Tagasiside

Saatja: "info - MKM" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: FW: Euroopa Komisjoni lihtsustamise ettepanekud (Omnibus IV): COM(2025)503, COM(2025)504 - tagasiside küsimine Kuupäev: 2025-07-07 08:45 From: Priit Kikas <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, June 18, 2025 10:30 AM To: Risto Jõgi - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Karl Stern - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Euroopa Komisjoni lihtsustamise ettepanekud (Omnibus IV): COM(2025)503, COM(2025)504 - tagasiside küsimine Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Risto ja Karl Saadame oma arvamuse seoses komisjoni ettepanekuga. Kommenteerime ainult seda osa, mis puudutab tehnilisi spetsifikatsioone. On mõistetav, miks olukorras, kus harmoneeritud standardite kättesaadavust puudutava Euroopa Kohtu otsuse tagajärjel on tekkinud probleeme seoses harmoneeritud standardite süsteemi toimimisega, tullakse välja alternatiivse skeemiga õigusaktide oluliste nõuete täitmist toetavate tehniliste spetsifikatsioonide kehtestamiseks. Erandkorras, kui tõesti mingil objektiivsel põhjusel ei ole olnud võimalik mõistliku ajaga harmoneeritud standardi väljatöötamine ja on selge vajadus detailsemate tehniliste suuniste järele, võib sellise skeemi rakendamine olla ka põhjendatud. Asendada aga massiliselt praegune harmoneeritud standarditel baseeruv süsteem tehniliste spetsifikatsioonidega kätkeb endas meie hinnangul mitmeid ohte. Ohud, mida näeme komisjoni poolt harmoneeritud standardite asemel tehniliste spetsifikatsioonide kasutuselevõtuga, on seotud peamiselt spetsifikatsioonide kvaliteediga. Harmoneeritud standardite koostamisse panustab standardimissüsteemi kaudu väga suur hulk tehnilisi eksperte tervest Euroopast. Standardimissüsteem on üles ehitatud viisil, mille kaudu tagatakse standardites kõikide huvigruppide seisukohtade esindatus. Jääb arusaamatuks, kuidas tagatakse võrdväärse tehnilise kompetentsi ja kõikide spetsifikatsiooni objektiks olevate turuosaliste arvamuse kaastatus tehniliste spetsifikatsioonide koostamisel. Ei ole usutav, et Komisjoni käsutuses oleks ligilähedaseltki võrreldav tehnilise kompetents või ekspertide võrgustik. Tulemuseks võivad olla mitterakendatavad, ebasobivad lahendusi pakkuvad või äärmuslikel juhtudel suisa ohtlikud spetsifikatsioonid. Oht selleks on eriti suur kui täiendavalt on eesmärk töötada spetsifikatsioonid välja kiiresti. Asjaolu, et paljud harmoneeritud standardid baseeruvad rahvusvahelistel ISO või IEC standarditel, aitab oluliselt kaasa kasutatud tehniliste lahenduste rahvusvahelisele tunnustatusele. Komisjoni tehniliste spetsifikatsioonidega sama efekti saavutada on väga keeruline. Näeme ohtu, et kõrvalekaldumine rahvusvahelisest ISO/IEC süsteemist võib viia probleemideni rahvusvahelises kaubanduses ja seeläbi tuua kaasa eksportivatele ettevõtetele täiendavad kulud. Eelnevat arvestades rõhutame, et kuigi teatud situatsioonides vajalik, ei lahenda antud õigusakt meie hinnangul mõislikul viisil probleeme, mis on tekkinud harmoneeritud standardite kättesaadavusega seotud Euroopa Kohtu otsuse järgselt. Nende lahendamiseks oleks vaja kiiremas korras algatada arutelud liikmesriikide vahel, otsustamaks, kuidas ja mis alustel tekkinud situatsioonis Euroopa standardimisega jätkata. Praegune olukord, kus Euroopa Komisjon on asunud seisukohale, et standardiorganisatsioonid peaksid kaduvate finantseerimisvõimalustega jätkama tööd harmoneeritud standarditega endisel viisil või kus teiste isikute (pean siin silmas ISO ja IEC-d) intellektuaalomandi tasuta jagamine ilma selle eest õiglast kompensatsiooni maksmata ongi normaalne käitumine, ei ole ilmselgelt jätkusuutlik. Need aspektid on viinud praeguste probleemideni harmoneeritud standarditega ning nende küsimuste lahendamisega tuleks tekkinud probleemid ka lahendada. Lugupidamisega, Priit Kikas tegevdirektor / Managing Director MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus +372 605 5050 | <mailto:[email protected]> [email protected] | www.evs.ee | <http://www.eak.ee/> www.eak.ee From: Risto Jõgi - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, June 6, 2025 4:54 PM Cc: Karl Stern - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Evelin Tõnisson - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Maanus Urb - MKM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Euroopa Komisjoni lihtsustamise ettepanekud (Omnibus IV): COM(2025)503, COM(2025)504 - tagasiside küsimine Tere, Euroopa Komisjon esitas 21. mail 2025 lihtsustamispaketi (nn Omnibus IV), mille eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja edendada digipööret ELi siseturul. Pakett sisaldab muuhulgas ka kahte Euroopa Komisjoni eelnõud (COM(2025)503 <https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/digitalisation-an d-alignment-common-specifications_en?prefLang=et> ja <https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/digitalisation-an d-alignment-common-specifications_en?prefLang=et> COM(2025)504), mis näevad ette teatud tootealase info digitaliseerimist ja tehniliste spetsifikatsioonide lubamist. Esimene viidatud eelnõu puudutab 13 direktiivi ning teine eelnõu 7 ELi määrust. Kaalume Eesti seisukohtade kujundamist Omnibus IV lihtsustamispaketi osas, seetõttu palume teie tagasisidet eelnevaga seoses. Toome välja, et Euroopa Komisjoni ettepanekus on loetletud järgmised tooterühmad, millele digitaliseerimise ja tehniliste spetsifikatsioonide muudatused kehtiksid: * Välitingimustes kasutatavad müraseadmed (direktiiv 2000/14/EC); * transporditavad surveseadmed (direktiiv 2010/35/EU); * ohtlike ainete kasutamise piiramine elektri- ja elektroonikaseadmetes (direktiiv 2011/65/EU); * väikelaevad (direktiiv 2013/53/EU); * lihtsad surveanumad (direktiiv 2014/29/EU); * elektromagnetiline ühilduvus (direktiiv 2014/30/EU); * mitteautomaatkaalud (direktiiv 2014/31/EU); * mõõtevahendid (direktiiv 2014/32/EU); * liftid (direktiiv 2014/33/EU); * ATEX-seadmed (direktiiv 2014/34/EU); * madalpingeseadmed (direktiiv 2014/35/EU); * raadioseadmed (direktiiv 2014/53/EU); * surveseadmed (direktiiv 2014/68/EU); * laevavarustus (direktiiv 2014/90/EU); * köisteed (määrus 2016/424); * isikukaitsevahendid (määrus 2016/425); * gaasiseadmed (määrus 2016/426); * masinad (määrus 2023/1230); * akud (määrus 2023/1542); * ökodisaini alla kuuluvad tooted (määrus 2024/1781). Olulisemad muudatused hõlmavad: * tootjatele seatakse kohustus esitada vastavusdeklaratsioon digitaalsel kujul, näiteks QR-koodi või veebilingi kaudu, kaotades seega vastavusdeklaratsiooni paberkujul esitamise nõude; * tootjatel tekib kohustus märkida tootele oma digitaalne kontakt, mille kaudu hakkab käima kogu suhtlus turujärelevalveasutustega; * edaspidi võivad tootjad anda kasutusjuhendi ainult digitaalselt. Aga see ei ole kohustus – nad võivad soovi korral anda ka paberkandjal. Juhul kui kasutusjuhend digitaliseeritakse, peab tootja tagama paberkujul kasutusjuhendi nendele lõpptarbijatele, kes seda soovivad ostu hetkel või 6 kuud pärast ostu. Ohutusalane teave peab siiski endiselt olema esitatud tootel või paberkandjal, kui see on oluline toote ohutuks kasutamiseks; * Euroopa Komisjonile antakse volitus kehtestada tehnilisi spetsifikatsioone (common specifications) olukordades, kus ELi harmoneeritud standardid puuduvad või kui neist ei piisa oluliste tervise-, ohutus- või muude nõuete täitmiseks. Eesti on varasemalt toetanud tootega kaasasolevate andmete digitaliseerimist, sealhulgas digitaalse tootepassi kasutuselevõttu. Leiame, et see aitab vähendada tootega kaasasolevat paberimahtu ning võimaldab tõhusamalt tagada toodete infonõuete täitmist. Samas peame oluliseks, et tarbijale hädavajalik info nagu hoiatused, jälgitavusnõuded ning ohutusjuhendid säiliks füüsilisel kujul. Leiame, et kasutusjuhendi võib olla digitaalne, kuid tarbijale peab jääma võimalus taotleda seda tootjalt paberkujul ostu hetkel või tagantjärele. Eesti on varasemalt toetanud ka Euroopa Komisjonile pädevuse andmist töötada välja tehnilisi spetsifikatsioone olukordades, kus vajalike ELi harmoneeritud standardite väljatöötamine ei ole õnnestunud või on jäänud venima. Oluline on, et tehniliste spetsifikatsioonide tekst erinevates õigusaktidest oleks samasuguselt sõnastatud. Palume Teil tutvuda vastavate ettepanekutega ning anda tagasisidet järgmistele küsimustele: 1. Kas nõustute Eesti seniste seisukohtadega antud küsimustes? 2. Millised praktilised takistused või riskid võivad kaasneda üleminekuga digitaalsetele vastavusdeklaratsioonidele ja kasutusjuhenditele ning kohustusele suhelda turujärelevalveasutustega edaspidi üksnes elektroonsel teel? 3. Toojal on kohustus anda tarbijale kasutusjuhend paberkujul nõudmisel, kas ostu sooritamise hetkel või 6 kuud tagantjärele. Teie hinnangul, mis ajaraamis peaks tootja tarbijale tagantjärele kasutusjuhendit paberkujul pakkuma? 4. Kas toetate Euroopa Komisjoni volitamist toote tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamiseks olukordades, kus ELi harmoneeritud standardit ei ole või ei kata kõiki olulisi ohutusnõudeid? Millised riskid võivad kaasneda, kui Euroopa Komisjonile selline volitus anda? Palume saata oma vastused hiljemalt 20.06.2025 aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Teie tagasiside on oluline Eesti seisukohtade kujundamisel ELi tasandil. Lugupidamisega, Risto Jõgi toote ohutuse ja tarbijakaitse nõunik Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372639 7681 <mailto:[email protected]> [email protected] <https://www.mkm.ee> www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn