohaselt ette nähtud uuring „Individuaalsete puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi täiendav uuring“ sai lülitatud KeM-i uuringusse "Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja -süsteemide uuring", et saadud tulemusi saaks võrrelda teiste Eesti piirkondadega, analüüsid viib läbi EKUK. Uuringu „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), esimene etapp – biomarkerite väljaselgitamine“ (maksumus 29 737,17€), „Laste sünniregistri andmete uuring (Ida- Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajate võrdlus teiste Eesti piirkondade laste andmetega) ning küsitlus nende kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega)“ (maksumus 69 945,42€) ja „Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekihtidest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas“ (maksumus 49 864,98€) said KIKst positiivsed rahastusotsused 2018. a. Ettevõtete tegevused 2. strateegilise eesmärgi täitmiseks Ülevaade ettevõtete tegevustest 2. strateegilise eesmärgi täitmise osas on toodud alljärgnevalt, täpsemad tegevuste kirjeldused on Lisas 1. Enefit Energiatootmine AS:  Auvere elektrijaama ehitus- ja seadistustööd ning elektrijaama katsekäivitused. Auvere elektrijaama puhul on tegemist maailmas kõige uuema ja modernsema põlevkivil töötava elektrijaamaga, mis 29  lisaks põlevkivile võib kasutada kütusena turvast, biomassi, põlevkivi uttegaasi ning seega on tegemist olulise energeetilist stabiilsust tagava tootmisüksusega.  Investeeringud tolmpõletustehnoloogial ja keevkihttehnoloogial põhinevate energiaplokkide õhuheitmete vähendamiseks (väävli- ja lämmastikuühendid, tolm).  Investeeringud Enefit-140 seadmete rekonstrueerimisse, et vähendada lõhnahäiringuid.  Investeeringud põlevkivi bensiini kvaliteedi tõstmiseks ja lõhnahäiringutega seotud keskkonnamõjude vähendamiseks bensiini puhastamise seadmetesse.  Vaivara välisõhu kvaliteedi seirejaama rajamine.  Põlevkivituha ja jahutusvee keskkonnaseire, seirekaevude süsteemi rajamine  Põlevkivituha ja aheraine alased uuringud (OSAMAT projekt) OSAMAT projekti eesmärgiks oli põlevkivituha ja ka aheraine kasutusvõimaluste testimine tee ehituses. OSAMAT projekti raames ehitati kaks katseteelõiku, kus põlevkivituhka kasutati nii kiht- kui ka mass-stabiliseerimisel koos vajalike eelnevate testide tegemisega. Viru Keemia Grupp AS:  PVT rakendamine energiaefektiivsuse tõstmiseks ja madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamiseks põlevkiviõli ja kõrvaltoodete (elektri- ja soojusenergia ümbritsevate linnade kütteks) tootmisel.  Poolkoksiprügilas võeti kasutusele uus ladestamise meetod, kus ladestatakse niisutatult ja mis takistab reostuse liikumist prügila kehast ümbritsevasse keskkonda. Vesi seostub prügila kehandiga ja moodustab tuha ja poolkoksiga monoliidi ning veepideme. Lisaks muule välistab vaadeldav metoodika tulevikus ka kuumenemiskollete tekkimist, kuna materjal niisutatakse ja tihendatakse ladestamisel.  Prügila kuumenemiskollete sulgemise tehnilise lahenduse välja töötamine.  Jäätmete ladestamise vähendamise ja alternatiivsete kasutusvõimaluste leidmine. 2016. aastal müüdi 981 t väävlisidumisprotsessi läbinud põlevkivituhka põldude lupjamiseks, mis muidu oleks läinud ladestamiseks prügilasse.  Põlevkiviõli tootmise protsessi täiendamine peendispersse tuharikka kütuse (põlevkivi puhastamise jääk) ja tsirkulatsiooniõli segamise sõlmega, mis võimaldab suunata põlevkivi puhastamise jääki tagasi protsessi ning kaob vajadus selle transportimiseks ning vaheladustamiseks. Kinnises süsteemis töötlemine vähendab seega transpordiga kaasnevat keskkonnaheidet.  Uttegaasist bensiinifraktsiooni regenereerimise projekt.  Põlevkiviõli tootmise matemaatilise mudeli ning tootmise optimeerimine.  Tsirkulatsiooniõli puhastamise projekt põlevkivi töötlemisel loodava lisandväärtuse suurendamiseks ja omahinna parandamiseks.  Suurema kasuteguriga gaaskütusel põhinev aurukatla valmimine.  Petroter tehnoloogial töötavate õlitehaste arendamine tootmise efektiivsuse tõstmiseks ja põlevkivi efektiivseks kasutamiseks.  2017. aastal valmis põlevkivigaaside põletuseks kümme miljonit eurot maksev gaasikütuse aurukatel. Efektiivsema põletusrežiimiga katla heitgaasis on senisest tunduvalt madalam saasteainete sisaldus.  2017. aastal alustati poolkoksi konveieri ehitamist transportimaks ohtlikke jäätmeid prügilasse.  Ettevõttesisene lõhna eraldumist põhjustavate heiteallikate välja selgitamise uuring, sisend uue lõhnaaine vähendamise tegevuskava koostamiseks. Ajavahemikul 2011–2017. a mahukad investeeringud ca 42,7 miljoni euro ulatuses.  Projekt „Põlevkivibituumeni identifitseerimine ja omaduste uurimine“. Projekti eesmärk oli saada põhjalikum teave põlevkivibituumeni koostisest ning selle alusel uurida omadusi ja võimalikke mõjusid inimese tervisele ja keskkonnale. 30  Soojustrasside rekonstrueerimine, mille tulemusel väheneb põletatava kütuse kogus koos koormusega keskkonnale.  Finants- ja ärijuhtimise digitaalsed lahendused, mis aitavad tõsta seadmete töökindlust, vähendada hooldus- ja remondikulusid ning tagada head investeerimisotsused.  Tööstusprotsesside automatiseerimine Tööstus 4.0 suunal.  Põlevkiviõlitoodete lisandväärtuse tõstmiseks bensiinifraktsiooni ja põlevkiviõli kvaliteedi- ja turustusuuringud.  Energiaefektiivsuse kasv tagab uutele klientidele otseühendused soojus- ja elektrisüsteemidega. Kiviõli Keemiatööstuse Varad OÜ:  TSK suitsugaaside temperatuuri alandamiseks jahutite paigaldus, tagamaks voolikfiltrite efektiivsem töö.  TSK elektrifiltri projekt, tahkete peenosakeste sisalduse vähendamine õlitootmisseadmest väljuvas suitsugaasis ja seadme töökindluse parandamine. Lisaks väheneb lõhnainete levik.  2017. aastal koostöös Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon MTÜ-ga tehtud uuring „Kiviõli Keemiatööstuse energia- ja ressursiaudit, ressursikasutuse aruanne“. Kunda Nordic Tsement AS:  Ettevõte kasutab põlevkivi efektiivsemalt, kus kütuseveskites kasutatakse ära protsessi gaasid (ei küta põlevkiviga).  Uuringud ja katsetused uue keevkihttuha kasutusele võtmiseks tsementides. Teise strateegilise eesmärgi täitmise kokkuvõte ja ettepanekud Põlevkivi arengukava teine strateegiline eesmärk on suurendada põlevkivi kasutamise efektiivsust ja vähendada negatiivset keskkonnamõju. Eesmärgi täitmist hinnatakse järgmiste mõjunäitajatega: 1) Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus (%); 2) CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes (tCO2/GWhe+th); 3) Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest (%); 4) Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes (€/t); 5) Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud jäätmete suhtes ning 6) põlevkivist energia tootmise majanduslik efektiivsus (€/t kaubapõlevkivi kohta). Põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsus on aastatel 2013-2017 olnud sihttasemest 76% kõrgem, kuna suurenes õlitootmine uute tahke soojuskandjaga tehnoloogia seadmetega, millede energeetiline efektiivsus on kõrgem võrreldes Kiviter tehnoloogial põhineval õlitootmisel. Oluline on jätkata tehnoloogilist innovatsiooni toetavate uuringutega, mis võimaldavad tootmisprotsesside arendadamist viisil, mis on ühtlasi nii efektiivsemad kui ka keskkonnasõbralikumad, tekib vähem jäätmeid ja heitmeid juba protsessi käigus. Mõjunäitaja CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes eesmärk on hoida eriheide alla 1186 tCO2/GWhe+th ei ole vaadeldaval perioodil saavutatud, kuna energiatootmisel kasutati elektrijaamades madalama kütteväärtusega põlevkivi ja samuti kasutati vähemefektiivseid tolmpõletuskatlaid. Eesmärgi täitmisele edaspidi aitab tõenäoliselt kaasa 2019. aastal mitme tolmpõletusploki kasutamise lõpetamine, seega on oluline jätkata meetmete ja tegevuste rakendamist, mis toetavad CO2 eriheite vähenemist. Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest on mõlemal aruandeaastal olnud madalam eesmärgist, jäädes vahemikku 1,5-1,6%. Eesmärk on aga taaskasutada vähemalt 4,5% tekkinud kogustest. Seega põlevkivituha taaskasutuse suurendamisel on edaspidi vajalik hinnata seni tehtud teadusuuringuid ja kaardistada, mis on takistuseks taaskasutusel ja jätkata tegevustega, mis aitaks edaspidi kaasa tuha 31 kasutuse suurendamisele. Uue perioodi põlevkivi arengukava rakendusplaani koostamisel on oluline tuua välja tegevused, mis toetavad põlevkivituha taaskasutuse suurenemist. Põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse indikaator ja põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtused on aastatel 2014-2017 mõnevõrra madalamad korrigeeritud 2013. a algtasemetest. Põhiliselt seetõttu, et energiatootmisel kasutati madalama kütteväärtusega põlevkivi, mille tulemusel on kasvanud nii kasutatud põlevkivi kui ka ladestatud jäätmete kogused. Eksperthinnangu kohaselt ei kirjelda nimetatud mõjunäitajad adekvaatselt põlevkivi kasutamise efektiivsust energiatootmisel nii kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivaru suhtes kui ka ladestatud jäätmete suhtes. Põhjuseks on valdavalt asjaolud, et maavaravaru koondbilansis kui ka jäätmete osas ei eristata põlevkivivaru ja ladestatud jäätmeid kasutusvaldkondade kaupa, vaid antakse summeeritud kogused põlevkivi kasutuse osas nii energiatootmise kui ka õlitootmise kohta kokku. Samuti korrigeerib Statistikaamet lisandväärtuse andmete komponente, sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja ka teisi statistilisi näitajaid, s.h energiabilansi andmeid, mis mõjutavad nimetatud mõjunäitajate tulemusi. Seega on ettepanek vaadata üle arengkavas sätestatud teise eesmärgi indikaatorid, baastasemed ja nende arvestamise metoodika. Põlevkivist energiatootmisel teeb keskkonnamõju vähendamise olukorra keeruliseks põlevkivi otsepõletamisel mõjude võimalik ülekandumine ühelt keskkonnaelemendilt teisele – kui ettevõtted vähendavad ühte heiteliiki (näiteks väävliühendite õhuheidet), siis selle arvel väheneb seadmete kasutegur ja kasvab kütuse erikulu (ehk väheneb efektiivsus) ning suureneb ka tööstusjäätmete (näiteks tuhk) hulk ja sellest tulenev keskkonnamõju. Kuivõrd põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmise juures on oluline roll ettevõtete investeeringutel ning seejuures ka koostöö teadusasutustega, siis arengukava teise strateegilise eesmärgi saavutamisel on oluline vastavate meetmete ja tegevustega jätkata. Ettepanek on panustada meetmetesse, mis toetavad tehnoloogilist innovatsiooni, mille tulemusel suudetakse toota samaaegselt nii efektiivsemalt kui ka keskkonnasõbralikumalt ning arendada ringmajanduse põhimõtteid järgides tootmisprotsessi selliselt, et saastet tekiks juba protsessi käigus vähem. Oluline on saada igast kaevandatud põlevkivi tonnist enam lisandväärtust ning sama põlevkivikoguse kohta tekitada vähem jääke ja keskkonnaemissioone. 