Põhjaveekogumite seisundi hindamise leping

LEPING nr4-1/19/35 Põhjaveekogumite seisundi hindamine Keskkonnaagentuur (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel direktor Taimar Ala, ja Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi töövõtja), mida esindab direktor Alvar Soesoo, kes tegutseb majandus-ja taristuministri 13.04.2017 käskkirja 1.1-1/17-080 kinnitatud moodustamisotsuse ja põhimääruse alusel, edaspidi nimetatud ka pool või ühiselt pooled, sõlmivad alljärgneva kokkuleppe (edaspidi leping): 1. Üldsätted 1.1. Lepingu esemeks on töövõtja poolt tellija huvides lepingu lisas nimetatud töö “Põhjaveekogumite seisundi hindamine” (edaspidi töö) tegemine lepingus ja selle lisas kokkulepitud tingimustel. 1.2. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepingu ja selle lisaga. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Viimati nimetatud tööde ja toimingute teostamine ning teenuste osutamine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud ja teenuse lepingu raames. 1.3. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisast ning lepingu muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Hiljem sõlmitud lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleerib ajaliselt varasema muudatuse ees. 2. Lepingu täitmine 2.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on tutvunud töö teostamise mahuga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö lepingujärgseks teostamiseks ning ta ei ole rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva õigusakti sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat kohustust. 2.2. Teostatava töö nõuded on toodud lähteülesandes - lisas 1. 2.3. Kui töövõtja kasutab töö teostamiseks alltöövõtjaid kohustub ta tagama ja nõudma alltöövõtja poolt teostatava töö kvaliteedi vastavuse lepingu tingimustele ning kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamise. Töövõtja vastutab töö teostamisel kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. 2.4. Töövõtja kohustub esitama punktis 1.1 nimetatud valmis töö tellijale ja Põhjaveekomisjonile esmaseks kooskõlastamiseks hiljemalt 29.05.2020 ning lõpparuande tellijale esitamise tähtaeg on 01.07.2020. 2.5. Tellija edastab töövõtjale töö tegemiseks 2007–2019. a põhjaveeseire andmed (Riikliku keskkonnaseire lähteandmed KESEst, joogivee andmed Terviseameti andmebaasist (exceli formaadis) ja vee erikasutuslubade alusel tehtud seire andmed (exceli tabelina) (edaspidi lähteandmed). Tellija edastab lähteandmed töövõtjale masintöödeldaval kujul hetkeseisnuna 1 kuu jooksul peale lepingu sõlmimist ja viimase seisu 1. jaanuariks 2020. Lähtetase hindamisel on 2007-2009. Juhul, kui tellija hilineb lähteandmete edastamisega töövõtjale, pikenevad punktis 2.4 fikseeritud töö esitamise tähtajad lähteandmete edastamisega hilinenud päevade arvu võrra. 1 2.6. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise tähtaegu või mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest. 2.7. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt. 2.8. Tellija kohustub töö üle vaatama 20 tööpäeva jooksul arvates töö esitamisest ning vajaduse korral esitama töövõtjale oma pretensioonid töö lepingule mittevastavuse kohta, andes lisatähtaja paranduste tegemiseks. 2.9. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Aktis peab olema välja toodud lepingunumber, teostatud tööd ja tasumisele kuuluv summa koos käibemaksuga. 2.10. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse avastada ka tööde tegemise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel. 3. Autoriõigused 3.1. Töövõtja loovutab tellijale töö tulemuseks olevate teoste (kirjalik aruanne jt materjalid vastavalt lepingu lisa punktile 5) suhtes kõik varalised autoriõigused. 3.2. Isiklike autoriõiguste osas, mille loovutamist seadus ei võimalda, annab töövõtja tellijale käesoleva lepinguga loa vastavate õiguste teostamiseks seadusega lubatud maksimaalses mahus ja ulatuses. Nimetatud luba on antud kogu õiguste kehtivuse ajaks koos all- litsentside andmise õigusega. 3.3. Varalised autoriõigused loetakse tellijale loovutatuks ja isiklike õiguste litsents antuks alates töö eest makstava tasu laekumisest töövõtja arveldusarvele. 3.4. Töövõtjale jääb õigus kasutada töö tulemusi oma põhitegevuses. 