FW: Ooremaa IV kruusakarjääri kaevandamisloa menetluse käigus koostatud eksperthinnang

Saatja: Andres Marandi <[email protected]> Saadetud: 28.01.2019 10:45 Adressaat: Maris Lanno <[email protected]> Koopia: Sten Suuroja <[email protected]>; Heikki Bauert <[email protected]> Teema: FW: Ooremaa IV kruusakarjääri kaevandamisloa menetluse käigus koostatud eksperthinnang Manused: image001.png; image003.png; Eksperthinnang Ooremaa IV.bdoc Maris rega see palun ära sissetulnud kirjana – ma mõtlen mingi vastuse ka välja. Andres _______________________________ Andres Marandi osakonnajuhataja/Head of Department hüdro- ja keskkonnageoloogia osakond/Department of Hydrogeology and Env. Geology Eesti Geoloogiateenistus/Geological Survey of Estonia Tel: +372 630 2339 GSM: +37256135128 Skype: andresmarandi www.egt.ee From: Bert Holm <[email protected]> Sent: Monday, January 28, 2019 9:16 AM To: Andres Marandi <[email protected]> Subject: Ooremaa IV kruusakarjääri kaevandamisloa menetluse käigus koostatud eksperthinnang Austatud Andres Marandi, Saaremaa Vallavalitsuse poole pöördus Saaremaa valla Nõmpa küla kogukonna esindaja tähelepanekuga, et tegevus võimaliku karstilehtri (kurisu) vahetus läheduses võib sea ohtu põhjavee kaitstuse piirkonnas. Nõmpa küla Suurekivi (37301:001:0302) maaüksuse lõunatipus paikneb ca 25 m läbimõõduga ja ca 5m sügavune koonusjas lohk, mis kohalike väitel toimib karstilehtrina. Karstimoodustisena kaitse alla seda objekti võetud pole. Samas, tänaseks on lisaks kõrvalkinnistule rajatud kaevandusele sellesse süvendisse väidetavalt veetud kraavitus, millega juhitakse sinna sadevett kinnistu põhjapiiril asulavalt teelt. Ka on tehtud Suurekivi kinnistul lageraiet. Saaremaa Vallavalitsusele on kogukonna poolt edastatud MSc Rein Perensi poolt koostatud dokument „Eksperthinnang Ooremaa IV kruusakarjääri lähiümbrusesse jäävate karstinähtuste olemuse kohta“, mis jõuab järeldusele, et kõnealuse lehterja moodustise näol on tegemist kunagise liivavõtuauguga. Arvestades augu suurust ja kuju ning seda, et teadaolevalt pole auku väidetavalt liiva võtmiseks kasutatud, tekitab selline väide kohaliku kogukonna seas kahtlusi. Kas Eesti Geoloogiateenistusel on täiendavaid andmeid, mis võiksid kohalikul kogukonnale kinnitada, et Nõmpa küla Suurekivi maaüksusel paiknev auk on pigem inimtekkeline kui, et karstimoodustis, milliseid selles piirkonnas leidub ohtrasti ning mure põhjavee pärast antud juhul pole aktuaalne? Kui tegu oleks siiski pigem karstimoodustisega saaks kohalik omavalitsus koos kogukonna ja maaomanikuga astuda samme karstilehtri parema kaitstuse tagamiseks. Ette tänades Bert Holm Keskkonnaosakonna juhataja Saaremaa Vallavalitsus | Tallinna tn 10, Kuressaare 93819 +372 452 5078 | www.saaremaavald.ee EKSPERTHINNANG OOREMAA IV KRUUSAKARJÄÄRI LÄHIÜMBRUSSE JÄÄVATE KARSTINÄHTUSTE OLEMUSE KOHTA Käesolev eksperthinnang on tehtud AS Level tellimusel. Töö eesmärgiks on selgitada Ooremaa kruusamaardla ümbrusesse jääva Nõmpa karstiala olemust ja looduskaitselist tähtsust. Ooremaa kruusamaardla asub asub Saaremaa valla (varasemalt Lääne – Saaremaa vald ja veelgi varem – Kärla vald) Nõmpa küla maadel. Ooremaa IV kruusamaardla jääb Kuressaare- Sauvere- Mustjala maanteest 1,5-2,0 km lääne poole. Geoloogiliselt paikneb ala Lääne – Saaremaa kõrgustiku lõunanõlval. Maapinna reljeef on üldise lõunasuunalise langusega. Maapinna absoluutkõrgused jäävad käsitletaval alal 30,0 – 40,0 m vahemikku. Lääne - Saaremaa kõrgustik koosneb peamiselt lubilahustega nõrgalt tsementeerunud saviliivmoreenist, mis sisaldab karbonaatset jämepurdu 15 – 35% ulatuses. Ooremaa IV kruusakarjääris on kollakas kuni pruunikashall liivsavist moreenilasund 0,9 – 4,8 m sügavusel. Moreenil lasub valdavalt ida – läänesuunaline Antsülusjärve liivast ja kruusast koosnev rannavall, mis moodustab kaevandatava kihi. Põhjaveetase Ooremaa IV uuringuruumi piires on väga erineval sügavusel, 2,1 – 4,9 m maapinnast, abs. kõrgustel 29,0 – 36,6m. Geoloogilise kaardistamise M 1:50 000 andmetel jääb käsitletav ala Rootsiküla lademe Soeginina kihtide avamusele. 1,5 km ida pool paiknenud kaardistamispuuraugus oli aluspõhja sügavus valdavalt moreenist koosneva pinnakatte all 18,3 m (abs.kõrgus18,3 m). Aluspõhja veekihtide veetase fikseeriti 14,8 m sügavusel (abs.kõrgus 21,8 m). Karsti iseloomustus. Mõisted: Karst: põhja– ja pinnavee lahustavast toimest tingitud nähtus lubjakivi ja dolomiidi esinemisaladel, mille tulemusena tekivad spetsiifilised pinnavormid nagu karrid, karstilehtrid, lohud, kurisud, uurded, lõhed, kanalid, jäänukid, koopad jne. Karstiala: karsti (karstilehtrid, –nõod, –järved, –koopad, –jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse. Kurisu: vee lehtrikujuline neeldumiskoht maapõue, tavaliselt karstiõõnsuse lae sissevarisemisekoht. Pugem: avaus kurisu põhjas või astangu jalamil, kus vesi neeldub maapõue. Karstilehtrite ja allikate kaudu on põhjaveel otsene kokkupuude maapealse veega. Karstilehtrite kaudu valgub sademevesi otse põhjaveekihti, allikates aga avaneb põhjaveevool maapinnale. Karstil on veevaru kujunemisel väga oluline osa. Põhjavee toitumisel karstilõhede kaudu on suure tähtsusega ka pindalaline infiltreerumine läbi õhukese, vett hästi läbilaskva pinnakatte. Karstiala õhukese pinnakatte all on praguline paepinnas, kus on nii lõhesid, koopaid kui kurisuid ehk karstilehtreid, mis juhivad sademevee kiiresti põhjavette, kust maapinna madalamatel aladel vesi taas allikatena maapinnale ilmub. Allikad ilmuvad maapinnale seal, kus põhjaveekiht või survetase lõikuvad maapinnaga. Karstialade ja allikate säilitamiseks tuleb nende ümbruses vältida: looduslike allikate ja karstilehtrite ümberkujundamist kaevetöödega; karstilehtrite täitmist; järelemõtlematut veekogude süvendamist või paisutamist; reostunud vee sattumist karstilehtrisse või allikasse; erinevaid põhjaveekihte ühendavate kaevude rajamist. Järelemõtlematu tegevusega võib allika või karstiala rikkuda igaveseks. Karstialasid on rikutud neid kivide ja pinnasega täita püüdes. See on toonud hiljem kaasa üleujutusi asulates ja põllumaadel. Karstilehtreid ja allikaid on Eestis võetud kaitse alla üksikobjektidena ja looduskaitsealade ning Natura hoiualade koosseisus. Saaremaa kaitstavate karstialade kohta on 2015 aastal koostatud ,, Saaremaa karstialade kaitsekorralduskava 2016 – 2025“, kus on antud ülevaade kaitstavatest aladest, nende kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest ja ohuteguritest. Nõmpa karstiala Seoses ,,Eesti ürglooduse raamatu“ IX osa (Saare maakond) koostamisega on Ooremaa IV kruusakarjääri läheduses TA Geoloogia Instituudi poolt välja eraldatud Nõmpa karstiala, mida on iseloomustatud järgnevalt: ,,Nõmpa küla ümbruses esineb rohkesti karstilohke ja -häile läbimõõduga 4-8 m, sügavusega kuni 1 m (joonis 1). Väga suur on Nõmpa kurisu, mis asub Nõmpa külast loodes, Orema talust ligikaudu 500 m kirdes. Ümara põhiplaaniga kurisu läbimõõt on umbes 50 m, sügavus 5 m. Põhjas kasvab rohi. Suurvee ajal voolab kurisusse oja, mis suubub ida poolt. Nõmpa suurest kurisust lõuna pool läbib karstiala ida-läänesuunaline soine orund, kus voolab ajutine oja. Oja algab Tiha soost. Talu nime järgi nimetatakse oja Tiigane jõeks. Oja vesi neeldub kohati karstipugemetesse ja kaob täielikult maa alla 450 m kaugu pool Orema talu. Liudja kujuga neelulehtri läbimõõt on 6 m ja sügavus üle 1 m. Vooluhulk 19.07.94.a. oli 10 l/s. Vesi neeldub lubjakivide lõhedesse. Nõmpa külast lõuna pool karjamaal on 6 karstilehtrit. Vesi neeldub lubjakivide lõhedesse. Suurvee ajal kurisud täituvad. Joonis 1. Nõmpa karstiala asendiplaan (Eesti ürglooduse raamat. IX osa.Saaremaa) Karstiala kirjelduse on koostanud E. Lust Seisund: Rahuldav. Tähtsus: Maastikuline, teaduslik-geoloogiline, õppeotstarbeline ja veekaitseline. Uuritus: Esialgne. Loodusobjekt: Karstivorm Kaitsemeede: Vältida väetiste külvamist karstialale. Veesäilitusala. Karstiala iseloomustuses on õigest märgitud, et selle uuritus on esialgne. Nn. Suure kurisu kirjeldus ei vasta kuidagi üldisele arusaamisele kurisute olemusest. Ei ole arvestatud Saaremaa geoloogilise ja hüdrogeoloogilise uurituse seisukohalt väga oluliste töödega: mõõtkavas 1:50 000 tehtud geoloogilis- hüdrogeoloogiliste kaardistamistööde aruannetega (Perens jt. 1993). Vastuväited Ooremaa IV karjääri läheduses paikneva augu nimetamisele kurisuks: 1. Karsti, sealhulgas kurisute esinemine on alati seotud aluspõhja kivimite – lubjakivi või dolomiidi lahustumisega. Käsitletava augu põhja abs. kõrgus on Maa-ameti kaardi järgi 32,9 m. (joonis 2).  Joonis 2. Oorema IV karjääri (kinnistu nr. 37301:001:0532), käsitletava augu (abs.32.9) ja karjäärist 200 m lõuna poole jääva kurisu (abs.28.8) paiknemine 2.Karjääri rajamiseks tehtud rohkearvuliste šurfide läbilõigete põhjal võib kinnitada, et aluspõhja kivimid, mille esinemine looks eeldused karstitüheme tekkimiseks ja maapinna sisselangemiseks on tunduvalt sügavamal (joonis 3). Nagu eespool kirjutatud jääb käsitletav ala (kuni 100 m karjäärist) geoloogilise kaardistamise M 1:50 000 andmetel Rootsiküla lademe Soeginina kihtide avamusele. Alale lähimas, 1,5 km ida pool paiknenud kaardistamispuuraugus, on aluspõhja sügavus valdavalt moreenist koosneva pinnakatte all 18,3 m (abs. kõrgus18,3 m). Karjäärist 200 m lõuna pool asuva karstilehtri põhi on abs. kõrgusel 28,8 m. Arvestades seda, et kahtlusaluse augu põhja abs. kõrgus Maa-ameti kaardi järgi on 32,9 m jäävad karstilehtri tekkimiseks vajalikud aluspõhja kivimid vähemalt 4 - 15 m käsitletava augu põhjast sügavamale. 2. Joonis 3. Ooremaa IV karjääri geoloogilised läbilõiked 3. Kurisute iseloomulikuks tunnuseks on pugeme esinemine lehtri põhjas, mille kaudu vesi neeldub maa-alustesse karstikanalitesse. Käsitletava augu põhi on tasane ja rohtunud, ilma nähtavate pugemiteta. Siinjuures väärib märkimist, et Nõmpa külast lõuna poole jäävates karstilehtrites kõigis neeldub vesi pugemete kaudu lubjakivi lõhedesse. 4. Suurveega suubub ülalnimetatud auku väike kraav, kuid selle vooluhulk on väga väike selliste mõõtmetega sufosioonikoopa ja kurisu kujunemiseks (joonis 4). Sissevoolav vesi imbub aegamisi läbi lehtri liivapinnase. Võrdluseks võib märkida, et karjäärist 200 meetrit lõuna pool neeldub liudjas kurisus Tiigane oja, mille vooluhulk 19.07.94.a oli 10 l/s. (joonis 2). 5. Vene tüüpi (paksema pinnakattega) karsti puhul ulatuvad kurisud aluspõhja sisse 1-6 m, kamardunud karsti tingimustes (õhuke pinnakate) kuni 4 m (Heinsalu, 1977). Käsitletava augu põhjas ega seintel ei ole leitud isegi mitte paekivi tükke. Joonis 4. Droonifoto veega täitunud ümara kujuga august, kuhu ida poolt suubub väike kraav Seega võib kindlalt väita, et Ooremaa IV mäeeraldise vahetus naabruses asuv auk ei ole kurisu. 2005 aastal Kärla valla üldplaneeringu raames koostatud kaardil ,,Perspektiivne maakasutus M:15 000“ on käsitletav auk küll tähistatud, kui mitte karstialana (joonis 5). Joonis 5. Väljavõte endise Kärla valla üldplaneeringu kaardist ,,Perspektiivne maakasutus M 1: 15 000“. Käesoleval ajal on Nõmpa karstiala kantud Keskkonnaagentuuri EELIS infolehe Ürglooduse objaktide nimistusse, kuid teda ei ole kaitstavate alade ega kaitstavate üksikobjektide nimistus.  Teenekas hüdrogeoloog ja karstiuurija Hella Kink on oma raamatus ,,Veeobjektid ,,Eesti ürglooduse raamatus“ (2006) jaganud kõik Saaremaa karstialad ja karstinähtused tähtsuse poolest 4 kategooriasse: rahvusvaheline, riiklik, maakondlik (regionaalne) ja kohalik. Saaremaa 23 karstiala hulgas on Nõmpa karstiala arvatud kohaliku tähtsusega karstialade gruppi ega vaja seetõttu kaitsekorralduslike erimeetmete rakendamist. Tuvastatud karstilehtrid paiknevad Oorema IV karjäärist 0,2-1,0 km kaugusel ega ole mingil viisil mõjutatud karjääri tegevusest. Kui kunagi peaks tekkima mõte suunata karjääri kogunevat pinnasevett Tiigane ojasse ja sealtkaudu karsti, peaks ärajuhitav vesi olema kindlasti settebasseinis puhastatud. Ooremaa IV karjääri vahetus naabruses olevat auku tuleks aga käsitleda kui kunagist liivavõtu auku. Kasutatud kirjandus Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. 2004. Tallinn. 80 lk. Heinsalu, Ü.,1977. Karst ja looduskeskond Eesti NSV-s. Tallinn. 95 lk. Kink, H., 2006. Veeobjektid „ Eesti ürglooduse raamatus“. Tallinn. 144 lk. Perens, R., 2002. Põhjavesi: Saaremaa. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn. Lk. 87–94. Perens, R., Perens, H., Lelgus, M., 1993. Saaremaa kompleksse geoloogilise kaardistamise mõõtkavas 1:50 000 Saaremaal . EGF. Pirrus, E., Märss, T., Karukäpp, R., Lust, E., Kink, H., 1994. Eesti ürglooduse raamat. IX osa (Saare maakond). Tallinn . Saare maakonna Ooremaa kruusamaardla Ooremaa IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne . OÜ Inseneribüroo Steiger. 2008 Tallinn. Saaremaa karstialade kaitsekorralduskava 2016 – 2025. Keskkonnaamet 2015. Tallinn Rein Perens MSc rakendusgeoloogia alal