Kiri

dd """" ""dd"ddd dd ¯ 15401:002:0322 """ """" dddd " ddddddddd " "" " " dddd15401:002:0041 "" " d dd"15401:002:0191 dddd"" " "" dddd" " dddd 15401:002:0053 """" """""ddd " " " " " dd "" GA004 (Kõrtsi) asukoha skeem ddddd "" """ " " " " ddd dddd " " """" """ dd " " " dd 43701:001:0117 d" 15401:002:0462 15401:002:0123 dddd dddd ddd dd Eesti topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000 " ddd" " """ " "" 43701:001:0131 "" "" dd d " ddd d"" Kaardileht nr 6443 15401:002:0189 " ddd " " dd ¯ "ddd """" " "" "" 43701:001:0111 ddd"""" " 15401:002:0634 dd 2 1 . ! ! . GA004 . ! Kõrtsi GA004 Aseri . ! 15401:002:0323 Suurkõrtsi 4 ! . 43701:001:0132 15401:002:0292 3 ! . 43701:001:0054 GA005 . ! Piiripunkti nr X Y Aluskaart: Maa-amet 2019 1 6591432,53 667329,37 2 6591440,04 667472,07 0 50 100 200 Meetrit 1:4 000 43701:001:0147 3 6591282,90 667358,26 4 6591320,45 667292,40 Plaan on koostatud L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis, kõrgussüsteem EH2000 Aluskaart: Maa-amet 2019 Virumaa graptoliitargilliidi geokeemiline uuring Leppemärgid GA004 (Kõrtsi) uuringuruumi plaan M 1:4 000 Gr lisa 4 ! . GA001; Kavandatav puurauk Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd " """" """" "" . ! 1; Teenindusala nurgapunktid Tee avalik kasutus Kreutzwaldi 5 Taotleja: Uuringuruumi teenindusala piir "Maaparandushoiuala Eesti Geoloogiateenistus 44314, Rakvere Katastriüksuse piir (Maaamet; 16.1.19) Ranna või kalda ehituskeeluvöönd Teostaja: Kreutzwaldi 5 Kure; Maardlad (23.1.2018) Ranna või kalda piiranguvöönd Eesti Geoloogiateenistus 44314, Rakvere dddElektripaigaldise kaitsevöönd Koostas: vanemgeoloog Johannes Vind 12.03.2019 dddSideehitise kaitsevöönd ddd           Lisa 1 ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA TAOTLUS 1. Taotleja 1.1. Eesti Geoloogiateenistus 1.3. Aadress: Kreutzwaldi 5, 44314, 1.2. Äriregistri kood: 77000387 Rakvere 2. Uuringuruum 2.1. Nimetus: Virumaa graptoliitargilliidi geokeemilise uuringu uuringuruumid 2.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Lääne- ja Ida-Virumaa (10 uuringuruumi lahustükkidena) 1. GA001 (Kurna puurauk): Viru-Nigula vald, Kurna küla 2. GA002 (Kuresoo puurauk): Lüganuse vald, Uljaste küla 3. GA003 (Uljaste puurauk): Lüganuse vald, Uljaste küla 4. GA004 (Kõrtsi puurauk): Viru-Nigula vald, Kõrkküla 5. GA005 (Kestla puurauk): Viru-Nigula vald, Kestla küla 6. GA006 (Põhja-Kiviõli puurauk): Lüganuse vald, Varinurme küla 7. GA007 (Saka puurauk): Toila vald, Saka küla 8. GA008 (Järve puurauk): Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa 9. GA009 (Aa puurauk): Lüganuse vald, Aa küla 10. GA010 (Ereda puurauk): Toila vald, Vitsiku küla 2.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala: 11,35 ha 3. Töö teostaja 3.1. Ettevõtja nimi: Eesti Geoloogiateenistus 3.3. Aadress: Kreutzwaldi 5, 44314, 3.2. Äriregistri kood: 77000387 Rakvere 4. Tööde iseloom 4.1. Üldgeoloogilise uurimistöö nimetus ja lähteülesanne: ja maht Virumaa graptoliitargilliidi geokeemiline uuring 4.2. Uurimissügavus: kuni 67 m 4.3. Puuraukude arv: 10 4.4. Uuringukaeveõõnte arv: – 4.