Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotluvooru avamine

Versioon 1 Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotluste hindamise metoodika 1. Taotluste hindamise kord 1.1. Määruse „Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus” (edaspidi määrus) raames esitatud ja vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse määruses toodud ning käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud hindamiskriteeriumite alusel. 1.2. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustele annavad hindamiskomisjonile materjalide ettevalmistamiseks konsensusliku eelhinnangu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) ekspordiosakonna ja toetuste osakonna töötaja käesoleva hindamismetoodika ja punktis 2 toodud alakriteeriumide lõikes hindeskaalade alusel. 1.3. Taotluse eelhindamise käigus võib toetuste osakonna töötaja kaudu taotlejalt küsida taotluses esitatud andmete osas täpsustusi ja taotluse hindamiseks täiendavalt vajalikku informatsiooni. 1.4. Spetsiifiliste valdkondade eelhindamiseks võib vajadusel kaasata täiendava valdkondliku eksperdi, kes hindab taotlust oma valdkonnas. 1.5. Hindamise tulemusena koostavad EISi ekspordiosakonna töötaja ja toetuste osakonna töötaja taotluse hindamisaruande, milles sisalduvad kõikide kriteeriumite ja alakriteeriumite hinded, taotluse koondhinne ning põhjendused. 1.6. Taotluste lõplik hindamine toimub hindamiskomisjonis. 1.7. Hindamiskomisjon lähtub töös EIS hindamiskomisjoni töökorrast ja käesolevast hindamise juhisest. 1.8. Taotluse hindamisel võetakse arvesse taotlus koos lisadega ja muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest. 1.9. Taotlust hinnatakse täisarvudes skaalal 0 kuni 4. Käesolevas hindamismetoodikas on kirjeldatud hinded: 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 = suurepärane. Hinne 1 on hinnete 0 ja 2 vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne hinnang. Kriteeriumit 5 hinnatakse üksnes hinnetega 0, 2 või 4. 1.10. Hindamiskomisjoni poolt taotluse hindamisel kujuneb iga hindamiskriteeriumi hinne hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetilise keskmisena. 1.11. Taotluse koondhinne on viie hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse koondhinne ja hindamiskriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma. 1.12. Koondhinnete alusel moodustatakse vastavalt määruse § 15 lõikele 7 pingerida. 1.13. Võrdse koondhinde korral saab pingereas kõrgema koha määruse § 15 lõikes 3 toodud loetelus väiksema järjekorranumbriga hindamiskriteeriumi eest kõrgemad punktid saanud taotlus.  1.14. Taotlused rahuldatakse kriteeriumite hindamistulemuste alusel moodustatud projektide pingerea alusel kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve ammendumiseni. 2. Hindamiskriteeriumid Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite lõikes: 1) projekti kooskõla Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga aastateks 2021–2035 mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 35 protsenti koondhindest; 2) projekti põhjendatus – 20 protsenti koondhindest; 3) projekti kuluefektiivsus – 20 protsenti koondhindest; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 15 protsenti koondhindest; 5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 10 protsenti koondhindest. 1. projekti kooskõla Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga aastateks 2021–2035 (edaspidi TAIE) ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele - 35% koondhindest Hinnatakse: • Kas projekt on kooskõlas TAIE ja seda täiendava ekspordi tegevuste tegevuskavaga? • Kas projekt panustab kasvuambitsiooniga ja uuendusmeelsete Eesti ettevõtjate rahvusvahelisse konkurentsivõimesse? • Kas ettevõtjate teadlikkus sektorile olulise kasvupotentsiaaliga sihtturgudest kasvab? • Kas sihtturgude teadlikkus Eesti ettevõtjate uuenduslikest toodetest, teenustest ja tehnoloogiatest kasvab? • Kas projektil on potentsiaal soodustada ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega partnerlussuhete loomist ja arendamist, keskendudes sektorile olulistele väärtusahelatele? • Kas projekti kasusaajate ekspordi müügitulud kasvavad? Hinne Selgitus 4 Projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele on väga hea, sest: • Projekt on väga