dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
LepingAvalik

Leping

Eesti Geoloogiateenistus · 26. september 2019
Viit
1-3/19-327-1
Registreeritud
26. september 2019
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1 Juhtimine
Sari
1-3 Koostöö kokkulepped
Toimik
1-3
Vastutaja
Maris Lanno (Kasutajad, Üldosakond)

Failid

  • 📎raieteenuse_leping_arendaja_toovotja_eesti_geoloogiateenistus.asice50 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud „digitaalallkirja kuupäev“ Riigimetsa Majandamise Keskuses. Kehtib kuni „5 aastat digitaalallkirja kuupäevast“ Alus AVTS § 35 lg 1 p 17. TÖÖVÕTULEPING nr 3-2.5.5/2019/73 RAIETÖÖDE TEOSTAMISEKS /kuupäev vastavalt hilisemale digiallkirjale/ Riigimetsa Majandamise Keskus, keda esindab juhatuse 26.03.2019. a otsusega nr 1-32/34 kinnitatud RMK Kirde regiooni põhimääruse alusel RMK Kirde regiooni juht Avo Siilak, edaspidi nimetatud RMK, ühelt poolt, ja Eesti Geoloogiateenistus, keda esindab põhimääruse alusel direktor Alvar Soesoo edaspidi nimetatud Töövõtja, teiselt poolt, keda nimetatakse edaspidi käesolevas lepingus Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu muudatustest, milles lepitakse kokku peale käesolevale Lepingule allakirjutamist. 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu objektiks on Pooltevahelised suhted, mis tekivad seoses alljärgnevatele RMK kinnistutele: kvartali SO126, eraldis 15; kvartali SO132, eraldis 15; raiutav pind 0,26 ha; raiutav maht kokku ca 70 tm tehnovõrkude rajamiseks vajaliku kasvava metsa raadamisel. 2.2. Lepingu alusel Töövõtja kohustub tehnovõrkude rajaja või hooldaja või maavara kaevandaja või üksikpuude raiet sooviva isikuga (edaspidi Arendaja) sõlmitud lepingu või muu kokkuleppe alusel pind 0,26 ha suurusel maa-alal läbi kasvava metsa raie vastavalt Arendaja poolt esitatud tingimustele, Töövõtja kuludega. Arendaja ja Töövõtja vaheline leping või kokkuleppe ei ole selle Lepingu osa. 2.3. Kogu kokkuveetav materjal kuulub RMKle. 2.4. RMK kohustub vahelaoplatsid tühjaks vedama hiljemalt 30.06.2020.a. 2.5. Metsamaterjali kvaliteedi nõuded: noti otsa diameeter 6 kuni 50 cm pikkus 3,00 ± 0,10m oksad laasitud, oksatüüka maks kõrgus 3cm mädanik kuni ½ läbimõõdust eraldi tuleb virnastada mänd, kuusk, kask, haab, teised puuliigid võivad olla virnas segamini. 2.6. Raidmete ja tüveste kvaliteedi nõuded: ladustada risti tee teljega, tüükad tee poole, virna serv ei tohi asuda tee servast kaugemal kui 3m, virnas ei tohi olla kive, pinnast, metalli ega muid võõrkehasid, kokkuveotee tugevdamiseks kasutatud raidmeid ei tohi virna panna. 2 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 2.7. RMK määrab oma esindaja juhendama Tööde teostamist, Töövõtjale vajaliku informatsiooni andmiseks ning Tööde kvaliteedi kontrollimiseks. RMK esindajaks on: Ragnar Kaivapalu, varumisjuht, telefon: 5116761, e-post [email protected] 2.8. Töövõtja määrab oma esindaja raieala üleandmiseks. Töövõtja esindajaks on: Siim Nirgi, geoloog, telefon: 53321856, e-post [email protected] 3. RMK õigused ja kohustused 3.1. RMKl on õigus: kontrollida Töövõtja poolt tehtavate tööde kvaliteeti ning anda soovitusi töö paremaks korraldamiseks. 3.2. RMK on kohustatud: 3.2.1. varustama Töövõtjat vajaliku informatsiooniga; 3.2.2. võtma Töövõtjalt raieala vastuvõtmise aktiga vastu lepingujärgsed Tööd. 4. Töövõtja õigused ja kohustused 4.1. Töövõtjal on õigus: teha RMK-le ettepanekuid Tööde korralduse muutmiseks; 4.2. Töövõtja on kohustatud: 4.2.1. teostama Tööd nõuetekohaselt; 4.2.2. taotlema töödeks vajalikud kooskõlastused (trasside ja teede haldaja, naaberkinnistu omanik jt asjaomaste isikutega). 4.2.3. märgistama nähtavalt raieala piirid ja raiele mitte kuuluv ala; 4.2.4. vajadusel paigutama vastavalt liiklohutuse skeemile liiklus- ja ohumärgid; 4.2.5. korraldama omal kulul juurdepääsu raiealale ja vahelaoplatsidele (kraavidest ülepääsemise tagamine, juurdepääsu teede rajamine jms); 4.2.6. kasvava metsa raiel ja kokkuveol järgima metsaseaduse, tuleohutuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, samuti nende alusel antud õigusaktide norme ja tegema kõik endast oleneva, et vältida metsa tervisliku seisundi halvenemist ja tuleohtu, samuti rakendama tehnoloogiaid ja tehnilisi vahendeid, mis ei kahjusta oluliselt kasvavat metsa, pinnast ja ümbritsevat keskkonda; 4.2.7. kaitsma ja hoidma metsa ning täitma metsades tuleohutuse nõudeid ning tulekahju puhkemisel informeerima koheselt Päästeameti häirekeskust (tel 112) ja RMK-d; 4.2.8. tutvustama oma töötajatele ja kinni pidada töötamisel RMK keskkonnanõuetest, töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktidest, Puidu kvaliteedi ja markeerimise nõuetest, raielangi piiride märgistamisest, raietehnoloogiast, rajatiste korrashoidmise tingimustest jms; tagama oma töötajate varustatuse tööks vajalike ning kaasaegsete töökaitsevahenditega (turvariided ja muud isikukaitsevahendid) ning tagama nende instrueerimise töökaitsevahendite ja -võtete kasutamise osas; 4.2.9. vastutama töötamisel tööohutuse eest; 4.2.10. saatma kolme Päeva jooksul RMK-le e-posti teel teada oma töötajaga toimunud tööõnnetusest ning esitada tööõnnetuse kohta täiendavat informatsiooni RMK-lt saadud teatise vormil, millel tuleb näidata järgmised andmed: tööõnnetuse toimumise aeg, töötaja ametinimetus, tehtav tööliik, tööõnnetuse raskusaste ja lühikirjeldus, 4.2.11. raiel ja kokkuveol järgida õigusakte ja teha kõik endast oleneva, et vältida metsa tervisliku ja ümbritseva keskkonna seisundi halvenemist, samuti rakendada tehnoloogiaid, tehnilisi vahendeid ja töövõtteid, mis ei kahjusta kasvavat metsa, pinnast ning ümbritsevat keskkonda; 3 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 5. Sanktsioonid 5.1. Juhul, kui raieala vastuvõtmisel on RMK-l pretensioone kokku lepitud Tööde nõuetekohasuse kohta (sh materjali kvaliteet), määrab ta Töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui Töövõtja ei kõrvalda puudusi nimetatud tähtajaks, on RMK-l õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kahjusumma arvutamisel on aluseks RMK kirjalik pretensioon, milles on ära näidatud kahju arvestuse kalkulatsioon koos kahjuks arvestamise põhjustega. Pärast pretensioonide kõrvaldamist koostavad Pooled raieala vastuvõtu akti. 5.2. Juhul, kui Töövõtja ei nõustu RMK pretensioonidega Tööde kvaliteedi kohta, võib ta nõuda Töödele ekspertiisi määramist. Ekspertiisi kulud kannab Töövõtja. Juhul, kui ekspertiis tõestab RMK pretensioonide alusetust, on Töövõtjal õigus ekspertiisi kulud RMK-lt sisse nõuda. 5.3. Juhul kui Töövõtja on jätnud metsamaterjali kokkuvedamata või rikkunud metsamaterjali kvaliteeti, on RMK-l õigus nõuda leppetrahvi, mille suurus 50 eurot kokkuvedamata või kahjustatud metsamaterjali tihumeetri eest. 5.4. Juhul kui Töövõtja on kokkuvedanud raidmed ja tüvesed, mida ei ole võimalik hakkida, on RMK-l õigus nõuda leppetrahvi, mille suuruseks on 35 eurot iga hakkimiseks mittekõlbliku metsamaterjali tihumeetri eest ning raidmete ja tüveste virna likvideerimine Arendaja jaoks sobilikuks toimub Töövõtja kulul. 