HANKELEPING
28.02.2025 nr 2-2/25/88
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn),
Kaitseministeerium (registrikood 70004502, asukoht Sakala 1, 15094 Tallinn), keda esindab peadirektori
25.02.2025 käskkirja nr 14 alusel hangete osakonna projektibüroo juht Ats Janno (edaspidi nimetatud
tellija),
ja
Sihtasutus Estonian Business School (registrikood 90013934, aadress A. Lauteri tn 3, 10114 Tallinn), keda
esindab seaduse ja põhikirja alusel alusel juhatuse liige Andreas Veispak (edaspidi nimetatud täitja),
(edaspidi eraldi ja üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled), sõlmisid käesoleva
hankelepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas:
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1 Leping sõlmitakse lähtudes riigihanke „Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise
häkatoni läbiviimine“ (viitenumber 287828) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning
nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest.
1.2 Tellija sõlmib lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus fikseeritud täitja
avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust
lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase
täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.
1.3 Täitja avaldab ja kinnitab, et:
1.3.1 temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;
1.3.2 ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult
enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud
tingimustega;
1.3.3 lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes
asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;
1.3.4 ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid,
esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil
kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste
ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja
kohustus tellijat sellest koheselt teavitada.
1.4 Lepingu esemeks on riigihanke alusdokumentides (sh lisades) kirjeldatud kaitsevaldkonna
tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni läbiviimise kavandamine ja elluviimine (edaspidi
nimetatud teenus).
1.5 Teenus peab vastama riigihanke alusdokumentidele, lepingu tingimustele ja täitja poolt
esitatud pakkumusele, mis on ühtlasi lepingu lahutamatuks osaks.
2. Poolte õigused ja kohustused
2.1 Täitja kohustub:
2.1.1 pakkuma lepingu kestuse perioodil sama teenust, mille ta esitas riigihankes;
2.1.2 tagama teenuse vastavuse riigihanke alusdokumentides toodud tehnilisele
kirjeldusele ja täitja riigihanke pakkumusele;
2.1.3 osutama teenust vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt,
õigeaegselt ja kokkulepitud mahus, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele,
normidele ja standarditele, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel
vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist
ja tähtaegadest;
2.1.4 vastutama teenuse osutamise kvaliteedi ning kavandatud eesmärkide saavutamise
eest;
2.1.5 kooskõlastama Kaitseministeeriumi teadusnõuniku Kairi Talvesiga igakordselt kõik
tegevused (tehnilise kirjelduse punktid 1.2 ja 1.3);
2.1.6 realiseerima pakkumuses pakutud kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise
häkatoni läbiviimise ja täielikult täitma tehnilise kirjelduse punktis 1.3.4 nimetatud
tegevused hiljemalt 01.07.2025;
2.1.7 mitte avaldama, kasutama, edasi saatma teenuse osutamisega seotud dokumente
ja teavet ilma tellija kirjaliku loata;
2.1.8 mitte kasutama lepingu täitmiseks koostatud dokumente ühegi teise kliendi jaoks
samal või muudetud kujul;
2.1.9 andma tellija nõudmisel ülevaate teenuse osutamise hetkeseisust;
2.1.10 tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku
kvalifikatsiooniga tööjõu, vahendid, materjalid jms, mis on vajalikud eesmärgi
saavutamiseks;
2.1.11 teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest;
2.1.12 kõrvaldama tellija nõudmisel teenusel ilmnenud puudused viivitamatult omal kulul;
2.1.13 hüvitama tema süül tellijale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju;
2.1.14 tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta.
Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab
täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise;
2.1.15 viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja
küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.
2.2 Täitjal on õigus:
2.2.1 saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab teenuse osutamist;
2.2.2 teha tellijale ettepanekuid teenuse parema organiseerimise osas;
2.2.3 saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu;
2.2.4 nõuda poolte koosoleku kokkukutsumist, kui see on teenuse osutamiseks,
tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks vältimatu.
2.3 Tellija kohustub:
2.3.1 vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste
täpsustamiseks;
2.3.2 informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse
osutamisega;
2.3.3 tasuma lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu lepingus sätestatud
tingimustel.
2.4 Tellijal on õigus:
2.4.1 jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja nõuda igal ajal
informatsiooni lepingu täitmise kohta;
2.4.2 anda täitjale täiendavaid juhiseid ja teha ettepanekuid;
2.4.3 konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes;
2.4.4 kutsuda kokku poolte koosolek, teatades sellest täitjale kirjalikult ette vähemalt
kaks tööpäeva;
2.4.5 nõuda teenuse osutamisel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist;
2.4.6 nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel
selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse
2/8
osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase
teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.
3. Üleandmine ja vastuvõtmine
3.1 Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab täitja poolt teenuse
või teenuse osa üleandmist tellijale ja tellija poolt selle vastuvõtmist.
3.2 Üleandmise-vastuvõtmise akti on täitja kohustatud koostama digitaalselt.
3.3 Täitja kohustub koos akti(de)ga tellijale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud
materjalid (sh osalejate allkirjadega registreerimislehed: originaalid ja skanneeringud,
ürituste materjalide kujundusfailid, välja töötatud prototüüpide tutvustuse ja fotod
teisaldataval andmekandjal).
3.4 Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti(de)s tuleb välja tuua alljärgnev info:
3.4.1 teostatud tööde kirjeldus ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise raamistikus,
kokkuvõte toimunud ideehäkatonist ning hinnang tööde eesmärkide saavutamise
kohta;
3.4.2 ülevaade eelarvest töölõikude kaupa;
3.4.3 järeltegevused (artikli koostamine);
3.4.4 üleantud materjalid (fotod ja muud tehnilises kirjelduses toodud).
3.4.5 juhul, kui täitja kasutas lepingu vahetul täitmisel alltöövõtjaid, kajastab täitja
olulisemad alltöövõtjad ja nende poolt teostatud tööde täpsed kirjeldused aktis.
3.5 Akti esitamisele järgnevast tööpäevast arvates on tellijal 30 (kolmekümne) päeva aega tööde
ülevaatamiseks. Tellijal on õigus vajadusel nimetatud perioodi pikendada 1 (ühe) korra
maksimaalselt eelmainitud aja võrra, teavitades sellest enne tähtpäeva saabumist täitjat 3
(kolm) tööpäeva ette.
3.6 Akti võib tellija poolt allkirjastada ja kinnitada ka punktis 2.1.5 nimetatud kontaktisik. Akti
allkirjastamine tellija poolt tähendab tema antud kirjalikku kinnitust, et tehtud tööd vastavad
lepingu tingimustele.
3.7 Tellija ei allkirjasta üleandmise-vastuvõtmise akti, kui teenus või teenuse osa ei vasta lepingus
sätestatud tingimustele. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamata jätmise korral esitab
tellija täitjale kirjaliku pretensiooni, andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja
(sõltuvalt teenuse või teenuse osa iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Tellijal on õigus
nõuda leppetrahvi tasumist aja eest, mil täitja teeb üleantavas teenuses parandusi seoses
teenuse või teenuse osa mittevastavusega lepingule.
4. Lepingu maksumus ja maksetingimused
4.1 Lepingu kogumaksumus on 60 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud
juhul.
4.2 Lepingu kogumaksumus on tellijale lõplik ja täitjale siduv ning see sisaldab kõiki kulusid (nt
personali töötasud, meediategevuse- ja kommunikatsioonikulud, transport, vahendid,
materjalid, toitlustus jms) ja tasusid (nt autori varaliste õiguste loovutamine ja isiklike
kasutusõiguste, litsentsi andmine jms), mis on vajalikud teenuse nõuetekohaseks
osutamiseks.
4.3 Täitja esitab arved e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Arve esitamise aluseks on
täitja poolt koostatud ja kahepoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.
4.4 Täitja esitab arve järgmiste andmetega:
4.4.1 Maksja andmed (arve tasuja):
Kaitseministeerium (Sakala 1 , 15094 Tallinn, registrikood 70004502).
4.4.2 Muud arvele märgitavad andmed:
hankelepingu number;
riigihanke viitenumber 287828;
kontaktisiku nimi;
3/8
teenuse nimetus, teenuse osutamise aeg või ajavahemik, arve aluseks oleva
aktinumber, hind ja muu vajalik info;
riigihangete registri 15-kohaline lepinguosa viitenumber. Täitja leiab lepinguosa
viitenumbri Riigihangete registrist temaga riigihankes 287828 sõlmitud lepingu
andmetest.
4.4.3 Täitja pangarekvisiidid:
Saaja pank: AS SEB Pank;
Saaja pangakonto number: IBAN EE431010220267429223;
SWIFT: EEUHEE2X.
4.5 Tellija ei tasu täitjale ettemaksu.
4.6 Täitja esitab arve tellija kontaktisikule pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti
mõlemapoolset allkirjastamist.
4.7 Tellija tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud
arveldusarvele 30 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist.
4.8 Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue
arve viie tööpäeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti
esitamise eest ei vastuta tellija.
4.9 Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.
4.10 Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem,
tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10
000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja
Tolliametit.
5. Konfidentsiaalsus
5.1 Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet,
isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve.
Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb
õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige
piiratumal viisil.
5.2 Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub pool mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega
hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta konfidentsiaalset teavet. Pooled kaitsevad temale
lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. Täitja vastutab täielikult
lepingu täitmisega seotud meeskonna ja alltöövõtjate konfidentsiaalsusnõude täitmise eest.
5.3 Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat
dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik
dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja
kohustatud talle need pärast lepingu lõppemist tagastama.
5.4 Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele
isikutele on keelatud.
5.5 Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated,
tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis e-kirjaga antud nõusolekul.
5.6 Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.
6. Autoriõigus
6.1 Autoriõigused lepingu alusel tellijale üleantava teenuse tulemitele kuuluvad tellijale. Tasu
autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest sisaldub lepingu tasus.
6.2 Tellijale kuuluvad teenuse tulemite osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa
arvatud õigus lepingu täitmisel täitja poolt koostatud dokumente reprodutseerida, muuta,
töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma
geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused ja ainulitsents loetakse tellijale
üleläinuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt.
4/8
6.3 Tellijale üle antav teenus on tellija omand ning selle kasutamine või sellele viitamine täitja
poolt on lubatud ainult tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
6.4 Pooled on kokku leppinud, et käesolevale lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse § 374.
6.5 Täitja poolt lepingu alusel ja raames kogutud informatsioon, raportid, uuringud jm loetakse
samuti tellija omandiks ning lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on
täitja kohustatud viivitamatult oma kulul üle andma tellijale kogu tema valduses oleva sellise
informatsiooni.
7. Poolte vastutus
7.1 Lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral
kannavad pooled teineteise ees vastutust vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele
õigusaktidele.
7.2 Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle
lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei
anna teenust või teenuse osa tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt, jätab tellijale
lepingu täitmise kohta informatsiooni/nõuetekohase dokumentatsiooni esitamata vms.
7.3 Täitja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste
eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu osa alltöövõtu
korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta täitjat ühestki tema lepingujärgsest
kohustusest. Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega
kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija sellekohase
selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.
7.4 Juhul, kui täitja viivitab teenuse või teenuse osa üleandmisega üle lepingus kokkulepitud
tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 0,5% lepingu alusel makstavast tasust iga
üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% lepingu
maksumusest. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil täitja teeb üleantavas
teenuses parandusi seoses teenuse või teenuse osa mittevastavusega lepingule. Täitja ei
vastuta üleandmisega viivitamise eest juhul, kui viivitus tulenes vaid tellijast sõltuvatest
asjaoludest.
7.5 Lepingu muude sätete rikkumise tuvastamisel on tellijal õigus nõuda ning täitjal kohustus
tasuda leppetrahvi kuni 3000 eurot iga rikkumise eest.
7.6 Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on poolel õigus nõuda ja nõuet rikkunud poolel
kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.
7.7 Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse §
113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest,
tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise
kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
7.8 Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja
kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele
eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.
7.9 Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal
on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste
summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.
7.10 Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest
arvates.
7.11 Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise
asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
8. Vääramatu jõud
8.1 Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust
vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool
ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta
lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi.
5/8
Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust
lepingut täita.
8.2 Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise
lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust
tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud
kohustuse täitmist takistas.
8.3 Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi
vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva.
8.4 Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama
teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või
mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o
vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise
kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.
8.5 Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi
täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele
vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
8.6 Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel
vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi
ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole
võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.
9. Lepingu lõpetamise alused
9.1 Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu
täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei
vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
9.2 Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu
täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul
olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis-
/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt
ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.
9.3 Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku
lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või
taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse
kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja
esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja
jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija
lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel
ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.
9.4 Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool
on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste
lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:
9.4.1 rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
9.4.2 täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused
täitmata;
9.4.3 täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;
9.4.4 esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;
9.4.5 rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;
9.4.6 rikutakse tehnilises kirjelduses sätestatud tingimusi;
9.4.7 kohustuse rikkumine annab tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et täitja ei täida
kohustust ka edaspidi;
9.4.8 täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste
osutamisega.
6/8
9.5 Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või
on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning
täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.
9.6 Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale
vähemalt 30 päeva ette. Lepingu ülesütlemisega ei kaasne tellijale täiendavaid rahalisi
kohustusi. Lepingu ülesütlemisel kohustub tellija vastu võtma lepingu lõppemise hetkeks
osutatud teenuse või teenuse osa ning maksma selle eest tasu vastavalt osutatud teenuse
või teenuse osa. Tellija ei ole kohustatud tasuma teenuse või teenuse osa eest, mis ei vasta
lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele.
9.7 Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või
taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba
ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras.
10. Kontaktisikud
10.1 Tellija kontaktisikud:
10.1.1 Tellija kontaktisik lepingulistes küsimustes on vastava valdkonna kategooriajuht,
kes lepingu sõlmimise hetkel on kategooriajuht Kristo Raud (tel +372 5388 3440,
e-post
[email protected]).
10.1.2 Tellija kontaktisik ja kampaaniakoordinaator lepingu täitmise osas on Kairi Talves
(tel +372 5386 6764, e-post
[email protected]).
10.2 Täitja kontaktisik(ud) on Karmo Kroos (tel +372 506 2420, e-post
[email protected]).
10.3 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui lepingus
ei ole sätestatud teisiti.
10.4 Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele
poolele viivitamata, hiljemalt 5 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud
teadet ei loeta lepingu muudatuseks.
11. Lõppsätted
11.1 Leping jõustub kui tellija on selle allkirjastanud ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste
nõuetekohase täitmiseni, lepingu ülesütlemisel, taganemisel või muul seadusest tuleneval
alusel.
11.2 Lepingu täitmise keel on eesti keel.
11.3 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi
õigusaktidest.
11.4 Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste
lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus
vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus.
11.5 Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.
11.6 Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele
teise poole kirjaliku nõusolekuta.
11.7 Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja
mahus.
11.8 Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude
mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast
nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.
11.9 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud e-posti või
postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.
11.10 Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab
toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks
ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus
tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate
saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel päeval.
7/8
11.11 Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega
mõlemale poolele.
12. Lisad
12.1 Lisa 1. Tehniline kirjeldus;
12.2 Lisa 2. Täitja pakkumus.
TELLIJA: TÄITJA:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ats Janno Andreas Veispak
hangete osakonna projektibüroo juht juhatuse liige
8/8
Lisa 1
TEHNILINE KIRJELDUS
HANKE NIMETUS
Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni läbiviimine
1. NÕUDED TEENUSELE
1.1. Üldinfo
Teenuse eesmärk on AI (Artificial intelligence) häkatoni ehk fokusseeritud koostööformaadis ürituse
korraldamine ja läbiviimine (edaspidi üritus või häkaton). Ürituse korraldamisel tuleb teenuse pakkujal
(edaspidi täitja) teha aktiivset koostööd hankija (edaspidi tellija) töörühmaga, kuhu kuuluvad
Kaitseministeeriumi (edaspidi KAM või tellija) poolt määratud asutused, nt KAM, Kaitsevägi (sh Kaitseväe
Akadeemia, küberväejuhatus), Kaitseliidu ja kaitsetööstusettevõtete esindajad.
Ürituse eesmärgiks on otsida või arendada AI-l tuginevaid võimalusi kaitsevaldkonna protsesside
muutmiseks kiiremaks, efektiivsemaks ja usaldusväärsemaks, sh nt:
• sõjaliste otsustusprotsesside kiirendamiseks,
• luureinfosüsteemi valideerimiseks,
• olemasolevate andmekogude põhjal kiirema olukorrateadlikkuse saavutamiseks
Üritusele on oodatud ideed, mille eesmärgiks on uute AI põhiste lahendite väljatöötamine või
olemasolevate probleemilahenduse meetodite valideerimine. Lahendeid on võimalik pakkuda nii ette
kirjeldatud probleemidele kui ka vabal teemal, mis otseselt parendab kas otsustusprotsesse või
olukorrateadlikkust. Lahendamiseks etteantavate probleemide kirjeldused koostab tellija töörühm
koostöös täitja esindajatega. AI häkatoni läbiviimisel arvestatakse 36-Hour Hack, 48-Hour Hack või 72-
Hour Hack põhimõtet, mis hõlmab ööpäevaringset ürituse läbiviimist lahendite realiseerimiseks
nimetatud aja jooksul. Häkatoni toimumiskoht on Eesti. Häkatoni töökeel on inglise keel.
1.2. Üritusel osalejad
1.2.1. Osalejad.
Täitja vastutab üritusel osalejate (orienteeruvalt 100 osalejat) leidmise ja nende üritusele
registreerimise korraldamise eest. Üritus on avatud osalejatele nii tsiviil- (nt ülikoolide,
kõrgkoolide üliõpilased) kui militaarsektorist (nt ajateenijad, kaitseväe ja kaitseliidu esindajad).
Osalejad peavad olema vähemalt 18 aastased. Üritusel osalemine toimub tiimidena, kuni 8
osalejat ühes tiimis. Meeskondade registreerimine lõpeb 30 päeva enne ürituse toimumist.
Häkatonil võivad osaleda Euroopa Liidu, NATO ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning
Šveitsi Konföderatsiooni ettevõtted.
1.2.2. Mentorid.
Täitja ülesandeks on tiimidele mentorite leidmine, sealhulgas potentsiaalsete mentoritega
läbirääkimiste pidamine, kokkulepete sõlmimine ning vajadusel tasustamine (tasud peavad
sisalduma hankepakkumuse eelarves). Mentorid on erinevatest valdkondadest, kes määratakse
tiimide juurde ja kes ürituse vältel meeskondi aitavad ja suunavad. Mentorite valikul lähtutakse
põhimõttest, et nad on oma valdkonnas töötavad praktikud, kes on teadlikud tänastest
militaarvaldkonna ja tehnoloogia trendidest ja probleemidest (sh nt võivad olla Kaitseväe ja
1/3
Kaitseliidu esindajad) ning suudavad meeskondadelt küsida kriitilisi meeskonnatööd edasiviivaid
küsimusi. Soovitav on kaasata vähemalt 20 mentorit (sh rahvusvahelisi).
1.2.3. Korraldusmeeskond.
Korraldusmeeskonda kuuluvad täitja ja tellija esindajad (projektimeeskonna liikmed), kes on
seotud ürituse läbiviimisega. Korraldusmeeskonna suurus on orienteeruvalt 10-12 inimest. Tellija
korraldusmeeskond katab enda meeskonna üritusel osalemisega seotud kulud ise, st võimalikud
transpordi ja personali kulud. Täitja peab arvestama kõik ürituse korraldamiseks vajalikud kulud
hankepakkumuse sisse.
Osalevate tiimide liikmete, mentorite ja täitja poolse korraldusmeeskonna osas viiakse läbi
esmane taustakontroll (vastavalt kaitseväe korralduse seaduse § 413), mille läbiviimise korraldab
tellija. Eelnimetatud osalejad peavad andma tasutakontrolli läbiviimiseks nõusoleku, mis on
kohustuslik anda üritusele registreerimisel. Taustakontrolli läbiviimiseks on vajalik täitja poolt
esitada osalejate nimed ja isikukoodid.
1.3. Ürituse läbiviimise tingimused ja ajakava
Ürituse toimumisaeg on täitja määratleda, kuid ürituse toimumise viimane kuupäev peab olema mitte
hiljem kui 30.04.2025. Ürituse pikkuseks võib olla kas 36, 48 või 72 tundi, vastava formaadi valib ja esitab
täitja pakkumuses. Info ürituse toimumise kohta peab olema avalikustatud osalejatele vähemalt 60 päeva
enne selle toimumist. Täitja peab pakkuma ürituse sisulise ja tehnilise korraldamise teenust ja korraldama
kõik selle toimumiseks vajaliku, seega peab täitja tagama (arvestades üritusel osalejate koguarvuga)
alljärgnevad tingimused.
1.3.1. Ürituse sujuva ja turvalise läbiviimine.
Täitja tagab jooksvate küsimuste lahendamise ürituse eel, kestel ja järel (2 nädala vältel). Ürituse
korraldusmeeskonna liikmete ning osalejate registreerimise ja ruumidesse sissepääsuks vajalike
tunnuste trükkimise ja jagamise nii osalejatele kui ka korraldusmeeskonna liikmetele. Üritusel
osalemiseks kehtestatakse osalustasu 300 eurot meeskonna kohta, mille baasil moodustub
ürituse auhinnafond. Osalustasu kogumisega tegeleb pakkumuse täitja.
1.3.2. Ruumid ja inventar.
Täitja tagab ürituse toimumiseks vajalikud ruumid ning vajaliku sisustuse (toolid, lauad, valgustus
jms), ürituseks vajalike ruumide ettevalmistamise, sh mööbli paigutamise; tehnilise lahenduse ja
selle toimimise. Samuti tagab täitja üritusel loodavate lahendite esitluseks vajaminev
esitlustehnika, traadita- ning võimalusel ka kaabliga internetiühenduse olemasolu; ürituse
läbiviimiseks vajaliku inventari tellimise, sh vajadusel kirjutusvahendid ja paberid osalejatele,
pabertahvlid jm oluline inventar ürituse läbiviimiseks.
1.3.3. Toitlustamine.
Täitja tagab ürituse toitlustamise buffet stiilis. Koguste arvestamisel tuleb tagada
pooleteistkordseid koguseid võrreldes tavapärase üritusega, kuna inimesed viibivad kohapeal
kauem kui tavaliselt. Menüü peab ürituse vältel varieeruma. Täitja peab menüü koostamisel
arvestama, et oleks tagatud toit ka taimetoitlastele jm erimenüüde osas (vastava eelinfo kokku
kogumise osalejatelt korraldab täitja). Täitja tagab osalejatele terve ürituse vältel tasuta kohvi,
tee, vee, karastusjookide, energiajookide ja suupistete pakkumise mõistlikus koguses. Toitlustus
peab olema osalejatele tasuta. Toitlustuse eest tasub tellija vastavalt tegelikele kuludele, kuid
tellija ei saa tagada suuremas summas tasumist, kui on toodud täitja pakkumuses.
Toitlustusteenuse maksumuse arvestuse aluseks on hind ühe inimese kohta.
2/3
1.3.4. Teavitamine ja ürituse kajastamine
Ürituse täpne kommunikatsiooni- ka turundusplaan lepitakse tellija ja täitja vahel kokku ürituse
korraldamise ja läbiviimise käigus. Üritustega seotud materjalide koostamise, vormistamise ja
kättejagamise/avalikustamise, sh tellitava materjali kujundus kooskõlastatakse tellijaga.
Professionaalse fotograafi, kes pildistab vähemalt 4 tundi iga ürituse toimumise päeval sh ava- ja
lõputseremooniatel. Täitja annab kõik fotod tellijale üle 5 tööpäeva jooksul ürituse lõppemise
kuupäevast arvates. Häkatoni toimumise järel, mitte hiljem kui ühe kuu jooksul koostab täitja
üritusest ühe ülevaatliku populaarteadusliku artikli kaitsevaldkonna väljaandes.
1.3.5. Võitjate valik ja autasustamine
Ürituse käigus valitakse välja parimad lahendid, mille loonud tiimid saavad auhinnad. Parimate
lahendite valikul hinnatakse väljundina lahendi funktsionaalsust, rakenduslikkust ja lahendi
isemõtlemisvõime ja enesearendusvõime määra ja –potentsiaali. Parimate lahendite valimiseks
žürii moodustamine ja kokku kutsumine ja selle sujuva töö korraldamise. Žürii koosseis
kooskõlastatakse tellijaga. Auhinnad tuleb võitjatele üle anda vahetult ürituse lõppemise järel.
Auhinnafond koosneb rahalistest auhindadest ja eriauhindadest (diplom ja sümboolne meene),
mille tagab tellija.
2. LISAINFO
Ürituse lõplik visuaalne lahendus ja ürituse tarbeks loodavad materjalid kinnitatakse tellijaga tööde
elluviimise käigus.
3/3
PAKKUMUS
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 287828
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764)
Hange: Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni läbiviimine
Pakkumus: 534499
Ettevõtja: Sihtasutus Estonian Business School (90013934), roll: peapakkuja
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Häkatoni kestus
Häkatoni kestus saab olla vaid kas 36 tundi, 48 tundi või 72 tundi, mis annavad vastavalt kas 10, 20 või 40 väärtuspunkti.
Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav
Osakaal: 40%
Hindamismetoodika kirjeldus: Pakkujal on võimalik saada maksimaalselt 40 väärtuspunkti.
Täpsem hindamise metoodika on toodud dokumendis "Pakkumuse hindamise metoodika".
2. Pakutava ürituse läbimõeldus ja kvaliteetne korraldus
Pakkuja peab esitama ürituse kava, ruumiprogrammid, juhised IT taristu osas ja riskide haldamise esmased meetmed.
Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav
Osakaal: 60%
Hindamismetoodika kirjeldus: Kriteerium jaguneb neljaks alakriteeriumiks, kokku on võimalik nelja kriteeriumi peale saada 60 punkti. Täpsem hindamise
metoodika on toodud dokumendis "Pakkumuse hindamise metoodika".
Pakkumuse maksumus kokku
Maksumus kokku KM-ta:
Maksumus kokku KM-ga:
Koostatud 16.01.2025 09:33:32 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
8141864/general-info
1/3
PAKKUMUS
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 287828
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764)
Hange: Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni läbiviimine
Pakkumus: 534499
Ettevõtja: Sihtasutus Estonian Business School (90013934), roll: peapakkuja
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI
Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud
toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele
ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
PAKKUMUSE ESITAMINE
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud
tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse
seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste
hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või
märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
Vastus: Pakkumus ei sisalda ärisaladust
ÜRITUSE KORRALDAMISE VISIOON
Pakkumus peab sisaldama ürituse korraldamise visiooni vastavalt riigihanke alusdokumentides
kirjeldatule.
Ürituse korraldamise visioon peab muuhulgas sisaldama järgmiseid aspekte:
Koostatud 16.01.2025 09:33:32
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8141864/general-info
2/3
1) Täitja meeskonna kirjeldust ehk ülevaadet täitja meeskonna koosseisust ja tööjaotusest
(ametinimetused, nimed, rollid/tööülesanded);
2) Ürituse ehk AI häkatoni kirjeldust;
3) Ürituse eelduslik päevakava, iga päeva kava osa kohta lühikirjeldus ning osaga seotud isikud
ning nende funktsioon ja ülesanded;
4) Kirjeldus, kuidas on plaanis sisustada tulemuste tutvustamine, žürii roll ja autasustamine;
5) Esinejate, mentorite, moderaatorite ja peamoderaatori orienteeruv arv ja rollid, nimed ning
esinejate/mentorite/moderaatorite valiku põhjendus;
6) Pakutav menüü koos kogustega (vastavalt tehnilise kirjelduse dokumendi punktis 1.3.3
toodule);
7) Muud asjakohast informatsiooni;
8) Kirjeldust, kuidas plaanib täitja end valdkonna sisuga kurssi viia ning millist sisendit vajab
selleks tellijalt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Pakkuja esitab ürituse korraldamise visiooni dokumendi vastavalt esitatud nõuetele. (Vabas
vormis dokument)
Vastus: 4_1_EBS pakkumuse kirjeldus - Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise
häkatoni läbiviimine.docx
MEESKONNA NÕUDED
Pakkuja teenuse osutamise projektimeeskonda peavad kuuluma järgmised isikud:
1) Täitja poolt määratud vastutav projektijuht, kes vastutab kogu ürituse sisulise ettevalmistamise,
korraldamise, juhtimise ning tegevuste tulemusliku, tähtaegse ja nõuetekohase elluviimise eest.
Seahulgas projektijuht juhib ja koordineerib korraldusmeeskonna tööd, koordineerib tegevust
alltöövõtjatega ning hankijaga, kinnitab hankijaga materjalid, juhib pakkuja poolt suhtlust
hankijaga, sh eelarve- ja lepinguküsimusi, garanteerib teenuste osutamise lõppedes vajaliku
dokumentatsiooni esitamise jms ürituse korraldamisega seotud tegevused, sh eel- ja
järeltegevused;
2) Moderaator(id), kes peab/peavad omama varasemat modereerimiskogemust, olema soovitavalt
tehnoloogiavaldkonna ja/või kaitsevaldkonna spetsialist või soovitavalt omama tehisintellekti
valdkonnaga tegeleva ettevõtte asutaja, kaasasutaja või valdkonnajuhi tausta;
3) Meeskonnaliikmed (vähemalt 2 isikut), kes vastutavad ürituse toimumiskohas ürituse sujuva
elluviimise (sh tehnilise toe tagamise) eest ning korraldavad jooksvalt tekkivate küsimuste
lahendamise, tagavad ürituse turundamise ja kommunikatsiooni korraldamise (ürituse visuaalide
disain, reklaam, osalejate leidmine, sotsiaalmeedia eest vastutamine, fotograafi leidmine);
4) Muud teenuse osutamiseks ja ürituse edukaks läbiviimiseks vajalikud meeskonnaliikmed.
Punktides 1-4 esitatud isikud peavad olema kõik erinevad isikud.
Pakkuja peab esitama kõikide esitatud isikute CV-d ja nende allkirjastatud kinnitused, et nad
osalevad lepingu sõlmimise korral teenuse osutamise projektimeeskonna liikmetena.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Pakkuja esitab projektijuhi CV ja projektijuhi allkirjastatud kinnituse, et ta osaleb lepingu
sõlmimise korral teenuse osutamise projektimeeskonna liikmena. (Vabas vormis dokument)
Vastus: 5_1_CV häkatonihange Andres Karjus.asice
2. Pakkuja esitab moderaatori(te) CV(d) ja moderaatori(te) allkirjastatud kinnituse(d), et ta/nad
osaleb/osalevad lepingu sõlmimise korral teenuse osutamise projektimeeskonna liikmena. (Vabas
vormis dokument)
Vastus: 5_2_Andreas Veispak - CV.asice, 5_2_IndrekSeppo.asice
Koostatud 16.01.2025 09:33:32
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8141864/general-info
3/3
3. Pakkuja esitab meeskonnaliikmete CV-d ja nende allkirjastatud kinnitused, et nad osalevad
lepingu sõlmimise korral teenuse osutamise projektimeeskonna liikmetena. (Vabas vormis
dokument)
Vastus: 5_3_Erik Rebane CV.asice, 5_3_LaineveeSigrid_CV2025_EST_.asice, 5_3_Marko
Puusaar - CV - EST.asice, 5_3_Pablo Veyrat- CV 2025.asice
HÄKATONI KESTUS
Häkatoni kestus saab olla vaid kas 36 tundi, 48 tundi või 72 tundi.
Pakkuja peab esitama info, kas tema poolt pakutava häkatoni kestus on 36 tundi, 48 tundi või 72
tundi.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Pakkuja peab esitama info, kas tema poolt pakutava häkatoni kestus on 36 tundi, 48 tundi või
72 tundi. Pakkuja esitab vastava tundide arvu. Juhul, kui pakkuja esitav tundide arvu, mis ei ole
36, 48 ega 72, on pakkujal õigus pakkumus tagasi lükata. (Number)
Vastus: 72
IT TARISTU JA ANDMELADUDE HALDUSE TAGAMINE
Pakkuja peab pakkuma häkatoni korraldamisel arvutitöökohtadele püsiühendust läbi kaabliga
pordi (s.t mitte WI-FI ühendust) ning andmeladude haldust minimaalselt 2 TB.
