Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise II taotlusvooru tingimused ja kord

Välisministeerium Sotsiaalministeerium Meie 19.03.2025 nr 1.1-10.1/1416-1 Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kultuuriministeerium Kliimaministeerium Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise II taotlusvooru tingimused ja kord Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigihalduse ministri määruse „Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume arvamus eelnõu kohta esitada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu lisa 1; 3) määruse eelnõu lisa 2; 4) määruse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Riigi Kinnisvara AS Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Linnade ja Valdade Liit Lennart Lepik 5885 1408 [email protected] 2  EELNÕU MÄÄRUS 19.03.2025 Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise II taotlusvooru tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2025–2028“ kohase meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus, kultuuriväärtusega hoonete alameede” rakendamiseks aastatel 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord. (2) Toetuse andmise eesmärk on ehitismälestise või ajaloomälestisena kaitse all olevasse või muinsuskaitsealal asuvasse avaliku sektori hoonesse (edaspidi kultuuriväärtusega hoone) tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ja taastuvenergia kasutuse edendamine. (3) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL) artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses, kohaldatakse abi andmisel nimetatud otsuses sätestatut. (4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. § 2. Meetme rakendaja (1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). 2. peatükk Toetuse andmise alused § 3. Toetatavad tegevused (1) Meetme raames toetatakse kultuuriväärtusega hoones tehtavaid kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ja energiasäästu suurendavaid ning taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi energiatõhususe tööd). (2) Energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritakse kultuuriväärtusega hooneid, millel on väärtuslikud detailid, tarindid või viimistlus, mis ei võimalda hoone energiatõhususe parandamisel rakendada tavapäraseid meetmeid. (3) Kultuuriväärtusega hoone või selle kasutusiga ületava hoonestusõiguse omanik peab olema: 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritud asutus; 2) äriühing, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritud asutusele; 3) sihtasutus, mille kõik asutajad on registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (4) Kultuuriväärtusega hoone vähemalt 50 protsenti köetavat pinda peab vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kasutama: 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritud asutus; 2) äriühing, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritud asutusele; 3) sihtasutus, mille kõik asutajad on registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (5) Kui kultuuriväärtusega hoonet kasutab mitu lõikes 4 nimetatud asutust või isikut, siis nende kasutatavad pinnad summeeritakse. (6) Energiatõhususe tööde tegemisel rakendatakse ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiamärgise vormi osaks olevaid energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel paranema vähemalt 20 protsenti. (7) Hoones, mida pärast projekti elluviimist kasutavad lõikes 4 nimetatud kasutajad tervikuna, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetava pinna ulatuses. Hoones, mida pärast projekti elluviimist lõikes 4 nimetatud kasutajad kasutavad osaliselt, on kulud abikõlblikud vastavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. (8) Hoones, hoone osas või sellele vastavas osas, mida pärast projekti elluviimist lõikes 4 nimetatud kasutajad ei kasuta, energiatõhususe töid ei toetata. (9) Meetmest ei toetata projekte, mille: 1) ainus eesmärk on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt; 2) elluviimise tulemusel kasvuhoonegaaside prognoositav heide suureneb; 3) elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone kogu köetavast pinnast planeeritakse kasutada viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates aasta keskmisena vähem kui 90 protsenti; 4) tulemusena ei ole rekonstrueeritud hoones tagatud hoone kasutusotstarvet arvestav nõuetele vastav sisekliima. § 4. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud abikõlblikud kulud ja esitatakse lõpparuanne. (2) Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise tähtpäev ja lõpp hilisem kui kolm aastat pärast taotluse esitamise tähtpäeva. (3) RTK võib erandkorras pikendada projekti elluviimise perioodi kuni 12 kuud üle lõikes 2 sätestatud tähtpäeva, kuid mitte hilisemaks, kui kaks kuud enne atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud enampakkumisel saadud tulu kasutamise perioodi lõppu, kui projekti kestust on vaja pikendada toetuse saajast mitteoleneval põhjusel, sealhulgas ettenägematu kultuuriväärtusliku leiu või väärtusliku tarindiosa restaureerimisega lisandunud aja tõttu. § 5. Abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse üksnes nendeks taotleja tehtud abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks ning hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus nimetatud ja Muinsuskaitseameti heaks kiidetud energiatõhususe tööde tegemiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. (2) Projekti mitteabikõlblikud ja projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. (3) Energiatõhususe tööde puhul on abikõlblikud järgmised kulud: 1) soojustamise kulu; 2) piirdetarindite õhupidavuse parandamisega seotud kulu; 3) avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise ja õhupidavuse parandamise kulu; 4) küttesüsteemide, soojusvarustuse ja sooja tarbevee süsteemide uuendamise kulu; 5) ventilatsioonisüsteemide ehitamise ja uuendamise kulu; 6) jahutussüsteemide paigaldamise ja uuendamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; 7) taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega seonduv kulu; 8) päikesekaitse lahenduste kulu; 9) valgustuse uuendamise kulu; 10) hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise, asendamise ja taastamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks ning soojustuse või tuuletõkke paigaldamiseks; 11) punktides 1–10 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate tööde kulud, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuete tagamisega seotud kulud, kui need sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete paketis; 12) punktides 1–10 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, ehitustöödeaegse omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulud, tehnosüsteemide seadistamise kulud ning muinsuskaitselise järelevalve kulud ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulud; 13) hoone toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud ning hoone kaugküttevõrguga ja -jahutusvõrguga liitumisega kaasneva töö kulu kinnistu piirides, kui liitumise vajadus tuleneb valitud energiatõhususe paketist. (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse, maksete ja muu taolisega; 3) amortisatsioonikulu; 4) kulu projekti tegevusele, mis on viimase kolme aasta jooksul riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud; 5) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 6) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada; 7) riigilõiv; 8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu; 9) hoone energiaauditi kulu. § 6. Taotlusvooru rahaline maht ja toetuse suurus (1) Toetuse maksimaalne suurus on 800 eurot abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 500 000 eurot toetatava projekti kohta. (2) Projekti abikõlblikud kulud, mis ületavad toetuse suuruse, mitteabikõlblikud kulud ja projekti võimaliku kallinemise kulud kannab taotleja. (3) Toetuse taotleja poolne finantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutamise finantsilise jätkusuutlikkuse. (4) Toetuse maksimaalne summa sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. (5) Taotlusvooru rahalise mahu ja RTK halduskulude mahu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 3. peatükk Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded § 7. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla § 3 lõikes 3 nimetatud isik. (2) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud. § 8. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud ning taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga; 2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 4 sätestatud perioodil; 3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ning seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega; 4) taotlusest peab selguma projekti kulude abikõlblikkus; 5) taotlusest peab selguma hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, sealhulgas selle köetava pinna ruutmeetrite arv, mis taotluse esitamise ajal on § 3 lõikes 4 nimetatud kasutajate kasutuses ja mis projekti elluviimise järel on kavandatud anda § 3 lõikes 4 nimetatud kasutajate kasutusse; 6) taotlus peab sisaldama informatsiooni projekti teostamise tulemusel saavutatava aastase summaarse energiasäästu, kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise ja taastuvenergia tootmise kohta. (2) Taotlusele lisatakse järgmised kinnitused ja dokumendid: 1) kinnitus mitteabikõlblike kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta; 2) hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne; 3) projekti elluviimise ja toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava; 4) kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus, mille kehtivuse tähtaeg on vähemalt viis aastat alates projekti lõppemisest, välja arvatud juhul, kui info on kättesaadav riiklikust registrist; 5) rekonstrueeritava hoone ja hoonealuse kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute loetelu koos andmetega kasutaja ja lepingu tähtaja kohta; 6) kinnitus, et hoone köetavast pinnast kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähemalt 90 protsenti; 7) kinnitus, et projekti teostamiseks või projekti üksikuteks tegevusteks ei ole antud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu ega välisabi vahenditest taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul. (3) RTK-l on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. § 9. Hoone energiaauditile esitatavad nõuded (1) Energiaaudit peab vastama lisas 1 sätestatud nõuetele. (2) Taotleja võib esitada ka ainult ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruse, millega kehtestatakse elamu energiaauditile esitatavad nõuded, kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses energiaauditile esitatavaid nõudeid, võttes arvesse hoone tegelikku kasutusotstarvet. (3) Energiaauditi koostab energiaaudiitor, kellel on asjaomane kehtiv kutse. Täpsustatud nõuded energiaaudiitorile on sätestatud lisas 1. (4) Energiaaudit sisaldab vähemalt järgmist: 1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel; 2) hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv; 3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega; 4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvu määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D-pildid) tüüpilisel kasutusel; 5) hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulise tegemise korral, mille aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed; 6) projekti elluviimise tulemusel hoone energiatarbimise muutumisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise prognoos. (5) Energiaauditile lisatakse Muinsuskaitseameti või muinsuskaitseseaduse § 77 alusel haldusülesannet täitma volitatud kohaliku omavalitsuse üksuse kirjalik heakskiit energiatõhususe töödele, millele toetust taotletakse. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 10. Taotluse esitamine (1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid RTK-le elektroonilises taotluste esitamise keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). (2) Taotlusvooru koos taotluse esitamise tähtpäevaga kuulutab välja RTK. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse vähemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva RTK veebilehel. (3) Taotlus esitatakse RTK-le hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlust menetlusse ei võeta. § 11. Taotluse menetlemine Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) taotluse hindamine; 3) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. § 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Taotleja peab vastama §-s 7 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus vastab nõuetele, kui: 1) taotlus on esitatud määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks; 3) taotletud toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta ei ületa § 6 lõikes 1 sätestatud maksimaalset toetuse suurust; 4) taotluses sisalduva projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt § 4 lõikes 2 sätestatud tähtajal; 5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud vajalik taotleja finantseering ja on esitatud kinnitus nende vahendite olemasolu kohta. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele; 5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole avatud. (4) Kui RTK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral ja taotluses puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral teeb RTK taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt § 16 lõikes 2 sätestatule. (6) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel ning hindamisel võib kaasata täiendavalt eksperte. § 13. Taotluse hindamine (1) RTK moodustab taotluste hindamiseks vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni, mille koosseisu kaasatakse vähemalt üks Muinsuskaitseameti pädev ametnik. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda taotluste menetlemisega otseselt seotud isik, kes kontrollib taotlusi või nõustab taotlejaid. Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga ja avalikustatakse RTK veebilehel hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval. (2) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. Hindamiskriteeriumide eest antavad punktid ümardatakse täpsusastmega kaks kohta pärast koma ja liidetakse kokku. (3) Hindamise tulemusena reastatakse taotlused punktide kogusummade põhjal pingeritta, mille alusel teeb RTK taotluse rahuldamise otsuse. Kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahuldada kõik vastavaks tunnistatud taotlused, siis nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ei hinnata, pingerida ei moodustata ja rahuldatakse kõik vastavaks tunnistatud taotlused. § 14. Taotluse rahuldamine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 120 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. (2) RTK teeb taotluse rahuldamise otsused § 13 lõike 3 kohaselt koostatud pingerea alusel, arvestades lõikes 3 nimetatud piirangut, eelistades võrdsete punktide arvuga taotluste korral taotlust, millega kaasneb absoluutväärtuses suurem hoonesse tarnitud energia vähenemine rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. (3) Kui taotleja on esitanud taotlused rohkem kui kahele ühes ja samas omavalitsuse üksuses asuvale projektile, võib taotluse rahuldamise otsuse teha neist kuni kahele taotlusele. (4) Kui pärast lõigetes 2 ja 3 nimetatud alustel tehtud taotluste rahuldamise otsuseid tekib toetuse jääk, jätkatakse taotluste rahuldamise otsuste tegemist ilma lõikes 3 nimetatud piirangut arvestamata. (5) Kui lõike 2 või 4 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on RTK- l õigus pidada taotlejaga, kelle taotlust on võimalik rahuldada vaid osaliselt, läbirääkimisi taotletava summa vähendamise üle. (6) Ühele üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi eelneva kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada komisjoni määruse (EL) 2023/2832 artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. (7) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2832 artiklis 5 sätestatud abi kumuleerimisreegleid. (8) Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on komisjoni määruse (EL) 2023/2832 artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 15. Taotluse rahuldamise otsus (1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija, otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti abikõlblik kogumaksumus ja toetuse maksimaalne summa; 5) projekti elluviimise periood; 6) otsuse vaidlustamise kord; 7) teave, kui see on asjakohane, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, näidates ära ühtlasi viite vastavale Euroopa Komisjoni õigusaktile ja sättele; 8) muud tingimused, mis on vajalikud projekti abikõlblikeks tegevusteks, aruandluseks ja järelevalve teostamiseks. (2) RTK esitab taotluse rahuldamise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna kaudu. § 16. Taotluse rahuldamata jätmise otsus (1) RTK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud teadvalt valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet; 3) paragrahvi 14 lõikes 5 nimetatud taotleja ei ole nõus taotletava summa vähendamisega. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (3) RTK edastab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna kaudu. § 17. Toetuse väljamaksmise tingimused (1) Toetuse maksmise eelduseks on §-s 15 nimetatud taotluse rahuldamise otsus ja §-s 5 sätestatud kulude abikõlblikkus. Kulu on toetuse maksmiseks abikõlblik, kui selle tekkimine on tõendatud. (2) Toetus makstakse välja järgmistel tingimustel: 1) toetuse saaja esitab projektiga seotud kulude tekkimisel maksetaotluse koos toetatava tegevuse toimumist tõendava dokumendiga e-toetuse keskkonna kaudu mitte sagedamini kui kord kuus; 2) toetatava tegevuse toimumine ja tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnitusega; 3) tegelik kulu on tekkinud täies ulatuses projekti elluviimise perioodil. (3) RTK kontrollib maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates. Kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib RTK pikendada maksetaotluse menetlemise tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või dokumentide või teabe esitamiseks antud aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (4) RTK-l on õigus nõuda maksetaotluse kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks täiendavaid dokumente. 5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine § 18. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas: 1) küsima riigihanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kaks võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega RTK-le koos sõlmitud lepinguga, kui hankelepingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot; 2) järgima hankijana riigihangete seaduses sätestatud korda ka juhul, kui ta ei ole avaliku sektori hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 2 tähenduses; 3) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata RTK-d; 4) olema riigihanke väljakuulutamise korral tööde tellijaks ja sõlmima hankelepingu, mis sisaldab hoone rekonstrueerimise tegevust, kahe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul, kui hankelepingu sõlmimine on viibinud temast mitteoleneval põhjusel; 5) esitama koos kuludokumentidega RTK-le hankelepingu; 6) kasutama hoonet § 3 lõikes 4 toodud viisil ja seda mitte võõrandama ilma RTK-d teavitamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates; 7) võimaldama RTK-l ja tema nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on RTK hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama RTK-le õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega; 8) võimaldama RTK-l ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal; 9) teavitama viivitamata RTK-d asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone kavandatavat ja tegelikku kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged; 10) teavitama viivitamata RTK-d, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti elluviimisega seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast; 11) eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti neid kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 12) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates ja riigiabi või vähese tähtsusega abi saamise korral kümme aastat abi saamisest arvates; 13) teavitama viivitamata RTK-d projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust; 14) esitama RTK-le tähtajaks projekti lõpparuande; 15) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtajaks. § 19. Toetusele viitamine (1) Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel on vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde teostaja; 3) valmimise tähtaeg; 4) lisainfo sõnastuses „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust”; 5) Rahandusministeeriumi ja RTK logo ning Euroopa Liidu embleem; 6) toetuse suurus. (2) Toetuse saaja teavitab avalikkust viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest projekti rahastusallikast, paigaldades avalikkusele nähtavasse kohta tahvli, millel on vähemalt projekti nimetus, lõike 1 punkti 4 sõnastuses lisainfo ja punkti 5 kohane tähistus. 6. peatükk Aruandlus § 20. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab RTK-le projekti lõpparuande hiljemalt § 4 lõikes 1 nimetatud perioodi lõpuks. (2) Lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, projekti tegelik kogumaksumus ning eesmärkide täitmine; 2) hoone kasutusluba. (3) Lõpparuande ning sellega seotud teabe ja dokumendid esitab toetuse saaja esindusõiguslik isik e-toetuse keskkonna kaudu. (4) RTK kontrollib 20 tööpäeva jooksul lõpparuande laekumisest, kas lõpparuanne on nõuetekohaselt täidetud. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RTK aruande. (5) Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RTK toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva nende kõrvaldamiseks ja kinnitab lõpparuande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. (6) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab lõpparuande tähtajaks esitamist, loetakse lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (7) Pärast projekti elluviimist esitab toetuse saaja kolme aasta jooksul üks kord aastas aruande rekonstrueeritud hoone energiatõhusust iseloomustavate järgmiste andmetega: 1) hoone aastane energia tarbimismaht; 2) hoone kasvuhoonegaaside heite (CO2 ekv) aastane maht; 3) toodetud taastuvenergia aastane maht. (8) Pärast projekti elluviimist esitab toetuse saaja viie aasta jooksul üks kord aastas aruande rekonstrueeritud hoone kasutamist iseloomustavate järgmiste andmetega: 1) köetava pinna kasutusprotsent aasta keskmisena; 2) paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud isikute poolt kasutatud köetava pinna väikseim osakaal hoone kogu köetavast pinnast. 7. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine § 21. Toetuse rahastamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse RTK algatusel või toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu esitatud sellekohase avalduse alusel. (2) RTK-l on õigus keelduda toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus: 1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise; 2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega; 3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise hiljemalt §-s 4 nimetatud kuupäeval. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab RTK üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise taotluse RTK-le esitamisest arvates. § 22. Toetuse tagasinõudmine (1) Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 1821. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta järgmistel juhtudel: 1) puudus on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega; 2) toetuse saaja on avastanud ja teavitanud RTK-d esimesel võimalusel e-toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud abikõlbmatu tegevuse kulu, ning on tagastanud toetuse kümne tööpäeva jooksul RTK-le e-toetuse keskkonna kaudu edastatud toetuse tagastamise nõusoleku saamisest arvates. (3) Kui toetuse saaja ei taga viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimist või sihtotstarbelist kasutamist taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule põhjendamatu eelise, vähendatakse toetuse summat proportsionaalselt ajaga, mille võrra on alates projekti lõpptähtpäevast vara puhul taotluse rahuldamise otsuse nõudeid rikutud. (4) Kui ühes riigihankes või ostus tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama riigihanke või ostu erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat toetuse tagasinõudmise määra. (5) Toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti abikõlblikku eelarvet, sealhulgas toetuse summat. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa. (6) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 1000 eurot, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata, välja arvatud juhul, kui tuvastatud abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ja nimetatud kuriteo toimepanemise suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud. (7) Kui toetus nõutakse tagasi täielikult, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. (8) RTK peab toetuse täieliku või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra põhjendama. (9) Toetuse tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus toetuse saaja e-posti aadressile, või vajaduse korral haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil. (10) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. (11) Kui toetuse saaja on pannud toime riigihangete seaduse rikkumise, millel on riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteo tunnused, teavitab RTK sellest Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonda.  8. peatükk Andmete esitamine ja säilitamine § 23. Andmete esitamine riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile RTK esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. Riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise korral säilitatakse abi andmist tõendavaid dokumente kümme aastat viimase abi andmisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 1 Nõuded hoone energiaauditile Lisa 2 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid  Rahandusministri määruse „Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise II taotlusvooru tingimused ja kord“ Lisa 1 Nõuded hoone energiaauditile 1. Üldist Lisa 1 rakendatakse käesoleva määruse alusel tehtavatele energiaaudititele. Lisas on kajastatud käesolevast määrusest tulenevad spetsiifilised nõuded, eritingimused, selgitused ja juhised. 2. Alusdokumendid Energiaauditi koostamisel juhindutakse käesolevas määruses ja järgmistes määrustes sätestatud nõuetest:  majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” (edaspidi MTM nr 28);  ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“;  majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“;  majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi MTM nr 58). 3. Energiaauditi koostaja pädevus Energiaauditi koostab spetsialist, kellel on järgmine kehtiv kutse:  diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (täiskutse ja hoone energiaaudiitori osakutse);  volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8. Kutse olemasolu kontrollitakse isikupõhiselt sihtasutuse Kutsekoda veebilehelt http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Kutse väljastajaks on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Energiakalkulatsioonid ja -arvutused tehakse MTM nr 58 § 292 kohase valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga. Tegemist on arvutusega, mis ei pruugi kuuluda tavapärase energiaauditi koosseisu. Vajaduse korral peab audiitor kaasama pädeva spetsialisti, kes teeb nõutud arvutused valideeritud tarkvaraga. 4. Määruse § 9 lõikes 1 sätestatud lisanõuded auditile ja nende selgitused 4.1. Hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel Enne taotluse esitamist kontrollitakse ehitusregistris olevate andmete korrektsust. Andmete olemasolu ja korrektsuse eest vastutab hoone omanik. Andmete korrektsust ja omavahelist kooskõla taotluses esitatud andmetega kontrollib RTK taotluse esitamise seisuga. Korrektsete andmete puudumise korral on õigus tunnistada taotlus nõuetele mittevastavaks. 4.2. Hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv Energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv (edaspidi ka ETA) tüüpilisel kasutusel. Energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] leidmisel lähtutakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika, sätestatud nõuetest. Hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab auditist selguma hoone lammutatava osa ulatus. ETA ja tulevane energiakasutus ning CO2 heide tuleb leida alles jääva hooneosa kohta. Hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab audit ette nägema vältimatud kaasnevad tööd, nagu näiteks alles jäävate vaheseinte soojustamine, katuse ja sokli korrastamine, vajalike avatäidete tegemine ning töödest mõjutatud tehnosüsteemide ümberprojekteerimine, - paigutamine ja -korraldamine. 4.3 Soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega Energiatõhususe tööde loeteluna käsitatakse energiatõhususe parendamise paketis nimetatud töid. Hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab olema projekteerimishanke ja ehitushanke lähteülesandeks. 4.4 Hoone energiatõhususe parendamise pakettide ETA määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D-pildid) tüüpilisel kasutusel Auditis kajastatavate pakettide arv võib olla väiksem MTM nr 28 § 6 lõike 5 punktis 3 sätestatud kolmest paketist juhul, kui auditis kajastatavate pakettide väiksem arv tuleneb taotleja ja audiitori vahelisest kokkuleppest. Pakettide arv peab olema piisav ja nende arv loogiliselt põhjendatud nii taotleja kui ka audiitori poolt. Auditisse lisatakse simulatsioonimudelist hoone 3D-pildid (kajastatud peavad olema kõik fassaadid) ja lähteandmed MTM nr 58 lisa 2 kujul ning arvutustulemused sama määruse lisa 4 kujul. Auditile lisatakse arvutusteks kasutatud valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara litsents. Energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] leidmisel lähtutakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika, sätestatud nõuetest. 4.5 Hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel Hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonides arvestatakse, et:   määruse § 9 lõike 4 punktis 5 sätestatud nõudeid rakendatakse üksnes sisendina hindamiskriteeriumides olevatele arvutustele (e-toetuse keskkonna taotlusvormile sisestatavad andmed) ning need ei ole seotud hoone energiaauditi koosseisus määratud ETA ega muude arvutustega;  hoonesse tarnitud energia esitatakse energiaauditis kilovatt-tundides;  hindamiskriteeriumide sisendiks olevad hoonesse tarnitud energia muutumise kalkulatsioonid tuuakse välja vaid selle paketi kohta, mille kohta toetuse taotlus esitatakse. Hoone viimase kolme kalendriaasta tegelike ja tõendatud keskmiste tarbimisandmete arvutamisel arvestatakse, et:  arvutuste läbiviimisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest;  kalendriaasta küttesoojuse andmed (tarnitud energia) taandatakse normaalaastale, lähtudes välisõhu kraadpäevadest;  kui viimase kolme aasta jooksul on toimunud hoones energiatarvet mõjutanud olulisi tegevusi või muutusi, võetakse aluseks vähemalt viimase täisaasta, mis kajastab olukorda pärast energiatarvet mõjutanud tegevusi ja muutusi, tegelikud ja tõendatud kulud. Viimase täisaasta valiku otsustab audiitor koos hoone omanikuga lähtuvalt neile teada olevast kohapealsest olustikust. Selline tarbimisandmete korrigeerimine ja muutmine peab olema põhjendatud, mõistlik ja vajalik. Vastav argumentatsioon tarbimisandmete korrigeerimise ja muutmise kohta ning täiendavad kalkulatsioonid, kui ei oleks muutmist ja korrigeerimist tehtud (arvutuste läbiviimisel lähtutakse viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest), lisatakse toetuse taotlusele eraldi dokumendina. Hoone projektijärgse kalendriaasta prognoositavate keskmiste tarbimisandmete arvutamisel arvestatakse, et:  prognoosi koostamisel lähtutakse energiaarvutuste baasaasta (nn Estonian TRY) väliskliima tingimustest;  energiakalkulatsioonid tehakse valideeritud tarkvaraga;  energiakalkulatsioonide lähteandmed esitatakse MTM nr 58 lisa 2 ja arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil;  lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel arvestatakse võrku müüdav elektrienergia hoonesse tarnitavast energiast maha (miinusega). See tähendab, et tarnitud elektrienergia väheneb kogu lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra. Lokaalselt toodetud soojusenergiana läheb arvesse ainult hoones tarbitud soojusenergia;  kui energiatõhususe tööde tegemine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb energiakasutuse prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone omanikul määrata selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmine energiatarve auditi koostamise ajal parima teadaoleva informatsiooni alusel;  kui energiatõhususe tööde tegemine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, lähtuvad energiakasutuse prognoosimisel energiaaudiitor ja hoone omanik konkreetse tehnosüsteemi viimase kolme aasta aritmeetilisest keskmisest tarbimisest (MWh). Näiteks kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita, on prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kolme aasta aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh);   hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse kolme kalendriaasta keskmisena (esitatakse ühe numbrina). Andmed võib esitada iga kuu kohta, aga see ei ole kohustuslik. Hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse järgmise tabeli kujul: Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon Energiakasutus Viimased Prognoos Muutus Märkused kolm aastat Soojus, kWh/a Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi Taastuvenergia … … … Soojus kokku, kWh/a Elekter, kWh/a Valgustus Seadmed Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi Taastuvenergia … … … Elekter kokku, kWh/a Kütused, kWh/a … … …. Kütused kokku, kWh/a Kõik kokku, kWh/a Köetava pinna kohta kWh/(m2.a) 4.6 Projekti elluviimise tulemusel hoone energiatarbimise muutumisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise prognoos Auditis arvutatakse välja taotletava paketiga saavutatav CO2 heitkoguse kokkuhoid, arvestades, et:  tarnitud elektrienergia (kWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,550 kg CO2 ekv/kWh;  tarnitud kaugkütte ja kaugjahutuse energia (kWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,132 kg CO2 ekv/kWh;  kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, tuleb lähtuda soojusenergia tootmiseks kasutatud kütus(t)e kogustest ning teha CO2 heitkoguse arvutus lähtuvalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“.  