Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus (Sõtke)

ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA TAOTLUS 1. Taotleja 1.1. Eesti Geoloogiateenistus 1.2. Äriregistri kood 77000387 1.3. Aadress Kreutzwaldi 5, 44314, Rakvere 2. Uuringuruum 2.1. Nimetus Sõtke II puuraukude uuringuruum 2.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Sõtke küla, KÜ 85101:001:0565; Sõtke1 X=6588250.51, Y=710577.84; Sõtke2 X=6587526.00, Y=710686.00; Sõtke3 X=6587009.61, Y=710628.89 2.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, 0,97 ha 3. Töö teostaja 3.1. Ettevõtja nimi Eesti Geoloogiateenistus 3.2. Äriregistri kood 77000387 3.3. Aadress Kreutzwaldi 5, 44314, Rakvere 4. Tööde iseloom ja 4.1. Graptoliitargilliidist proovide võtmine metallide bioleostamise katsete maht läbiviimiseks 4.2. Uurimissügavus kuni 40 m 4.3. Puuraukude arv: 3 4.4. Uuringukaeveõõnte arv: - 4.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: - 4.6. Geofüüsikalised tööd: Puuraugu geofüüsika erinevate sondidega 4.7. Muud sihtotstarbelised tööd: - 4.8. Ajutiste ehitiste loetelu: - 4.9. Loa taotletav kehtivusaeg: 2 aastat 5. Lisade loetelu 5.1 Riigilõivu tasumist tõendav dokument [X]; Loa taotleja: Alvar Soesoo direktor allkirjastatud digitaalselt nimi amet allkiri 1  SELETUSKIRI Sõtke puuraugu üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse juurde RAKVERE 2018  Eesti Geoloogiateenistus Seletuskiri „Sõtke II puuraukude uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus“ Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 2 2. Taotletav uurimistööde ala ............................................................................................................................ 2 3. Taotletava ala geoloogilise uurituse ülevaade ............................................................................................... 3 3.1 Geoloogia................................................................................................................................................. 3 3.2 Maavarad ................................................................................................................................................. 3 3.3 Ala uuritus ............................................................................................................................................... 3 4. Puurimise eesmärgid ...................................................................................................................................... 4 5. Kavandatav uurimistööde programm ............................................................................................................. 4 5.1 Uurimistöö ajatabel .................................................................................................................................. 5 6. Keskkonnamõju ............................................................................................................................................. 5 Tekstilisa 1. Kasutatud materjalid ..................................................................................................................... 7 2  Eesti Geoloogiateenistus Seletuskiri „Sõtke II puuraukude uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus“ 1. Sissejuhatus Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ raames tellisid Eesti Teaduste Agentuur, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium uuringu „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikemate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“, mille teostajaks on Tartu Ülikooli eestvedamisel toimiv konsortsium. Viimase partneriteks on: Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Geoloogiateenistus. Alltöövõtjana kaasatakse ka bioleostamise tehnoloogiate arendamisega tegelev ettevõte BiotaTec OÜ. Üldgeoloogilisel uurimistööl ei ole seost muude strateegiliste planeerimisdokumentidega, k.a kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. Üldise ülesande raames teostatakse sh teaduslikku uuringut, mille käigus selgitatakse, kas on graptoliitargilliidist metallide majanduslikult efektiivseks kättesaamiseks bioleostamise abil potentsiaali. Uuringu eestikeelne nimetus: „Graptoliitargilliidi metallide eraldamine bioleostamisega“. Selle uuringu läbiviimiseks on väga olulisel kohal värskelt maapõuest ammutatud kivimi (graptoliitargilliidi) olemasolu, kuna mikrobioloogiliste katsete jaoks vajatakse autentset kohalikus graptoliitargilliidi lasundis levivat mikroobikooslust. Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis identifitseeritakse geneetiliselt graptoliitargilliidi lasundis leiduvat mikrobioloogilist kooslust ning määratakse, millised mikroorganismid on vastutavad argilliidis metalloorgaaniliste kompleksite lagundamise eest, mis on väga oluline konkreetse materjali jaoks kohandatud bioleostamise tehnoloogia seisukohalt. Vastavalt tööjaotusele peab Eesti Geoloogiateenistus kindlustama uuringurühmad katsete jaoks vajaliku materjaliga (kivimi proovidega). Selleks on plaanis rajada kolm puurauku lasundi ida-faatsiese sellesse ossa, mis on potentsiaalselt majanduslikku huvi pakkuvate metallide poolest rikkam. Puuraukude asukohaks on valitud riigimaa, ligi 4 km Sillamäest edelas, lõuna pool Tallinn-Narva raudteed. Alal puuduvad looduskaitselised piirangud. 2. Taotletav uurimistööde ala Puuraukude asukoht on esitatud graafilisel lisal 1. Plaanitavate puuraukude koordinaadid on: Sõtke1 X=6 588 250.51, Y=710 577.84; Sõtke2 X=6 587 526 00, Y=710 686.00; Sõtke3 X=6 587 009.61, Y=710 628.89. Lähim asustus jääb taotletavast uuringuruumist ca 1,5 km itta (Sõtke küla talud). Rajatavate puuraukude teenindusalade nurgapunktide koordinaadid on esitatud taotluse graafilisel lisal. Taotletav uuringuruum asub täielikult Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu linna territooriumil Kallekõnnu (85101:001:0565) maaüksusel. Uuringuruum paikneb RMK Ida- Virumaa metskonna kvartali VF023, eraldise 4 ning kvartali VF014, eraldiste 9 ja14 kokkupuute piirkonnas. Uuringualale ega lähima kilomeetri raadiuses ei ole ühtegi maardlat ega looduskaitseala. Ligikaudu 4 km kaugusele edelasse jääb Sirgala karjääri mäeeraldis. Pooleteist kilomeetri kaugusel edelas kulgeb Puhatu turbamaardla piir. 3  Eesti Geoloogiateenistus Seletuskiri „Sõtke II puuraukude uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus“ 3. Taotletava ala geoloogilise uurituse ülevaade 3.1 Geoloogia Viimastel aastakümnetel on Eesti Geoloogiakeskus alal teinud geoloogilist kaardistamist mõõtkavas 1:50000 ja varasemal perioodil piirkonnas läbi viinud suurel hulgal uuringutöid (tekstilisa 1). Need on aluseks käesoleva taotluse koostamisel. Ala vahetus ümbruses, raadiusega ligi 2 km puuraugud puuduvad. Järgnev kokkuvõte ala geoloogilisest ehitusest on koostatud peamiselt Eesti Geoloogilise baaskaardi andmetel (Suuroja, Kõiv, 2008). Kristalne aluskord lasub alal 228–232 m sügavusel. Aluskorra moodustavad Alam- Proterosoikumi pürokseen-, biotiit- ja kvarts-päevakivigneisid. Kristalsel aluskorral lasuvad ligi 105 m paksuse kihina Vendi liivakivid ja aleuroliidid ning nendel ligi 90 m paksune Alam-Kambriumi savi (sinisavi), aleuriidi ja kvartsliivakivi lasund. Alam-Kambriumi geoloogilise läbilõike lõpetab 3–4 m paksune biodetriiti sisaldav liivakivi. Käesoleva taotluse uuringuobjekt, Alam-Ordoviitsiumi graptoliitargilliit, lasub biodetriiti sisaldaval liivakivil, selle paksus jääb 1,5–2,1 m piiridesse ning sellel lasub 1 kuni 1,5 m paksune glaukoniitliivakivi. Glaukoniitliivakivi katab 26–28 m paksune Alam- ja Kesk- Ordoviitsiumi lubjakivide ning dolomiidi lasund ning viimaseid 1–3 m paksune pinnakate, mis on piirkonnas esindatud moreenina. 3.2 Maavarad Rajatavatest puuraukudest ca 1,4 km edelasse jääb Puhatu turbamaardla kirdenurk. Kõrgendatud metallide sisaldust on teada graptoliitargilliidis, märkimist väärivad nendest U, Mo ja V. Graptoliitargilliidi paksus taotletaval uuringualal jääb 1,5–2,1 meetri piiridesse. Sillamäe piirkonna graptoliitargilliidi olulisimate elementide keskmine sisaldus tuuakse järgnevas tabelis. Element Sisaldus (mg/kg) Element Sisaldus (mg/kg) V 760 Pb 210 Mo 280 *Re 0,22 U 260 Zn 750 As 160 Ag 1,8 Cu 110 Ni 140 Lisaks metallidele on argilliidis kõrge (>3%) S ja organilise aine (>10%) sisaldus. 3.3 Ala uuritus Viimastel aastakümnetel on OÜ Eesti Geoloogiakeskus alal teinud geoloogilist kaardistamist ja läbi viinud suurel hulgal uuringutöid (tekstilisa 1), mille aluseks on sadade puuraukude materjalide läbitöötamine ja interpreteerimine ning mis on suuresti aluseks ka käesoleva taotluse esitamisel. 4  Eesti Geoloogiateenistus Seletuskiri „Sõtke II puuraukude uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus“ 4. Puurimise eesmärgid RITA programmi raames graptoliitargilliidist metallide eraldamise biotehnoloogiliste uuringute teostamisel on EGT üheks ülesandeks uuringuid teostavate TÜ ja TTÜ instituutide varustamine uuringuteks vajaliku esindusliku argilliidi proovimaterjaliga. Vajalik argilliidi kogus (värske puursüdamike materjal) on kuni 70 kg. Uuringu huviobjektideks on:  uraan, vanaadium, molübdeen ja nikkel  polümetallid (Cu, Pb, Zn, Ag) Majandusliku huvi pakkuda võivate metallide (U, Mo, V, Ni) sisaldus on argilliidis suurim Kirde-Eesti piirkonnas. Sellest tulenevalt võetakse ka uuringuteks vajalikud proovid sellest piirkonnast. Puuraukude puurimiseks on sobiv koht Narva-Jõesuu linna territooriomil paiknev, raudteest lõuna poole ja Vaivara jaamast läände jääv riigimaa.    5. Kavandatav uurimistööde programm Kavandatav uurimistöö kujutab endast kolme kuni 40 m sügavuse puuraugu rajamist seletuskirjas mainitud uuringualal. Puuraugud rajatakse moreentasandikule, kus lubjakivil lasuva pinnakatte (moreeni) paksus on 1–3 m ja pinnasevee tase jääb maapinnast 0,3–1 m piiridesse. Kavandatud puuraukude ümbruses raadiusega enam kui 200 m kasvab mets ja võsa. Puurauk puuritakse diameetriga 112 mm, kuni glaukoniitlubjakivini (28 m sügavuseni) ilma puursüdamikuta, järgnevad glaukoniitliivakivi, graptolliitargilliit ja 2 m Alam-Ordoviitsiumi oobolusliivakivi läbitakse puursüdamiku maksimaalse väljatulekuga (>80%). Puuraugus avanevate litoloogiliselt