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine 4.6. Geofüüsikalised tööd: puuraugu gammakarotaaž 4.7. Muud sihtotstarbelised tööd: kivimite keemilise koostise laboratoorne analüüs 4.8. Ajutiste ehitiste loetelu: – 4.9. Loa taotletav kehtivusaeg: 3 aastat 5. Lisade loetelu 5.1. Riigilõivu tasumist tõendav dokument [x] 5.2. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [ ] Loa taotleja: Alvar Soesoo direktor /allkirjastatud digitaalselt/ nimi amet allkiri  ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA TAOTLUS Virumaa graptoliitargilliidi geokeemiline uuring SELETUSKIRI RAKVERE 2019  Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________ Virumaa graptoliitargilliidi geokeemiline uuring Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse seletuskiri 1) Üldgeoloogilise uurimistöö lähteülesanne Riigikogu poolt 06.06.2017 vastuvõetud otsus „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ sätestab ühe riigi maapõuepoliitika põhisuunana, et „Geoloogilise informatsiooni kogumiseks ja maapõueressursside kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis vähemalt säilitavad ning hoiavad ajakohasena olemasoleva teadmusbaasi“. Graptoliitargilliit (edaspidi ka GA) on orgaanilist ainest sisaldav peeneteraline settekivim, mida geoloogilises kirjanduses käsitletakse ka metalliderikka põlevkivina, kuna see kivim sisaldab sageli märkimisväärsetes kogustes mikroelemente nagu V, Mo, Co ja U. Teadmiste omamine nende keemiliste elementide sisaldusest GA levialal on Eesti riigile oluline, hindamaks GA potentsiaali võimaliku tulevikumaavarana, aga teisalt ka keskkonnakaitselisi aspekte silmas pidades. V, Mo ja Co kuuluvad nn ’akumetallide’ hulka, mille järele on maailmas järjest süvenev nõudlus seoses elektriautode tootmise kiire kasvuga. Seepärast on Euroopa Liit (EL) huvitatud nende metallide otsingutest-uuringutest liikmesriikides ning nii V kui ka Co on kantud EL-i kriitiliste toormete nimekirja (http://ec.europa.eu/growth/sectors/raw- materials/specific-interest/critical_en). Olemasolev GA geokeemiline andmestik ei ole ajakohane, sest vastavad uuringud on läbi viidud enam kui 40 aastat tagasi ning tol ajal teostatud laboratoorsete analüüside täpsusaste on teadmata, vajades verifitseerimist kaasaegse laboratoorse aparatuuri abil teostatavate uuringutega. Eesti puursüdamike hoidlates säilitatakse enam kui 20 000 kasti puursüdamikke, kuid valdav enamik säilitatavatest puursüdamikest on karbonaatkivimid ning GA kihind on olemas vaid vähestes hoiustatavates Lääne- Eestist pärit puursüdamikes. Põhja-Eesti alal (Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa) 1970ndatel–1980ndatel aastatel puuritud puursüdamikes aga vastav läbilõike osa kas puudub või on olnud vaid osalise puursüdamiku väljatulekuga. Viimasel paaril aastakümnel on GA proove kogutud ka Põhja-Eesti pankranniku paljanditest ja kahest puuraugust Suur-Pakri saarel (Loode-Eestis), kuid neid on analüüsitud Taltechis läbiviidud spetsiifiliste teadusuuringute tarbeks. Käesolev uuring seab põhieesmärgiks Türisalu kihistu GA kohta olemasoleva geokeemilise, geoloogilise läbilõike ehituse ja litoloogilise teabe verifitseerimise kaasaegsete uuringumeetoditega selleks valitud kümnes uuringuruumis, mis jäävad Lääne-Virumaa idaossa või Ida-Virumaale. Uurimistöö käigus võrreldakse varasemates Eesti Geoloogiafondi aruannetes esitatud uuringute tulemusi uue