Rahandusministeerium Teie:
Suur-Ameerika 1,
Tallinn 10122, Meie: 27.09.2018 nr: 2-3/18-85
Eesti
Arvamus Eesti mereala planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise
väljatöötamise kavatsuse kohta
Kuna Eesti mereala ruumiline planeerimine määrab merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks
ja on aluseks merekeskkonna hea seisundi saavutamiseks või säilitamiseks, peame oluliseks
planeeringute tegemisel tagada vajalike baasteadmiste olemasolu.
Kaalutletud otsuste tegemiseks on vajalik koondada olemasolev info merepõhja geoloogia,
setete leviku ja koostise, keskkonnaseisundi ning maapõue ressursside kohta. Leiame, et Eestil
kui mereriigil puudub senini mereala planeeringuteks vajalik teave merepõhja kohta. Eesti
mereala on 1980-ndatel aastatel vaid osaliselt (Soome lahe kesk- ja idaosa, Väinameri ning
vähemal määral Liivi lahe põhjaosa) ja väikeses mõõtkavas (mõõtkavas 1:200 000 ja 1:500
000) geoloogiliselt kaardistatud ning seda tolleaegse tehnoloogiaga ja metoodika alusel.
Tänaseni puudub meil pea täielikult geoloogiline informatsioon rannalähedase madalaveelise,
majanduslikus mõttes kõige olulisema, mereala kohta. Olgugi, et rannikul ja madalmeres
toimuvate protsesside (kulutus ja kuhjumine, hüdroloogilised ja hüdromorfoloogilised
muutused) kirjeldamiseks ning jälgimiseks on madalmeri üks peamine võtmeala selgitamaks
looduslikke ja inimtegevuse mõjul toimuvaid muutusi. Ühtlasi on sellealane informatsioon
vajalik ka sadamate, laevateede, puhkemajanduse jne planeerimisel, rahvusvaheliste nõuete ja
kohustuste täitmisel Läänemere keskkonna kaitsel.
Ainsaks näiteks viimase aja merepõhja (keskkonna)geoloogilistest uuringutest võib tuua
aastatel 2015–2016 Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi abil läbi viidud projekti
SedGoF (Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks Soome lahe
merepõhja ja setete näitel), mille raames digitaliseeriti esmakordselt Soome lahe olemasoleval
andmestikul põhinevad merepõhja geoloogilised kaardid ja koostati metoodika merepõhja
seisundi hindamiseks põhjasetete baasil. Tingimata peaks sarnase hinnangu andma ka Eesti
territoriaalmere teiste piirkondade tarvis.
Olgugi, et järsult suureneb huvi merealade ja selle ressursside kasutuselevõtu vastu, on ootel
veel mitmed laialdasemat merealade planeeringut nõudvad projektid: avamere tuulepargid,
gaasi- ja sidekaablid, FinEst Link (Tallinn–Helsinki tunnel), Saaremaa püsiühendus,
mineraalsete maavarade ammutamine merepõhjast, pumphüdroelektrijaamade veevõtualad,
avamere kalafarmid jms.
Leiame, et Eesti mereala planeering, mis reguleerib mere säästvat kasutamist ja
mereökosüsteemide säilitamist ning tagab seejuures mereressursside kasutamisest saadava
1 (2)
majandusliku kasu, on teostatav. See eeldab aga järjepidevate merepõhja uuringute alusel
hangitud kaasaegsetele standarditele vastava süstematiseeritud andmebaasi olemasolu.
Hetkel on merealade planeeringu alusandmetena toodud vaid seniste uuringute alusel
maavarade registrisse kantud maardlad. Kajastamata on jäänud aga kõik merepõhja maavaralist
perspektiivi omavad alad.
Kuna mereala ruumiline planeerimine määrab mereala kasutuse põhimõtted pikas perspektiivis
ja on aluseks valdkondlike mereala kasutamist reguleerivate otsuste tegemisel ning määrab
seeläbi võimalused merepõhja ressursside otsimiseks ja kasutamiseks, saab planeeringut teha
vaid vajaliku andmestiku olemasolul.
Eesti Geoloogiateenistus, omades kaasaegseid teadmisi, kogemusi ja vajalikku riistvara
merepõhja uurimiseks, soovib osaleda Eesti territoriaalmere ja rannikuala planeerimisel ja
keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ning selleks vajaliku geoloogilise taustinformatsiooni
hankimisel.
Arvestades eelmainitud merepõhja keskkonda puudutavaid suuremahulisi ettevõtmisi, teeb
Eesti Geoloogiateenistus ettepaneku alustada rannalähedase mereala kompleksset geoloogilist
kaardistamist ja sellest lähtuvate merealade ruumiliseks planeeringuks vajalike andmebaaside
ja hinnangute koostamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Alvar Soesoo
Direktor
Sten Suuroja
[email protected]
2 (2)