Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. amääruse nr 195 „I ja II kaitsekategoorianakaitse alla võetavate liikide loetelu“ muutmine

Ministeeriumid 20.03.2025 nr 1-4/25/1387 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu muutmine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Kadri Alasi, 626 2882 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  05.03.2025 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea 2025 nr Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse “Looduskaitseseaduse“ § 10 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruses nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ (RT I 2004, 44, 313) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 täiendatakse punktidega 71 ja 81 järgmises sõnastuses: „71) Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina); 81) Sale tanukeel (Hemipilia cucullata);“. Kristen Michal Peaminister Yoko Alender Kliimaminister Keit Kasemets Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 3 alusel võtab liigid I või II kaitsekategooria kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega. Eelnõu koostamisel on võetud aluseks MTÜ Käoraamat ettepanek hiljuti leitud orhideeliikide leeder-sõrmkäpp ja sale tanukeel kaitse alla võtmiseks Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri Alasi (tel 626 2882, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Džein Aunre (tel 626 0738, [email protected]), eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (aili.sandre@ just.ee). 2. Määruse eelnõu sisu ja eesmärk Vastavalt looduskaitseseaduse § 46 lõigetele 1 ja 2 arvatakse I kaitsekategooriasse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. Eelnõu eesmärk on lisada I kaitsekategooria liikide hulka kaks hiljuti leitud orhideeliiki. Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina) kasvas Saaremaal Austlas veel 1901. aastal, kuid seejärel taimi sealt ei leitud. 1936. aastal võeti liik esimese looduskaitseseaduse alusel ka kaitse alla, kuigi teadaolev liigi leiukoht oli tegelikult juba hävinud. 1989. aastal introdutseeriti Ahvenamaalt Saaremaale 27 taime. 1994. aastal kanti leeder-sõrmkäpp kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel I kaitsekategooriasse. Sajandivahetuseks olid järel viimased vegetatiivsed taimed. 2004. aastal, kui kehtestati uus looduskaitseseadus ja korrastati ka kaitsealuste liikide nimekirja, oli leeder-sõrmkäpp taas hävinuks kuulutatud ning ta eemaldati kaitsealuste liikide nimekirjast. 2021. aastal leiti leeder-sõrmkäpa populatsioon Saaremaal Mullutu-Loode looduskaitseala (KLO1000739) Parila sihtkaitsevööndis (KLO1101955). Järgmisel aastal loendati selles leiukohas 1054 õitsvat taime. Viimasel kahel aastal on taimede arv olnud väiksem. Mõju on ilmselt avaldanud põuased kevaded koos hiliste külmadega. Eesti leiukoht on ainus Läänemere idakaldal. Mandri-Soomes on leiukohad hävinud, taimi võib leida Turu saarestikus ja Ahvenamaal. Esinduslikumalt leidub leeder-sõrmkäppa Ojamaal (Gotland) ja Ölandil. Eesti populatsioon on väga eriline, sest koosneb eranditult kollaste õitega taimedest. Analoogne olukord on veel Norras, kus leidub samuti vaid kollase õiega taimi. Kogu liigiareaali silmas pidades on tegemist erakordse nähtusega. Sale tanukeel (Hemipilia cucullata) leiti esmakordselt Eestis 2024. aastal Valgamaalt Koiva- Mustjõe maastikukaitseala (KLO1000308) Koiva konnu sihtkaitsevööndist (KLO1101074). Kaardistamise käigus loendati kokku 292 õitsvat taime. Sale tanukeel on Aasia päritolu liik, kelle levila läänepiir ulatub Euroopani. Tegemist on üliharuldase liigiga Euroopa Liidus. Tanukeelt leidub enim Leedu idapoolses osas, aga hajusalt ja vähesel määral. Veel leidub seda liiki ühes kohas Kirde-Poolas, Augustowi lähistel kitsal alal ja Lätis kolmes kohas. Määruse eesmärk on tagada nende liikide säilimine Eestis sh nende erilisuse ja kaitsevajaduse rõhutamine. Mõlema liigi leiukohad asuvad kaitseala sihtkaitsevööndis, mille kaitse-režiim üldiselt tagab ka nende liikide kaitse. Samas on neile ohuks taimede korjamine ja väljakaevamine, mida ei ole võimalik mittekaitsealuste taimede korral reguleerida ega keelata, aga mille tulemusena võivad sellised, vaid ühe leiukohaga liigid Eestis kergesti hävida. Selline oht on väga tõenäoline, kuna taimekollektsionääridel on suur huvi üliharuldaste taimede, eriti orhideede osas. Kui rahvusvahelist, Euroopa Liidu välist kaubandust saab reguleerida CITES (ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon) reeglitele tuginedes, siis Euroopa Liidu piires ei ole ka CITES reeglite kohaselt nende taimede ühest liikmesriigist teise viimisel võimalust seda piirata või kontrollida. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse koostamisel on arvestatud vastavust Euroopa Ühenduse õigusele, eelkõige EÜ nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 338/97, 9. detsember 1996, looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel 4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse vastuvõtmine võimaldab tõhusamalt tagada nende liikide kaitset, tagades optimaalsed meetmed vastavalt liigi ohustatusele. Samuti aitab kaitse all võtmine paremini korraldada ja rahastada vajalikke liigikaitsetöid. Eelnõu kohaselt planeeritud muudatused viivad kaitsealuste liikide loetelu vastavusse nende kahe liigi reaalse seisundiga looduses. Kõik teised Eesti orhidee liigid on kaitse all. Eeldatavasti tekitab eriliste liikide kaitse alla võtmise protsess ka tähelepanu ja on seega positiivse mõjuga loodus- ja liigikaitsele laiemalt. Looduskaitseseaduse paragrahvi 48 lõike 1 kohaselt tuleb I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate kasvukohtade kaitse tagada kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega. Kuna mõlema liigi ainus teadaolev leiukoht asub kaitseala sihtkaitsevööndis, mille kaitse-režiim tagab ka nende liikide kaitse, siis on seadusest tulenev nõue täidetud ja seega ei ole määruse rakendamiseks vajalik teha täiendavaid kulutusi. Kõik olemasolevad kasvukohad asuvad riigi maal, mistõttu ei mõjuta määruse jõustumine ka eramaa omanikke. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude elektroonilise infosüsteemi EIS kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0297 - Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.04.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2ac22f81-8ca5-4a9d-b299-20de01d60b31 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2ac22f81-8ca5-4a9d-b299-20de01d60b31?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main