32 3.3 Strateegiline eesmärk 3: põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine Põlevkivi arengukava kolmas strateegiline eesmärk on arendada põlevkivialast haridus- ja teadustegevust. Arengukava toob probleemidena välja põlevkivialaste alusuuringute ebapiisava rahastamise, põlevkivialastel uuringutel on raske konkureerida Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) baasteaduse rahastamise hindamiskriteeriumite alusel teiste valdkondadega. Teise probleemina tuuakse välja põlevkivivaldkonna tehnoloogiate õppekava puudumine Eesti ülikoolides. 2016. aastal alustati „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ meetme raames strateegilist teadus- ja arendustegevust projektiga „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“. 2017. aastal toetati selle alateemana rakendusuuringute projekti “Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine”. Projekt kestab 2018-2021, toetussumma oli 243 tuh €, teostajad TalTech, TÜ. Lisaks on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas teadusasutuste ja ettevõtete koostööd toetavad järgmised meetmed:  Ressursside väärindamise programm ettevõtjate vajadustele vastavate teadusvõimekuste arendamiseks ülikoolides, taotlemine alates 2019. a. II pool.  Nutika rakendusuuringud ettevõtete ja teadusasutuste koostöö toetamiseks.  Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ettevõtlusdoktorantidele. Kolmanda strateegilise eesmärgi täitmise mõjunäitajad Arengukava kolmas strateegiline eesmärk näeb ette, et Eestis kaitstakse igal aastal vähemalt kolm põlevkivi kaevandamist, kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut käsitlevat doktoritööd. Teine mõjunäitaja seab eesmärgiks hoida põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes vähemalt 41%-sel tasemel. 2016. aastal kaitsti kolm ja 2017. aastal kaks põlevkivi kaevandamist või kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut käsitlevat doktoritööd. Põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes oli 2017. aastal 29%, summas 2 262 tuh € (Tabel 5). Tabel 5. Kolmanda strateegilise eesmärgi täitmise mõjunäitajad aastatel 2016 ja 2017 (andmed Haridus- ja Teadusministeerium) Indikaatori Indikaatori Mõjunäitaja algtase 2016 2017 sihttase (2013) (2020) 1. Põlevkivi kaevandamist või kasutamist või 3 3 2 Mitte vähem nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut algtasemest käsitlevate kaitstud doktorikraadide arv aastas 2. Põlevkivialaste rakendusuuringute kulu 41 020 29 Vähemalt kõigi põlevkivialaste teadus- ja (521 721) (1 786 00) (2 262 000) 41 arendusuuringute maksumuse suhtes, % (€) 20 Eelmise finatsperioodi „Energiatehnoloogia programm“ lõppes aastatel 2014- 2015. Selle perioodi programmid RITA ja Nutikas alles käivituvad, millest tulenevalt on indikaatorite tase 2016. ja 2017. aastate lõikes madalam. Võrreldes aastaga 2013 on põlevkivialaste uuringute kogumaht kasvanud üle kolme korra, millest tulenevalt on soovitav indikaatori sihttaset vähendada. 33 Kolmanda strateegilise eesmärgi mõjunäitajate selgitused Mõjunäitaja 1: Põlevkivi kaevandamist või kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut käsitlevate kaitstud doktorikraadide arv aastas Põlevkivi kaevandamist, kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut käsitlevaid doktoritöid kaitsti 2017. aastal kaks: üks Tartu Ülikoolis ja teine TalTechis. 2016. aastal kaitsti kolm nimetatud valdkonnaga seonduvat doktoritööd TalTechis. 2016. aastal:  Tamm, Kadriann (TalTech): „Leaching of the Water-Soluble Calcium Components of Oil Shale Waste Ash. Kaltsiumiühendite leostumine põlevkivituha vesisüsteemides“;  Yörük, Can Rüstü (TalTech): „Experimental and Modeling Studies of Oil Shale Oxy-fuel Combustion. Põlevkivi hapnikus-põletamise eksperimentaalne uurimine ja modelleerimine“;  Voolma, Margus (TalTech): „Geochemistry of Organic-Rich Metalliferous Oil Shale/Black Shale of Jordan and Estonia. Orgaanika- ja metalliderikaste põlevkivide/mustade kiltade geokeemiast Jordaanias“. 2017. aastal:  Päärn, Paiste (TÜ): „Geopolymeric potential of the Estonian oil shale processing waste”;  Kanarbik, Liina (TalTech): „Ecotoxicological Evaluation of Shale Fuel Oils, Metal-Based Nanoparticles and Glyphosate Formulations. Põlevkivikütteõlide, metalliliste nanoosakeste ja glüfosaadipõhiste herbitsiidide ökotoksikoloogilised uuringud“. Mõjunäitaja 2: Põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes 2016. aastal töötati välja valdkondliku teadus- ja arendustegevuse programmi „RITA“ raames „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikemate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“ uuringu lähteülesanne. 2017. aasta lõpus algas RITA programmi konkurss „Põlevkivi innovaatiliste ja keskkonnasõbralike töötlemistehnoloogiate leidmiseks“. 2016. aastal Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kantud põlevkivi alaste projektide kogumaksumus oli ligi 1 786 500 eurot ja 2017. aastal ligi 2 262 000 eurot21. Sealhulgas rahastati põlevkivialaseid projekte RITA ja Nutika projektide programmidest 2017. aastal 651 tuh € ulatuses. Eelneva põhjal on mõjunäitaja väärtuseks 29%. Eelmise finantsperioodi Energiatehnoloogia programm lõppes aastatel 2014-2015. Uue perioodi programmid RITA ja Nutikas alles käivituvad, millest tulenevalt on indikaatorite tase 2017. aasta lõikes madalam eesmärgist. Võrreldes 2013. aastaga on põlevkiviuuringute maht kasvanud üle nelja korra, mis mõjutab seatud indikaatori sihtaseme täitmist. Kuna üldine uuringute maht on tõusnud, jääb 2020. aastaks eesmärk 41% tõenäoliselt väga ambitsioonikaks. Meede 3.1 Põlevkivialane teadus- ja arendustöö Eesti põlevkivienergeetika teadus- ja arendus- ning keskkonnaalane tegevus põhineb teadusuuringutel. Teadusprojektide kestvused on tavaliselt rohkem kui üks aasta. Lisas 2 on toodud loetelu põlevkivialaste 21 Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed 34 uuringutega seotud olulisematest projektidest perioodil 2015-2017. Lisas 2 on märgitud projekti teostatav asutus, projekti tellija/või finantseerija ja projekti finantseerimise info. 3.1.1 Põlevkivivaldkonna väliskulu arvestamise metoodika väljatöötamine ja analüüs Oodatav tulemus. Keskkonnakasutuse välismõjude arvestamise ja nende rahalise väärtuse arvutamise metoodikad on rakendatud ning ökoloogiline jalajälg on kirjeldatud. Tegevused ja tulemus 2016. a juuni-2018. a mai viidi läbi uuring „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs, I etapp“22. Uuring käsitles Eesti keskkonnaseisundit, trende ja potentsiaalsete keskkonna- ja tervisemõjude hindamist, kuid seal ei vaadeldud eraldi põlevkivivaldkonna välismõjusid, vaid keskkonnakasutuse valdkondade (välisõhu saaste, müra, veevõtt, maa hõlvamine, ebameeldiv lõhn, veesaaste jne) välismõjusid, erandina koostati koond kaevandamise välismõjude kohta. 2016. a koguti andmeid ja toimus nende esmatöötlus, 2017. a toimus andmete analüüs ja esmaste järelduste tegemine, valmis ka esmane versioon uuringu lõpparuandest. Analüüsi viis läbi konsortsium, millesse kuulusid Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE), SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER spetsialistid ja eksperdid ning mida rahastas täies mahus KIK 2015. aasta keskkonnaprogrammi keskkonnakorralduse programmi eelarvest (287 640,00 eurot). 3.1.2 Põlevkivivaldkonna TA eri programmidesse integreeritud sisulise programmi koostamine kooskõlas arengukava kolmanda strateegilise eesmärgi meetme 3.1 „Põlevkivialane teadus- ja arendustöö“ all nimetatud uurimisteemade valdkondade nelja temaatilise fookusega. Oodatav tulemus. Põlevkivi uuringud on kajastatud vähemalt järgmistes programmides ja arengukavades: ENMAK, KeMi ressursitõhususe programm, NUTIKA spetsialiseerumise rakendusuuringute programm. Uuringutel on rahaline kate. Tegevused ja tulemus RITA uuring: Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine23. 2017. aasta lõpus avati RITA toetusprogrammi „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“ alateema "Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine"24. Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute programm NUTIKAS: „Markšeideritööde kaugseiremeetodite abil efektiivistamise võimaluste rakendusuuring“. Kuna projektid käivitusid 2017 ja 2018. aastal siis 2016. a kulutusi ei olnud, 2017. a jõudis kulutusteni vaid projekt "Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“, mis kestab aastani 2020. 2017. aasta finantseerimine oli 257 000 € ning järgnevatel aastatel on igaks aastaks planeeritud 400 000 €. "Energiamajanduse arengukava aastani 2030" (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2018 otsusega korraldusega nr 285, edaspidi ENMAK) näeb ette teadus- ja arendustegevusi, mis tegelevad elektrivarustuse küsimustega. Nende hulka kuuluvad ka põlevkivijaamadega seotud teemad. ENMAK TA programmi rahastamine on planeeritud 2019. aastast, alustatud on TA programmi sisustamisega, mis on algusjärgus, kohtutakse huvigruppidega valdkondlike teemade sõnastamiseks. 22 http://www.environment.ee/ee/vmh/lpparuanne 23 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2017/01/maapou-lahteylesanne.pdf 24 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/01/RITA_tegevus1_L%C3%A4hte%C3%BClesanne-maap%C3%B5u-2-loplik-1.pdf 35 3.1.3 Põlevkivivaldkonna väliskulu arvestamise metoodika väljatöötamine ja analüüs. Põlevkivivaldkonna ökoloogilise jalajälje väljaselgitamine Oodatav tulemus. Keskkonnakasutuse välismõjude arvestamise ja nende rahalise väärtuse arvutamise metoodikad on rakendatud ning ökoloogiline jalajälg on kirjeldatud. Tegevused ja tulemus Tegevused on käsitletud projektis „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs“, mis on kirjeldatud eelneva tegevuse, nr 3.1.1 all. 3.1.4 Uute ja efektiivsemate põlevkivi töötlemise tehnoloogiate väljatöötamine Oodatav tulemus. Arengukava rakendusplaan näeb ette järgmiseid uuringuid: 3.1.3.1 Keevkihtpürolüüsi meetodite väljatöötamine õlitootmisel; 3.1.3.2 Tahkekütuste vedeldamise tehnoloogiate rakendamisvõimaluste uurimine põlevkiviõli tootmiseks; 3.1.3.3. Põlevkivi keevkihis ja hapnikuga rikastatud õhus põletamise uuringud; 3.1.3.4 Põlevkivi ja teiste kütuste koospõletamise alased uuringud. Tegevused ja tulemus Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute programmis NUTIKAS alustati uurimustööd: “Uus põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiline platvorm: osaline oksüdatsioon dikarboksüülhapeteks ja edasine muundamine väärtuslikeks dikarboksüülhapete derivaatideks“, mida 2017. a finantseeriti 394 000 € ulatuses. 2017. aastal valmis KeM poolt tellitud „Eesti põlevkiviõli tootmisel tekkivate uttegaaside mitteenergeetilise kasutamise uuring“ uurimistöö. Nimetatud uurimistöö põhilised ülesanded olid:  anda ülevaade erinevate õlitootmise tehnoloogiate kasutamisel tekkivate uttegaaside faktilistest andmetest, nii füüsilistest ning keemilistest omadustest kui tootmismahtudest;  töötada läbi kirjandus uttegaaside edasiseks töötlemiseks, sellest pikemaaheliste süsivesinike kondenseerimiseks (tooraine mootorkütusteks);  koostada hinnangud tehnoloogiliste skeemide kohta uttegaaside mitteenergeetiliseks vääristamiseks ning hinnata tootmise teostatavust ja majanduslikku tasuvust ning kogupotentsiaali. Põlevkivi uttegaaside mitteenergeetilist kasutamist tehtud töö järelduste kohaselt piiravad täna ning jäävad piirama ka tulevikus väikesed uttegaaside kogused ning lisaks piirab uttegaaside mitteenergeetilist kasutamist õlitootmiste tsüklilisus ja uttegaasi koostise ja kütteväärtuse kõikumine väga suurtes piirides. Lisaks on antud meetme 3.1 tegevuse „Uute ja efektiivsemate põlevkivi töötlemise tehnoloogiate väljatöötamine“ raames kaitstud eelpool nimetatud doktoritöö: „Ecotoxicological Evaluation of Shale Fuel Oils, Metal-Based Nanoparticles and Glyphosate Formulations. Põlevkivikütteõlide, metalliliste nanoosakeste ja glüfosaadipõhiste herbitsiidide ökotoksikoloogilised uuringud“ (2017. Kanarbik, Liina. TalTech). TalTech on perioodil 2017-2018 teinud arengukava kohase tegevusega „Põlevkivi ja teiste kütuste koospõletamise“ seoses uuringuid Enefit Energiatootmise AS-ile. Mitmed tegevusega „Põlevkivi keevkihis ja hapnikuga rikastatud õhus põletamise uuringud“ ja tegevusega „Keevkihtpürolüüsi meetodite väljatöötamine õlitootmisel“ seotud uuringud algasid 2018. aastal. 36 Meede 3.2 Põlevkivialane õppetöö Põlevkivivaldkonna kestliku arengu eesmärkide saavutamisel on oluline osa pädevatel spetsialistidel ja tippspetsialistel. On oluline, et valdkonnas oleks piisavalt tööjõudu, kes suudavad ettevõtete investeeringute ja arengutega toimuvate töökeskkonna ja tehnoloogiamuutustega kaasa minna ja arendada valdkonda efektiivsemaks ja arendada ressursitõhusamat ning keskkonnasaastet vähendavaid tehnoloogiaid. Energeetika ja kaevandamise valdkonna tööjõu- ja oskuste ja vajaduse prognoos (OSKA raport25) valmis SA Kutsekoda poolt 2017. aasta esimeses pooles. Raport toob samuti välja mäe-, soojusenergeetika- ja elektriinseneride järelkasvu ebapiisavuse, kuna sisseastujate arv valdkonna erialadele kõrghariduses on poole võrra vähenenud. Selleks, et meelitada majanduse kasvuvaldkondadega seotud õppekavadele, sh maavarade seotud õppekavadele rohkem üliõpilasi, on alates 2015/2016. õppeaastast rakendunud meede „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“, mille raames toetatakse majanduse kasvuvaldkondadega seotud õppekavadel õppivaid üliõpilasi kõrghariduse I ja II astmel erialastipendiumitega (160€ kuus). Erialastipendiumite õppekavade nimekirja kuulusid 2016-2017 ka mitmed põlevkiviga seotud erialad nagu TalTechi õppekavad Soojusenergeetika, Kütuste tehnoloogia, Kütuste keemia ja tehnoloogia, Maa-teadused ja geotehnoloogia ning Maapõueressursid ning Tartu Ülikooli õppekavad Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia ja Keemia. Stipendiumite eesmärgiks on populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes valdkondades ning suurendada vastavates valdkondades kvalifitseeritud tööjõu hulka. Oluline on seejuures täiendada ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppekavasid. OSKA raporti kohaselt on oluline õppekavade sisu ja struktuuri arendamisel arvestada üleilmsete trendide ja mõjuritega ning õppekavade täiendused ja uuendused eeldavad koostööd kõrgkoolide, ettevõtete ning valitsusasutuste vahel, mis on ka arengukava järgmiste peamiste tegevustena välja toodud. 3.2.1 Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppekavade täiendamine ning uuendamine Oodatav tulemus. Igal aastal läbivaadatud ja vajaduse korral põlevkivi temaatikaga täiendatud ning uuendatud õppekavad. Tegevused ja tulemused TalTech’s uuendati nii esimese kui teise astme õppekavasid. 2017. aastal avati vastuvõtt TalTech geoloogia instituudi uuendatud bakalaureuse õppekavale „Maapõueressurssid“. Maapõueressursid on mitmekülgne inseneriõpet ja loodusteadusi ühendav eriala, mille lõpetajal on põhjalikud teadmised maavarade, põhjavee jt ressursside ning nende kasutamise kohta, arusaam ressursimajandusest ja keskkonnamõjudest ning oskused nutikate insener-tehnoloogiliste lahenduste loomiseks. Maapõueressurside eriala on kokku pandud endistest geoloogia ja mäenduse õppekavadest. TalTech energiatehnoloogia instituudis avati samuti uuenenud bakalaureuse õppekava: Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia. Uuendati ka Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika magistriõppekava. Tegemist on Eesti unikaalset energiatööstuse alast teadmist edasi kandva erialaga. Õppekava on seotud nii energiatootmise (kütused, katlad, põlemine, term oksüdatsioon, sh nii taastuv- kui ka põlevkivienergeetika) kui ka jaotusega (kaugküttevõrgud, soojusvahetid, tööstusettevõtete soojustarve). TalTech Virumaa Kolledžis toimus 2016. aastal esimene vastuvõtt Energiatehnika erialal mäenduse spetsialiseerumisele. 2017. a toimus vastuvõtt uuel rakenduskõrghariduse õppekaval „Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine“, mille üks peaeriala on mäendus. Alates 2017. a lõpust käivad läbirääkimised TalTech juhtkonna ja Eesti Energia AS vahel „Mäendusprotsesside juhtimise“ 25 http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Energeetika-ja-kaevandamise-uuringu-lühiversioon.pdf 37 magistrikava loomiseks TalTech Virumaa Kolledžis. Virumaa Kolledži rakenduskõrghariduse õppekava "Kütuste tehnoloogia" on kujundatud ümber "Keemiatehnoloogia" õppekavaks. Õppekava käsitleb kaasaegseid keemiatehnoloogiaid, sh kütuste ja põlevkivikeemiatehnoloogiat. 3.2.2 Spetsiaalse põlevkivi õppemooduli loomine, k.a tasemeõpe Oodatav tulemus. Koostatud ja kinnitatud on ülikoolidevaheline valikaine moodul, mis käsitleb spetsiifiliselt põlevkiviga seonduvaid magistri õppeaineid. Tegevused ja tulemused Ülikoolides uuendati õppekavasid, mis toetavad spetsiifiliselt põlevkiviga seonduvaid magistriõppeaineid (tegevused esitatud punktis 3.2.1). Ülikoolidevahelise valikaine moodul on kavandamisel. 3.2.3 Ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, valitsusasutuste, KOVide ja erasektori koostöö tõhustamine Oodatav tulemus. Koostöö toimub koostöömemorandumite alusel, korraldatakse ühisseminare, kus ülikoolid tutvustavad oma teadustöö tulemusi ning valitsusasutused ja erasektor tutvustavad oma vajadusi, praktikavõimalusi jne Tegevused ja tulemused Ülikoolid, ettevõtted kui ka valitsusasutused on teinud koostööd ja viinud läbi kohtumisi, korraldanud seminare ja konverentse, mis võiks jätkuda ka edaspidi, et koostööd ja infovahetust veelgi parandada. Alljärgnevalt on ülevaade olulisematest tegevustest. Seoses tähtpäevaga, et 2016. aastal möödus 100 aastat põlevkivi kaevandamise ja selle energeetilise potentsiaali uurimise algusest Eestis, korraldas Eesti Energia rahvusvahelise sümpoosioni „Põlevkivi 100“. Sümpoosion toimus 21.-23. septembril Tallinnas Kultuurikatlas ning selle kaaskorraldajad olid TalTech, TÜ ja KIK. Koostöös TalTech ja TalTech Virumaa Kolledžiga tutvustas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Narva ning Sillamäe gümnasistidele õppimise ning töötamise võimalusi põlevkivi, põlevkivi tootmise ja -keemia sektoris. Eesmärk oli tutvustada ülikoolis õppimise võimalust, avanevaid võimalusi töömaastikul ning stipendiaatide leidmine. TalTechis oli üles seatud püsinäitus “Eesti energeetika”. Nimetatud näitust külastas 2016. aastal keskkonnateemalise haridusprogrammi raames üle 2800 lapse. Interaktiivne ekspositsioon annab ülevaate energeetika rollist riigis, põlevkivi kaevandamisest, kasutatavatest kütustest ning elektri ja soojuse tootmisest-tarbimisest. Näitus oli avatud 2017. aasta lõpuni. Põlevkiviettevõtted tunnustasid stipendiumitega valdkonna parimaid õppureid. Eesti Energia panustas energeetikavaldkonna hariduse edendamisse ja innovatsiooni Insenergia fondi kaudu. Fondi eesmärk on toetada inseneriharidust selliselt, et noorte huvi eriala vastu kasvaks ning õppe sisu muutuks huvitavamaks. Aastal 2016 toetati kaheksat ülikoolide ja organisatsioonide esitatud projekti kogumahus 21 159 eurot. VKG jagas mitmendat aastat järjest TalTech Arengufondi kaudu stipendiumeid tehnoloogia ja energeetikaga seotud erialadel õppivatele tudengitele. 2016. aastal olid VKG stipendiaatideks kuus TalTech ja TalTech Virumaa kolledži bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilast. Eesti Energia, VKG ja Eastman Specialties aitasid 2016. aastal Jõhvi Gümnaasiumil läbi viia nelja valdkonda – teadust, tehnoloogiat, inseneeriat ja matemaatikat – ühendava kursuse STEM. Valikkursus 38 on üles ehitatud ühtse tervikuna, sidudes loodus- ja täppisteaduste valdkonnad elulise probleemõppega ning andes õpilasele esimesed kogemused huvipakkuval erialal. Lisaks põlevkivitööstusest tulnud külalislektoritele oli õpilastel võimalik osaleda õppekäikudel ettevõtetesse. Alljärgnevas peatükis on erinevad tegevused ettevõtete poolt, mis toetavad kolmanda strateegilise eesmärgi täitmiseks meetme tegevusi. Ettevõtete tegevused 3. strateegilise eesmärgi täitmiseks Ülevaade ettevõtete tegevustest 3. strateegilise eesmärgi täitmise osas on toodud alljärgnevalt, täpsemad tegevuste kirjeldused on Lisas 1. Eesti Energia AS:  Koostöö TalTech Virumaa Kolledžiga, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega ja Põlevkivi Kompetentsikeskusega: kohalikes õppeasutustes avati mäenduseriala õppekavad. Eesti Energia ettevõtete töötajad panustavad koolide õppekavade arendamisse läbi õppeprogrammide nõukodades osalemise. Järelkasvu arendamise tegevuste raames populariseeritakse energeetika ja mäenduse erialasid.  Regulaarsed koostöökohtumised Eesti ülikoolidega koostöö tulemuste ja uute koostöö teemade osas.  2016-2017 aastatel stipendiumid 41 860 € ulatuses nendele õppuritele, kes omandavad energeetika valdkonnas erialast haridust.  Praktika võimalused ettevõttes: 2016-2017 aastate jooksul pakkunud enam kui 200 energeetika (sh mäendus) õppekavade õppurile kutse ja kõrgkoolidest erialase praktika võimalusi ettevõttes.  Projektis "Tagasi Kooli" osalemine: viidi Eesti Energia töötajate poolt kokku läbi üle 100 külalistunni.  Loengusarja „Energeetika strateegiline arendamine“ korraldamine. Viru Keemia Grupp AS:  TalTech Arengufondi stipendiumid: 2016. ja 2017. aastal oli stipendiumite fond mõlemal aastal 12 500 eurot. Stipendiumid toetavad üliõpilaste motivatsiooni sektoris vajalike elukutsete omandamisel ja annavad selget signaali, et ootame noori spetsialiste oma ettevõtte ridadesse. Stipendiume jagatakse TalTech bakalaureuse-, magistri- ja rakenduskõrghariduse õppes.  Viru Keemia Grupp ASi ja TalTech koostöö ning praktikavõimaluste osas: 12.04.2017 toimus ümarlaud, mille raames arutasid Viru Keemia Grupp ASi ja TalTech esindajad koostöö laiendamise võimalusi. Koostöö õppeasutustega toimub kõikides haridusastmetes. Viru Keemia Grupp AS pakub väga erinevaid praktika võimalusi ja seda nii kutse- kui ka kõrgharidust omandavatele inimestele. Aastal 2016 sooritas Viru Keemia Grupis praktikat 60 ning 2017. a 52 inimest. Samuti tutvustati 2017. a Võti tulevikku messil noortele karjääri võimalusi põlevkivitööstuse sektoris.  Üleriigilise töövarjupäeva algatuses "Tööle kaasa" osalemine.  Koostöö Jõhvi Gümnaasiumiga ja kohalike ettevõtetega: alates 2015. a iga-aastaselt viidud läbi ettevõtetepõhist valikainet STEM. Aine raames annavad oma ala praktiseerivad spetsialistid õpilastele loenguid ning külastatakse ka erinevaid tööstusettevõtteid.  Õpilaste toetamine Viie Kooli võistlusel osalemisel alates 2011.a, iga-aastaselt ligi 9 500 euroga toetatakse regiooni väljapaistvamate õpilaste saatmist täppisteaduste olümpiaadile Viie Kooli võistlusele.  Kontserni töötajate osalemine erialastel konverentsidel nt Äripäeva konverentsil teemaga „Põlevkiviõli konkurentsivõimekus“, Põlevkivikonverentsil teemaga „Põlevkivisektori 39  maksustamise eesmärgid“, ESRI päevadel, Põlevkivikonverentsil teemaga „Oil shale as a raw material for chemicals: challenge implementing circular economy concept“ jm. Kiviõli Keemiatööstuse Varad OÜ:  Koostöö TalTech ja TalTech Virumaa Kolledžiga Narva ja Sillamäe gümnasistidele valdkonnas õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine ning stipendiaatide leidmine. Kunda Nordic Tsement AS:  Iga-aastaselt toimub koostöö kahe ülikooli, TÜ ja TalTechiga, kus tutvustatakse üliõpilastele tsemendi tootmise protsesse, sh ekskursioonid tsemenditehasesse ja karjääridesse maavara kaevandamisest ülevaate saamiseks. Kolmanda strateegilise eesmärgi täitmise kokkuvõte ja ettepanekud Arengukava kolmas strateegiline eesmärk näeb ette, et Eestis kaitstakse igal aastal vähemalt kolm põlevkivi kaevandamist, kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut käsitlevat doktoritööd. Sihttase saavutati küll 2016. aastal, kuid 2017. aastal oodatud eesmärki ei saavutatud ja kaitsti kaks doktoritööd. Seega on arengukava uue perioodi rakendusplaani koostamisel oluline pöörata tähelepanu meetmetele, mis toetavad teadus- ja arendustegevusi ja mis on seejuures suunatud doktoriõppe edenemisele. Teine mõjunäitaja seab eesmärgiks hoida põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes vähemalt 41%-sel tasemel. Nii 2016. a kui ka 2017. a ei ole seatud eesmärki saavutatud, kuna uue perioodi programmid RITA ja Nutikas alles käivituvad. Võrreldes 2013. aastaga on põlevkiviuuringute maht kasvanud üle nelja korra, mis mõjutab seatud indikaatori sihtaseme täitmist. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse toetamisel on oluline roll põlevkivi efektiivsemal ja keskkonnahoidlikumal kasutamisel, nende tehnoloogiate arendamisel, mistõttu on ettepanek jätkata arengukava kohaste meetmete rakendamist. Seejuures on jätkuvalt vajalik tõhustada erasektori, valitsusasutuste ning ülikoolide koostööd ja tagada valdkonna asjatundjate pealekasv. 4. Kokkuvõte ja ettepanekud Põlevkivi jääb vähemalt lähema 15 aasta jooksul Eestis peamiseks elektri ja põlevkiviõli tootmise tooraineks. Selle juures on oluline põlevkivi efektiivne ja kestlik kasutamine. Põlevkivi valdkonnas on tehnoloogilistesse arengutesse panustanud valdkonnas tegutsevad ettevõtted, et muuta tootmist efektiivsemaks, keskkonnasõbralikumaks ja kulutõhusamaks. On oluline jätkata nii seadusandlike regulatsioonide tõhusat rakendamist kui ka jätkata tehnoloogilistesse arengutesse panustamist, et arengukavaga seatud eesmärgid täita. Siinkohal on oluline ka valdkonnas pädevate spetsialistide ja juhtide olemasolu, et tagada valdkonnas tööjõu- ja oskuste vajadust lähema 5–10 aasta vaates. Täna kehtiv Põlevkivi arengukava rakendusplaan 2016-2019 ja sealsed tegevused on valdavalt alustatud ja hakkavad lõppema 2019. aasta jooksul. Osa tegevustest aga jätkuvad ka järgnevatel aastatel. Seega on vajalik koostada uue perioodi (2020-2024) rakenduskava koos tegevustega, et täita laiemalt nii „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ kui ka „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ eesmärke ning samuti on rakendusplaan vajalik „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ eesmärkide saavutamiseks. Õhusaasteainete osas jõustus 2016. a teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiv (NEC-direktiiv), et täita Eestile seatud heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 järgmiste saasteainete osas: SO2, NOx, LOÜ, PM2,5 ja NH3, kus on oluline mõju ka põlevkivisektoril. 40 Seega peab uue perioodi rakenduskava olema kooskõlas ka „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030“ eesmärkidega. Alljärgnevalt on toodud ettepanekud olulisematest teemadest, mida arengukava edasisel rakendamisel tuleks arvestada:  Ressursi tõhusam ja keskkonnahoidlikum kasutamine. Põlevkivi kasutamine peab toimuma ressursitõhusalt, keskkonnanõudeid järgides. Oluline on puhtama ja efektiivsema tootmise juures saada igast kaevandatud põlevkivi tonnist enam lisandväärtust, sama põlevkivikoguse kohta tekitada vähem jääke ja keskkonnaemissioone. Vähendada kaevandamisel kadude teket. Täna on allmaakaevandustes kasutusel kamberkaevandamisviis, kus allmaakaevandamise kaod moodustavad ca 30%. Oluline on piiratud põlevkiviressurssi kaevandada tulevikus ressursitõhusamalt. Selle saavutamisel on oluline arendada kaevandamisetehnoloogiaid, kus oluliseks osaks on täitmisega kaevandamistehnoloogia kasutusele võtmine, seejuures kasutades ära ka põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid.  Põlevkivi altkaevandatud alade vajumid ja surfiaugud. Põlevkivi kaevandamise osas on jätkuvalt oluline panustada varasematel aastatel tekitatud keskkonnamõjutustega. Vajalik on rakendada meetmeid vanadel altkaevandatud aladel, kus kaevandamisest on möödas enam kui 10 aastat, tekkinud vajumite ja ohtlike surfiaukude likvideerimiseks. Vajalik on analüüsida, millised tänaseks kaardistatud varingutealad ja surfiaugud on esmajärjekorras vajalik ohutuks muuta.  Aheraine ja põlevkivituha taaskasutusvõimalused. Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekib suures koguses jäätmeid, oluline on leida nendele kasutusvõimalusi ja järgida ringmajanduse põhimõtteid. Jätkuvalt on vajalik leida kaevandamisel tekkivale aherainele ja põlevkivi töötlemisel tekkivale tuhale majanduslikult otstarbekaid kasutusalasid.  Teadus- ja arendustegevuse toetamine, tööjõu vajadus. Põlevkivialasel haridus- ja teadustegevuse toetamisel on oluline roll põlevkivi efektiivsemal ja keskkonnahoidlikumal kasutamisel, nende tehnoloogiate arendamisel. Seejuures on jätkuvalt vajalik tõhustada erasektori, valitsusasutuste ning ülikoolide koostööd ja tagada valdkonna asjatundjate pealekasv. Lisaks on oluline tagada põlevkivi TA tegevuse järjepidevus ning kindlustada Eesti põlevkivialaste teadmiste hea taseme säilimine nii Eestis kui maailmas, et valdkonna ekspordi potentsiaali suurendada. Mäe-, soojusenergeetika- ja elektriinseneride järelkasv on ebapiisav, kuna sisseastujate arv valdkonna erialadele kõrghariduses on poole võrra vähenenud. Seetõttu on oluline jätkata erialastipendiumitega riigile prioriteetsetes valdkondades õppivate üliõpilaste toetamist, et populariseerida vastavates valdkondades kõrgharidust ning suurendada kvalifitseeritud tööjõu hulka. Oluline on õppekavade sisu ja struktuuri arendamisel arvestada üleilmsete trendide ja mõjuritega, sh toetada infotehnoloogiliste lahenduste paremat põimumist valdkonnas.  Arengukava mõjunäitajate metoodika üle vaatamine. Tulenevalt käesolevas aruandes välja toodud mõjunäitajate baastasemete korrigeerimise vajadusest põlevkivi kasutamise efektiivsuse ja negatiivset keskkonnamõju vähendamise hindamisel, on ettepanek vaadata üle arengukavas sätestatud mõjunäitajate arvestamise metoodika ja seejärel hinnata uued baastasemed (vajadusel ka mõjunäitajad), mis aitavad selgemalt kirjeldada ja hinnata põlevkivi kasutamise efektiivsust. 