erinevate kivimite piiride täpsustamine toimub elektri- ja gammakarotaaži abil, mille teostamiseks puuritakse puurauk ligi 2 m ulatuses argilliidi all lasuvatesse liivakividesse. Pärast karotaaži teostamist puuraugud likvideeritakse. Väljastatakse konduktor, täidetakse vastavalt liiva ja karbonaatse materjali peenese ning killustikuga, pinnakatte intervall – puuraugu alal leviva moreeniga. Ordoviitsium-Kambriumi ja Ordoviitsiumi veekompleksi vaheline veepide (glaukoniitlubjakivist kuni argillidi alumise pinnani) taastatakse tamponeerimise (tsementeerimise) teel. Puuraukude ümbrus ja vajadusel puuragregaadi ning autode liikumise teed korrastatakse. 5.1 Uurimistöö ajatabel Tegevuste alguspunktiks on ametliku üldgeoloogilise uurimistöö loa saamismoment. Planeeritud ajakava illustreerib alljärgnev tabel. Tegevus kuu 1 kuu 2 kuu 3 kuu 4 kuu 5 kuu 6 Ettevalmistustööd x x Puurimistööd ja paljandite proovimine x x x x Puuraugu geofüüsikaline uuring x x Puursüdamiku proovimine ja proovide x x x ettevalmistamine Kokkuvõtva dokumentatsiooni x x vormistamine 5  Eesti Geoloogiateenistus Seletuskiri „Sõtke II puuraukude uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus“ 6. Keskkonnamõju Eespool toodud uuringut teostatakse lähtuvalt keskkonna “hea praktika” põhimõtetest, mida järgitakse töö kõigil etappidel. Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlejal on praktiline kogemus keskkonna-alaste tööde korraldamisel. Uuringu teosatmisel lähtutakse kõigist Eestis kehtestatud keskkonna-alastest seadusandlikest aktidest ja uurimistöö kõiki etappe teostatakse nii, et see ei tekitaks keskkonnale kahju. Puuritakse kolm eespool kirjeldatud puurauku ja rohkem loodusressursse nagu muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslikku mitmekesisust (loomastik, taimestik) ei kasutata. Energiat tarbivad ettenähtud koguses kasutatavad puurmasinad ja -agregaadid. Uuringupunktide rajamiseks kasutatakse tehniliselt korras masinaid ja seadmeid, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ja avariiohtlikke olukordi ei teki. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Uurimistöö käigus keskkonnaohtu või riski põhjustavat müra ja vibratsiooni ei tekitata. Tööga ei kaasne negatiivset mõju põhjustavaid heiteid vette, õhku ja pinnasesse, samuti ei kaasne ohtlikku valgust, soojust, kiirgust ja lõhna. Lähipiirkonnas olevaid kaitsealuseid loomaliike ning loodusalasid, vääriselupaikasid ja püsielupaikasid uuringuga ei häirita ega kahjustata. Tööde teostamisel järgitakse rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Töös ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Rajatud puuraugud likvideeritakse kohe peale puurimistööde ja karotaaži teostamist tamponeerimise teel. Kasutatavad mehhanismid tekitavad kuni 60 dBA tugevust müra, mis on samaväärne põllu- või metsatöödel tekkiva müraga. Töid tehakse päevasel ajal. Puurimistööde käigus paiskab puuragregaat päeva jooksul õhku kuni 500 kg CO2, mis on samaväärne põllu- või metsatöödel eralduva CO2 hulgaga. Tegevus ei tekita suurõnnetuste või katastroofide ohte, nagu järsk kliimamuutus (k.a kõrbestumine ja pinnase erosioon) või üleujutus. Tööde teostamisel jäätmeid ei teki, kuna puuraugust võetud materjal kas viiakse laborisse proovimisele või (ülemise osa puhul) kasutatakse puuraukude likvideerimisel nende täiteks. Kokkuvõttes võib nentida, et üldgeoloogilise uurimistöö läbiviimise tulemusel kohapealsed keskkonnatingimused ei halvene enam kui tavaliste põllu- või metsatööde puhul. Üldgeoloogilise uurimistöö tegemine ei mõjuta looduslikku mitmekesisust, lähipiirkonnas olevate loodusvarade kättesaadavust, kvaliteeti ja taastumisvõimet. Samuti ei halvendata keskkonna vastupanuvõimet, kuna ei ületata õigusaktidega kehtestatud nõudeid (k.a tiheasustusega alad, kultuurilised ja arheoloogilised väärtused). Kavandatava tegevuse asukohtades ei muudeta (ei halvendata) inimeste tervist ja elanikkonna heaolu. Seletuskiri põhineb suurel hulgal geoloogiliste tööde aruannetel, mis on tehtud taotletava uuringuala piires viimase 30–40 aasta jooksul. Kasutatud allikate loetelu on esitatud tekstilisas 1. Seletuskirja koostas: Seletuskirja täiendas: Margus Voolma Sigrid Hade Eesti Geoloogiateenistus Eesti Geoloogiateenistus rakendusgeoloogia osakond rakendusgeoloogia osakond Palume üldgeoloogilise uurimistöö luba saata elektrooniliselt kaaskirjas olevale aadressile: [email protected] 6  Eesti Geoloogiateenistus Seletuskiri „Sõtke II puuraukude uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus“ Tekstilisa 1. Kasutatud materjalid Baigozina, L., Petersell, V., Täht, K., 1980. Aruanne teemal: Eesti NSV pealiskorra geokeemiliste kaartide koostamine mõõtkavas 1:500 000. EGF 3732. Detkovski, S. jt., 1987. Eesti fosforiitide ja neid katvate kihtide ainelise koostise uurimine ja metallogeenia otsinguline hinnang (1985-1987, vene keeles). EGF 4262. Erisalu, E., Arvisto, E., 1969. Aruanne aluskorra uuringust Jõhvi magnetanomaalia alal ja selle ümbruses. EGF 3032 Eskel, J., Liivrand, H., Kivimägi, E., 1975. Aruanne fosforiidisisalduse hinnangust Ida-Eestis 1971.– 1974. a (vene keeles). Tallinn, EGF 3348. Gromov, O., Rehemäe, Ü., Saaremets, V., Jeresko, J., 1995. Põhja-Eesti keskosa gravimeetrilise kaardi (mõõtkavas 1: 50 000 ja 1: 200 000) koostamine. Tallinn, 44 lk., EGF 5329. Jegorov, G., Mirošnikova, V., Sizova, V., 1955. Geoloogiline aruanne uuringutest Eesti põlevkivimaardla kaevandusväljadel 47-52 (1952.-1954.a. tööd). EGF 616. Koppelmaa, H., 2002. Eesti kristalse aluskorra geoloogiline kaart. Mõõtkava 1:400 000. Kaart ja seletuskiri. Tallinn, 32. Lugus, E., Gulova, H., 1966. Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest 1962.-1965.a Narva fosforiidimaardlal, Eesti NSV (vene keeles). EGF 2904. Palo, M., Petersell, L., Moltšanova, A., Smagin, N., 1961. Aruanne fosforiitide geoloogiliste otsingutööde tulemustest 1957.–1960. a klindieelses vööndis Tallinna ja Narva vahel (vene keeles). EGF 1570. Petersell, V., 1997. Dictyonema argillite. In: Geology and mineral resources of Estonia, pp. 327– 331. Radik, E., Radik, M. jt., 1987. Aruanne otsingutöödest kaevandusvete kasutamisvõimaluste väljaselgitamiseks rahvamajanduses ENSV Kohtla-Järve rajoonis 1984.-87.a. EGF 4254. Raudsep, R., 1994. Phosphorite. In: Estonian mineral resources. Ministry of Environment, Information Centre. Tallinn. 9–24. Rühko, V., Pukkonen, E., 1984. Fosforiiti katvate kivimite (diktüoneema kiltade) geoloogilis- geokeemiline uurimine (vene keeles). EGF 4085. Saadre, T., Mardim, T., Morgen, E., Põldvere, A., Vaher, R., Suuroja, K., Saaremets, V., 1984. Aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest kaardistamisest mõõtkavas 1:50 000 ning järeluuringust varemuuritud aladel Rakvere fosforiidirajoonis (vene keeles). EGF 4068. Stumbur, K., Viidas, E. jt., 1960. Vaivara Rühma aruanne otsingu-kaardistamistööde tulemustest Soome lahe kaldaäärses osas Kirde-Eestis 1958.-1959.a EGF 1286. Suuroja, K., 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus. Seletuskiri, 60. Taratorina, M., Veršinina, V., Rammo, M., 1985. Aruanne fosforiitide otsingutest Narva maardlas ja selle ümbruses 1984.-1985.a. (vene keeles). EGF 4155. 7  Koostatud:11.07.2018 10:11:31 Siseriiklik maksekorraldus Asutuse töötaja: Elerin Salumets Asutus: MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Töökood: 20180517193826 Maksja registrikood: 70003158 Sisestatud: 17.05.2018 Sisestamise kanal: Xtee Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus Dokumendi number: 20022735 E-riigikassa konto number: 1200000029 EUR Saaja nimi: KESKKONNAAMET Saaja registrikood: 70008658 Saaja konto number: 2900081664 Valuuta: EUR Summa: 200.00 Viitenumber: Makse väärtuspäev: 17.05.2018 Selgitus: N900/7 16.05.2018 Sõtke II puuraukude uuringuruum Üldgeoloogilise u Eelarve: Kinnitan: Kinnitan: asutuse juht juhataja raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist pitsat pitsat  Asendiplaan 1:50000 Teenindusala nurgapunktide Eesti baaskaart, kaardileht nr 6533 Sillamäe koordinaadid id X Y 1 6 588 278.85 710 518.95 2 6 588 279.06 710 618.64 3 6 588 223.18 710 621.61 4 6 588 222.97 710 527.84 5 6 587 569.68 710 672.71 6 6 587 574.92 710 688.79 7 6 587 494.21 710 705.91 8 6 587 489.67 710 683.89 9 6 587 022.17 710 576.89 10 6 587 022.0 5 710 667.01 11 6 586 993.00 710 666.85 12 6 586 992.20 710 576.84 Märkused: Rajatavate puuraukude 1.Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis koordinaadid 2. Kasutatud on Maaameti WMS teenust Nimi X Y (reljeefivarjutusega põhikaart, kitsenduste kaart ja Sõtke1 6 588 250.51 710 577.84 katastrikaart) Sõtke2 6 587 526.00 710 686.00 Sõtke3 6 587 009.61 710 628.89 0 100 200 300 400 500 m Tingmärgid Teostaja: Eesti Geoloogiateenistus Sõtke II puuraukude uuringuruumi teenindusala piir Maaparandussüsteem 1 Projekti nimetus: Sõtke II puuraukude üldgeoloogilise uurimistöö loa Teenindusala nurgapunktid Maaparandussüsteemi kaitsevöönd taotlus Puuraugu kavandatav asukoht Elektripaigaldise kaitsevöönd Asukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Sõtke küla Katastriüksuste piirid Riikliku põhivõrgu geodeetiline punkt Sõtke uuringuruumi (loa nr 329297) teenindusala piir Joonis: graafiline lisa 1 Mõõtkava 1:10000 Plaani koostas: Sigrid Hade Koostatud: 09.07.2018  Maria Karus Teie: 18.06.2018 juhataja nr 12-2/18/7680-3 maapõuebüroo Meie: 16.07.2018 Keskonnaamet nr 3-3/18-65 [email protected] Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus Austatud proua Maria Karus Käesolevaga esitame parandatud Sõtke II puuraukude uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse. Palume pärast menetluse läbiviimist väljastada üldgeoloogilise uurimistöö luba elektrooniliselt aadressile: [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alvar Soesoo Direktor Lisad: 1. Sõtke II puuraukude üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus 2. Seletuskiri Sõtke II puuraukude üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse juurde 3. Graafiline lisa, uuringuruumi teenindusala plaan 4. Riigilõivu tasumise maksekorraldus Sigrid Hade +372 5240219 [email protected] Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387