4. Töövõtjale makstav tasu 4.1. Tellija kohustub tasuma töö eest 78 523 eurot (seitsekümmend kaheksa tuhat viissada kakskümmend kolm eurot), mis sisaldab kõiki kulusid, makse ja tasu autoriõiguste eest (edaspidi tasu). Tasu makstakse pärast punktis 2.9 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti alla kirjutamist poolte poolt. 4.2. Tasu makstakse 21 päeva jooksul pärast arve kättesaamist. 4.3. Töövõtja esitab tellijale arve Eesti e-arve standardile vastavalt. E-arve esitatakse kasutades riigi poolt loodud e-arveldaja infosüsteemi (https://www.rik.ee/et/e-arveldaja) või e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info http://www.fitek.ee). Arve esitatakse pärast seda, kui poolte kontaktisikud on allkirjastanud töö lõpparuande üleandmise- vastuvõtmise akti ning töö on teostatud ja üleantud lepingus sätestatud tingimustel ja korras. 4.4. Töövõtja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule, sisaldama makse teostamiseks vajalikke andmeid (dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev, töö nimetus või kirjeldus, lepingu kuupäev ja number ning tellija kontaktisiku nimi) ja vastama käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 4.5. Arve, mille töövõtja väljastab enne poolte poolt vastava akti allkirjastamist, ei kuulu tasumisele. 4.6. Lepingut rahastab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK), mille tarbeks sõlmivad KIK ja tellija sihtfinantseerimise lepingu. KIK-i finantseerimise kord on kättesaadav KIK-i kodulehel: www.kik.ee. 2 4.7. Töövõtja kinnitab, et: 4.7.1 on tutvunud punktis 4.6 nimetatud korraga ja tal ei ole selles toodud tingimuste, nõuete ja tähtaegade suhtes pretensioone; 4.7.2 on teadlik asjaolust, et kui tellija ja KIK-i vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu alusel KIK keeldub tellijale väljamakse tegemisest, on töövõtjal nõudeõigus tellija, mitte KIK-i vastu. 5. Poolte vastutus 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 5.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on tellijal õigus teha töövõtjale hoiatus ja ettepanek rikkumine tellija poolt määratud täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldada. 5.3. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid kohustusi või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus leping lõpetada. Sellisel juhul tasub tellija ainult nõuetekohaselt teostatud töö eest. 5.4. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas, mille võrra töö jäi teostamata. 5.5. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on pooltel õigus leping üles öelda. 5.6. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 5.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). 5.8. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega kaitstud teost, et vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik sellise nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist tellijalt. 5.9 Kui töövõtja on töö teostamiseks kasutanud alltöövõtjaid ja ei ole seda tehes järginud lepingu punkti 8.8 ning KIK teeb seetõttu finantskorrektsiooni tulemusel tellijale tagasinõude, kohustub töövõtja tasuma finantskorrektsiooniga tellijale tekitatud kulud sh tasuma tagasinõude summa ja finantskorrektsiooni menetluse käigus tekkinud muud kulud. 6. Poolte esindajad 6.1. Tellija esindaja töö tegemise juhendamisel, töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel, töö kvaliteedi kontrollimisel ning töö vastuvõtmisel, sh üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel, on keskkonnaanalüüsi juhtivspetsialist Kristiina Ojamäe, tel 5561 1710, e-posti aadress [email protected]. Nimetatud esindaja töökohustustest eemalviibimisel (puhkus, välislähetus, haigus, töövõimetus või muu taoline), on esindaja andmehaldusosakonna peaspetsialist Kristiina Olesk, tel 673 6617, e-posti aadress [email protected]. 6.2. Töövõtja esindaja on hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi, tel +372 5613 5128, e-posti aadress [email protected]. 6.3. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse e-posti teel lepingus nimetatud aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. 3 6.4. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite (telefoni, e- postiaadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise rekvisiidi muutumisest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt saadetud teated on pooled kätte saanud. 