6. Lepingu lõpetamine 6.1. RMK-l on õigus käesolev Leping üles öelda, kui Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu on RMK korduvalt rakendanud punktis 5 toodud sanktsioone. 6.2. Töövõtjal on õigus käesolev Leping üles öelda Tööde lõpetamise võimatuse korral RMK süül. 6.3. Juhul, kui Tööde lõpetamine muutus võimatuks kummagi Poole süüta, ei ole Pooltel õigust rakendada sanktsiooni. 7. Vääramatu jõud 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida Pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma (Vääramatu jõud, VÕS § 103). Nimetatud asjaolud peavad olema tõendatavad ning vaatamata eelnimetatud ettenägemata asjaoludele, on Pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Lepingus mõistetakse Vääramatu jõuna Riigikogu või valitsuse õigusakti, ülestõusu, üldstreiki, massilisi rahutusi, sõda, loodusõnnetust, tormikahjustust, metsatulekahju, metsade sulgemist tuleohu tõttu, teede (sh metsateede) kasutamise piiramist või keelamist Poolte asukoha haldusüksuses, metsapinnase mittekandvust ja muid asjaolusid, mis oluliselt ja vääramatult takistavad Lepingu täitmist ning muid Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad Pooled aktsepteerivad Vääramatu jõuna. 7.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud Vääramatu jõu tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele. 7.3. Kui Vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 kalendripäeva, loetakse, et Tööde lõpetamine muutus võimatuks kummagi Poole süüta. Sellisel juhul ei ole kummalgi Poolel õigus nõuda teiselt Poolelt Lepingu Vääramatu jõu asjaolude mõjust tulenenud mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist. 4 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 8. Teadete edastamine 8.1. Üks Pool edastab Lepinguga seotud teated teise Poole Lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Lepingupoolt. 8.2. Teadete edastamine toimub telefoni, e-posti või faksi teel, va juhtudel, kui Lepingus on ette nähtud teate kirjalik vorm. Kirjalikud teated saadetakse teisele Poolele posti teel tähitud kirjaga või antakse teisele Poolele üle allkirja vastu. 8.3. Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. 9. Lõppsätted 9.1. Pooled kohustuvad hoidma konfidentsiaalsena kõik seoses Lepingu täitmisega teatavaks saanud isikuandmed, samuti usalduslikud ning ärisaladusteks peetavad andmed. 9.2. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema Poole poolt allakirjutamise momendist või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad Pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Kui Lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus kostja asukohajärgses kohtus. 9.4. Leping on sõlmitud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki Pool saab ühe eksemplari. Poolte andmed ja allkirjad: Riigimetsa Majandamise Keskus Töövõtja Eesti Geoloogiateenistus Registrikood 70004459 Registrikood 77000387 Sagadi küla, Haljala vald 45403 Aadress: Fr. R. Kreutzwaldi 5 Lääne-Viru maakond 44314 Rakvere, Lääne-Viru maakond RMK Kirde regioon Aadress:Ussimäe küla, Rakvere Telefon 630 2333 vald, 44204, Lääne-Virumaa E-post [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ Avo Siilak Alvar Soesoo regiooni juht direktor
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel