Rahvusarhiivi hindamisotsus

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 18.03.2019 15:55 Adressaat: Info <[email protected]> Teema: Hindamisotsus Manused: Eesti Geoloogiateenistuse dokumentide hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks.asice Tere Teile on saadetud Rahvusarhiivi poolt hindamisotsus nr 5-1/19/7 . Lugupidamisega Karine Pärnapuu haldusbüroo spetsialist 6938000 HINDAMISOTSUS Tallinn 18.03.2019 nr 5-1/19/7 Eesti Geoloogiateenistuse dokumentide hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks I Üldosa 1.1 Hindamise alus Hindamise alus on arhiiviseaduse (RT I, 21.03.2011, 1) § 7 lg 2. 1.2 Hindamise eesmärk ja rakendusala Hindamise eesmärk on Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi teenistus) dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamine. Hindamisele kuuluvad teenistuse tegevuse tulemusel loodud ja saadud ning edaspidi loodavad ja saadavad dokumendid. Eelnevalt on Rahvusarhiivi poolt hinnatud: - 02. veebruari 2010 hindamisotsus nr 53 „Finantsplaneerimise ja raamatupidamise arvestuse ning varade haldamise ja hoolduse käigus tekkiva teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks“; - 23. detsembri 2010 hindamisotsus nr 538 „Infoallikate ja infotehnoloogia haldamise käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks“; - 05. mai 2011 hindamisotsus nr 251 „Töö- ja teenistussuhete ning töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks“; - 15. novembri 2018 hindamisotsus nr 64 „Eesti Geoloogiafondi arhiiviväärtuse väljaselgitamine“. II Hindamise läbiviimine 2.1 Hindamise alusdokumendid Hindamisel lähtuti arhiiviseadusest, arhiivieeskirjast, Rahvusarhiivi kogumispõhimõtetest (09.03.2017), Rahvusarhiivi varasematest hindamisotsustest, teenistuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja 2019. aasta dokumentide liigitusskeemist ning teenistuse dokumentidest. 2.2 Arhiivimoodustaja ülevaade ja hinnatavate dokumentide kontekst Eesti Geoloogiateenistus moodustati alates 2018. aasta 1. jaanuarist Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava riigiasutusena. Vastavalt teenistuse põhimäärusele (majandus- ja taristuministri 13. aprilli 2017 käskkirja nr 1.1-1/17-080 lisa) on teenistusel järgnevad põhiülesanded: 1) geoloogiline kaardistamine; 2) maapõueressursside otsingute ja uuringute teostamine; 3) keskkonnageoloogiliste uuringute teostamine; 4) meregeoloogiliste uuringute teostamine; 5) geofüüsikaliste uuringute teostamine; 6) maapõuealaste andmebaaside loomine, täiendamine ja hoidmine; 7) puursüdamike ja geoloogilise materjali süstematiseerimine ja hoidmine; 8) hüdrogeoloogiliste uuringute teostamine; 9) põhjavee, mereranniku ja seismoseire; 10) maapõuekasutuse alaste ettepanekute tegemine valitsusasutustele; 11) maapõuealase teabe vahendamine avalikkusele. Teenistus on Eesti Geoloogiafondi pidaja (teenistuse direktori 20. juuni 2018 käskkiri nr 1.1-1/18-26). Vastavalt geoloogiafondi põhimäärusele (kinnitatud juhatuse liikme allkirjaga 01. novembril 2016.) on fondi ülesandeks fundamentaal- ja rakendusuuringute aruannete, kaartide, bilansside ja muu dokumentatsiooni hoiustamine ning vahendamine kasutajatele, elektrooniliste ja käsikirjaliste geoloogiliste aruannete arvele võtmine, korrastamine ja säilitamine ning E-andmebaasi FOND täiendamine. Teenistus võib osutada järgnevaid teenuseid: 1) maavarade kvaliteedi ja varude eksperthinnangute koostamine; 2) maapõuekasutusega kaasnevate keskkonna ja hüdrogeoloogiliste mõjude eksperthinnangute mudelite koostamine; 3) laboriteenuste osutamine; 4) põhjavee kvaliteedi ja varu hindamise uuringute koostamine; 5) merepõhja ja mandriosa kivimite füüsilis-mehaaniliste omaduste ja töödeldavuse uurimine. Teenistuse