7. Lepingu kehtivus, muutumine ja lõpetamine 7.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on digiallkirjastanud lepingu ja kehtib kuni lepingu nõuetekohase täitmiseni. 7.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingut muuta sooviv pool esitab muudatusettepanekud teisele poolel kirjalikult, kes on kohustatud ettepaneku läbi vaatama ja teisele poolele vastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest 7.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 7.4. Lepingu võib igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 7.5. Lepingu tellijapoolsel ülesütlemise korral tasub tellija faktiliselt teostatud töö eest. 8. Lõppsätted 8.1. Tööd teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad (teenistujad) ega tellija töötajatega (teenistujatega) seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige on tellija töötaja (teenistuja) või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija töötajale (teenistujatele). 8.2. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna lepingu kehtivuse ajal teated pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 8.3. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu lepingu kehtivuse ajal avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta va juhul, kui see on õigusaktide kohaselt poolele kohustuslik. Erandina on poolel õigus avaldada informatsiooni kolmandatele isikutele kui see on vajalik lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning pool paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamisekeelu. 8.4. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles kokkulepitud õiguste ning kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja poolt ettevõtte üleandmise tulemusena. 8.5. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub töövõtjaga vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi saavutamise ja lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise. 8.6. Kui töövõtja annab lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale tekkinud kahju. 8.7. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise käigus huvide konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikult huvide konfliktist, on ka kohustatud viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide konflikti ulatuse. 8.8. Töövõtja kinnitab, et alltöövõtjate kasutamise korral on ta järginud kehtivaid õigusakte mh riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud asutusesisest ostude korraldamise protseduuri. 4 9. Vaidluste lahendamine 9.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse poolte vaheliste läbirääkimiste teel. 9.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud. 9.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 9.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, andest igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga. 9.5. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui või eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist ja heast usust. 10. Poolte rekvisiidid Tellija Töövõtja Keskkonnaagentuur Eesti Geoloogiateenistus Registrikood 70009540 Registrikood 77000387 Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn F.R.Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala Alvar Soesoo direktor Direktor 5  Lepingu nr 4-1/19/ 35 lisa 1 LÄHTEÜLESANNE 1. Taust 23. oktoobril 2000. a. võeti vastu Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (edaspidi VPRD). VPRD artikli 4 kohaselt on direktiivi keskkonnaeesmärk muuhulgas ka põhjaveekogumite vee hea seisundi saavutamine. Direktiivi kohaselt võib põhjaveekogumi seisund olla hea või halb ja hinnatakse nii selle keemilist kui ka koguselist seisundit. Põhjaveekogum on heas seisundis juhul, kui nii selle keemiline kui ka koguseline seisund on hea. Vastasel juhul on põhjaveekogumi seisund halb. Põhjaveekogumi seisundit hinnatakse vastavalt 2013. aastal koostatud põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale, mille koostas Keskkonna- ministeeriumi tellimusel Infragate Eesti AS. Põhjaveekogumite vee seisundi hindamiseks, kaitse ja kasutamise korraldamiseks on Eestis levivatest veekihtidest moodustatud põhjaveekogumid. VPRD kohaselt tuleb hinnata kõikide põhjaveekogumite seisund. Kui põhjaveekogumi seisundi hindamise tulemusel saadakse teada, et põhjaveekogum ei ole hea seisundis või selle hea seisund on ohustatud, siis tuleb rakendada VPRD artiklit 11. Põhjavee seisundi hinnangu töö tulemused on aluseks veemajanduskava meetmeprogrammile. VPRD artikli 11 alusel koostab iga liikmesriik keskkonnaeesmärkide ehk põhjaveekogumi hea seisundi saavutamiseks meetmeprogrammi. Meetmeprogramm peab sisaldama vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse üld- ja detailplaneeringute ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavade koostamisel, uuesti läbi vaatamisel ja muutmisel. Meetmeprogrammi meetmete rakendamise tõhusust hinnatakse pideva põhjaveeseire ja põhjaveekogumite seisundi hindamise abil. 2. Eesmärk Töö eesmärk on hinnata vastavalt 2013. aastal koostatud põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale kõigi põhjaveekogumi seisundid ning anda hinnang seisundi hinnangute usaldusväärsusele. Antud töö käigus hinnatakse seisundid 2019. aastal Eesti Geoloogiateenistuse töös „Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine“ poolt välja pakutud põhjaveekogumite järgi. Samuti on töö eesmärgiks anda hinnang põhjaveekogumite seisundis toimunud muutustele võrreldes kehtivates veemajanduskavades esitatud samade põhjaveekogumite seisundite hinnangutega. 3. Töövõtja tegevused lähteülesande lahendamiseks 3.1 teenuse osutamiseks peab pakkuja seatud eesmärkide saavutamiseks moodustama analüüsimeeskonna, kellel on varasem kogemus põhjaveekogumitega seotud uuringute teostamisel. Meeskonnas peab olema vähemalt üks liige, kellel on magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase geoloogias ja on spetsialiseerunud hüdrogeoloogilisele valdkonnale. 3.2 lähteülesande punktis 4 nimetatud materjalidega tutvumine; 3.3 Keskkonnaagentuuri, Terviseameti ja ettevõtete omaseire lähteandmete alusel kõikide põhjaveekogumite keemiliste ja koguseliste seisundite hindamine; 3.4 põhjavee keemilise seisundi hinnangu kokkuvõtte juures tuleb selgitada, kuidas on 6  kogumi keemilise seisundi lõpphinnangus arvestatud erinevate seirepunktide põhjavee kvaliteedi piirväärtuste ja saasteainete läviväärtuste ületamisi; 3.5 arvestama, et juhul, kui saasteainesisaldus põhjaveekogumi ühes või mitmes seirepunktis ületab saasteainesisalduse läviväärtust või põhjavee kvaliteedi piirväärtust, loetakse põhjaveekogumi keemiline seisund veeseaduse § 327 lõike 5 kohaselt siiski heaks, kui põhjavee seireandmete analüüsitulemuste ja arvutuslike prognooside alusel ning arvestades saasteaine kontsentratsiooni, kogust ja mõju ulatust põhjaveekogumile ja sellest sõltuvatele ökosüsteemidele, võib järeldada, et: 1) põhjaveekogumi saasteainesisaldus ei ohusta põhjaveekogumi head keemilist seisundit või selle saavutamist ega kujuta märkimisväärset keskkonnaohtu; 2) põhjaveekogumi keemilise seisundi näitajate muud väärtused vastavad põhjaveekogumi hea keemilise seisundi näitajate väärtustele; 3) joogiveena kasutatavast või kasutamiseks kavandatavast põhjaveest joogivee tootmiseks vajalike veepuhastustoimingute ulatuse vähendamiseks on tagatud, et põhjavee keemiline seisund ei halvene; 4) põhjaveekogumi saasteainesisaldus ei halvenda märkimisväärselt põhjavee kasutamist inimtegevuseks; 3.6 kokkuvõtte koostamine sellest, kuidas põhjavee saasteainesisalduse kasvusuundumuse hindamine eri vaatluspunktides on kaasa aidanud põhjaveekogumis püsivate või oluliste saasteainesisalduse kasvusuundumuste või saasteainesisalduse tagasipöördumise kindlakstegemisele; 3.7 põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi tabelite, ülevaatekaartide ja graafikute koostamine; 3.8 põhjaveekogumi seisundi hinnangutele usaldusväärsuse andmine põhjaveekogumite kaupa; 3.9 põhjaveekogumite seisundis toimunud muutustele hinnangu andmine võrreldes kehtivates veemajanduskavades esitatud samade põhjaveekogumite seisundite hinnangutega; 3.10 kooskõlastama kavandatava töö teostamise täpsema metoodika ja tulemused Põhjaveekomisjoniga ning esitlema tööd Põhjaveekomisjonile töö vaheetapis ja lõppetapis. 3.11 korraldama töö tegemise ajal kolm koosolekut, mille eesmärgiks on arutada töö tegemisel tekkinud probleeme, kui kaugele on jõutud andmete koondamisel, analüüsimisel, testide tegemisel ning missugused on järgmised plaanitavad tegevused. Koosolekul peaks lisaks töö teostajale osalema Keskkonnaministeeriumi (kontaktisik: Kersti Türk), Keskkonnaagentuuri (kontaktisikud: Kristiina Ojamäe, Kristiina Olesk) ja Keskkonnaameti (kontaktisik: Ingrid Vinn) põhjavee valdkonna esindaja. 4. Töö teostamiseks vajalikud materjalid 4.1 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik; 4.2 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest; 4.3 veeseadus; 4.4 keskkonnaministri 29.12.2009 määrus nr 75 „Põhjaveekogumite moodustamise kord …“; 4.5 Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade; 4.6 veemajanduskavade ettevalmistamiseks tehtud tööd Keskkonnaministeeriumi kodulehel; 4.7 Põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kriteeriumite ja metoodika väljatöötamine. Infragate Eesti AS. 2012; 4.8 Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp, II etapp. OÜ Hartal Projekt. 2014; 4.9 Põhjaveekogumite seisundi hindamine III etapp. Eesti Geoloogiakeskus. 2014; 7 4.10 Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 2019; 4.11 Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2012; 4.12 Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikool. 2019; 4.13 Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk. Tallinna Ülikool. 2015; 4.14 vesikondade veemajanduskavad perioodiks 2015-2021; 4.15 2007–2019. a põhjaveeseire andmed (Riikliku keskkonnaseire lähteandmed KESEst, joogivee andmed Terviseameti andmebaasist (exceli formaadis) ja vee erikasutuslubade alusel tehtud seire andmed (exceli tabelina). Keskkonnaagentuur edastab kõik need lähteandmed masintöödeldaval kujul. Lähtetase hindamisel on 2007-2009. aasta keskmine (valitud testidel); 4.16 Pinnaveekogumite seisundiinfo; 4.17 veekasutuse aastaaruanded; 4.18 keskkonnaministri käskkirjad põhjaveevarude kinnitamise kohta; 4.19 põhjaveevaru bilansi aruanded põhjaveekihi ja haldusüksuste kaupa; 4.20 Guidance on Groundwater Status and Trend Assessment, Guidance Documents No 18; 4.21 Analysis of Pressures and Impacts. Guidance Documents No 3; 4.22 Technical report (no.6) on groundwater dependent terrestrial ecosystems. Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC). European Communities, 2011; 4.23 Guidance Document No 18. Guidance on Groundwater Status and Trend Assessment. Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC). European Communities, 2009; 4.24 Kvaternaari põhjaveekihtidest moodustatud põhjaveekogumites ja maapinnalt esimestest aluspõhjalistest põhjaveekihtidest moodustatud põhjaveekogumites ohtlike ainete sisalduse uuring. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2018; 4.25 Kvaternaari põhjaveekihtidest moodustatud põhjaveekogumites ja maapinnalt esimestest aluspõhjalistest põhjaveekihtidest moodustatud põhjaveekogumites ohtlike ainete sisalduse uuring. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2013; 4.26 Nitraatiooni ja taimekaitsevahendite võimalikud allikad nitraaditundliku ala põhja- ja pinnavees. Keskkonnaagentuur. 2017; 4.27 Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna Maastikukaitsealal. Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool. 2019 (töö valmimisel). 5. Töö tulemused Töö lõpptulemuseks on kirjalik aruanne tehtud tegevustest ja saadud tulemustest. Töö aruandeks on nimetatud tegevuste raames valmivad kirjalikult esitatavad dokumendid ning nende dokumentide ettevalmistamiseks kasutatud/koondatud elektrooniline taustinformatsioon tabelite, kaartide, graafikute või andmestike kujul. Töö sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema nii eesti kui inglise keeles. Töö tulemuste kohta esitatakse aruanne koos tabelite ja kaardikihtidega Keskkonnaagentuurile elektrooniliselt. 8 6. Töö teostamise etapid ja tähtajad Töö koosneb ühest vaheetapist ja lõppetapist. Vaheetapi aruandes tutvustatakse selleks hetkeks olemasolevate andmete põhjal töö metoodikat, kuidas viiakse läbi seisundi hindamise testid, mis andmeid kasutatakse, mis väljundeid (nt graafikuid, kaarte) konkreetsete testide puhul koostatakse ja mis järeldusi selle kõige põhjal võimalik teha on. Töö I etapi vahearuanne esitatakse Tellijale ja Põhjaveekomisjonile kooskõlastamiseks 30.09.2019. Töö lõpparuanne esitatakse Keskkonnaagentuurile ja Põhjaveekomisjonile (koos esitlusega) kooskõlastamiseks hiljemalt 29.05.2020. Töö lõpparuande Keskkonnaagentuurile esitamise tähtaeg on 01.07.2020. 9