Rahandusministri 19.03.2025 määruse „Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise II taotlusvooru tingimused ja kord“ Lisa 2 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid Kriteerium 1: Hoonesse tarnitud energia vähenemine (0–10 punkti) Hoonesse tarnitud energia vähenemine rekonstrueeritava hoone abikõlbliku1 köetava pinna ühe ruutmeetri kohta (kWh/(m²·a)). Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – vastavaks tunnistatud taotluste minimaalne suhtarv) ÷ (vastavaks tunnistatud taotluste maksimaalne suhtarv – vastavaks tunnistatud taotluste minimaalne suhtarv)) × 10. Kriteerium 2: Hoone kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline väärtus ja algupäraselt säilinud tarindite ulatus (0–10 punkti) Kriteeriumi eesmärk on hinnata komponentide kaupa hoone muinsuskaitseliselt oluliste aspektide väärtust kogumina. Kui hoone koguväärtus on suurem ja säilinud on erinevaid algupäraseid* väärtuslikke detaile ning selle tõttu hoone energiatõhususe parandamise meetmed on osaliselt piiratud (nt välispidiselt soojustada ei ole lubatud või algsed heas korras aknad tuleb restaureerida), saab hoone selle tõttu väärtuste säilitamise eest kõrgema hinde, mis võimaldab kompenseerida selle tõttu saavutamata jäänud energiasäästu ja konkureerida taotluste pingereas teistega võrdselt. * Tarind, detail või viimistlus loetakse algupäraseks, kui see on säilinud hoone ehitusajast või sellele järgnenud lähemast ajaperioodist, mil kasutati sarnaseid ehitusvõtteid. Mida vanem on hoone, seda pikem on ajaperiood, mil valminud detaili saab pidada algupäraseks. Väärtuslikuks loetakse tarind, detail või viimistlus, kui see on algupärane või hilisem, kuid hoone arhitektuuriga arvestav ja traditsioonilisi ehitusvõtteid kasutades valmistatud. Enamasti võib väärtuslikuks lugeda detaile, tarindeid ja viimistlust, mis on Teise maailmasõja eelsed, kuna siis kasutati traditsioonilisi ehitusvõtteid ja materjale, nõukogude ajal võeti kasutusele ajaloolistele hoonetele tihti sobimatud materjalid (näiteks tsementkrohv ja tööstuslikud värvid). 1 Projektide hindamisel, milles sisalduvad lammutustööd, võetakse hoonesse tarnitud energia vähenemise arvestamise aluseks projekti tulemusel kohandatud alles jäävale pinnale vastav tarnitud energia ja ruutmeetrite arv. Taotlusi hinnatakse järgmiselt: 0 punkti –  Hoonel puuduvad väärtuslikud detailid, tarindid ja viimistlus, mis takistaks hoone energiatõhususe parandamisel rakendada tavapäraseid meetmeid. Muinsuskaitseala hoone puhul on tegemist enamasti C-väärtusklassi kuuluva hoonega.  Kui kavandatakse töid, mis oluliselt kahjustaksid hoone kultuurilist, arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust ning algupäraselt säilinud tarindeid. Kui projekt saab kriteeriumi 2 eest 0 punkti, ei saa seda meetme tegevuse raames toetada ja komisjon projekti edasi ei hinda. Järgnevad punktid jagunevad kuni kolmeks üldhinnangu alusel antavaks punktiks ja kuni seitsmeks säilinud hooneosade alusel antavaks punktiks. Üldhinnangu alusel antavad punktid 1 punkt – hoone on kuni 50 protsendi ulatuses algupäraselt säilinud, ülejäänud osas esineb olulisi ümberehitusi. Leidub väärtuslikke detaile ja tarindeid. 2 punkti – hoone on vähemalt 50 protsendi ulatuses algupäraselt säilinud, esineb muudetud siseplaneeringut ja juurdeehitusi. Valdav osa algupärase mahu eksterjööri detailidest on säilinud ja restaureeritavad. 3 punkti – hoone on terviklikult algupäraselt säilinud, märkimisväärseid ümberehitusi ei ole tehtud. Säilinud on nii algupärased eksterjööri kui ka interjööri detailid, sealhulgas viimistluskihid. Säilinud hooneosade alusel antavad punktid  Välisviimistlus (kuni 2 punkti) – kui hoone välisseintel on terviklikult säilinud väärtuslik viimistlus, mis tuleb säilitada ja restaureerida, ning välispidine lisasoojustamine ei ole võimalik, hinnatakse 2 punktiga. Kui esineb väärtuslikke fassaadidetaile, mis piiravad välist lisasoojustamist, kuid ei välista seda täielikult, hinnatakse 1 punktiga.  Siseviimistlus (kuni 1 punkt) – kui hoone välisseintel on säilinud väärtuslik siseviimistlus (nt interjööri maalingud), mis tuleb säilitada ja restaureerida, ning lisasoojustamine seest ei ole võimalik, hinnatakse 1 punktiga.  Avatäited (kuni 2 punkti) – kui hoonel esineb algupäraseid restaureeritavaid aknaid ja välisuksi vähem kui 50 protsenti ning ülejäänud avatäited tuleb valmistada säilinud avatäidete koopiatena, hinnatakse 1 punktiga. Kui vähemalt 50 protsenti avatäidetest on algupärased ja restaureeritavad, hinnatakse 2 punktiga.  Tehnosüsteem (kuni 1 punkt) – kui hoones on (osaliselt) säilinud algupärane tehnosüsteem (nt ahjud, korstnad või ventilatsioonikanalid), mis tuleb säilitada ja restaureerida, kuid mille säilitamine tähendab täiendavat soojakadu võrreldes nende eemaldamisega või mille taaskasutamine muudab tööd moodsatest tüüplahendustest kallimaks, hinnatakse 1 punktiga.  Horisontaalpinnad (kuni 1 punkt) – kui hoones on (osaliselt) säilinud väärtuslikke põrandaid või lagesid, mis takistavad vastava välispiirde osa lisasoojustamist, hinnatakse 1 punktiga.  Rahandusministri määruse „Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise II taotlusvooru tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2025–2028“ kohase meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus, kultuuriväärtusega hoonete alameede“ rakendamiseks aastatel 2021– 2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust avaliku sektori hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord. Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. Riigieelarve strateegias määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. Määruse eesmärk on määrata kindlaks toetuse andmiseks objektide valiku kriteeriumid ning toetust kasutades tehtavate investeeringute tegemise tingimused ja kord, saavutamaks maksimaalses võimalikus ulatuses soovitud eesmärkidesse panustamine. Määratud on ka taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning taotluste menetlemise kord. Määruse lisadega kehtestatakse taotluste hindamiskriteeriumid ning täpsustatud nõuded energiaauditile. Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks kehtib Euroopa Liidus (edaspidi EL) EL sisene kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) enampakkumiste süsteem. Selles peavad EL liikmesriigid müüma enampakkumistel kõik LHÜ-d, mida ei eraldata tasuta paiksetele saasteallikatele direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46) artiklite 3e, 10a ja artikli 10c alusel. Kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega on riigi eelarvestrateegias sätestatud üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada vähemalt 50% enampakkumisel saadud tulust, sh energiatõhususe parandamine ja energiasääst ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud kliimapoliitika eesmärkidega seotud meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud, lähtudes üleriigilistest eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest. Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, st vahendeid saab kasutada sõltuvalt tegelikust tulu laekumisest. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse vastava aasta enampakkumise tulude ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. „Riigi eelarvestrateegia 2025–2028“ lisa 5 kohaselt vastutab perioodil 2021–2030 LHÜ-de kauplemisel saadavate vahendite kasutamise eest meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus, kultuuriväärtusega hoonete alameede (alates 2023)“ elluviimisel rahandusminister. 1 Vastavalt energiamajanduse arengukavale ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale on energiatarbimise vähendamine hoonetes kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete. Olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmise kõrval on oluline säilitada ka kultuuripärandit ning planeerida hoonefondi pikaajalist kasutust tervikuna. Seetõttu antakse avaliku sektori kultuuriväärtusega kinnisvara omanikule võimalus määruses sätestatud tingimustel taotleda toetust avaliku sektori kasutuses olevate hoonete energiatõhususe tõstmiseks ning energiatõhusustööde poolt hõlmatud detailide ja tarindite taastamisele. Investeeringute toetamine aitab kaasa „Kultuuriprogramm 2025–2028“ eesmärgi „parandada ehitismälestiste olukorda“ saavutamisele. Programmi tegevuse 2.1 „Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine“ üheks mõõdikuks on heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal (%), mille algtase 2023. a seisuga on 62,3% ja sihttase 2028. aastaks on 74%. Kultuurimälestiste registris on 18.02.2025 seisuga kaitsealuste hoonete koguarv 15 425 (üksik- mälestisi 4553, muinsuskaitsealade hooneid 10 872), millest kultuuriväärtuslikke on 3340. Neist ligi 10 protsenti on kohaliku omavalitsuse üksuste ja ligi 10 protsenti riigi omandis. Kultuuri- mälestiste registris ei ole infot ehitiste pindade kohta. Toetuse andmise eelduseks on, et energiatõhusustööde objektiks olev hoone on toetuse taotlemise ajal ja jääb ka peale projekti elluviimist kohaliku omavalitsuse üksuse, temast sõltuva üksuse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses, kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse, riigi ametiasutuse või hallatava asutuse, riigi äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse, avalik-õigusliku juriidiline isiku omandisse ja kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi ametiasutuse või hallatava asutuse, riigi asutatud sihtasutuse, kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku kasutusse. Määruse eelnõu põhineb suures osas rahandusministri 20. detsembri 2023. a määrusel nr 47 „Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“, mida on muudetud ja täiendatud esimese taotlusvooru läbiviimisel tehtud tähelepanekute põhjal. Määruse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi riigivara osakonna analüütik Lennart Lepik ([email protected]). Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisse on olnud kaasatud Regio- naal- ja Põllumajandusministeerium, Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ning Riigi Tu- giteenuste Keskus. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu kohaselt on määruse tekst jaotatud kaheksaks peatükiks: 1. Üldsätted. 2. Toetuse andmise alused. 2  3. Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded. 4. Taotluse menetlemine. 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine. 6. Aruandlus. 7. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine. 8. Andmete esitamine ja säilitamine. Määrus koosneb 23 paragrahvist ja kahest lisast. Peatükk 1. Üldsätted Peatükis (§-des 1 ja 2) sätestatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk ning meetme rakendaja. Paragrahvi 1 alusel on määruse eesmärk avaliku sektori omandis olevate kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe parandamine, hoonesse tarnitud energia vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Lõplik toetamisele kuuluvate projektide nimekiri saadakse esitatud taotluste hindamise tulemusel määruse lisas 2 kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel. Määruse alusel võib anda: - mitte riigiabi; - üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena riigiabi. Sel juhul tuleb kohaldada komisjoni 20. detsembri 2011 otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ sätestatud tingimusi; - vähese tähtsusega abi. Sel juhul tuleb kohaldada komisjoni määruses (EL) 2023/2832Euroopa liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Otsustamaks, kas on tegemist riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üldjuhul ei ole eelnõuga määratletavas korras antav toetus käsitletav riigiabina, kuna avaliku sektori raha antakse üldjuhul KOVidele, riigiasutustele, KOV-ide või riigi omandis olevatele juriidilistele isikutele, sihtasutustele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele nende omandis olevate hoonete renoveerimiseks. Siiski tuleb nt riigi omandis olevate juriidiliste isikute, sihtasutuste või avalik-õiguslike 3 juriidiliste isikute puhul riigiabi analüüs teha, sh analüüsida meetme piiriülest mõju kaubandusele. Nimelt tuleb veenduda, et: a) abi eesmärk ei ole suurendada asjaomase piirkonna nõudlust või meelitada sellesse piirkonda investeeringuid ja sellega ei takistata teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate asutamist; b) abisaaja toodetavad kaubad ja osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ning piiratud geograafilise ulatusega; c) mõju naabruses asuvate liikmesriikide turgudele ja tarbijatele ei ole märkimisväärne ehk kas ja kui suur osa teenuse klientidest võib osutuda Eestist väljastpoolt tulnud klientideks. Juhul, kui kõik või suurem osa klientidest on Eesti elanikud ja on ebatõenäoline, et toetus meelitaks piirkonda investeeringuid teistest liikmesriikidest, on toetusel vähene mõju piiriülesele kaubandusele ning toetust ei käsitata riigiabina ega vähese tähtsusega abina. Juhul, kui välisklientide osakaal on märkimisväärne, on põhjust kaaluda määruse § 1 lõigetes 3 ja 4 sätestatud alusel riigiabi või vähese tähtsuse abi andmist. Riigiabi reegleid rakendatakse juhul, kui on tegemist majandustegevusega. Paragrahvis 2 sätestatakse, et meetme rakendamise üldise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, hindab, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). Riigi Tugiteenuste Keskus on olnud rakendusüksuseks ka avaliku sektori hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kultuuriväärtusega hoonete alameetme I taotlusvoorus, keskvalitsuse hoonete energiatõhususe tõstmise alameetmes ja kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe tõstmise alameetmes. Peatükk 2. Toetuse andmise alused Peatükis (§-des 3–6) tuuakse välja määruse alusel toetatavad tegevused, sätestatakse projekti elluviimise perioodi kestus, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend ning toetuse suurusele ning määrale kohalduv. Paragrahvis 3 sätestatakse, et meetme raames toetatakse hoonete kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ja energiasäästu suurendavaid ning taastuvenergia kasutust edendavaid rekonst- rueerimistöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd) kultuuriväärtusega hoonetes. Meetmest ei toe- tata projekte, millega kavandatakse energiatõhusustööde tegemist hoonetes, mis ei oma kultuu- riväärtust, ega projekte, mille ainsaks eesmärgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt. Määruses mõistetakse energiatõhususe tööde tegemiseks toetust saava hoone all riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registrisse kantud asutusele kuuluvat hoonet, nende asutuste ainuomandis olevale äriühingule kuuluvat hoonet või sihtasutusele, mille kõik asutajad on riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritud asutused, kuuluvat hoonet. Erandina on lubatud toetust taotleda samadel isikutel, kui nad ei oma mitte hoonet, vaid kui nende kasuks on seatud hoone kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus. Vabariigi Valitsuse 07.12.1999.a määrusega nr 371 kinnitatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri pidamise põhimääruse kohaselt kantakse registrisse: 1) põhiseaduslikud institutsioonid ja neid teenindavad asutused; 4 2) valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused; 3) avalik-õiguslikud juriidilised isikud; 4) avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutused; 5) kohaliku omavalitsuse ametiasutused ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavad asu- tused; 6) riigi muud institutsioonid; 7) riigitulundusasutused. Hoone köetavast pinnast peab toetatava projekti elluviimise järgselt vähemalt 50% olema riigi ja kohaliku omavalitsuse registrisse kantud isiku, nende isikute ainuomandis oleva äriühingu või sihtasutuse, mille kõik asutajad on riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registree- ritud isikud kasutuses. Kui hoonet kasutavad mitu eelloetletud kasutajat, siis peab nende kasu- tuses olev pind kokku moodustama vähemalt 50% hoone köetavast pinnast. Hoone kasutajaks võib olla ka omanik ise. Köetava pinna mõistena kasutatakse majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määruse nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" § 28 lg 2 mõistet, mille kohaselt on köetav pind hoone kõigi sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa. Sh arves- tatakse köetava pinna hulka ka madala temperatuuriseadega pind. Hoone kasutamise sihtotstarbe nõue kehtib 5 aasta jooksul. Sätte eesmärk on, et energiatõhusustöid tehtaks avaliku sektori teenuste osutamise jätkusuut- likkuse tagamiseks, mitte hoone erasektorile rentimise/võõrandamise eesmärgil. Arvestades, et kultuuriväärtusega hoonetele ei ole kehtestatud energiatõhususe miinimumnõudeid, siis on määruses sätestatud, et energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel paranema vähemalt 20 protsenti, kuid energiatõhususarvuna hoone energiakasutusele ülempiiri ja sihttaset ei seata. Säte toimib esitatavate taotluste jaoks lävendina, mis iseloomustab projekti käigus rakendatavate energiasäästumeetmete mõjusust. Toetuse taotluste pingereastamisel antakse hindepunkte tegeliku energiakasutuse muutuse alusel, mis suunab taotlejaid rakendama võimalikult tõhusaid energiasäästumeetmeid. See võimaldab toetust taotleda ka selliste hoonete rekonstrueerimiseks, mis taotluse esitamise ajal on alakasutuses, kuid eelduslikult saavad need taotlused tegeliku energiakasutuse vähenemise kriteeriumi eest vähem hindepunkte. Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määruse nr 36 lisa 3 „Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine“ kohaselt vastab hoone energiatõhususarvu paranemine suurusjärgus 20% ühe astme võrra paremale energiatõhususarvu klassile. Teadaolevalt on hoonete energiatõhususnõuete kehtestamise eest vastutaval kliimaministeeriu- mil kavas muuta ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrust nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrust nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ ja majandus- ja taristu- ministri 5. juuni 2015. a määrust nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“. Muu- datuste kavandatud jõustumistähtaeg on 1. juuni 2025. a. 5 Olulisemad kavandatavad muudatused, millega tuleb arvestada ehitusloa taotlemisel, kui ehi- tusluba taotletakse alates 1. juunist 2025. a on järgmised: • energiaklasside skaala ning energiatõhususe piirväärtused muutuvad; • väliskliimaandmed, millel energia- ja sisekliimaarvutus põhineb, uuenevad. Se- niste kliimaandmete (ajavahemikust 1970–2000) asemel kasutatakse alates 1. juu- nist 2025. a andmeid perioodist 1990–2020. See võib avaldada mõju jahutussüs- teemide paigaldamise nõudlusele. Võib juhtuda, et kui energiaarvutus tehakse ja energiasäästutööde loetelu koostatakse tuginedes enne 1. juunist 2025. a kehtiva- tele nõuetele, ei ole arvutuslikult jahutussüsteemi vaja, küll aga alates 1. juunist 2025. a rakenduvate uuendatud kliimaandmetel põhineva arvutuse tulemusena võib selguda, et jahutussüsteem osutub hoonetes vajalikuks, et tagada suveperioodil ter- vislik ruumitemperatuur. Kokkuvõtvalt, toetuse taotluse esitamisel ja menetlemisel, sh nõuetele vastavuse kontrolli käi- gus lähtutakse olenemata kavandatavate muudatuste jõustumisest taotlusvooru avamise ajal kehtivatest nõuetest. Kavandatavad muudatused mõjutavad vaid hooneid, millele taotletakse projekteerimistingimused (RKHKo 20. juuni 2023. a lahendi 3-20-19 kohaselt loetakse teatud tingimustel projekteerimistingimused eelhaldusaktiks) või ehitusluba alates 1. juunist 2025. a. Paragrahvi 3 lõigetes 7 ja 8 sätestatakse, et rekonstrueeritavas hoones, mida kasutatakse tervi- kuna § 3 lõikes 4 toodud kasutajate poolt, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetava pinna ulatuses. Hoones, mida kasutatakse loetletud kasutajate poolt osaliselt, on kulud abikõlblikud nende poolt kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. Hoones, hoone osas või sellele vastavas osas, mida taotluse esitamise hetkel ei kasutata § 3 lõikes 4 toodud kasutajate poolt, energiatõhususe töid ei toetata. Vastava osa all mõeldakse proportsionaalset osa köetavast pin- nast ning seda kasutatakse abikõlbliku köetava pinna ja toetuse suuruse arvutamisel näiteks sell- iste tööde teostamisel, mille teostamine on energiasäästumeetmena terves hoones vajalik, kuid mille lahutamine abikõlblikus osas tehtavatest töödest ei ole võimalik või otstarbekas (nt ühised tehnosüsteemid jms). Kuivõrd § 3 lõikes 4 toodud kasutajad peavad kasutama vähemalt 50 prot- senti hoonest, siis ei saa ka abikõlblike kulude osakaal ühegi taotluse puhul olla alla 50 protsendi toetatavate tegevuste maksumusest. Näide 1: KOV-ile kuuluvat hoonet kasutab 60 protsendil köetavast pinnast KOV ise, ülejäänud pind on antud rendile eraettevõtjatele. Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslikku töödepaketti, toetust saab taotleda 60 protsendile köetavale pinnale vastavast pinnast, kuna eraettevõtjad ei ole § 3 lõikes 4 toodud kasutajad ning nende kasutuses olev pind ei ole seetõttu abikõlblik. Näide 2: Riigi äriühingule kuuluvat hoonet kasutavad 45 protsendil köetavast pinnast riigiasu- tused, 20 protsendil KOV, 30 protsendil riigi asutatud sihtasutus ja viiel protsendil eraettevõt- jad. Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslike tööde paketti, toetust saab taotleda 95 protsendile köetavale pinnale vastavast pinnast, kuna eraettevõtjad ei ole § 3 lõikes 4 toodud kasutajad ning nende kasutuses olev pind ei ole seetõttu abikõlblik. Kuigi paragrahvi 3 lõikes 4 toodud kasutajad eraldivõetuna kasutavad alla 50 protsendi hoone köetavast pinnast, on nende poolt kokku kasutatav pind üle 50 protsendi ning selle kriteeriumi osas vastab hoone toetuse objektiks oleva hoone nõuetele. 