Pakkuja peab esitama kinnituse.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Pakkuja kinnitab käkatoni korraldamisel nõude täitmist. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÜHE OSALEJA TOITLUSTUSE MAKSUMUS
Pakkuja peab koos pakkumusega esitama ühe osaleja toitlustuse maksumuse eurodes ilma
käibemaksuta täpsusega kuni kaks komakohta.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Pakkuja peab koos pakkumusega esitama ühe osaleja toitlustuse maksumuse eurodes ilma
käibemaksuta täpsusega kuni kaks komakohta. (Number)
Vastus: 109
PAKKUMUSE MAKSUMUSE KINNITUS
Pakkuja peab kinnitama, et tema pakkumus kokku (sealhulgas koos toitlustusega) ei ületa 60 000
eurot ilma käibemaksuta.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Pakkuja kinnitab nõude täitmist. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
Koostatud 16.01.2025 09:33:32
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8141864/general-info
Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
SIHTASUTUS ESTONIAN BUSINESS SCHOOL
Majandusaasta algus: 1. juuli 2023. a
Majandusaasta lõpp: 30. juuni 2024. a
Registrikood: 90013934
Aadress: A. Lauteri tn 3
10114, Tallinn
Eesti Vabariik
Telefon: +372 665 1300
E-mail:
[email protected]
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
SISUKORD
KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE ............................................................ 3
KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................... 7
KONSOLIDEERITUD BILANSS........................................................................................ 7
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ..................................................................... 8
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................... 9
KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE .................................... 10
LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE . 11
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused....................................... 11
Lisa 2 Raha ............................................................................................................... 16
Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud ................................................................ 17
Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................... 17
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ............................................................. 18
Lisa 6 Muud nõuded................................................................................................. 18
Lisa 7 Varud ............................................................................................................. 19
Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ..................................................................... 20
Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad ..................................................................... 20
Lisa 10 Pikaajalised finantsinvesteeringud ................................................................ 20
Lisa 11 Materiaalsed põhivarad ................................................................................. 21
Lisa 12 Immateriaalsed põhivarad ............................................................................. 22
Lisa 13 Laenukohustised ........................................................................................... 22
Lisa 14 Võlad ja ettemaksed ..................................................................................... 23
Lisa 15 Võlad töövõtjatele ........................................................................................ 23
Lisa 16 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused .............................................. 24
Lisa 17 Annetused ja toetused ................................................................................... 25
Lisa 18 Tulu ettevõtlusest ......................................................................................... 26
Lisa 19 Muud tulud ................................................................................................... 26
Lisa 20 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud ............................ 26
Lisa 21 Jagatud annetused ja toetused....................................................................... 26
Lisa 22 Mitmesugused tegevuskulud ........................................................................ 27
Lisa 23 Tööjõukulud ................................................................................................. 27
Lisa 24 Muud kulud .................................................................................................. 28
Lisa 25 Seotud osapooled .......................................................................................... 28
Lisa 26 Konsolideerimata bilanss ............................................................................. 30
Lisa 27 Konsolideerimata tulemiaruanne .................................................................. 31
Lisa 28 Konsolideerimata rahavoo aruanne .............................................................. 32
Lisa 29 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne.............................................. 33
Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva ............................................................ 33
2
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE
Sihtasutuse Estonian Business School (EBS) majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil.
Sihtasutuse 2023/2024 majandusaasta konsolideeritud tulud moodustasid 7,94 miljonit eurot
(7,13 miljonit eurot 2022/23). Aasta lõpetati 816 tuhande euro suuruse negatiivse tulemiga
(+85 tuhat eurot 2022/23). Sihtasutuse netovara 30.06.2024 seisuga oli 23,65 miljonit eurot.
Sihtasutus EBS tegutseb üldhariduse (EBS Gümnaasium), tasemeõppe (bakalaureuse-,
magistri- ja doktoriõpe) ning täiendõppe pakkujana. Kasvava osa Sihtasutuse põhitegevusest
moodustab teadus- ja arendustegevus.
Alates juunist 2024 omab Sihtasutus EBS A. Lauteri 3 taristut (6000 m2) ning 16 miljoni euro
suurust investeeringut haridus- ja ettevõtluslinnak Eedu (www.eedu.ee) arenduses. Arenduse
valmides 2027. a ühendatakse olemasolev õppehoone linnakuga ja Sihtasutuse käsutuses on
seejärel 14,000 ruutmeetrit tänapäevaseid õppe- ja tööruume ning ürituste (s.h. konverentside)
läbiviimise alasid. Lisaks rohkem kui 100 auto ja ratta parkimiskohta.
EBS Gümnaasium
EBS Gümnaasium on 1997. aastal asutatud eraüldhariduskool, mille eesmärgiks on pakkuda
ettevõtlikule noorele ajakohast üld- ja majandusharidust rahvusvahelises keskkonnas ja
väikestes klassikollektiivides rõhutades iseseisvust, ettevõtlikkust, jätkusuutlikust ja
vastutusteadlikkust. Gümnaasiumiõpe toimub kolmes paralleelklassis: ettevõtlus ja
digitehnoloogia, ettevõtlus ja Euroopa kultuurilugu ning ettevõtlus ja rahvusvaheline
kommunikatsioon. Gümnaasiumi õppekavad on osaliselt ingliskeelsed.
2024. a kevadel lõpetas EBS Gümnaasiumi 46 abiturienti, neist 2 kuldmedaliga ja
6 hõbemedaliga. Õppeaastal 2024/2025 alustas EBS Gümnaasiumis õpinguid 154 õpilast.
Uusi õpilasi võeti vastu 54. Konkurss oli 1:6.
EBS Gümnaasiumi hindavad kõrgelt nii koolis õppivad õpilased kui ka töötajad. EBS
Gümnaasium on riigieksamite tulemuste põhjal stabiilselt Eesti gümnaasiumite parima 10%
seas. Inglise keeles sooritab enamik õpilastest rahvusvahelise Cambridge-i testi tulemusele C1
või C2. EBS Gümnaasiumi lõpetajatest peaaegu kõik jätkavad õpinguid ülikoolides. Nendest
omakorda ligi 25% asuvad õppima ülikoolidesse väljaspool Eestit.
EBS Gümnaasiumis on kõik õpetajate kohad täidetud. Toetudes rahuloluküsitlustele on EBS
Gümnaasiumi õpetajad oma tööga rohkem rahul kui keskmine Eesti õpetaja. 2023. a viidi
koolis läbi ulatuslik sisehindamine, mis oli sisendiks arengukavale perioodiks 2024–2028.
EBS Gümnaasium panustab digilahenduste kasutuselevõtule ning digipädevuse tõstmisele.
Eelmisel õppeaastal osales 4 õpetajat Erasmus+ projekti raames rahvusvahelisel koolitusel
"Boost Your ICT Skills - Technology in the Classroom". Kursuse fookus oli teemadel kuidas
erinevate IKT-lahendustega on võimalik õppetundi mitmekesisemaks muuta ning õpilaste
teadmiste, oskuste ning õppekvaliteedi taset tõsta. Kursusel käsitletud digirakendused ja
õppemetoodikad olid tihedalt seotud uuemate õpikäsitustega, mis eeldavad interaktiivset,
koostöist ja autonoomset õppimist. Uuel õppeaastal on plaanis veelgi laiendada rahvusvahelisi
suhteid ja kaasata sellesse ka õpilased. Lisaks õpetajate õpirändele on õppekavas õpilaste
koostööprojekt Slovakkias, kus 14 EBS Gümnaasiumi õpilast loovad ja arendavad äriideid
koos Slovakkia eakaaslastega.
3
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
EBS Gümnaasiumi tegevuse lahutamatuks osaks on aktiivsed partnerlussuhted
õpilasesinduse, EBS ülikooli, Junior Achievement Eesti, ettevõtjate ning ettevõtetega.
EBS Gümnaasium ('000 EUR) 2023/24 % tuludest 2022/23 % tuludest
Tulud 1 012,5 835,9
s.h. riiklik toetus 437,0 43,2% 369,6 44,2%
Tööjõukulu 710,5 70,2% 536,3 64,2%
Ruumid 114,5 11,3% 96,8 11,6%
Muud kulud 90,1 8,9% 84,0 10,0%
Tegevuskasum 97,4 9,6% 118,8 14,2%
EBS Ülikool
Estonian Business School (EBS) on Eesti ainus eraülikool olles akrediteeritud nii Eesti
Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) kui ka evalveeritud Eesti Teadusagentuuri (ETAg)
poolt. Spetsialiseeritud ärikoolina pakub EBS lisaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme
õppele täiendõpet ning viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid.
15. septembri 2024 seisuga õppis EBSis 1028 üliõpilast (aasta varem 1026), kellele lisandus
50 sügissemestri vahetusüliõpilast partnerülikoolidest (aasta varem 45). Välisüliõpilaste arv
moodustab käesoleval õppeaastal 25% EBSi üliõpilaste koguarvust (õppeaastal 2022/23 oli
vastav näitaja 28%) ja 67% välisüliõpilaste kohordist moodustavad Soome Vabariigi
kodanikud (aasta varem 75%). Väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud välisüliõpilaste osakaal
on 7% kogu üliõpilaskonnast (aasta varem 6%).
2023/2024 õppeaasta esiletoomised:
• Rahvusvahelise ärijuhtimise ja Mõjuettevõtluse bakalaureuseõppekavade hea
vastuvõtutulemus.
• Rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava sai EFMD (European Foundation
of Management Development) rahvusvahelise akrediteeringu järgnevaks kolmeks
aastaks väga positiivse tagasisidega hindamiskomisjonilt.
• Ettevõtluse ja ärijuhtimise bakalaureuseõppekaval uus versioon, kus õppekava on
täiendatud iduettevõtluse ja äriarenduse spetsialiseerumistega.
• Üliõpilaste kasvav osalemine BIPides (Blended Intensive Programme), nn
lühimobiilsused.
• Bakalaureuseõppes praktika mahu tõstmine 6 EAP-lt 12 EAP-le pakkumaks
üliõpilastele sisukamat kogemust.
• Bakalaureusetöö mahu tõstmine 6 EAP-lt 9 EAP-le viimaks bakalaureusetöö nõuded
ja nende saavutamiseks vajaliku töömahu vastavusse.
• MA õppekava rahuldav vastuvõtutulemus.
2024/2025 õppeaasta prioriteetid:
• Bakalaureuseõppe välisvastuvõtu suurendamine, sh ka passport mix (üliõpilaste
päritolu riikide arvu) suurendamine ingliskeelsetes õppekavades.
• Üliõpilastele suurema rahvusvahelise kogemuse pakkumine.
• Bakalaureuseõppe vilistlaste õpingute jätkamise suurendamine meie MA õppekaval.
• Õpitulemuste hindamise sidusus õppekava õpiväljunditega, digitaliseerimise ja
jätkusuutlikkuse teemade õppeainetesse toomine.
• Tõhusam koostöö EBS Gümnaasiumi ja valitud teiste gümnaasiumidega tõstmaks
teadlikkust EBS ülikoolist ning seeläbi tuua õppima motiveeritud ja ettevõtlikke
noori.
4
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
• Magistriõppekavade uuendamine – tööturu ja üliõpilaste ootustele vastavalt
täiendatud MA õppekava ning Technology MBA.
2024. aasta kevadel allkirjastasime koostöölepingu Kood/Jõhviga pakkumaks erinevatele
sihtrühmadele innovaatilisi õppeprogramme ärijuhtimise ja infotehnoloogia valdkondade
parimas sümbioosis.
EBSi üliõpilaste rahulolu kõigil kolmel kõrgharidustasemel on jätkuvalt väga kõrge
(6,21/7,00 skaalal) ning formaalset tagasisidet andvate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast on
bakalaureuseõppes 27%, magistriõppes 42,9% ning doktoriõppes 43%.
EBSi poolt pakutav täiend- ja ümberõpe toimus kuni majandusaasta lõpuni EBS Executive
Education OÜs. Selle valdkonna 2023/24 majandusaasta käive oli 1,27 miljonit eurot
(1,14 miljonit 2022/23). Alates juulist 2024 viidi kogu EBSi täiend- ja ümberõppe alane
tegevus SA Estonian Business Schooli täiend- ja ümberõppe tulemusüksusesse, mille
vastutusalas on ka MBA ja EMBA programmid.
2023/24 aastal jätkus EBSi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse jõudne kasv. Sarnaselt
eelmisele finantsaastale kasvas valdkonna käive ca. 1/3 võrra ning EBS on oluliselt
suurendanud oma tegevust rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides ning võrgustikes.
Tänaseks osaleb EBS koostöös Euroopa juhtivate ülikoolidega kuues üleeuroopalises
projektis nii Horizon Europe, Digital Europe, kui Eramus 2027 raames. Lisaks osaleb ülikool
Interreg Europe programmis ning on oluliselt tugevdanud koostööd Eesti riigiasutuste, teiste
ülikoolide, erasektori ja kolmanda sektoriga.
2023/24 aastal tugevdas EBS koostööd kiirendite ja ettevõtetega ning jätkas teaduspõhiste
uute toodete, teenuste ja protsesside arendamist. Samuti jätkati arendustegevuse ja
investeeringutega teadusmahukatesse iduettevõtetesse ülikooli fookusvaldkondades.
EBSi rohestrateegia
EBSi suurim mõju keskkonnale on EBSi edu või ebaedu rohevaldkonna spetsialistide
ettevalmistamisel ja juhtide teadlikkuse suurendamisel erinevatest roheteemadest. Olulisuselt
järgmine on EBSi õppe- ja teadustegevuse ning investeeringute mõju rohemajanduse
iduettevõtete edule ning seejärel energia tarbimine oma tööprotsessides.
EBSile kuulub viis päikeseparki Tallinnas koguvõimsusega 500 kW. Pargid tootsid 2023/24
majandusaastal 339 MWh rohelist elektrit.
EBSi õppehoones tarbiti 2023/2024 majandusaastal 381 MWh elektrienergiat (aasta varem
367 MWh) ja 882 MWh kaugkütte soojusenergiat (aasta varem 797 MWh). Tavapärasest
suurem energiatarve oli tingitud uue linnaku ehitustöödest.
EBSi doktorantide initsiatiivil on moodustatud töögrupp, mis töötab välja EBSile ja
ülikoolidele laiemalt sobivaid ESG vabatahtliku aruandluse põhimõtteid ja mõõdikuid ning
kogub võrdlusandmeid ülikoolide kohta. Eesmärk on fikseerida tänane olukord, soovitud
tulemused ning mõõta tegevuste tulemuslikkust sellel teekonnal.
5
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Peamised Sihtasutuse tegevust iseloomustavad näitajad
01.07.2023- 01.07.2022-
30.06.2024 30.06.2023
Varad 27 062 001 4 656 489
Kohustised 3 414 273 3 111 262
Netovara 23 647 728 1 545 227
Põhitegevuse tulem -826 133 -787 984
Finantstulud (-kulud) 10 306 872 588
Aruandeaasta tulem -815 827 84 604
Likviidsuskordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 1,1 1,2
Netovara puhasrentaablus (aruandeperioodi tulem/netovara) -3,4% 5,5%
Netovara määr (netovara/varad) 87,4% 33,2%
Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete tasud koos maksudega olid 2023/2024 õppeaastal
135 600 eurot.
6
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANNE
KONSOLIDEERITUD BILANSS
Lisa 30.06.2024 30.06.2023
VARAD
Käibevarad
Raha 2 2 919 031 2 626 795
Lühiajalised finantsinvesteeringud 3 19 745 400 000
Nõuded ja ettemaksed 4 857 578 763 001
Varud 7 23 052 24 549
Kokku käibevarad 3 819 406 3 814 345
Põhivara
Investeeringud sidusettevõtjatesse 9 11 596 1 410
Pikaajalised finantsinvesteeringud 10 15 892 635 0
Materiaalsed põhivarad 11 7 037 405 400 938
Immateriaalsed põhivarad 12 300 959 439 796
Kokku põhivarad 23 242 595 842 144
KOKKU VARAD 27 062 001 4 656 489
KOHUSTISED JA NETOVARA
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 14 1 561 739 1 387 029
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 16 1 792 635 1 667 493
Kokku lühiajalised kohustised 3 354 374 3 054 522
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 13 52 500 52 500
Võlad ja ettemaksed 14 7 399 4 240
Kokku pikaajalised kohustised 59 899 56 740
Kokku kohustised 3 414 273 3 111 262
NETOVARA
Vähemusosalus 31 595 69 732
Sihtkapital 2 000 2 000
Reservid 24 638 328 1 720 000
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -246 505 -366 169
Aruandeperioodi tulem -777 690 119 664
Kokku netovara 23 647 728 1 545 227
KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 27 062 001 4 656 489
7
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE
01.07.2023- 01.07.2022-
Lisa 30.06.2024 30.06.2023
TULUD
Annetused ja toetused 17 1 359 541 991 013
Tulu ettevõtlusest 18 6 565 484 6 060 842
Muud tulud 19 14 378 84 879
Kokku tulud 7 939 403 7 136 734
KULUD
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 20 -323 769 -189 221
Jagatud annetused ja toetused 21 -226 254 -101 837
Mitmesugused tegevuskulud 22 -3 319 282 -3 405 283
Tööjõukulud 23 -4 592 566 -3 960 809
Põhivara kulum ja väärtuse langus 11,12 -218 354 -196 697
Muud kulud 24 -85 311 -70 871
Kokku kulud -8 765 536 -7 924 718
Põhitegevuse tulem -826 133 -787 984
MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD
Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt 9 -10 394 -6 990
Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 3,10 -19 820 850 000
Intressitulud 44 041 1 430
Intressikulud -3 159 -3 034
Muud finantstulud ja -kulud -362 31 182
Kokku muud finantstulud ja -kulud 10 306 872 588
ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) -815 827 84 604
s.h. Asutajate osa tulemist (-tulemist) -777 690 119 664
s.h. Vähemusomanike osa tulemist (-tulemist) -38 137 -35 060
8
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE
01.07.2023- 01.07.2022-
Lisa 30.06.2024 30.06.2023
Rahavood põhitege vusest
Põhitegevuse tulem -826 133 -787 984
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 11,12 218 354 196 697
Muud korrigeerimised 48 423 -2
Kokku korrigee rimise d 266 777 196 695
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -16 061 737 594
Varude muutus 1 498 31 791
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 174 710 -46 386
Laekunud intressid 42 559 1 149
Makstud intressid 0 -8
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 16 1 682 215 1 964 769
Muud rahavood äritegevusest 16 -1 564 107 -1 290 191
Kokku rahavood põhitegevuse st -238 542 807 429
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
soetamisel 11,12 -28 767 -73 607
Netorahavoog konsolideerimisgrupiga seotud muutustest 8 267 485 0
Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 9 -20 580 -8 400
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 3 -17 000 -400 000
Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 3 400 000 0
Antud laenud 4 -70 000 -5 000
Muud laekumised investeerimistegevusest 0 850 000
Kokku rahavood investeerimiste gevusest 531 138 362 993
Rahavood finantseerimiste gevusest
Saadud laenud 13 0 15 000
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 15 000
KOKKU RAHAVOOD 292 596 1 185 422
Raha ja raha ekvivale ndid pe rioodi alguse s 2 626 795 1 410 192
Raha ja raha ekvivalentide muutus 292 596 1 185 422
Valuutakursside muutuste mõju -360 31 181
Raha ja raha ekvivale ndid pe rioodi lõpus 2 2 919 031 2 626 795
9
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
Eelmiste
perioodide
akumuleeritud Netovara Vähemus-
Sihtkapital Muud reservid tulem kokku osalus Kokku
30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 104 792 1 460 623
Aruandeperioodi tulem 0 0 119 664 119 664 -35 060 84 604
30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495 69 732 1 545 227
Sissemakse reservidesse 0 22 918 328 0 22 918 328 0 22 918 328
Aruandeperioodi tulem 0 0 -777 690 -777 690 -38 137 -815 827
30.06.2024 2 000 24 638 328 -1 024 195 23 616 133 31 595 23 647 728
10
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused
Üldine informatsioon
Sihtasutus Estonian Business School (edaspidi: Sihtasutus) konsolideeritud aastaaruanne on
koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardile ja EV raamatupidamise seaduses
sätestatud nõuetele, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud
nõuded ja arvestuspõhimõtted ning kasutades soetusmaksumuse printsiipi. Sihtasutus on
lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr.14. Juhul kui
juhendis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõttetest
on Sihtasutus lähtunud majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud
põhimõtetest.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Konsolideeritud aruande koostamine
Tütarettevõtete kajastamine
Konsolideerimise põhimõtted
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on
kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning
nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusomanike osa tütar-
ettevõtete tulemuses ja netovaras on konsolideeritud kasumiaruandes näidatud eraldi kirjel ja
konsolideeritud bilansis kajastatud netovara koosseisus eraldi Sihtasutuse omanikele
kuuluvast netovarast.
Äriühendused
Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse
omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases
väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse
vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena.
Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja
tingimuslikud kohustused ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning
osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud tulemi-
aruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna.
Tütarettevõtete müük
Müüdud tütarettevõtete tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes kuni
müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel
kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse
kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil kaob
kontserni kontroll ettevõtte üle, kuid säilib mingi osalus, lõpetatakse alates müügikuupäevast
ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa kas sidusettevõttena või
finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või
allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole
võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega.
11
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud asutuse konsolideerimata aruanded
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse
(asutuse) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Sihtasutuse põhiaruannete
koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis
konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil.
Investeeringud sidusettevõtetesse
Sidusettevõte on ettevõte, mille üle grupp omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli.
Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui grupp omab ettevõttes 20% kuni 50%
hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.
Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Investeering
sidusettevõttesse võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu
õiglane väärtus ja omandamisega otseselt seotud väljaminekud.
Kapitaliosaluse meetod
Kapitaliosaluse meetodi kohaselt korrigeeritakse soetusmaksumust järgmistel perioodidel
investori osalusega investeeringuobjekti omakapitalis toimunud muutustes ning
investeeringuobjekti varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis leitud õiglase
väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe elimineerimise või amortisatsiooniga. Omavahelistes
tehingutes tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse.
Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks
on vara väärtuse langus.
Juhul kui investeerija osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti
kahjumis ületab investeeringuobjekti bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu
bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt
moodustavad osa investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui
investeerija on garanteerinud või kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi,
kajastatakse bilansis vastavat kohustist.
Raha
Raha ja raha lähenditena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruanne on
koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud
tegevustulemit.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -
kohustised
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas toimunud tehingute
kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa
Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised
(rahas tasutavad nõuded) on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud
Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud
kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
Finantsinvesteeringud
Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval.
12
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid
(aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga
väärtpaberid mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste
finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste aktsiate ja väärtpaberitena) kajastatakse
väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) mida tõenäoliselt ei
müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar-ja sidusettevõtetesse) ning kindla
lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast
bilansipäeva.
Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse
(v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil),
kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse
aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente,
mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus
võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise
väärtuse).
Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida
lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel kas ta kavatseb teatud
võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne
lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. (Lühi- ja pikaajalisi
finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse õiglases
väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind).
Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi
või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi
nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o
nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete
allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete
summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad
võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning
maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st.
vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus
laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised
ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse
langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas.
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse
ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma
võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena.
Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla
hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu
vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on
üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud
allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas
summas.
13
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja
muudest kulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga
kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud
transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse
bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid
kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga
on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1 000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele
võtmiseni väheväärtusliku inventarina varudes ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse
kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb
ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset
põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse
põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana kui on tõenäoline,
et asutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti
soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset
meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku
eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara
amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest
komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid
raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende
kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse
hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse
kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest.
Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi
ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest
järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema
bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale
väärtusele.
Litsentsid ja tarkvara
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara
lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on
otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt
kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui
ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse
tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise
kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5 aastat.
Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
Ehitised 10 aastat
Muu materiaalne põhivara
Arvutustehnika 3 aastat
Muu inventar 5 aastat
14
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Immateriaalne põhivara 5 aastat
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad, muud lühiajalised võlakohustised)
võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt
kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele
kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on
kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva
toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt
vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas,
mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise
rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Muud võimalikud või eksisteerivad
kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei
ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus
muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike
kohustistena.
Annetused ja toetused
Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu
kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada
otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
1. sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille
puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja
rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta
ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
2. tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema
põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.
Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või
sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui
sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk.
Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab
toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma
nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande
perioodil. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja
kulude vastavuse printsiibist. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud ja puudub
sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse
sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle
arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid
ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Kui selgub, et kõik
toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning Sihtasutus toetuse vahendajana või saajana
vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase
kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja /
või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või
antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel
sihtfinantseerimist ja selle vahendamist.
15
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Reservid
Sihtasutus moodustab põhikirjalise reservi, et tagada seadusest tulenev koolipidaja
omakapitalinõude täitmine. Omakapitali reservi saab teha nii rahalisi kui ka mitterahalisi
sissemakseid. Mitterahalisi sissemakseid hindab juhatus. Väljamakseid omakapitali reservist
võib teha nõukogu otsuse alusel ainult sissemakse tegijale või selle õigusjärglasele ja ainult
siis, kui Sihtasutuse omakapital ületab pärast väljamakse tegemist seadusega koolipidajale
kehtestatud omakapitali miinimumi.
Tulud
Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses
võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis
kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga
seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Kulud
Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures
üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse. Ettevõtluse kulude ja
sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal,
teenused). Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja
kulude aruandes kirjele “Sihtotstarbeliste projektide otsekulud”. Jaotatud annetused, toetused
ja stipendiumid näidatakse tulude ja kulude aruandes eraldi kirjel. Üldhalduskulud
kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel “Mitmesugused tegevuskulud”, v.a.
amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel “Põhivara kulum ja
väärtuse langus” . Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse
tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu Sihtasutuse tööjõukulu (projektide,
ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel. Muud kulud (intressid, trahvid, viivised,
erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel
kirjel “Muud kulud”. Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult
osas “Finantstulud ja –kulud” vastavatel kirjetel.
Seotud osapooled
Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist
mõju teise osapoole äriotsustele.
Kontsern loeb seotud osapoolteks:
1. Sihtasutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmed;
2. Sihtasutuse kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või
olulise mõju alla olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid v.a. juhul
kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju asutuse ärilistele otsustele.
Lisa 2 Raha
30.06.2024 30.06.2023
Kassa 2 649 66
Arvelduskontod 2 916 382 2 626 729
Kokku 2 919 031 2 626 795
16
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud
Võlakirjad Muud Kokku
30.06.2022 0 0 0
Soetamine 0 400 000 400 000
30.06.2023 0 400 000 400 000
Kajastatud soetusmak sumuse meetodil 0 400 000 400 000
30.06.2023 0 400 000 400 000
Soetamine 17 000 0 17 000
Müük müügihinnas või lunastamine 0 -400 000 -400 000
Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest 2 745 0 2 745
30.06.2024 19 745 0 19 745
Kajastatud õiglases väärtuses 19 745 0 19 745
Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed
Lisa 30.06.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 156 147 156 147 0 0
Ostjatelt laekumata
arved 156 329 156 329 0 0
Maksude ettemaksed ja
tagasinõuded 5 54 171 54 171 0 0
Muud nõuded 6 203 506 203 506 0 0
Laenunõuded 75 000 75 000 0 0
Intressinõuded 1 773 1 773 0 0
Viitlaekumised 126 733 126 733 0 0
Ettemaksed 443 754 443 754 0 0
Tulevaste
perioodide kulud 443 754 443 754 0 0
Kokku nõuded ja
ettemaksed 857 578 857 578 0 0
Lisa 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 193 445 193 445 0 0
Ostjatelt laekumata
arved 193 445 193 445 0 0
Maksude ettemaksed ja
tagasinõuded 5 15 832 15 832 0 0
Muud nõuded 6 130 702 130 702 0 0
Laenunõuded 5 000 5 000 0 0
Intressinõuded 291 291 0 0
Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0
Ettemaksed 423 022 423 022 0 0
Tulevaste
perioodide kulud 423 022 423 022 0 0
Kokku nõuded ja
ettemaksed 763 001 763 001 0 0
17
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
30.06.2024 30.06.2023
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 0 448 0 250
Käibemaks 0 35 193 0 25 479
Üksikisiku tulumaks 0 134 957 0 108 329
Sotsiaalmaks 0 227 162 0 180 965
Kohustuslik kogumispension 0 13 936 0 13 018
Töötuskindlustusmaksed 0 15 356 0 12 226
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 445 0 351
Ettemaksukonto jääk 54 171 15 832
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 54 171 427 497 15 832 340 618
Lisa 6 Muud nõuded
30.06.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp-
12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg
jooksul jooksul üle 5 aasta
Laenunõuded 75 000 75 000 0 0
Muud laenunõuded 75 000 75 000 0 0 6-8% EUR 2023-2025
Intressinõuded 1 773 1 773 0 0
Muud intressinõuded 1 773 1 773 0 0
Viitlaekumised 126 733 126 733 0 0
Kokku muud nõuded 203 506 203 506 0 0
30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp-
12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg
jooksul jooksul üle 5 aasta
Laenunõuded 5 000 5 000 0 0
Muud laenunõuded 5 000 5 000 0 0 6% EUR 2023
Intressinõuded 291 291 0 0
Muud intressinõuded 291 291 0 0
Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0
Kokku muud nõuded 130 702 130 702 0 0
Lühiajaline laen on antud tagatiseta.
18
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 30.06.2024 12 kuu jooksul
Viitlaekumised
rendi ettemaksed 44 835 44 835
lühiajalised nõuded eriprojektid 16 7 034 7 034
lühiajalised ettemaksud eriprojektid 61 456 61 456
muud 13 408 13 408
Kokku muud nõuded 126 733 126 733
Lisa 30.06.2023 12 kuu jooksul
Viitlaekumised
rendi ettemaksed 44 835 44 835
lühiajalised nõuded eriprojektid 16 0 0
lühiajalised ettemaksud eriprojektid 73 875 73 875
muud 6 701 6 701
Kokku muud nõuded 125 411 125 411
Lisa 7 Varud
30.06.2024 30.06.2023
Ettemaksed varude eest 23 052 24 549
Varud 23 052 24 549
Kokku varud 23 052 24 549
19
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad
Tütarettevõtja Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% )
registrikood 30.06.2023 30.06.2024
10017674 EBS Executive Education OÜ Eesti Täiendkoolitus 100 100
14309184 OÜ KP Võrk Eesti Elektri tootmine 100 100
16157672 Eduflow OÜ Eesti IT arendus 70 70
10934100 OÜ EBS Campus * Eesti Ruumide rent 0 100
17013679 EBS Campus Holding OÜ Eesti valdusfirma 0 100
*OÜ EBS Campus on EBS Campus Holding OÜ tütarettevõte.
2024. aasta juunis omandas asutus 100% osaluse tütarettevõttes EBS Campus Holding OÜ.
Konsolideerimisgruppi lisandus
Raha 267 485
Lühiajalised nõuded 79 297
Pikaajalised finantsinvesteeringud 15 915 200 lisa 10
Materiaalsed põhivarad 6 686 368 lisa 11
Immateriaalsed põhivarad 850 lisa 12
Kokku 22 949 200
Kohustused 30 872
Reserv 22 918 328
Kokku 22 949 200
Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad
Sidusettevõtja Sidusettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% )
registrikood 30.06.2023 30.06.2024
16605946 Jobling OÜ Eesti Värbamisplatvorm 40,0 41,3
Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon
Kasum
(kahjum)
kapitaliosaluse
Sidusettevõtja nimetus 30.06.2023 Omandamine meetodil 30.06.2024
Jobling OÜ 1 410 20 580 -10 394 11 596
08.02.2024 suurendas asutus 1,3% võrra osalust Jobling OÜ-s hinnaga 20 580 eurot.
Lisa 10 Pikaajalised finantsinvesteeringud
Muud Kokku
30.06.2023 0 0
Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest -22 565 -22 565
Muud 15 915 200 15 915 200
30.06.2024 15 892 635 15 892 635
Kajastatud õiglases väärtuses 15 892 635 15 892 635
Real „Muud“ on kajastatud konsolideerimisgruppi lisandunud investeeringud vt lisa 8
20
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 11 Materiaalsed põhivarad
Transpordi materiaalne
Maa Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku
30.06.2022
Soetusmaksumus 0 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343
Akumuleeritud kulum 0 -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634
Jääkmaksumus 0 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709
Ostud 0 0 0 27 887 0 27 887
Amortisatsioonikulu 0 -15 000 -1 440 -20 816 -28 402 -65 658
Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 9 832 -7 544 2 288
Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 -8 983 6 695 -2 288
30.06.2023
Soetusmaksumus 0 150 000 11 997 120 286 417 235 699 518
Akumuleeritud kulum 0 -52 500 -5 760 -89 141 -151 179 -298 580
Jääkmaksumus 0 97 500 6 237 31 145 266 056 400 938
Muu
Transpordi materiaalne
Maa Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku
30.06.2023
Soetusmaksumus 0 150 000 11 997 120 286 417 235 699 518
Akumuleeritud kulum 0 -52 500 -5 760 -89 141 -151 179 -298 580
Jääkmaksumus 0 97 500 6 237 31 145 266 056 400 938
Konsolideerimisgrupiga seotud muutused
Soetusmaksumus 1 456 544 5 000 000 0 551 217 854 488 7 862 249
Akumuleeritud kulum 0 0 0 -519 404 -656 478 -1 175 882
Jääkmaksumus 1 456 544 5 000 000 0 31 813 198 010 6 686 367
Ostud 0 945 0 25 870 1 952 28 767
Amortisatsioonikulu 0 -15 000 -1 440 -24 969 -37 258 -78 667
Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 0 -7 805 0 -7 805
Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 0 7 805 0 7 805
30.06.2024
Soetusmaksumus 1 456 544 5 150 945 11 997 689 568 1 273 675 8 582 729
Akumuleeritud kulum 0 -67 500 -7 200 -625 709 -844 915 -1 545 324
Jääkmaksumus 1 456 544 5 083 445 4 797 63 859 428 760 7 037 405
21
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 12 Immateriaalsed põhivarad
Muud
immateriaalsed
Arvutitarkvara põhivarad Kokku
30.06.2022
Soetusmaksumus 595 213 105 628 700 841
Akumuleeritud kulum -117 936 -57 790 -175 726
Jääkmaksumus 477 277 47 838 525 115
Ostud 45 720 0 45 720
Amortisatsioonikulu -115 926 -15 113 -131 039
Muud muutused (soetusmaksumuses) -9 308 -30 068 -39 376
Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 10 230 29 146 39 376
30.06.2023
Soetusmaksumus 631 625 75 560 707 185
Akumuleeritud kulum -223 632 -43 757 -267 389
Jääkmaksumus 407 993 31 803 439 796
Konsolideerimisgrupiga seotud muutused
Soetusmaksumus 0 1 000 1 000
Akumuleeritud kulum 0 -150 -150
Jääkmaksumus 0 850 850
Amortisatsioonikulu -124 558 -15 129 -139 687
30.06.2023
Soetusmaksumus 631 625 76 560 708 185
Akumuleeritud kulum -348 190 -59 036 -407 226
Jääkmaksumus 283 435 17 524 300 959
Lisa 13 Laenukohustised
30.06.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- Lisa
12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg
jooksul jooksul üle 5 aasta
Pikaajalised laenud 52 500 0 52 500 0
Pikaajaline laen 52 500 0 52 500 0 6% EUR 2026 25
Kokku laenukohustised 52 500 0 52 500 0
30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- Lisa
12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg
jooksul jooksul üle 5 aasta
Pikaajalised laenud 52 500 0 52 500 0
Pikaajaline laen 52 500 0 52 500 0 6% EUR 2026 25
Kokku laenukohustised 52 500 0 52 500 0
Pikaajaline laen on tagatiseta.
22
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 14 Võlad ja ettemaksed
Lisa 30.06.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 117 175 117 175 0 0
Võlad töövõtjatele 15 583 175 583 175 0 0
Maksuvõlad 5 427 497 427 497 0 0
Muud võlad 73 763 66 364 7 399 0
Intressivõlad 25 7 399 0 7 399 0
Muud viitvõlad 66 364 66 364 0 0
Saadud ettemaksed 367 528 367 528 0 0
Tulevaste perioodide tulud 362 292 362 292 0 0
Kokku võlad ja
ettemaksed 1 569 138 1 561 739 7 399 0
Lisa 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 118 720 118 720 0 0
Võlad töövõtjatele 15 519 959 519 959 0 0
Maksuvõlad 5 340 618 340 618 0 0
Muud võlad 30 238 25 998 4 240 0
Intressivõlad 25 4 240 0 4 240 0
Muud viitvõlad 25 998 25 998 0 0
Saadud ettemaksed 381 734 381 734 0 0
Tulevaste perioodide tulud 381 734 381 734 0 0
Kokku võlad ja
ettemaksed 1 391 269 1 387 029 4 240 0
Võlad tarnijatele sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2024 summas 0
(30.06.2023 : 33 416) eurot. Intressivõlad sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga
30.06.2024 summas 7 399 (30.06.2023 : 4 240) eurot (lisa 25).
Lisa 15 Võlad töövõtjatele
30.06.2024 30.06.2023
Töötasude kohustis 190 995 150 562
Puhkusetasude kohustis 392 180 369 397
Kokku 583 175 519 959
23
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 16 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
Varad bruto soetusmaksumuses
30.06.2022 Saadud Tagastatud Tulu 30.06.2023
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 55 820 386 378 0 -369 598 72 600
Valla - ja Linnatoetused 0 8 350 0 -8 350 0
Haridus- ja Teadusministeerium
VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 12 690 2 376 -13 514 -1 552 0
Haridus- ja Teadusministeerium
(DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA
ÕPPETOETUS) -70 905 273 310 -8 868 -109 967 83 570
Haridus- ja Teadusministeerium
(DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 22 320 0 -22 320 0
Haridus- ja Teadusministeerium
(NOOREMTEADURI
j TOETUSED) 74 846 175 109 -2 069 -148 673 99 213
Teadusministeerium(UKRAINA
TEADURI TOETUSED) 27 000 0 -27 000 0 0
Haridus- ja Teadusministeerium
(UKRAINA päritolu tudengite
TOETUSED) 0 67 500 0 -37 500 30 000
Haridus- ja Teadusministeerium-
baasfinantseering 155 049 173 383 0 -155 049 173 383
Archimedes SA PHD välisdoktorandi
stipendium 0 9 146 0 -9 146 0
Archimedes SA ERASMUS 652 445 707 144 -247 727 -31 645 1 080 217
AVEKU 32 750 0 0 0 32 750
WOBACA projekt 0 11 073 0 -11 073 0
IFI projekt 23 311 7 400 0 -30 711 0
SA ERAK projekt 0 95 760 0 0 95 760
Muud 29 909 25 520 0 -55 429 0
Kokku sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks 992 915 1 964 769 -299 178 -991 013 1 667 493
Kokku sihtfinantseerimine 992 915 1 964 769 -299 178 -991 013 1 667 493
24
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
30.06.2023 Saadud Tagastatud Tulu 30.06.2024
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 72 600 452 712 0 -443 546 81 766
Valla - ja Linnatoetused 0 6 112 0 -6 112 0
Haridus- ja Teadusministeerium
VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 0 742 0 -742 0
Haridus- ja Teadusministeerium
(DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA
ÕPPETOETUS) 83 570 105 640 -25 080 -105 370 58 760
Haridus- ja Teadusministeerium
(DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 22 320 0 -22 320 0
Haridus- ja Teadusministeerium
(NOOREMTEADURI
j TOETUSED) 99 213 205 464 0 -229 343 75 334
Teadusministeerium(UKRAINA
TEADURI TOETUSED) 0 0 0 0 0
Haridus- ja Teadusministeerium
(UKRAINA päritolu tudengite
TOETUSED) 30 000 0 0 -30 000 0
Haridus- ja Teadusministeerium-
baasfinantseering 173 383 224 704 0 -173 383 224 704
Archimedes SA PHD välisdoktorandi
stipendium 0 0 0 0 0
Archimedes SA ERASMUS 1 080 217 359 765 -179 486 -213 181 1 047 315
AVEKU 32 750 0 0 -39 784 -7 034
WOBACA projekt 0 0 0 0 0
IFI projekt 0 0 0 0 0
SA ERAK projekt 95 760 0 0 -95 760 0
Muud 0 304 756 0 0 304 756
Kokku sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks 1 667 493 1 682 215 -204 566 -1 359 541 1 785 601
Kokku sihtfinantseerimine 1 667 493 1 682 215 -204 566 -1 359 541 1 785 601
30.06.2024 saldo summas 1 785 601 (30.06.2023 : 1 667 493) eurot on kajastatud bilansis
koos lisas 6 kajastatud lühiajaliste nõuetega 7 034 (30.06.2023 : 0) eurot.
30.06.2024 30.06.2023
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 792 635 1 667 493
Lühiajalised nõuded eriprojektid -7 034 0
Kokku sihtfinantseerimine 1 785 601 1 667 493
Lisa 17 Annetused ja toetused
01.07.2023- 01.07.2022-
30.06.2024 30.06.2023
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
sh eraldis riigieelarvest 1 004 704 844 659
sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 6 112 8 350
sh Archimedes SA 213 181 40 791
muud 135 544 97 213
Kokku annetused ja toetused 1 359 541 991 013
25
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 18 Tulu ettevõtlusest
01.07.2023- 01.07.2022-
30.06.2024 30.06.2023
Tulu tegevusalade lõikes
Koolitus-kõrgharidus 4 181 867 4 100 316
Koolitus-gümnaasium 562 796 457 940
Täiskasvanute täiendkoolitus 1 272 964 1 152 911
Muud tulud 547 857 349 675
Kokku tulu ettevõtlusest 6 565 484 6 060 842
Lisa 19 Muud tulud
01.07.2023- 01.07.2022-
30.06.2024 30.06.2023
Muud 14 378 84 879
Kokku muud tulud 14 378 84 879
Lisa 20 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
01.07.2023- 01.07.2022-
30.06.2024 30.06.2023
Tooraine ja materjal -1 871 0
Mitmesugused bürookulud -10 441 0
Lähetuskulud -74 877 -33 898
Tööjõukulu -149 116 -134 835
Muud ostetud teenused -86 941 -19 997
Turunduskulud -523 -491
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -323 769 -189 221
Lisa 21 Jagatud annetused ja toetused
01.07.2023- 01.07.2022-
30.06.2024 30.06.2023
Riigieelarvelised stipendiumid -68 427 -84 420
Muud stipendiumid ARCHIMEDES -157 827 -17 417
Kokku jagatud annetused ja toetused -226 254 -101 837
26
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 22 Mitmesugused tegevuskulud
01.07.2023- 01.07.2022-
30.06.2024 30.06.2023
Üür ja rent -616 210 -729 023
Mitmesugused bürookulud -5 997 -4 490
Lähetuskulud -102 031 -77 718
Koolituskulud -13 226 -22 790
Õppematerjal -20 728 -141 382
Õppekulud -1 011 806 -772 712
Välisõppejõudude kulud -21 373 -16 730
Õppijate toitlustamine -113 605 -92 401
Turunduskulud -393 826 -391 215
Sidekulud -8 104 -7 791
Tellitud ajakirjandus -27 642 -30 572
IT teenused -283 196 -332 968
Kindlustus -1 377 -1 171
Raamatupidamis- ja audiitorteenused -10 565 -9 829
Transpordi ja veovahendite kulud -11 140 -15 009
Ostetud teenused -592 526 -628 262
Väikevahendid -32 244 -20 709
Kingitused -1 739 -6 438
Esinduskulud -8 509 -2 238
Muud -43 438 -101 835
Kokku mitmesugused tegevuskulud -3 319 282 -3 405 283
Lisa 23 Tööjõukulud
01.07.2023- 01.07.2022-
30.06.2024 30.06.2023
Palgakulu -3 450 700 -2 981 333
Sotsiaalmaksud -1 087 027 -924 656
Töötuskindlustusmaksud -26 314 -22 232
Muud maksud -28 525 -32 588
Kokku tööjõukulud -4 592 566 -3 960 809
Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna -149 116 -134 835
Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 100 96
27
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 24 Muud kulud
01.07.2023- 01.07.2022-
30.06.2024 30.06.2023
Kahjum valuutakursi muutustest 0 -129
Liikmemaks -73 288 -66 977
Muud -12 023 -3 765
Kokku muud kulud -85 311 -70 871
Lisa 25 Seotud osapooled
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
LÜHIAJALIS ED Lisa 30.06.2024 30.06.2023
Võlad ja ettemaksed
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 14 0 33 416
PIKAAJALIS ED 30.06.2024 30.06.2023
Laenukohustused
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 13 52 500 52 500
Võlad ja ettemaksed
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 14 7 399 4 240
Perioodi
Saadud Saadud laenude arvestatud Lisa
S AADUD LAENUD 30.06.2023 laenud tagasimaksed 30.06.2024 intress nr
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 52 500 0 0 52 500 3 159 13
28
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Saadud
laenude Perioodi
Saadud tagasimak arvestatud
S AADUD LAENUD 30.06.2022 laenud sed 30.06.2023 intress Lisa nr
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 37 500 15 000 0 52 500 3 034 13
01.07.2023- 01.07.2022-
OS TETUD 30.06.2024 30.06.2023
Teenused Teenused
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 707 147 687 907
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused
01.07.2023- 01.07.2022-
30.06.2024 30.06.2023
Arvestatud tasu 135 600 134 603
Kokku 135 600 134 603
29
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 26 Konsolideerimata bilanss
30.06.2024 30.06.2023
VARAD
Käibevarad
Raha 2 007 832 2 193 556
Finantsinvesteeringud 19 745 400 000
Nõuded ja ettemaksed 836 278 586 054
Varud 22 530 19 750
Kokku käibevarad 2 886 385 3 199 360
Põhivara
Investeeringud tütar-ja sidusettevõtjatesse 23 594 974 666 460
Nõuded ja ettemaksed 239 612 232 255
Materiaalsed põhivarad 41 848 43 203
Immateriaalsed põhivarad 0 511
Kokku põhivarad 23 876 434 942 429
KOKKU VARAD 26 762 819 4 141 789
KOHUSTISED JA NETOVARA
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 1 396 298 1 089 149
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 792 635 1 667 494
Kokku lühiajalised kohustised 3 188 933 2 756 643
Kokku kohustised 3 188 933 2 756 643
NETOVARA
Sihtkapital 2 000 2 000
Reservid 24 638 328 1 720 000
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -336 854 -530 469
Aruandeperioodi tulem -729 588 193 615
Kokku netovara 23 573 886 1 385 146
KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 26 762 819 4 141 789
30
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 27 Konsolideerimata tulemiaruanne
01.07.2023- 01.07.2022-
30.06.2024 30.06.2023
TULUD
Annetused ja toetused 1 359 541 991 013
Tulu ettevõtlusest 5 057 975 4 635 146
Muud tulud 23 63
Kokku tulud 6 417 539 5 626 222
KULUD
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -323 769 -189 221
Jagatud annetused ja toetused -226 254 -101 837
Mitmesugused tegevuskulud -2 287 072 -2 242 919
Tööjõukulud -4 263 189 -3 705 055
Põhivara kulum ja väärtuse langus -22 234 -22 376
Muud kulud -79 289 -68 058
Kokku kulud -7 201 807 -6 329 466
Põhitegevuse tulem -784 268 -703 244
MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD
Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -10 394 -6 990
Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 2 745 850 000
Intressitulud 62 711 22 659
Muud finantstulud ja -kulud -382 31 190
Kokku muud finantstulud ja -kulud 54 680 896 859
ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) -729 588 193 615
31
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 28 Konsolideerimata rahavoo aruanne
01.07.2023- 01.07.2022-
30.06.2024 30.06.2023
Rahavood põhitege vusest
Põhitegevuse tulem -784 268 -703 244
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 22 234 22 376
Muud korrigeerimised 2 4
Kokku korrigee rimise d 22 236 22 380
Põhitegevusega seotud varade muutus -171 708 666 652
Varude muutus -2 780 36 590
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 307 149 62 977
Laekunud intressid 53 871 15 364
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 1 682 215 1 964 769
Muud rahavood äritegevusest -1 564 107 -1 290 191
Kokku rahavood põhitegevuse st -457 392 775 297
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
soetamisel -20 370 -24 098
Tasutud sidusettevõtjate soetamisel -20 580 -8 400
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -17 000 -400 000
Antud laenud -70 000 -40 000
Antud laenude tagasimaksed 0 100 000
Muud laekumised investeerimistegevusest 0 850 000
Kokku rahavood investeerimiste gevusest 272 050 477 502
KOKKU RAHAVOOD -185 342 1 252 799
Raha ja raha ekvivale ndid pe rioodi alguse s 2 193 556 909 567
Raha ja raha ekvivalentide muutus -185 342 1 252 799
Valuutakursside muutuste mõju -382 31 190
Raha ja raha ekvivale ndid pe rioodi lõpus 2 007 832 2 193 556
32
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 29 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne
Eelmiste
perioodide
akumuleeritud Netovara
Sihtkapital Muud reservid tulem kokku
30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 469 1 191 531
Aruandeperioodi tulem 0 0 193 615 193 615
30.06.2023 2 000 1 720 000 -336 854 1 385 146
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste väärtus arvestatuna
kapitaliosaluse meetodil 0 0 755 399 755 399
Korrigeeritud
konsolideerimata
netovara 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495
30.06.2023 2 000 1 720 000 -336 854 1 385 146
Sissemakse reservidesse 0 22 918 328 0 22 918 328
Aruandeperioodi tulem 0 0 -729 588 -729 588
30.06.2024 2 000 24 638 328 -1 066 442 23 573 886
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste bilansiline väärtus 0 0 -23 583 378 -23 583 378
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste väärtus arvestatuna
kapitaliosaluse meetodil 0 0 23 625 625 23 625 625
Korrigeeritud
konsolideerimata
netovara 30.06.2024 2 000 24 638 328 -1 024 195 23 616 133
Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Kogu täiend- ja ümberõppe alane tegevus on viidud tütarettevõttest (EBS Executive
Education OÜ) emaettevõttesse. Juurutamisel on uus juhtimisstruktuur, juhtimisaruandlus,
EBS töötaja karjäärimudel jpm. Investeerimistegevuse tulem on olnud ootuspärane.
33
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 17.12.2024
Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2023 - 30.06.2024 majandusaasta aruande andmete õigsust on
elektrooniliselt kinnitanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
ANDREAS VEISPAK Juhatuse liige 18.12.2024
MART HABAKUK Juhatuse liige 18.12.2024
MAARJA MURUMÄGI Juhatuse liige 18.12.2024
MEELIS KITSING Juhatuse liige 18.12.2024
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Estonian Business School nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Estonian Business School ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis
sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 30.06.2024 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja
konsolideeritud netovarade muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud
finantsseisundit seisuga 30.06.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid
kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse
täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist
sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud
eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse
andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud
informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas
muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub
muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist
aru andma.
Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse
standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste
väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana,
esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi,
välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või
veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on
kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega
(Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib
põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi
kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid,
kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on
aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul,
sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid
mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali
põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi
suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori
aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav,
siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda,
kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
- hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi
konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma
auditiarvamuse eest.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi
tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Anne Aigro
Vandeaudiitori number 50
Anne Aigro Audiitorühing OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 105
Tuisu tn 17-3, Tallinn, Harju maakond, 13415
31.12.2024
Audiitorite digitaalallkirjad
Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2023 - 30.06.2024 majandusaasta aruandele lisatud audiitori
aruande on digitaalselt allkirjastanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
ANNE AIGRO Vandeaudiitor 31.12.2024
Tegevusalad
Tegevusala EMTAK kood EMTAK versioon Põhitegevusala
Ülikoolide tegevus 85421 EMTAK 2008 Jah
Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35119 EMTAK 2008 Ei
Gümnaasiumide tegevus 85313 EMTAK 2008 Ei
Muu mujal liigitamata koolitus 85599 EMTAK 2008 Ei
1/3
PAKKUMUS
KÕRVALDAMISE ALUSED JA
KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
Viitenumber: 287828
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
(70009764)
Hange: Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni läbiviimine
Pakkumus: 534499
Ettevõtja: Sihtasutus Estonian Business School (90013934), roll: peapakkuja
KÕRVALDAMISE ALUSED
KOHUSTUSLIKUD KÕRVALDAMISE ALUSED
Hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kelle puhul esineb üks
või mitu käesolevas punktis nimetatud asjaolu (RHS 95 lg 1):
1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel
on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud
kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse,
terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise,
kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest;
2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel
on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud
riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase
Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu
määrast väiksema töötasu maksmise eest;
3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel
on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud
laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest;
4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse
tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt;
5) kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni
rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 1 nimetatud hankemenetlusest
kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab
hankemenetlusest pakkuja.
Vastus: Jah
VABATAHTLIKUD KÕRVALDAMISE ALUSED
Koostatud 15.01.2025 17:47:09
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8141864/general-info
2/3
Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle puhul esineb üks või mitu käesolevas
punktis kirjeldatud asjaolu (RHS 95 lg 4):
1) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või
likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema
asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel käesoleva seaduse § 49 lõikes 4
sätestatud juhul ja tingimustel;
2) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe
küsitavaks;
3) konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse
tõttu;
4) kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida;
5) kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke
ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info
annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei
ole muude vahenditega võimalik vältida;
6) kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või
hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping
üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi;
7) kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des
98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või
jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid
esitamata;
8) kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis
on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada
konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate
ees;
9) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat
on karistatud maksualaste süütegude eest;
10) kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud §
111 lõikes 6 sätestatud juhul.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 4 nimetatud hankemenetlusest
kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija võib mitte sõlmida raamlepingut ja võib
kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja.
Vastus: Jah
D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT
Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada?
RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust
esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul". RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib
piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2
Koostatud 15.01.2025 17:47:09
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8141864/general-info
3/3
nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud
pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab
piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus?
Vastus: Ei
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
Vastus: Jah
3. URL
Vastus: www.ebs.ee
KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
B: Majanduslik ja finantsseisund
NETOKÄIVE
Pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta keskmine aastane netokäive peab olema mitte
väiksem kui 100 000 eurot.
Pakkuja esitab viimase kolme lõppenud majandusaasta aruande väljavõtte, millest peab nähtuma
taotleja majandusaasta netokäive (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja puhul ei
kohaldu, kui andmed või dokumendid on hankijale avalikust andmekogust kättesaadavad).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Pakkuja esitab käesolevale kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendavad majandusaasta
aruande väljavõtted.
Vastus: 1_1_SA_EBS_MA30062022_konsolideeritud_90013934.pdf,
1_1_SA_EBS_MA30062023_konsolideeritud_90013934.pdf,
1_1_SA_EBS_MA30062024_konsolideeritud_90013934.pdf
Kokkuvõtlikud kinnitused
Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest.
Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid
hankijale esitada.
Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed
on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad.
Kinnituse andja nimi: Karmo Kroos
Koostatud 15.01.2025 17:47:09
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8141864/general-info
Pablo Veyrat – Curriculum Vitae
Kontaktandmed
E-post:
[email protected]
Telefon: (+372) 58239972
Kodakondsus: Hispaania
Kokkuvõte
Olen vastutav teaduskommunikatsiooni eest Estonian Business Schoolis. Eesti juhtiva
erakõrgkoolina toodame hulgaliselt sotsiaalselt olulisi teadusuuringuid, mida püüan laiemale
avalikkusele edastada.
Minu varasem ajakirjanikukogemus väliskorrespondendina SRÜ riikides annab mulle tugeva
initsiatiivi faktide leidmisel ja potentsiaalsete allikate jõudmisel, samuti praktiliste ülesannete
tõhusaks ja korrastatuks teostamiseks. Need oskused koos avalike isikute intervjueerimise ja
reisimise käigus saadud kogemustega on osutunud hindamatuks minu praeguses
teaduskommunikatsiooni juhi rollis.
Hariduse poolelt annan sissejuhatavaid kursusi sotsiaalteaduste, filosoofia ja globaalsete suhete
teemadel.
Näen õpetatavaid aineid kui kutset mõista teisi ja ümbritsevat maailma ning püüan seda suhtumist
tudengitele edasi anda. See tegevus ei ole lahutatav õpetamise aktis peituvatest väärtustest:
õiglusest, austusest teiste vastu ning vastutusest oma sõnade ja tegude eest.
Minu uurimisvaldkonnad on seotud võõrandumise mõistega, sellega, mis hoiab ühiskondi koos, ja
nende muutuste poliitilise mõjuga.
Olen Kaitseliidu aktiivne liige ja amatöörviiuldaja.
Keeled
• Hispaania keel (emakeel või kakskeelne tase)
• Prantsuse keel (piiratud tööalane)
• Vene keel (piiratud tööalane)
• Eesti keel (piiratud tööalane)
• Inglise keel (emakeel või kakskeelne tase)
1
Publikatsioonid
• El Prado-La cultura y el ocio (1819-1939) (tõlkisin selle akadeemilise raamatu hispaania
keelde)
• La peor pesadilla de Obama, ajakirjas Tiempo
• La ‘buena causa’ de un fascista ruso, reportaaž El Confidencial
• El Schindler de Ucrania: Un día con el héroe que ha evacuado a 1.500 personas de Slavyansk,
reportaaž El Confidencial.
• Los ángeles custodios de los condenados a muerte, ajakirjas Tiempo
Töökogemus
Estonian Business School
Amet: Lektor
Kuupäevad: Märts 2017 – Praegu (7 aastat ja 11 kuud)
Asukoht: Tallinn
Kirjeldus: Õpetan bakalaureuseõppes sissejuhatavaid kursusi sotsioloogia,
sotsiaalpsühholoogia, filosoofia, geopoliitika ja tarbijakäitumise teemadel.
Sõltumatu
Amet: Ajakirjanik
Kuupäevad: September 2009 – Juuni 2018 (8 aastat ja 10 kuud)
Asukoht: Tallinn, Eesti
Kirjeldus: Panustasin rahvusvahelistesse meediaväljaannetesse, töötades lugudega Venemaa,
Ukraina, Valgevene ja Baltimaade teemadel, omandades kogemusi kohapeal.
La mirada al Este
Amet: Toimetaja
Kuupäevad: August 2008 – September 2009 (1 aasta ja 2 kuud)
Asukoht: Madrid
Kirjeldus: Lõin veebilehe Ida-Euroopa jälgimiseks ja teabe edastamiseks, kaasates panustajaid
Venemaalt, Valgevenest, Poolast ja mujalt.
2
OSCE
Amet: Lühiajaline valimiste vaatleja
Kuupäevad: Juuli 2009 (1 kuu)
Kirjeldus: Osalesin Moldova parlamendivalimistel.
AS Postimees Grupp
Amet: Kaastööline
Kuupäevad: Veebruar 2008 – Aprill 2009 (1 aasta ja 3 kuud)
Asukoht: Madrid
Kirjeldus: Kajastasin Eesti juhtivale ajalehele Hispaania parlamendivalimisi, terrorismi ja
transpordistreike.
Diario EL PAÍS
Amet: Ajakirjanik
Kuupäevad: Jaanuar 2008 – Detsember 2008 (1 aasta)
Asukoht: Madrid
Kirjeldus: Omandasin tasulise praktika käigus kogemusi veebiajakirjanduses, keskendudes loo
jutustamisele ja täpsusele.
Haridus
Tartu Ülikool
Kraad: Magistrikraad, Filosoofia
Kuupäevad: 2015 – 2018
Universidad Autónoma de Madrid
Kraad: Magistrikraad, Ajakirjandus
Kuupäevad: 2007 – 2007
Universidad Autónoma de Madrid
Kraad: Humanitaarteaduste magister (MA), Psühholoogia
Kuupäevad: 2000 – 2005
3
Family
Style
Õhtusöök
Half chicken Pool BBQ-kana
Pork Short Ribs Searibid
House Sausage Käsitsi valmistatud vorst
Seasonal salad Hooajaline salat
Parker House Rolls Meie maja kukkel
Bread and Butter Pickles Marineeritud kurgiviilud
Coleslaw Kapsasalat
Elote Koorene mais
Mac and Cheese
Magustoit
Warm crumble cake
Soe krõbedikuga kook
33.9 € / inimene
Lisa juurde: veiserind 12 €/100g
Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
SIHTASUTUS ESTONIAN BUSINESS SCHOOL
Majandusaasta algus: 1. juuli 2021. a
Majandusaasta lõpp: 30. juuni 2022.a
Registrikood: 90013934
Aadress: A. Lauteri tn 3
10114, Tallinn
Eesti Vabariik
Telefon: +372 651300
E-mail:
[email protected]
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
SISUKORD
KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE ............................................................ 3
KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................... 6
KONSOLIDEERITUD BILANSS........................................................................................ 6
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ..................................................................... 7
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................... 8
KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ...................................... 9
LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE . 10
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused ......................................... 10
Lisa 2 Raha ................................................................................................................. 16
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed...................................................................................... 16
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ............................................................... 17
Lisa 5 Muud nõuded ................................................................................................... 17
Lisa 6 Varud ............................................................................................................... 17
Lisa 7 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ....................................................................... 17
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad.................................................................................... 18
Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad................................................................................ 19
Lisa 10 Laenukohustised ......................................................................................... 19
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed.................................................................................... 20
Lisa 12 Võlad töövõtjatele ...................................................................................... 20
Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused ............................................ 21
Lisa 14 Annetused ja toetused ................................................................................. 23
Lisa 15 Tulu ettevõtlusest........................................................................................ 23
Lisa 16 Muud tulud ................................................................................................. 23
Lisa 17 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud .......................... 24
Lisa 18 Jagatud annetused ja toetused ..................................................................... 24
Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud ...................................................................... 24
Lisa 20 Tööjõukulud ............................................................................................... 25
Lisa 21 Muud kulud ................................................................................................ 25
Lisa 22 Seotud osapooled ........................................................................................ 25
Lisa 23 Konsolideerimata bilanss............................................................................ 27
Lisa 24 Konsolideerimata tulemiaruanne ................................................................ 28
Lisa 25 Konsolideerimata rahavoo aruanne ............................................................ 29
Lisa 26 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne ............................................ 30
Lisa 27 Sündmused pärast aruandekuupäeva .......................................................... 30
2
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE
Sihtasutuse EBS majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30.juunil. Sihtasutuse 2021/2022
majandusaasta konsolideeritud tulud moodustasid 7,11 miljonit eurot (kasv 0,7 miljonit
eurot). Tulem põhitegevusest oli -0,73 miljonit eurot (-0,54 miljonit 2020/21).
Finantsinvesteeringutelt teeniti 0,82 miljonit eurot ja aasta lõpetati positiivse tulemiga.
Sihtasutuse netovara 30.06.2022 seisuga oli 1,46 miljonit eurot (1,37 miljonit 30.06.2021).
Sihtasutus EBS tegutseb üldhariduse (EBS Gümnaasium), tasemeõppe (EBS Ülikool) ning
täiend- ja ümberõppe (EBS Executive Education) pakkujana. Olulise osa põhitegevusest
moodustab teadus- ja arendustegevus ning teadusmahuka ettevõtluse edendamine.
EBS Gümnaasium
EBS Gümnaasiumil lõppes 14s tegevusaasta. Gümnaasiumi eesmärk on pakkuda ettevõtlikule
noorele ajakohast üld- ja majandusharidust rahvusvahelises keskkonnas ja väikestes
klassikollektiivides. Õpe toimub kolmes paralleelklassis, kus õppekeeleks on eesti- ja inglise
keel. 2022 sügisel alustas õpinguid 144 õpilast (-2 õpilast võrreldes 2021), kellest 57 (+1) on
uued 10. klassi õpilased. Kokku laekus 2022 aastal 320 sooviavaldust õpingute alustamiseks
EBS Gümnaasiumis (2021 - 250 avaldust).
2022 kevadel lõpetas EBS Gümnaasiumi 37 abiturienti (+3), neist 3 kuldmedaliga ja 3
hõbemedaliga. Riigieksamite tulemustelt on EBS Gümnaasium kõigi Eesti gümnaasiumite
võrdluses esimese 10% hulgas. Eesti gümnaasiumite absoluutses tipus ollakse aga siis, kui
gümnaasiumi õppetöö kvaliteedi hindamisel võrreldakse õpilaste 9. ja 12. klassi riigieksamite
tulemustes toimunud progressi. EBS Gümnaasiumi lõpetajate inglise keele tase on valdavalt
C1 ja C2.
EBS Gümnaasiumi õpilaste hulgas on palju noori ettevõtjate peredest. Gümnaasium pakub
äri- ja majanduse valikaineid ka ülikooli õppejõudude juhendamisel ning julgustab aktiivset
tegutsemist õpilasfirmades. EBS Gümnaasiumis võivad õpilasuurimuste ja praktiliste tööde
väljundiks olla kas majandusalane uurimistöö, õpilasfirma loomine või äriplaani koostamine.
2022.a. lõpetajatest sooritas edukalt ettevõtluseksami ning omandas rahvusvahelise
sertifikaadi Entrepreneurial Skills Pass 28 õpilast. EBS Gümnaasiumi õpilasfirmad on olnud
tunnustatud ka vabariiklikel võistlustel.
EBS Ülikool
Estonian Business School on Eesti ainus eraülikool olles akrediteeritud nii Eesti Hariduse
Kvaliteediagentuuri (HAKA) kui ka evalveeritud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) poolt.
Spetsialiseeritud ärikoolina pakub EBS lisaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme
kraadiõppele täiendõpet läbi avatud ülikooli ning viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid.
15. septembri 2022 seisuga õppis EBSis 1032 üliõpilast, kellele lisandus 39 sügissemestri
vahetusüliõpilast partnerülikoolidest. EBSi Helsingi kampuses õpib 180 üliõpilast.
Välisüliõpilaste arv moodustab käesoleval õppeaastal 34,8% EBSi üliõpilaste koguarvust
(õppeaastal 2021/22 oli vastav näitaja 35,6%) ja 72% välisüliõpilaste kohordist moodustavad
Soome Vabariigi kodanikud. Väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud välisüliõpilaste osakaal on
9% kogu üliõpilaskonnast. Välisüliõpilaste (sh vahetusüliõpilaste) rände vähenemise
põhjustaks on lisaks viimaste aastate Covid kriisile ka veebruaris alanud Ukraina sõida, mis
vähendab meie piirkonna tajutud turvalisust.
3
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Kevadel 2022 uuendas EBS oma rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava EFMD
(European Foundation of Management Development) rahvusvahelist akrediteeringut
järgnevaks kolmeks aastaks. Nimetatud akrediteering on ühest küljest õppekava
kvaliteedimärk ja teisalt võimaldab EBSi üliõpilas- ja õppejõuvahetust Euroopa
tippärikoolidega. 15% EBSi üliõpilastest õpib vähemalt ühe või kaks semestrit meie Euroopa
partnerülikoolides ja me töötame aktiivselt selle nimel, et veelgi enam üliõpilasi seda
rahvusvahelist teadmiste avardamise võimalust enda arenguks kasutaksid.
2021/22 õppeaastal uuendasime EBSis põhjalikult rahvusvahelise ärijuhtimise
bakalaureuseõppekava ja töötasime välja ning registreerimise uue “Äriinnovatsioon muutuvas
majanduses” magistriõppekava. Tehtud muudatused tagavad õppekavade parema vastavuse
nii tööturu kui tulevaste üliõpilaste ootustele. Lisaks uuendasime doktoriprogrammi, mis
annab tudengitele võimaluse valida kahe õpiraja vahel (akadeemiline- või
ettevõtlusdoktorantuur) ning seob doktoriõpet tihedamalt ettevõtluse, rakendusliku
innovatsiooni ja organisatsioonide toimimisega praktikas.
EBSi üliõpilaste rahulolu kõigil kolmel kõrgharidustasemel on jätkuvalt väga kõrge (5,87 /
7,00 skaalal) ning formaalset tagasisidet andvate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast on 37%.
Käesolevaks 2022/23 õppeaastaks planeeritud tegevused peaksid veelgi kasvatama tagasisidet
andvate üliõpilaste osakaalu, mis omakorda suurendab sisendit õppekavade- ja ainete
arendamiseks.
Ülikooli teadus-, arendus- ja innovatsiooni tegevuses jätkati aastal 2021 alustatud muudatuste
juurutamisega. Aasta jooksul avaldati siiani suurim arv teaduspublikatsioone (35 s.h. kaks
monograafiat) ning teostati mitmeid rakendusuuringuid EBS-i jaoks prioriteetsetes
fookusvaldkondades (haridus- ja tööjõuturg ning rohepöördega seonduv). Samuti kasvatati
kohalikke ja rahvusvahelisi koostöövõrgustikke teadustegevuse arendamiseks ning
teaduspõhiste uute toodete, teenuste ja protsesside loomiseks. Jätkati ka investeeringuid
teadusmahukatesse start-up’desse EBSi fookusvaldkondades. Lisaks loodi õpetamise- ja
teadustegevuse tihedamaks sidumiseks fookusgrupid 12 erinevas valdkonnas.
EBS Executive Education
EBSi poolt pakutav täiend- ja ümberõpe toimub valdavalt EBS Executive Education OÜ’s
(ExEd). Selle valdkonna 2020/21 majandusaasta käive oli 1,09 miljonit eurot ((1,03 miljonit
2020/21) ja kokku viidi läbi 302 koolituspäeva rohkem kui tuhandele õppurile. Ettevõte on
AoEC (Academy of Executive Coaching) ametlik esindaja Eestis.
EBSi rohestrateegia
EBSi suurim mõju keskkonnale on EBSi edu või ebaedu rohevaldkonna spetsialistide
ettevalmistamisel ja juhtide teadlikkuse suurendamisel erinevatest roheteemadest. EBS ise
pöörab suurt tähelepanu energia kokkuhoiule, süsinikneutraalsuse saavutamisele ning
jäätmete vähendamisele/taaskasutusele.
EBS’le kuulub neli päikeseparki Tallinnas koguvõimsusega 441 kW. Pargid tootsid 2021/22
majandusaastal 370 MWh rohelist elektrit (322 MWh 2020/21).
EBSi õppehooones tarbiti 2021/2022 majandusaastal 511 MWh rohelist elektrienergiat (396
MWh 2020/21) ja 1016 MWh kaugkütte soojusenergiat (914 MWh 2020/21). Energiatarve
kasvas oluliselt pärast seda, kui kõik auditooriumid ja tööruumid varustati tänapäevaste
ventilatsiooni- ja jahutuslahendustega. 2022/23 eesmärk on vähendada energia tarbimist
hoones vähemalt 10% rakendades olemasolevaid energia tarbimise optimeerimise võimalusi.
Samuti on plaanis ettepoole tuua investeeringuid energiatõhusatesse akendesse.
4
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Peamised asutuse tegevust iseloomustavad näitajad
01.07.2021- 01.07.2020-
30.06.2022 30.06.2021
Varad 3 996 564 3 823 673
Kohustised 2 535 941 2 453 465
Netovara 1 460 623 1 370 209
Põhitegevuse tulem -732 888 -541 737
Finantstulud (-kulud) 823 303 -19
Aruandeaasta tulem 90 415 -541 756
Likviidsuskordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 1,2 1,2
Netovara puhasrentaablus (aruandeperioodi tulem/netovara) 6,2% -39,5%
Netovara määr (netovara/varad) 36,5% 35,8%
Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete tasud koos maksudega olid 2021/2022 õppeaastal
143 400 €.
5
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANNE
KONSOLIDEERITUD BILANSS
Lisa 30.06.2022 30.06.2021
VARAD
Käibevarad
Raha 2 1 410 192 2 112 431
Nõuded ja ettemaksed 3 1 566 209 868 806
Varud 6 56 339 10
Kokku käibevarad 3 032 740 2 981 247
Põhivara
Materiaalsed põhivarad 8 438 709 397 882
Immateriaalsed põhivarad 9 525 115 444 544
Kokku põhivarad 963 824 842 426
KOKKU VARAD 3 996 564 3 823 673
KOHUSTISED JA NETOVARA
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 11 1 433 415 1 240 009
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 13 1 063 820 1 213 456
Kokku lühiajalised kohustised 2 497 235 2 453 465
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 10 37 500 0
Võlad ja ettemaksed 11 1 206 0
Kokku pikaajalised kohustised 38 706 0
Kokku kohustised 2 535 941 2 453 465
NETOVARA
Vähemusosalus 104 792 118 270
Sihtkapital 2 000 2 000
Reservid 1 720 000 1 720 000
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -470 062 71 464
Aruandeperioodi tulem 103 893 -541 526
Kokku netovara 1 460 623 1 370 208
KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 3 996 564 3 823 673
6
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE
01.07.2021- 01.07.2020-
Lisa 30.06.2022 30.06.2021
TULUD
Annetused ja toetused 14 1 107 345 849 751
Tulu ettevõtlusest 15 5 979 804 5 528 386
Muud tulud 16 28 772 42 520
Kokku tulud 7 115 921 6 420 657
KULUD
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 17 -365 308 -119 438
Jagatud annetused ja toetused 18 -336 226 -310 849
Mitmesugused tegevuskulud 19 -2 968 777 -2 406 740
Tööjõukulud 20 -3 945 493 -3 934 498
Põhivara kulum ja väärtuse langus 8,9 -164 244 -123 404
Muud kulud 21 -68 761 -67 465
Kokku kulud -7 848 809 -6 962 394
Põhitegevuse tulem -732 888 -541 737
MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD
Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 824 380 -255
Intressitulud 226 236
Intressikulud -1 206 0
Muud finantstulud ja -kulud -97 0
Kokku muud finantstulud ja -kulud 823 303 -19
ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 90 415 -541 756
s.h. Asutajate osa tulemist (-tulemist) 103 893 -541 526
s.h. Vähemusomanike osa tulemist (-tulemist) -13 478 -230
7
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE
01.07.2021- 01.07.2020-
Lisa 30.06.2022 30.06.2021
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -732 888 -541 737
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 8,9 164 244 123 404
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 8 0 156
Kokku korrigeerimised 164 244 123 560
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 188 582 -150 288
Varude muutus -56 329 10 046
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 193 406 -37 560
Laekunud intressid 226 236
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 13 1 063 100 1 183 651
Muud rahavood äritegevusest 13 -1 274 341 -871 201
Kokku rahavood põhitegevusest -454 000 -283 293
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
soetamisel 8,9 -285 642 -309 400
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
müügist 8 0 1 000
Kokku rahavood investeerimistegevusest -285 642 -308 400
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 10 37 500 0
Sissemaksed kapitali 0 118 500
Sissemaksed reservidesse 0 400 000
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 37 500 518 500
KOKKU RAHAVOOD -702 142 -73 193
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 112 431 2 185 624
Raha ja raha ekvivalentide muutus -702 142 -73 193
Valuutakursside muutuste mõju -97 0
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 1 410 192 2 112 431
8
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
Eelmiste
perioodide
Muud akumuleeritud Netovara Vähemus-
Sihtkapital reservid tulem kokku osalus Kokku
30.06.2020 2 000 1 320 000 71 464 1 393 464 0 1 393 464
Sissemaksed 0 400 000 0 400 000 118 500 518 500
Aruandeperioodi tulem 0 0 -541 526 -541 526 -230 -541 756
30.06.2021 2 000 1 720 000 -470 062 1 251 938 118 270 1 370 208
Aruandeperioodi tulem 0 0 103 893 103 893 -13 478 90 415
30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 104 792 1 460 623
9
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused
Üldine informatsioon
Sihtasutus Estonian Business School (edaspidi: Sihtasutus) konsolideeritud aastaaruanne on
koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardile ja EV raamatupidamise seaduses
sätestatud nõuetele, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud
nõuded ja arvestuspõhimõtted ning kasutades soetusmaksumuse printsiipi. Sihtasutus on
lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr.14. Juhul kui
juhendis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõttetest
on Sihtasutus lähtunud majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud
põhimõtetest.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Konsolideeritud aruande koostamine
Tütarettevõtete kajastamine
Konsolideerimise põhimõtted
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on
kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning
nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusomanike osa tütar-
ettevõtete tulemuses ja netovaras on konsolideeritud kasumiaruandes näidatud eraldi kirjel ja
konsolideeritud bilansis kajastatud netovara koosseisus eraldi Sihtasutuse omanikele
kuuluvast netovarast.
Äriühendused
Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse
omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases
väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse
vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena.
Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja
tingimuslikud kohustused ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning
osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud tulemi-
aruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna.
Tütarettevõtete müük
Müüdud tütarettevõtete tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes kuni
müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel
kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse
kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil kaob
kontserni kontroll ettevõtte üle, kuid säilib mingi osalus, lõpetatakse alates müügikuupäevast
ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa kas sidusettevõttena või
finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või
allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole
võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega.
10
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud asutuse konsolideerimata aruanded
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse
(asutuse) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Sihtasutuse põhiaruannete
koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis
konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil.
Raha
Raha ja raha lähenditena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruanne on
koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud
tegevustulemit.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -
kohustised
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas toimunud tehingute
kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa
Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised
(rahas tasutavad nõuded) on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud
Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud
kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
Finantsinvesteeringud
Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval.
Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid
(aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga
väärtpaberid mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste
finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste aktsiate ja väärtpaberitena) kajastatakse
väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) mida tõenäoliselt ei
müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar-ja sidusettevõtetesse) ning kindla
lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast
bilansipäeva.
Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse
(v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil),
kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse
aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente,
mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus
võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise
väärtuse).
Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida
lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel kas ta kavatseb teatud
võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne
lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. (Lühi- ja pikaajalisi
finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse õiglases
väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind).
Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi
või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes.
11
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi
nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o
nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete
allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete
summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad
võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning
maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st.
vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus
laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised
ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse
langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas.
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse
ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma
võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena.
Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla
hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu
vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on
üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud
allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas
summas.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja
muudest kulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga
kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud
transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse
bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid
kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga
on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1 000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele
võtmiseni väheväärtusliku inventarina varudes ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse
kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb
ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset
põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse
põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana kui on tõenäoline,
et asutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti
soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset
meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku
eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara
amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest
12
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid
raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende
kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse
hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse
kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest.
Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi
ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest
järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema
bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale
väärtusele.
Litsentsid ja tarkvara
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara
lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on
otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt
kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui
ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse
tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise
kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5 aastat.
Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
Ehitised 10 aastat
Muu materiaalne põhivara
Arvutustehnika 3 aastat
Muu inventar 5 aastat
Immateriaalne põhivara 5 aastat
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad, muud lühiajalised võlakohustised)
võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt
kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele
kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on
kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva
toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt
vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas,
mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise
rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Muud võimalikud või eksisteerivad
kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei
ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus
muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike
kohustistena.
13
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Annetused ja toetused
Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu
kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada
otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
1. sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille
puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja
rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta
ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
2. tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema
põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.
Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või
sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui
sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk.
Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab
toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma
nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande
perioodil. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja
kulude vastavuse printsiibist. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud ja puudub
sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse
sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle
arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid
ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Kui selgub, et kõik
toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning Sihtasutus toetuse vahendajana või saajana
vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase
kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja /
või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või
antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel
sihtfinantseerimist ja selle vahendamist.
Tulud
Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses
võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis
kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga
seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Kulud
Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures
üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse. Ettevõtluse kulude ja
sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal,
teenused). Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja
kulude aruandes kirjele “Sihtotstarbeliste projektide otsekulud”. Jaotatud annetused, toetused
ja stipendiumid näidatakse tulude ja kulude aruandes eraldi kirjel. Üldhalduskulud
kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel “Mitmesugused tegevuskulud”, v.a.
amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel “Põhivara kulum ja
väärtuse langus” . Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse
tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu Sihtaeutuse tööjõukulu (projektide,
ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel. Muud kulud (intressid, trahvid, viivised,
erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel
kirjel “Muud kulud”. Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult
osas “Finantstulud ja –kulud” vastavatel kirjetel.
14
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Seotud osapooled
Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist
mõju teise osapoole äriotsustele.
Kontsern loeb seotud osapoolteks:
1. Asutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmed;
2. Asutuse kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või
olulise mõju alla olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid v.a. juhul
kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist müju asutuse ärilistele otsustele.
15
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 2 Raha
30.06.2022 30.06.2021
Kassa 161 303
Arvelduskontod 1 410 031 2 112 128
Kokku 1 410 192 2 112 431
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
Lisa 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 225 756 225 756 0 0
Ostjatelt laekumata 225 756 225 756 0 0
Maksude ettemaksed ja
tagasinõuded 4 10 135 10 135 0 0
Muud nõuded 5 1 003 541 1 003 541 0 0
Viitlaekumised 1 003 541 1 003 541 0 0
Ettemaksed 326 777 326 777 0 0
Tulevaste
perioodide kulud 326 777 326 777 0 0
Kokku nõuded ja
ettemaksed 1 566 209 1 566 209 0 0
Lisa 30.06.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 268 808 268 808 0 0
Ostjatelt laekumata 268 808 268 808 0 0
Maksude ettemaksed ja
tagasinõuded 4 10 699 10 699 0 0
Muud nõuded 5 266 421 266 421 0 0
Viitlaekumised 266 421 266 421 0 0
Ettemaksed 322 878 322 878 0 0
Tulevaste
perioodide kulud 322 878 322 878 0 0
Kokku nõuded ja
ettemaksed 868 806 868 806 0 0
16
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
30.06.2022 30.06.2021
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 0 331 0 232
Käibemaks 0 21 199 0 13 371
Üksikisiku tulumaks 0 111 531 0 107 505
Sotsiaalmaks 0 183 463 0 178 485
Kohustuslik kogumispension 0 15 395 0 13 102
Töötuskindlustusmaksed 0 12 606 0 11 705
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 627 0 599
Ettemaksukonto jääk 10 135 10 699
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 10 135 345 152 10 699 324 999
Lisa 5 Muud nõuded
Lisa 30.06.2022 12 kuu jooksul
Viitlaekumised
rendi ettemaksed 44 835 44 835
lühiajalised nõuded eriprojektid 13 70 905 70 905
lühiajalised ettemaksud eriprojektid 59 690 59 690
muud 828 111 828 111
Kokku muud nõuded 1 003 541 1 003 541
Lisa 30.06.2021 12 kuu jooksul
Viitlaekumised
rendi ettemaksed 27 809 27 809
lühiajalised nõuded eriprojektid 13 9 300 9 300
lühiajalised ettemaksud eriprojektid 195 823 195 823
muud 33 489 33 489
Kokku muud nõuded 266 421 266 421
Muud viitlaekumised sisaldavad nõuet seotud osapoolte vastu seisuga 30.06.2022 summas
824 380 (30.06.2021 : 0) eurot (lisa 22).
Lisa 6 Varud
30.06.2022 30.06.2021
Ettemaksed varude eest 56 339 10
Varud 56 339 10
Kokku varud 56 339 10
Lisa 7 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad
Tütarettevõtja Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% )
registrikood 30.06.2021 30.06.2022
10017674 EBS Executive Education OÜ Eesti Täiendkoolitus 100 100
14309184 OÜ KP Võrk Eesti Elektri tootmine 100 100
16157672 Eduflow OÜ Eesti IT arendus 70 70
17
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad
Muu
Transpordi materiaalne
Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku
30.06.2020
Soetusmaksumus 150 000 11 997 54 939 302 049 518 985
Akumuleeritud kulum -7 500 -1 440 -27 500 -72 214 -108 654
Jääkmaksumus 142 500 10 557 27 439 229 835 410 331
Ostud 0 0 24 087 33 272 57 359
Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -22 843 -29 370 -68 653
Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 -2 519 0 -2 519
Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 1 364 0 1 364
30.06.2021
Soetusmaksumus 150 000 11 997 76 507 335 321 573 825
Akumuleeritud kulum -22 500 -2 880 -48 979 -101 584 -175 943
Jääkmaksumus 127 500 9 117 27 528 233 737 397 882
Muu
Transpordi materiaalne
Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku
30.06.2021
Soetusmaksumus 150 000 11 997 76 507 335 321 573 825
Akumuleeritud kulum -22 500 -2 880 -48 979 -101 584 -175 943
Jääkmaksumus 127 500 9 117 27 528 233 737 397 882
Ostud 0 0 18 374 90 000 108 374
Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -22 677 -28 430 -67 547
Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 -12 314 -542 -12 856
Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 12 314 542 12 856
30.06.2022
Soetusmaksumus 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343
Akumuleeritud kulum -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634
Jääkmaksumus 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
01.07.2021- 01.07.2020-
30.06.2022 30.06.2021
Arvutid 0 1 000
Kokku 0 1 000
18
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad
Muud Ettemaksed
immateriaalsed immateriaalse
Arvutitarkvara põhivarad põhivara eest Kokku
30.06.2020
Soetusmaksumus 0 59 709 211 823 271 532
Akumuleeritud kulum 0 -24 278 0 -24 278
Jääkmaksumus 0 35 431 211 823 247 254
Ostud 121 249 45 919 84 873 252 041
Amortisatsioonikulu -36 351 -18 400 0 -54 751
Ümberklassifitseerimine 296 696 0 -296 696 0
30.06.2021
Soetusmaksumus 417 945 105 628 0 523 573
Akumuleeritud kulum -36 351 -42 678 0 -79 029
Jääkmaksumus 381 594 62 950 0 444 544
Ostud 177 268 0 0 177 268
Amortisatsioonikulu -81 585 -15 112 0 -96 697
30.06.2022
Soetusmaksumus 595 213 105 628 0 700 841
Akumuleeritud kulum -117 936 -57 790 0 -175 726
Jääkmaksumus 477 277 47 838 0 525 115
Lisa 10 Laenukohustised
30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp-
12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg
jooksul jooksul üle 5 aasta
Pikaajalised laenud 37 500 0 37 500 0
Pikaajaline laen 37 500 0 37 500 0 6% EUR 2026
Kokku laenukohustised 37 500 0 37 500 0
Pikaajaline laen on tagatiseta.
19
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed
Lisa 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 182 060 182 060 0 0
Võlad töövõtjatele 12 523 182 523 182 0 0
Maksuvõlad 4 345 152 345 152 0 0
Muud võlad 7 014 5 808 1 206 0
Intressivõlad 1 206 0 1 206 0
Muud viitvõlad 5 808 5 808 0 0
Saadud ettemaksed 377 213 377 213 0 0
Tulevaste perioodide tulud 377 213 377 213 0 0
Kokku võlad ja
ettemaksed 1 434 621 1 433 415 1 206 0
Lisa 30.06.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 166 868 166 868 0 0
Võlad töövõtjatele 12 464 839 464 839 0 0
Maksuvõlad 4 324 999 324 999 0 0
Muud võlad 24 498 24 498 0 0
Muud viitvõlad 24 498 24 498 0 0
Saadud ettemaksed 258 805 258 805 0 0
Tulevaste perioodide tulud 258 805 258 805 0 0
Kokku võlad ja
ettemaksed 1 240 009 1 240 009 0 0
Võlad tarnijatele sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2022 summas 48
728 (30.06.2021 : 35 732) eurot. Intressivõlad sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees
seisuga 30.06.2022 summas 1 206 (30.06.2021 : 0) eurot (lisa 22).
Lisa 12 Võlad töövõtjatele
30.06.2022 30.06.2021
Töötasude kohustis 153 785 213 604
Puhkusetasude kohustis 369 397 251 235
Kokku 523 182 464 839
20
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
Varad bruto soetusmaksumuses
Muud
30.06.2020 Saadud Tagastatud Tulu muutused 30.06.2021
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 50 744 301 790 0 -304 409 0 48 125
Valla - ja Linnatoetused 0 5 427 0 -5 427 0 0
Haridus- ja Teadusministeerium
VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 35 640 14 850 -20 790 -675 0 29 025
Haridus- ja Teadusministeerium
(DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA
ÕPPETOETUS) 0 230 637 0 -153 669 0 76 968
Haridus- ja Teadusministeerium
(DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 44 640 0 -44 640 0 0
Haridus- ja Teadusministeerium
(NOOREMTEADURI
Haridus ja TOETUSED) 534 101 068 0 -1 068 0 100 534
Teadusministeerium(UKRAINA
TEADURI TOETUSED) 0 0 0 0 0 0
Haridus- ja Teadusministeerium-
baasfinantseering 93 319 106 702 0 -93 319 0 106 702
Archimedes SA Välismagistrantide ja-
doktorantide stipendium -22 834 66 634 0 -53 100 0 -9 300
Archimedes SA ERASMUS 528 893 220 233 0 -160 387 0 588 739
Kauno Tehnologijos Universitetas
TERNOPIL 30 674 0 0 -26 228 0 4 446
SHENKAR COLLEGE OF FASHION
AND OF TEXTILE TECHNOLOGY
CLEVERprojekt -3 382 3 392 0 -10 0 0
AVEKU 0 0 0 0 0 0
KU LEUVEN OUDE MARKT 13
EUFInprojekt 27 504 4 195 0 0 0 31 699
Lietuvos Laisvosios Rinkos Institutas 1 479 0 0 -1 479 0 0
VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS
LAISVOSIO LabMarRef projekt 3 488 805 0 0 0 4 293
Business Technology õppekava arendus 60 000 0 0 0 0 60 000
Creative Industries Learning Module 54 482 54 467 0 0 0 108 949
WOBACA projekt 28 165 0 0 0 0 28 165
IFI projekt 0 23 311 0 0 0 23 311
Muud 3 000 5 500 -660 -5 340 0 2 500
Kokku sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks 891 706 1 183 651 -21 450 -849 751 0 1 204 156
Kokku sihtfinantseerimine 891 706 1 183 651 -21 450 -849 751 0 1 204 156
21
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Muud
30.06.2021 Saadud Tagastatud muutused Tulu 30.06.2022
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 48 125 329 577 0 0 -321 882 55 820
Valla - ja Linnatoetused 0 7 425 0 0 -7 425 0
Haridus- ja Teadusministeerium
VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 29 025 0 -14 850 0 -1 485 12 690
Haridus- ja Teadusministeerium
(DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA
ÕPPETOETUS) 76 968 0 0 0 -147 873 -70 905
Haridus- ja Teadusministeerium
(DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 33 480 0 0 -33 480 0
Haridus- ja Teadusministeerium
(NOOREMTEADURI
Haridus ja TOETUSED) 100 534 0 0 0 -25 688 74 846
Teadusministeerium(UKRAINA
TEADURI TOETUSED) 0 27 000 0 0 0 27 000
Haridus- ja Teadusministeerium-
baasfinantseering 106 702 155 049 0 0 -106 702 155 049
Archimedes SA Välismagistrantide ja-
doktorantide stipendium -9 300 30 900 0 0 -21 600 0
Archimedes SA ERASMUS 588 739 374 567 -74 694 0 -236 167 652 445
Kauno Tehnologijos Universitetas
TERNOPIL 4 446 0 -4 446 0 0 0
SHENKAR COLLEGE OF FASHION
AND OF TEXTILE TECHNOLOGY
CLEVERprojekt 0 0 0 0 0 0
AVEKU 0 32 750 0 0 0 32 750
KU LEUVEN OUDE MARKT 13
EUFInprojekt 31 699 1 174 0 0 -32 873 0
Lietuvos Laisvosios Rinkos Institutas 0 0 0 0 0 0
VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS
LAISVOSIO LabMarRef projekt 4 293 0 0 0 -4 293 0
Business Technology õppekava arendus 60 000 0 -12 974 0 -47 026 0
Creative Industries Learning Module 108 949 0 -4 516 -55 516 -48 917 0
WOBACA projekt 28 165 28 165 0 0 -56 330 0
IFI projekt 23 311 0 0 0 0 23 311
Muud 2 500 43 013 0 0 -15 604 29 909
Kokku sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915
Kokku sihtfinantseerimine 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915
30.06.2022 saldo summas 992 915 (30.06.2021 : 1 204 156) eurot on kajastatud bilansis
koos lisas 5 kajastatud lühiajaliste nõuetega 70 905 (30.06.2021 : 9 300) eurot.
30.06.2022 30.06.2021
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 063 820 1 213 456
Lühiajalised nõuded eriprojektid -70 905 -9 300
Kokku sihtfinantseerimine 992 915 1 204 156
22
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 14 Annetused ja toetused
01.07.2021- 01.07.2020-
30.06.2022 30.06.2021
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
sh eraldis riigieelarvest 637 110 597 780
sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 7 425 5 427
sh Archimedes SA 257 767 213 487
muud 205 043 33 057
Kokku annetused ja toetused 1 107 345 849 751
Lisa 15 Tulu ettevõtlusest
01.07.2021- 01.07.2020-
30.06.2022 30.06.2021
Tulu tegevusalade lõikes
Koolitus-kõrgharidus 3 997 761 3 994 916
Koolitus-gümnaasium 429 595 366 735
Täiskasvanute täiendkoolitus 1 103 752 1 028 594
Muud tulud 448 696 138 141
Kokku tulu ettevõtlusest 5 979 804 5 528 386
Lisa 16 Muud tulud
01.07.2021- 01.07.2020-
Lisa 30.06.2022 30.06.2021
Kasum valuutakursi muutustest 0 8
Trahvid, viivised ja hüvitised 128 290
Muud 28 644 42 222
Kokku muud tulud 28 772 42 520
23
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 17 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
01.07.2021- 01.07.2020-
30.06.2022 30.06.2021
Lähetuskulud -32 870 -9 613
Tööjõukulu -204 109 -78 390
Muud ostetud teenused -125 013 -23 637
Turunduskulud -3 316 -7 798
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -365 308 -119 438
Lisa 18 Jagatud annetused ja toetused
01.07.2021- 01.07.2020-
30.06.2022 30.06.2021
Riigieelarvelised stipendiumid -126 750 -126 715
Muud stipendiumid ARCHIMEDES -209 476 -184 134
Kokku jagatud annetused ja toetused -336 226 -310 849
Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud
01.07.2021- 01.07.2020-
30.06.2022 30.06.2021
Üür ja rent -735 758 -599 273
Mitmesugused bürookulud -4 025 -6 006
Lähetuskulud -65 171 -41 267
Koolituskulud -15 309 -19 505
Õppematerjal -159 788 -106 885
Õppekulud -673 504 -645 268
Välisõppejõudude kulud -14 996 -3 266
Õppijate toitlustamine -82 369 -37 225
Turunduskulud -303 750 -231 650
Sidekulud -9 706 -10 441
Tellitud ajakirjandus -26 071 -23 687
IT teenused -217 202 -173 407
Kindlustus -1 007 -314
Raamatupidamis- ja audiitorteenused -9 768 -21 849
Transpordi ja veovahendite kulud -8 706 -9 487
Ostetud teenused -579 164 -384 611
Väikevahendid -31 466 -37 718
Kingitused -9 427 -1 250
Esinduskulud -3 906 -6 387
Muud -17 684 -47 244
Kokku mitmesugused tegevuskulud -2 968 777 -2 406 740
24
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 20 Tööjõukulud
01.07.2021- 01.07.2020-
30.06.2022 30.06.2021
Palgakulu -2 978 490 -2 965 837
Sotsiaalmaksud -906 041 -917 787
Töötuskindlustusmaksud -21 043 -20 878
Muud maksud -39 919 -29 996
Kokku tööjõukulud -3 945 493 -3 934 498
Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna -204 109 -78 390
Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 99 106
Lisa 21 Muud kulud
01.07.2021- 01.07.2020-
30.06.2022 30.06.2021
Kahjum valuutakursi muutustest 0 -96
Liikmemaks -61 154 -58 725
Muud -7 607 -8 644
Kokku muud kulud -68 761 -67 465
Lisa 22 Seotud osapooled
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
LÜHIAJALIS ED Lisa 30.06.2022 30.06.2021
Nõuded ja ettemaksed
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 5 824 380 0
Võlad ja ettemaksed
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 11 48 728 35 732
25
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
PIKAAJALIS ED Lisa 30.06.2022 30.06.2021
Laenukohustused
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 10 37 500 0
Võlad ja ettemaksed
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 11 1 206 0
Perioodi
Saadud Saadud laenude arvestatud Lisa
S AADUD LAENUD 30.06.2021 laenud tagasimaksed 30.06.2022 intress nr
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 0 37 500 0 37 500 1 206 10
01.07.2021- 01.07.2020-
OS TETUD 30.06.2022 30.06.2021
Teenused Teenused
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 683 659 418 121
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused
01.07.2021- 01.07.2020-
30.06.2022 30.06.2021
Arvestatud tasu 143 400 147 240
Kokku 143 400 147 240
26
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 23 Konsolideerimata bilanss
30.06.2022 30.06.2021
VARAD
Käibevarad
Raha 909 567 1 794 591
Nõuded ja ettemaksed 1 318 320 650 051
Varud 56 339 10
Kokku käibevarad 2 284 226 2 444 652
Põhivara
Investeeringud tütar-ja sidusettevõtjatesse 665 050 665 050
Nõuded ja ettemaksed 290 250 140 000
Materiaalsed põhivarad 40 461 45 951
Immateriaalsed põhivarad 1 533 2 555
Kokku põhivarad 997 294 853 556
KOKKU VARAD 3 281 520 3 298 208
KOHUSTISED JA NETOVARA
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 1 026 169 927 403
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 063 820 1 213 456
Kokku lühiajalised kohustised 2 089 989 2 140 859
Kokku kohustised 2 089 989 2 140 859
NETOVARA
Sihtkapital 2 000 2 000
Reservid 1 720 000 1 720 000
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -564 651 27 044
Aruandeperioodi tulem 34 182 -591 695
Kokku netovara 1 191 531 1 157 349
KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 3 281 520 3 298 208
27
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 24 Konsolideerimata tulemiaruanne
01.07.2021- 01.07.2020-
30.06.2022 30.06.2021
TULUD
Annetused ja toetused 1 107 345 849 751
Tulu ettevõtlusest 4 620 495 4 394 760
Muud tulud 192 437
Kokku tulud 5 728 032 5 244 948
KULUD
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -365 308 -119 438
Jagatud annetused ja toetused -336 226 -310 849
Mitmesugused tegevuskulud -2 024 378 -1 592 997
Tööjõukulud -3 714 448 -3 709 720
Põhivara kulum ja väärtuse langus -24 886 -46 597
Muud kulud -65 670 -64 237
Kokku kulud -6 530 916 -5 843 838
Põhitegevuse tulem -802 884 -598 890
MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD
Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 824 380 0
Intressitulud 12 686 7 195
Kokku muud finantstulud ja -kulud 837 066 7 195
ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 34 182 -591 695
28
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 25 Konsolideerimata rahavoo aruanne
01.07.2021- 01.07.2020-
30.06.2022 30.06.2021
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -802 884 -598 890
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 24 886 46 597
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 156
Muud korrigeerimised -2 -3
Kokku korrigeerimised 24 884 46 750
Põhitegevusega seotud varade muutus 217 718 -31 602
Varude muutus -56 329 10 046
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 98 766 -17 088
Laekunud intressid 9 936 8 940
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 1 063 100 1 183 651
Muud rahavood äritegevusest -1 274 341 -871 201
Kokku rahavood põhitegevusest -719 150 -269 394
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
soetamisel -18 374 -108 960
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
müügist 0 1 000
Antud laenud -172 500 0
Antud laenude tagasimaksed 25 000 0
Kokku rahavood investeerimistegevusest -165 874 -107 960
Rahavood finantseerimistegevusest
Sissemaksed reservidesse 0 400 000
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 400 000
KOKKU RAHAVOOD -885 024 22 646
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 794 591 1 771 945
Raha ja raha ekvivalentide muutus -885 024 22 646
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 909 567 1 794 591
29
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 26 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne
Eelmiste
perioodide
Muud akumuleeritud Netovara
Sihtkapital reservid tulem kokku
30.06.2020 2 000 1 320 000 27 014 1 349 014
Sissemaksed 0 400 000 0 400 000
Aruandeperioodi tulem 0 0 -591 695 -591 695
30.06.2021 2 000 1 720 000 -564 681 1 157 319
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste väärtus arvestatuna
kapitaliosaluse meetodil 0 0 759 669 759 669
Korrigeeritud
konsolideerimata
netovara 30.06.2021 2 000 1 720 000 -470 062 1 251 938
30.06.2021 2 000 1 720 000 -564 681 1 157 319
Reservi moodustamine 0 0
Dividendid 0
Aruandeperioodi tulem 0 0 34 182 34 182
30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 499 1 191 501
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste väärtus arvestatuna
kapitaliosaluse meetodil 0 0 829 380 829 380
Korrigeeritud
konsolideerimata
netovara 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831
Lisa 27 Sündmused pärast aruandekuupäeva
EBSi välisüliõpilaste arv moodustab tavapäraselt ligi kolmandiku üliõpilaste arvust, kellest
omakorda 75% on Soome kodanikud. Covidi mõju EBSi tegevusele ei olnud 2021/22
majandusaastal märkimisväärne. Ukraina sõda ja tasuta kõrghariduse pakkumise suurenemine
Soomes mõjutas negatiivselt EBSi 2022/23 õppeaasta bakalaureuseõppe vastuvõttu, mida ei
kompenseerinud ka tavapärasest suurem Eesti residentide vastuvõtt. Usume, et pärast Ukraina
sõja lõppu naaseme 1/3 – 2/3 (välisüliõpilased – Eesti residendid) bakalauresuse õppurite
proportsiooni juurde ning magistriõppes kasvab õppuri asukohariigist vähem mõjutatud
asünkroonse hübriidõppe osakaal.