koosseisu kuuluvad: 1) rakendusgeoloogia osakond; 2) hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakond; 3) geoloogilise kaardistamise ja informatsiooni osakond; 4) üldosakond. Teenistust juhib direktor, keda nõustab alaline nõukogu. Nõukokku kuuluvad kaks esindajat valdkonna eest vastutavast ministeeriumist ja üks esindaja Keskkonnaministeeriumist, Rahandusministeeriumist, Teaduste Akadeemiast, Rektorite Nõukogust, Eesti Geoloogia Seltsist ja Tööandjate Keskliidust. Nõukogu ülesanne on koordineerida riigi, ülikoolide ja ettevõtjate vahelist koostööd geoloogiliste uuringute valdkonnas, kaasates selleks vajadusel valdkonna eksperte ning hinnata maapõuepoliitika elluviimist teadus- ja uurimistegevuse valdkonnas. Teenistuse teadusnõukogu (moodustatud direktori 30. jaanuari 2018 käskkirjaga nr 9) ülesandeks on arutada ja planeerida teadus- ja arendusküsimusi ning hinnata ja kinnitada teadus- ja arendustaotlusi ja projektide lõpparuandeid. 2 (4) 2.3 Hindamise käik Hindamise viis läbi Rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna arhivaar-inspektor Tiia Siir, kes külastas teenistust ja tutvus hinnatavate dokumentidega. Selgitusi andis juhiabi-personalispetsialist Maris Lanno. Hindamisotsuse kavand esitati teenistusele tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks. Hindamise käigus selgitati välja, et oluline teave Eesti Vabariigis läbiviidud geoloogilistest fundamentaal- ja rakendusuuringutest on koondatud Eesti Geoloogiafondi. Rahvusarhiiv hindas geoloogiafondi 2018. aastal. Hindamise tulemusel omistati arhiiviväärtus geoloogiliste uuringute aruannetele, maavarude koondbilanssidele (kuni 2006, edaspidi koostab koondbilansse Maa- amet), maardlate nimistu registrikaartidele ja vanade karjääride mäeeraldistele. Hindamise tulemusel käigus jõuti järeldusele, et arhiiviväärtuslikud on üldkäskkirjad ja teadusnõukogu otsused, mis annavad ülevaate teenistuse juhtimisest ja arendus- ja teadustegevuse korraldamisest. Huvipakkuvat teavet teenistuse tegevusest sisaldavad ka juhtkonna ja olulisemate töögruppide memod ning mitmesugused koostöökokkulepped erinevate teadus- ja arendusasutustega. Teenistust nõustava alalise nõukogu koosolekute protokollid ja ettepanekud sisaldavad teavet erinevate valdkondade esindajatelt ja ekspertidelt ning on seetõttu arhiiviväärtuslikud. Arhiiviväärtus omistatakse ka aastaraamatutele, mis annavad ülevaate teenistuse tegevusest aasta jooksul. Otsuses on välja toodud ainult arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid ning vajadusel lühidalt kirjeldatud nende sisu ja/või tekkimise konteksti. Hindamisotsuse III osas on funktsioonide ja sarjade esitamisel aluseks võetud teenistuse 2019. aasta liigitusskeem. III Hindamisotsus Arhiiviväärtuslikud on: (1) Direktori üldkäskkirjad (2) Teenistuse koosolekute memod Juhtkonna ja olulisemate töögruppide koosolekute memod. (3) Koostöökokkulepped Teenistuse kokkulepped rahvusvahelistes organisatsioonides osalemisest jms. (4) Teenistuse teadusnõukogu otsused Teadusnõukogu otsused koos aruannetega. (5) Alalise nõukogu koosolekute protokollid ja ettepanekud IV Hindamisotsuse rakendamine Hinnatud dokumentide haldamiseks lisab teenistus oma dokumentide liigitusskeemi ja arhiivi koosseisu ülevaatesse arhiiviväärtuslikuks hinnatud sarjade juurde märke AV ja arhiiviväärtuseta sarjade juurde märke H koos viitega käesolevale otsusele. 3 (4) Arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid kuuluvad üleandmisele Rahvusarhiivi vastavalt arhiivieeskirjale. Dokumentide, mis ei saanud arhiiviväärtust, hävitamine viiakse läbi ja dokumenteeritakse vastavalt arhiivieeskirjale. (allkirjastatud digitaalselt) Toivo Jullinen riigiarhivaari asetäitja 4 (4)