Kiri

ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA TAOTLUS JÕHVI-1 MAGNETANOMAALIA UURINGURUUM SELETUSKIRI RAKVERE 2019  1. Üldgeoloogilise uurimistöö lähteülesanne ja uuringuruumi asukoha valiku põhjendus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv Eesti Geoloogiateenistus taotleb üldgeoloogilise uurimistöö luba sihtotstarbelise geoloogilise uurimistöö tegemiseks Jõhvi-1 magnetanomaalia uuringuruumis. Kavandatav töö ei kvalifitseeru maavarade otsinguks, kuna uurimistöö eesmärk ei ole maavarade leviku uurimine, potentsiaalsete maardlate väljaeraldamine ega maavaravaru arvelevõtmine. Eesti Geoloogiateenistus on saanud riigilt ülesande viia läbi Eesti aluskorrakivimite geokeemilised uuringud Eesti ala kristalse aluskorra geokeemilise andmebaasi koostamiseks ja aluskorrakivimites metalse maagistumispotentsiaali hindamiseks. Sel eesmärgil on vajalik teostada puurimistöid koos kaasnevate geofüüsikaliste uuringutega ning viia puurimise käigus saadavast puursüdamikust läbi kivimite geokeemilised uuringud tänapäevasel tasemel. Tegemist on omaaegsete geokeemiliste uuringute andmestiku verifitseerimisega kaasaegse laborianalüütika alusel. Varasemate geokeemiliste uuringute käigus, mis toimusid enne II Maailmasõda ja 1960ndatel aastatel, tehtud geokeemiliste analüüside täpsusaste ei vasta tänapäevastele rahvusvahelistele CRIRSCO uuringustandarditele. Kordusanalüüside tegemine varem puuritud puursüdamikest ei ole aga tehniliselt võimalik, sest enamus puursüdamikest on hävinud ning säilinud puursüdamikes puuduvad kordusproovimiste läbiviimiseks vajalikud intervallid (omaaegse proovimise käigus võeti proovimiseks kogu puursüdamik). Uuringuruumi asukoha valikul on lähtutud varasemalt läbiviidud uuringutest Jõhvi magnetanomaalia piirkonnas (Linari 1940; Erisalu ja Arvisto 1969; EGF 3032). Nende uuringute käigus eraldati nii magnetiliste kui ka gravimeetriliste mõõtmiste alusel välja kolm eraldiasuvat anomaalset ala, mille piires teostati kontrollpuurimistöid. Käesoleva uuringu raames keskendutakse kõrgeima magnetvälja väärtustega lääneanomaaliale (Jõhvi-1), mille piires soovitakse teostada puurimistöid (joonis 1). Joonis 1. Jõhvi magnetanomaalia ala koos varasemate uuringute käigus puuritud süvapuuraukude asukohtadega (punased täpid tähistavad puurauke, kus on teada raudkvartsiitide esinemine) ja magnetvälja isojoontega. Punase raamiga on tähistatud lääneanomaalia ala. Aluskaart: Maa-amet.  2. Lühiülevaade uuringuruumi ja selle varasema uurituse kohta 2.1 Uuringuruum Taotletav Jõhvi-1 magnetanomaalia uuringuruum pindalaga 26,17 ha paikneb Ida-Virumaal, Jõhvi vallas, Kotinuka külas, riigile kuuluval katastriüksusel Kohtla metskond 38 (tunnus: 25201:005:0314). Uuringuruumi teenindusala paikneb maatulundusmaal, mis on valdavalt kaetud metsaga. Kogu taotletav teenindusala kattub maaparandussüsteemi KÕRVE/TTP-472 PÜHAJÕE hoiualaga (tunnus: 1106700010050001). Uuringuruumist lõunas paikneb vooluveekogu kalda piiranguvöönd (tunnus: 11067000100500011E), idas Kõrve-Toila kõrvalmaantee (tee nr 13105). Põhja ja lääne suunas jätkub maatulundusmaa. Uuringuruumi piirist lõunas ~75 m kaugusel kulgevad elektri- ja gaasipaigaldise kaitsevöönd ning ~200 m kaugusel Tallinn-Narva põhimaantee. Uuringuruumi teenindusala plaan on esitatud taotluse graafilise lisana. Plaani mõõtkava 1 : 5000 on valitud ruumiobjektide detailse näitamise huvides. 2.2 Varasem uuritus Jõhvi magnetanomaalia piirkonnas on varasemate uuringute käigus teostatud gravimeetrilised ja magnetomeetrilised (maapealsed ja aeromagnetilised) geofüüsikalised uuringud ning puuritud 16 settekivimeid vertikaalset läbivat ning kristalsetesse aluskorrakivimitesse lõikuvat puurauku, millest seitsmes on tõestatud magnetiliste raud- ehk magnetiitkvartsiitide levikut magnetanomaalia ala aluskorrakivimites (Linari 1940; Erisalu ja Arvisto 1969; EGF 3032). Jõhvi raudkvartsiite on enamasti samale andmestikule toetudes käsitletud veel nii Eesti süvakaardistamise aruannetes (Puura ja Kuuspalu 1966) kui ka mitmetes ülevaatlikes väljaannetes (Luha 1946; Petersell jt 1985; Petersell jt 1991). Jõhvi-1 magnetanomaalia uuringuruumi alale on varasemate uuringute käigus puuritud viis puurauku (Jõhvi I, Jõhvi II, F1, F4 ja F11). Puursüdamikuna on neist säilinud vaid Jõhvi I ja Jõhvi II, millest puuduvad mitmed kivimkompleksid (sh raudkvartsiite sisaldavad intervallid). 2.3 Geoloogilise läbilõike kirjeldus Lihtsustatud geoloogilise läbilõike kirjeldus puursüdamiku F4 (1118) alusel: 0–8m Kvaternaarisetted 8 – 26,5 m Ordoviitsiumi ladestu Väo, Kandle, Sillaoru ja Toila kihistu lubjakivi ja dolomiit 26,5 – 30,2 m Ordoviitsiumi ladestu Leetse kihistu glaukoniitliivakivi ja Türisalu kihistu graptoliitargilliit 30,2 – 45,3 m Ordoviitsiumi ja Kambriumi ladestu Kallavere kihistu biodetriiti sisaldav liivakivi ning Tiskre kihistu kvartsliivakivi ja aleuroliit 45,3 – 134,8 m Kambriumi ladestu Lükati kihistu aleuriitsavi ja Lontova kihistu sinisavi ja aleuroliit 134,8 – 160,4 m Ediacara ladestu Voronka kihistu liivakivi ja aleuroliit 160,4 – 208,2 m Ediacara ladestu Kotlini kihistu savi ja aleuroliit 208,2 – 245,4 m Ediacara ladestu Gdovi kihistu liivakivi ja aleuroliit 245,4 – 271,3+ m Paleoproterosoikumi kristalsed kivimid Jõhvi magnetanomaalia alal levivad aluskorras Vaivara moondekivimite kompleksi kivimid: pürokseengneisid, kvarts-päevakivigneisid, biotiit-plagioklassgneisid, amfiboolgneisid ning vähemal määral granaadi- ja kordieriidirikkad gneisid, sh esineb gneisside kompleksis ka ulatuslikke raudkvartsiidi vahekihte. Vaivara moondekivimite kompleksi kivimid on kohati migmatiseerunud, moodustades plagioklass-mikrokliingraniite. Graniitsed sooned lõikavad selgelt nii kompleksi gneisilist struktuuri kui ka raudkvartsiite. Puuraukude paiknemine anomaalia suhtes ning varasem interpretatsioon raudkvartsiitide lasuvusest on esitatud joonisel 2. Joonis 2. Geoloogilise läbilõike oletatav interpretatsioon Jõhvi-1 uuringuruumi alal. 1 – magnetvälja isojooned, 2 – magnetiitkvartsiit (a – puuritud, b – arvatav), 3 – vilgu- alumogneiss, 4 – biotiit- amfibolgneiss, 5 – graniitpegmatiit, 6 – terrigeensed settekivimis, 7 – karbonaatsed kivimid, 8 – puuraugud (a – magnetiitkvartsiiti lõikavad, b – ümbriskivimeid lõikavad, c – puuraugu sügavus meetrites (Petersell jt 1985). Tuleb rõhutada, et senine geoloogilise läbilõike interpretatsioon on sügavalt hüpoteetiline, kuna 50–80 aastat tagasi teostatud puurimiste käigus ei teostatud puuraukude kaldenurga ja asimuudi mõõdistamisi. Geoloogilise läbilõike joonisel esitatud raudkvartsiidi kihtide kallakused on seetõttu oletusliku iseloomuga, põhinedes vaid väikese läbimõõduga (<30 mm ja 42 mm) puursüdamiku visuaalsel kirjeldamisel baseeruval infol. 2.4 Hüdrogeoloogilised tingimused Raudkvartsiitide levikualal lasuvad järgmised veekompleksid (ülalt alla): Kvaternaari veekiht, Ordoviitsiumi - Kambriumi veekiht, Kambrium – Vendi Voronka veekiht ja Kambrium – Vendi Gdovi veekiht. Ordoviitsium – Kambriumi veekihti eraldab Kambrium – Vendi Voronka veekihist Lükati – Lontova veepide ning Kambrium – Vendi Voronka veekihti Kambrium – Vendi Gdovi veekihist Kotlini osaline veepide. Sporaadiliselt esineb vett ka kristalse aluskorra murenemiskoorikus ja lõhedes. 3. Üldgeoloogilise uurimistöö kirjeldus Arvestades senist interpretatsiooni Jõhvi magnetanomaaliat põhjustavate magnetiitkvartsiitide lasuvuse kohta, puuritakse käesoleva üldgeoloogilise uurimistöö käigus uuringuruumi piires kaks uuringupuurauku. Lisaks on uuringuruumi ala piires planeeritud kuni nelja varupuuraugu puurimisvõimalused – varupuuraukude puurimised toimuks juhul kui esmane puurauk ebaõnnestub kas geoloogilistel või tehnilistel põhjustel või kui esimese puursüdamiku kohapealsel kirjeldamisel osutuvad senised interpreteeringud magnetiitkvartsiidi soonte kulgemisest maapõues ebaõigeks. Graafilises lisas on näidatud puuraukude orienteeruvad asukohad, kuid teise puuraugu täpne puurimiskoht selgub alles esimese puuraugu puursüdamiku kirjelduse ning kaasnevate geofüüsikaliste tööde interpretatsiooni tulemusel. Vajadusel rajatakse uuringuruumi alal puurimisplats ning ligipääsutee, millega võib kaasneda osaline raadamine ja pinnase täitmine. Kavandatud puuraugud ulatuvad vertikaalis maksimaalselt kuni 700 meetri sügavusele maapinnast, kuid kuna raudkvartsiidikihid on kallaklasumusega, teostatakse antud juhul suunatud kallakpuurimist ning seetõttu võib puuraukude tegelik pikkus ulatuda kuni 800 meetrini. Puurimine toimub südamikpuurimise teel (puuraugu algdiameeter on soovitavalt 96 mm ning kristalsetes kivimites tõenäoliselt – 75,7 mm; sõltub puurimisagregaadi tehnilistest parameetritest) ning puuraugu kallakusnurk on orienteeruvalt 50 – 60 kraadi maapinnast. Puurimise väljatulek on settekivimitest planeeritud >85% ning kristalsetest kivimitest >90%. Pärast puurimistööde lõppu teostatakse puuraugus geofüüsikalised uuringud kivimkihtide sügavuste täpsemateks määranguteks ning täiendava geotehnilise informatsiooni kogumiseks. Seejärel toimub puursüdamiku põhjalik kirjeldamine, mille käigus võetakse proovid geokeemilisteks ja petrofüüsikalisteks analüüsideks vastavalt tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele. Geokeemilised analüüsid viiakse läbi akrediteeritud laborites kaasaaegsetel meetoditel. Pärast analüüsitulemuste kättesaamist koostatakse nõuetele vastav aruanne. 4. Keskkonnamõju Üldgeoloogilise uurimistöö käigus Jõhvi-1 magnetanomaalia uuringuruumis keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Ainsaks kitsenduseks on uuringuruumi teenindusala kattumine maaparandussüsteemi hoiualaga, millel uurimistöö läbiviimiseks on küsitud kooskõlastus (tekstilisa 1) Põllumajandusametist. Välitöödel lähtutakse Põllumajandusameti poolt seatud tingimustest ning puurimisplatsid ja vajadusel ligipääsuteed rajatakse võimalikult loodust säästval viisil. Üldgeoloogilise uurimistöö teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ning uurimistööga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Pärast puursüdamiku võtmist, sondeerimist ja veetaseme mõõtmist puuraugud likvideeritakse, mille käigus täidetakse need vastavalt liiva, karbonaatse materjali või pinnakatte osas moreeniga ning tihendatakse puurpingi hüdraulika abil. Puurimise teel läbistatud veepidemed taastatakse tamponeerimise (tsementeerimise) teel. Kasvukihi intervall täidetakse puuraugust võetud kasvukihiga. Puuraukude ümbrus taastatakse uuringueelsesse seisukorda ja vajadusel korrastatakse puuragregaadi ning autode liikumise teed. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Puuraukude likvideerimisel lähtutakse maapõueseadusega seatud tingimustest. Kuna suurem osa puuraukudest võetud südamikust võetakse proovimiseks ja kuulub säilitamisele ning puuritud kattepinnas kasutatakse ära puuraukude likvideerimisel, ei teki uuringu käigus kaevandamisjäätmeid, mistõttu ei ole kaevandamisjäätmekava esitamine vajalik. Üldgeoloogilise uurimistööga ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Üldgeoloogilise uurimistöö tegemine ei mõjuta looduslikku mitmekesisust, lähipiirkonnas olevate loodusvarade kättesaadavust, kvaliteeti ja taastumisvõimet, Samuti ei halvendata keskkonna vastupanuvõimet, kuna ei ületata õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Kavandatava tegevuse asukohtades ei muudeta (ei halvendata) inimeste tervist ja elanikkonna heaolu.  5. Tööde ajakava Käesolev tööde ajakava on prognoositav ning võib ettenägematutel põhjustel muutuda. 1. Ettevalmistamine välitöödeks: 3 kuud 2. Välitööd (puuraukude rajamine): 6 kuud 3. Laboratoorsed tööd: 3 kuud 4. Uuringuaruande koostamine: 4 kuud Üldgeoloogilise uurimistöö luba taotletakse kolmeks aastaks. Kasutatud materjalid Bradley, J. 2016. A Review of the Jõhvi Magnetite Deposiit, Estonia. Report prepared for Estonian Ministry of Environment. SRK Consulting (Sweden) AB. Erisalu, E., Arvisto, E. 1969. Aruanne aluskorra uuringust Jõhvi magnetanomaalia alal ja selle ümbruses. EGF 3032. Linari, A. A. 1940. Aruanne sügavpuurimistest Jõhvi lähedal. Tallinna Tehnikaülikooli Toimetused nr 15. Luha, A. 1946. Eesti NSV maavarad. Rakendusgeoloogiline kokkuvõtlik ülevaade. Teaduslik Kirjandus, Tartu. p. 1-176. Petersell, V., Talpas, A., Põldvere, A. 1985. Ottshot ob izutshenii zhelezorudnõh formatsii (Aruanne rauamaakide formatsioonide uurimisest Eesti eelkambriumis). EGF 4159. Petersell, V., Kivisilla, J., Pukkonen, E., Põldvere, A., Täht, K. 1991. Ottshot ob otsenke rudoprojavleni i totshek mineralizatsii v osadotshnom tshehle i kristallitsheskom fundamente Estonii (Maagiilmingute ja mineralisatsioonipunktide hindamine Eesti aluspõhjas ja aluskorras). EGF 4523. Puura, V., Kuuspalu, T. 1966. Metallogenitsheskaja karta Estonskoi SSR m-ba 1:500 000 (Ottshot po teme). Ottshot III. Rudoprojavlenija v kristallitsheskom fundamente utshastkov Iõhvi i Uljaste (Eesti NSV metallogeegeeniline kaart mõõtkavas 1:500 000. Aruanne III. Maagi-ilmingud Jõhvi ja Uljaste ala). EGF 2801. Seletuskirja koostaja: Siim Nirgi Geoloog Eesti Geoloogiateenistus 19.02.2019 Kinnitas : Heikki Bauert Osakonna juhataja Eesti Geoloogiateenistus Palume üldgeoloogilise uurimistöö luba saata elektrooniliselt aadressile: [email protected]  0 100 200 m Asendiskeem M 1:50 000 Kaardileht 6444 (Kohtla-Järve) N 699500 6588000 0 1000 2000 m Leppemärgid 2 Uuringuruumi teenindusala piir, piiripunkt ja selle nr Tee kaitsevöönd 698500 Planeeritav geoloogiline puurauk Kinnismälestise kaitsevöönd Olemasolev geoloogiline puurauk ja selle nr Elektripaigaldise kaitsevöönd 6587500 Kohtla 80201:001 Katastriüksuse piir, nimi ja tunnus Gaasipaigaldise kaitsevöönd Kaitsealuse liigi leviala Sideehitise kaitsevöönd Vääriselupaik Haldusüksuse piir Kalda piiranguvöönd Geodeetiline märk Nr X Y MÄRKUSED: 1 6588000.72 698696.07 1. Koordinaadid L-Est'97 süsteemis, kõrgussüsteem EH2000. Jõ 2. Katastriüksuse piirid Maa-ameti Geoportaalist digitaalselt 2.02.2019. a. To hvi 2 6588114.49 698969.92 3. Kasutatud: Maa-ameti wms-teenus (must-valge põhikaart ja kitsenduste ila va va ld 3 6587363.97 699245.5 andmed). ld 4 6587241.06 699105.8 4. Kogu taotletava uuringuruumi teenindusala kattub maaparandussüsteemi 5 6587167.38 698969.85 KÕRVE/TTP-472 PÜHAJÕE hoiualaga. Pindala 26,17 ha Tel: 630 2333 Ida-Viru maakond Jõhvi vald Gr lisa 1 E-post: [email protected] www.egt.ee JÕHVI-1 MAGNETANOMAALIA F. R. Kreutzwaldi 5 UURINGURUUM Mõõtkava: 44314 Rakvere 1 : 5000 Formaat A3 Koostas: Siim Nirgi allkirjastatud digitaalselt Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus UURINGURUUMI Koostatud: Kinnitas: Heikki Bauert allkirjastatud digitaalselt TEENINDUSALA SKEEM 6.02.2019  E E S T I GEOLOOGIATEENISTUS Lääne-Viru maakond Rakvere linn F. R. Kreutzwaldi tn 5 44314 Teie: 06.02.2019 nr 3-3/19-29 [email protected] Meie: 26.02.2019 nr 14.2-1/5865 Üldgeoloogilise uurimistöö raames tehtavate puuraukude kooskõlastamine Austatud hr Siim Nirgi Esitasite Põllumajandusametile (PMA) kooskõlastamiseks üldgeoloogilise uurimistöö raames tehtavate süvapuuraukude kava Jõhvi-1 magnetanomaalia uuringuruumis, mis asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Kotinuka külas maaparandusehitisele Kõrve/TTP-472 Pühajõe (süsteem 1106700010050 ehitis 001) jääval Kohtla metskond 38 maaüksusel (katastritunnus 25201:005:0314). Planeeritavad puuraukude asukohad on esitatud taotlusele lisatud Jõhvi -1 magnetanomaalia uuringuruumi plaanil, mõõtkava 1: 5000, formaadis A3. PMA Viru keskus on esitatud üldgeoloogilise uurimistöö kavaga tutvunud ning kooskõlastab selle järgmistel tingimustel: 1.Keelatud on sõita läbi kuivenduskraavide; 2.Puurimisel tekkivat hiiba ei või suunata otse kuivenduskraavi; 3.Tööde alustamisest ja lõpetamisest teavitada PMA Viru keskust e-posti aadressil [email protected] või telefonil 554 4054. (allkirjastatud digitaalselt) RAIGO KULDMAA Peaspetsialist Raigo Kuldmaa Viru keskuse peaspetsialist tel 554 4054 Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pma.agri.ee Registrikood 70000071  Koostatud:07.03.2019 21:40:36 Siseriiklik maksekorraldus Asutuse töötaja: Elerin Salumets Asutus: MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Töökood: 20190305373844 Maksja registrikood: 70003158 Sisestatud: 05.03.2019 Sisestamise kanal: Xtee Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus Dokumendi number: 20010190 E-riigikassa konto number: 1200000029 EUR Saaja nimi: KESKKONNAAMET Saaja registrikood: 70008658 Saaja konto number: 2900081664 Valuuta: EUR Summa: 200.00 Viitenumber: Makse väärtuspäev: 06.03.2019 Selgitus: N900/2 04.03.2019 Jõhvi-1 magnetanomaalia uuringuruum Üldgeoloogili Eelarve: Kinnitan: Kinnitan: asutuse juht juhataja raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist pitsat pitsat  ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi Eesti Geoloogiateenistus 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress 77000387 Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314 2. Uuringuruum 2.1. Nimetus Jõhvi-1 Magnetanomaalia Uuringuruum 2.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Kohtla metskond 38, 25201:005:0314 2.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 26,17 3. Töö teostaja 3.1. Ettevõtja nimi Eesti Geoloogiateenistus 3.2. Äriregistri kood / isikukood 3.3. Aadress 77000387 Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314 4. Tööde iseloom 4.1. Üldgeoloogilise uurimistöö nimetus ja lähteülesanne ja maht Jõhvi aluskorrakivimite magnetilise anomaalia geokeemiline uuring Eesti ala kristalse aluskorra geokeemilise andmebaasi koostamiseks ja aluskorrakivimites metalse maagistumispotentsiaali hindamiseks. 4.2. Uurimissügavus, m 700 4.3. Puuraukude arv 2 4.4. Uuringukaeveõõnte arv - 4.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine 4.6. Geofüüsikalised tööd: Puuraugu geofüüsika: magnetiline vastuvõtlikkus, looduslik gammakiirgus, näiv eritakistus, tihedus, indutseeritud elektromagnetväli 4.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid, katsetused jne) Geokeemilised ja petrofüüsikalised analüüsid 4.8. Ajutiste ehitiste loetelu - 4.9. Loa taotletav kehtivusaeg 3 aastat 5. Lisade loetelu 5.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [ ] Loa taotleja: Maris Lanno, juhiabi-personalispetsialist (direktori ülesannetes tema äraolekul) allkirjastatud digitaalselt 08.03.2019