30
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 22.12.2022
Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2021 - 30.06.2022 majandusaasta aruande andmete õigsust on
elektrooniliselt kinnitanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
MEELIS KITSING Juhatuse liige 22.12.2022
ANDREAS VEISPAK Juhatuse liige 23.12.2022
MAARJA MURUMÄGI Juhatuse liige 23.12.2022
MART HABAKUK Juhatuse liige 23.12.2022
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Estonian Business School nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Estonian Business School ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi
seisuga 30.06.2022 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud
aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 30.06.2022 ning sellel
kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide
eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille
oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori
aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma.
Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest,
nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste
väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise
eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja
neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame
auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise
väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste
tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib
oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
- hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me
vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Anne Aigro
Vandeaudiitori number 50
Anne Aigro Audiitorühing OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 105
Tuisu tn 17-3, Tallinn, Harju maakond, 11314
28.12.2022
Audiitorite digitaalallkirjad
Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2021 - 30.06.2022 majandusaasta aruandele lisatud audiitori
aruande on digitaalselt allkirjastanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
ANNE AIGRO Vandeaudiitor 28.12.2022
Tegevusalad
Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala
Ülikoolide tegevus 85421 Jah
Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35119 Ei
Gümnaasiumide tegevus 85313 Ei
Muu mujal liigitamata koolitus 85599 Ei
Sidevahendid
Liik Sisu
Telefon +372 651300
E-posti aadress
[email protected]
Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
SIHTASUTUS ESTONIAN BUSINESS SCHOOL
Majandusaasta algus: 1. juuli 2022. a
Majandusaasta lõpp: 30. juuni 2023.a
Registrikood: 90013934
Aadress: A. Lauteri tn 3
10114, Tallinn
Eesti Vabariik
Telefon: +372 651300
E-mail:
[email protected]
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
SISUKORD
KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE ............................................................ 3
KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................... 6
KONSOLIDEERITUD BILANSS........................................................................................ 6
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ..................................................................... 7
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................... 8
KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ...................................... 9
LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE . 10
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused ......................................... 10
Lisa 2 Raha ................................................................................................................. 15
Lisa 3 Finantsinvesteeringud ...................................................................................... 15
Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed...................................................................................... 16
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ............................................................... 16
Lisa 6 Muud nõuded ................................................................................................... 17
Lisa 7 Varud ............................................................................................................... 17
Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ....................................................................... 18
Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad ....................................................................... 18
Lisa 10 Materiaalsed põhivarad................................................................................ 19
Lisa 11 Immateriaalsed põhivarad............................................................................ 20
Lisa 12 Laenukohustised ......................................................................................... 20
Lisa 13 Võlad ja ettemaksed.................................................................................... 21
Lisa 14 Võlad töövõtjatele ...................................................................................... 21
Lisa 15 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused ............................................ 22
Lisa 16 Annetused ja toetused ................................................................................. 24
Lisa 17 Tulu ettevõtlusest........................................................................................ 24
Lisa 18 Muud tulud ................................................................................................. 24
Lisa 19 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud .......................... 25
Lisa 20 Jagatud annetused ja toetused ..................................................................... 25
Lisa 21 Mitmesugused tegevuskulud ...................................................................... 25
Lisa 22 Tööjõukulud ............................................................................................... 26
Lisa 23 Muud kulud ................................................................................................ 26
Lisa 24 Seotud osapooled ........................................................................................ 26
Lisa 25 Konsolideerimata bilanss............................................................................ 28
Lisa 26 Konsolideerimata tulemiaruanne ................................................................ 29
Lisa 27 Konsolideerimata rahavoo aruanne ............................................................ 30
Lisa 28 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne ............................................ 31
Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva .......................................................... 31
2
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE
Sihtasutuse EBS majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30.juunil. Sihtasutuse 2022/2023
majandusaasta konsolideeritud tulud moodustasid 7,13 miljonit eurot (7,11 miljonit eurot
2021/22)). Aasta lõpetati 85 tuhande euro suuruse positiivse tulemiga (90 tuhat eurot
2021/22). Sihtasutuse netovara 30.06.2022 seisuga oli 1,55 miljonit eurot (1,46 miljonit
30.06.2022).
Sihtasutus EBS tegutseb üldhariduse (EBS Gümnaasium), tasemeõppe (EBS Ülikool) ning
täiend- ja ümberõppe (EBS Executive Education) pakkujana. Olulise osa põhitegevusest
moodustab teadus- ja arendustegevus. Investeerimistegevus toimub sõsarorganisatsioonis –
Madis ja Marje Habakuke Sihtasutus (edaspidi MMH). MMH finantseerib SA EBS poolt
kasutatava taristu parendusi ning toetab teadus- ja arendustegevust. MMH 2022.a.
majandusaasta tulem oli 2,2 miljonit eurot ja netovara 31.12.2022 seisuga 44,17 miljonit eurot
(42,4 miljonit 31.12.2021).
EBS Gümnaasium
EBS Gümnaasiumil lõppes 25s tegevusaasta. Gümnaasiumi eesmärk on pakkuda
ettevõtlikule noorele ajakohast üld- ja majandusharidust rahvusvahelises keskkonnas ja
väikestes klassikollektiivides. Õpe toimub kolmes paralleelklassis, kus õppekeeleks on
eesti- ja inglise keel. 2023 sügisel alustas õpinguid 156 õpilast (+ 12 õpilast võrreldes
2022), kellest 55 (+1) on uued 10. klassi õpilased. Kokku laekus 2023 aastal 390
sooviavaldust õpingute alustamiseks EBS Gümnaasiumis (2022 - 373 avaldust).
2023 kevadel lõpetas EBS Gümnaasiumi 42 abiturienti (+5), neist 3 kuldmedaliga ja 7
hõbemedaliga. Riigieksamite tulemustelt on EBS Gümnaasium kõigi Eesti
gümnaasiumite võrdluses esimese 10% hulgas. Eesti gümnaasiumite absoluutses tipus
ollakse aga siis, kui gümnaasiumi õppetöö kvaliteedi hindamisel võrreldakse õpilaste 9. ja
12. klassi riigieksamite tulemustes toimunud progressi. EBS Gümnaasiumi lõpetajate
inglise keele tase on valdavalt C1 ja C2.
EBS Gümnaasiumi õpilaste hulgas on palju noori ettevõtjate peredest. Gümnaasium
pakub äri- ja majanduse valikaineid ka ülikooli õppejõudude juhendamisel ning julgustab
aktiivset tegutsemist õpilasfirmades. EBS Gümnaasiumis võivad õpilasuurimuste ja
praktiliste tööde väljundiks olla kas majandusalane uurimistöö, õpilasfirma loomine või
äriplaani koostamine. 2023.a. lõpetajatest sooritas edukalt ettevõtluseksami ning omandas
rahvusvahelise sertifikaadi Entrepreneurial Skills Pass 28 õpilast. EBS Gümnaasiumi
õpilasfirmad on olnud tunnustatud ka vabariiklikel võistlustel ning kutsutud Eestit
esindama ka rahvusvahelisel konkursil.
EBS Ülikool
Estonian Business School on Eesti ainus eraülikool olles akrediteeritud nii Eesti Hariduse
Kvaliteediagentuuri (HAKA) kui ka evalveeritud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) poolt.
Spetsialiseeritud ärikoolina pakub EBS lisaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme
õppele täiendõpet ning viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid.
15. septembri 2022 seisuga õppis EBSis 1026 üliõpilast (aasta varem 1032), kellele lisandus
45 sügissemestri vahetusüliõpilast partnerülikoolidest (aasta varem 39). Välisüliõpilaste arv
moodustab käesoleval õppeaastal 28% EBSi üliõpilaste koguarvust (õppeaastal 2021/22 oli
3
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
vastav näitaja 34,8%) ja 75% välisüliõpilaste kohordist moodustavad Soome Vabariigi
kodanikud (aasta varem 72%). Väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud välisüliõpilaste osakaal
on 6% kogu üliõpilaskonnast (aasta varem 9%). Välisüliõpilaste (sh vahetusüliõpilaste) rände
vähenemise peamiseks põhjuseks on 2022.a. veebruaris alanud Ukraina sõda, mis vähendab
meie piirkonna tajutud turvalisust.
Kevadel 2022 uuendas EBS oma rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava EFMD
(European Foundation of Management Development) rahvusvahelist akrediteeringut
järgnevaks kolmeks aastaks. Nimetatud akrediteering on ühest küljest õppekava
kvaliteedimärk ja teisalt võimaldab EBSi üliõpilas- ja õppejõuvahetust Euroopa
tippärikoolidega. 15% EBSi üliõpilastest õpib vähemalt ühe või kaks semestrit meie Euroopa
partnerülikoolides ja me töötame aktiivselt selle nimel, et veelgi enam üliõpilasi seda
rahvusvahelist teadmiste avardamise võimalust enda arenguks kasutaksid.
2021/22 õppeaastal uuendasime EBSis põhjalikult rahvusvahelise ärijuhtimise
bakalaureuseõppekava ja töötasime välja ning registreerimise uue “Äriinnovatsioon muutuvas
majanduses” magistriõppekava. Tehtud muudatused tagavad õppekavade parema vastavuse
nii tööturu kui tulevaste üliõpilaste ootustele. Lisaks uuendasime doktoriprogrammi, mis
annab tudengitele võimaluse valida kahe õpiraja vahel (akadeemiline- või
ettevõtlusdoktorantuur) ning seob doktoriõpet tihedamalt ettevõtluse, rakendusliku
innovatsiooni ja organisatsioonide toimimisega praktikas.
EBSi üliõpilaste rahulolu kõigil kolmel kõrgharidustasemel on jätkuvalt väga kõrge (5,87 /
7,00 skaalal) ning formaalset tagasisidet andvate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast on 37%.
Käesolevaks 2022/23 õppeaastaks planeeritud tegevused peaksid veelgi kasvatama tagasisidet
andvate üliõpilaste osakaalu, mis omakorda suurendab sisendit õppekavade- ja ainete
arendamiseks.
2022. aasta kevadel uuendas EBS rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava EFMD
(European Foundation of Management Development) rahvusvahelist akrediteeringut
järgnevaks kolmeks aastaks. 2023. aasta vahearuande tagasisidena tõi EFMD välja, et kõigi
parendusettepanekute osas vastavad EBSi 2022/23 õppeaasta tegevused ja tulemused
akrediteerimiskogu ootustele. Sealhulgas pakub Haridus- ja Noorteameti hindamise läbinud ja
kvaliteedimärgise pälvinud EBSi praktikasüsteem koos uute valikainetega mitmekesiseid
võimalusi üliõpilaste isiklikuks ja professionaalseks arenguks.
2023/24 aasta bakalaureuseõppe prioriteetideks on üliõpilaskonna mitmekesisuse
suurendamine Rahvusvahelise ärijuhtimise ja Mõjuettevõtluse õppekavadel, sealhulgas uutelt
sihtturgudelt (Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Kasahstan ja Usbekistan) õppima asunud
üliõpilaste arvu kasv. Samuti on plaanis tihendada koostööd valitud gümnaasiumidega Eestis,
et aidata kaasa ettevõtlusalaste teadmiste pakkumisele üldhariduskoolides. 2024. aasta sügisel
avab EBS vastuvõtu uuendatud ja mahukamate spetsialiseerumissuundadega Ettevõtluse ja
ärijuhtimise eestikeelsele õppekavale nii päeva- kui ka sessioonõppes. Arendustegevuste
käigus sisustatakse kõigis õppekavades suuremas mahus digitaliseerimise (sh. tehisaru
rakendused ettevõtluses) ja kestlikkusega seotud temaatika ning avardatakse koostöös
partnerülikoolidega rahvusvaheliste õppimisvõimaluste hulka.
Ülikooli teadus-, arendus- ja innovatsiooni tegevuses jätkati aastal 2021 alustatud muudatuste
juurutamisega. Aasta jooksul avaldati siiani suurim arv teaduspublikatsioone (35 s.h. kaks
monograafiat) ning teostati mitmeid rakendusuuringuid EBS-i jaoks prioriteetsetes
fookusvaldkondades (haridus- ja tööjõuturg ning rohepöördega seonduv). Samuti kasvatati
kohalikke ja rahvusvahelisi koostöövõrgustikke teadustegevuse arendamiseks ning
teaduspõhiste uute toodete, teenuste ja protsesside loomiseks. Jätkati ka investeeringuid
teadusmahukatesse start-up’desse EBSi fookusvaldkondades. Lisaks loodi õpetamise- ja
teadustegevuse tihedamaks sidumiseks fookusgrupid 12 erinevas valdkonnas.
4
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
EBS Executive Education
EBSi poolt pakutav täiend- ja ümberõpe toimub valdavalt EBS Executive Education OÜ’s
(ExEd). Selle valdkonna 2021/22 majandusaasta käive oli 1,15 miljonit eurot ((1,09 miljonit
2021/22). ExEd on AoEC (Academy of Executive Coaching) ametlik esindaja Eestis.
EBSi rohestrateegia
EBSi suurim mõju keskkonnale on EBSi edu või ebaedu rohevaldkonna spetsialistide
ettevalmistamisel ja juhtide teadlikkuse suurendamisel erinevatest roheteemadest. EBS ise
pöörab suurt tähelepanu energia ratsionaalsele kasutamisele, töötajatele ja õppuritele suunatud
teavitustööle. Samuti rohkemajandusega seotud doktorantide kaasamisele erinevates
projektides ja õppetöö läbiviimises. EBSi investeerimistegevus sisaldab investeeringuid
kiirenditesse, mis omakorda nõustavad ja investeerivad rohevaldkonna start-up’desse.
EBS’le kuulub viis päikeseparki Tallinnas koguvõimsusega 500 kW. Pargid tootsid 2022/23
majandusaastal 370 MWh rohelist elektrit. Üks parkidest (60 kW) andis esimese toodangu
juulis 2023.
EBSi õppehoones tarbiti 2022/2023 majandusaastal 367 MWh rohelist elektrienergiat (aasta
varem 511 MWh) ja 797 MWh kaugkütte soojusenergiat (2021/22 aastal 1016 MWh).
Hoones tarbitud energia kogus vähenes aastaga 1527 MWh’lt 1164 MWh’ni ehk 24%.
2023.a. juulis paigaldati õppehoone katusele 60 kW päikesepaneele, mis võimaldab võrgust
ostetud elektri tarbimist vähendada täiendavalt 10-15%. Jätkame erinevate meetmete
juurutamist, eesmärgiga viia elektri ja soojusenergia tarve hoones alla 1000 MWh aastas.
Peamised asutuse tegevust iseloomustavad näitajad
01.07.2022- 01.07.2021-
30.06.2023 30.06.2022
Varad 4 656 489 3 996 564
Kohustised 3 111 262 2 535 941
Netovara 1 545 227 1 460 623
Põhitegevuse tulem -787 984 -732 888
Finantstulud (-kulud) 872 588 823 303
Aruandeaasta tulem 84 604 90 415
Likviidsuskordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 1,2 1,2
Netovara puhasrentaablus (aruandeperioodi tulem/netovara) 5,5% 6,2%
Netovara määr (netovara/varad) 33,2% 36,5%
Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete tasud koos maksudega olid 2022/2023 õppeaastal
134 603 €.
5
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANNE
KONSOLIDEERITUD BILANSS
Lisa 30.06.2023 30.06.2022
VARAD
Käibevarad
Raha 2 2 626 795 1 410 192
Finantsinvesteeringud 3 400 000 0
Nõuded ja ettemaksed 4 763 001 1 566 209
Varud 7 24 549 56 339
Kokku käibevarad 3 814 345 3 032 740
Põhivara
Investeeringud sidusettevõtjatesse 9 1 410 0
Materiaalsed põhivarad 10 400 938 438 709
Immateriaalsed põhivarad 11 439 796 525 115
Kokku põhivarad 842 144 963 824
KOKKU VARAD 4 656 489 3 996 564
KOHUSTISED JA NETOVARA
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 13 1 387 029 1 433 415
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 15 1 667 493 1 063 820
Kokku lühiajalised kohustised 3 054 522 2 497 235
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 12 52 500 37 500
Võlad ja ettemaksed 13 4 240 1 206
Kokku pikaajalised kohustised 56 740 38 706
Kokku kohustised 3 111 262 2 535 941
NETOVARA
Vähemusosalus 69 732 104 792
Sihtkapital 2 000 2 000
Reservid 1 720 000 1 720 000
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -366 169 -470 062
Aruandeperioodi tulem 119 664 103 893
Kokku netovara 1 545 227 1 460 623
KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 4 656 489 3 996 564
6
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE
01.07.2022- 01.07.2021-
Lisa 30.06.2023 30.06.2022
TULUD
Annetused ja toetused 16 991 013 1 107 345
Tulu ettevõtlusest 17 6 060 842 5 979 804
Muud tulud 18 84 879 28 772
Kokku tulud 7 136 734 7 115 921
KULUD
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 19 -189 221 -365 308
Jagatud annetused ja toetused 20 -101 837 -336 226
Mitmesugused tegevuskulud 21 -3 405 283 -2 968 777
Tööjõukulud 22 -3 960 809 -3 945 493
Põhivara kulum ja väärtuse langus 10,11 -196 697 -164 244
Muud kulud 23 -70 871 -68 761
Kokku kulud -7 924 718 -7 848 809
Põhitegevuse tulem -787 984 -732 888
MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD
Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt 9 -6 990 0
Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 850 000 824 380
Intressitulud 1 430 226
Intressikulud -3 034 -1 206
Muud finantstulud ja -kulud 31 182 -97
Kokku muud finantstulud ja -kulud 872 588 823 303
ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 84 604 90 415
s.h. Asutajate osa tulemist (-tulemist) 119 664 103 893
s.h. Vähemusomanike osa tulemist (-tulemist) -35 060 -13 478
7
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE
01.07.2022- 01.07.2021-
Lisa 30.06.2023 30.06.2022
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -787 984 -732 888
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 10,11 196 697 164 244
Muud korrigeerimised -2 0
Kokku korrigeerimised 196 695 164 244
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 737 594 188 582
Varude muutus 31 791 -56 329
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -46 386 193 406
Laekunud intressid 1 149 226
Makstud intressid -8 0
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 15 1 964 769 1 063 100
Muud rahavood äritegevusest 15 -1 290 191 -1 274 341
Kokku rahavood põhitegevusest 807 429 -454 000
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
soetamisel 10,11 -73 607 -285 642
Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 9 -8 400 0
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 3 -400 000 0
Antud laenud 4 -5 000 0
Muud laekumised investeerimistegevusest 850 000 0
Kokku rahavood investeerimistegevusest 362 993 -285 642
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 12 15 000 37 500
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 15 000 37 500
KOKKU RAHAVOOD 1 185 422 -702 142
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 410 192 2 112 431
Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 185 422 -702 142
Valuutakursside muutuste mõju 31 181 -97
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 2 626 795 1 410 192
8
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
Eelmiste
perioodide
Muud akumuleeritud Netovara Vähemus-
Sihtkapital reservid tulem kokku osalus Kokku
30.06.2021 2 000 1 720 000 -470 062 1 251 938 118 270 1 370 208
Aruandeperioodi tulem 0 0 103 893 103 893 -13 478 90 415
30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 104 792 1 460 623
Aruandeperioodi tulem 0 0 119 664 119 664 -35 060 84 604
30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495 69 732 1 545 227
9
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused
Üldine informatsioon
Sihtasutus Estonian Business School (edaspidi: Sihtasutus) konsolideeritud aastaaruanne on
koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardile ja EV raamatupidamise seaduses
sätestatud nõuetele, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud
nõuded ja arvestuspõhimõtted ning kasutades soetusmaksumuse printsiipi. Sihtasutus on
lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr.14. Juhul kui
juhendis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõttetest
on Sihtasutus lähtunud majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud
põhimõtetest.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Konsolideeritud aruande koostamine
Tütarettevõtete kajastamine
Konsolideerimise põhimõtted
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on
kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning
nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusomanike osa tütar-
ettevõtete tulemuses ja netovaras on konsolideeritud kasumiaruandes näidatud eraldi kirjel ja
konsolideeritud bilansis kajastatud netovara koosseisus eraldi Sihtasutuse omanikele
kuuluvast netovarast.
Äriühendused
Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse
omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases
väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse
vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena.
Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja
tingimuslikud kohustused ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning
osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud tulemi-
aruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna.
Tütarettevõtete müük
Müüdud tütarettevõtete tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes kuni
müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel
kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse
kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil kaob
kontserni kontroll ettevõtte üle, kuid säilib mingi osalus, lõpetatakse alates müügikuupäevast
ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa kas sidusettevõttena või
finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või
allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole
võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega.
10
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud asutuse konsolideerimata aruanded
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse
(asutuse) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Sihtasutuse põhiaruannete
koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis
konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil.
Investeeringud sidusettevõtetesse
Sidusettevõte on ettevõte, mille üle grupp omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli.
Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui grupp omab ettevõttes 20% kuni 50%
hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.
Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Investeering
sidusettevõttesse võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu
õiglane väärtus ja omandamisega otseselt seotud väljaminekud.
Kapitaliosaluse meetod
Kapitaliosaluse meetodi kohaselt korrigeeritakse soetusmaksumust järgmistel perioodidel
investori osalusega investeeringuobjekti omakapitalis toimunud muutustes ning
investeeringuobjekti varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis leitud õiglase
väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe elimineerimise või amortisatsiooniga. Omavahelistes
tehingutes tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse.
Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks
on vara väärtuse langus.
Juhul kui investeerija osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti
kahjumis ületab investeeringuobjekti bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu
bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt
moodustavad osa investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui
investeerija on garanteerinud või kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi,
kajastatakse bilansis vastavat kohustist.
Raha
Raha ja raha lähenditena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruanne on
koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud
tegevustulemit.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -
kohustised
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas toimunud tehingute
kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa
Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised
(rahas tasutavad nõuded) on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud
Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud
kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
Finantsinvesteeringud
Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval.
11
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid
(aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga
väärtpaberid mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste
finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste aktsiate ja väärtpaberitena) kajastatakse
väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) mida tõenäoliselt ei
müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar-ja sidusettevõtetesse) ning kindla
lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast
bilansipäeva.
Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse
(v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil),
kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse
aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente,
mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus
võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise
väärtuse).
Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida
lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel kas ta kavatseb teatud
võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne
lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. (Lühi- ja pikaajalisi
finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse õiglases
väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind).
Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi
või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi
nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o
nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete
allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete
summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad
võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning
maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st.
vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus
laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised
ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse
langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas.
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse
ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma
võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena.
Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla
hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu
vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on
üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud
allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas
summas.
12
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja
muudest kulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga
kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud
transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse
bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid
kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga
on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1 000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele
võtmiseni väheväärtusliku inventarina varudes ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse
kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb
ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset
põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse
põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana kui on tõenäoline,
et asutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti
soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset
meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku
eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara
amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest
komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid
raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende
kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse
hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse
kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest.
Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi
ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest
järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema
bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale
väärtusele.
Litsentsid ja tarkvara
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara
lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on
otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt
kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui
ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse
tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise
kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5 aastat.
Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
Ehitised 10 aastat
Muu materiaalne põhivara
Arvutustehnika 3 aastat
Muu inventar 5 aastat
13
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Immateriaalne põhivara 5 aastat
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad, muud lühiajalised võlakohustised)
võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt
kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele
kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on
kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva
toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt
vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas,
mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise
rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Muud võimalikud või eksisteerivad
kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei
ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus
muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike
kohustistena.
Annetused ja toetused
Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu
kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada
otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
1. sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille
puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja
rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta
ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
2. tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema
põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.
Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või
sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui
sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk.
Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab
toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma
nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande
perioodil. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja
kulude vastavuse printsiibist. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud ja puudub
sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse
sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle
arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid
ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Kui selgub, et kõik
toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning Sihtasutus toetuse vahendajana või saajana
vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase
kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja /
või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või
antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel
sihtfinantseerimist ja selle vahendamist.
14
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Tulud
Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses
võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis
kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga
seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Kulud
Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures
üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse. Ettevõtluse kulude ja
sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal,
teenused). Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja
kulude aruandes kirjele “Sihtotstarbeliste projektide otsekulud”. Jaotatud annetused, toetused
ja stipendiumid näidatakse tulude ja kulude aruandes eraldi kirjel. Üldhalduskulud
kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel “Mitmesugused tegevuskulud”, v.a.
amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel “Põhivara kulum ja
väärtuse langus” . Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse
tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu Sihtasutuse tööjõukulu (projektide,
ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel. Muud kulud (intressid, trahvid, viivised,
erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel
kirjel “Muud kulud”. Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult
osas “Finantstulud ja –kulud” vastavatel kirjetel.
Seotud osapooled
Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist
mõju teise osapoole äriotsustele.
Kontsern loeb seotud osapoolteks:
1. Asutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmed;
2. Asutuse kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või
olulise mõju alla olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid v.a. juhul
kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju asutuse ärilistele otsustele.
Lisa 2 Raha
30.06.2023 30.06.2022
Kassa 66 161
Arvelduskontod 2 626 729 1 410 031
Kokku 2 626 795 1 410 192
Lisa 3 Finantsinvesteeringud
Finantsinvesteeringuna on kajastatud 1- aastane pangadeposiit summas 400 000
(30.06.2022: 0) eurot. Pangadeposiidi lepingut ei ole plaanis ennetähtaegselt lõpetada.
15
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed
Lisa 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 193 445 193 445 0 0
Ostjatelt laekumata
arved 193 445 193 445 0 0
Maksude ettemaksed ja
tagasinõuded 5 15 832 15 832 0 0
Muud nõuded 6 130 702 130 702 0 0
Laenunõuded 5 000 5 000 0 0
Intressinõuded 291 291 0 0
Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0
Ettemaksed 423 022 423 022 0 0
Tulevaste
perioodide kulud 423 022 423 022 0 0
Kokku nõuded ja
ettemaksed 763 001 763 001 0 0
Lisa 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 225 756 225 756 0 0
Ostjatelt laekumata
arved 225 756 225 756 0 0
Maksude ettemaksed ja
tagasinõuded 5 10 135 10 135 0 0
Muud nõuded 6 1 003 541 1 003 541 0 0
Viitlaekumised 1 003 541 1 003 541 0 0
Ettemaksed 326 777 326 777 0 0
Tulevaste
perioodide kulud 326 777 326 777 0 0
Kokku nõuded ja
ettemaksed 1 566 209 1 566 209 0 0
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
30.06.2023 30.06.2022
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 0 250 0 331
Käibemaks 0 25 479 0 21 199
Üksikisiku tulumaks 0 108 329 0 111 531
Sotsiaalmaks 0 180 965 0 183 463
Kohustuslik kogumispension 0 13 018 0 15 395
Töötuskindlustusmaksed 0 12 226 0 12 606
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 351 0 627
Ettemaksukonto jääk 15 832 10 135
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15 832 340 618 10 135 345 152
16
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 6 Muud nõuded
30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp-
12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg
jooksul jooksul üle 5 aasta
Laenunõuded 5 000 5 000 0 0
Muud laenunõuded 5 000 5 000 0 0 6% EUR 2023
Intressinõuded 291 291 0 0
Muud intressinõuded 291 291 0 0
Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0
Kokku muud nõuded 130 702 130 702 0 0
30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp-
12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg
jooksul jooksul üle 5 aasta
Viitlaekumised 1 003 541 1 003 541 0 0
Kokku muud nõuded 1 003 541 1 003 541 0 0
Lühiajaline laen on antud tagatiseta.
Lisa 30.06.2023 12 kuu jooksul
Viitlaekumised
rendi ettemaksed 44 835 44 835
lühiajalised nõuded eriprojektid 15 0 0
lühiajalised ettemaksud eriprojektid 73 875 73 875
muud 6 701 6 701
Kokku muud nõuded 125 411 125 411
Lisa 30.06.2022 12 kuu jooksul
Viitlaekumised
rendi ettemaksed 44 835 44 835
lühiajalised nõuded eriprojektid 15 70 905 70 905
lühiajalised ettemaksud eriprojektid 59 690 59 690
muud 828 111 828 111
Kokku muud nõuded 1 003 541 1 003 541
Lisa 7 Varud
30.06.2023 30.06.2022
Ettemaksed varude eest 24 549 56 339
Varud 24 549 56 339
Kokku varud 24 549 56 339
17
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad
Tütarettevõtja Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% )
registrikood 30.06.2022 30.06.2023
10017674 EBS Executive Education OÜ Eesti Täiendkoolitus 100 100
14309184 OÜ KP Võrk Eesti Elektri tootmine 100 100
16157672 Eduflow OÜ Eesti IT arendus 70 70
Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad
Sidusettevõtja Sidusettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% )
registrikood 30.06.2022 30.06.2023
16605946 Jobling OÜ Eesti Värbamisplatvorm 0 40
Kasum
(kahjum)
kapitaliosaluse
Sidusettevõtja nimetus 30.06.2022 Omandamine meetodil 30.06.2023
Jobling OÜ 0 8 400 -6 990 1 410
25.10.2022 soetas asutus Jobling OÜ 40% osaluse hinnaga 1 950 eurot, 12.05.2023
tegi asutus täiendava sissemakse summas 6 450 eurot. Osalus ei muutunud.
18
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 10 Materiaalsed põhivarad
Muu
Transpordi materiaalne
Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku
30.06.2021
Soetusmaksumus 150 000 11 997 76 507 335 321 573 825
Akumuleeritud kulum -22 500 -2 880 -48 979 -101 584 -175 943
Jääkmaksumus 127 500 9 117 27 528 233 737 397 882
Ostud 0 0 18 374 90 000 108 374
Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -22 677 -28 430 -67 547
Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 -12 314 -542 -12 856
Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 12 314 542 12 856
30.06.2022
Soetusmaksumus 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343
Akumuleeritud kulum -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634
Jääkmaksumus 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709
Muu
Transpordi materiaalne
Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku
30.06.2022
Soetusmaksumus 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343
Akumuleeritud kulum -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634
Jääkmaksumus 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709
Ostud 0 0 27 887 0 27 887
Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -20 816 -28 402 -65 658
Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 9 832 -7 544 2 288
Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 -8 983 6 695 -2 288
30.06.2023
Soetusmaksumus 150 000 11 997 120 286 417 235 699 518
Akumuleeritud kulum -52 500 -5 760 -89 141 -151 179 -298 580
Jääkmaksumus 97 500 6 237 31 145 266 056 400 938
19
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 11 Immateriaalsed põhivarad
Muud
immateriaalsed
Arvutitarkvara põhivarad Kokku
30.06.2021
Soetusmaksumus 417 945 105 628 523 573
Akumuleeritud kulum -36 351 -42 678 -79 029
Jääkmaksumus 381 594 62 950 444 544
Ostud 177 268 0 177 268
Amortisatsioonikulu -81 585 -15 112 -96 697
30.06.2022
Soetusmaksumus 595 213 105 628 700 841
Akumuleeritud kulum -117 936 -57 790 -175 726
Jääkmaksumus 477 277 47 838 525 115
Ostud 45 720 0 45 720
Amortisatsioonikulu -115 926 -15 113 -131 039
Muud muutused (soetusmaksumuses) -9 308 -30 068 -39 376
Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 10 230 29 146 39 376
30.06.2023
Soetusmaksumus 631 625 75 560 746 561
Akumuleeritud kulum -223 632 -43 757 -306 765
Jääkmaksumus 407 993 31 803 439 796
Lisa 12 Laenukohustised
30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- Lisa
12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg
jooksul jooksul üle 5 aasta
Pikaajalised laenud 52 500 0 52 500 0
Pikaajaline laen 52 500 0 52 500 0 6% EUR 2026 24
Kokku laenukohustised 52 500 0 52 500 0
30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- Lisa
12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg
jooksul jooksul üle 5 aasta
Pikaajalised laenud 37 500 0 37 500 0
Pikaajaline laen 37 500 0 37 500 0 6% EUR 2026 24
Kokku laenukohustised 37 500 0 37 500 0
Pikaajaline laen on tagatiseta.
20
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 13 Võlad ja ettemaksed
Lisa 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 118 720 118 720 0 0
Võlad töövõtjatele 14 519 959 519 959 0 0
Maksuvõlad 5 340 618 340 618 0 0
Muud võlad 30 238 25 998 4 240 0
Intressivõlad 4 240 0 4 240 0
Muud viitvõlad 25 998 25 998 0 0
Saadud ettemaksed 381 734 381 734 0 0
Tulevaste perioodide tulud 381 734 381 734 0 0
Kokku võlad ja
ettemaksed 1 391 269 1 387 029 4 240 0
Lisa 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 182 060 182 060 0 0
Võlad töövõtjatele 14 523 182 523 182 0 0
Maksuvõlad 5 345 152 345 152 0 0
Muud võlad 7 014 5 808 1 206 0
Intressivõlad 1 206 0 1 206 0
Muud viitvõlad 5 808 5 808 0 0
Saadud ettemaksed 377 213 377 213 0 0
Tulevaste perioodide tulud 377 213 377 213 0 0
Kokku võlad ja
ettemaksed 1 434 621 1 433 415 1 206 0
Võlad tarnijatele sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2023 summas 33
416 (30.06.2022 : 48 728) eurot. Intressivõlad sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees
seisuga 30.06.2023 summas 4 240 (30.06.2022 : 1 206) eurot (lisa 24).
Lisa 14 Võlad töövõtjatele
30.06.2023 30.06.2022
Töötasude kohustis 162 365 153 785
Puhkusetasude kohustis 357 594 369 397
Kokku 519 959 523 182
21
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 15 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
Varad bruto soetusmaksumuses
Muud
30.06.2021 Saadud Tagastatud muutused Tulu 30.06.2022
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 48 125 329 577 0 0 -321 882 55 820
Valla - ja Linnatoetused 0 7 425 0 0 -7 425 0
Haridus- ja Teadusministeerium
VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 29 025 0 -14 850 0 -1 485 12 690
Haridus- ja Teadusministeerium
(DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA
ÕPPETOETUS) 76 968 0 0 0 -147 873 -70 905
Haridus- ja Teadusministeerium
(DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 33 480 0 0 -33 480 0
Haridus- ja Teadusministeerium
(NOOREMTEADURI
Haridus ja TOETUSED) 100 534 0 0 0 -25 688 74 846
Teadusministeerium(UKRAINA
TEADURI TOETUSED) 0 27 000 0 0 0 27 000
Haridus- ja Teadusministeerium
(UKRAINA päritolu tudengite
TOETUSED) 0 0 0 0 0 0
Haridus- ja Teadusministeerium-
baasfinantseering 106 702 155 049 0 0 -106 702 155 049
Archimedes SA PHD välisdoktorandi
stipendium 0 0 0 0 0 0
Archimedes SA Välismagistrantide ja-
doktorantide stipendium -9 300 30 900 0 0 -21 600 0
Archimedes SA ERASMUS 588 739 374 567 -74 694 0 -236 167 652 445
Kauno Tehnologijos Universitetas
TERNOPIL 4 446 0 -4 446 0 0 0
AVEKU 0 32 750 0 0 0 32 750
KU LEUVEN OUDE MARKT 13
EUFInprojekt 31 699 1 174 0 0 -32 873 0
VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS
LAISVOSIO LabMarRef projekt 4 293 0 0 0 -4 293 0
Business Technology õppekava arendus 60 000 0 -12 974 0 -47 026 0
Creative Industries Learning Module 108 949 0 -4 516 -55 516 -48 917 0
WOBACA projekt 28 165 28 165 0 0 -56 330 0
IFI projekt 23 311 0 0 0 0 23 311
SA ERAK projekt 0 0 0 0 0 0
Muud 2 500 43 013 0 0 -15 604 29 909
Kokku sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915
Kokku sihtfinantseerimine 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915
22
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Muud
30.06.2022 Saadud Tagastatud muutused Tulu 30.06.2023
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 55 820 386 378 0 0 -369 598 72 600
Valla - ja Linnatoetused 0 8 350 0 0 -8 350 0
Haridus- ja Teadusministeerium
VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 12 690 2 376 -13 514 0 -1 552 0
Haridus- ja Teadusministeerium
(DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA
ÕPPETOETUS) -70 905 273 310 -8 868 0 -109 967 83 570
Haridus- ja Teadusministeerium
(DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 22 320 0 0 -22 320 0
Haridus- ja Teadusministeerium
(NOOREMTEADURI
Haridus ja TOETUSED) 74 846 175 109 -2 069 0 -148 673 99 213
Teadusministeerium(UKRAINA
TEADURI TOETUSED) 27 000 0 -27 000 0 0 0
Haridus- ja Teadusministeerium
(UKRAINA päritolu tudengite
TOETUSED) 0 67 500 0 0 -37 500 30 000
Haridus- ja Teadusministeerium-
baasfinantseering 155 049 173 383 0 0 -155 049 173 383
Archimedes SA PHD välisdoktorandi
stipendium 0 9 146 0 0 -9 146 0
Archimedes SA Välismagistrantide ja-
doktorantide stipendium 0 0 0 0 0 0
Archimedes SA ERASMUS 652 445 707 144 -247 727 0 -31 645 1 080 217
Kauno Tehnologijos Universitetas
TERNOPIL 0 0 0 0 0 0
AVEKU 32 750 0 0 0 0 32 750
KU LEUVEN OUDE MARKT 13
EUFInprojekt 0 0 0 0 0 0
VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS
LAISVOSIO LabMarRef projekt 0 0 0 0 0 0
Business Technology õppekava arendus 0 0 0 0 0 0
Creative Industries Learning Module 0 0 0 0 0 0
WOBACA projekt 0 11 073 0 0 -11 073 0
IFI projekt 23 311 7 400 0 0 -30 711 0
SA ERAK projekt 0 95 760 0 0 0 95 760
Muud 29 909 25 520 0 0 -55 429 0
Kokku sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks 992 915 1 964 769 -299 178 0 -991 013 1 667 493
Kokku sihtfinantseerimine 992 915 1 964 769 -299 178 0 -991 013 1 667 493
30.06.2023 saldo summas 1 667 493 (30.06.2022 : 992 915) eurot on kajastatud bilansis
koos lisas 6 kajastatud lühiajaliste nõuetega 0 (30.06.2022 : 70 905) eurot.
30.06.2023 30.06.2022
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 667 493 1 063 820
Lühiajalised nõuded eriprojektid 0 -70 905
Kokku sihtfinantseerimine 1 667 493 992 915
23
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 16 Annetused ja toetused
01.07.2022- 01.07.2021-
30.06.2023 30.06.2022
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
sh eraldis riigieelarvest 844 659 637 110
sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 8 350 7 425
sh Archimedes SA 40 791 257 767
muud 97 213 205 043
Kokku annetused ja toetused 991 013 1 107 345
Lisa 17 Tulu ettevõtlusest
01.07.2022- 01.07.2021-
30.06.2023 30.06.2022
Tulu tegevusalade lõikes
Koolitus-kõrgharidus 4 100 316 3 997 761
Koolitus-gümnaasium 457 940 429 595
Täiskasvanute täiendkoolitus 1 152 911 1 103 752
Muud tulud 349 675 448 696
Kokku tulu ettevõtlusest 6 060 842 5 979 804
Lisa 18 Muud tulud
01.07.2022- 01.07.2021-
30.06.2023 30.06.2022
Trahvid, viivised ja hüvitised 0 128
Muud 84 879 28 644
Kokku muud tulud 84 879 28 772
24
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 19 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
01.07.2022- 01.07.2021-
30.06.2023 30.06.2022
Lähetuskulud -33 898 -32 870
Tööjõukulu -134 835 -204 109
Muud ostetud teenused -19 997 -125 013
Turunduskulud -491 -3 316
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -189 221 -365 308
Lisa 20 Jagatud annetused ja toetused
01.07.2022- 01.07.2021-
30.06.2023 30.06.2022
Riigieelarvelised stipendiumid -84 420 -126 750
Muud stipendiumid ARCHIMEDES -17 417 -209 476
Kokku jagatud annetused ja toetused -101 837 -336 226
Lisa 21 Mitmesugused tegevuskulud
01.07.2022- 01.07.2021-
30.06.2023 30.06.2022
Üür ja rent -729 023 -735 758
Mitmesugused bürookulud -4 490 -4 025
Lähetuskulud -77 718 -65 171
Koolituskulud -22 790 -15 309
Õppematerjal -141 382 -159 788
Õppekulud -772 712 -673 504
Välisõppejõudude kulud -16 730 -14 996
Õppijate toitlustamine -92 401 -82 369
Turunduskulud -391 215 -303 750
Sidekulud -7 791 -9 706
Tellitud ajakirjandus -30 572 -26 071
IT teenused -332 968 -217 202
Kindlustus -1 171 -1 007
Raamatupidamis- ja audiitorteenused -9 829 -9 768
Transpordi ja veovahendite kulud -15 009 -8 706
Ostetud teenused -628 262 -579 164
Väikevahendid -20 709 -31 466
Kingitused -6 438 -9 427
Esinduskulud -2 238 -3 906
Muud -101 835 -17 684
Kokku mitmesugused tegevuskulud -3 405 283 -2 968 777
25
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 22 Tööjõukulud
01.07.2022- 01.07.2021-
30.06.2023 30.06.2022
Palgakulu -2 981 333 -2 978 490
Sotsiaalmaksud -924 656 -906 041
Töötuskindlustusmaksud -22 232 -21 043
Muud maksud -32 588 -39 919
Kokku tööjõukulud -3 960 809 -3 945 493
Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna -134 835 -204 109
Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 96 99
Lisa 23 Muud kulud
01.07.2022- 01.07.2021-
30.06.2023 30.06.2022
Kahjum valuutakursi muutustest -129 0
Liikmemaks -66 977 -61 154
Muud -3 765 -7 607
Kokku muud kulud -70 871 -68 761
Lisa 24 Seotud osapooled
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
LÜHIAJALIS ED Lisa 30.06.2023 30.06.2022
Võlad ja ettemaksed
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 13 33 416 48 728
PIKAAJALIS ED 30.06.2023 30.06.2022
Laenukohustused
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 12 52 500 37 500
Võlad ja ettemaksed
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 13 4 240 1 206
26
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Perioodi
Saadud Saadud laenude arvestatud Lisa
S AADUD LAENUD 30.06.2021 laenud tagasimaksed 30.06.2022 intress nr
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 0 37 500 0 37 500 1 206 12
Perioodi
Saadud Saadud laenude arvestatud Lisa
S AADUD LAENUD 30.06.2022 laenud tagasimaksed 30.06.2023 intress nr
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 37 500 15 000 0 52 500 3 034 12
01.07.2022- 01.07.2021-
OS TETUD 30.06.2023 30.06.2022
Teenused Teenused
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 687 907 683 659
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused
01.07.2022- 01.07.2021-
30.06.2023 30.06.2022
Arvestatud tasu 134 603 143 400
Kokku 134 603 143 400
27
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 25 Konsolideerimata bilanss
30.06.2023 30.06.2022
VARAD
Käibevarad
Raha 2 193 556 909 567
Finantsinvesteeringud 400 000 0
Nõuded ja ettemaksed 586 054 1 318 320
Varud 19 750 56 339
Kokku käibevarad 3 199 360 2 284 226
Põhivara
Investeeringud tütar-ja sidusettevõtjatesse 666 460 665 050
Nõuded ja ettemaksed 232 255 290 250
Materiaalsed põhivarad 43 203 40 461
Immateriaalsed põhivarad 511 1 533
Kokku põhivarad 942 429 997 294
KOKKU VARAD 4 141 789 3 281 520
KOHUSTISED JA NETOVARA
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 1 089 149 1 026 169
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 667 494 1 063 820
Kokku lühiajalised kohustised 2 756 643 2 089 989
Kokku kohustised 2 756 643 2 089 989
NETOVARA
Sihtkapital 2 000 2 000
Reservid 1 720 000 1 720 000
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -530 469 -564 651
Aruandeperioodi tulem 193 615 34 182
Kokku netovara 1 385 146 1 191 531
KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 4 141 789 3 281 520
28
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 26 Konsolideerimata tulemiaruanne
01.07.2022- 01.07.2021-
30.06.2023 30.06.2022
TULUD
Annetused ja toetused 991 013 1 107 345
Tulu ettevõtlusest 4 635 146 4 620 495
Muud tulud 63 192
Kokku tulud 5 626 222 5 728 032
KULUD
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -189 221 -365 308
Jagatud annetused ja toetused -101 837 -336 226
Mitmesugused tegevuskulud -2 242 919 -2 024 378
Tööjõukulud -3 705 055 -3 714 448
Põhivara kulum ja väärtuse langus -22 376 -24 886
Muud kulud -68 058 -65 670
Kokku kulud -6 329 466 -6 530 916
Põhitegevuse tulem -703 244 -802 884
MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD
Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -6 990 0
Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 850 000 824 380
Intressitulud 22 659 12 686
Muud finantstulud ja -kulud 31 190 0
Kokku muud finantstulud ja -kulud 896 859 837 066
ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 193 615 34 182
29
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 27 Konsolideerimata rahavoo aruanne
01.07.2022- 01.07.2021-
30.06.2023 30.06.2022
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -703 244 -802 884
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 22 376 24 886
Muud korrigeerimised 4 -2
Kokku korrigeerimised 22 380 24 884
Põhitegevusega seotud varade muutus 666 652 217 718
Varude muutus 36 590 -56 329
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 62 977 98 766
Laekunud intressid 15 364 9 936
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 1 964 769 1 063 100
Muud rahavood äritegevusest -1 290 191 -1 274 341
Kokku rahavood põhitegevusest 775 297 -719 150
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
soetamisel -24 098 -18 374
Tasutud sidusettevõtjate soetamisel -8 400 0
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -400 000 0
Antud laenud -40 000 -172 500
Antud laenude tagasimaksed 100 000 25 000
Muud laekumised investeerimistegevusest 850 000 0
Kokku rahavood investeerimistegevusest 477 502 -165 874
KOKKU RAHAVOOD 1 252 799 -885 024
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 909 567 1 794 591
Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 252 799 -885 024
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 193 556 909 567
30
Sihtasutus Estonian Business School
01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 28 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne
Eelmiste
perioodide
Muud akumuleeritud Netovara
Sihtkapital reservid tulem kokku
30.06.2021 2 000 1 720 000 -564 651 1 157 349
Aruandeperioodi tulem 0 0 34 182 34 182
30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 469 1 191 531
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste väärtus arvestatuna
kapitaliosaluse meetodil 0 0 829 350 829 350
Korrigeeritud
konsolideerimata
netovara 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831
30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 469 1 191 531
Aruandeperioodi tulem 0 0 193 615 193 615
30.06.2023 2 000 1 720 000 -336 854 1 385 146
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste väärtus arvestatuna
kapitaliosaluse meetodil 0 0 755 399 755 399
Korrigeeritud
konsolideerimata
netovara 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495
Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva
EBSi välisüliõpilaste arv moodustab tavapäraselt ligi kolmandiku üliõpilaste arvust, kellest
omakorda 75% on Soome kodanikud.. 2023/24 vastuvõtt suurenes eelmise aastaga võrreldes
10,5% vaatamata sellele, et me ei avanud uusi õpperühmi Helsinkis. 2023/24 vastuvõetud
üliõpilastest moodustasid 60% Eesti residendid, Soome residentide arv jätkas kahanemist ja
jõudis 20%’ni. Ülejäänud 20% jagunes 20 erineva õppuri päritoluriigi vahel.
Septembris 2023 algas olemasoleva õppehoone kõrvale uue multifunktsionaalse linnaku
rajamine, mille eeldatav valmimiskuupäev jääb 2026.a. sügisesse. Linnaku rajamisega
paranevad oluliselt õppimis- ja sotsialiseerumisvõimalused väljapool auditooriume. Tekivad
alad, mis sobivad erinevate ürituste läbiviimiseks, individuaalse ja rühmatöö tegemiseks.
Samuti toitlustus ja sportimisvõimalused, mis saavad olema avatud nii EBSi õppuritele, kui
linnaku külalistele. Usume, et uuel linnakul saab olema oluline positiivne mõju pakutavale
õpi- ja töökogemusele alates sügisest 2026 ning ehitustegevuse negatiivne mõju (müra ja
parkimiskohtade puudumine) ei ole kuni uue linnaku avamiseni märkimisväärne.
31
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 05.12.2023
Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2022 - 30.06.2023 majandusaasta aruande andmete õigsust on
elektrooniliselt kinnitanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
MART HABAKUK Juhatuse liige 11.12.2023
ANDREAS VEISPAK Juhatuse liige 11.12.2023
MEELIS KITSING Juhatuse liige 11.12.2023
MAARJA MURUMÄGI Juhatuse liige 11.12.2023
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Estonian Business School nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Estonian Business School ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis
sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 30.06.2023 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja
konsolideeritud netovarade muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud
finantsseisundit seisuga 30.06.2023 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid
kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse
täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist
sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud
eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse
andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud
informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas
muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub
muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist
aru andma.
Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse
standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste
väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana,
esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi,
välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või
veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on
kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega
(Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib
põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi
kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid,
kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on
aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul,
sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid
mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali
põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi
suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori
aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav,
siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda,
kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
- hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi
konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma
auditiarvamuse eest.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi
tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Anne Aigro
Vandeaudiitori number 50
Anne Aigro Audiitorühing OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 105
Tuisu tn 17-3, Tallinn, Harju maakond, 11314
18.12.2023
Audiitorite digitaalallkirjad
Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2022 - 30.06.2023 majandusaasta aruandele lisatud audiitori
aruande on digitaalselt allkirjastanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
ANNE AIGRO Vandeaudiitor 18.12.2023
Tegevusalad
Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala
Ülikoolide tegevus 85421 Jah
Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35119 Ei
Gümnaasiumide tegevus 85313 Ei
Muu mujal liigitamata koolitus 85599 Ei
Sidevahendid
Liik Sisu
Telefon +372 651300
E-posti aadress
[email protected]
Indrek Seppo
ANDMEANALÜÜTiK, ETTEVÕTJA, LEKTOR
Tallinn
+372 56 653 467 |
[email protected]
Põhjalikud kogemused rakenduslikust statistikast state‑of‑the‑art masinõppe/AI mudelite
rakendamiseni nii avalikus erasektoris.
Andmeteadusega seotud tegevus erasektoris
Marduk Technologies Tallinn
ÜKS ASUTAJATEST, TEGEVJUHT, ANDMETEADLANE 2016 – 2021
• Marduk Technologies on tehnoloogia‑arenduse startup, mille tegevusest olulise osa moodustab värskeimate tehisintellekti meetodite rak‑
endamine kaitse‑, sisejulgeoleku ja piirivalve valdkonnas.
• Reaalajas töötav lendavate objektide avastamine, tuvastamine ja klassifitseerimise (droon/lind/lennuk/helikopter) uue põlvkonna droonitõrje
süsteemile Marduk Shark.
• AI‑mudelid piirivalvesüsteemile.
• AI‑mudelid kadunud inimeste otsimiseks droonidega
• Sisejulgeolekuvaldkonna asutuste konsulteerimine nii traditsioonilise statistika kui AI meetodite võimaluste kasutamise osas.
Eesti rakendusuuringute keskus Centar Tallinn
ANALÜÜTiK, KOOLiTAJA 2008 – (alates 2016 mittekoosseisuline)
• Eesti rakendusuuringute keskus Centar on üks Eesti juhtivaid analüüsikodasid. Centari üheks tugevuseks on keerulisemad andmeanalüüsi,
mõjuhinnangu ja majandusliku modelleerimise ülesanded, klientideks nii riik kui erasektor.
• Arvukate keerulisemate andmeanalüüsiprojektide metoodika koostamine ning läbiviimine riiklikult olulistes küsimustes, sh riiklike andmereg‑
istrite (EMTA, EHIS, Äriregister, Rahvastikuregister jt) andmete analüüs, omavaheline ühendamine, riigi poolt pakutavate statistiliste koondand‑
mete väljatöötamine ning piloteerimine.
• Suuremahuliste projektide (e.g. Tallinn‑Tartu raudtee renoveerimine, EstFor puidurafineerimistehas) sotsiaalmajanduslike tasuvusanalüüside
koostamine.
• Ministeeriumite ja riigiasutuste analüüsiosakondade konsulteerimine ja analüütiline toetus mitmetes mahukamates või sisuliselt keerulise‑
mates projektides.
• Ravimiuuringud, turuandmete analüüsi ning töötajate rahuloluuuringute metoodika väljatöötamine ning analüüside läbiviimine erasektorile.
Muu
• Ettevõtja IT‑valdkonnas 1999‑2004. E‑riigi süsteemide nagu E‑õigus ülesehitamisel osalemine, ettevõtete infosüsteemide loomine.
Andmeteadusega seotud tegevus avalikus sektoris
e‑residentsus
ANDMETEADLANE 2021 –
• Eesti e‑residentsuse andmete kogumise, analüüsi ja presenteerimise keskkonna ülesehitamine; toorandmete teisendamine juhtimisinfoks.
• EASi ja Kredexi ühendasutuse Silmapaistev töötaja 2023
• Ühendasutuse erinevate osakondade konsulteerimine AI‑rakenduste arendamisel.
Andmeteadusega/tehisintellektiga seotud õpetamise ja koolitamise koge‑
mus
Varia
TEHiSTAiBU KOOLiTUSED 2023 –
• Enam kui **30 sissejuhatavat koolitust tehistaibust** ettevõtetele, ministeeriumitele, vabariigi presidendile
Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School Tartu ja Tallinn
KURSUSED ÜLiKOOLiDE KRAADiÕPPES 2014 –
• Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistriprogrammides kursused “Mitmemõõtmeline statistika” (2 EAP, 2014 – 2016), “Introduction to R”
(3 EAP, 2016 – ...) ja “Data Munging, Visualisation and Communication” (6 EAP, 2017 – ...). Kursused on tudengite tagasiside järgi ühed popu‑
laarseimad teaduskonnas.
• “Introduction to R” (2018, 2020) doktorantidele suunatud kursus ja magistrantidele suunatud sissejuhatav R‑i kursus Tallinna Tehnikaülikoolis
(2020 –...). “Data analysis and visualisation” (6EAP, 2020) magistritaseme kursus EBSis, pool kursusest
JUUNi 2024 INDREK SEPPO · CURRiCULUM ViTAE 1
Eesti rakendusuuringute keskus Centar Tallinn
TÄiENDKOOLiTUSKURSUSED 2014 –
• Kümneid kolme‑ ja neljapäevaseid intensiivkoolitusi andmenalüüsis kasutades tarkvara R, nii avatult kui konkreetsete ettevõtete/asutuste poolt
tellitult.
• Arvukalt teemaloenguid andmeteaduse valdkonnas, sh sissejuhatavad, tänapäevast andmete mõistmist tutvustavad loengud “Juhus‑
likkus, statistilised seosed ja põhjuslikkus”, loetud enam kui 20‑l korral peamiselt riigiametnke analüüsivõimekuse toetamise programmide
raames, kui konkreetsetele teemadele pühendatud täispäeva koolitused “Regressioonianalüüs”, “Erinevused muutustes (diff‑in‑diff) ja regres‑
sioonikatkestusmeetodid” ning “Põhjuslike mõjude hindamise võimalused”
Haridus
Tartu Ülikool, majandusteaduskond Tartu
DOKTORiÕPiNGUD (LÕPETAMATA), MAJANDUSTEADUS 2008 – 2022
• Äriregistri, EMTA, rahvastikuregistri ühendatud andmete analüüsimine, väiksemamahuline osalemine TÜ teadusprojektides.
Tartu Ülikool, majandusteaduskond Tartu
BAKALAUREUS (VÕRDSUSTATUD MAGiSTRiGA), MAJANDUSTEADUS JA TURUNDUS 1996 – 2005
Kiel Institute for the World Economy Kiel, Germany
KiEL ADVANCED STUDiES PROGRAM iN INTERNATiONAL ECONOMiC POLiCY RESEARCH 2010‑2011
• Kümne tippuõppejõu (MIT, Harvard, UC Davies, Chicago etc) antud doktorikursused majandusanalüüsis.
Andmeteadusega seotud tegevus erasektoris
Marduk Technologies Tallinn
ÜKS ASUTAJATEST, TEGEVJUHT, ANDMETEADLANE 2016 – 2021
• Marduk Technologies on tehnoloogia‑arenduse startup, mille tegevusest olulise osa moodustab värskeimate tehisintellekti meetodite rak‑
endamine kaitse‑, sisejulgeoleku ja piirivalve valdkonnas.
• Reaalajas töötav lendavate objektide avastamine, tuvastamine ja klassifitseerimise (droon/lind/lennuk/helikopter) uue põlvkonna droonitõrje
süsteemile Marduk Shark.
• AI‑mudelid piirivalvesüsteemile.
• AI‑mudelid kadunud inimeste otsimiseks droonidega
• Sisejulgeolekuvaldkonna asutuste konsulteerimine nii traditsioonilise statistika kui AI meetodite võimaluste kasutamise osas.
Eesti rakendusuuringute keskus Centar Tallinn
ANALÜÜTiK, KOOLiTAJA 2008 – (alates 2016 mittekoosseisuline)
• Eesti rakendusuuringute keskus Centar on üks Eesti juhtivaid analüüsikodasid. Centari üheks tugevuseks on keerulisemad andmeanalüüsi,
mõjuhinnangu ja majandusliku modelleerimise ülesanded, klientideks nii riik kui erasektor.
• Arvukate keerulisemate andmeanalüüsiprojektide metoodika koostamine ning läbiviimine riiklikult olulistes küsimustes, sh riiklike andmereg‑
istrite (EMTA, EHIS, Äriregister, Rahvastikuregister jt) andmete analüüs, omavaheline ühendamine, riigi poolt pakutavate statistiliste koondand‑
mete väljatöötamine ning piloteerimine.
• Suuremahuliste projektide (e.g. Tallinn‑Tartu raudtee renoveerimine, EstFor puidurafineerimistehas) sotsiaalmajanduslike tasuvusanalüüside
koostamine.
• Ministeeriumite ja riigiasutuste analüüsiosakondade konsulteerimine ja analüütiline toetus mitmetes mahukamates või sisuliselt keerulise‑
mates projektides.
• Ravimiuuringud, turuandmete analüüsi ning töötajate rahuloluuuringute metoodika väljatöötamine ning analüüside läbiviimine erasektorile.
Muu
• Ettevõtja IT‑valdkonnas 1999‑2004. E‑riigi süsteemide nagu E‑õigus ülesehitamisel osalemine, ettevõtete infosüsteemide loomine.
Andmeteadusega seotud tegevus avalikus sektoris
e‑residentsus
ANDMETEADLANE 2021 –
• Eesti e‑residentsuse andmete kogumise, analüüsi ja presenteerimise keskkonna ülesehitamine; toorandmete teisendamine juhtimisinfoks.
• EASi ja Kredexi ühendasutuse Silmapaistev töötaja 2023
• Ühendasutuse erinevate osakondade konsulteerimine AI‑rakenduste arendamisel.
Andmeteadusega/tehisintellektiga seotud õpetamise ja koolitamise koge‑
mus
JUUNi 2024 INDREK SEPPO · CURRiCULUM ViTAE 2
Varia
TEHiSTAiBU KOOLiTUSED 2023 –
• Enam kui **30 sissejuhatavat koolitust tehistaibust** ettevõtetele, ministeeriumitele, vabariigi presidendile
Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School Tartu ja Tallinn
KURSUSED ÜLiKOOLiDE KRAADiÕPPES 2014 –
• Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistriprogrammides kursused “Mitmemõõtmeline statistika” (2 EAP, 2014 – 2016), “Introduction to R”
(3 EAP, 2016 – ...) ja “Data Munging, Visualisation and Communication” (6 EAP, 2017 – ...). Kursused on tudengite tagasiside järgi ühed popu‑
laarseimad teaduskonnas.
• “Introduction to R” (2018, 2020) doktorantidele suunatud kursus ja magistrantidele suunatud sissejuhatav R‑i kursus Tallinna Tehnikaülikoolis
(2020 –...). “Data analysis and visualisation” (6EAP, 2020) magistritaseme kursus EBSis, pool kursusest
Eesti rakendusuuringute keskus Centar Tallinn
TÄiENDKOOLiTUSKURSUSED 2014 –
• Kümneid kolme‑ ja neljapäevaseid intensiivkoolitusi andmenalüüsis kasutades tarkvara R, nii avatult kui konkreetsete ettevõtete/asutuste poolt
tellitult.
• Arvukalt teemaloenguid andmeteaduse valdkonnas, sh sissejuhatavad, tänapäevast andmete mõistmist tutvustavad loengud “Juhus‑
likkus, statistilised seosed ja põhjuslikkus”, loetud enam kui 20‑l korral peamiselt riigiametnke analüüsivõimekuse toetamise programmide
raames, kui konkreetsetele teemadele pühendatud täispäeva koolitused “Regressioonianalüüs”, “Erinevused muutustes (diff‑in‑diff) ja regres‑
sioonikatkestusmeetodid” ning “Põhjuslike mõjude hindamise võimalused”
Haridus
Tartu Ülikool, majandusteaduskond Tartu
DOKTORiÕPiNGUD (LÕPETAMATA), MAJANDUSTEADUS 2008 – 2022
• Äriregistri, EMTA, rahvastikuregistri ühendatud andmete analüüsimine, väiksemamahuline osalemine TÜ teadusprojektides.
Tartu Ülikool, majandusteaduskond Tartu
BAKALAUREUS (VÕRDSUSTATUD MAGiSTRiGA), MAJANDUSTEADUS JA TURUNDUS 1996 – 2005
Kiel Institute for the World Economy Kiel, Germany
KiEL ADVANCED STUDiES PROGRAM iN INTERNATiONAL ECONOMiC POLiCY RESEARCH 2010‑2011
• Kümne tippuõppejõu (MIT, Harvard, UC Davies, Chicago etc) antud doktorikursused majandusanalüüsis.
JUUNi 2024 INDREK SEPPO · CURRiCULUM ViTAE 3
Kinnitan, et osalen lepingu sõlmimise korral teenuse osutamise projektimeeskonna liikmena ning annan nõusoleku taustakontrolli tegemiseks.
Indrek Seppo
/allkirjastatud digitaalselt/
Marko Puusaar
MARKO PUUSAAR
Õppearenduse spetsialist / IT projektijuht
Tallinn, Harjumaa, Eesti
+372 5552 0783
[email protected]
TÖÖKOGEMUS
Nov 2019 – Hetkel Õppearenduse spetsialist / IT projektijuht
töötan SA Estonian Business School
IT arendusprojektide juhtimine. Ülikooli õppetegevus tehniline arendus ja tugi. Erinevate
õppekeskkondade (Canvas LMS, Zoom, Microsoft Teams) ja multimeedialahenduste praktiline
kasutajatugi koos arendustega. Meediatootmise projektijuhtimine.
Jaan 2018 – dets 2019 Tegevjuht
(peaaegu 2 aastat) Videal Productions OÜ
Ettevõtte igapäevase praktilise töö korraldamine. Võtmeklientide projektijuhtimine.
Sept 2016 – dets 2017 Projektijuht / video-osakonna juht
(rohkem kui üks aasta) Videal Productions OÜ
Sündmuste valgus-, video-, heli- ja lavatehnilise teenindamise projektijuhtimine. Vajaduste
kaardistamine koostöös klientidega ja sündmuste tervikuna planeerimine. Video-osakonna
igapäevase töö korraldamine – spetsialistide koolitamine osakonnas, videoproduktsiooni (filmimine,
monteerimine) korraldamine.
Jaan 2016 – Hetkel juhatuse liige
töötan OÜ Trummipõrin
Sündmuste tehniline projektijuhtimine ja Webinars.ee teenuse arendus ning müük.
Jaan 2013 – apr 2014 Projektijuht (IT)
(rohkem kui üks aasta) Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus / Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
Eesti (ja teadaolevalt ka Euroopa) suurima õpihaldussüsteemi Moodle (moodle.e-ope.ee) ülalhoiu,
tootetoe ning arenduse eest vastutava meeskonna koordineerimine (sisuliselt tooteomaniku rolli
täitmine). Organisatsiooni jaoks vajalike videoproduktsioonide eest vastutamine (kaasa arvatud
otseülekannete organiseerimine). Erinevate hariduse-infosüsteemide arenduse ja ülalhoiu
meeskondadesse kuulumine.
Sept 2011 – Hetkel Õppeainete "Televisiooni-, video- ja helitehnika I", "Televisiooni produktsioonid" ja
töötan "Montaaž" õ...
Tallinna Polütehnikum
Õpetan kutsehariduse õppekaval "Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist" audio-video
seadmete praktilisele kasutusele orienteeritud õppeainet "Televisiooni-, video- ja helitehnika I".
Kutsehariduse õppekava "Teleoperaator" raames viin alates 2015. aastast läbi õppeainet
"Televisiooni produktsioonid" ja alates 2016. aastast ka õppeaine "Montaaž" õppetööd. Töö sisu on
õppetöö ette valmistamine, läbi viimine, hindamine ja tagasisidestamine. Lisaks õpetamisele
juhendan Tallinna Polütehnikumis filmi- ja televisioonihuviliste huviringi nimega "TPT Filmiring".
Apr 2008 – dets 2012 Haridustehnoloog - multimeedia spetsialist
(rohkem kui 4 aastat) Eesti Infotehnoloogia Kolledž / Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus
Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõudude ja tudengite konsulteerimine ning juhendamine e-õppe
võimaluste kasutamisel. E-õppe sisutootmise projektide koordineerimine. Üleriigilise
loengusalvestuste süsteemi käivitamine ja igapäevane ülalhoid (hõlmab 13 kõrgkooli Eestis). Välise
finantseerimisega (ERF ja ESF) arendusprojektide juhtimine.
Veebr 2007 – märts Haridustehnoloog
2008 Estonian Business School / EBS Education OÜ
(umbes üks aasta)
Võrgustikutöö, kontaktide loomine, veebikursuste loomine ja haldamine, nõustamine
Veebr 2005 – märts IT spetsialist
2008 Estonian Business School
(umbes 3 aastat)
Serverite installeerimine ja haldamine operatsioonisüsteemidega Windows (2000 Server ja 2003
Server), Linux (Gentoo, Red Hat), FreeBSD ja NetBSD. Teenuste haldus serveritel: tulemüürid,
võrgu ja teenuste monitooring (Nagios), e-posti skanneerimine (Postfix, SpamAssassin, ClamAV),
veebiserverid (Apache ja IIS), andmebaasiserverid (MySQL ja MSSQL), X-Tee turvaserver.
Süsteemihaldus vahendite loomine ja modifitseerimine (põhiliselt PHP ja shell scripte kasutades).
Okt 2002 – okt 2002 ESHA konverentsi IT-juht
(umbes üks kuu) Eesti Koolijuhtide Ühendus
Olin IT-juhiks kolmepäevasel konverentsil, mille raames said Eestis kokku koolijuhid üle kogu
Euroopa. Põhiline tööülesanne oli hoolitseda konverentsi käigus kõigi IKTd puudutavate vahendite
eest ning juhtida nende vahendite voogu.
Sept 2002 – jaan 2005 IT spetsialist
(rohkem kui 2 aastat) Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
Arendada ja hooldada nii kooli materiaalset kui tarkvaralist baasi. Suur rõhk kooli intraneti ja interneti
kodulehekülgedel ning e-õppe arendamisel.
HARIDUS
2023 – Hetkel õpin Tallinna Tehnikaülikool
Bakalaureus, Infotehnoloogia
Alustasin 2023 IT-süsteemide arenduse sessiooniõppes õppimist eesmärgiga lõpetada õpingud
kahe aasta jooksul ja jätkata seejärel õpinguid juba IT juhtimise ning küberturbega seotud erialal
magistriõppes. Kahe aaasta jooksul õpingute lõpetamine on reaalselt saavutatav seetõttu, et saan
suure osa oma varasemate sama suuna õpingute tulemused kanda üle praegustesse õpingutesse.
2006 – 2012 Eesti Infotehnoloogia Kolledž
Bakalaureus, Infotehnoloogia
Minu õpingud infosüsteemide analüüsi õppekaval jäid pooleli ja jätkan neid nüüd 2023–2025 Tallinna
Tehnikaülikoolis.
2000 – 2003 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
Keskharidus
1990 – 1999 Kalamaja Põhikool
Põhiharidus
LITSENTSID JA TUNNISTUSED
Juhiload
B
KEELED
A1 A2 B1 B2 C1 C2
Eesti
Inglise
Vene
OSKUSED
Adobe Acrobat, HTML, Linux, Android, WordPress, Adobe After Effects, Adobe Illustrator, Adobe
Photoshop, Adobe Premiere Pro, Ajax, Amphora, Apache, Apple Safari, Bootstrap, CakePHP, Corel
Photo-Paint, CorelDraw, CSS, DNS, Final Cut Pro, Git, Gmail, Google Chrome, Internet Explorer,
iOS, iWork, Javascript, macOS, Mozilla Firefox, MS Excel, MS Outlook, MS Outlook, MS
PowerPoint, MS Word, MySQL, OpenOffice, Opera, Oracle PL/SQL, OS X, MS Outlook, PHP,
SMTP, SQL, TCP / IPv4, GIMP, Mozilla Thunderbird, UML, UNIX, VirtualBox, Visual Basic, Windows
8, Windows 9x / ME / XP, Windows NT / 2000, Windows Server 2000, Windows Server 2003,
Windows Server 2008, Windows Server 2010, Windows Server 2012, Windows Vista / 7, XML,
Hyper-V, VMWare, Apache Tomcat, BSD, Inkscape, Shockwave/Flash, Vi, Windows 10, AutoCAD,
Analüüsivõime, Koostöö ja partnerlus, Node.Js, Vue.js, Canvas LMS, BigBlueButton
OOTUSED
Soovitud töö kategooria Juhtimine, Haridus / teadus
Soovitud ametid arendusspetsialist, projektijuht
Soovitud asukoht Tallinn
Tööaeg Osaline tööaeg, Täistööaeg, Vabakutseline, Tähtajaline
Netokuupalga ootus 2500 (€)
TÄIENDKOOLITUSED
2014 EAS-i Alustava ettevõtja baaskoolitus
BDA CONSULTING OÜ
2013 Finding and designing video learning materials
Jack Koumi (MEDEAnet)
2011 What to teach and how to teach with video
Jack Koumi (Educational Media Production Training)
2011 Õppejõust saab mentor
Tartu Ülikooli elukestva õppe keskus
2011 Muudatuste juhtimine
Asko Talu, Selgus OÜ
2010 Sissejuhatus mentorlusse
Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskus
2009 M-õpe
Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus
2008 Multimedia training
Estonian e-Learning Developemnt Centre and Richland College
2008 Puuetega inimestele mõeldud e-kursuse loomise põhimõtted
Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus
2008 Personaalsed õpikeskkonnad
Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus
2005 How to walk your talk: How to live your values in everyday life
Kay Rung (Friare Liv kosult)
2004 Microsoft Windows 2000 kataloogiteenuse juurutus ja haldus (MOC #2154)
AS BCS Koolitus
2004 Vägivallatu suhtlemine
Avatud Meele Instituut
LINGID
https://www.linkedin.com/in/markopuusaar/
Profiil LinkedIn'is
Curriculum vitae
Nimi Erik Rebane
Sünniaeg 15.08.1998
Aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe,
Mäepealse tn 29-6
Telefon 55959126
E-post
[email protected]
Lühitutvustus
Olen tehnoloogiahuviline noor, kelle jaoks ei ole võõrad arvutikomponendid ja nende
parameetrid, printerid ja lihtsamad arvutivõrgud. Oskan planeerida ja tehniliselt
teenindada konverentse, kontserteid, webinare. Oman kogemusi vabatahtlikest
koosnevate tiimide juhtimises ja koolitamises ning audio-visuaalmeedia juhendite
koostamises, mu tugevus on osata seletada tehnilisi kontseptsioone lõppkasutajale
arusaadavalt.
Oskan käsitleda erinevaid käsitööriistu, valmistada kaableid, sooritada jootmistöid ja
3D disainida detaile kui selleks vajadus on.
Hariduskäik
08.2017 - 06.2022 Tallinna Tehnikaülikool
Elektroenergeetika ja mehhatroonika, bakalaureus
09.2014 - 06.2017 Viljandi Gümnaasium
üldkeskharidus
Matemaatika-füüsika süvaklass
09.2011 - 06.2014 Viljandi Kesklinna Kool
põhiharidus
09.2005 - 08.2011 Viiratsi Kool
põhiharidus
1 (4)
Töökogemus
01.08.2023 – … SA Estonian Business School, IT-tugispetsialist
Igapäevane personali toetamine IT alastes küsimustes.
Klassiruumide tehnilise korrasoleku tagamine.
Konverentside tehniline teenindamine. Video ja podcast
studio haldamine, salvestamine, järeltöötlemine.
01.10.2019 – 31.07.2024 TAEVAS TV7 KRISTLIK ÜHING,
MITTETULUNDUSÜHING, süsteemiadministraator
Väljastusinsener- iganädalane tele saatekava tõrgeteta
kuvamise tagamine.
Helisalvestiste ja järeltöötluse teostamine, jutusaated,
muusika, otsesaated.
IT taristu korrashoid: arvutite hooldus, HID seadmete
hankimine ja jaotus, kolleegide arvutikasutusoskuse
edendamine.
100 000€ hanke koostamine heli-, valgus- ja
videotehnikale, seadmete installeerimine ja
häälestamine.
25.09.2017 - 18.02.2019 KLICK EESTI AS, müügikonsultant
Töökoht: Kristiine keskuse Klicki esindus
Klientide nõustamine ja nende vajadustele sobivaima
toote ning teenuse leidmine digikaupade valdkonnas.
Järelmaksulepingute sõlmimine, kauba vastuvõtt ja
väljapanek, müügisaali korrashoid.
14.06.2017 - 28.08.2017 KLICK EESTI AS, müügikonsultant
Töökoht: Viljandi Centrumi Klicki esindus
Klientide nõustamine ja nende vajadustele sobivaima
toote ning teenuse leidmine digikaupade valdkonnas.
Järelmaksulepingute sõlmimine, kauba vastuvõtt ja
väljapanek, müügisaali korrashoid.
Keeleoskus
eesti keel kõnes C1 - väga hea, kirjas B2 - hea
inglise keel kõnes B2 - hea, kirjas B2 - hea
Kasutan inglise keelt igapäevaselt seoses tehnilise
informatsiooniga ning rahvusvahelise sõpruskonnaga
suhtlemisel.
Juhtimisõigus B kategooria(d)
2 (4)
Arvutioskus Spetsialisti tase
Algteadmised programmeerimisest: Python, C++
Modelleerimistarkvara: AutoCAD, SolidWorks,
SketchUp, Altium
Audio-visuaalmeedia töötlusprogrammid: Adobe
Premiere Pro, After Effects, Audition, Photoshop;
Ableton Live; Logic Pro X; Presonus Studio One,
Resolume Arena.
Kontoritarkvara: MS Excel, MS Word, MS PowerPoint,
MS Teams, Slack, Asana, Google pilveteenused.
Huvialad Laevamudelism:
Elektri- ja sisepõlemismootoriga raadioteel juhitavate
mudelite ehitamine ja rahvusvahelisel tasemel
võistlemine.
3D modelleerimine, tootedisain, elektroonikaseadmete
hooldus.
Ürituste heli- ja videotehniline teenindamine,
planeerimisest kuni ürituse läbiviimiseni.
Arvutite komplekteerimine, uuendamine ja hooldamine.
Daniel Levi bändi lavaabiline:
Bändi igakülgne abistamine kontserti ettevalmistusel,
ajal ja järel tagades sujuva ja meeldiva
kontsertelamuse publikule.
Kuulumine organisatsioonidesse
EKNK Fookus Kogudus: tehnikatiimi juht. Audio- ja
visuaalseadmete paigaldus ning seadistamine,
vabatahtlike koolitamine ja värbamine (vabatahtlik töö).
Suurima kristliku noortefestivali "PP festival"
korraldustiimi osa produktsiooni valdkonnas
(vabatahtlik töö).
3 (4)
Isikuomadused Olen sôbralik ja abivalmis. Eelnevate ametite juures
olen sageli saanud klientidele ja töökaaslatele nende
probleemide lahendamisel abiks olla. Kolleegid on
öelnud, et nad julgevad minult küsida (ka rumalaid
küsimusi). Lahenduste otsimisel ja genereerimisel
paiskan õhku sageli iga idee, mis pähe tekib - kunagi ei
tea, millisest ulmelisest ideest hakkab kooruma päris
lahendus. Kui ma midagi ei tea või täpselt aru ei saa,
siis julgen küsida (Google on ka sageli hea abimees).
Tugevad küljed: hea suhtlemisoskus, abivalmidus,
positiivsus, julgus, otsekohesus, hea pingetaluvus,
ausus, täpsus, probleemidega kohanemine. kiire
õppimisvõime, kohusetundlik.
Nõrgad küljed: probleemi lahenduse ülemõtlemine,
liigne kohustuste võtmine.
Muu info Klick Eesti AS Kristiine keskuse esinduses töötamise
jooksul olen saanud klientidelt järgnevad kiitused:
„Kuna Viru Keskuse poest ma abi ei saanud, läksin
Kristiine Keskuse poodi. Kristiine Keskuse poes oli tööl
õpilane Erik. Tema nimi jäi meelde, kuivõrd tegemist oli
ääretult meeldiva inimesega, kes 100% pühendus minu
aitamisele ja proovis teha kõik endast oleneva. Just
seetõttu teile kirjutangi. Palun kiita õpilast Erikut ja
võimalusel tunnustada. Olete napsanud endale väärt
töötaja!“
„Tere,
Tahame avaldada kiitust Teie kaupluse
kliendinõustajale Erikule tema kompetentse ja abivalmi
teenindamise eest!
Lugupidamisega Ülle“
4 (4)
Curriculum Vitae
Andres Karjus
TÖÖKOGEMUS
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut: digihumanitaaria ja tehisaru lektor (alates 2024)
Estonian Business School: vanemteadur (alates 2023)
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut: kultuuriandmete analüüsi teadur (2020-2024)
Datafigure OÜ, juhatuse liige, koolitaja (alates 2021)
Edinburghi Ülikool, õppeassistent, 2017-2020
Tartu Ülikool, sotsiolingvistilise agentorienteeritud modelleerimise nooremteadur, 2016-2019
Tartu Ülikool, informaatika õppeassistant, 2014-2016
CrossLang NV (Belgia), praktikant, kevad 2014
Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology, praktikant, kevad 2013
Eesti Wordneti assistent, Tartu Ülikool, 2011-2012
HARIDUS
PhD, Lingvistika ja inglise keel (evolutsiooniline keeleteadus), Edinburghi Ülikool, 2020
MSc Tehisintellekt (kõne- ja keeletehnoloogia), KU Leuven, 2015
MA Eesti ja soome-ugri keeleteadus (üldkeeleteadus), Tartu Ülikool, 2012
BA Eesti ja soome-ugri keeleteadus (üldkeeleteadus ja foneetika), Tartu Ülikool, 2010
Erinevad teaduslikud talve- ja suvekoolid ja lisakoolitused õpingute ajal, 2008-2017
Islandi Ülikool, Islandi keel välismaalastele programm, 2007-2008
AVALIKUD TUNNUSTUSED
Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija, 2024
TLÜ Humanitaarteaduste instituudi Aasta Tegija 2023 auhind.
Tallinna Ettevõtluspäeva Ettevõtlusauhinnad: parim rakenduslik teadustöö Tallinna Ülikoolist (Indrek Ibrus,
Mark Mets, Andres Karjus, tehisintellekti kasutav ajakirjanduse tasakaalustatust mõõtev tööriist, koostöös
Ekspress Grupiga)
Doktoritöö "Competition, selection and communicative need in language change" tunnustati 3. kohaga Eesti
Teadusagentuuri Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 2020, humanitaarteaduste ja kunstide
valdkonnas.
AKADEEMILINE JA MUU ÕPETAMISKOGEMUS
Õpetamine Tallinna Ülikoolis ja EBSis (kultuurianalüütika ained; külalisloengud tehisintellekti teemadel)
Kümned õpitoad ja koolitused generatiivse tehisintellekti teemadel (Eestis, Hollandis, Tšehhis), alates 2023
Kümned eraldiseisvad õpitoad ja lühikursused andmeteaduse ja programmeerimise alal (Eestis,
Suurbritannias, Lätis, Leedus, Hollandis, Tšehhis), alates 2015
Loengud Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis digihumanitaaria-teemalistes ainetes, 2016, 2020-2022
Keeleteaduse ainete e-õppe tuutor, Tartu Ülikool, sügised 2011 ja 2012
Eesti keele õpetaja (vabakutseline); islandi keele ja kultuuri õpetaja (Tartu Kunstikool), 2009
TEADUSLIK JA TEADUSKORRALDUSLIK PANUS
Kümned teaduslikud publikatsioonid rahvusvahelistes teadusajakirjades (täielik nimekiri: vt
etis.ee/CV/Andres_Karjus)
Kümned ettekanded kohalikel ja rahvusvahelistel konverentsidel, sh Saksamaal, Jaapanis, Prantsusmaal,
Hollandis, Portugalis, Rumeenias, Leedus, Lätis, Austrias, Ungaris, Poolas, Šveitsis, USAs, Suurbritannias.
TLÜ tehisintellekti nõukoja liige, alates 2023
Osalemine mitmetes muudes teaduslikes nõukogudes ja töörühmades, sh Digitaalse Kultuuripärandi
Nõukogu (Kultuuriministeerium), programmi "Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027" ning Digital
Humanities in the Nordics and Baltics nõukogud.
Osalenud 13 rahastatud teadus- ja arendusprojektis, sh projektijuhina kahes („IKT tippspetsialisti kaasamine
Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudis“ ja „Tehisintellektipõhiste kultuurianalüüsi meetodite
arendamine ja propageerimine“)
Üliõpilasesindajana osalemine Leuveni Ülikooli tehisintellekti magistriprogrammi nõukogus ning Tartu
Ülikooli Filosoofiateaduskonna ning Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogudes aastatel 2011–2014.
Andres Karjus | 1/3
TEADUSE JA TEHNOLOOGIA POPULARISEERIMINE
Populaarteaduslikud artiklid Eesti meedias; mitmed ülesastumised teles, raadios ja intervjueeritavana
ajalehtedes, 2023-2024
Kümned tehisintellekti tehnoloogiate alased populaarteaduslikud loengud õpilastele Eesti koolides;
praktilised koolitused õpetajatele ja õppejõududele, 2023-2024
Populaarteaduslikud ettekanded ja osalemine arutelu-paneelides avalikel üritustel
Varasem teaduse populariseerimine: üritused Šotimaal algkoolides (2018-2019), osalemine teadust
populariseerivatel konkurssidel, töövarjutamise pakkumine TLÜs kooliõpilastele
Andres Karjus | 2/3
curriculum vitae – Andreas Veispak NIMI Andreas Veispak SÜNNIAEG 24 . märts 1977 KODAKONDSUS Eesti KONTAKTANDMED : +3 72 56 37 06 72 ; andreas.veispak@ ebs.ee Professionaalne kogemus SA Estonian Business School : juhatuse liige, Teadus-Arendus- ja Innovatsioonijuht (2021-) ( ajutisel tööpuhkusel Euroopa Komisjonist ) Vastutab EBS-i TAI tegevuse eest ja teadust-ettevõtlust kombineeriva ökosüsteemi loomise eest. Juhib 40-liikmelist meeskonda, kes tegelevad teadusprojektidega, era- ja avaliku sektori koostöö ga , tead usmahukate tütarettevõtete portfelli haldamisega ning õppe- ja koolitustegevusega. Euroopa Komisjon: eInfrastruktuuride ü ksuse j uht, (2019 -2020 ) Vastutas peamiste digitaalsete infrastruktuuride eest (ühenduvus/võrgud, andmetöötlus) ning ühtse operatiivsüsteemi loomise eest, ühendamaks Euroopa Avatud Teaduspilve (EOSC), Kõrgjõudlusega Andmetöötlust (EuroHPC) ja selgrooühenduvuse võrgustikku. Vastutas Destination Earth projekti loomise eest, eesmärgiga luua planeedi Maa digitaalne kaksik; samuti seotud andmepoliitikate, andmetele juurdepääsu, seotud uuringute ja hindamiste ning horisontaalsete ja temaatiliste rakenduste arendamise eest. Euroopa Komisjon: Copernicus e Kosmoseandemete üksuse juht , (2015 – 2019 ) Vastutas kõikide ELi Copernicuse (maavaatluse ja seire) programmi andmetega seotud tegevuste eest, tihedas koostöös ELi liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA), EUMETSATi, tööstuse ja teiste asutustega/osapooltega: suurandmete haldus, tehisintellekt i rakendamine , andmete jaotus-, juurdepääs- ja ühilduvus ning andme poliitika, andmete hankimine kolmandate osapoolte satellii diprogrammidest , kasutajate kaasamine , kommunikatsioon, rahvusvahelised suhted, Copernicuse tuleviku arendamine ja sellega seotud uuringud ja mõjuhinnangud. Euroopa Komisjon: Peadirektori büroo, EL Siseturg, Tööstus ja Ettevõtlus (2010-2015) Peadirektori nõunik peadirektoraadi juhtimisel: vastutas poliitika ja seadusandluse arendamise ja rakendamise eest: toodete- ja teenuste siseturg, majanduslik konkurentsivõime ELis ja liikmesriikides, tööstuspoliitika, suuremahulised tööstusprogrammid (Galileo ja Copernicus), V KEde poliitika (COSME), FP7 ja Horisont 2020 rakendamine. Euroopa Komisjon: Auto tööstuse üksus (2005-2010) Vastutas konkurentsivõime-, energia- ja keskkonnapoliitika küsimuste eest, sealhulgas: ELi esimese õiguslikult siduva CO 2 heitkoguste standardite ettevalmistamine autodele ja murranguliste tehnoloogiate (elektrisõidukid ja vesinikutehnoloogiad) kasutuselevõtu toetamine; ELi tööstuspoliitika, keskkonna- ja seadusandliku paketi ettevalmistamine autosektorile, ühendades peamised autotööstuse poliitikavaldkonnad (siseturg, keskkond, energia, kaubandus, konkurentsipoliitika, maksustamine, tööhõive, teadus- ja innovatsioon); ELi vastuse ettevalmistamine 2009. aasta majandus- ja finantskriisile autosektoris ja selle rakendamise koordineerimine. E esti Välisministeerium (2004) Töötas eelnevalt Euroopa Komisjoniga liitumist ajutiselt Eesti Esinduses EL juures , et p a kkuda adminstratiivset tuge Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga. Metro Capital – varahaldusettevõte (2002 – 2003) Liitus ettevõttega (mille asutas endine PwC kontori juhataja) selle loomisfaasis, et aidata kujundada ettevõtte tegevusstrateegiat ja äriarenduskontseptsiooni ning kaasata rahastust. PricewaterhouseCoopers (1998 – 2002) Töötas PwC finants- ja nõustamisharus algul konsultandina ja tõusis juhitasemele. Juhtis või osales enam kui 30 projektis ja uuringus juhtimiskonsultatsioonide osakonnas, hõlmates nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset majandusanalüüsi. HARIDUS University of Oxford, University College , United Kingdom : Bachelor of Arts (Honours) ja Master of Arts , ajaloos On oma karjääri jooksul osalenud mitmetes juhtimis-, professionaalsetes- ja akadeemilistes programmides, mis käsitlesid ELi toimimist, juhtimisoskusi, projektijuhtimist, finantsjuhtimis t/ eelarvestamist, innovatsiooni ja läbirääkimisoskusi . O n pidanud (tööga seotud) loenguid erinevates Euroopa ülikoolides. KEELEOSKUS Emakeel : eesti keel Keel Mõistmine Rääkimine Kirjalik Kuulamine Lugemine Suuline suhtlemine Suuline esitus Inglise E makeele tase E makeele tase E makeele tase E makeele tase E makeele tase Prantsuse Vabakasutaja Vabakasutaja Vabakasutaja Vabakasutaja Vabakasutaja Saksa Iseseisev Iseseisev Iseseisev Iseseisev Iseseisev Vene Iseseisev Iseseisev Iseseisev Iseseisev Iseseisev Soome Algtase Algtase Algtase Algtase Algtas e
Grupi menüü 2024
eelroog
Suupiste thali ehk valik Elevandi suupisteid
..
Pearoog
Kõiki pearoogasid serveerime riis, salati ja jogurtise batura leivaga.
Pehme india juust tihendas spinatikastmes* - Saag paneer*
Lambaliha traditsioonilises vürtsikas kastmes* - Rogan jaush*
Kanafilee mahedalt kooreses pähklikastmes – Murg korma
Krevetid kerges vürtsikas Lõuna-India kastmes** – South Indian jhinga
karri**
..
MAGUSTOIT
Isetehtud apelsini jäätis – Orange kulfi
Hind külalise kohta 35 €*.
*Hind sisaldab kannuvett ja kohvi
Road märkidega * on natukene vütsikad
Road märkidega ** on vürtsikad
CV
Nimi: Sigrid Lainevee
Tel: +372 5112505
E-mail:
[email protected]
Haridus:
2010 Estonian Business School, MBA
1994 Tartu Ülikool, bioloogia
2024 Hiiumaa Ametikool, maastikuehitus (EstQF 4)
Välisõppe kogemus:
2009 – 2010 12 kuud Managers Exchange and Training Programme (METP-4) Beijing ja
Shanghai, Hiina
2023 3 nädalat Erasmus+ praktika Córdoba, Hispaania
Töökogemus:
2007 – tänaseni Estonian Business School (EBS)
Teadusarenduse ja doktoriõppe koordinaator, EBS Helsingi Campuse
administratiivjuht, varasemalt rahvusvahelise vastuvõtu juht
2010 – 2011 SA Archimedes, Projektijuht Eesti ülikoolide töötubade
korraldusel Shanghai EXPO-l, Hiina ja Eesti
2003 – 2007 International University Audentes, vastuvõtujuht
1996 – 2003 Concordia International University Estonia, vastuvõtujuht
Koolitused:
2024 Kliendikogemuse juhtimine - EBS Executive Education
2020 Raamatupidamine - Majandusarvestuse Keskus
2019 Coaching Skills Certificate Programme - The Academy of Executive Coaching
2019 Developing Internationalisation Strategies for Higher Education Institutions - EUPA, MT
National Agency ERASMUS+ Programme, Malta
2017 Mentorluse meistriklass – Äripäeva Akadeemia
Keeleoskus:
Eesti C2, emakeel
Inglise C2, suuline ja kirjalik väga hea
Soome B2, suuline väga hea, kirjalik hea
Muu info:
Mitmekülgne kogemus rahvusavahelise koostöö vallas, palju reisinud nii töö- kui eraviisiliselt.
Hiinas elamise ja töötamise kogemus, sh Eesti ülikoolide töötubade projektijuhina Shanghai
EXPO-l, andis väga hea rahvusvahelise töö ja asjaajamise kogemuse, ürituste korraldamise ja
projektitöö ning inimeste ja ajajuhtimise kogemuse.
Peamised iseloomujooned: hea probleemide lahendaja, hea ajakasutus ja planeerimise oskus,
orienteeritus probleemi lahenduste leidmisele, oskus keerulistes situatsioonides.
kompromissi leida. Hea tiimi liige, oskus ja võime hallata stressirohkeid situatsioone.
Hobideks kunst, aed, maastikuehitus, sport värskes õhus ja reisimine.
Kinnitan, et osalen lepingu sõlmimise korral teenuse osutamise projektimeeskonna liikmena ning annan nõusoleku
taustakontrolli tegemiseks.
Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni läbiviimine Viitenumber: 287828 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Pakkuja: SA Estonian Business School Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Korraldusmeeskonna koosseis ja tööjaotus 2 2. Ürituse ehk AI häkatoni kirjeldus ……………………………………………………………………. 4 3. Ürituse eelduslik päevakava 5 4. Tulemuste tutvustamine, žürii roll ja autasustamine 7 5. Esinejate, mentorite, moderaatorite ja osalejate valiku põhjendus PAGEREF _Toc187880298 \h 8 5.1. Esinejate, mentorite ja moderaatorite rollid ja valik PAGEREF _Toc187880299 \h 8 5.2. Osalejate valik PAGEREF _Toc187880300 \h 9 6. Toitlustajate pakutavad menüüd …………………………………………………………………..10 7. Muu asjakohane informatsioon PAGEREF _Toc187880301 \h 10 7.1. Ruumid PAGEREF _Toc187880302 \h 10 7.2. Võimalik sponsorlus PAGEREF _Toc187880303 \h 12 8. Valdkonna sisuga kurssi viimine PAGEREF _Toc187880304 \h 12 Lisa 1 Eelarve PAGEREF _Toc187880305 \h 13 Lisa 2. Riskihaldusplaan PAGEREF _Toc187880306 \h 14 Korraldusmeeskonna koosseis ja tööjaotus Korraldusmeeskonna koosseis Korraldusmeeskon d koosneb AI ja kaitsevaldkonna ning rahvusvaheliste häkatonide ja koverentside korralduse kogemustega spetsialistidest. Selle liikmete kompetentside lühikirjeldused koos tööjaotusega on toodud allpool ning pakkumuse osaks olevates elulookirjeldustes. Andres Karjus (projektijuht) on multidistsiplinaarne teadlane , kelle uurimistöö puudutab nii keele- ja kultuuri - kui ka arvutiteadus t (sh AI) . Doktorikraadi omandas ta Edinburghi Ülikoolist 2020. aastal ning EBSiga liitus vanemteaduri rollis 2023. aastal. Ta kasutab tehisintellekti ja masinõpet nii teadustöös suurandmetega kui õpetab nendel teemadel, nii haridussektoris kui koolitajana erasektoris. Ta on osalenud mitmetes teadusprojektides, nendest kahes ka projektijuhi rollis. 2024. aastal pälvis ta Eesti Teadusagentuuri teaduse ja tehnoloogia populariseerimise konkursil auhinna ja sellega kaasneva Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija kvaliteedimärgi, eelkõige AI ja digioskustega seotud selgitus- ja koolitustöö eest. Tema ülesanne on siin vastutada projekti eduka läbiviimise ja ürituse korralduse eest. Indrek Seppo (moderaator) on andmeanalüütik, ettevõtja ja lektor, kellel on põhjalikud kogemused nii rakendusliku statistika kui ka kaasaegsete masinõppe ja A I mudelite rakendamisel. Ta on üks Marduk Technologies asutajatest ja tegutses seal tegevjuhina aastatel 2016–2021. Marduk Technologies on tuntud oma innovaatiliste lahenduste poolest kaitse-, sisejulgeoleku ja piirivalve valdkonnas, sealhulgas reaalajas töötava lendavate objektide avastamise ja klassifitseerimise süsteemi Marduk Shark väljatöötamisel kogutud tunnustuse tõttu. Lisaks on Indrek Seppo konsulteerinud sisejulgeolekuasutusi nii traditsioonilise statistika kui ka A I meetodite kasutamise osas. Ta on ka Eesti rakendusuuringute keskuse Centar analüütik ja koolitaja, kus ta on osalenud arvukates keerulistes andmeanalüüsiprojektides ning pakkunud analüütilist tuge riiklikele ja erasektori klientidele. Indrek Seppo on oma karjääri jooksul panustanud oluliselt nii AI kui ka militaarvaldkonna arengusse. Andreas Veiskpak (moderaator) on laia silmaringi- ja töökogemusega arendus- ja innovatsioonistrateeg. Tal on Oxfordi Ülikooli haridusega ajaloolane, kes on teinud silmapaistvat karjääri nii era- kui ka avalikus sektoris. Enne EBS-i arendus- ja innovatsiooni - juhiks tulemist töötas ta kõrgetel töökohtadel Euroopa Komisjonis ja Pricewaterhouse - Coopersis, kus ta vastutas mitmete suurte innovatsiooni-projektide planeerimise ja läbi - viimise eest, mis hõlmasid nii regulatiivset, andmepõhist kui ka kõrgtehnoloogiale rajanevat teenuse innovatsiooni. Ta on tegelenud innovatsiooni juhtimisega erinevates majandus - harudes, keskendudes teemadele, mis seotud tööstuse konkurentsivõime, tehnoloogia, energeetika ning keskkonnaga. Aastal 2010 liitus ta Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektori meeskonnaga (mille koordineerida EL-s on kaupade ja teenuste ühisturg, tööstuspoliitika, Euroopa kosmoseprogrammid, ettevõtlus, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted). Sellele järgnevalt juhtis ta kosmoseandmete (ELi maa kaug-seireprogramm Copernicus) ning e-Infrastruktuuride ja Euroopa Teaduspilvega tegelevaid üksuseid. Alates 2021. aastast on ta EBS-i arendus- ja innovatsioonijuht ning juhatuse liige. Sigrid Lainevee (meeskondade värbaja ja ürituskorraldus) omab töökogemus EBSis üle 15 aasta, vastutav doktoriõppe ja EBSi Helsingi ülikoolilinnaku ladusa toimimise eest. Tal on aastate jooksul tekkinud mitmekülgne ürituste korraldamise ja asjaajamise töökogemus erinevate ürituste korraldusmeeskonna liikmena (sh Eesti ülikoolide töötubade projektijuhi rollis Shanghai EXPO-l 2010). Pablo Veyrat (kommunikatsioonispetsialist) vastutab EBS-i teaduskommunikatsiooni spetsialistina ürituse turunduse ja kommunikatsiooni korraldamise eest. Olles aktiivne Kaitseliidu liige ning omades tausta välisajakirjanikuna, kes on spetsialiseerunud Venemaale ja laialdaselt reisinud SRÜ riikides, on tal põhjalik arusaam käsitletavast probleemist ning kontaktide võrgustik, kes on valmis ürituse õnnestumisele kaasa aitama. Pärast üritust on tal plaan kirjutada kaasahaarav ja lugejasõbralik artikkel, mis tõstaks esile käsitletud probleemide olemuse, osalejate mitmekesisuse ja spetsialiseerumise ning leitud lahenduste olulisuse. Tema töö hõlmaks ka häkatoni tutvustamist ja edendamist võtme - tähtsusega sidusrühmade seas EL-i ja NATO riikides. Marko Puusaar (tehniliste lahenduste planeerimine) on kogenud IT projektijuht ja õppearenduse spetsialist, kellel on ulatuslik kogemus erinevatel üritustel IT ja tehnilise toe planeerimisel. Ta on juhtinud IT arendusprojekte ja pakkunud tehnilist tuge EBSis kus tema ülesannete hulka kuulusid õppekeskkondade ja multimeedialahenduste kasutajatugi. Marko on töötanud ka Videal Productions OÜ-s, kus ta vastutas sündmuste valgus-, video-, heli- ja lavatehnilise teenindamise projektijuhtimise eest. Tema oskused hõlmavad vajaduste kaardistamist, sündmuste tervikuna planeerimist ja spetsialistide koolitamist. Lisaks on Marko olnud IT spetsialistina seotud mitmete haridustehnoloogiliste projektidega, sealhulgas Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuses ja Tallinna Polütehnikumis, kus ta on õpetanud ja juhendanud õpilasi audio-video seadmete praktilises kasutamises. Erik Rebane (tehniline tugi ürituse ajal) on töötanud IT-tugispetsialistina EBSis, kus tema ülesannete hulka kuuluvad igapäevane personali IT-alane toetamine ja konverentside tehniline teenindamine. Lisaks on tehnoloogiahuviline spetsialist, kellel on ulatuslik kogemus IT ja tehnilise toe tagamisel erinevatel üritustel. Ta on edukalt planeerinud ja tehniliselt teenindanud konverentse, kontserte ja webinare, tagades sujuva ja tõrgeteta toimimise. Lisaks on ta olnud süsteemiadministraatorina vastutav telekanali TAEVAS TV7 iganädalase saatekava tõrgeteta kuvamise eest ning heli- ja videotehnika hankimise ja installeerimise eest. Erik on tuntud oma võime poolest seletada tehnilisi kontseptsioone arusaadavalt lõppkasutajatele ning juhtida ja koolitada vabatahtlikest koosnevaid tiime. Meeskonna tööjaotus P rojektijuht i rolli täitev Andres Karjus vastutab kogu ürituse sisulise ettevalmistamise, korraldamise, juhtimise ning tegevuste tulemusliku, tähtaegse ja nõuetekohase elluviimise eest. Seahulgas ta juhib ja koordineerib korraldusmeeskonna tööd, koordineerib tegevust alltöövõtjatega ning hankijaga, kinnitab hankijaga materjalid, juhib pakkuja poolt suhtlust hankijaga, sh eelarve- ja lepinguküsimusi, garanteerib teenuste osutamise lõppedes vajaliku dokumentatsiooni esitamise jms ürituse korraldamisega seotud tegevused, sh eel- ja järeltegevused . Moderaatorite rolle täitvad Andres Ve i spak ja Indrek Seppo , oma v a d mõlemad varasemat modereerimiskogemust ning avaliku esinemise oskust üldisemalt . Neist esimene on pikalt kokku puutunud auto - ning kosmose tööstusega EL kõrgeimal tasemel ning teine tehisintellekti valdkonnaga tegeleva ettevõtte asutaja , kes tunneb ka kaitse tööstust, selle võtmeisikuid, võimalusi ja vajadusi . Ü rituse toimumiskohas ürituse sujuva elluviimise eest vastutab ning korralda b jooksvalt tekkivate küsimuste lahendamise koostöös projektijuhiga ja või tehnilise toega Sigrid Lainevee , ürituse tehnilise planeerimise eest vastutab Marko Puusaar , kohapeal tagab tehnilise toe Erik Rebane ning ürituse turundamise ja kommunikatsiooni korraldamise (ürituse visuaalide disain, reklaam, osalejate leidmine, sotsiaalmeedia eest vastutamine, fotograafi leidmine) eest vastutab Pablo Veyrat . Häkatoni edukaks läbiviimiseks tagame ruumide ettevalmistamise ja vajaliku infrastruktuuri, sealhulgas mööbli, valgustuse, esitlusseadmed ning juurdepääsu nii kaabliga kui ka traadita internetile (milleks loome häkatloni osalejate jaoks salasõnaga kaitstud privaatse WiFi võrgu, mis on saadaval kasutamiseks kogu EBSi õppehoones). Kohapeal on pidevalt kogemustega tehniline tugipresonal , kes tagab IT-infrastruktuuri tõrgeteta toimimise kogu ürituse vältel. Lisaks on EBS-i hoone valvelauas mehitatud valve, mis tagab hoone turvalisuse ööpäevaringselt. Ürituse ehk AI häkatoni kirjeldus Häkatoni eesmärk on viia läbi tehisintellekti (AI) võimaluste rakendamisele kaitsevaldkonnas fokusseeritud loomesäru , mis toob kokku militaar valdkonna (sh Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit) ja tsiviilsektori (sh ülikoolid, kõrgkoolid, IT-ettevõtted) spetsialistid . Üritus keskendub A I -l põhinevate lahenduste loomisele ja arendamisele, et muuta kaitsevaldkonna protsessid kiiremaks, tõhusamaks ja usaldusväärsemaks. Häkatron toimub 72-tunnise intensiivse arendusüritusena aprilli viimasel nädalavahetusel, algusega neljapäeva õhtul ja lõpuga pühapäeva õhtul, Estonian Business Schooli (EBS) ruumides aadressil A. Lauteri 3, Tallinn. Häkatoni sisu keskendub A I võimaluste rakendamisele kolmes kaitsevaldkonna jaoks kriitilises teemavaldkonnas: sõjaliste otsustusprotsesside kiirendamine, luureinfo - süsteemide valideerimine ning olemasolevate andmekogude põhjal kiirema olukorra - teadlikkuse saavutamine. Lisaks suuname võimalusel osalejate tähelepanu ka kaitse - valdkonna ühiskondlik ele aspektid ele (näiteks sotsiaalmeedia ja meedia monitoorimise lahenduste väljatöötamise), AI eetilised aspektid, vastutustundlik tehnoloogia arendus ja kaitse- ja kahese kasutusega ( dual-use ) tehnoloogiate kasutus ning AI lahenduste läbipaistvus ja tõlgendatavus . Häkaton võimaldab osalejatel pakkuda oma ideid ja lahendusi, mis täiendavalt parendavad otsustusprotsesse, olukorrateadlikkust või kaitsevaldkonna laiemat toimimist. Ürituse eelduslik päevakava Neljapäev (avaõhtu) – 1. päev 17.30 – 18.00 | Registreerimine : Osalejad registreerivad end üritusele. (Korraldab S . Lainevee ) . 18.00 – 18.15 | Avasõnad : Projektijuht tervitab osalejaid ja tutvustab häkatoni üldist ülevaadet , põhireegleid , moderaatoreid, mentoreid ja žüriid ( Läbiviija A . Karjus ) . 18.15 – 19.15 | T iimide lühiesitlused : Iga tiim tutvustab lühidalt oma ideed (Modereerivad A. Veispak ja I.Seppo). 19.15 – 20.00 | Õhtune kerge amps : Osalejad saavad nautida kerget õhtusööki (k orraldab M ervir OÜ / koordineerib S. Lainevee) 20.00 – ... | Häkkimine algab : Tiimid alustavad oma projektide kallal töötamist (koordineerib A. Karjus) Reede – 2. päev 09.00 – 10.00 | Hommikusöök: Hommikusöök kohapeal (korraldab Mervir OÜ / koordineerib S. Lainevee) 10.00 – 10.15 | Päeva avamine: Projektijuht tutvustab päeva kava ja mentoreid. ( A . Karju s) . 10.15 – 11.00 | Inspiratsioonikõne: esineja TBD ( A. Karjus teeb valiku koostöös Hankijaga ) 11.00 – 12.00 | Paralleelsed töötoad: Kaks töötuba erinevatel teemadel. - Töötuba A : AI kaitsevaldkonnas ( koordineerib I. Seppo). - Töötuba B : Tehnilise lahenduse kommertsialiseerimine kaitsevaldkonnas ( koordineerib A. Veispak ). 12.00 – 13.30 | Häkkimine: Tiimid töötavad oma projektide kallal (koordineerib A. Karjus) 13.30 – 14.30 | Mentorite kontrollpunkt #1: Mentorid annavad tagasisidet. 14.30 – 15.30 | Lõuna: Lõunasöök kohapeal (korraldab Mervir OÜ / koordineerib S. Lainevee) 15.30 – 17.30 | Häkkimine (süvendatud faas): Tiimid jätkavad intensiivset tööd. 17.30 – 18.30 | Mentorite kontrollpunkt #2: Mentorid annavad täiendavat tagasisidet. 18.30 – 19.00 | Häkkimine jätkub : Tiimid jätkavad tööd (koordineerib A. Karjus) 19.00 – 20.30 | Mentorite tänuõhtusöök : Mentorid naudivad tänuõhtusööki restoranis Elevant, osalejatele tellitakse kohapeale pizzad (koordineerib S. Lainevee) 20.30 – ... | Häkkimine jätkub : Tiimid jätkavad tööd (koordineerib A. Karjus) Laupäev – 3. päev 09.00 – 10.00 | Hommikusöök : Hommikusöök kohapeal (korraldab Mervir OÜ / koordineerib S. Lainevee) 10.00 – 11.00 | Paralleelsed töötoad : - Töötuba A: Toote - ja/või teenus disain : esineja TBD (A. Karjus teeb valiku koostöös Hankijaga) - Töötuba B: Äriidee tutvustamine ehk pitchimine : esineja TBD (A. Karjus teeb valiku koostöös Hankijaga) 11.00 – 13.00 | Häkkimine : Tiimid töötavad oma projektide kallal (koordineerib A. Karjus) 13.00 – 14.00 | Mentorite kontrollpunkt #3: Mentorid annavad tagasisidet. 14.00 – 15.00 | Lõuna : Lõunasöök kohapeal (korraldab Mervir OÜ / koordineerib S. Lainevee) 15.00 – 17.00 | Häkkimine jätkub : Tiimid jätkavad tööd (koordineerib A. Karjus) 17.00 – 18.00 | Mentorite kontrollpunkt #4: Mentorid annavad täiendavat tagasisidet. 18.00 – 19.00 | Häkkimine jätkub : Tiimid jätkavad tööd (koordineerib A. Karjus) 19.00 – 22.00 | Õhtusöök ja vabas vormis suhtlus mentoritega : Õhtusöök ja suhtlus mentoritega restoranis “Põhjala Tap Room” (koordineerib S. Lainevee) 22.00 – ... | Häkkimine jätkub : Tiimid jätkavad tööd (koordineerib A. Karjus) Pühapäev – 4. päev 09.00 – 10.00 | Hommikusöök : Hommikusöök kohapeal (korraldab Mervir OÜ / koordineerib S. Lainevee) 10.00 – 13.00 | Viimane häkkimine & slaidide ettevalmistus : Tiimid viimistlevad prototüüpe ja esitlusi (koordineerib A. Karjus) 13.00 – 14.00 | Lõuna : Lõunasöök kohapeal (korraldab Mervir OÜ / koordineerib S. Lainevee) 14.00 – 15.30 | Finaalesitlused : Tiimid esitavad oma lõplikud projektid ja vastavad küsimustele. ( Moderaatori d A . Veispak ja I. Seppo ) . 15.30 – 16.00 | Žürii arutelu : Žürii arutab ja hindab esitlusi (koordineeri vad A. Veispak ja I. Seppo ) 16.00 – 17.30 | Autasustamine : Võitjate väljakuulutamine ja auhindade jagamine ( juhib žürii esimees või -naine ning koordineerivad A. Veispak ja I. Seppo ) 17.30 | Häkatoni lõpp : Tänusõnad ja ü rituse ametlik lõpetamine (Moder eerivad A. Veispak ja I. Seppo). T ulemuste tutvustamine, žürii roll ja autasustamine Häkatonil osalevad meeskonnad esitavad ürituse viimases osas oma lahendust, mille funktsionaalsust, rakenduslikkust ning AI isemõtlemise ja enesearendusvõime potentsiaali hindab koostöös tellijaga moodustatud žürii. Parimad tiimid premeeritakse vahetult ürituse lõpus rahaliste auhindade ning diplomite ja sümboolsete meene te ga. Rahalised auhinnad tulevad osalemistasude baasil moodustuvast auhinnafondist. Tulemuste tutvustamine : Pärast intensiivset häkatoni perioodi saavad kõik osalevad meeskonnad võimaluse esitleda oma projekte ehk Iga meeskond saab 10-15 minutit, et tutvustada oma lahendust, demonstreerida selle toimimist ja selgitada, kuidas see vastab esitatud väljakutsele. Esitlused toimuvad suurel ekraanil, et kõik osalejad ja žürii liikmed saaksid neid selgelt näha. Lisaks on ette nähtud küsimuste ja vastuste voor, kus žürii ja publik saavad esitada täpsustavaid küsimusi. Žürii roll : Koostöös hankijaga moodustatud žürii koosneb kaitsevaldkonna ekspertidest, akadeemikutest, AI ja kaitsetööstuse esindajatest. Nende ülesanne on hinnata mees-kondade esitlusi mitme kriteeriumi alusel, sealhulgas innovatsioon, tehniline teostus, praktilisus ja potentsiaalne mõju. Žürii liikmed annavad igale meeskonnale tagasisidet, tunnustades tugevusi ja pakkudes soovitusi edasiseks arendamiseks. Žürii arutelud ja hindamised toimuvad eraldi ruumis, et tagada objektiivne ja põhjalik hindamine. Autasustamine : Pärast žürii hindamist ja punktide kokkuarvamist kuulutatakse välja võitjad. Autasustamine toimub meeldejääval tseremoonial, kus tunnustatakse parimaid meeskondi erinevates kategooriates, nagu funktsionaalsus, rakenduslikkus ning AI ise - mõtlemise ja enesearendusvõime potentsiaal. Eripreemiaid või äramärkimist võidakse kaaluda ka parima tehniline lahenduse, kõige innovaatilisema idee ja suurim potentsiaalne mõju kategooriates. Võitjatele antakse rahalised auhinnad ning eri - preemiad, mis võivad hõlmata mentorlusprogramme, inkubatsioonivõimalusi ja muid toetusi, mis aitavad neil oma ideid edasi arendada. Kõik osalejad saavad tänukirjad ja meened, et tunnustada nende panust ja osalust häkatonis. Esinejate, mentorite, moderaatorite ja osalejate valiku põhjendus E sinejate, mentorite ja moderaatorite rollid ja valik H äkatoni kaastakse esinejate, mentorite ja moderaatoritna mitmekesise ja asjakohase taustaga organisatsioonidest valides konkreetsetesse rollidesse oma ala l suurte kogemustega spetsialistid . Kinnituse sellele leiab nii korraldusmeeskonna kooseisust (vt p. 1.1. kui ka nende lisatud elulookirjeldustest). Lisaks kaastakse mentoriteks vähemalt 20 AI ja/või kaitsetööstuse (rahvusvahelist) eksperti . EBSi poolelt liituvad võimalike mentoritena (hankija nõusolekul) Jarmo Tuisk, Olav Aarna, Shahab Anbarjafari ja Lauri Haav (Kood Jõhvi) ning ülejäänud leitakse Indrek Seppo jt projektimeeskonna võtme liikmete võrgustikust ja/või hankija soovituste alusel. Mentorid aitavad ja suunavad tiime kogu häkatoni vältel rotatsiooni korras, toetudes oma praktilistele kogemustele kaitse - valdkonnas, tehisintellekti ja infotehnoloogia valdkondades. Žüriiliikmeteks ja mentoriteks valitakse tunnustatud eksperdid ja mainekate sõjaväe - akadeemiate, NATO institutsioonide (nt CCDCOE), mõtte - koja, inseneriteaduskondade, kõrgkoolide ja Eesti Kaitseministeeriumi ning Kaitseliidu esindajad. Žüriiliikmed ja mentorid võivad olla kõrgemad sõjaväelased, kaitseinnovatsiooni juhid ja tehisintellekti eksperdid NATO-st, kaitsevaldkonna uurimisasutustest ning sõjaväe - akadeemiatest. Samuti kaasame tehnilisi eksperte, nagu ML-insenerid, arvutinägemise ja küberjulgeoleku spetsialistid, ning poliitika- ja eetikaeksperte, kellel on kaitsetehnoloogia reguleerimise ja A I eetika kogemus. Innovatsiooni ja strateegia valdkonnas osalevad kaitse - tehnoloogia idufirmade juhid, kaitseinnovatsiooni konsultandid ja sõjaväe tehnoloogia - strateegid. Lisaks tagame tugeva esindatuse kaitsetööstuse ettevõtetest, inseneriteaduskondadest ja tsiviilsektori tehnoloogiaettevõtetest, et luua sünergiat ja edendada koostööd militaar- ja tsiviilmaailma vahel. Osalejate valik Üritusele oodatakse kuni 100 osalejat nii tsiviil- kui kaitse valdkonnast, sealhulgas üli - koolide tudengid, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad. Osalejad peavad olema vähemalt 18-aastased ning tiimid moodustatakse kuni kaheksaliikmelistena. Meeskondade registreeri - mine lõpeb 30 päeva enne ürituse toimumist. Osalemistasu on 300 eurot meeskonna kohta ning sellest moodustub rahalise auhinnafondi põhiosa. Läheneme asjakohastele tööstusettevõtetele, alates suurtest kontsernidest (nt Thales, Indra, BAE Systems, Rheinmetall, Saab, Patria, RUAG, Baykar) kuni väiksemate, kuid tipp - tasemel arendajateni (nt Milrem Robotics, Adarga, Hydra). Eestis on erilist huvi oodata Defence Estonia Clusteri liikmetelt ja Eesti Kaitsetööstuse ja Kosmose Assotsiatsioonilt. Kaasame ka tsiviilsektori ettevõtteid, et vähendada lõhet militaar- ja tsiviilmaailma vahel. Häkaton on samuti võrgustumisüritus, kus loodud sünergiad võivad viia viljakate koos - töödeni. EBS-l on tugevad sidemed võtmetähtsusega Eesti ettevõtetega, nagu Bölt, ning plaanime pöörduda ka Veriffi, Starship Technologies ja MindTitan’i poole. Kõigil eelmainitud institutsioonidel on võimalus üritusel osaleda. Lisaks plaanime kaasata inseneriteaduskondi Eestis (Tartu Ülikool, TalTech) ja välismaal (nt ETH Zurich, Imperial College London) ning inseneriüliõpilaste ühendusi. Võttes arvesse NATO vägede kohalolekut Eestis, mis suureneb eelseisvate õppuste SIIL ja Kevadtorm ajal, pöördume ka Suurbritannia ja Prantsuse armee poole, et kutsuda osalejaid nende drooni- ja küber - võimekuse üksustest. Tagame ka tugeva esindatuse Eesti kaitsetööstuse ettevõtetest, sealhulgas Milrem Robotics, DefSecIntel Solutions, Threod Systems ja SensusQ. Kõik häkatoni osalejad, projektijuht, moderaatorid, mentorid ja korraldustiimi liikmed läbivad enne üritust taustakontrolli. Selleks kogutakse osalejatelt registreerimise käigus vajalikud andmed, mida edastatakse tellijale vastavalt seadusest tulenevatele nõuetele. Häkatoni ajal teeme professionaalseid fotosid, mis edastatakse tellijale viie tööpäeva jooksul pärast ürituse lõppu. Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast häkatoni avaldame populaarteadusliku artikli, mis tutvustab sündmusel loodud lahendusi ja kogemuslugusid kaitsevaldkonna väljaandes. Professionaalsete fotode tegemiseks on eelarves ette nähtud fotograafi teenuse sisse ostmine. Toitlustajate p akutav ad menüü d Hommiku- ja lõunasöök organiseeritakse kohapeal EBSi ruumides ning selle pakkujaks on ülikoolilinnakus opereeriv Mervir OÜ, kellel on pikaajaline kogemus hea hinna ja kvaliteedi suhtega tervislike menüüde koostamisel n ii EBSi enda kui ka tema külalis tele . Toitlustus ning kohvi, tee, vee, karastusjookide, energiajookide ja suupistete pakkumise on kogu sündmuse vältel osalejatele tasuta ning selle kulud kaetakse vastavalt kokkuleppele tellijaga riigihanke toetusest. Täpsem info rmatsioon planeeritud tervislikest buffet stiilis hommiku - ja lõunasöögi pakkum u se sisust (sh menüüst , mis arvestab ka taimetoitlastega) on lisatud Lisa dokumentide kausta . Vastavalt ü rituse eelduslik ule päevakava le on o salejate ning mentorite ( tänu ) õhtusöö gid planeeritud majaväliste üritustena – tänuõhtusöök mentoritele jt võtmeisikutele restorani s Elevant ning osalejate , mentorite ja korraldajate ühine õhtustamine kõigile Põhjala Tap Room -is . Lisaks tellitakse häkatonil osalejatele ühel õhul pizzat Kaja ja La Prima pitzzeria - test, mille menüüdega on võimalik tutvuda siin ja siin ) . Samuti on EBS ruumes soovi korral ööpäevaringselt võimalik soetada tähendavalt nii soolaseid kui ka magusaid suupisteid ning suuremat valikut karastusjooke (mida pakub iseteeni nduspunktis GoBox ) ning erinevat tüüpi kohvi jooke ( mida p akub mikroturul Coffee Address ) . Muu asjakoha ne informatsioon Ruumid Häkaton viiakse läbi ühises füüsilises ruumis või valitud rühmatöö ruumides Tallinna kesk - linnas EBSi moodsas ülikoolilinnakus aadressil A. Lauteri 3, mis on varustatud kõigi tänapäevaste esitlustehniliste vahenditega, ventilatsiooni ja konditsioneeriga. Osalejate käsutuses on seejuures nii konverentsisaal (Foto 1), mis mahutab kuni 147 inimest ning sealsamas kõrval olevad viis grupitöö ruumi (Foto 2) ning lõõgastumiseks ning aruteludeks vabamas õhkkonnas mõeldud ning diivanitega möbleeritud nn lounge ala vaatega Tallinna linnale (Foto 3). -7620 0 0 0 Foto 1. Konverentsisaal -8145 -510 0 0 Foto 2. Grupitöö ruumid -8145 51 0 0 Foto 3. Lounge 7.2. V õimalik sponsorlus Kavatseme vajadusel ja võimalusel kaaluda ( hankijaga eelnevalt kooskõlastatult potentsiaalsete ) sponsorite kaasamist , et suurendada ürituse rahastamisvõimekust nii osa - lejate seast kui ka väljas t poolt. Osalejate jaoks seisneb üldine väärtuspakkumine nende võimaluses kohtuda parimate ja uuendusmeelseimate NATO praktikute ja teadlastega, samuti luua sünergiat valdkonna juhtfiguuridega. Kõik osalejad on oodatud jagama ja arendama uusi ideid, ning kindlasti leiavad need, kellel on ressursse panustamiseks, ka huvi seda teha. Üheks potentsiaalseks sponsoriks on Eesti Kaitsetööstuse ja Kosmose Assotsiatsioon. Tõenäolised koostööpartnerid on ka Defence Estonia Clusteri ettevõtted. EBS kavatseb pöörduda oma laiaulatusliku vilistlasvõrgustiku poole, et leida potentsiaalseid sponsoreid. Nende seas on näiteks Bolt ja teised IT-ettevõtted. Eesti tsiviil - ettevõtted on huvitatud oma osaluse esiletoomisest rahvusliku kaitse ja tehnoloogia - arenduse esirinnas. Eeldatavalt on osalejatel võimalik katta oma reisi- ja majutuskulud vähemalt osaliselt ise. Lisanduv sponsorlus võimaldaks katta kulud nende osalejate jaoks, kes seda ise teha ei saa või kes reisivad kaugelt, samuti suurendada auhinnafondi ja pakkuda ürituse jooksul paremaid teenuseid. Valdkonna sisuga kurssi viimine Pakkuja sooviks on korraldada väga kõrgel professionaalsel tasemel häkaton, mis toob kokku erinevad osapooled, et leida kaitsevaldkonna väljakutsetele lahendusi, tugevdades seeläbi riigi kaitsevõimet ja innovatsioonivõimekust. Häkatoni läbiviimise asukoht, tehniline lahendus ja kogemustega meeskond (sh tugimeeskonna kohalolek) tagavad sündmuse professionaalse ettevalmistuse ning sujuva ja tulemusliku elluviimise. Me eskonda võte - liikmed on kõik õppimisvõimalused ja valmis looma selleks suhtluskanali Hankija esindaja - tega . Lisa 1 Eelarve Kuluühik Ühikud Ühiku hind Kulu kokku Kohalik transport 5 24,00 120 Rahvusvaheline transport 5 500,00 2500 Majutus 24 75,00 1800 Hommiku- ja lõunasöögid + kohvi/tee ja vesi 375 19,60 7348 Õhtusöögid 150 35,00 5250 Pizzad ja karastusjoogid 50 15,00 750 Ruumide rent 3 1060,00 3180 IT (kaabliühendused, 2TB salvestusruum + 72 h tehnilist tuge) 3009 Organiseerimiskulud (värbamine, kommunikatsioon jne) 2 1000,00 2000 Moderaatorid 2 1000,00 2000 Mentorid 20 500,00 10000 Töötubade esinejad 4 646,60 2586 Fotograaf 1 1250,00 1250 Projektijuhtimine (10%) 4179 Ettearvamatud kulud (5% kõigest peale projektijuhtimise) 2027 Üldkulu (25%) 12000 KOKKU 60000 Lisa 2. Riskihaldusplaan Risk Tõe-näosus Tõsidus-aste Mitigatsioon Mentoreid ei suudeta piisaval hulgal leida Keskmine Kõrge Alustada mentorite otsingut varakult ja kasutada erinevaid kanaleid (ülikoolid, ettevõtted, eriala võrgustikud). Pakkuda mentoritele motiveerivaid hüvesid (sh otseste kulude katmine transpordi, öömaja näol ning korraldada neile meeldejääv tänu-õhtusöök). Luua varunimekiri võimalikest mentoritest, keda saab vajadusel kaasata. Mentorid leitakse aga mõned neist tühistavad viimasel hetkel Keskmine Madal Kinnitada mentorite osalemine kirjalikult ja saata meeldetuletusi enne üritust. Hoida varunimekirja mentoritest, kes on valmis lühikese etteteatamisega osalema. Pakkuda virtuaalset osalemisvõimalust, et vähendada füüsilise kohaloleku vajadust. Osalejaid ei suudeta leida hankes soovitud koguses Keskmine Kõrge Alustada osalejate värbamist varakult ja kasutada erinevaid turunduskanaleid (sotsiaalmeedia, ülikoolid, ettevõtted). Pakkuda osalejatele motiveerivaid stiimuleid, nagu rahaline peaauhind ning võimalus oma erialast võrgusikku laiendada. Luua koostöövõrgustik teiste organisatsioonidega, et laiendada osalejate baasi. Maja tabab häkatoni toimumise ajal elektrikatkestus Madal Kõrge Koostada plaan, kuidas jätkata tööd elektrikatkestuse korral (näiteks kasutada akutoitega seadmeid ning probleemi jätkumisel kolida ümber mõnda lähikonnas asuva hotelli ruumesse). Teavitada osalejaid ja personali elektrikatkestuse korral järgmistest sammudest. Maja valvelauas on ööpäevaringselt valvur, kes saab operatiivselt väiksemaid probleeme lahendada ja suurematest teavitada. Osalejate hulgas tuvastatakse või kahtlustatakse riikide esindajaid, kes ei tohiks osaleda Madal Kõrge Kontrollida osalejate tausta ja riiklikku kuuluvust registreerimisprotsessi käigus. Luua selged reeglid ja juhised osalejate sobivuse kohta ning teavitada neid eelnevalt. Koostada plaan, kuidas käituda, kui tuvastatakse sobimatu osaleja (näiteks eemaldamine ürituselt). Häkatoni IT-infrastruktuuri tabab häkatoni ajal vaenulik küberrünnak Madal Kõrge Tagada IT-infrastruktuuri turvalisus, kasutades uusimaid turvameetmeid ja -tarkvara. Luua varukoopiad kõigist olulistest andmetest ja süsteemidest. Koostada plaan, kuidas reageerida küberrünnaku korral (näiteks teavitada osalejaid ja personali, taastada süsteemid varukoopiatest). Toitlustus ei vasta osalejate ootustele Keskmine Madal Küsida osalejatelt eelnevalt toitumiseelistusi ja -piiranguid. Valida toitlustuspartner, kellel on hea maine ja kogemus sarnaste ürituste toitlustamisel EBSi ruumes. Luua plaan, kuidas lahendada toitlustusega seotud probleemid kohapeal (sh kvaliteedikontroll). Reputatsiooni - riskid osalejate rahulolematuse tõttu Madal Keskmine Koguda osalejate tagasisidet reaalajas. Tagada EBSi personali kohapealne olemasolu probleemide lahendamiseks. Luua protokoll probleemide lahendamiseks. EBSis on varasemal kogemusel põhinev kompetents selliste ürituste korraldamisel. Turvalisusriskid riigikaitselise taustaga osalejate või teabega Madal Kõrge Vastav eelnev planeerimine koostöös tellijaga. Kontrollitakse osalejate tausta. Osalejaid teavitatakse turvaprotokollidest. Andmeturbe rikkumine häkatoni ajal Madal Keskmine Rakendada turvalist infrastruktuuri ja andmehaldusprotsessi. Koolitada osalejaid ja personali andmeturbe osas. Täpne riskitõsidus oleneb, millega meeskonnad tegelevad; meeskondade taust on aga ette teada ja võimaldab planeerimist. Eeltreenitud AI mudelid võivad olla kallutatud Madal Madal Kõik masinõppe mudelid on mingis mõttes kallutatud; see on teema, mida mentorid ja ettekandjad saavad meelde tuletada