puursüdamiku läbitöötamisel saadava andmestikuga. Uute laborianalüüside tegemisel kaasaegse aparatuuriga täieneb geokeemiline andmestik paljude uute parameetritega, sh näiteks Ni, Cu, haruldaste muldmetallide ja paljude teiste mikroelementide sisalduste teabega. Uute uuringupuuraukude asukohad on valitud piirkondades, kus praktiliselt ei ole säilinud GA puursüdamikke, seega puudub võimalus proovide kogumiseks muul moel kui uute puurimiste käigus saadava puursüdamiku abil. Kuna puuraukude asukohad valitakse varasemate puurimiskohtade lähedusse andmete verifitseerimise eesmärgil, ei saa käesolevat uurimistööd käsitleda kui maavarade otsingut, maavaravarude arvelevõtmist ega maardlate eraldamist, vaid Maapõueseaduse § 4 lg 1 alusel on tegemist teadusuuringuga. 2) Üldgeoloogilise uurimistöö kirjeldus, iseloom ja maht Türisalu kihistu (Pakerordi lade, Alam-Ordoviitsiumi ladestik) GA kihind levib lääne-idasuunalise vööndina Lääne- ja Põhja-Eestis. Suuremad paksused esinevad Lääne-Eestis ning ida suunas toimub Türisalu kihistu GA kihindi aeglane väljakiildumine. GA levikuala kesk- ja idaosas, Kunda – Jõhvi linnade vahelisel alal, on 1980ndate aastate uuringute alusel eristatud mõnevõrra kõrgenenud kontsentratsioonides mikroelementide levikut, mis Toilast ida poole uuesti vähenevad. Samuti väheneb ida suunas ka GA lasundi paksus (<2 m). Üldgeoloogilise uurimistöö tegemiseks väljavalitud GA leviala jääb Kunda ja Jõhvi linnade vahelisele maa-alale, eelkõige selles piirkonnas esinevate kõrgenenud V ja Mo sisalduste tõttu, mida on võrdlemisi vähe uuritud. Eesti Geoloogiafondi aruannete materjali läbitöötamisel on selgunud, et enamus GA __________________________________________________________________________________ Virumaa graptoliitargilliidi geokeemiline uuring 2  Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________ keemilisi analüüse teostati 1970ndatel – 1980ndatel aastatel poolkvantitatiivsetel meetoditel, mille tänapäevane usaldusväärsuse aste on väga madal. Varasemate uuringuaruannete kvaliteedikontrolli andmetest nähtub, et erinevused kivimite tõelise geokeemilise koostiste ja poolkvantitatiivselt määratud koostiste vahel võivad olla märkimisväärsed (enamasti 20–40%, mõnel juhul aga kuni 200%). Sealjuures sisaldab olemasolev andmestik enamasti infot vaid nelja kuni kuue mikroelemendi kohta. Kaasaegsete analüüsimeetoditega määratakse geoloogilistes proovides samaaegselt enam kui mitmekümne keemilise elemendi sisaldus. Vahetult Türisalu kihistu GA kihi all lasub üldgeoloogilise uurimistöö tarbeks valitud alal Kallavere kihistu oobolusliivakivi, mis sisaldab suuremal või vähemal määral lukuta brahhiopoodide fosfaadistunud kodade detriiti. Arvestades puurimistööde maksumust ja töömahukust, on samades puuraukudes mõistlik läbindada GA kihindile järgnevalt ka Kallavere kihistu oobolusliivakivi ning lõpetada puurimine Kallavere kihistu lamamis olevas Tiskre kihistu purdkivimites (planeeritavad puuraugud peaksid ulatuma vähemalt 2 m sügavusele Kallavere/Tiskre kihistu piirist, et oleks võimalik teostada geofüüsikalisi uuringuid gammakarotaaži sondi abil, mis täpsustaks kivimite litoloogilisi piire). Kallavere kihistu oobolusliivakivi paksus varieerub uuritaval alal varasemate puursüdamike andmestiku alusel 1,5 – 3 meetri piires. Käesoleva geokeemilise andmestiku verifitseerimisele suunatud uurimistöö käigus on kaasaegsete geokeemiliste andmebaaside koostamise huvides mõistlik kompleksselt teostada nii GA kui ka selle lamamis oleva oobolusliivakivi ja lasumis oleva glaukoniitliivakivi geokeemilised uuringud. Üldgeoloogilise uurimistöö teostamiseks on kavandatud 10 puurauku, mis omakorda moodustavad kolm põhja-lõunasuunalist profiili (joonis 1). Joonis 1. Ülevaatekaart planeeritavatest puuraukudest ning GA uuritust puudutav faktiline teave. Rajatavad puuraugud (teenindusalade nurgapunktide koordinaadid on esitatud vastavatel graafilistel lisadel): 1. GA001 (Kurna puurauk); graafiline lisa 1: Kurna uuringuruumi plaan M 1:4 000 2. GA002 (Kuresoo puurauk); graafiline lisa 2: Kuresoo uuringuruumi plaan M 1:4 000 3. GA003 (Uljaste puurauk); graafiline lisa 3: Uljaste uuringuruumi plaan M 1:4 000 4. GA004 (Kõrtsi puurauk); graafiline lisa 4: Kõrtsi uuringuruumi plaan M 1:4 000 5. GA005 (Kestla puurauk); graafiline lisa 5: Kestla uuringuruumi plaan M 1:4 000 6. GA006 (Põhja-Kiviõli puurauk); graafiline lisa 6: Põhja-Kiviõli uuringuruumi plaan M 1:4 000 7. GA007 (Saka puurauk); graafiline lisa 7: Saka uuringuruumi plaan M 1:4 000 8. GA008 (Järve puurauk); graafiline lisa 8: Järve uuringuruumi plaan M 1:4 000 9. GA009 (Aa puurauk); graafiline lisa 9: Aa uuringuruumi plaan M 1:4 000 10. GA010 (Ereda puurauk); graafiline lisa 10: Ereda uuringuruumi plaan M 1:4 000 __________________________________________________________________________________ Virumaa graptoliitargilliidi geokeemiline uuring 3  Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________ Tabel 1. Rajatavate puuraukude ja uuritavate kivimite tasemete andmed. PA Eeldatav Haldus- Asustus- Asukoht Katastriüksuse X Y sügavus Eeldatav läbilõige number üksus üksus (lähiaadress) tunnus (m) Katend 0,5 m; Kesk- ja Viru- Alam-Ordoviitsiumi Kurna Kunda GA001 6596001,1 657025,0 29 Nigula 90202:005:0319 kivimid 18-20 m; küla metskond 155 vald Türisalu kihistu 1,5 m; Kallavere kihistu < 2m Katend 4 m; Kesk- ja Alam-Ordoviitsiumi Lüganuse Uljaste Sonda GA002 6588481,3 658002,2 45 75101:001:0120 kivimid 30 m; Türisalu vald küla metskond 2 kihistu 1 - 1,5 m; Kallavere kihistu ~3 m Katend 7 m; Kesk- ja Alam-Ordoviitsiumi lubjakivid 45-46 m; Lüganuse Uljaste Sonda GA003 6583751,3 658241,0 61 75101:001:0140 Türisalu kihistu < 1 m; vald küla metskond 4 Kallavere kihistu puudub; jätkub Tiskre kihistu Katend 2 m; Kesk- ja Viru- Alam-Ordoviitsiumi GA004 6591407,7 667416,0 30 Nigula Kõrkküla Uustalu 15401:002:0292 kivimid 17-18 m; vald Türisalu kihistu 1,5-2 m; Kallavere kihistu 1,5-2m Katend 1 m; Kesk- ja Viru- Alam-Ordoviitsiumi Kestla Sonda GA005 6589187,8 666147,2 37 Nigula 15401:001:0379 kivimid 25 m; Türisalu küla metskond 112 vald kihistu 1,5 m; Kallavere kihistu 1,5-2m Katend 1,5-2 m; Kesk- ja Alam-Ordoviitsiumi Lüganuse Varinurme Sonda GA006 6583633,2 664946,9 48 75101:001:0226 kivimid 35-36 m; vald küla metskond 100 Türisalu kihistu <1 m; Kallavere kihistu ~2m Katend 1,5-2 m; Kesk- ja Alam-Ordoviitsiumi Toila Kohtla kivimid 22-23 m; GA007 6592545,2 684534,8 35 Saka küla 32001:001:0259 vald metskond 231 Türisalu kihistu 1,5 m; Kallavere kihistu ~2,5- 3m Katend 1-1,5 m; Kesk- ja Alam-Ordoviitsiumi Kohtla- Järve Ahtme kivimid 46-47 m; GA008 6589101,4 683879,0 60 32201:001:0110 Järve linn linnaosa metskond 127 Türisalu kihistu 1 m; Kallavere kihistu ~2,5- 3m Katend 1-1,5 m; Kesk- ja Alam-Ordoviitsiumi Lüganuse Kohtla kivimid 36-37 m; GA009 6586557,8 681926,3 48 Aa küla 43701:003:0330 vald metskond 4 Türisalu kihistu 1 m; Kallavere kihistu ~2,5- 3m Katend ~1 m; Kesk- ja Alam-Ordoviitsiumi Toila Vitsiku Kohtla GA010 6580666,8 682883,5 67 32002:003:0042 kivimid 53-54 m; vald küla metskond 21 Türisalu kihistu 1 m; Kallavere kihistu ~1 m Kokku: 460 __________________________________________________________________________________ Virumaa graptoliitargilliidi geokeemiline uuring 4  Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________ 3) Uuringuruumide ja nende teenindusalade kirjeldus ja asukoha valiku põhjendus; andmed varasema uurituse, maakasutuse, hoonestuse, kommunikatsioonide ning piirangualade, sh keskkonnatingimuste kohta Uuringuruumid on koondatud üldnimetuse Virumaa graptoliitargilliidi geokeemilise uuringu uuringuruumid alla. Luba taotletakse puurimistööde teostamiseks kümne lahusmaatükina paikneva uuringuruumi jaoks. Uurimistöö meetodid ja eesmärk on kõigis uuringuruumides sama ning seetõttu taotletakse teostatavate tööde jaoks ühtset luba. Uuringuruumide teenindusalade pindalad on minimaalsed (0,49–4,39 ha, kokku 14,22 ha) ning nende piirid kattuvad teenindusalade omadega. Kõigis uuringuruumides on esmaseks uurimisobjektiks Türisalu kihistu GA ning eesmärgiks on olemasoleva geokeemilise ja litoloogilise teabeandmestiku verifitseerimine. Uuringuruumid on valitud põhimõttel, et oleks võimalik verifitseerida varasematest graptoliitargilliiti läbindanud puursüdamikest teostatud uuringute käigus kogutud andmestikku. Seetõttu paiknevad uute puuraukude asukohad verifitseeritavate puuraukude lähikonnas. Uuringuruumide teenindusaladel on välistatud hoonete, kitsenduste (tehnovõrgud jm), kaitstavate loodusobjektide ning muude piirangute paiknemine. Iga uuringuruum paikneb ühe katastriüksuse piires ning kõik teenindusalad peale GA004 (Suurkõrtsi) paiknevad riigimaal. Uuringuruumide läheduses paiknevad piiranguvööndid on näidatud graafilistel lisadel 1 kuni 10. Kuna mõnede uuringuruumide (nt GA003 Uljaste) piirkonnas on rohkelt objekte, mida seadus nõuab plaanil esitada ning kuna plaani loetavus kannataks 1:10 000 mõõtkava kasutades, siis on käesolevas taotluses graafiliste lisade plaanid koostatud mõõtkavas 1:4000. Türisalu kihistu GA geokeemilist iseloomustust on käsitletud näiteks aruannetes ja publikatsioonides Pukkonen, (1989); Petersell et al., (1991); Loog ja Petersell, (1994); Petersell, (1997). Lähiminevikus on graptoliitargilliiti käsitletud mitmetes teadusartiklites, näiteks Voolma et al., (2013); Hade ja Soesoo, (2014); Soesoo ja Hade, (2014). Olenevalt uurimistööst või teadusartiklist käsitletakse Rakverest ida poole jäävat GA levikuala kolmanda geokeemilise vööndina. Seejuures on alale iseloomulik suuremate M, V ja U kontsentratsioonide esinemine võrreldes mujal Eesti alal leviva GA-ga. Praeguse uuringu fookuses on esmajoones V ja Mo sisalduste andmestiku verifitseerimine, kuna olemasolevad aruanded osutavad nende metallide kõrgenenud sisalduste võimalikule esinemisele Rakvere ja Jõhvi linnade vahelisel alal. GA001 (Kurna), GA002 (Kuresoo) ja GA003 (Uljaste) puuraugud on kavandatud GA nn. kolmanda geokeemilise vööndi lääneossa ning moodustavad põhja-lõunasuunalise profiili. Verifitseeritakse vastavalt puuraukude 1002, A799 ja F228 andmeid. GA paksused puurimiste piirkonnas on 1,2 kuni 1,5 m, paksuste vähenemine toimub lõuna suunas. Kallavere kihistu paksused on umbes 1,8 kuni 1,9 meetrit. Eeldatavasti on selles piirkonnas suurimad V kontsentratsioonid. GA001 Kurna puuraugu uuringuruum jääb vahetult avalikult kasutatava tee kaitsevööndist (VID: 17160) välja. GA002 Pada-Aru uuringuruumiga kattuv maaparandushoiuala (ULJASTE 2/PÜ-114) ei sea teadaolevalt puurimistele piiranguid. GA003 Uljaste uuringuruumist läänes paikneb Uljaste järv ning Uljaste maastikukaitseala. Uuringuruumist idas paikneb kalda piiranguvöönd. Mõlemad jäävad uuringuruumi teenindusalast välja. GA004 (Kõrtsi), GA005 (Kestla) ja GA006 (Põhja-Kiviõli) puuraugud on kavandatud GA nn. kolmanda geokeemilise vööndi keskossa ning moodustavad põhja-lõunasuunalise profiili. Verifitseeritakse vastavalt puurauke 340, 373 ja 1074. Türisalu kihistu paksus jääb vahemikku 0,8 kuni 1,8 meetrit ning Kallavere kihistu paksus 1,5 kuni 2,3 meetrit. GA004 (Kõrtsi) asub eramaal Suur-Kõrtsi lubjakivikarjäärist lääne pool Suurkõrtsi lubjakivimaardla alal (maardla ID 14468). Uurimistöö taotlusega koos esitatakse maaomaniku nõusolekut tõendav dokument. __________________________________________________________________________________ Virumaa graptoliitargilliidi geokeemiline uuring 5  Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________ GA005 (Kestla) uuringuruum jääb lõunasse lähedalasuva kuivenduskraavi kalda piiranguvööndist ning tehnorajatiste piiranguvöönditest. GA006 (Põhja-Kiviõli) uuringuruum jääb lõunasse Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäärist (kaevandamisloa nr KMIN-045). Rajatava puurauguga läbindatakse Põhja-Kiviõli uuringuvälja 6. plokki. GA007 (Saka), GA008 (Järve), GA009 (Aa) ja GA010 (Ereda) puuraugud on planeeritud eelpool mainitud geokeemilise vööndi idaosasse ja moodustavad põhja-lõunasuunalise profiili. Kuna selles piirkonnas ulatub GA leviala kaugemale lõunasse, on profiilile vastavalt kavandatud kolme asemel neli puurauku. Selles piirkonnas on Türisalu kihistu GA paksused 1,0 kuni 1,4 meetrit. Vaid viimane, GA010 (Ereda) puurauk on lähedal GA lõunapoolsele väljasuidumisalale ja seal on GA paksus umbes pool meetrit. Kallavere kihistu paksus on 1 kuni 2,8 meetrit, olles paksem profiili põhjaosas (GA007). GA007 (Kaasikvälja) uuringuruumi teenindusalaga kattuv maaparandushoiuala (SAKA 2) ei tekita teadaolevalt puurimistöödele piiranguid. GA008 (Järve) uuringuruum on paigutatud asukohta, mis väldib tehnovõrkudest tulenevaid kitsendusi. GA009 (Aa) uuringuruumi teenindusala paikneb maaparandushoiualal (TUHAVÄLJA 2), mis teadaolevalt ei tekita uuringutele piiranguid. GA010 (Ereda) uuringuruum asub kitsendustega aladest eemal. 4) Kasutatavad uurimismeetodid, üldgeoloogilise uurimistööga rikutud maa korrastamise kirjeldus Üldgeoloogilise uurimistöö käigus toimub südamikpuurimine Lääne- ja Ida-Virumaal kolmel põhja-lõunasuunalisel profiilil: ligikaudu Aseri joonel, ligikaudu Kiviõli joonel ning ligikaudu Kohtla-Järve joonel (puuraukude asukohtade koordinaadid on esitatud tabelis 1). Rajatakse kokku 10 puurauku, millest väljatava puursüdamiku läbimõõt on vähemalt 83 mm. Puursüdamiku nõutav väljatulek aluspõhja kivimitest on vähemalt 85%. Puursüdamik ladustatakse kastidesse ja transporditakse järgnevateks uuringuteks Arbavere puursüdamikuhoidlasse (Lääne-Virumaa, Kadrina vald). Puurimise eeldatav kogumaht on ligikaudu 460 m, sh ühe puuraugu puurimissügavuseks on arvestatud 29–67 m, sõltuvalt Türisalu kihistu ning selle all lasuva Kallavere kihistu lasumusest, mille paksused suurenevad lõuna suunas. Puurimise täpne sügavus oleneb geoloogilise läbilõike iseärasustest, eriti kvaternaarisetete paksusest. Töö koosseisu kuni 67 m sügavuse puuraugu rajamisel arvestatakse: • transporti (kuni 150 km Tallinnast); • agregaadi montaaži ja demontaaži; • kvaliteetset südamikpuurimist; • põhjaveetaseme määramist; • gammakarotaaži teostamist; • puuraugu likvideerimist vastavalt ettenähtud korrale. Laboratoorsete analüüsidega selgitatakse välja GA geokeemiline koostis (makro- ja mikrokomponendid). Laboratoorsete analüüside maht selgub uurimistöö tegemise käigus. __________________________________________________________________________________ Virumaa graptoliitargilliidi geokeemiline uuring 6  Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________ 5) Kavandatava üldgeoloogilise uurimistööga ei kaasne olulisi keskkonnahäiringuid ega negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele Üldgeoloogilise uurimistöö tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata. Puuritakse kümme 29–67 m sügavusega puurauku. Rohkem loodusressursse nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslikku mitmekesisust (loomastik, taimestik) ei kasutata. Kasutatavad puurmasinad ja -agregaadid tarbivad energiat ettenähtud koguses. Uuringupunktide rajamiseks kasutatakse töökorras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning seega välditakse avariiohtlikke olukordi. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Uurimistöö käigus keskkonnaohtu või riski põhjustavat müra ja vibratsiooni ei tekitata. Tööga ei kaasne negatiivset mõju põhjustavaid heiteid vette, õhku ja pinnasesse, samuti ei kaasne ohtlikku valgust, soojust, kiirgust ja lõhna. Piirkonnas olevaid kaitsealuseid loomaliike ning loodusalasid, vääriselupaikasid ja püsielupaikasid uuringuga ei häirita ega kahjustata. Puurimistegevus ei tekita suurõnnetuste või katastroofide ohte nagu järske kliimamuutusi (sh kõrbestumist või pinnase erosiooni) või üleujutusi. Üldgeoloogilise uurimistöö tegemine ei mõjuta looduslikku mitmekesisust, lähipiirkonnas olevate loodusvarade kättesaadavust, kvaliteeti ja taastumisvõimet. Samuti ei halvendata keskkonna vastupanuvõimet, kuna ei ületata õigusaktidega kehtestatud nõudeid (sh tiheasustusega alad, kultuurilised ja arheoloogilised väärtused). Uuringupunktidest võetakse proovid laboritöödeks, mis viiakse akrediteeritud laborisse, kus pärast proovide tegemist ja nõuetekohast säilitamist antakse materjal üle jäätmekäitlejale. Seega ei teki uuringu käigus jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik. Kavandatava tegevuse asukohtades ei muudeta (ei halvendata) inimeste tervist ja elanikkonna heaolu. Puuraugud likvideeritakse seaduses ettenähtud korras esimesel võimalusel pärast põhjaveetaseme mõõtmist ning gammakarotaaži teostamist. 6) Üldgeoloogilise uurimistöö ajakava Esitatud tööde ajakava on hinnanguline ja võib ettenägematutel põhjustel muutuda. Tööde ajakava alates loa kättesaamisest: 1) ettevalmistustööd – 4 kuud; 2) välitöö: puuraukude rajamine, proovide võtmine, põhjaveetasemete mõõtmine – 7 kuud; 3) laboratoorsed tööd algavad välitöö järgselt ja kestavad kuni 6 kuud; 4) uuringuaruande koostamine – 7 kuud. Kokku: 2 aastat Uuringuloa taotluse seletuskirja koostas: Johannes Vind, [email protected] Vanemgeoloog Rakendusgeoloogia osakond Eesti Geoloogiateenistus Palume üldgeoloogilise uuringutöö luba saata elektrooniliselt aadressile: [email protected] __________________________________________________________________________________ Virumaa graptoliitargilliidi geokeemiline uuring 7  Eesti Geoloogiateenistus __________________________________________________________________________________ Kasutatud kirjandus: Hade, S., and Soesoo, A., 2014, Estonian graptolite argillites revisited: a future resource? Oil Shale, v. 31, p. 4–18. Loog, A., and Petersell, V., 1994, The distribution of microelements in Tremadoc graptolitic argillite of Estonia: Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, p. 57–75. Petersell, V., 1997, Dictyonema argillite, in Raukas, A. and Teedumäe, A. eds., Geology and Mineral Resources of Estonia, Tallinn, Estonian Academy Publishers, p. 313–326. Petersell, V., Kivisilla, J., Pukkonen, E., Põldvere, A., and Täht, K., 1991, Evaluation of Ore Events and Mineralization Points in Estonian Bedrock and Crystalline Basement (EGF identifier 4523): Geological Survey of Estonia, Tallinn (in Russian), 284 p. Pukkonen, E.M., 1989, Major and minor elements in Estonian graptolite argillite: Oil Shale, v. 6, p. 11– 18. Soesoo, A., and Hade, S., 2014, Black shale of Estonia: moving towards a Fennoscandian-Baltoscandian database: Труды Карельского научного центра Российской академии наук, p. 103–114. Voolma, M., Soesoo, A., Hade, S., Hints, R., and Kallaste, T., 2013, Geochemical heterogeneity of Estonian graptolite argillite: Oil Shale, v. 30, p. 377–401, doi:10.3176/oil.2013.3.02. __________________________________________________________________________________ Virumaa graptoliitargilliidi geokeemiline uuring 8  Koostatud:19.03.2019 13:32:17 Siseriiklik maksekorraldus Asutuse töötaja: Kätlin Kaljuvee Asutus: MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Töökood: 20190319884873 Maksja registrikood: 70003158 Sisestatud: 19.03.2019 Sisestamise kanal: Xtee Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus Dokumendi number: 20012511 E-riigikassa konto number: 1200000029 EUR Saaja nimi: KESKKONNAAMET Saaja registrikood: 70008658 Saaja konto number: 2900081664 Valuuta: EUR Summa: 200.00 Viitenumber: Makse väärtuspäev: 19.03.2019 Selgitus: N900/7 19.03.2019 Üldgeoloogilise uuringuloa taotlus - Virumaa grapt Eelarve: Kinnitan: Kinnitan: asutuse juht juhataja raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist pitsat pitsat