Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduseeelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Meie 07.03.2025 nr 8-1/2321-1 Siseministeerium Kaitseministeerium Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud ministrid Saadame teile kooskõlastamiseks ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) seaduse eelnõu ja seletuskiri 2) seletuskirja lisa Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Arhitektide Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Gaasiliit Eesti Geodeetide Ühing Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Kinnisvarafirmade Liit MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Eesti Korteriühistute Liit Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Eesti Taristuehituse Liit Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Omanike Keskliit Eesti Planeerijate Ühing Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Puitmajaliit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Soojuspumba Liit Eesti Taastuvenergia Koda Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Linnalabor Teenusmajanduse Koda Harjumaa Omavalitsuste Liit Hiiumaa Omavalitsuste Liit Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Jõgevamaa koostöökoda Järvamaa sihtasutus Läänemaa Omavalitsuste Liit Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Põlvamaa Omavalitsuste Liit Pärnumaa Omavalitsuste Liit Raplamaa Omavalitsuste Liit Saaremaa Vallavalitsus Tartumaa Omavalitsuste Liit Valgamaa Omavalitsuste Liit Elena Reilent [email protected]  Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. aasta määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 58 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. aasta määruses nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punkt 141 sõnastatakse järgmiselt: „141) võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024);“; 2) paragrahv 121 tunnistatakse kehtetuks. 1  Justiits- ja digiministri määruse „Nõuded väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kaablikanalisatsioonile, hoonesisesele füüsilisele taristule ja valguskaablile“ eelnõu Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 821 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala § 2. Mõisted § 3. Hoone juurdepääsupunkti ja valguskaabli liidese tehnilised nõuded § 4. Kaabli tehnilised nõuded § 5. Pistikupesade tehnilised nõuded § 6. Kaablitorude või mikrotorude tehnilised nõuded § 7. Tehnilised nõuded, mida on vaja, et hoida ära elektrikaablite häired § 8. Minimaalne painderaadius § 9. Kaablite paigaldamise tehnilised nõuded § 10. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kaablikanalisatsiooni tehnilised nõuded § 11. Rakendussäte 2  Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmise määruse eelnõu Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2, § 873 lõigete 5 ja 7 ning § 875 lõike 5 alusel. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ § 31 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024), määratletud sidevõrgu füüsiline taristu;“. 3  Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. aasta määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. aasta määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) riiklik vaidluste lahendamise asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024), artikli 14 tähenduses.“. 4  Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõu eesmärk on tagada Euroopa Liidu määruse (EL) 2024/13091 (edaspidi gigabititaristu määrus) nõuetekohane ja mõjus täitmine. Gigabititaristu määruse eesmärk on lihtsustada ja stimuleerida sidevõrkude kasutuselevõttu, edendades olemasoleva füüsilise taristu ühist kasutamist ning võimaldades uue füüsilise taristu tõhusamat rajamist, et vähendada selliste võrkude kasutuselevõtu kulusid. Gigabititaristu määrus jõustus 11. mail 2024. aastal ning seda kohaldatakse alates 12. novembrist 2025. Gigabititaristu määrus asendab alates 2025. aasta 12. novembrist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (edaspidi lairibadirektiiv)2. Nimetatud direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseadusega3. Lairibadirektiivi nõuded asenduvad otsekohalduva määruse nõuetega, mistõttu tuleb ehitusseadustikust (EhS) välja jätta sätted, mis dubleerivad gigabititaristu määruse sätteid. EhS-i dubleerivad sätted asendatakse viidetega gigabititaristu määrusele. Lairibadirektiivis sätestatud meetmed aitasid vähendada kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtu kulusid. Otsekohalduva määruse vastuvõtmisega neid meetmeid tugevdatakse ja muudetakse sujuvamaks, et võrgu kasutuselevõttu kiirendada ning kulusid veelgi vähendada. Selleks, et võimaldada elektroonilise side ettevõtjatel (edaspidi sideettevõtja) väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttu tulemuslikult planeerida, tuleks ühtse teabepunkti kaudu teha kiiresti kättesaadavaks miinimumteave olemasoleva füüsilise taristu ning kavandatavate ehitustööde kohta. Gigabititaristu määruse sätted käsitlevad kõiki lairibadirektiiviga kaetud valdkondi. Eelnõukohase seadusega nimetatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) gigabititaristu määruse kohaseks riiklikuks vaidluste lahendamise organiks, kelle poole võib pöörduda sellise vaidlusküsimusega nagu keeldumine juurdepääsu andmisest füüsilisele taristule või ehitustööde koordineerimise asjus kokkuleppele mittejõudmine. Samuti määratakse TTJA riiklikuks järelevalveorganiks gigabititaristu määruses sätestatud nõuete täitmise üle. TTJA vastutab kõigi küsimuste eest, mis on seotud gigabititaristu määruse nõuete täitmise üle järelevalve tegemise ja määruse täitmise tagamisega. Muudatused on minimaalsed, et tagada gigabititaristu määruse nõuetekohane ja mõjus täitmine ning õigusselgus, kuid samas on välditud otsekohalduva määruse ümberkirjutamist. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401309&qid=1728550454368). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.05.2014, lk 1–14). 3 RT I, 15.12.2016, 1. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik Elena Reilent ([email protected]) ning sideturgude talituse peaspetsialist Liisi Moks ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu käsitleb ELi õiguse rakendamist. Eelnõuga kavandatakse tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtu kulusid, nõuetekohane ja mõjus täitmine. Eelnõuga muudetakse ehitusseadustiku4 (EhS) redaktsiooni RT I, 04.12.2024, 4, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse5 (EhSRS) redaktsiooni RT I, 30.12.2024, 7 ning riigilõivuseaduse6 (RLS) redaktsiooni RT I, 31.12.2024, 19. Kuna tegemist on lairibadirektiivi asendava määrusega, mis võeti Eesti õigusesse üle EhS-iga ja mis käsitleb väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude kasutuselevõttu ja väljaehitamist, sobivad selles käsitletavad valdkonnad EhS-i reguleerimisalasse. Gigabititaristu määrus jõustus 11. mail 2024. aastal ning seda hakatakse kohaldama alates 12. novembrist 2025. Seoses sellega, et hoonesisest füüsilist taristut ja ühtsete teabepunktide digiteerimist käsitlevate õigusnormide kohaldamiseks on kehtestatud üleminekuaeg, peaksid mõned lairibadirektiivis sätestatud normid jääma kehtima kuni gigabititaristu määruse vastavate normide kohaldamiseni. Näiteks kohustus varustada uued ja oluliselt renoveeritud hooned valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesiseste valguskaablitega peaks hakkama kehtima 21 kuud pärast gigabititaristu määruse jõustumise kuupäeva, st alates 12. veebruarist 2026, ning võrguoperaatorid7 peaksid tegema teabe olemasoleva füüsilise taristu kohta ühtse teabepunkti kaudu elektrooniliselt kättesaadavaks 24 kuud pärast gigabititaristu määruse jõustumise kuupäeva, st 12. mail 2026. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu koostati selleks, et viia Eesti õigusaktid kooskõlla gigabititaristu määrusega, jätta EhS-ist välja sätted, millega võeti üle lairibadirektiiv, ning tagada gigabititaristu määruse nõuetekohane ja mõjus täitmine. Gigabititaristu määruse eesmärk on lihtsustada sidevõrkude 4 RT I, 04.12.2024, 4. 5 RT I, 30.12.2024, 7. 6 RT I, 31.12.2024, 19. 7 Gigabititaristu määruse mõistes on võrguoperaatorid sideettevõtjad ning ettevõtjad, kes pakuvad füüsilist taristut, mille eesmärk on pakkuda tootmis-, transpordi või jaotusteenuseid seoses gaasiga, elektriga (sh tänavavalgustusega), küttega ja veega (sh heitvee ja reovee kõrvaldamise või puhastamise ning äravoolusüsteemidega), ning transporditeenuseid (sh raudteed, sõiduteed, sealhulgas linnateed, tunnelid, sadamad ja lennujaamad). 2 kasutuselevõttu, edendades olemasoleva füüsilise taristu ühist kasutamist ning võimaldades uue füüsilise taristu tõhusamat rajamist, et vähendada selliste võrkude kasutuselevõtu kulusid. Arvestades digitehnoloogia kiiret arengut, tuleb teha märkimisväärseid investeeringuid väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse, et pidada sammu vajadusega üha suurema läbilaskevõimega ühenduse järele. Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“8 märgiti, et ainuüksi digitaristu ja -võrkude puhul ulatub ELi investeerimispuudujääk 65 miljardi euroni aastas. Seetõttu nimetas komisjon ühe põhimeetmena lairibadirektiivi läbivaatamise. Lairibadirektiivi aluseks olnud digitaalarengu tegevuskava eesmärgid on suuresti saavutatud, kuid samal ajal on need ka aegunud. Nende kodumajapidamiste osakaal, kellel on juurdepääs 30 Mbit/s kiirusega internetile, kasvas 2013. aasta 58,1%-st 2021. aastaks 90,1%-ni. Ka Eesti vastav näitaja on 90%9. Arvestades, et ettevõtete ja inimeste vajadus väga suure läbilaskevõimega püsi- ja traadita võrkude järele on kasvanud, ei ole ainult 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus tulevikuks piisav. Samuti ei ole juurdepääs 30 Mbit/s kiirusega internetile kooskõlas direktiivis (EL) 2018/1972 (edaspidi sidedirektiiv)10 sätestatud uute eesmärkidega tagada ühenduvus ja väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude laialdane kättesaadavus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/248111 seati ajakohastatud sideühenduvuse eesmärgid aastaks 2030, mis vastavad paremini tulevastele eeldatavatele ühenduvusvajadustele. Uute eesmärkide kohaselt peaksid kõik Euroopa majapidamised olema 2030. aastaks kaetud gigabitivõrguga ning kõik asustatud alad 5G-võrguga. Gigabititaristu määruse eesmärk on leida lahendus lairibadirektiivi puudustele ja aidata kaasa väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kulutõhusale ja õigeaegsele kasutuselevõtule, mida on vaja ELi kasvava ühenduvusvajaduse rahuldamiseks. 2.1. Gigabititaristu määruse ülevaade Lairibadirektiivis sätestatud meetmed aitasid vähendada kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtu kulusid. Neid meetmeid tuleks siiski tugevdada ja sujuvamaks muuta, et kulusid veelgi vähendada ja võrgu kasutuselevõttu kiirendada. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks võeti vastu direktiivi asendav gigabititaristu määrus, et kiirendada ja lihtsustada väga suure läbilaskevõimega püsi- ja traadita võrkude kasutuselevõttu kõikjal liidus ja vähendada nende kulusid nii korraliku planeerimise, tõhusama koordineerimise kui ka lihtsustatud ja sujuvamaks muudetud loamenetluste kehtestamise abil, mis vähendavad nii sideettevõtjate kui ka riikide ametiasutuste halduskoormust. Gigabititaristu määruse eesmärgid:  muuta olemasoleva avalik-õigusliku ja eraõigusliku füüsilise taristu kasutamine tõhusamaks ja tagada sujuv juurdepääs füüsilise taristu andmetele;  parandada juurdepääsu ehitamise kavandamise andmetele ja aidata kaasa ehitamise ühisele teostamisele, et vähendada ehitustööde kulusid ja takistusi; 8 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020) 67 final). 9 Estonia in the Digital Economy and Society Index | Shaping Europe’s digital future 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030 (ELT L 323, 19.12.2022, lk 4–26). 3   seada lubade ja trasside rajamise õiguste andmise menetluse tähtajad;  varustada uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned hoonesisese füüsilise taristuga ning näha ette hoonesisesele füüsilisele taristule ja valguskaablile esitatavate nõuete kehtestamine liikmesriikide poolt;  ajakohastada ühtse teabepunkti digitaliseerimist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ehitusseadustikku. Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks EhS-i § 61. Võrguvaldaja huvipiirkonda pole edaspidi enam vaja määrata, kuna ehitisregistris (edaspidi EHR) on kogu vajalik info olemasoleva füüsilise taristu kohta ja alates 12. maist 2026 ka planeeritavate ehitustööde kohta olemas. Selleks, et sideettevõtja saaks vaadata teda huvitavaid andmeid, peab ta EHR-i sisse logima ja sisestama teda huvitava aadressi või piirkonna. EHR näitab siis kohe kogu infot (sh võrguoperaatori kontaktandmeid), mis selles olemasoleva füüsilise taristu või füüsilise taristuga seoses kavandatavate ehitustööde kohta on. Kuna EHR-i kaudu näeb huvi pakkuva võrguoperaatori kontaktandmeid, siis võtab sideettevõtja EHRi-väliselt võrguoperaatoriga ühendust. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse EhS-i § 58 lõikega 11, mis määrab EHR-i ühtseks digitaalseks teabepunktiks gigabititaristu määruse artikli 12 tähenduses. Gigabititaristu määruse artikkel 12 näeb ette ühtse teabepunkti loomise, mille ülesanne on olla abiks väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu ehitamiseks nõutud lähteandmete kogumisele ja menetluste kiirendamisele ning anda teavet võrguoperaatori füüsilise taristu ja kehtivate erandite kohta. Ühtne digitaalne teabepunkt peab hakkama tööle hiljemalt 2026. aasta 12. mail. Ühtses teabepunktis ehk EHR-is peab gigabititaristu määruse kohaselt olema vähemalt järgmine info:  artikli 3 lõike 10 kohaselt füüsilise taristu kategooriate loetelu, millele ei või artikli 3 lõikeid 1, 4 ja 5 kohaldada ning nende kindlaksmääramiseks kohaldatavad kriteeriumid;  miinimumteave olemasoleva taristu kohta ja kavandatava ehitustöö kohta (artikli 4 lõige 1 ja artikli 6 lõige 1);  füüsilise taristu läbipaistvuse suhtes kohaldatavate erandite loetelu, erandite kohaldamise põhjendused ja kriteeriumid artikli 4 lõike 7 alusel;  selliste ehitustööde liigid, mida peetakse mahult piiratuks või seotuks riikliku elutähtsa taristuga ning mis on artikli 5 lõike 5 alusel vabastatud ehitustööde koordineerimise kohustusest;  selliste ehitustööde liigid, mida peetakse mahult piiratuks või seotuks riikliku elutähtsa taristuga, mille korral oleks kavandatavate ehitustööde miinimumteabe kättesaadavaks tegemise kohustuse kohaldamata jätmine õigustatud, ning sellist liiki ehitustööde suhtes erandite kohaldamise põhjendused, kriteeriumid ja tingimused artikli 6 lõike 2 alusel;  kogu teave lubade ja trasside rajamise õiguste haldusmenetluse korras andmise suhtes kohaldatavate tingimuste ja menetluste kohta, sealhulgas teave erandite kohta, mida kohaldatakse mõnede või kõigi liidu või riigisisese õiguse kohaselt nõutavate lubade või trasside rajamise õiguste suhtes, ning selle kohta, kuidas esitada elektrooniliselt taotlusi ja saada teavet taotluse staatuse kohta artikli 7 lõigete 2 ja 3 alusel; 4   selliste ehitustööde liigid, mille suhtes ei kohaldata loamenetlust artikli 9 lõike 2 kohaselt;  selliste hoonete liigid, mis tuleb vabastada valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristuga ja hoonesisese valguskaabliga ning juurdepääsupunktiga varustamise kohustusest või mille puhul tuleb neid kohustusi kohaldada nõuetekohaste tehniliste kohandustega artikli 10 lõike 8 alusel;  vaidluste lahendamise organite (Eestis TTJA) avaldatud otsused, arvestades konfidentsiaalsuse ja ärisaladuse kaitse põhimõtteid artikli 13 lõike 4 alusel;  iga pädeva asutuse ülesanded artikli 14 lõike 8 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse EhS-i § 60 lõike 1 punkti 13. EhS-i § 60 lõige 1 esitab EHR-i kantavate andmete üldkategooriad. Punktis 13 sätestatakse, et gigabititaristu määruse kohased võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed on EHR-i üldandmed. Füüsilise taristu andmete all mõeldakse eelkõige gigabititaristu määruse artikli 4 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 1 sätestatud miinimumteavet. Juriidilise isiku kontaktandmed ei ole isikuandmed. Gigabititaristu määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt peab miinimumteave olemasoleva füüsilise taristu kohta olema kättesaadav proportsionaalsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel hiljemalt kümne tööpäeva möödumisel teabele juurdepääsu saamise taotluse esitamise kuupäevast. Määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt hõlmab miinimumteave olemasoleva füüsilise taristu kohta vähemalt järgmist:  geoviidetega asukoht ja trass;  taristu liik ja praegune kasutusviis;  kontaktpunkt. Kehtiva EhS-i § 616 lõike 3 kohaselt teeb võrguvaldaja miinimumteabe kättesaadavaks kahe nädala jooksul taotluse esitamisest arvates. Gigabititaristu määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt tehakse taotletud teave proportsionaalsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel kättesaadavaks kümne tööpäeva jooksul alates teabele juurdepääsu taotluse kättesaamise kuupäevast. Määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt tehakse miinimumteave füüsilise taristuga seoses kavandatavate ehitustööde kohta ühtse teabepunkti kaudu kättesaadavaks niipea, kui teave järgmise kuue kuu jooksul kavandatavate ehitustööde kohta on võrguoperaatorile kättesaadav ning igal juhul ja loa vajalikkuse korral hiljemalt kaks kuud enne loataotluse esmakordset esitamist pädevatele asutustele. Nimetatud miinimumteave hõlmab vähemalt järgmist:  tööde geoviidetega asukoht ja liik;  asjaomase füüsilise taristu elemendid;  tööde eeldatav alguskuupäev ja kestus;  prognoositav kuupäev lõpliku projekti esitamiseks loa andmisega tegelevatele pädevatele asutustele, kui see on asjakohane;  kontaktpunkt. EHR-is tehakse vastavad muudatused, et olemasoleva füüsilise taristu ja füüsilise taristuga seoses kavandatavate ehitustööde miinimumteave oleks sideettevõtjale kohe kättesaadav. Sideettevõtjat huvitava piirkonna füüsilise taristu miinimumteave ja kavandatavate ehitustööde 5 kohta miinimumteabe kättesaamiseks peab sideettevõtja EHR-i identifitseeritult sisse logima ja asjaomase aadressi sisestama. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse EhS-i § 60 lõiget 4 ja jäetakse sealt välja lause lõpp, mis puudutab sideettevõtja ja võrguvaldaja vahelist füüsilise taristu teemalist infovahetust. Muudatus on seotud sellega, et edaspidi ei vaheta sideettevõtja ja võrguvaldaja infot enam EHR-i kaudu, kuna selline infovahetus on vananenud ega toimi. Ettevõtetevaheline teabevahetus koormas liigselt infosüsteemi ning seepärast toimub infovahetus edaspidi EHRi- väliselt. Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks EhS-i §-i 612 lõiked 1–3, 5 ja 6 ning §-d 619– 6112. Need paragrahvid tunnistatakse kehtetuks kohe, kui hakkab kehtima otsekohalduv gigabititaristu määrus, s.o alates 12. novembrist 2025. EhS-i § 612 lõigete 1–3, 5 ja 6 kehtetuks tunnistamine on vajalik, sest lairibadirektiivis kasutatud terminid asendatakse gigabititaristu määruses kasutatud terminitega. Muudatused loovad õigusselguse sisu muutmata, sest lairibadirektiivis kasutatud terminid asendatakse gigabititaristu määruses kasutatud terminitega. Võrreldes lairibadirektiivis kasutatud terminitega on gigabititaristu määruses muudetud järgmiste terminite määratlusi: „võrguoperaator“, „füüsiline taristu“, „luba“, „juurdepääsupunkt“ ning võetud kasutusele uued terminid „hoonesisene valguskaabel“, „valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu“ ja „trasside rajamise õigus“. Termini „füüsiline taristu“ määratlus jäi põhimõtteliselt samaks. Füüsiliseks taristuks peetakse taristut, mille eesmärk on pakkuda füüsilist paiknemiskohta võrguelementidele, mis võimaldavad osutada elektroonilise side teenust (edaspidi sideteenus). Füüsiliseks taristuks on näiteks torud, mastid, kaablikanalid, kontrollkaevud, juurdepääsuluugid, kaablikapid, antennirajatised, tornid ja postid. Kaabel, sealhulgas valguskaabel, samuti võrguelemendid, mida kasutatakse olmevee tarnimiseks, ei ole eelnõu tähenduses füüsiline taristu. Gigabititaristu määruse kohaselt laiendati termini „füüsiline taristu“ määratlust, hõlmates füüsilise taristu, mis ei ole võrgu osa (näiteks hooned, sealhulgas nende katused ja teatav osa fassaadist, hoonetesse sissepääsud ja mis tahes muu vara, kaasa arvatud tänavainventar, näiteks valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid ja teemaksu kogumispunkti tarindid ning samuti bussi- ja trammipeatused). Termini „füüsiline taristu“ määratlusega hõlmatud objektide näidisloetelu ei ole lõplik. Kuna terminile „füüsiline taristu“ EhS-i tähenduses on viidatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“, on vaja muuta nimetatud määruse § 31 lõike 2 punkti 1. Termini „võrguoperaator“ määratlus on peaaegu identne lairibadirektiivis kasutatud määratlusega ning see on viidud kooskõlla sidedirektiiviga. Termin "kiire elektroonilise side võrk" jääb kehtima kuni 12.05.2026, kuna see mõiste on kasutusel §-des 613–617, mis jäävad samuti kehtima kuni 12.05.2026. Gigabititaristu määruses määratletakse terminid „hoonesisene valguskaabel“ ja „trasside rajamise õigus“ ning termini „kiiret ühendust toetava hoonesisese füüsilise taristu“ asemel võetakse kasutusele termin „valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu“. Termini 6 „juurdepääsupunkt“ määratlus muutus seoses sellega, et kasutusele võeti termin „valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu“. EhS-i § 619 tunnistatakse kehtetuks, sest see paragrahv kattub gigabititaristu määruse samasisulise otsekohalduva sättega. EhS-i § 619 reguleerib juurdepääsuõiguse andmist hoonesisesele füüsilise taristule. Gigabititaristu määruses reguleerib seda artikkel 11. Nimetatud artikli kohaselt peaks hoonesisese füüsilise taristu omanik üldjuhul võimaldama sideettevõtjal pääseda juurde tema füüsilisele taristule. See aitaks suurendada konkurentsi üldkasutatavate elektroonilise sidevõrkude pakkumisel, kuna hoonete sees on sidevõrgu rajamine väga keeruline ja kulukas. Lisaks nähakse komisjonile ette võimalus anda välja suuniseid hoonesisesele taristule juurdepääsu käsitlevate sätete kohaldamise kohta. EhS §-d 6110 ja 6111 tunnistatakse kehtetuks, sest nendes on sätestatud vaidluste lahendamise kord ning TTJA õigus nõuda vaidluse lahendamise käigus vajalikku teavet ja dokumente. Edaspidi tuleb TTJA-l vaidlust lahendades lähtuda gigabititaristu määruses sätestatud nõuetest. EhS-i § 6112 tunnistatakse kehtetuks, kuid sisuliselt viiakse see paragrahv muudetud kujul üle seadustiku 2. osa 9. peatükki, sätestades selle uue paragrahvina EhS-isse (§ 822, vt selgitust § 1 punkti 13 kohta). Eelnõu § 1 punkti 6 alusel tunnistatakse kehtetuks EhS-i § 618 hoonesisese füüsilise taristu kohta, milles sätestatut gigabititaristu määrus muudab ja millega seotud otsekohalduvad sätted jõustuvad alates 12. veebruarist 2026 (vt ka selgitust § 1 punkti 11 kohta). Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt tunnistatakse kogu seadustiku 61. peatükk kehtetuks alates 12. maist 2026. Gigabititaristu määrust hakatakse kohaldama alates 12. novembrist 2025. Erandina nimetatud kohaldamise alguskuupäevast kohaldatakse 24 kuud pärast määruse jõustumise kuupäeva läbipaistvust ning olemasoleva füüsilise taristu ja kavandatavate ehitustööde teavet käsitlevaid sätteid. Seega, 12. mail 2026 lõppeb üleminekuaeg ja gigabititaristu määrus hakkab kehtima täies ulatuses ning lairibadirektiivi ülevõetud sätete kehtimise vajadus langeb ära. Ühtne teabepunkt peab hakkama tööle hiljemalt 2026. aasta 12. mail. Selleks ajaks peab ühtse teabepunkti kaudu olema kättesaadav miinimumteave olemasoleva füüsilise taristu ja kavandatavate ehitustööde kohta. Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakond tegeleb EHR-i pidamise, arendamise, juurutamise ja haldamisega. Eelnõu koostajad on suhelnud EHR-i muutmise teemal Kliimaministeeriumiga ning arutanud läbi EHR-i vajalikud muudatused, mis vastavad gigabititaristu määruse nõuetele. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse EhS-i 9. peatüki pealkirja sõnadega „ja väga suure läbilaskevõimega sidevõrk“. Gigabititaristu määruses asendati läbivalt termin „kiire elektroonilise side võrk“ terminiga „väga suure läbilaskevõimega võrk“, mis sisuliselt tähendab seda, et määruses räägitakse nüüd sidevõrkudest, mis võimaldavad andmeedastust senise kiiruse 30 Mbit/s asemel vähemalt kiirusega 100 Mbit/s ja mida saab suurendada kiiruseni kuni 1 Gbit/s. Ainult 30 Mbit/s kiiruse kättesaadavus ei ole tulevikuks enam piisav ega ole kooskõlas sidedirektiivis sätestatud uute eesmärkidega tagada ühendus väga suure läbilaskevõimega võrkudega ja nende laialdane kättesaadavus. Kuna eelnõuga tunnistatakse kehtetuks peatükk 61, on mõistlik gigabititaristu määruse rakendamiseks vajalikud sätted lisada EhS-i teise osasse, mis käsitleb eriehitisi ja erinõudeid. 7 EhS-i 2. osa 9. peatüki sätteid kohaldatakse paigaldisele ja sideehitisele ning sellesse sobivad ka väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisega seotud sätted. Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt laiendatakse 9. peatüki § 79 kohaldamisala ka väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele. Kehtiv § 79 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse seda, sätestades, et selle peatüki sätteid kohaldatakse ka väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtule. EhS-i § 79 täiendatakse lõikega 2, viidates gigabititaristu määrusele ja sätestades, et väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele kohaldatakse gigabititaristu määrust. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt täiendatakse seadustikku §-ga 821. Paragrahvis 821 sätestatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele esitatavad nõuded. EhS-i § 821 sätestatakse uus volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kaablikanalisatsioonile, hoonesisesele füüsilisele taristule ja valguskaablile esitatavad nõuded. Määruses sätestatakse vähemalt järgmine: a) hoone juurdepääsupunkti ja valguskaabli liidese tehnilised nõuded; b) kaabli tehnilised nõuded; c) pistikupesade tehnilised nõuded; d) kaablitorude või mikrotorude tehnilised nõuded; e) tehnilised nõuded, mida on vaja, et hoida ära elektrikaablite häireid; f) minimaalne painderaadius; g) kaablite paigaldamise tehnilised nõuded; h) väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kaablikanalisatsiooni tehnilised nõuded. Hoonesisesele füüsilisele taristule ja valguskaablile esitatavad nõuded kehtestatakse gigabititaristu määruse artikli 10 lõike 4 alusel. Gigabititaristu määruse kohaselt peaksid liikmesriigid vastu võtma tehnilised kirjeldused või standardid, mis võimaldaksid hõlpsalt teostada tavapärast hooldustegevust üksikute valguskaablite puhul, mida iga operaator kasutab väga suure läbilaskevõimega võrguteenuste osutamiseks. Lisaks sätestatakse tehnilised nõuded sidevõrgu kaablikanalisatsioonile, et parandada konkurentsi sideturul. Määruses sätestatakse kaablikanalisatsiooni välisläbimõõt, mis peab olema vähemalt 100 mm. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus sideettevõtja rajab uusarendustesse sidevõrgu, kasutades selleks väljaspool hoonet 50 mm läbimõõduga kaablikanalit, mille tõttu ei mahu teise sideettevõtja kaablid kaablikanalisatsiooni. Sellega takistatakse konkurentide tulekut uusarendustesse, mis suurendaks klientide valikuvõimalust saada mõistliku hinnaga koduinternetti. Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt loetakse paragrahvi 821 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2. Eelnõuga kavandatakse sätestada gigabititaristu määruses ette nähtud erandid, mida liikmesriik peab oma õiguses sätestama. Nimetatud erandid tuleb avaldada ka ühtses teabepunktis ehk EHR-is ning neist tuleb teavitada komisjoni (gigabititaristu määruse artikkel 4 lõige 7). EhS-i § 821 lõikes 2 sätestatakse erisus uue hoone ja oluliselt rekonstrueeritud hoone varustamisele valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu, hoonesisese valguskaabliga ja juurdepääsupunktiga. Gigabititaristu määruse artikli 11 kohaselt peaks hoonesisese füüsilise taristu omanik üldjuhul võimaldama taristule juurdepääsu teisele 8 sideettevõtjale. See aitab suurendada konkurentsi, kuna hoonete sees on sidevõrgu rajamine väga keeruline ja kulukas. Hoonesisest füüsilist taristut puudutav gigabititaristu määruse artikkel 10 on sarnane lairibadirektiivi vastava artikliga, muutunud on ainult n-ö tehnoloogia, enne räägiti kiiret ühendust toetavast hoonesisesest füüsilisest taristust, nüüd valguskaablivalmidusega hoonesisesest füüsilisest taristust. Kuna pidevalt töötatakse välja uusi tehnoloogiaid, on sidevõrk ajas muutuv, st et teatud aja möödudes soovitud sideteenuse tarbimiseks vajalik andmesidekiirus suureneb, lairibadirektiivi mõistes kiire sidevõrk oli sidevõrk kiirusega kuni 30 Mbit/s, valguskaabel võimaldab väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõttu (st kiirusega vähemalt 100 Mbit/s). Loetelu ehitistest, mis on vabastatud määruse artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest, on sama mis kehtis ka lairibadirektiivi ülevõtmisel. EhS-i § 821 lõike 2 punktides 1–5 sätestatud loetelu pärineb varem vastu võetud hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL12 artikli 4 lõikest 2. Loetelus nimetatud ehitiste puhul on objektiivsed põhjused, miks gigabititaristu määruse artikli 10 lõigete 1, 2 ja 3 nõudeid nendele kohaldama ei peaks. Muinsuskaitselistele ehitistele, religioossetele või kultuskohtadena kasutatavatele hoonetele ei ole mõistlik sätestada valguskaablivalmiduse kohustust ja valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristuga varustamise kohustust, sest see võib rikkuda nende olemust ja välisilmet. See ei ole kooskõlas muinsuskaitselise ehitise kaitsmise huvidega ja rikuks ehitist. Hoonesisese füüsilise taristuga varustamise nõuete järgimine võib kahjustada nende hoonete olemust ja välisilmet ehk ajale iseloomulike hoonete arhitektuuri, seda kujundavaid võtteid ja materjale. Samuti on ebaproportsionaalne kohaldada hoonesisese füüsilise taristu ja valguskaabliga varustamise nõudeid hoonetele, mida kasutatakse vaid teatud perioodil (suvilad) või piiratud ajavahemikul (kaks aastat) ning ajutistele hoonetele ja hoonetele, mille suletud netopind on kuni viiskümmend ruutmeetrit. EhS-i § 821 lõike 2 punktis 6 sätestatakse erand hoonetele (nii elamule kui ka mitteelamule), mille ehitusalune pind on kuni 60 m2, sõltumata hoone kõrgusest (st siin on mõeldud hooneid, mis on kuni 5 m ja üle 5 m kõrged) vastavalt EhS-i lisale 1. Nende hoonete (näiteks kuuride) ehitamisel või ümberehitamisel ei ole vaja rajada hoonesisest füüsilist taristut ja vedada valguskaablit. EhS-i § 821 lõike 2 punktis 7 sätestatakse erand ühe korteriga elamule (üksikelamu, ridaelamuboks või kaksikelamu osa, suvila, aiamaja)13 ehk ühepereelamule. Eelnõu koostajate hinnangul on erandi kehtestamine ühe korteriga elamule mõistlik, kuna sel juhul jäetakse omaniku otsustada, kas ta varustab oma hoone hoonesisese füüsilise taristu ja valguskaabliga või mitte. Sellise otsuse langetamine mõjutab vaid omanikku ennast. Ühe korteriga elamu puhul võib väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu ehitamine osutuda objektiivsetel põhjustel liiga keeruliseks, et väga suure läbilaskevõimega sidevõrku toetava hoonesisese füüsilise taristu kasutuselevõtuga seotud lisakulud oleksid põhjendatud. EhS-i § 821 lõike 2 punkti 8 kohaselt ei kohaldata hoonesisese füüsilise taristu ja valguskaabliga varustamise nõuet riigikaitselistele ja julgeolekuasutuste ehitistele, kuna nende ehitiste ehitamisele kohaldatakse erinõudeid (EhS-i 13. peatükk) ja nende suhtes ei saa kohaldada valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu, hoonesisese valguskaabliga ja juurdepääsupunktiga varustamise kohustust. Gigabititaristu määruse artikli 10 lõike 8 kohaselt avaldatakse teave selliste hoonekategooriate kohta ühtse teabepunkti kaudu. 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32010L0031&qid=1730363573212 13 EhS-i § 50 lõike 7 punkti 1 alusel antud ministri määruses sätestatud tähenduses. 9 Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse paragrahvi 821 lõigetega 3 ja 4. EhS-i § 821 lõikes 3 sätestatakse erand juurdepääsu andmisest avaliku sektori asutuse füüsilisele taristule ja selle andmetele. Näitlikule loetelule füüsilise taristu kategooriatest, mille suhtes ei pea kohaldama juurdepääsu andmise nõuet, viidatakse gigabititaristu määruse artikli 3 lõikes 10, mille kohaselt määrab liikmesriik kindlaks sellise füüsilise taristu või füüsilise taristu kategooriad, mis lähevad selle piirangu alla. EhS-i § 821 lõikes 3 sätestatavas loetelus on nimetatud need füüsilise taristu ja hoonete liigid, millele gigabititaristu määruses sätestatud juurdepääsu andmise kohustuse nõudeid ei kohaldata. Näiteks muinsuskaitselise ehitise puhul tähendaks väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmine ehitise ümberehitamist, lähtudes kaasaegsetest nõuetest. See ei oleks aga tõenäoliselt kooskõlas muinsuskaitselise ehitise kaitsmise huvidega ja rikuks ehitist. Sidevõrgu taristu ehitamise nõuete järgimine võib kahjustada nende hoonete olemust ja välisilmet ehk ajale iseloomulike hoonete arhitektuuri, seda kujundavaid võtteid ja materjale. Samuti oleks ebaproportsionaalne kohaldada gigabititaristu määruses sätestatud juurdepääsunõudeid kultusekohtadele või religioosseteks tegevusteks kasutatavate hoonetele. Samuti ei kohaldata riigi julgeoleku tagamise huvides ning ohutuse ja turvalisuse kaalutlustel gigabititaristu määruses sätestatud juurdepääsunõudeid sellisele füüsilisele taristule nagu riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu. EhS-i § 821 lõigetes 2–4 on nimetatud riigikaitselised ja julgeolekuasutuse ehitised ning riigipiiri taristu. EhS-i §-s 115 on sätestatud, mis need terminid tähendavad EhS-i tähenduses. EhS-i mitmes paragrahvis on sätestatud EhS-i riigikaitselistele ja julgeolekuasutuse ehitistele kohaldamise erisused. Kui EhS-iga reguleeritava ehitamise kohta käiv teave on üldiselt avalik, siis riigikaitseliste ehitiste puhul ei saa kogu ehitist ja ehitamist käsitlev teave olla avalik. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus sätestab salastatuse tasemed ja korra ka ehitiste puhul, millest tuleks ehitamisega seotud andmeid esitades ja lube taotledes lähtuda. Näiteks salastatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu relva- ja lahingumoonaladusid käsitlev teave piiratud tasemel 20 aastaks. Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitisega ning riigipiiri taristuga seotud andmetele ja nendega seotud füüsilisele taristule ei ole võimalik taotleda juurdepääsu. See puudutab riigi julgeolekut, piirangu eesmärk on tagada võrgu turvalisus ja terviklikkus ning kaitsta riigisaladusi. EhS-i § 821 lõikes 4 sätestatakse erisus ehitamise kavandamise andmetele juurdepääsu andmisel ja ehitamise ühisele teostamisele. See erisus on vajalik, kuna ei ole mõistlik koormata ehitamise kavandamise andmete ühtse teabepunkti kaudu elektrooniliselt kättesaadavaks tegemise kohustusega ehitist, mille ehitamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist ega saada ehitusluba, nagu näiteks väike puukuur või välikäimla, mille ehitusalune pindala on kuni 20 m2 ja kõrgus kuni 5 m. Riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise füüsilise taristu puhul ei saa see teave olla avalik. Samuti ei saa nõuda ehitamise ühist teostamist riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristuga seotud ehitise puhul ohutuse ja turvalisuse tagamise põhjustel. 10 Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse EhS-i §-ga 822, milles sätestatakse õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele. Sisuliselt on see paragrahv sama mis kehtiva EhS-i § 6112. Eelnõu § 1 punktiga 5 kavandatakse tunnistada EhS-i § 6112 kehtetuks, et viia see EhS-i eriossa. See erineb varem kehtinud versioonist selle poolest, et varasem paragrahv hõlmas üksnes väikse levialaga raadiosagedusi kasutavaid juurdepääsupunkte (nn small cell’e), kuid eelnõu sõnastuses hõlmab see kõiki üldkasutatava elektroonilise side võrgu juurdepääsupunkte, mis on vajalikud väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks. Nii small cell kui ka üldkasutatava sidevõrgu juurdepääsupunkt on sisuliselt antenn/tugijaam, aga small cell on väiksema levialaga. Muudatus on tehnoloogiliselt neutraalne, st mitte konkreetsete võrguelementide või tehnoloogiatega piiratud. Üksnes small cell’idega pole võimalik gigabitivõrke rajada. Avalikku huvi teenivate ja elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate võrkude rajamise soodustamiseks ja väiksemate opereerimiskuludeni jõudmiseks sätestatakse õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele juurdepääsupunkti (nt tugijaama) paigaldamiseks. Muudatus on kooskõlas gigabititaristu määruse eesmärgiga (artikkel 1) lihtsustada ja stimuleerida väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttu, edendades olemasoleva füüsilise taristu ühist kasutamist ja võimaldades uue füüsilise taristu tõhusamat kasutuselevõtmist, et selliseid võrke saaks kasutusele võtta kiiremini ja väiksemate kuludega. Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu õigusega kehtestada meetmeid (gigabititaristu määruse artikli 1 lõige 3), mis on gigabititaristu määruse nõuetest üksikasjalikumad, kui meetmete eesmärk on edendada olemasoleva füüsilise taristu ühist kasutamist või võimaldada uue füüsilise taristu tõhusamat kasutuselevõttu. Seega on eelnõu koostajate arvates see muudatus hädavajalik, et saavutada gigabititaristu eesmärgid. Nimetatud muudatus ei ole vastuolus ka sidedirektiiviga, millega kaasnes kohustus taluda small cell’e riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevatel ehitisel. Eelnõu § 1 punktide 14 ja 15 kohaselt sätestatakse, et TTJA on riiklik vaidluste lahendamise asutus gigabititaristu määruse tähenduses. Ka lairibadirektiivi kohaselt oli TTJA vaidluste lahendaja rollis ja igal asjaosalisel on õigus pöörduda vaidluse korral riikliku vaidluste lahendamise organi poole, kes peab vaidluse lahendama määruses sätestatud aja jooksul. Seega sisuliselt ei muutu midagi. Vaidluste lahendamise kord ja tähtajad on sätestatud gigabititaristu määruses. Vaidluste kohtueelse lahendamise organi olemasolu vajaduse põhjus on asjaomaste vaidluste spetsiifiline iseloom ja kiirus. Taoliste spetsiifiliste vaidluste lahendamine nõuab kahtlemata kogemustega ja erialaselt kvalifitseeritud inimeste teadmisi. TTJA-l on kõik vajalikud teadmised selles valdkonnas, st ehitamise ja side valdkonnas. Gigabititaristu määruse artikli 13 lõike 2 alusel peab riiklik vaidluste lahendamise organ, st TTJA tegema siduva otsuse vaidluse lahendamise kohta: a) kui keeldutakse juurdepääsu andmisest olemasolevale taristule või kui konkreetsetes tingimustes, sealhulgas hinnas ei ole jõutud kokkuleppele ühe kuu jooksul alates 11 juurdepääsutaotluse kättesaamise kuupäevast – nelja kuu jooksul alates vaidluse lahendamise taotluse kättesaamise kuupäevast; b) seoses olemasoleva taristu ja kavandatavate ehitustööde miinimumteabe kättesaadavaks tegemisega, kui ehitustööde koordineerimise asjus ei ole jõutud kokkuleppele ühe kuu jooksul alates ehitustööde koordineerimise ametliku taotluse kättesaamise kuupäevast või kui hoonesisesele füüsilisele taristule juurdepääsu asjus ei ole jõutud kokkuleppele ühe kuu jooksul alates ametliku juurdepääsutaotluse kättesaamise kuupäevast – ühe kuu jooksul alates vaidluse lahendamise taotluse kättesaamise kuupäevast. Nimetatud tähtaegu võib pikendada ainult nõuetekohaselt põhjendatud erandlike asjaolude korral. Punktis b nimetatud tähtaeg on nüüd ühe kuu võrra lühem, lairibadirektiivi kohaselt võis neid vaidlusi lahendada kahe kuu jooksul. Gigabititaristu määruse artikli 13 lõike 4 alusel avaldavad vaidluste lahendamise organid oma otsused, järgides samal ajal konfidentsiaalsuse ja ärisaladuste kaitse põhimõtteid. Ühtne teabepunkt tagab juurdepääsu vaidluste lahendamise organite avaldatud otsustele. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse EhS-i § 130 lõike 3 punkti 51, sätestades, et riiklikku järelevalvet gigabititaristu määruses sätestatud nõuete täitmise üle teeb TTJA. TTJA juba teeb kehtiva õiguse kohaselt riiklikku järelevalvet ehitamisega seotud nõuete täitmise üle. Eelnõuga ei kavandata sätestada eraldi väärteokoosseise, sest vajaduse korral on TTJA-l võimalus kasutada haldussunnivahendit, mis seisneb ettekirjutuses, sunnirahas või asendustäitmises14. Eelnõu § 1 punktiga 17 jäetakse EhS-i normitehnilisest viitest välja viide direktiivile 2014/61/EL (kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta), sest gigabititaristu määruse artikli 18 lõige 1 tunnistab selle kehtetuks alates 12. novembrist 2025. Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Eelnõu § 2 kohaselt täiendatakse EhSRS-i §-ga 308. Paragrahviga 308 sätestatakse, et alates 12. novembrist 2025 kuni 12. maini 2026 kohaldatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kohta käiva teabe vahetamisele EhS-i kuni 11. novembrini 2025 kehtinud §-e 613–617. Seoses pikema üleminekuperioodiga ühtse teabepunkti sätete kohaldamisele käib sideettevõtja ja võrguvaldaja teabevahetus seni kehtinud korra järgi. Eelnõu § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Eelnõukohase RLS-i § 2153 muudatusega viiakse paragrahvi pealkiri vastavusse gigabititaristu määruse pealkirjaga „Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutusele võtmine“ (vt selgitust eelnõu § 1 punkti 8 kohta). Lisaks asendatakse paragrahvi tekstis lairibadirektiivi ülevõtmisest alates kasutatud termin „võrguvaldaja“ gigabititaristu määruses kasutatava terminiga „võrguoperaator“. Eelnõu § 4. Seaduse jõustumine 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/120022024002 12 Eelnõu §-s 4 nähakse ette seaduse jõustumise tähtpäevad. Paragrahv koosneb kolmest lõikest, milles esimeses lõikes on sätestatud üldine jõustumise tähtpäev 12. november 2025, mis on kooskõlas gigabititaristu määruse artikli 19 lõikega 2. Lõikes 2 sätestatakse hoonesisest füüsilist taristut puudutavate punktide 6 ja 11 jõustumine, 12. veebruar 2026. Hilisem jõustumine on seotud sellega, et alates 12. veebruarist 2026 jõustub kohustus varustada kõik uued hooned või hooned, kus tehakse põhjalikku rekonstrueerimistööd, hoonesisese füüsilise taristuga, ning varustada uue kahe või enama korteriga elamu ehitamise ja kahe või enama korteriga elamu põhjaliku rekonstrueerimistöö puhul kahe või enama korteriga elamu juurdepääsupunktiga. Seega kohaldatakse ka erandeid sellest kohustusest määruse üldisest kohaldamise alguskuupäevast, s.o 2025. aasta 12. novembrist hiljem. Kolmandas lõikes sätestatud § 1 punktid 1–4, 7 ja 12 jõustuvad 12. mai 2026, kuna need punktid on seotud ühtse teabepunkti töölehakkamisega alates 12. maist 2026 ning see on samuti kooskõlas gigabititaristu määruse artikli 19 lõikega 3. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse gigabititaristu määruse ja sidedirektiivi terminoloogiat. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise vajadus tuleneb gigabititaristu määrusest. Määrus on otsekohalduv, kuid selle rakendamiseks on vaja viia riigisisene õigus sellega kooskõlla, sh kõrvaldada EhS-ist gigabititaristu määrust dubleerivad sätted, luua ühtne riiklik digitaalne teabepunkt ja sätestada riikliku vaidluste lahendamise organi pädevus. Gigabititaristu määrust hakatakse kohaldama 12. novembril 2025. 6. Eelnõu mõjud Gigabititaristu määruse mõju on hinnatud Eesti seisukohtade Vabariigi Valitsusele esitamise kooskõlastamise etapis. Need seisukohad kiideti heaks 18. mail 2023.15 Euroopa Komisjoni koostatud gigabititaristu määruse mõjuanalüüs on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel.16 Plaanitavad muudatused avaldavad mõju sideettevõtjatele, võrguoperaatoritele ja sideteenuste kasutajatele. TTJA andmetel on võrguoperaatoreid Eestis üle 500, võrku omavaid sideettevõtjaid umbes 50. Gigabititaristu määrus avaldab peamiselt majanduslikku mõju. Sotsiaalsed ja keskkonnamõjud on kaudsed, kuna need sõltuvad algatuse tulemusena võrku tehtavatest investeeringutest ning muudest kaudsetest majanduslikest mõjudest. 6.1. Kavandatavad muudatused Nagu ka lairibadirektiiviga seotud muudatusi, saab ka gigabititaristu määrusega tehtavad muudatused jagada kaheks: 15 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4f29d03f-cd9f-4ef0-81f0-1b70270b4769?activity=3#k5CEebGw 16 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/gigabit-infrastructure-act-proposal-and-impact-assessment 13 1) sideettevõtjale antakse õigus saada juurdepääs võrguoperaatori füüsilisele taristule ja hoonesisesele füüsilisele taristule. Eesmärk on vähendada väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise kulusid; 2) uued hooned ja hooned, kus tehakse põhjalikku rekonstrueerimistööd, tuleb varustada lõppkasutaja asukohas oleva väga suure läbilaskevõimega sidevõrku toetava valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu ja hoonesisese valguskaabliga. Uued kahe või enama korteriga elamud ja kahe või enama korteriga elamud, kus tehakse põhjalikku rekonstrueerimistööd, varustatakse lisaks hoonesisesele füüsilisele taristule ka juurdepääsupunktiga. 6.2. Sihtgrupp Kõigi muudatuste puhul on otsene sihtgrupp võrguoperaatorid (sh sideettevõtjad) ning TTJA, kaudselt on mõjutatud veel viis sihtgruppi: 1) internetti kasutav üldsus laiemalt (tarbijad); 2) hoonesisese füüsilise taristu omanikud; 3) ehitusettevõtjad; 4) kohalikud omavalitsused; 5) ehitisregister. 6.3. Kaasnev mõju Kavandatavate muudatustega kaasnevad majanduslik ja sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste töökorraldusele (TTJAle ja Kliimaministeeriumile). 1. muudatus: sideettevõtja õigus saada juurdepääs võrguoperaatori füüsilisele taristule, ehitamise kavandamise andmetele ja hoonesisesele füüsilisele taristule ning selle mõju väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamisele Nii nagu lairibadirektiivil, on ka gigabititaristu eesmärk lihtsustada ja stimuleerida väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude kasutuselevõttu, edendades olemasoleva füüsilise taristu ühist kasutamist ja võimaldades uue füüsilise taristu tõhusamat kasutuselevõtmist, et vähendada selliste võrkude kasutuselevõtu kulusid. Majanduslik mõju – koos liikmesriikide ühtsete teabepunktide digitaliseerimisega kiirendavad ühtsed menetlusreeglid ja kulusid vähendavad meetmed suure võimsusega võrkude kasutuselevõttu ja ajakohastavad ELi liikmesriikide teabepunktide arengut. Gigabititaristu määruse eeldatav mõju on märkimisväärne: prognooside kohaselt kahekordistab see kasutuselevõtu kiirust, säästab ligikaudu 14,5 miljardit eurot kasutuselevõtukulusid ja vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 0,7 miljoni tonni võrra. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamine muude ehitustöödega ühel ajal võib veidi pikendada ehitamise planeerimisprotsessi. Kuid kokkuvõttes on see kasulik, sest sidetaristu hilisem ehitamine toob lisaks majanduslikule kahjule kaasa ka keskkonnaahju. Kuna kaevamistöid tehakse kahel korral, siis toovad suured ehitusmasinad kaasa õhusaasteainete, nagu CO2, lämmastikoksiidi, vääveldioksiidi ja tahmaosakeste eraldumise. 14 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis Civitta Eesti AS-ilt riigiteedesse sidetaristu planeerimise ja ehitamise ning uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamise uuringu17, mis valmis 2023. aastal. Uuringu käigus tehtud tulu-kulu analüüsis võrreldi nii äri- ja elamupiirkondade kui ka riigiteede puhul stsenaariumit, kus sidetaristu rajatakse ja planeeritakse koos teega või äri-või elamupiirkonnaga, ja stsenaariumit, kus sidetaristu rajatakse hiljem. Analüüsi tulemusel selgus, et sidetaristu rajamine planeerimis- ja ehitusfaasis on tunduvalt tasuvam ning võimaldab säästa riigiteede puhul 44% ning äri- ja elamupiirkondade puhul vähemalt 36% kuludest. Samas sõltub saadava kasu suurus väga paljudest varieeruvatest näitajatest, nagu eelnev olukord, projekti asukoht ja mastaapsus, asjaosaliste arv ja muud tegurid. Selle tõttu võib kaablikanalisatsiooni rajamise projekti kogumaksumus varieeruda koguni 20 eurost kuni 100 euroni meetri kohta. Lisaks pakub sidelahenduse olemasolu lisandväärtust nii sidelahenduste otsestele kasutajatele kui ka kohaliku ja riigitasandi üksustele tervikuna, võimaldades uusimate tehnoloogiliste lahenduste kasutamist, nii portaali „Tark Tee“ lahenduste, isesõitvate autode kui ka kaugtööks vajaliku interneti ja tehnoloogia kasutuselevõttu. Majandusliku mõju saab jagada kaheks: mõju võrguoperaatorile ja mõju sideettevõtjale. Eelnõuga kehtestatakse võrguoperaatorile oma füüsilisele taristule juurdepääsu andmise kohustus ja luuakse sideettevõtjale õiguslik alus küsida juurdepääsu võrguoperaatori füüsilisele taristule. Mõju võrguoperaatorile – juba alates lairibadirektiivi ülevõtmisest on võrguoperaatorid kohustatud andma sideettevõtjatele juurdepääsu oma füüsilisele taristule. Seega ei ole ette näha võrguoperaatorite koormuse kasvu. Mõju sideettevõtjale – sama olukord on ka sideettevõtjate puhul. Lairibadirektiivis sätestatud meetmed aitasid vähendada kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtu kulusid. Neid meetmeid tugevdatakse gigabititaristu määrusega ja muudetakse sujuvamaks, et kulusid veelgi vähendada ja võrgu kasutuselevõttu kiirendada. Eeldatavad mõõdetavad kasud EL sideoperaatoritele aastaks 203018 Kirjeldus Summa Kommentaarid Kulude kokkuhoid tänu 12 miljardit eurot Vähenenud CAPEX (capital paremale juurdepääsule expenditure ehk kapitalikulu) olemasolevale füüsilisele võimaldab lisada 6,5% taristule ja FTTH-ga (fibre to the home – koostöövõimalustele valguskaabel kuni elamuni/korterini) katvust Halduskulude kokkuhoid 24 miljonit eurot aastas Kulude kokkuhoid võrreldes tänu juurdepääsulepingute senise olukorraga, kus läbirääkimiste juurdepääsulepingute lihtsustamisele / vaidluste läbirääkimiste ressursid vähenemisele eeldatavasti suureneksid 5G- võrgu väikese levialaga raadiosagedusi kasutavate 17 Analüüsid ja uuringud | Justiits- ja Digiministeerium 18 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/gigabit-infrastructure-act-proposal-and-impact-assessment, I osa, lk 98. 15  juurdepääsupunktide (small cell) juurutamise tõttu Halduskulude kokkuhoid 15 miljonit eurot aastas tänu lubade taotlemise protsesside lihtsustamisele Lairibadirektiivi alusel Mõõtmatu Seotud suurenenud füüsilise taristu juurdepääsu kindlusega, vähenenud kohustusest vabastus halduskoormus märkimisväärse turujõuga ettevõtjale / riigiabi raames reguleeritud varade puhul Vähendatud kohustused Mõõtmatu Võib toetada VHCN-i avalikult rahastatud VHCN-i kasutuselevõttu riigiabi (very high capacity network) saanud ettevõtja puhul kasutuselevõtu puhul tsiviilehitustööde koordineerimiseks (kui taotleja ei ole varem deklareerinud kavatsust see kasutusele võtta) Sideettevõtjale antakse õigus saada juurdepääs olemasolevale hoonesisesele füüsilisele taristule, et võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrkude elemente, kui dubleerimine on tehniliselt võimatu või majanduslikult ebatõhus. Sideettevõtjal on õigus hoonesisese füüsilise taristu omaniku nõusolekul ja tingimustel ühendada oma sidevõrk omal kulul hoonesisese füüsilise taristuga, tagades, et mõju eraomandile on võimalikult väike. Mõju hoonesisese füüsilise taristu omanikule – hoonesisese füüsilise taristu omanik rahuldab sideettevõtja juurdepääsutaotlused. Gigabititaristu määrus annab otsustusõiguse hoonesisese füüsilise taristu omanikule, st ei piira hoonesisese füüsilise taristu omandiõigust. Samas jätab see võimaluse keelduda sideettevõtjale juurdepääsu andmisest, kui hoones on juba juurdepääs sidevõrgule olemas. Hoonesisese füüsilise taristu omaniku kasu väljendub majaelanike rahulolus, kuna neil on võimalus valida mitme sideettevõtja teenuse vahel. Kaudselt võib see avaldada mõju hoone väärtusele. Sotsiaalne mõju – mõju väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude kasutajatele. Sidevõrkude arendamine loob lõppkasutajale paremad võimalused ülikiirele andmesideühendusele juurdepääsuks. Eelkõige on see oluline maapiirkondades, kus lõppkasutajate kiirele andmesidele juurdepääsu võimalused on kohati üsna piiratud. Kuna sideettevõtjatel on võimalik saada juurdepääs võrguoperaatori füüsilisele taristule, siis nt maapiirkondades elektripostidele sidekaabli paigaldamine aitaks kaasa kiire andmesideühenduse jõudmisele maapiirkonna lõppkasutajani. Seega gigabititaristu määruse rakendamine aitab kaasa nn viimase miili (last mile) väljaehitamisele lõppkasutajani. Kaudselt võib sidevõrgu laienemine maapiirkondadesse kaasa aidata töökohtade loomisele maapiirkondades. Eesti digiühiskonna arengukava 203019 eesmärk on, et 2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis 19 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 16 võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. Ülikiire andmeside arendamine panustab elukeskkonna kohandamisse hõreasustuse tingimustele. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu arendamine olemasoleva füüsilise taristu baasil aitab täita Eesti digiühiskonna 2030. aastaks seatud eesmärki tagada kõigile Eesti elanikele võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s kiirusega andmesideühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Mõju riigiasutuste töökorraldusele – mõju TTJA töökorraldusele. Kuna võrreldes lairibadirektiivist tulenevate ülesannetega pole gigabititaristu määruse vastuvõtmisega TTJA- le uusi ülesandeid lisandunud, pole ette näha TTJA koormuse kasvu. Kliimaministeeriumile avaldub mõju ehitisregistri kaudu. Ehitisregistrit haldab Kliimaministeeriumi ehitisregistri talitus. Ehitisregistris tehakse vastavad muudatused, et olemasoleva füüsilise taristu ja füüsilise taristuga seoses kavandatavate ehitustööde miinimumteave oleks sideettevõtjale kohe kättesaadav. Eelnõuga sätestatud erandid avalikustatakse ehitisregistris. 2. muudatus: hoonesisese füüsilise taristu ja juurdepääsupunktiga varustamise mõju Gigabititaristu määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt peavad kõik uued hooned ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned, sealhulgas ühisomandis olevad elemendid, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, olema varustatud valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristuga ja hoonesisese valguskaabliga, sealhulgas ühendustega kuni füüsilise punktini, mille kaudu lõppkasutaja ühendub avalikku võrku. Hoonesisese füüsilise taristu rajamise nõude kehtestamine kahe või enama korteriga elamule aitab vältida hoonesisese füüsilise taristu rajamata jätmist arendaja poolt kulude kokkuhoiu eesmärgil. Gigabititaristu määruse artikli 10 lõike 2 kohaselt varustatakse kõik uued korterelamud või oluliselt rekonstrueeritavad korterelamud, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, juurdepääsupunktiga. Majanduslik mõju – mõju ehitise omanikule ja sideettevõtjale. Mõju ehitise omanikule – ehitusaegne hoone varustamine füüsilise taristuga tekitab ainult piiratud lisakulusid ehitise omanikule, samal ajal kui ülikiiret andmeedastust võimaldava hoonesisese füüsilise taristu tagantjärele paigaldamise kulud võivad moodustada olulise osa sidevõrgu kasutuselevõtmise kuludest. Samas lisab hoone varustamine füüsilise taristuga, mis võimaldab pakkuda sideettevõtjal ülikiiret andmesideühendust, hoonele väärtust. Kaasnevat lisakulu on keeruline prognoosida, see oleneb mitmest asjaolust. Näiteks 50 korteriga elamu ehitamiskuludest moodustavad hoonesisese füüsilise taristu rajamise kulud väga väikese protsendi kogu maja ehituskuludest, samal ajal kui viie korteriga elamu ehituskuludest moodustab see juba suurema protsendi. Ühe korteriga elamule (üksikelamu, ridaelamuboks või kaksikelamu osa, suvila, aiamaja) ehk ühepereelamule mõju ei ole, kuna need on vabastatud hoonesisese füüsilise taristu ja juurdepääsupunktiga varustamise nõudest, seega saab ehitise omanik nende puhul ise otsustada, kas loob selle valmiduse või mitte. Tänapäeva ühiskonnas on hea sideühendus järjest suurema tähtsusega ja seega on sideühenduse olemasolul ehitistes suur lisandväärtus ning elutähtsa teenuse kättesaadavus on kasulik nii ehitise omanikule kui ka riigile tervikuna. Seega on uue hoone projekteerimisel või olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel hädavajalik varustada see hoonesisese füüsilise taristu ja juurdepääsupunktiga, kuna hoonesisese füüsilise sidetaristu hilisem rajamine on palju kallim. 17 Mõju sideettevõtjale – sellel muudatusel on sideettevõtjale positiivne mõju, kuna ehitusaegne hoone varustamine füüsilise taristuga tekitab ainult piiratud lisakulusid, samal ajal kui ülikiiret andmeedastust võimaldava hoonesisese füüsilise taristu tagantjärele paigaldamise kulud võivad moodustada olulise osa väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmise kuludest. Uue kahe või enama korteriga elamu ja põhjalikult rekonstrueeritava kahe või enama korteriga elamu varustamine juurdepääsupunktiga annab sideettevõtjatele võimaluse ühendada lõppkasutaja sidevõrku, mis võimaldab andmeedastust kiirusega vähemalt 100 Mbit/s. Need muudatused aitavad kokku hoida väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude rajamise kulusid. Sotsiaalne mõju – mõju ülikiire andmesideühenduse kasutajatele. Sellel muudatusel on kahe või enama korteriga elamu elanike ja büroohoones olevate firmade jaoks positiivne mõju, kuna väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude arendamine loob lõppkasutajale paremad võimalused kiirele andmesideühendusele juurdepääsuks. Mõju riigiasutuste töökorraldusele – mõju kohaliku omavalitsuse töökorraldusele. Mõju kohalikule omavalitsusele tuleneb gigabititaristu määruse artikli 10 lõikes 1 sätestatud nõudest, et kõik uued hooned ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned, sealhulgas ühisomandis olevad elemendid, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, peavad olema varustatud valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristuga ja hoonesisese valguskaabliga, ning artikli 10 lõikes 2 sätestatud nõudest, et kõik uued korterelamud või oluliselt rekonstrueeritavad korterelamud, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, varustatakse juurdepääsupunktiga. EhS-i § 44 punkti 1 ja § 55 punkti 1 kohaselt keeldub pädev asutus (kohalik omavalitsus) ehitisele ehitusloa ja kasutusloa andmisest, kui see ei vasta nõuetele ehk muu hulgas ka EhS-i 9. peatükis ja gigabititaristu määruses sätestatud nõuetele. Seega ei suurenda eelnõu oluliselt kohaliku omavalitsuse koormust ehitus- ja kasutusloa andmise menetlemisel. Eelnõuga kavandatakse sätestada õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele üldkasutatava sidevõrgu juurdepääsupunkti paigaldamiseks. Varem kehtis samaväärne säte small cell’i paigaldamiseks. Small cell’i paigaldamise taotlusi esitati ca 10 tükki aastas. Kuna üldkasutatava sidevõrgu juurdepääsupunktil on suurem leviala, on oodata, et sideettevõtjad kasutavad seda võimalust sagedamini. Seega võib muudatus kaasa tuua kohalike omavalitsuste töökoormuse väikese kasvu. 7. Eelnõu rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Gigabititaristu määruse kohaselt peab Eesti määrama oma õigusruumis ühtse teabepunkti, mille kaudu saab sideettevõtja juurdepääsu võrguoperaatori füüsilist taristut puudutavale ja kavandatavate ehitustööde miinimumteabele. Sellise teabepunkti olemasolu aitab sideettevõtjal saada sidevõrgu ehitamiseks vajalikku teavet oluliselt lihtsamalt. Sellise teabe digitaalne kättesaadavus aitab omakorda võimalikult efektiivselt ja minimaalsete kuludega arendada väga suure läbilaskevõimega sidevõrku. Riigi jaoks tähendab sellise ühtse teabepunkti loomise kohustus töökoormuse ühekordset kasvu. Ehitisregistris on juba suurem osa gigabititaristu määruses sätestatud infost olemasoleva füüsilise taristu kohta kättesaadav, lisatakse vaid mõnd liiki andmed ja see muudatus on ühekordne, edaspidi on kogu info ehitisregistris olemas. Lisaks peavad liikmesriigid gigabititaristu määruse artikli 14 kohaselt määrama füüsilisele taristule juurdepääsu võimaldamise ja ehitamise ühise teostamisega seotud vaidluste 18 lahendamiseks vaidluste lahendamise organi, kelleks Eestis on TTJA (st sama vaidluste lahendamise organ mis lairibadirektiivi kehtivuse ajal). Mõju riigieelarvele – EHR-i gigabititaristu määruse andmetega täiendamise prognoositav maksumus on ca 100 000 eurot (finantseeritakse välisvahenditest). Ühtse teabepunkti ehk ehitisregistri kaudu andmete jagamise turvariski maandamiseks saab andmeid taotleda vaid ennast identifitseerinud isik. EHR-i arendused saab jagada kaheks: rajatiste kuvamine ehitisregistri kaardikihil ja koosehitamise hõlbustamine projekteeritavate ja kavandatavate ehitiste nähtavaks tegemise kaudu. Gigabititaristu määruse kohaselt peab info olema EHR-is kättesaadav alates 12. maist 2026. Mõju järelevalveasutusele – järelevalveasutuse ehk TTJA jaoks ei muutu midagi, kuna samad ülesanded olid tal juba alates 2016. aastast, st lairibadirektiivi ülevõtmisest. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumise korral muudetakse ka 19. juunil 2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrust nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“20 ja TTJA põhimäärust21 ning antakse uue volitusnormi alusel valdkonna eest vastutava ministri määrus „Nõuded väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kaablikanalisatsioonile, hoonesisesele füüsilisele taristule ja valguskaablile“ (lisa 1). Kuna terminile „füüsiline taristu“ EhS-i tähenduses on viidatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“, on vaja muuta nimetatud määruse § 31 lõike 2 punkti 1 (lisa 1). 9. Seaduse jõustumine Eelnõu §-s 4 nähakse ette seaduse jõustumise tähtpäevad. Paragrahv 4 koosneb kolmest lõikest, milles esimeses lõikes sätestatakse üldine jõustumise tähtpäev 12. november 2025, mis on kooskõlas gigabititaristu määruse artikli 19 lõikega 2. Teises lõikes sätestatakse hoonesisest füüsilist taristut puudutavate punktide 6 ja 11 jõustumine 12. veebruaril 2026. Kolmandas lõikes sätestatud § 1 punktid 1–4, 7 ja 12 jõustuvad 12. mai 2026, kuna need punktid on seotud ühtse teabepunkti töölehakkamisega alates 12. maist 2026 ning see on samuti kooskõlas gigabititaristu määruse artikli 19 lõikega 3. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kaitseministeeriumile. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asjaosalistele: Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Gaasiliit, Eesti Geodeetide Ühing, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Lairiba Arenduse 20 RT I, 05.07.2023, 239. 21 RT I, 01.09.2023, 3. 19 Sihtasutus, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Soojuspumba Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts, Eesti Vee- ettevõtete Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Linnalabor, Teenusmajanduse Koda, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Hiiumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Jõgevamaa Koostöökoda, SA Järvamaa, Läänemaa Omavalitsuste Liit, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Saaremaa Vallavalitsus, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Omavalitsuste Liit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ning Võrumaa Omavalitsuste Liit. 20  EELNÕU 06.03.2024 Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ehitisregister on ühtne teabepunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024), artikli 12 tähenduses.“; 3) paragrahvi 60 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed vastavalt määruse (EL) 2024/1309 artiklitele 4 ja 6;“; 4) paragrahvi 60 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Ehitisregistri veebilehe ja X-tee kaudu on juurdepääs kõikidele ehitisregistri andmetele, välja arvatud hooneregistri arhiivi andmed, täidetud ettekirjutusega seotud andmed ja registrist kustutatud ehitise andmed.“; 5) paragrahvi 612 lõiked 1–3, 5 ja 6 ning §-d 619–6112 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahv 618 tunnistatakse kehtetuks; 7) seadustiku 61. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 8) seadustiku 9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Paigaldis, sideehitis ja väga suure läbilaskevõimega sidevõrk“; 9) paragrahvi 79 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse paigaldisele, sideehitisele ja väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele. (2) Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1309.“; 10) seadustikku täiendatakse §-ga 821 järgmises sõnastuses: „§ 821. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisele esitatavad nõuded 1 Nõuded väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kaablikanalisatsioonile, hoonesisesele füüsilisele taristule ja valguskaablile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 11) paragrahvi 821 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata järgmistele hoonetele: 1) käesoleva seaduse § 62 lõike 1 punktis 1 nimetatud hoone, mille olemust või välisilmet muudaks väga suure läbilaskevõimega võrkude või nende elementide paigaldamine; 2) käesoleva seaduse § 62 lõike 2 punktis 2 nimetatud hoone; 3) ajutine hoone, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusala hoone, töökoda ja väikese energiavajadusega eluruumita põllumajandushoone; 4) elamu, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 protsenti aastaringse kasutamise energiatarbimisest; 5) hoone, mille suletud netopind on kuni viiskümmend ruutmeetrit; 6) hoone ehitusaluse pinnaga kuni 60 ruutmeetrit vastavalt käesoleva seadustiku lisale 1; 7) ühe korteriga elamu; 8) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ehitis ja taristu.“; 12) paragrahvi 821 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 3 lõikeid 1, 4 ja 5 ning artikli 4 lõikeid 1, 3 ja 5 ei kohaldata avaliku sektori asutuse järgmist liiki füüsilisele taristule ja selle andmetele: 1) käesoleva seaduse § 62 lõike 1 punktis 1 nimetatud hoone, mille olemust või välisilmet muudaks väga suure läbilaskevõimega võrkude või nende elementide paigaldamine; 2) käesoleva seaduse § 62 lõike 2 punktis 2 nimetatud hoone; 3) riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 5 lõikeid 2 ja 4 ning artikli 6 lõiget 1 ei kohaldata juurdepääsu andmisel ehitamise kavandamise andmetele ja ehitisele, mille ehitamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist ega saada ehitusluba, ning sellisele füüsilisele taristule nagu riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitis ja riigipiiri taristu.“; 13) seadustikku täiendatakse §-ga 822 järgmises sõnastuses: „§ 822. Õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele (1) Sideettevõtjal on õigus esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu taotlus riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, et saada õigus juurde pääseda riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele üldkasutatava elektroonilise side võrgu juurdepääsupunkti paigaldamiseks. (2) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juurdepääsupunkti paigaldamise eest tasu, mis katab riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele juurdepääsupunkti paigaldamisega kaasnevad kulud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama järgmist: 2 1) sideettevõtja kontaktandmed; 2) juurdepääsupunkti paigaldamise asukoht, sealhulgas koordinaadid; 3) juurdepääsupunkti paigaldamise tehniline joonis. (4) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus otsustab juurdepääsupunkti paigaldamise õiguse andmise kahe kuu jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates. Otsused tehakse taotluste esitamise järjekorras. (5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib keelduda juurdepääsupunkti paigaldamise õiguse andmisest, kui: 1) ehitis ei sobi tehniliselt või arhitektuurilt juurdepääsupunkti paigaldamiseks; 2) see ohustab inimese elu või tervist; 3) tegemist on käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoonega; 4) see ohustab riigi julgeolekut. (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel tehtud otsus esitatakse elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel tehtud otsus, välja arvatud lõike 5 punktis 4 nimetatud alusel tehtud otsus, avalikustatakse ehitisregistris.“; 14) paragrahvi 84 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Sideehitisega“ sõnadega „ja väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisega“; 15) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtmisega seotud vaidluste puhul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklik vaidluste lahendamise asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 14 tähenduses.“; 16) paragrahvi 130 lõike 3 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1309 sätestatud nõuete täitmise kontrollimine;“; 17) seadustiku normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.05.2014, lk 1–14);“. § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 308 järgmises sõnastuses: „§ 308. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtu soodustamine Alates 2025. aasta 12. novembrist kuni 2026. aasta 12. maini kohaldatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kohta käiva teabe vahetamisele ehitusseadustiku kuni 2025. aasta 11. novembrini kehtinud §-e 613–617.”. § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 2153 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3 „§ 2153. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõtuga seotud vaidluste lahendamine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024), artikli 2 punktis 1 määratletud võrguoperaatori füüsilise taristu miinimumteabe, võrguoperaatori füüsilise taristu vaatluse või käimasoleva või kavandatava ehitustöö miinimumteabe vaidluse lahendamiseks esitatud avalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. (2) Võrguoperaatori füüsilisele taristule juurdepääsu, ehitamise ühise teostamise või hoonesisesele füüsilisele taristule juurdepääsu vaidluse lahendamiseks esitatud avalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 12. novembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 11 jõustuvad 2026. aasta 12. veebruaril. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–4, 7 ja 12 jõustuvad 2026. aasta 12. mail. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………… 2025 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………… 2025 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/25-0243 - Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.03.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7cda7f79-0b3d-41df-8aae-732942687ce9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7cda7f79-0b3d-41df-8aae-732942687ce9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main