41 Lisa 1: Põlevkivi kaevandmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtete tegevused PAK 2016-2030 strateegiliste eesmärkide täitmisel 1. strateegiline eesmärk: Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Ettevõte Tegevus Selgitus Enefit Kaevandused AS Puhatu soo veeseiresüsteemi Puhatu soosse rajati veeseiresüsteem ning viidi läbi regulaarset taimestiku ja veetasemete rajamine ja regulaarne seiret, millega käivitati Puhatu soost keskkonnaandmete regulaarne kogumine. taimestiku ja veetasemete seire. Lisaks süsteemne seire Selisoos, et rakendada vajadusel seireandmete põhjal Selisoo seire. kaevandamise negatiivsete mõjude avaldumisel täiendavaid keskkonnakaitselisi meetmed mõjude leevendamiseks. Lisaks pikaajaliste vaatlusandmestiku kogumine, mis võimaldab teha senisest täpsemaid ning andmetega põhjendatud järeldusi kaevandamise võimaliku mõju osas erinevatele keskkonnatingimustele. Enefit Kaevandused AS Narva karjääri draglaini kopa Suurenes kopa maht, kuid vähenes samaaegselt selle kaal. Tegevuse eesmärgiks oli töö rekonstrueerimine efektiivsuse suurendamine tingimustes, kus katendi paksuse suurenemine suurendab põlevkivi karjääriviisilisel kaevandamisel ümber tõstetava materjali mahtu. Draglain kopa rekonstrueerimine võimaldas antud olukorras jätkata kaevandamist olemasolevate seadmetega ja seega ei tekkinud vajadust täiendavate mehhanismide kaasamiseks. Enefit Kaevandused AS Narva karjääri ja Estonia Veekõrvalduse parandamiseks puhastati kraav N2-3 ning eesvoolud (Rannapungerja jõgi, kaevanduse Milloja, Jõuga peakraav). Tegevuse tulemusena saab suunata kaevandamisalalt välja veekõrvalduskraavide ja pumbatud vee ilma takistuste ning oluliste negatiivsete keskkonnamõjudeta tagasi eesvoolude puhastamine. looduskeskkonda. Enefit Kaevandused AS Narva karjääri pumbajaama Narva karjääri lääneosas asuva Viivikonna jaoskonna alalt vee kõrvalduseks rajati eraldi rajamine, vee suunamine pumbajaam, mille abil juhitakse kõrvaldatud kaevandusvesi Kurtna kaitseala ja Narva vastavasse karjääri vahel paiknevasse infiltratsioonibasseini. Selliste meetmete rakendamisel hoitakse infiltratsioonibasseini, et ära karjääri kuivendusest tulenev mõju Kurtna kaitseala idaserva kvaternaarisetetes vähendada karjääri olevale põhjaveetasemele. kuivendamise mõju Kurtna kaitseala põhjaveetasemele. Enefit Kaevandused AS Narva karjääri tranšee nr 13 Koheselt pärast maavara ammendumist tranšees nr 13 korrastati kaevandusala vastavalt korrastamine korrastamise projektile, et vähendada kaevandamisega seotud keskkonnamõju ümbritsevatele aladele. Korrastamistööde käigus ujutati kogu ala projekti kohasel üle, mille tulemusena hoiti ära kaevandamises tulenev võimalik negatiivne mõju kaevandusalaga külgnevale Mustajõe loodusalale. Korrastustööde tulemusena kujunes endises tranšees Rästikmetsa järv. Enefit Kaevandused AS Estonia kaevanduse Kamberlaava kasutamisel puudub erinevalt tavapärasest kamberkaevandamise kamberlaava tehnoloogiast vajadus rajada mitmeid ettevalmistavaid kaeveõõsi. Sellest tulenevalt kaevandustehnoloogia kaasneb kamberlaava rakendamisega tööde efektiivsuse tõus ja põlevkivi kao arendustööd. vähenemine. Enefit Kaevandused AS Tsentraalsete Ennetava tegevusena kaevandamisest mõjutatavatel aladel asuvatesse küladesse jätkati joogiveevarustussüsteemide tsentraalsete joogiveevarustuse süsteemide rajamist. Tegevuse tulemusena rajati nendesse rajamine küladesse kaasaegne kvaliteetne veevarustuse süsteem 150 tarbijale. Süsteemis on kokku 9 puurkaevu ning 46 km veetrasse. Kogu rajatud veevarustus on üle antud kohalike omavalitsuste vee-ettevõtetele. Enefit Kaevandused AS Estonia kaevandusse rajati maa- Estonia kaevandusse rajatud maa-alune settebassein nr 6 ja pumpla nr 383 töötavad alune settebassein projekteeritud efektiivsusega. Võrreldes tavapäraste maapealsete settebasseinidega on nimetatud maa-aluse settebasseini maht ca 5 korda suurem ( kuni 1,1 mln m3). Settebasseini suurem maht tagab puhastatava vee settimiseks pikema aja ning selle tulemusena ka puhtama keskkonda juhitava kaevandusvee. Antud settebasseinist keskkonda juhitavas vees on võrreldes keskkonnalubades fikseeritud piirväärtustega oluliselt madalam heljumi sisaldus. Lisaks sellele vähendab nii suure mahuga maa-alune bassein oluliselt maakasutust maapinnal. Maa-aluse settebasseiniga seotud pumpla on digitaalselt juhitav ning suurema efektiivsuse saavutamiseks töötab see soodsama elektritariifi ajal. 43 VKG Kaevandused OÜ Maapinna langatusi ja ohtlikke Ojamaa kaevanduses kasutatakse kambertehnoloogiaga allmaakaevandamist, mis varinguid vältiva võimaldab välistada maapinna langatust. Kamberkaevandamisel kogu altkaevandatud ala kamberkaevandamisviisiga jääb toetuma põlevkivikihindist jäetud tervikutele, mis tagavad maapinna ja aluskivimite kaevandamine, tervikute püsivuse. Tervikute suurus arvestatakse varuga, tagamaks kindluse, et pinna vajumist ei optimaalsed mõõtmed toimu. Seni Eestis tuvastatud varingud on seostatud üldjuhul karstialadega, mis aga uute kaevanduste puhul on tavaks jätta kaevandamisalast välja, st nende alt ei kaevandata. Ojamaa kaevandus on juba projekteeritud sel moel, et pinnase stabiilsus on tagatud ning vajumise oht minimeeritud. Seega ei piira kaevandused ka järgnevat maapealset tegevust. Aastatel 2016 ja 2017 moodustasid Ojamaa kaevanduse kaod (tervikutena maa alla jäänud põlevkivi) vastavalt 27,85 ja 25,45%. VKG Kaevandused OÜ Keskkonnaalased seired: põhja- VKG Kaevandused OÜ tellib iga-aastaselt kaevanduse piirkonnas põhja- ja pinnavee ja pinnavee seire, Muraka seiret. Samuti teostatakse seiret Muraka soostiku ökosüsteemi seisundi ja hüdroloogilise soostiku ökosüsteemi seisundi ja režiimi ning põhjavete vaheliste seoste määramiseks ning metsiste kvantitatiivset hüdroloogilise režiimi seire, loendust. Kaks korda aastas viiakse läbi müra mõõtmised kohaliku omavalitsuse metsiste kvantitatiivne loendus. kooskõlastatud punktides. Kõik seire tulemused edastatakse loa andjale. Müra mõõtmine. VKG Kaevandused OÜ Aheraine taaskasutus VKG Kaevandused OÜ tegevuse käigus tekkis aastatel 2016 ja 2017 mittemaakseid sertifitseeritud täitematerjalina maavara kaevandamisjäätmeid (aherainet) vastavalt 1,05 ja 2,05 miljonit tonni. Ettevõte taaskasutas nimetatud jäätmed täismahus, kusjuures suur osa müüdi toote sertifikaadi alusel täitematerjalina. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põlevkivi efektiivsema 2016 ja 2017 kaevandamiseks kasutatava masinapargi järkjärguline välja vahetamine uue kaevandmise alased katsed, masinapargi vastu, tagamaks efektiivsem töö ning uute masinatega väiksem investeeringud efektiivsematesse keskkonnamõju; masinatesse ja seadmetesse. 2017 puur- ja lõhketööde katsetamine Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris, suurendamaks katendi raimamise efektiivsust; 44  2017. a Xcentric ripperi XC82 katsetamine Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris, suurendamaks raimamise efektiivsust Kunda Nordic Tsement AS Põlevkivi karjääri korrastamine Ubja põlevkivikarjääri mäetööd on korraldatud selliselt, kus vahetult peale põlevkivi on korraldatud efektiivselt kaevandamist ala kohe korrastatakse sh metsastamisega, et vähendada visuaalset ja üldist mõju keskkonnale. Põhja- ja pinnavee seire Pidev põhja- ja pinnavee (jõgede vesi) seire, mis siiani andnud head näitajad. korraldamine Põlevkivi kaevandamine on Põlevkivi tootmine ja kasutamine on endiselt jäätmevaba, jäätmebilanss on negatiivne: jäätmevaba 60-80 tuh tonni aastas. 2. strateegiline eesmärk: Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Ettevõte Tegevus Selgitus Enefit Energiatootmine AS Auvere elektrijaama ehitus- ja 2016-2017 lõppesid Auvere elektrijaama ehitus- ja seadistustööd ning algasid seadistustööd ning elektrijaama elektrijaama katsekäivitused. Auvere elektrijaam liigitub uueks suure põletusseadmega katsekäivitused käitiseks, millele kehtivad väga ranged keskkonnanõuded ja madalad lubatud saasteainete piirväärtused. Tulenevalt sellest täiendati antud ajavahemikul Auvere elektrijaama algset tehnilist lahendust täiendava kottfiltriga suitsugaaside peenosakestest puhastamiseks. Suitsugaaside puhastamiseks vajalike filtrite täiendamise ajal töötas elektrijaam vähendatud koormusega, et tagada erinevatel režiimidel kõikide keskkonnanõuete täitmine. Auvere elektrijaama puhul on tegemist maailmas kõige uuema ja modernsema põlevkivil töötava elektrijaamaga, mis lisaks põlevkivile võib kasutada kütusena turvast, biomassi, põlevkivi uttegaasi ning seega on tegemist olulise energeetilist stabiilsust tagava tootmisüksusega. 45 Enefit Energiatootmine AS Investeeringud 2016. aasta algusest hakkasid kehtima senisest karmimad keskkonnanõuded, seetõttu tolmpõletustehnoloogial ja investeeriti teatud tolmpõletustehnoloogial põhinevatesse energiaplokkidesse väävli- ja keevkihttehnoloogial põhinevate lämmastikuühendite heitmete vähendamiseks ning keevkihttehnoloogial põhinevatesse energiaplokkide õhuheitmete plokkidesse tolmuheitmete vähendamiseks atmosfääri juhitavates suitsugaasides. vähendamiseks (väävli- ja 2016-2017 jätkati nimetatud süsteemide täiustamist, tagamaks kõikide keskkonnanõuete lämmastikuühendid, tolm) täitmine erinevate kütuste ning töörežiimide puhul. Enefit Energiatootmine AS Investeeringud Enefit140 Lõhna vähendamise kava raames tegime investeeringuid Enefit Energiatootmise seadmete rekonstrueerimisse, et Õlitööstuse Enefit140 seadmetesse. Nimetatud tegevuste raames täiendasime Enefit140 vähendada lõhnahäiringuid põlevkivi etteande süsteeme ning rekonstrueerisime Enefit140 seadmete tõrvikud, mida kasutatakse seadmete seiskamisel ning käivitamisel uttegaaside põletamiseks. Kui senistes tõrvikutes toimus sinna juhitud gaaside süütamine teatud viibega, siis olid ilma põletamata välisõhku sattunud H2S ja erinevaid orgaanilisi komponente sisaldavad gaasid üheks võimalikuks lõhnahäiringute allikaks. Rekonstrueerimise järgselt asendati kaks eraldi seisvat tõrvikut ühe suuremaga ning lisaks varustati see nn. pilootleegiga. Tööde tulemusena on tagatud kogu tõrvikusse juhitud gaasi läbipõletamine ning sellega seoses ühe võimaliku lõhnahäiringute allika likvideerimine. Enefit Energiatootmine AS Investeeringud põlevkivi Toodetud vedelkütuste kergfraktsiooni ehk põlevkivi bensiini kvaliteedi tõstmiseks ning bensiini kvaliteedi tõstmiseks ja tootmisel, hoiustamisel, laadimisel ja transportimisel võimalike lõhnahäiringutega seotud lõhnahäiringutega seotud keskkonnamõjude vähendamiseks investeeris Enefit Energiatootmise Õlitööstus bensiini keskkonnamõjude puhastamise seadmetesse. Ehitatud seadmete abil on võimalik oluliselt vähendada vähendamiseks bensiini väävliühendite (H2S ja merkaptaanide) sisaldust põlevkivibensiinis, mis on olulised puhastamise seadmetesse. vedelkütuse kvaliteeti mõjutavad ning samas ka lõhnahäiringuid tekitavad komponendid. Enefit Energiatootmine AS Vaivara välisõhu kvaliteedi Vaadeldud ajavahemikul paigaldati KIK kaasfinantseerimisel Vaivarasse välisõhu seirejaama rajamine kvaliteedi seirejaam. Seirejaama eesmärgiks on Vaivara välisõhu kvaliteedi ning ühtlasi ka Enefit Energiatootmise elektritootmise ning vedelkütuste tootmise võimaliku mõju hindamine kohalikule välisõhu kvaliteedile. Üleriigilises välisõhu kvaliteedi monitooringu süsteemis kuvatavad on-line mõõtetulemused annavad kohalikele elanikele pidevat infot 46  elukoha välisõhu kvaliteedi osas ning annavad tagasisidet tootmisseadmete töörežiimide keskkonnamõjude osas. Enefit Energiatootmine AS Põlevkivituha ja jahutusvee Olulise tegevusena jätkasime ka keskkonnaseiret põlevkivituha ladestamise ning keskkonnaseire, seirekaevude jahutusvee kasutamise osas elektrijaamades. Põlevkivituha ladestupaikade ohutuse süsteemi rajamine tõendamiseks on kõikide tuhaväljade ümber rajatud seirepuurkaevude süsteem, millest kolmas sõltumatu osapool teeb kuni kaks korda aastas põhjavee seiret. Lisaks sellele tehakse ka kord aastas seiret soojuselektrijaamade jahutusvee kanalites hindamaks jahutusvee mõju looduskeskkonnale. Enefit Energiatootmine AS Põlevkivituha ja aheraine alased 2016-2017 jätkus ka aktiivne tegevus erinevate võimalike taaskasutuse lahenduste uuringud (OSAMAT projekt) leidmisel nii põlevkivituha kui aheraine osas. Põlevkivituha taaskasutamise olulisematest tegevustes tuleks mainida põllumajanduses kasutatava mullaparandaja Enefix turule toomist, mille käigus tõestati põlevkivituha happelist pinnast neutraliseerivad omadused ning samas keskkonnaohutus. Nimetatud tegevuste tulemusena saavutati põlevkivituha kandmine Maaeluministeeriumi poolt hallatavasse Väetiseregistrisse kui lubiväetis. Lisaks sellele lõppes vaadeldaval ajavahemikul EL LIFE+ poolt kaasrahastatud projekt OSAMAT, mille eesmärgiks oli põlevkivituha ja ka aheraine kasutusvõimaluste testimine teedeehituses. OSAMAT projekti raames ehitati kaks katseteelõiku, kus põlevkivituhka kasutati nii kiht- kui ka mass-stabiliseerimisel koos vajalike eelnevate testide tegemisega. Katselõikude käigus tehtud testide ning ehitustööde käigus saadud info tulemusena on võimalik põlevkivituha standardiseerimine teedeehituses kasutamiseks ning seeläbi põlevkivituha kui väärtusliku sideaine kasutamise suurendamiseks. Põlevkivituha osas täiendati ka teisi seniseid toote standardeid põlevkivi tuha kui toote kasutamiseks. Viru Keemia Grupp AS PVT rakendamine Viru Keemia Grupp AS on panustanud parimasse võimalikku tehnoloogiasse ning energiaefektiivsuse tõstmiseks ja suurima investeeringuna võib välja tuua kolm Petroter tehnoloogia tehast. Tänu nende madalama kütteväärtusega rakendamisele suudame madalama kütteväärtusega põlevkivist toota põlevkiviõli ja põlevkivi kasutamiseks kõrvaltooteid (elektrit ja soojusenergiat ümbritsevate linnade kütteks) ning teha seda kõrge efektiivsusega. Petroter saavutatud (bruto) energiaefektiivsus on kuni 97% 47 Viru Keemia Grupp AS Poolkoksiprügilas võeti Põlevkivituha ladestamine toimub niisutatult, mille tulemusena tekib ladestusalale kasutusele uus ladestamise tsementeerunud monoliitne katend, mis takistab reostuse liikumist prügila kehast meetod, kus ladestatakse ümbritsevasse keskkonda. Protsessis kasutatakse põlevkiviõli tootmisest pärinevat niisutatult protsessivett. Vesi seostub prügila kehandiga ja moodustab tuha ja poolkoksiga monoliidi ning veepideme. Lisaks muule välistab vaadeldav metoodika tulevikus ka kuumenemiskollete tekkimist, kuna materjal niisutatakse ja tihendatakse ladestamisel. Tuha transpordiks kasutatakse suletud torukonveierit. Sel moel on võimalik vähendada autotranspordiga kaasnevat müra ning tolmamist. Viru Keemia Grupp AS Prügila kuumenemiskollete 2016. aastal alustas Viru Keemia Grupp AS prügilas kuumenemiskollete sulgemise sulgemise tehnilise lahenduse tehnilise lahenduse välja töötamist. Nende tööde valmimisega vähendatakse tulevikus välja töötamine prügilas lõhnahäiringut ja parandatakse piirkonna välisõhu kvaliteeti. Viru Keemia Grupp AS Jäätmete ladestamise Vähendamaks ladestamisele suunatavate jäätmete hulka on ettevõte aktiivselt otsinud vähendamise ja alternatiivsete alternatiivseid kasutusi VKG Energia Põhja soojuselektrijaama väävlisidumisprotsessi kasutusvõimaluste leidmine läbinud tuhale. 2016. aastal müüdi 981 t väävlisidumisprotsessi läbinud põlevkivituhka põldude lupjamiseks, mis muidu oleks läinud ladestamiseks prügilasse Viru Keemia Grupp AS Põlevkiviõli tootmise protsessi See võimaldab suunata põlevkivi puhastamise jääki tagasi protsessi ning kaob vajadus täiendamine peendispersse selle transportimiseks ning vaheladustamiseks. Kinnises süsteemis töötlemine vähendab tuharikka kütuse (põlevkivi seega transpordiga kaasnevat keskkonnaheidet. puhastamise jääk) ja tsirkulatsiooniõli segamise sõlmega Viru Keemia Grupp AS Uttegaasist bensiinifraktsiooni Tegeletud on edasi ka uttegaasist bensiinifraktsiooni regenereerimise projektiga. Aastal regenereerimise projekt 2016 teostati selle raames modelleerimine ning koostati täpsustatud tasuvusanalüüs. Viru Keemia Grupp AS Põlevkiviõli tootmise 2016. aastal jätkati põlevkiviõli tootmise matemaatilise mudeli ning tootmise matemaatilise mudeli ning optimeerimise algoritmide täiustamist tootmise optimeerimine 48 Viru Keemia Grupp AS VKG Energia Põhja 2016. aasta oktoobris valmis VKG Energia Põhja soojuselektrijaamas kolmas soojuselektrijaama kolmanda väävlipüüdeseade. Kolm püüdeseadet on ühendatud ühtseks süsteemiks, kuhu suunatakse väävlipüüdeseadme valmimine jaama kõigi katelde suitsugaas. See ainulaadne lahendus võimaldab väävliärastussüsteemi tööd paindlikult reguleerida ning suitsugaaside puhastus on tagatud ka ühe püüdeseadme rikke korral. Selle ligi 16 miljonit eurot maksnud investeeringuga viidi lõpuni mitmest etapist koosnenud tegevuskava SO2 heite vähendamiseks. Tulemusena näeme, et 2016. aastal Kohtla-Järve välisõhu kvaliteet paranes oluliselt ja summaarne SO2 heitkogus vähenes võrreldes eelneva aastaga ligi 70%. Viru Keemia Grupp AS Tsirkulatsiooniõli puhastamise 2017. aastat alustas Viru Keemia Grupp AS tsirkulatsiooniõli puhastamise projekti projekt põlevkivi töötlemisel realiseerimist, mis võimaldab veelgi tõsta nii Petroter tehaste põlevkivi loodava lisandväärtuse ümbertöötlemisvõimet kui ka kaubaõli saagist põlevkivist. Paraneb nii kaubaõli tootmise suurendamiseks ja omahinna omahind kui ka põlevkivi töötlemisel loodav lisandväärtus. parandamiseks Viru Keemia Grupp AS Suurema kasuteguriga 2017. aasta lõpus valmis VKG Energias 100MW nimivõimsusega gaaskütusel töötav gaaskütusel põhinev aurukatel aurukatel. Uus katel on võrreldes kasutusel olevate kateldega suurema kasuteguriga ehk kui vanadel kateldel on see näitaja 86% tasemel, siis uuel on see 91%. Projekti maksumuseks on 9,8 miljonit eurot. Viru Keemia Grupp AS Petroter tehnoloogial töötavate Aasta keskpaigas teostati ulatuslikud tööd VKG Oil Petroter tehnoloogial töötavate õlitehaste arendamine tootmise õlitehaste uuendamiseks. Need projektid koos VKG Energia uue katlaga võimaldavad efektiivsuse tõstmiseks ja tõsta kogu kontserni tootmise efektiivsust ning seeläbi saada ühest põlevkivi ühikust põlevkivi efektiivseks maksimaalselt toodangut. kasutamiseks Viru Keemia Grupp AS Poolkoksi konveieri ehitamine 2017. aastal alustati poolkoksi konveieri ehitamist transportimaks ohtlikke jäätmeid prügilasse. Lisaks madalamatele kuludele parandab konveiertranspordi kasutamine töökeskkonnatingimusi tootmisterritooriumil, tööjõu efektiivsust ning energiaefektiivsust 49 Viru Keemia Grupp AS Eettevõttesisene lõhna Ebameeldivate lõhnailmingute vähendamiseks on Viru Keemia Grupp AS võtnud, eraldumist põhjustavate vastavalt Keskkonnaametiga kooskõlastatud kavale, kasutusele erinevaid meetmeid ning heiteallikate välja selgitamise teostanud selle alusel ajavahemikul 2011–2017 mahukaid investeeringuid kokku ligi uuring, sisend uue lõhnaaine 42,7 miljoni euro ulatuses. Aastal 2017 viidi läbi ettevõttesisene lõhna eraldumist vähendamise tegevuskava põhjustavate heiteallikate välja selgitamise uuring, mille raames teostati lõhnaainete koostamiseks mõõtmist ja modelleerimist, mis läks maksma ligi 8 000 eurot. See oli omakorda sisendiks uue lõhnaaine vähendamise tegevuskava koostamisel, mis esitati Keskkonnaametile kooskõlastamiseks sama aasta augustis. Viru Keemia Grupp AS Projekt „Põlevkivibituumeni Viru Keemia Grupp AS teostas perioodil juuli 2016 kuni juuni 2018 identifitseerimine ja omaduste Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaasabil projekti „Põlevkivibituumeni uurimine“ identifitseerimine ja omaduste uurimine“. Projekti eesmärk oli saada põhjalikum teave põlevkivibituumeni koostisest ning selle alusel uurida omadusi ja võimalikke mõjusid inimese tervisele ja keskkonnale. Projekt aitab kaasa asjakohaste ning adekvaatsete riskijuhtimismeetmete väljatöötamisele, mille rakendamisel on võimalik ohjata või vältida põlevkivibituumeni kasutamisest tulenevaid riske. Samas projektil on täiendav väärtus, kuna selle rakendamisel pikendatakse põlevkivi kasutusahelat tootes peale otsese toodangu (põlevkiviõli) ka täiendavaid materjale. Projekti maksumus oli 56 480 eurot ning sellest omaosalus 28 804 eurot. Viru Keemia Grupp AS Soojustrasside 2017.a tegeles VKG Soojus aktiivselt soojustrasside rekonstrueerimisega. rekonstrueerimine, mille Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel viidi ellu kaks projekti, mille raames uuendati tulemusel väheneb põletatava kokku ligi 10 km amortiseerunud soojustorustikke. Tulemusena vähenevad renoveeritavas kütuse kogus koos koormusega piirkonnas kaugküttesüsteemi soojakaod. Väiksemad trassikaod tähendavad ühtlasi, et keskkonnale väheneb ka põletatava kütuse kogus koos koormusega keskkonnale. Viru Keemia Grupp AS Finants- ja ärijuhtimise Viru Keemia Grupp AS täiustas 2017.a plaanipäraselt olemasolevaid ITlahendusi ning digitaalsed lahendused juurutas uusi finants- ja ärijuhtimise digitaalseid lahendusi sh ERP, Business Intelligence (BI) analüütika ja BigData. Kontserni ettevõtetes rakendatakse varahaldusprogrammi IFS, mis aitab tõsta seadmete töökindlust, vähendada hooldus- ja remondikulusid ning tagada head investeerimisotsused. 50 Viru Keemia Grupp AS Tööstusprotsesside Viru RMT OÜ poolt välja töötatud tööstusprotsesside automatiseerimise lahendused automatiseerimine Tööstus 4.0 Petroter tehaste, konveiersüsteemide, peenkeemiatoodete ning monitooringuseadmete suunal opereerimisel on andnud võimaluse liikuda Tööstuse 4.0 suunal. Viru Keemia Grupp AS Põlevkiviõlitoodete Seoses muutuvate kütuse kvaliteedinõuetega on olulisteks suundadeks bensiinifraktsiooni lisandväärtuse tõstmiseks ja põlevkiviõli kvaliteedi- ja turustusuuringud. Turu prognoositavatest muutustest bensiinifraktsiooni ja tulenevalt otsiti uusi ärivõimalusi, mida kasutada põlevkiviõlitoodete lisandväärtuse põlevkiviõli kvaliteedi- ja tõstmiseks. Bensiinifraktsiooni tootmisel rakendatavad tehnoloogilised lahendused turustusuuringud caustic-wash ja filtratsioondestillatsioon aitavad oluliselt tõsta toote kvaliteeti. Viru Keemia Grupp AS Energiaefektiivsuse kasv tagab Viru Keemia Grupp ASi tootmisterritooriumil on loodud selleks kõik vajalikud uutele klientidele otseühendused tingimused: infrastruktuur, soodne asukoht, turvalisus, ühendusvõimalused ning soojus- ja elektrisüsteemidega konkurentsivõimelise hinnaga soojus- ja elektrienergia. 2017. aastal kasutasid antud võimalusi mitmed serveripargid. Elektrijaama vahetu lähedus võimaldab varustada serveriparke ressursiga, mis ulatub kümnete megavatt-tundideni. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Kiviõli tööstusjäätmete ja 2016. aastal Keskkonnaministeeriumi uuring „Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila poolkoksiprügila järelseire ja – järelseire ja –hooldus 2017-2018“. Projekti rahastas KIK hooldus 2017-2018“ Kiviõli Keemiatööstuse OÜ TSK suitsugaaside temperatuuri 2016-2017 aastal TSK suitsugaaside temperatuuri alandamiseks jahutite paigaldus, alandamiseks jahutite paigaldus tagamaks voolikfiltrite efektiivsem töö Kiviõli Keemiatööstuse OÜ TSK elektrifiltri projekt 2017 aastal TSK elektrifiltri projektiga alustamine – tahkete peenosakeste sisalduse vähendamine õlitootmisseadmest väljuvas suitsugaasis ja seadme töökindluse parandamine. Lisaks väheneb lõhnainete levik. Antud elektrifilter valmis 2018 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Kiviõli Keemiatööstuse energia- 2017 aastal koostöös Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon MTÜ-ga tehtud uuring „Kiviõli ja ressursiaudit Keemiatööstuse energia- ja ressursiaudit, ressursikasutuse aruanne“ Kunda Nordic Tsement AS Põlevkivi efektiivne kasutus, Ettevõte kasutab põlevkivi efektiivsemalt, kus kütuseveskites kasutatakse ära protsessi protsessigaaside ärakasutus gaasid (ei küta põlevkiviga). Keevkihttuha kasutuselevõtu Uuringud ja katsetused uue keevkihttuha kasutusele võtmiseks tsementides. uuringud 51 3. strateegiline eesmärk. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine Ettevõte Tegevus Selgitus Eesti Energia AS Koostöö TalTech Virumaa Eesti Energia spetsialistide, TalTech Virumaa kolledži ja IVKHK kutsehariduskeskuse Kolledžiga, Ida-Virumaa omavahelises koostöös avati kohalikes õppeasutustes mäenduseriala õppekavad. Eesti Kutsehariduskeskusega ja Energia ettevõtete töötajad panustavad koolide õppekavade arendamisse läbi Põlevkivi õppeprogrammide nõukodades osalemise. Koostöö TalTech Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskusega Kompetentsikeskusega eesmärgiga järelkasvu arendamise tegevuste raames populariseerida energeetika ja mäenduse erialasid. Eesti Energia AS Regulaarsed koostöökohtumised Eesti Energia korraldab regulaarselt vähemalt korra aastas tippjuhtkonna tasemel Eesti ülikoolidega koostöö koostöökohtumisi Eesti erinevate ülikoolidega, eesmärgiga vaadata üle ettevõtte ja tulemuste ja uute koostöö ülikoolide vahelise koostöö tulemusi ning leppida kokku uued koostöö teemad ja suunad. teemade osas Eesti Energia AS Stipendiumid energeetika Eesti Energia on vaadeldaval ajavahemikul pakkunud stipendiume 41 860 € nendele valdkonna õppuritele õppuritele, kes omandavad energeetika valdkonnas erialast haridust. Eesti Energia AS Praktika võimalused ettevõttes Eesti Energia on 2016-2017 aastate jooksul pakkunud enam kui 200 energeetika (sh mäendus) õppekavade õppurile kutse ja kõrgkoolidest erialase praktika võimalusi ettevõttes. Eesti Energia AS Projektis "Tagasi Kooli" Tagasi Kooli projekti raames viidi Eesti Energia töötajate poolt kokku läbi üle 100 osalemine külalistunni Eesti Energia AS Loengusarja „Energeetika Eesti Energia korraldab ja viib koostöös TalTech-ga läbi loengusarja „Energeetika strateegiline arendamine“ strateegiline arendamine“, mis on suunatud ülikooli tudengitele, kuid on samal ajal ka korraldamine täienduskoolituseks Eesti Energia ja selle tütarettevõtete töötajatele. Viru Keemia Grupp AS Tallinna Tehnikaülikooli Viru Keemia Grupp AS annab Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu välja Arengufondi stipendiumid stipendiume alates 2003. aastast. 2016 ja 2017.aastal oli stipendiumite fond mõlemal aastal 12 500 eurot. Viru Keemia Grupp ASi stipendiumid toetavad üliõpilaste motivatsiooni sektoris vajalike elukutsete omandamisel ja annavad selget signaali, et ootame noori spetsialiste oma ettevõtte ridadesse. Stipendiume jagatakse TTÜ bakalaureuse-, magistri- ja raskenduskõrghariduseõppes. 52 Viru Keemia Grupp AS Viru Keemia Grupp ASi ja TTÜ 12.04.2017 toimus ümarlaud, mille raames arutasid Viru Keemia Grupp ASi ja TTÜ koostöö ning praktikavõimaluste esindajad koostöö laiendamise võimalusi. Koostöö õppeasutustega toimub kõikides osas haridusastmetes. Viru Keemia Grupp AS pakub väga erinevaid praktika võimalusi ja seda nii kutse- kui ka kõrgharidust omandavatele inimestele. Aastal 2016 sooritas Viru Keemia Grupis praktikat 60 ning 2017.a 52 inimest. Samuti tutvustati 2017.a Võti tulevikku messil noortele karjääri võimalusi põlevkivitööstuse sektoris Viru Keemia Grupp AS Üleriigiline töövarjupäev ja 2016.a ja 2017.a on Viru Keemia Grupp AS võtnud traditsiooniliselt osa üleriigilisest algatuse "Tööle kaasa" töövarjupäevast, mille raames said gümnaasiumi õpilased praktilisi kogemusi tööst osalemine põlevkivitööstuses ning algatusest „Tööle kaasa“, mis andis võimaluse kohalikel lastel tutvuda tööstusettevõttega lähemalt. Viru Keemia Grupp AS Koostöö Jõhvi Gümnaasiumiga Viru Keemia Grupp AS on tihedates partnersuhetes Jõhvi Gümnaasiumiga ning koostöös ja kohalike ettevõtetega teiste kohalike ettevõtetega on alates 2015.a iga-aastaselt viidud läbi ettevõtetepõhist valikainet STEM. Aine raames annavad oma ala praktiseerivad spetsialistid õpilastele loenguid ning külastatakse ka erinevaid tööstusettevõtteid. Viru Keemia Grupp AS Õpilaste toetamine Viie Kooli Alates 2011.a toetab Viru Keemia Grupp AS iga-aastaselt ligi 9 500 euroga regiooni võistlusel osalemisel väljapaistvamate õpilaste saatmist täppisteaduste olümpiaadile Viie Kooli võistlus 53 Viru Keemia Grupp AS Konterni töötajate osalemine Viru Keemia Grupp AS innustab oma töötajaid teadmisi jagama. Kontserni esindajad erialastel konverentsidel alates tippjuhist kuni spetsialistini osalevad aktiivselt erialastel konverentsidel. Perioodil 2016- 2017.a tegid meie töötajad järgmiseid ettekandeid: • Ahti Asmann (juhatuse esimees) esines 2016.a Äripäeva konverentsil teemaga „Põlevkiviõli konkurentsivõimekus“ • Ahti Asmann (juhatuse esimees) esines 2016.a Põlevkivikonverentsil teemaga „Põlevkivisektori maksustamise eesmärgid“ • Sergey Orekhov (VKG Kaevandused peamarkšeider) esines 2016.a Esri päevadel teemaga „Kaevandustööde arvestus ArcGIS-i abil“ • Ksenia Moskvina (Töökeskkonna juht) esines 2016.a Tuleohutuskonverentsil teemaga „Case study: Tuleohutuse korraldamine VKG Petroter tehaste näitel“ • Marti Viirmäe (Tootmise ja tehnoloogia arenduse valdkonna juht) esines 2017.a Põlevkivikonverentsil teemaga „Oil shale as a raw material for chemicals: challenge implementing circular economy concept“ • Viru Keemia Grupi töötajad jagasid oma teadmisi 2017.a Moskvas toimunud rahvusvahelisel näitusel KHIMIA-2017. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Koostöö TalTech ja TalTech 2017 – Koostöös TalTech ja TalTech Virumaa Kolledžiga osalesime ja tutvustasime Virumaa Kolledžiga Narva ja Narva ning Sillamäe gümnasistidele õppimise ning töötamise võimalusi põlevkivi, Sillamäe gümnasistidele põlevkivi tootmise ja keemia sektoris. Eesmärgiga tutvustada ülikoolis õppimise valdkonnas õppimise ja võimalust, avanevaid võimalusi töömaastikul ning stipendiaatide leidmine; töötamise võimaluste tutvustamine Kunda Nordic Tsement AS Koostöö ülikoolidega, tootmise Iga-aastaselt toimub koostöö kahe ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga, ja kaevandamise tutvustamine, kus tutvustatakse üliõpilastele tsemendi tootmise protsesse, sh ekskursioonid ekskursioonid tsemenditehasesse ja karjääridesse maavara kaevandamisest ülevaate saamiseks. 54 Lisa 2 Põlevkivialased teadus- ja arendustöö uuringud aastatel 2015-201726 Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Pealkiri Asutus Finantseerivad asutused Rahastamisperioodid27 Granuleeritud põlevkivi keevkihtkatlatuha Eesti Maaülikool, Metsandus- ja Keemilise ja Bioloogilise 4.11.2015—15.12.2016 1 kasutamine mullaparendajana - leostusuuring maaehitusinstituut (koordinaator); Füüsika Instituut (2 000,00 EUR) Tallinna Tehnikaülikool (koordinaator); Tallinna Tehnikaülikool, Energeetikateaduskond, Mäeinstituut, Põlevkivikaevanduste täitmise võimalused Maavarade kaevandamise õppetool 1.10.2015—27.10.2015 2 sobivate materjalidega (koordinaator); VKG Kaevandused OÜ (547,00 EUR) Tallinna Tehnikaülikool (koordinaator); Tallinna Tehnikaülikool, Energeetikateaduskond, Mäeinstituut, Maavarade kaevandamise õppetool Keskkonnainvesteeringute 1.06.2015—1.06.2016 3 Põlevkivivaru hindamiskriteeriumite analüüs (koordinaator); Keskus (28 974,00 EUR) Tallinna Tehnikaülikool, Ehitusteaduskond, Ehitustootluse Uuringu teostamine MgO sisalduse instituut, Ehitusmaterjalide õppetool 3.12.2015—20.10.2016 4 määramiseks põlevkivis ja tsüklonituhas (partner) 31.12.2015—20.10.2016; Eesti Energia AS (9 576,00 EUR) Tallinna Tehnikaülikool, Mehaanikateaduskond, Soojustehnika Eesti elektrijaama 8 energiaploki katelde instituut, Soojusjõuseadmete õppetool Eesti Energia Narva 7.01.2016—19.02.2016 5 “heat rate“ määramine (koordinaator); Elektrijaamad Aktsiaselts (27 495,20 EUR) Granuleeritud põlevkivi keevkihtkatlatuha Keemilise ja Bioloogilise Füüsika SA Keskkonnainvesteeringute 1.01.2016—31.01.2017 6 kasutamine mullaparendajana - leostusuuring Instituut (koordinaator); Keskus (58 060,00 EUR) 26 Mitmed 2015. aastal alustatud projektid valmisid 2016. ja 2017. aastal ning on seotud arengukava tegevuste ja eesmärkide saavutamisega 27 Mitmetel projektidel on kaasrahastus ning projekti maksumus tervikuna suurem 55  Pealkiri Asutus Finantseerivad asutused Rahastamisperioodid27 Molycorp Silmet AS tootmisprotsessis Tartu Ülikool, Loodus- ja tekkivate NORM jäätmete ohutustamise täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja 23.05.2016—30.06.2017 7 uuringud maateaduste instituut (partner); Molycorp Silmet AS (180 400,00 EUR) Tallinna Tehnikaülikool, Põlevkivi altkaevandatud alade varingute Loodusteaduskond, Geoloogia instituut SA Keskkonnainvesteeringute 1.10.2016—3.06.2018 8 uuring (koordinaator); Keskus (68 523,00 EUR) Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike SA Poliitikauuringute Keskus Praxis SA Keskkonnainvesteeringute 4.10.2016—12.08.2018 9 tingimuste põhjal (koordinaator); Keskus (64 410,00 EUR) Tallinna Tehnikaülikool, Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava Inseneriteaduskond, Energiatehnoloogia 4.05.2016—12.09.2016 10 2008-2015 täitmise aruande koostamine instituut (koordinaator); Keskkonnaministeerium (16 600,00 EUR) Tallinna Tehnikaülikool, Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond, Polümeermaterjalide instituut, Põlevkivi tuha vääristamine täiteainena Polümeeride tehnoloogia õppetool SA Keskkonnainvesteeringute 1.01.2016—20.11.2017 11 taaskasutatud plastil põhinevates toodetes (koordinaator); Keskus (53 906,40 EUR) Tallinna Tehnikaülikool, Matemaatika- Põlevkiviõlibituumeni ja selle aurude loodusteaduskond, Keemiainstituut, identifitseerimine vastavalt REACH-määruse Analüütilise keemia õppetool 30.09.2016—20.12.2016 12 nõuetele (koordinaator); VKG-Oil AS (11 712,00 EUR) Sekundaarsete polümeerjäätmete ja põlevkivituha taaskasutamine ehitusmaterjali Tartu Ülikool, Loodus- ja toormena. Ruumilise eelpingestatud täppisteaduste valdkond, keemia polümeerarmatuuriga komposiitmaterjal instituut (partner) 1.01.2016— SA Keskkonnainvesteeringute 1.01.2016—15.02.2018 13 turba baasil. 21.12.2017; Keskus (199 979,38 EUR) Tahkete segukütuste- põlevkivi, uttegaasi, biomassi jt termilisel käitlemisel ja Tallinna Tehnikaülikool, põletamisel moodustunud tuhkade Inseneriteaduskond, Energiatehnoloogia SA Keskkonnainvesteeringute 26.10.2016—3.06.2018 14 raskmetallide emissioonide uuring instituut (koordinaator); Keskus (53 844,00 EUR) 56  Pealkiri Asutus Finantseerivad asutused Rahastamisperioodid27 Täitmisega kaevandamistehnoloogia kasutuselevõtu võimaluste analüüs, Tallinna Tehnikaülikool, majanduse ja keskkonna nõuetest Loodusteaduskond, Geoloogia instituut SA Keskkonnainvesteeringute 1.01.2016—18.11.2017 15 tehnoloogia rakendamisel (koordinaator); Keskus (62 779,25 EUR) Tallinna Tehnikaülikool, Uuring tööstusjäätmetest ehituslike Inseneriteaduskond, Materjali- ja täitematerjalide saamiseks koos CO2 keskkonnatehnoloogia instituut SA Keskkonnainvesteeringute 21.12.2016—1.06.2018 16 sidumisega (koordinaator); Keskus (66 914,97 EUR) Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja SA Eesti Teadusagentuur: 1.07.2017—30.06.2020 17 maateaduste instituut (koordinaator); RITA1 (85 000,00 EUR) SA Eesti Teadusagentuur: 1.07.2017—30.06.2020 18 Eesti prioriteetsete maapõueressursside Eesti Geoloogiakeskus (koordinaator); RITA1 (0,00 EUR) (põlevkivi, fosforiit, turvas, metallide toore) väärindamise kriitilised tehnoloogilised, Tartu Ülikool, Loodus- ja geoloogilised, keskkonna- ja sotsiaal- täppisteaduste valdkond, keemia SA Eesti Teadusagentuur: 1.07.2017—30.06.2020 19 majanduslikud küsimused ning nende instituut (koordinaator); RITA1 (72 500,00 EUR) lahendamise võimalused Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond SA Eesti Teadusagentuur: 1.07.2017—30.06.2020 20 (koordinaator); RITA1 (100 000,00 EUR) Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja Sihtasutus Eesti 1.07.2017—30.06.2020 21 maateaduste instituut (koordinaator); Teadusagentuur: RITA1 (105 000,00 EUR) SA Eesti Teadusagentuur: 1.07.2017—30.06.2020 22 Tartu Ülikool (koordinaator); RITA1 (1 257 000,00 EUR) Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise Tallinna Tehnikaülikool, parima võimaliku tehnika järelduste eelnõu Inseneriteaduskond, Energiatehnoloogia 17.04.2017—3.07.2017 23 koostamine instituut (koordinaator); Keskkonnaministeerium (4 100,00 EUR) 57  Pealkiri Asutus Finantseerivad asutused Rahastamisperioodid27 Eesti põlevkiviõli tootmisel tekkivate Tallinna Tehnikaülikool, uttegaaside mitteenergeetilise kasutamise Inseneriteaduskond, Energiatehnoloogia 3.01.2017—2.08.2017 24 uuring instituut (koordinaator); Keskkonnaministeerium, KIK (20 000,00 EUR) Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut 1.04.2017—31.03.2020 25 Lendtuhk väärtuslikuks toormeks (partner); EIT (Raw Materials) (119 486,00 EUR) Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Materjali- ja Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnatehnoloogia instituut SA Eesti Teadusagentuur: 1.07.2017—30.06.2020 26 keskkonnasõbralikumate ja säästvamate (partner); RITA1 (231 190,00 EUR) kasutusvõimaluste väljatöötamine Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Geoloogia instituut SA Eesti Teadusagentuur: 1.07.2017—30.06.2020 27 (koordinaator); RITA1 (134 021,00 EUR) Tartu Ülikool, Loodus- ja Metallide bioleostamine Eesti täppisteaduste valdkond, molekulaar- ja SA Eesti Teadusagentuur: 1.07.2017—30.06.2020 28 graptoliitargilliidist rakubioloogia instituut (koordinaator); RITA1 (205 000,00 EUR) Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste allergiahaiguste vahelise seoste leidmiseks SA Keskkonnainvesteeringute 20.06.2017—31.05.2019 29 põlevkivitööstusest mõjutatud aladel Terviseamet (koordinaator); Keskus (129 982,10 EUR) Narva õlitehase fenoolse heitvee puhastamine granuleeritud põlevkivituhaga - Keemilise ja Bioloogilise Füüsika SA Keskkonnainvesteeringute 1.01.2017—3.06.2018 30 protsessi väljatöötamine Instituut (koordinaator); Keskus (55 088,48 EUR) Pinnavee kontrollseire Ojamaa Tallinna Tehnikaülikool, põlevkivikaevanduse võimaliku mõju Inseneriteaduskond, Ehituse ja 9.02.2017—10.01.2019 31 hindamiseks 2017. ja 2018. aastal arhitektuuri instituut (koordinaator); VKG Kaevandused OÜ (11 771,20 EUR) 58  Pealkiri Asutus Finantseerivad asutused Rahastamisperioodid27 Tallinna Tehnikaülikool, Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava Inseneriteaduskond, Energiatehnoloogia 13.03.2017—30.11.2017 32 2016-2030 elluviimisega seotud tööd instituut (koordinaator); Keskkonnaministeerium (7 500,00 EUR) Tartu Ülikool, Loodus- ja Põlevkivimaardlate sobivuse hindamise täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja 20.11.2017—31.01.2018 33 uuring maateaduste instituut (koordinaator); Eesti Energia AS (9 600,00 EUR) Põlevkivitehnoloogiate alased Tallinna Tehnikaülikool, teadusuuringud Enefit Energiatootmise AS- Inseneriteaduskond, Energiatehnoloogia 1.01.2017—31.12.2018 34 ile instituut (koordinaator); Enefit Energiatootmine AS (480 000,00 EUR) Uus põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiline platvorm: osaline oksüdatsioon dikarboksüülhapeteks ja edasine muundamine väärtuslikeks 1.01.2016—30.09.2019 35 dikarboksüülhapete derivaatideks OÜ Kerogen (koordinaator); SA Archimedes: NUTIKAS (645 309,00 EUR) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini ja Ida-Viru põhjaveekogumi omavahelise seose väljaselgitamine ohtlike ainete SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 20.06.2016 36 koormusallikate ja päritolu kaudu Osaühing Eesti Geoloogiakeskus Keskus 66961 EUR Rahvusvaheline sümpoosion "Põlevkivi 100" SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 14.06.2016 37 Tallinnas, 20.-23.09.2016 Eesti Energia Aktsiaselts Keskus 37762,25 EUR Põlevkivitööstusest tulevate veekeskkonnale SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 14.06.2016 38 ohtlike ainete mõju uuring Keskkonnaministeerium Keskus 120000 EUR Põlevkivilendtuha taaskasutamine hüdraulilise sideainena pehmete pinnaste SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 14.06.2016 39 tugevdamisel. Enefit Energiatootmine AS Keskus 35192 EUR Põlevkivibituumeni identifitseerimine ja SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 14.06.2016 40 omaduste uurimine VKG OIL AS Keskus 27676,44 EUR 59  Pealkiri Asutus Finantseerivad asutused Rahastamisperioodid27 Uurimistöö „Eesti põlevkiviõli tööstusest lähtuvate põlevkivigaaside põletamise parima SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 09.06.2015 41 võimaliku tehnika kirjeldus" Keskkonnaministeerium Keskus 89760 EUR Raskmetallide, püsivate saasteainete ja ülipeenete osakeste eriheidete määramine SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 21.12.2015 42 põlevkivi termilisel töötlemisel Keskkonnaministeerium Keskus 159696 Eesti Looduseuurijate Selts Eesti SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 14.06.2016 43 Põlevkivi kaevandamine ja elusloodus Teaduste Akadeemia juures Keskus 9700 EUR Põlevkivitööstuses tahke soojuskandja protsessi käigus tekkiva tuha taaskasutamise SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 21.12.2015 44 uuring Tallinna Tehnikaülikool Keskus 19067,14 EUR Uurimistöö „Eesti põlevkiviõli tööstusest lähtuvate põlevkivigaaside põletamise parima SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 09.06.2015 45 võimaliku tehnika kirjeldus" Keskkonnaministeerium Keskus 89760 EUR Sadala kooli lapsed ja põlevkivi maa-alune SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 28.04.2015 46 kaevandus Sadala Kool Keskus 694,1 Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila nõrgvee ja saastatud SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 07.11.2017 47 sademevee käitlemine 2018-2019 Keskkonnaministeerium Keskus 483812,11 EUR Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila järelseire ja -hooldus 2018- SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 07.11.2017 48 2019 Keskkonnaministeerium Keskus 117945,8 EUR Kohtla - Järve tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila nõrgvee ja saastatud SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 07.11.2017 49 sademevee käitlemine 2016-2017 Keskkonnaministeerium Keskus 88884,5 EUR 60  Pealkiri Asutus Finantseerivad asutused Rahastamisperioodid27 Kukruse A-kategooria jäätmehoidla SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 13.09.2016 50 korrastamine Keskkonnaministeerium Keskus 1260529 Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 06.12.2016 51 järelseire ja -hooldus 2017-2018 Keskkonnaministeerium Keskus 76298,88 Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila järelseire ja -hooldus 2016- SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 21.12.2015 52 2017 Keskkonnaministeerium Keskus 115045,2 EUR Kohtla - Järve tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila nõrgvee ja saastatud SA Keskkonnainvesteeringute Projekti algus: 21.12.2015 53 sademevee käitlemine 2016-2017 Keskkonnaministeerium Keskus 597303,84 EUR 61