hästi kooskõlas TAIE-ga ja panustab selgelt seda täiendava ekspordi tegevuste tegevuskava eesmärkidesse mitmekesistada Eesti eksportturge, kasvatada kasusaajate ekspordivõimekust ja kõrgemat lisandväärtust loovate toodete ning teenuste ekspordimahtu. • Projekt toetab märkimisväärselt kasvuambitsiooniga ja uuendusmeelsete ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu. • Kasusaajate teadlikkus sektorile olulise kasvupotentsiaaliga sihtturgudest kasvab projekti tulemusel olulisel määral. • Projekti tegevuskava elluviimine loob märkimisväärsed eeldused selleks, et sihtturgude teadlikkus kasusaajate uuenduslikest toodetest, teenustest ja tehnoloogiatest kasvab. • Projektil on väga hea potentsiaal soodustada kasusaajate teadus- ja arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega partnerlussuhete loomist ja arendamist, sest projekti tegevused keskenduvad sektorile olulistele väärtusahelatele.  • Projektiga luuakse märkimisväärsed eeldused edasiseks ekspordi kasvuks kasusaajate hulgas ja seatud on ambitsioonikas ja selgelt argumenteeritud eesmärk aasta peale projekti lõppu. 2 Projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele on keskpärane, sest: • Projekt on kooskõlas TAIE-ga ja panustab osaliselt täiendava ekspordi tegevuste tegevuskava eesmärkidesse mitmekesistada Eesti eksportturge, kasvatada kasusaajate ekspordivõimekust ja kõrgemat lisandväärtust loovate toodete ning teenuste ekspordimahtu. • Projekt toetab kasvuambitsiooniga ja uuendusmeelsete ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu. • Kasusaajate teadlikkus sektorile olulise kasvupotentsiaaliga sihtturgudest kasvab projekti tulemusel mõnevõrra. • Projekti tegevuskava elluviimine loob keskpärased eeldused selleks, et sihtturgude teadlikkus Eesti ettevõtjate uuenduslikest toodetest, teenustest ja tehnoloogiatest kasvab. • Projektil on keskpärane potentsiaal soodustada ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega partnerlussuhete loomist ja arendamist, sest projekti tegevused keskenduvad sektorile olulistele väärtusahelatele. • Kasusaajate ekspordi müügitulud kasvavad mõningal määral projekti tulemusel, seatud eesmärk aasta peale projekti lõppu on saavutatav, kuid ei ole ambitsioonikas või argumenteeritud. 0 Projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele on puudulik, sest: • Projekt ei ole kooskõlas TAIE-ga ja ei panusta täiendava ekspordi tegevuste tegevuskava eesmärkidesse mitmekesistada Eesti eksportturge, kasvatada kasusaajate ekspordivõimekust ja kõrgemat lisandväärtust loovate toodete ning teenuste ekspordimahtu. • Projekti kasusaajad ei ole kasvuambitsiooniga ja uuendusmeelsed Eesti ettevõtjad või kelle rahvusvaheline konkurentsivõime projekti tulemusel ei kasva. • Kasusaajate teadlikkus sektorile olulise kasvupotentsiaaliga sihtturgudest projekti tulemusel ei kasva. • Projekti tegevuskava elluviimine ei loo eelduseid selleks, et sihtturgude teadlikkus Eesti ettevõtjate uuenduslikest toodetest, teenustest ja tehnoloogiatest kasvaks. • Projektil puudub potentsiaal soodustada ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning äriarendusliku fookusega partnerlussuhete loomist ja arendamist, sest projekti tegevused ei keskendu sektorile olulistele väärtusahelatele. • Kasusaajate ekspordi müügitulud ei kasva projekti tulemusel või on prognoositud kasv ebarealistlik, seatud eesmärk aasta peale projektilõppu ei ole saavutatav või ole arusaadav.  2. projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti Hinnatakse: • Kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus) ning panustab strateegiasse? • Kas esitatud strateegia annab selge ja põhjendatud arusaama sellest, millised on sektori väljakutsed, prioriteedid, tegevused ja eesmärgid rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamisel? • Kas projekti tegevuskava on arusaadav, sidus projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega (olemasolevate turgude puhul) ja tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärke ning planeeritud väljundeid ja tulemusi? • Kas sihtturu või -turgude valik ja hulk on asjakohane ning selgelt põhjendatud? • Kas projekti ajakava on realistlik ja asjakohane? Hinne Selgitus 4 Projekti põhjendatus on väga hea, sest: • Projekti eesmärgipüstitus on väga hästi põhjendatud (on olemas selge ja läbi analüüsitud probleem, kitsaskoht ja/või kasutamata arenguvõimalus) ning see on väga hästi seotud sektori strateegiaga. • Sektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu panustavas strateegias on sektori väljakutsed, prioriteedid, tegevused ja eesmärgid rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamisel läbimõeldud ja arusaadavad. • Projekti tegevuskava on arusaadav, see on sidus projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega. • Projekti tegevuskava on väga mõjus, projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärke ja planeeritud väljundeid ning tulemusi parimal võimalikul moel; • Projekti sihtturu või -turgude valik on selgelt põhjendatud ja asjakohane arvestades kavandatud tegevuskava, eelarvet ning seatud eesmärke. • Projekti ajakava on väga realistlik ja asjakohane. 2 Projekti põhjendatus on keskpärane, sest: • Projekti eesmärgipüstitus on osaliselt põhjendatud (on olemas probleem, kitsaskoht ja/või kasutamata arenguvõimalus) või see on osaliselt seotud sektori strateegiaga. • Sektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu panustav strateegia on olemas, kuid tegevussuundade ja eesmärkide kvaliteet on keskpärane või osaliselt küsitav. • Projekti tegevuskava on üldiselt arusaadav, kuid see on osaliselt sidus projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega. • Projekti tegevuskava on mõjus, projektis ettenähtud tegevused võimaldavad projekti eesmärke ja planeeritud väljundeid ning tulemusi saavutada osaliselt. • Projekti sihtturu või -turgude valik ja hulk on asjakohane ning üldiselt põhjendatud arvestades kavandatud tegevuskava, eelarvet ning seatud eesmärke. • Projekti ajakava on üldiselt realistlik, kuid esinevad mõningased küsitavused. 0 Projekti põhjendatus on puudulik, sest: • Projekti eesmärgipüstitus ei ole põhjendatud (puudub selge probleem, kitsaskoht ja/või kasutamata arenguvõimalus) ja/või see ei ole seotud sektori strateegiaga.  • Sektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu panustav strateegia ei ole selge ning tegevussuundade ja eesmärkide kvaliteet ei ole tagatud. • Projekti tegevuskava ei ole arusaadav, see ei ole sidus projektiväliselt tehtud või tehtavate tegevustega. • Projekti tegevuskava ei ole mõjus, projektis ettenähtud tegevused ei võimalda saavutada projekti eesmärke ja planeeritud väljundeid. • Projekti sihtturu või -turgude valik ja hulk on ebaselge ning põhjendamata. • Projekti ajakava ei ole realistlik ega asjakohane. 3. projekti kuluefektiivsus – koondhindest 20 protsenti Hinnatakse: • Kas projektis kavandatud tegevused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks? • Kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, st on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud? 4 Projekti kuluefektiivsus on väga hea, sest: • Kõik projektis kavandatud tegevused on kuluefektiivsed, et saavutada planeeritud tulemused ning kulud on projekti elluviimise seisukohast põhjendatud. • Projekti eelarve on realistlik ja mõistlik, eelarve kujunemise alused on läbipaistavad ja arusaadavad. 2 Projekti kuluefektiivsus on keskpärane, sest: • Suurem osa projektis kavandatud tegevusi on kuluefektiivsed, et saavutada planeeritud tulemused ning kulud on valdavalt projekti elluviimise seisukohast põhjendatud. Mõnede kulude osas esineb küsitavusi, kuid küsitavused võimaldavad siiski projekti elluviimist. • Planeeritud eelarve on suuremas osas realistlik ja mõistlik, eelarve kujunemise alused on üldiselt arusaadavad, kuid osade kulude puhul jääb nende kujunemise loogika ebatäpseks. 0 Projekti kuluefektiivsus on puudulik, sest: • Projektis kavandatud tegevused ei ole kuluefektiivsed, et saavutada planeeritud tulemused ning kulud ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud. Kõik kulud on küsitavad ning projekti elluviimine kavandatud eelarvega on ebarealistlik. • Planeeritud eelarve on ei ole realistlik ega mõistlik, eelarve kujunemise alused ei ole arusaadavad ja nende kujunemise loogika jääb ebaselgeks. 4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 15 protsenti Hinnatakse: • Kas projekti meeskond on komplekteeritud, optimaalse suurusega ja võimeline projekti ellu viima? • Kas projekti taotleja ja kasusaajad on motiveeritud ja võimelised projekti omafinantseeringut katma? • Kas taotleja ja kasusaajad on võimelised vajaduse korral katma abikõlbmatuid kulusid? • Kas projekti elluviimisega seotud riskid on läbi mõeldud ja maandatud? Hinne Selgitus 4 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia on väga hea, sest: • Projekti meeskond on väga hästi komplekteeritud, optimaalse suurusega ja vajalike kompetentsidega projekti elluviimiseks. • Projekti omafinantseeringuga seotud kulude katmine on tagatud ja on selge, millisest allikatest omafinantseering kaetakse. Vajadusel korral kaastakse projekti omafinantseeringu katmisesse projekti  (potentsiaalsed) kasusaajad, kes on selleks võimelised ja motiveeritud. • Taotleja ja (potentsiaalsed) kasusaajad on võimelised vajaduse korral katma projektiga seotud abikõlbmatuid kulusid. • Kõik projektiga seonduvad riskid on määratletud ning riskide maandamiseks on planeeritud asjakohased tegevused, mis tagavad projekti eduka toimimise. 2 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia on keskpärane, sest: • Projekti meeskond on komplekteeritud, kuid meeskonna rollijaotuses või kompetentsides esineb osalisi küsitavusi. • Projekti omafinantseeringuga seotud kulude katmine on osaliselt tagatud ja on selge, millisest allikatest omafinantseering kaetakse. Vajadusel korral kaastakse projekti omafinantseeringu katmisesse projekti kasusaajad, kes on selleks tõenäoliselt võimelised ja motiveeritud. • Taotleja ja kasusaajad on tõenäoliselt võimelised vajaduse korral katma projektiga seotud abikõlbmatuid kulusid. • Projektiga seonduvad riskid on osaliselt määratletud ning need on asjakohased. Riskide ilmnemisel on taotlejal olemas alternatiivsed tegevused, kuid kõik riskide maandamise meetmed ei ole piisavad. Projekti elluviimine on siiski tõenäoline. • 0 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia on puudulik, sest: • Projekti meeskond ei ole komplekteeritud, meeskonna rollijaotuses või kompetentsides esineb väga palju küsitavusi. • Projekti omafinantseeringuga seotud kulude katmine ei ole tagatud ja on ebaselge, millisest allikatest omafinantseering kaetakse. Projekti kasusaajad, ei ole võimelised ja/või neil puudub motivatsioon projekti omafinantseeringusse panustada. • Taotleja ja kasusaajad ei ole võimelised vajaduse korral katma projektiga seotud abikõlbmatuid kulusid. • Projekti elluviimine on seotud suurte riskidega, mille ilmnemise tõenäosus on suur. Riskide maandamine ei ole läbimõeldud või ei ole riskide maandamise meetmed asjakohased. Projekti edukas elluviimine ei ole tõenäoline. 5. projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 10 protsenti Hinnatakse: Kas projekt panustab määruse § 4 lõikes 7 nimetatud „Eesti 2035“ näitaja „Väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“ saavutamisse? 4 Projekt on väga hästi kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega: • Projekti kasusaajate hulgas on vähemalt üks ettevõtte, kelle tegevuskoht on väljaspool Harjumaad (sh kasusaaja tootmisüksus, harukontor, ladu vmt üksus asub väljapool Harjumaad) ehk taotleja loob projekti toel väärtust kogu Eestile. 2 Projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega: • Taotleja organisatsioon esindab üle-Eesti tegutsevaid ettevõtteid ehk taotleja liikmete hulgas on vähemalt üks ettevõtte, kelle tegevuskoht on väljaspool Harjumaad (sh kasusaaja tootmisüksus, harukontor, ladu vmt üksus asub väljapool Harjumaad) ehk taotleja loob oma tegevuse toel väärtust kogu Eestile. 0 Projekt ei ole kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega: • Taotleja organisatsioon esindab ainult Harjumaal tegutsevaid ettevõtteid (taotleja liikmeskonna hulgas ei ole mitte ühtegi liiget, kelle tegevuskoht (sh tootmisüksus, harukontor, ladu vmt üksus asub väljapool Harjumaad) ning taotleja tegevus ei loo väärtust teistele Eesti piirkondadele.  Sandra Särav-Tammus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika tn 1 10122 Tallinn [email protected] (kuupäev digiallkirjas) nr 11-4/25/46445 Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotlusvooru avamine Lugupeetud Sandra Särav-Tammus Määruse „Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus“ (edaspidi määrus) § 12 lg 3 kohaselt avaldab rakendusüksus (EIS) oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist taotlusvooru kestuse ja eelarve, kooskõlastades need enne rakendusasutusega. Määruse § 15 lg 1 alusel hindab projekte rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega ja avaldatakse enne taotluste vastuvõtmise alustamist rakendusüksuse veebilehel ja määruse 15 lg 4 alusel kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega hindamismetoodika enne selle avaldamist oma veebilehel. Metoodika avaldatakse hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. EIS palub kooskõlastada erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotlusvooru avamise tingimused järgmiselt: 1. Taotlusvooru eelarve on 2 000 000 eurot. 2. Taotlusvoor avatakse 09.07.2025 kell 9.00 ning suletakse 22.09.2025 kell 16.00. Sihtasutus teavitab taotlejaid taotlusvooru avanemisest veebilehel www.eas.ee. 3. Kooskõlastada erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse hindamismetoodika (lisa 1). EIS palub kooskõlastada erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotlusvooru projektide hindamiseks ettevõtluse ja ekspordivaldkonna hindamiskomisjoni, kus soovime teha muudatuse komisjoni koosseisus ja nimetada täiendavad voorupõhised lisaliikmed. Ettevõtluse ja ekspordivaldkonna komisjoni põhikoosseis on kinnitatud järgmiselt: Monica Hankov – komisjoni esimees, EIS; Sigrid Harjo – komisjoni aseesimees, EIS; Eero Liivandi – komisjoni liige, EIS; Kristo Kraanat – komisjoni liige, EIS; Kaarel Aus – komisjoni liige, EIS; Sigrid Rajalo – komisjoni liige, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Sepise 7 www.eis.ee Registrikood / Registry code 90006012 11415 Tallinn [email protected] KMKR / VAT EE100698600 ESTONIA +372 672 9700  Erki Varbola – asendusliige, EIS; Riin Roosalu – asendusliige, EIS; Jaak Tikko – asendusliige, EIS; Kaie Nurmik – asendusliige, EIS. Palume ettevõtluse ja ekspordivaldkonna hindamiskomisjoni põhikooseisu hulgast välja arvata Sigrid Harjo (komisjoni aseesimees), uut aseesimeest ei määrata. Palume erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotlusvooru taotluste hindamise lisaliikmeks nimetada Andres Kikas (ekspordiosakonna valdkonnajuht). Samuti palume kooskõlastada, et Andres Kikas nimetatakse lisaliikmeks suuremahuliste investeeringute toetusmeetme taotluste hindamisel samas hindamiskomisjonis. Lisaks palume soovi korral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil nimetada täiendav lisaliige hindamaks nii erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse kui suuremahuliste investeeringute toetuse taotlusi või kinnitada üle, et nimetatud meetmete taotlusi hindavad juba komisjoni määratud põhi- või asendusliige. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sigrid Harjo juhatuse liige Lisad: 1. Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse hindamismetoodika ver 1.pdf Riin Roosalu valdkonnajuht +372 627 9368, [email protected] Saatja: "Brit Bärengrub" <[email protected]> Saaja: "Sandra Särav - MKM" <[email protected]>, "info - MKM" <[email protected]>, "Anneli Arro - MKM" <[email protected]> Teema: Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotluvooru avamine Kuupäev: 2025-07-01 09:15 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (kuupäev digiallkirjas)dokumendi nr 11-4/25/46445. Pealkiri: Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetuse taotluvooru avamine​Lugupidamisega Riin Roosalu valdkonnajuht toetuste osakond Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus +3725140587 +372 627 9368 <mailto:[email protected]> [email protected] www.eis.ee See elektronkiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni. Kui antud kiri ei ole suunatud Teile, siis selle avaldamine, kopeerimine, levitamine või muul viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui saite selle kirja ekslikult, palun teavitage sellest koheselt kirja saatjat ning kustutage kiri oma süsteemidest. _____ This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient you are hereby notified that any use, disclosure, copying, distribution or taking any other action in reliance on the contents of this information is strictly prohibited and may be unlawful. If you received this e-mail in error, please contact the sender and delete the material from your systems.