6 Paragrahvi 3 lõike 9 punkti 1 kohaselt ei toetata meetmest projekte, mille ellu viimise ainsaks eesmärgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt. Kui projekti ainsaks tulemuseks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt, siis kasvuhoonegaaside heide võib küll väheneda, kuid hoone energiatõhusus ei parane. Hoonete energiatõhususe parandamine on toetusmeetme eesmärk. Paragrahvi 3 lõike 9 punkti 2 kohaselt ei toetata meetmest projekte, mille ellu viimise üheks tulemuseks on suurenev kasvuhoonegaaside heide. See tuleneb meetme (ning selle rahastusallika) põhieesmärgist, milleks on kliimapoliitika eesmärkide (sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine) saavutamine. Paragrahvi 3 lõige 9 punkt 3 sätestab, et meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone kasutus viieaastase perioodi jooksul, arvates projekti lõppemisest, on aasta keskmisena väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast pinnast. Nõue tähendab, et hoone vakants, s.o aasta keskmine kasutamata köetav pind ei või olla suurem, kui kümme protsenti hoone kogu köetavast pinnast. Näide 3: Toetust saanud hoone on kalendriaasta jooksul 30 päeva kasutuseta, aga ülejäänud 335 päeva sajaprotsendiliselt kasutuses. Hoone aasta keskmine kasutusmäär on 91,8% (335/365*100%). Sätte eesmärk on vältida investeeringute tegemist hoonetesse, mis lähiajal osaliselt või tervikuna kasutusest välja võivad langeda, samuti vältida hoone energiakasutuse vähendamist viisil, kus vähenemine tuleneks mitte energiatõhususe töödest, vaid hoone kasutusintensiivsuse vähendamisest. Samas jäetakse sellega, et nõue kasutusintensiivsusele kehtib alles peale hoone rekonstrueerimist, jäetud paindlikkus, et energiatõhusaks rekonstrueerida oleks võimalik alakasutatud hooneid, mille kasutust on reaalselt võimalik suurendada, ja/või mida on võimalik kasutusse võtta multifunktsionaalsena. Sättega seonduvalt on määruse § 8 lõikesse 2 lisatud nõue, et taotlusest peab selguma hoone kavandatud kasutus kogu köetava pinna ulatuses ning taotluses peab sisalduma kinnitus, et hoone tegelik kasutus projekti elluviimise järgselt on projekti lõppemisest arvates vähemalt viie aasta jooksul mitte väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast pinnast. Nõude rikkumine on ühtlasi ka toetuse tagasinõude aluseks. Nõude eesmärk on, et investeeringuid tehtaks läbimõeldult. Toetuse taotlemine on võimalus kaasfinantseerida pikaaegselt vajalike teenuste osutamiseks kasutatava taristu parendamise investeeringuid. Arvestades üldist rahvastikuprognoosi on reaalne, et avaliku sektori omandis on ja omandisse jääb lähiaastatel hooneid, mille seisundit ja kasutusprognoose arvestades ei olegi majanduslikult mõistlik suuremahulisi investeeringuid teha ning mille mõneaastase alakasutuses olekus ekspluateerimise järel on otstarbekas hooned pigem kasutusest välja arvata ning võõrandada või lammutada, koondades avalikud teenused teistesse olemasolevatesse multifunktsionaalselt kasutatavatesse hoonetesse, sh kultuuriväärtusega hoonetesse. Meetmest ei toetata projekte mille tulemusena ei ole projektiga hõlmatud hoones tagatud hoone kasutusotstarvet arvestav nõuetele vastav sisekliima. 7 Paragrahvi 4 kohaselt ei või projekti tegevuste algus olla varasem kui taotluse esitamise päev ja lõpp hilisem kui kolm aastat pärast taotlusvooru, millesse taotlus esitatakse, taotluse esitamise tähtpäeva. RTK võib erandkorras pikendada projekti elluviimise perioodi kuni kaheteistkümne kuu võrra, kui projekti kestust on vaja pikendada toetuse saajast mitteoleneval põhjusel. Projekti elluviimise periood määratakse arvestades toetatavate tegevuste elluviimise ajavahemikku. Enne ja pärast toetatavaid töid ja tegevusi elluviidavaid mittetoetatavaid töid ja tegevusi ei loeta projekti osaks. Kui toetuse saaja on toetatavad energiasäästu tööd teostanud, kuid jätkab hoones muude mittetoetatavate ehitus- või rekonstrueerimistööde elluviimist, siis loetakse projekt lõppenuks toetatavate tegevuste elluviimisega ja projekti lõpparuande esitamisega. Samas peab arvestama eelmises paragrahvis toodud nõuet, et hoonet peab kasutama aasta keskmisena vähemalt 90% ulatuses. Seega võib peale toetust saanud energiasäästutööde valmimist hoones jätkata muude ehitus- ja rekonstrueerimistööde tegemist, kuid siiski piiratud mahus või piiratud tempoga. Paragrahv 5 sätestab, et abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud, vajalikud, sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus ning on tehtud taotleja poolt projekti elluviimise perioodil. Vastavalt muinsuskaitseseadusele tuleb kultuuriväärtusega hoonetes ehitustöid teha muinsuskaitse eritingimuste, Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud ehitusprojekti ja Muinsuskaitseameti poolt antud tööde tegemise loa alusel. Kui hoones tehakse energiatõhususe töid muinsuskaitseseadust rikkudes, siis nende tööde teostamise eest toetust välja ei maksta. Projekti kulud, mis ei ole abikõlblikud või ületavad toetusmahtu, katab toetuse saaja. Projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud on näiteks kulud, mis tulenevad ehitushindade kallinemisest algse kalkulatsiooniga võrreldes, samuti abikõlblikud kulud, mis ületavad toetuse lubatud maksimumsuurust. Energiatõhususe tööde tegevuse puhul on abikõlblikud soojustamise kulu; piirdetarindite õhupidavuse parandamise kulu; avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise ja õhupidavuse parandamise kulu; küttesüsteemide, soojusvarustuse ja sooja tarbevee süsteemide uuendamise kulu; ventilatsioonisüsteemide ehitamise ja uuendamise kulu; jahutussüsteemide paigaldamise ja uuendamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega, seonduv kulu; päikesekaitse lahenduste kulu; hoone energiakasutuse arvestuses oleva sisevalgustuse uuendamise kulu; hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise, asendamise ja taastamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse või tuuletõkke paigaldamiseks. Abikõlblik on ka eeltoodud energiatõhususe töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulu, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuete tagamisega seotud kulud ja hoone osalise lammutamise ning sellega seotud tööde (sh näiteks välispiirete vajalikus osas ümberehitamine, avad ja avatäited, tehnosüsteemide ümberehitamisega kaasnevad tööd) kulu, kui need sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus; ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud, kui liitumise vajadus 8 tuleneb valitud energiatõhususe paketist; energiatõhusustööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, ehitustööde aegse omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulud, tehnosüsteemide seadistamise kulud, muinsuskaitselise järelevalve kulu ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulu. Energiatõhususe tööde loetelu all mõeldakse energiatõhususe parendamise paketis toodud töid. Hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab olema projektihanke ja ehitushanke lähteülesandeks. Lõikes 4 on sätestatud abikõlbmatud kulud, milleks eelkõige on kulud, mis ei panusta hoone energiatõhususe suurenemisse ega hoonesse tarnitud energia vähenemisse ega ole tehtud projekti elluviimise perioodil. Lisaks on välja toodud, et abikõlblikud ei ole projektijuhtimise ja õigusabikulud. Abikõlblikud ei ole ka kulud tegevusele/tööle, millega analoogset tegevust (osalised energiatõhusustööd) on toetatud riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest vähem kui kolm aastat alates taotluse esitamisest. Eeltoodud piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist ning läbimõtlematuid otsuseid investeeringute tegemisel. Eelduslikult peaksid vähem kui kolm aastat enne taotluse esitamise aega tehtud energiatõhususele suunatud investeeringud arvestama kehtivate nõuetega ja neid saab lugeda analoogseks tööks/ tegevuseks, kuna energiatõhususe miinimumnõudeid käsitlev määrus võeti vastu juunis 2015 ja hoone välispiirete soojusläbivusele kehtestatud nõuded ei ole sellest ajast muutunud. Samas ei ole välistatud selliste tööde tegemine ja nendega seotud kulude katmine oma vahenditest, väljaspool toetatava projekti abikõlblikke kulusid. Paragrahvi 6 lõige 1 sätestab maksimaalse toetuse suuruse rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Omafinantseeringu osakaalule miinimumnõuet esitatud ei ole. Seega võib toetus ulatuda kuni 100 protsendini abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud ei ületa toetuse maksimaalset suurust köetava pinna ühe ruutmeetri kohta või toetatava projekti kohta. Toetusmeetme I taotlusvoorus jagati toetustena 6 000 000 eurot, mis jagunes 19 projekti vahel. Toetuse maksimaalne suurus oli 800 eurot abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 400 000 eurot toetatava projekti kohta. Kui hoone köetava pinna suurus oli kuni 500 m², oli teoreetiliselt võimalik saada iga ruutmeetri kohta 800 eurot toetust. Suuremate hoonete puhul jäi toetuse suurus ruutmeetri kohta paratamatult alla 800 euro. Toetatud 19 projektist 10 said toetust maksimaalselt lubatud kogusummas 400 000 eurot, kuid kõikidel juhtudel jäi ruutmeetripõhine toetus alla 800 eurose piirmäära. Nimetatud projektide keskmine toetuse osakaal kogu projekti maksumusest oli 34%. Ülejäänud projektidest 6 said toetust 800 eurot ruutmeetri kohta. Nimetatud projektide keskmine toetuse osakaal kogu projekti maksumusest oli 86%. Sellest võib järeldada, et suurte ja väikeste projektide toetuse osakaalu erinevuste vähendamiseks peaks toetuse lubatud kogusummat tõstma, mida II taotlusvooru plaanitav, esimesest taotlusvoorust suurem maht ka võimaldab. 9 Toetuse maksimaalne summa ühe taotluse kohta II voorus on piiratud 500 000 euroga, mis on 625 ruutmeetrise hoone rekonstrueerimise toetuse võimalik kogusumma, kui toetust antakse maksimaalses suuruses abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Piirang tagab, et taotlusvoorus taotluse rahuldamise otsuse saavate taotluste hulk oleks prognoositav. Nt kui taotlusvooru maht on 8 miljonit eurot, siis on tagatud, et toetust saavad vähemalt 16 projekti (I taotlusvoorus oli analoogiline miinimum 15 projekti). Arvestuslikult moodustab keskmise projekti toetus poole projekti kõikidest kuludest. Lõikega 2 ja 3 sätestatakse, et taotleja enda finantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse. Projekti mitteabikõlblikud ning projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse maksimaalne summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse maksimaalne summa sõltub hoones § 3 lõikes 4 toodud kasutajate poolt kasutatava köetava pinna suurusest ja abikõlblike kulude suurusest hoone köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Projekti elluviimise käigus toetusena tegelikult välja makstav summa võib olla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse maksimaalsest summast väiksem, kui projekti tulemus saavutatakse plaanitust väiksemate abikõlblike kuludega. Lõike 5 alusel kinnitab taotlusvooru rahalise mahu ja meetme RTK halduskulude mahu valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Valdkonna eest vastutav minister on rahandusminister. Peatükk 3. Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded Peatükis (§-des 7–9) sätestatakse toetuse taotlejale (edaspidi taotleja) esitatavad nõuded, taotlusele esitatavad üldised nõuded, toetuse taotluse vorm, sellele lisatavate dokumentide loetelu ning hoone energiaauditile esitatavad nõuded. Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla isik, kes on loetletud § 3 lõikes 3. Viidatud lõikes on sätestatud nõuded hoone või hoonestusõiguse omanikule. Toetust võib taotleda hoone või hoonestusõiguse omanik. Lõige 2 sätestab, et kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud. Tähtaegselt tagastamata toetused viitavad kahele asjaolule, mis seavad kahtluse alla määruse § 6 lõikes 3 sätestatud nõude täitmise – taotleja on varasemalt rikkunud toetuse saamise tingimusi ja tal on finantsraskuseid. Paragrahviga 8 sätestatakse taotlusele esitatavad üldised nõuded, sh see, et taotluses peab olema formuleeritud projekti eesmärk, taotluses esitatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ning omafinantseeringu suurus peab vastama nõutavale määrale. Samuti peab olema taotluses näha, et toetust soovitakse määruses esitatud tegevuste elluviimiseks ning projekt teostatakse elluviimise perioodi piires. 10 Paragrahvi 8 lõikes 1 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Esitatud taotluse põhjal peab RTKl olema võimalik hinnata, kas taotleja, rekonstrueeritav hoone ja selle kasutajad vastavad nõuetele; kas projekti elluviimine on rahaliselt ja ajaliselt võimalik ning kui suur on hoone rekonstrueerimise tulemusel saavutatav energiasääst. Paragrahvi 8 lõikes 2 on loetletud toetuse taotlusele lisatavad kinnitused ja dokumendid. Energiatõhususe tööde puhul on muu hulgas nõutavateks dokumentideks hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne. Taotlejal tuleb kinnitada, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus ja esitada info nende kohta kinnistusraamatusse kandmata lepingute kohta, kui sellised lepingud on sõlmitud ja info ei ole kättesaadav riiklikust registrist. Taotleja peab kinnitama ka, et hoone kavandatav kasutusintensiivsus viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates on vähemalt 90% köetavast pinnast. Kui hoone omanik ise ei ole hoone kasutaja, siis tuleb taotlusele lisada loetelu hoone kasutamiseks sõlmitud üürilepingute vmt kokkulepete kohta. Toetuse saamise eelduseks ei ole, et taotlejal on esitada projekti elluviimise järgse viieaastase perioodi kohta üürilepingud § 3 lõikes 4 nimetatud kasutajatega. Küll aga võimaldab see RTK-l kontrollida, kas § 3 lõikes 4 nimetatud kasutajate hulka mittekuuluvad üürnikud ei oma lepingulist õigust kasutada üle 50% hoonest. Samuti teha riskihinnangut hoone järelkontrolliks projekti elluviimise järgselt. Toetuse taotleja peab põhjendama nõutavate dokumentide taotlusele lisamata jätmist. RTK-l on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. Paragrahvis 9 sätestatakse hoone energiaauditile esitatavad nõuded. Energiaauditi koostamisel tuleb lähtuda selle sisu ja vormi osas majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrusest nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ nõuetest. Hoone energiaauditi tegemise täpsustatud nõuded on sätestatud määruse lisaga 1, mille järgimine on energiaauditi koostamisel kohustuslik. Paragrahvi 9 lõikes 2 on sätestatud, et antud meetme raames võib taotleja energiaauditi aruande asemel esitada ka ainult majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ § 6 lõigete 10 ja 11 kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses energiaauditile esitatavaid nõudeid võttes arvesse hoone tegelikku kasutusotstarvet. Leevenduse eesmärk on meetme elluviimine ka tingimustes, kus auditi koostamiseks mõõtmiste läbiviimiseks vastav temperatuurivahemik ei ole saavutatav. Tuleb lähtuda määruses kirjeldatud auditi läbiviimise, vormistamise jms nõutest, kuid energiasäästu kasutatavad energiasäästu arvutusmetoodika(d) peavad vastama hoone tegelikele kasutusotstarvetele. Täpsustavad nõuded energiaauditile (lisa 1) on koostatud veendumaks selles, et taotlejate poolt esitatavad auditid sisaldaksid taotluse menetlemiseks vajalikke andmeid, need andmed oleksid määratletud kõigi taotlejate jaoks ühtsetel alustel, et oleks tagatud hindamiskriteeriumide adekvaatsus ja nende alustel õiglaste otsuste tegemine. Lisaks on vajalik antud meetme tarbeks määratleda lisaks majandus- ja taristuministri määrustega kehtestatule täiendavad nõuded energiaauditile ja anda täiendavaid selgitusi auditi koostamiseks ning seal esitatavate näitajate arvutamiseks. 11 Arvestades, et meetmest toetatakse ühiskondlike hoonete energiatõhusustöid, nõutakse käesolevas meetmes energiaauditi tegijalt ühiskondlike hoonete auditite tegemisele vastavat kutset. Nõutav energiaauditi koostaja pädevus on antud lisas 1. Soovituslike energiatõhususe tööde loeteludes tuleb lähtuda põhimõttest, et pärast hoone rekonstrueerimist oleks hoones tagatud nõuetekohane sisekliima. Paragrahvi 9 lõikes 5 on sätestatud, et energiaauditile peab olema lisatud ka Muinsuskaitseameti või ameti halduslepingu partneri kirjalik heakskiit rekonstrueeritavas hoones kavandatavatele energiatõhususe töödele, millele toetust taotletakse. Energiaaudiitor võib välja pakkuda mitu alternatiivset energiatõhususe parendamise paketti, kuid taotleja peab nende hulgast ise välja valima, millist paketti ta ellu viima hakkab. Vastavalt muinsuskaitseseaduse §-le 77 võib volitada kohaliku omavalitsuse üksust täitma riigi nimel Muinsuskaitseametile muinsuskaitseseaduses sätestatud haldusülesandeid ja teostama riigi nimel korrakaitseorganina riiklikku järelevalvet. Sellekohase halduslepingu sõlmib ja hal- dusjärelevalvet halduslepinguga volitatud haldusülesannete täitmise üle teostab Muinsuskaitse- amet. Muinsuskaitseameti halduslepingu partnerid on ära toodud Muinsuskaitseameti kodule- hel. Kirjalik heakskiit hoones kavandatavatele energiatõhususe töödele ei oma õiguslikult sama tä- hendust, mis muinsuskaitseseaduses sätestatud tööde tegemise luba. Tegemist on esmase indi- katiivse hinnanguga, kas kavandatavad energiasäästu või muud rekonstrueerimisega kaasnevad tööd sisaldavad asjaolusid või tunnuseid, mis seavad kahtluse alla nendele töödele loa väljasta- mise. Kirjaliku heakskiidu andmine toimub muinsuskaitseseaduse § 44 alusel, mis sätestab, et amet nõustab mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikku või valdajat mälestise või ehitise hooldamise, remondi, ehitamise, konserveerimise ja restaureerimise küsimustes, annab juhiseid ning väljastab vajaduse korral hoolduskava. Kuna toetust antakse töödele kultuuriväärtusega hoonetes, siis peab selliste tööde tegemiseks olema Muinsuskaitseameti poolt antud luba. Toetuse taotluse esitamise hetkel ei pruugi projekti dokumentatsioon olla sellise loa andmiseks vajalikus detailsuses ja koosseisus. Antud lõikes sätestatud nõue vähendab riski, et peale toetuse taotluse rahuldamise otsust ei saa auditis välja pakutud meetmed rakendamiseks Muinsuskaitseameti luba. Ennetamaks võimalust, et energiaaudiitori koostatud energiasäästupaketid ei ole muinsuskaitse- liste piirangute tõttu hoonel rakendatavad (so ükski energiaauditis pakutav energiatõhususe pa- rendamise pakett ei saa Muinsuskaitseameti või ameti halduslepingu partneri kirjalik heaks- kiitu), tuleb energiaaudiitoril auditi koostamisele eelnevalt konsulteerida Muinsuskaitseameti või ameti halduslepingu partneriga sobivate meetmete osas. Peatükk 4. Taotluse menetlemine Peatükis (§-des 10–17) käsitletakse taotluse esitamist ja selle menetlemist RTK poolt, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamist, taotluse hindamise korda, taotluse hindamise kriteeriume, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist ning väljamaksete tegemise tingimusi. 12 Paragrahvis 10 on sätestatud taotluse esitamine. Taotlused esitatakse RTK-le digitaalselt (elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel) taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. Muul viisil (nt paberkandjal või e-kirjaga) RTK-le edastatud taotluseid ei menetleta. Taotluse esitamiseks jäetakse taotlejatele vähemalt 90 kalendripäeva. Teabe taotlusvooru avamise kohta koos toetuse taotlemise tingimustega peab RTK avaldama oma veebilehel. Paragrahvis 11 on sätestatud taotluse menetlemine. Selleks sätestatakse ajalises järjestuses tegevused, millest taotluse menetlemise protseduur koosneb. Paragrahvis 12 on sätestatud taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise alused. RTK kontrollib taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. Esitatud taotluste kontrollimisel võib selguda, et RTK-l ei ole taotluses sisalduvate andmete põhjal võimalik hinnata taotluse või taotleja vastavust kõigile esitatud nõuetele. Kui RTK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva. RTK edastab taotlejale küsimused taotluse kohta, puuduste kõrvaldamise ettepaneku, ärakuulamiskirja, taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. Elektroonilise keskkonna kaudu edastatud dokument loetakse taotlejale kätte toimetatuks. Kui taotleja tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvalda, loetakse taotleja või taotlus nõuetele mittevastavaks. Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise tõttu taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitab RTK toetuse taotlejat pärast otsuse tegemist elektroonselt. Paragrahvis 13 ja 14 on sätestatud tingimused nõuetele vastavate taotluste hindamisele ja rahuldamisele. Hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) projekti panus hoonesse tarnitud energia vähenemisse; 2) hoone kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline väärtus ja algupäraselt säilinud tarindite ulatus. Hindamise aluseks on taotluses sisalduvad andmed ning § 9 ja lisa 1 alusel koostatud ja taotlusele lisatud hoone energiaauditis esitatud andmed. Hoone kultuurilist, arhitektuurilist, ajaloolist väärtust ja algupäraselt säilinud tarindite ulatust hindab vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille koosseisu on kaasatud vähemalt üks Muinsuskaitseameti pädev ametnik. 13 Hindamiskriteeriumide eesmärk on (tulenevalt rahastamisallikaga seotud nõuetest) suunata meetme vahendid projektidesse, millel on suurim energiasääst pinnaühiku kohta ning suunata taotlejaid leidma kõige kuluoptimaalsemaid rekonstrueerimislahendusi, et vähendada hoone edasist kõrget energiatarvet ja sellega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet. Hoone kultuurilist, arhitektuurilist, ajaloolist väärtust ja algupäraselt säilinud tarindite ulatust arvestav hindamiskriteeriumi komponent suunab meetme vahendeid lisaks energiasäästule ka suuremat kultuurilist, arhitektuurilist, ajaloolist väärtust ja enim algupäraselt säilinud tarindeid omavatesse hoonetesse, kuna loetletud tunnuste suurema koosesinemise korral on hoones ehitus- ja rekonstrueerimistööde, sh energiatõhusust tõstvate tööde, teostamisele riiklikult seatud karmimad nõuded ning nende tööde tegemine vastavalt keerulisem ja kallim. Paragrahvi 13 lõikes 3 sätestatakse, et kui nõuetele vastavate taotluste kogumaht on väiksem kui toetusvooru maht, siis RTK ei pea taotluseid pingerea koostamiseks hindama. Sellisel juhul on selge, et kõik nõuetele vastavad taotlused saaksid niikuinii taotluse rahuldamise otsuse. Hindamisest ja pingerea moodustamisest loobumine vähendab RTK halduskoormust ning kiirendab taotluste rahuldamise otsuste tegemist ja toetuse kasutuselevõtmist. Paragrahvis 14 käsitletakse taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Üldjuhul on taotluse menetlemise ajaks kuni 120 kalendripäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Selle aja kestel tehakse taotlejale teatavaks, kas taotlus rahuldati või jäeti rahuldamata. Avaliku sektori hoonete energiatõhususe tõstmise toetusmeetmetes on taotluse menetlemise tähtajaks reeglina 90 kalendripäeva. Kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmise toetusmeetme puhul on rakendatud pikemat tähtaega, kuna lisaks tavapärastele menetlustegevustele peab kontrollima ja hindama ka hoonete kultuuriväärtust. Taotlused reastatakse hindamise tulemusel saadud pingereas. Muuhulgas sätestatakse vahendite jääkide kasutamise kord, selleks et tagada vahendite maksimaalne eesmärgipärane kasutus. Paragrahvi 14 lõige 3 sätestab energiatõhususe tööde tegemiseks toetuse andmisel piiranguna kuni kahe samas kohaliku omavalitsuse üksuses asuva projekti toetuse taotluse rahuldamise ühe taotleja kohta. Sama taotleja võib saada toetust rohkem, kui kahele projektile, kui need projektid (hooned) asuvad erinevates omavalitsuse üksustes. Samuti võivad ühes ja samas omavalitsuse üksuses paiknevad projektid saada üheaegselt toetust, kui neil on erinevad taotlejad (hoone omanikud). Eeltoodud piirangud koosmõjus aitavad kaasa taotlusvoorus jagatavate toetuste jagunemisele erinevate taotlejate ja seeläbi ka piirkondade vahel. Lõige 4 sätestab, et kui lõikes 3 nimetatud piirangut (taotleja võib saadav toetust kuni kahele ühes ja samas omavalitsuse üksuses asuvale projektile) järgides on jõutud § 13 lõikes 3 nimetatud pingerea lõppu, kuid taotlusvoorus on nii jagamata toetuse jääk kui ka taotluseid, mis lõikes 3 nimetatud piirangu tõttu ei saanud taotluse rahuldamise otsust, siis jätkatakse taotluste rahuldamist pingerea alusel ilma lõikes 3 nimetatud piirangut arvestamata. Seega võib üks ja 14 sama taotleja saada ka rohkem kui kahele ühes ja samas omavalitsuse üksuses asuvale projektile, kui konkureerivate taotluste vähese arvu ja mahu tõttu tekib taotlusvoorus toetuse jääk. Paragrahvides 15 ja 16 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuste tegemisele kohalduv. Taotluse rahuldamise otsuses tuuakse välja näiteks toetatava projekti põhiandmed, abikõlblikkuse periood ja viide vaidlustamise korra kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud teadvalt valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või kui taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb RTK taotlejale teatavaks elektrooniliselt e-toetuse keskkonna kaudu. Paragrahvis 17 sätestatakse toetuse väljamaksmine. Paragrahvi 17 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus ja tekkimise tõendatus. Toetatava tegevuse kulu eelnev kandmine ei ole toetuse väljamaksmiseks ilmtingimata vajalik. Kulu eelnevat kandmist ei nõuta, kuna taotlejad võivad olla ka isikud, kelle eelarve kasutamise reeglid ei võimalda toetusega finantseeritavat kulu ise katta ka mitte ajutiselt või jääb kulu tekkimise ja sellega seotud toetuse väljamakse vahele eelarveaasta vahetumine. Paragrahvi 17 lõikes 2 sätestatakse, et toetuse maksmise eelduseks on e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse esitamine koos toetatava tegevuse toimumist tõendava dokumendiga. Toetatava tegevuse toimumist võib tõendada muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise- vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnitusega. Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse summale, kuid mitte rohkem, kui on tegelikud kulud ehk sisuliselt neist kahest väiksema summa ulatuses. Maksete suurus ei ole seotud toetuse osakaaluga kõigist abikõlblikest kuludest või kõigi tööde kogumaksumusest. Kuna toetuse taotlemisel omafinantseeringu osakaalule miinimumnõuet ei ole seatud, võib maksetaotluse summa olla väiksem või võrdne tegelike tekkinud abikõlblike kuludega. Paragrahvi 17 lõikes 3 sätestatakse, et RTKl on maksetaotluse menetlemiseks kuni 30 tööpäeva. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Peatükk 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine 15 Paragrahviga 18 sätestatakse toetuse saaja kohustused, sh projekti elluviimisel riigihangete läbiviimisele kohalduv. Muu hulgas on toetuse saaja kohustus küsida riigihanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kaks võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitada saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega RTK-le koos sõlmitud lepinguga, kui hankelepingu käibemaksuta summa on suurem kui 20000 eurot. Oluline on välja tuua, et taotleja peab olema riigihanke väljakuulutamise korral tööde tellijaks ja sõlmima hankelepingu, mis sisaldab hoone rekonstrueerimise tegevust, kahe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine on viibinud temast mitteoleneval põhjusel. Tingimus on sätestatud, et piirata projektide elluviimise venimist ja vähendada sellega taotluse esitamise ja hankimise vahele jäävast ajavahest tingitud hinnamuutuse riske, korduvhangetest tingitud projekti elluviimise perioodi sisse mittemahtumist ja seega kulude mitteabikõlblikuks muutumist, mis on varasemate samalaadsete toetusmeetmete elluviimisel on olnud üheks peamiseks riskiks. Tähtaeg arvestab, et kultuuriväärtusega hoonetega seotud ehitustöödele on õigusaktidega sätestatud nõudeid, piiranguid ja kohustusi, mida tavapäraste hoonetega seotud ehitustöödel ei ole. Nõue aitab kaasa, et projektid millele toetust taotlema tullakse oleks läbi mõeldud nii füüsilise teostatavuse kui ka eelarveliste vahendite kasutusvõimaluse poolest. Toetuse saaja peab ka teavitama viivitamata RTK-d projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete muutumine, hoone kasutuse muutumine jms). Paragrahviga 19 sätestatakse toetusele viitamise reeglid. Toetuse saaja peab projektiga seotud ehitustööde ajal projektipiirkonda üles panema töödest informeeriva tahvli, millel peab olema vähemalt projekti nimetus, tööde teostaja, valmimise tähtaeg, toetuse suurus ja lisainfo „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust“ ning Rahandusministeeriumi ja RTK logo, mille alusfaili teeb toetuse saajale kättesaadavaks Riigi Tugiteenuste Keskus. Taotlusvooru avamisel tehakse RTK kodulehel kättesaadavaks toetusele viitamise juhend. Toetusele viitamisega seotud kulud ei ole lisatud eraldi abikõlblike kulude loetellu. Tähistamisega seotud kulude osakaal kogu projekti mahust on väike ja senisel kogemusel on projektid elluviimisel pigem kallinenud ja ületanud maksimaalse toetuse suurust, mistõttu ei ole selliseid väiksemaid kulusid olnud projekti abikõlblike kulude hulka põhjust arvata. Endiselt on võimalik kasutada lahendust, kus toetusele viitamine ehitustööde ajal lahendatakse ehitustööde ajal projekti piirkonda üles pandaval töödest informeerival tahvlil, mille valmistamise ja paigaldamise kulu saab olla tööde osa. Peatükk 6. Aruandlus Paragrahviga 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamisele kohalduv. Lõpparuanne ning sellega seotud teave ja dokumendid esitatakse toetuse 16 saaja esindusõigusliku isiku poolt RTK-le elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel hiljemalt toetuse otsuses määratud projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeval. Lõpparuandes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta, mida toetuse saaja projekti elluviimise ajal e-toetuse keskkonna kaudu veel esitanud ei ole, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, projekti tegelik kogumaksumus ning projekti eesmärkide täitmine. Peale projekti elluviimist peab toetuse saaja kolme aasta jooksul esitama ka hoone energiatarbimist iseloomustavaid andmeid ja viie aasta jooksul hoone kasutust iseloomustavaid andmeid. Energiakasutuse andmed võimaldavad toetuse andjal hinnata toetusmeetme elluviimise edukust ning aidata kujundada edasisi energiatõhususe tõstmisele suunatud poliitikameetmeid. Hoone kasutusandmed võimaldavad RTK-l kontrollida määruse § 3 lõikes 4, § 8 lõike 2 punktis 6 ja § 18 punktis 6 toetuse saajale pandud ajaliste kohustuste täitmist. Peatükk 7. Toetuse rahastamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine Paragrahvis 21 sätestatakse asjaolud, mille korral RTK võib muuta taotluse rahuldamise otsust. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse RTK algatusel või toetuse saaja elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel esitatud sellekohase avalduse alusel. RTK võib erandkorras pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kaheteistkümne kuu võrra, kui projekti kestust on vaja pikendada toetuse saajast mitteoleneval põhjusel. RTK-l on õigus keelduda toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise, ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega või seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil, sh juhul, kui projekti elluviimise perioodi on juba pikendatud või on projekti elluviimise perioodi pikendamine toetuse saaja üheks soovitud muudatuseks, kuid teised soovitud muudatused seavad kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise ka pikendatud perioodil. Paragrahvis 22 sätestatakse toetuse tagasinõudmisele kohalduv. Lõikes 1 sätestatakse, et RTK võib toetuse tagasi nõuda vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 1821. Viidatud säte näeb ette, et toetuse andja nõuab toetuse tagasi, kui pärast kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja: 1) on teadlikult esitanud valeandmeid; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3) ei ole kasutanud toetust sihipäraselt; 4) ei täida toetuse saaja kohustusi. Samuti on seaduses sätestatud, et toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates. Lõikes 2 on toodud juhud, mil toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kuigi rikkumine võib olla 17 aset leidnud. Sättes nimetatud juhtudel on võimalik kas puudus kõrvaldada või on rikkumisega seotud toetuse osa toetuse saaja poolt juba tagastatud. RTK põhjendab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra. Kui tagasinõude summa on väiksem kui veel välja maksmata toetus, siis vähendab RTK tagasinõude summa võrra toetuse suurust. Kui toetus nõutakse tagasi täies ulatuses, siis tekib sarnane olukord, kui toetust ei oleks algselt üleüldse antudki ning taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks. Peatükk 8. Andmete esitamine ja säilitamine Paragrahvis 23 sätestatakse, et RTK esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. Riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise korral on RTK-l kohustus säilitada abi andmist tõendavaid dokumente kümme aastat viimase abi andmisest arvates. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes ((ELT L 2023/2832); 2) Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. 4. Eelnõu mõjud Määrusega sätestatakse tingimused ja kord toetuste andmiseks ja kasutamiseks meetme eesmärkide saavutamisse panustavate projektide elluviimisel. Elluviidavate projektide tulemusel väheneb avalike hoonete energiatarbimine ning seeläbi ka CO2 heide, mistõttu panustab meede kliimaeesmärkide saavutamisse ja hoonetele kohalduvatele energiatõhususnõuete täitmisesse. Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti läbi paranenud sisekliima ja vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus. Toetuse andmisel energiatõhususe töödeks piiratakse ühes omavalitsusüksuses toetust saavate projektide hulka, soodustades toetuse jõudmist erinevatesse piirkondadesse. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Käesoleva määruse alusel antav toetuse maht on algselt määratud 18 RES 2023–2026 perioodiks kogusummas 24 miljonit eurot. Määruse alusel avatavate konkreetsete taotlusvoorude mahu määrab rahandusminister oma käskkirjaga. Määruse täitmise korraldamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu meetme vahenditest. Toetuse andmisel taotlusvoorudes lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Riigi Kinnisvara AS-le ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 19 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/25-0291 - Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise II taotlusvooru tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.04.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7486f8b0-9376-44ab-9b37-32b017e5f88c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7486f8b0-9376-44ab-9b37-32b017e5f88c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main