Koordinaadid – ala
x y
357876,84 6465913,01
357921,89 6467457,27
357921,87 6467457,28
349650,52 6470255,44
352115,99 6456656,74
353000,00 6456650,00
356673,97 6454581,30
358325,00 6453650,00
362100,00 6450650,00
368225,00 6450650,00
370125,00 6449000,00
374776,98 6443990,33
376523,82 6444659,70
377069,84 6444885,78
376633,98 6446563,84
376480,49 6447023,99
376362,12 6447136,72
374938,33 6447257,08
373953,61 6447640,23
373315,88 6447923,57
373033,59 6448052,23
371751,45 6448840,10
371047,92 6449390,50
369362,60 6450950,57
368633,80 6451510,04
367941,94 6451699,01
366523,91 6452327,13
365638,41 6452881,60
364514,10 6453625,23
363658,87 6454470,88
362801,45 6455529,94
362127,32 6456509,56
361068,26 6458322,18
359744,44 6460448,43
359104,55 6461616,11
358723,06 6462469,81
358280,64 6463689,10
357876,8 6465913
Koordinaadid – puhverala
x y
350739,20 6469887,15
352787,23 6458654,89
352967,17 6458657,84
353006,42 6458658,09
353045,67 6458657,57
353084,91 6458656,27
353124,11 6458654,21
353163,27 6458651,38
353202,36 6458647,78
353241,37 6458643,41
353280,29 6458638,28
353319,10 6458632,39
353357,79 6458625,73
353396,34 6458618,32
353434,74 6458610,15
353472,97 6458601,23
353511,01 6458591,56
353548,86 6458581,15
353586,50 6458570,00
353623,92 6458558,10
353661,09 6458545,48
353698,00 6458532,13
353734,65 6458518,06
353771,02 6458503,27
353807,08 6458487,77
353842,84 6458471,57
353878,27 6458454,66
353913,36 6458437,07
353948,10 6458418,79
353982,48 6458399,83
359309,81 6455393,00
359344,19 6455373,15
359378,18 6455352,61
359411,74 6455331,40
359444,88 6455309,53
359477,58 6455287,00
359509,83 6455263,83
359541,61 6455240,03
359572,91 6455215,60
362797,51 6452646,84
366010,27 6452648,75
366523,91 6452327,13
367941,94 6451699,01
368633,80 6451510,04
369362,60 6450950,57
371047,92 6449390,50
371751,45 6448840,10
373033,59 6448052,23
373315,88 6447923,57
373953,61 6447640,23
374211,54 6447539,87
376242,98 6445350,81
376309,06 6445275,94
376333,76 6445245,91
376357,87 6445215,41
376381,39 6445184,45
376404,30 6445153,03
376426,59 6445121,18
376448,26 6445088,89
376469,30 6445056,20
376489,70 6445023,10
376509,45 6444989,61
376528,55 6444955,74
376528,55 6444955,74
376546,99 6444921,51
376564,75 6444886,92
376581,84 6444852,00
376598,25 6444816,75
376613,97 6444781,19
376629,00 6444745,33
376643,33 6444709,18
376523,82 6444659,70
374776,99 6443990,34
374776,97 6443990,36
370130,39 6448997,47
369216,50 6449788,96
368225,00 6450650,00
368222,30 6450650,00
368222,22 6450650,07
368103,78 6450650,00
362100,00 6450650,00
359725,23 6452537,23
358326,75 6453651,28
353135,39 6456581,36
353134,90 6456574,04
353000,00 6456650,00
352662,28 6456652,57
352135,10 6456656,59
352115,99 6456656,74
351762,57 6458606,06
351779,06 6458609,26
349650,52 6470255,44
350739,20 6469887,15
Koordinaadid – kaabel
x y
6465882,37 335692,13
6465605,66 340130,19
6470366,11 348026,80
6470223,59 351560,79
6464807,50 366355,24
6460132,57 369975,47
6458593,26 371970,87
6455144,71 382147,40
6455087,6 386394,75
Konkureeriv/täiendav hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks
meretuulepargiga (Saare 7 ala)
1. Üldine info ning selgitus hoonestusloa taotluse kohta
Käesolevaga esitab Utilitas Wind OÜ („Utilitas Wind“) Eesti mereala planeeringus („MSP“)
ettenähtud tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale (Saare 7 ala) Sunly Wind OÜ
15.07.2021 esitatud ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti („TTJA“) poolt
17.01.2025 Ametlikes Teadaannetes1 avaldatud hoonestusloa taotlusele
täiendava/konkureeriva hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks
meretuulepargiga ning meretuulepargi ühendamiseks veekaabelliiniga.
2. Hoonestusloa taotluse andmed
Alljärgnevalt on toodud hoonestusloa taotluse andmed vastavalt EhS §-s 1133 nõutule.
1) Ehitis(t)e kasutamise otstarve on avaliku veekogu koormamine meretuulepargiga ning
meretuulepargi ühendamine veekaabelliiniga.
2) Ehitis(t)e maksimaalne kõrgus ja sügavus sõltub kasutusele võetavatest tuulikutest, mille
tipukõrgus merepinnast on kuni 400 m ning meresügavusest, mis planeeritaval alal vahemikus
25-40 m. Meresügavuse varieeruvusest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta
erinevaid vundamendi konstruktsioone. Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt neli põhitüüpi
meretuulikute vundamente (joonis 1), milleks on:
a) gravitatsioonvundament;
b) vaivundament;
c) kolmjalg-vundament;
d) sõrestikvundament.
1
https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2408672
OÜ Utilitas Wind
Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 16171123 • +372 642 4071 •
[email protected] • www.utilitas.ee
Joonis 1: Meretuulikute vundamenditüübid.
a) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist. Antud
vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib
antud vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud
kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti
sügavustel kuni 30 m.
b) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja
eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundamendi süvistussügavus võib olla sõltuvalt
mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik
kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade
põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav,
samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude
korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub
kuni 25 m.
c) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab
minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse
merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks
piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud.
d) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning
on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud
vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole
eelistatud regulaarsete jääolude korral.
Eelpool nimetatud suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus sõltub tuulikute tarnelepingu
sõlmimise ajal kommertskasutuses olevate turbiinide võimsusest, eelduslikult on see on kuni
25 MW, kuid võib ka seda ületada. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub
tööprojekti käigus, kui läbi on viidud keskkonnamõjude hindamine („KMH“) ja teada on
tehniliste uuringute ja analüüside tulemused. Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub
kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute
tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja ehitusgeoloogiast.
2
3) Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Saaremaast läände jäävale Eesti mereala
planeeringu järgsele tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale ehk Saare 7 alale (vt joonis
2), mis jääb Saaremaa läänerannikust ca 12 km kaugusele.
Joonis 2: Kavandatava meretuulepargi ja veekaabelliinide asukohaplaan.
Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on hinnanguliselt kuni 80 tuulikut ning ühe tuuliku
ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 25 MW ehk kokku oleks Saare 7
meretuulepargi võimsus kuni 2000 MW. Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus,
elektrituulikute arv ja muud parameetrid sõltuvad KMH ja tehniliste analüüside tulemustest,
elektrituuliku tootja valikust, tuulikute asetusest tuulepargis ning realiseerimise ajast, ehitiste
arvust koormataval alal ning ehitistealusest pindalast.
Tuulikute omavaheliseks vahekauguseks oleks praeguse teadmise järgi ligikaudu 1,25 km.
Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus sõltub täpsest tuuliku tüübist ja suurusest ning
KMH, täpsemate uuringute ja tehniliste analüüside tulemusest, kui selguvad rakendatavad
keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus ning
merepõhja ehitusgeoloogia. Ka elektrituulikute koguarv ja ehitisealuse pinna suurus võivad
muutuda KMH läbiviimise ja tehniliste analüüside tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus
tegevust arendada pole aladel võimalik. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja
3
sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele.
Näiteks võttes arvesse, et tuulikutest vabad alad/koridorid täidaksid ja ühildaksid võimalusel
võimalikult palju erinevaid funktsioone samas asukohas (kõrge looduskaitselise väärtusega
elupaigad, laevaliikluse läbipääsukoridorid jms). Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki
spetsiaalsetele platvormidele alajaamad, mis koguvad avamere tuulepargist toodetud
elektrienergia ja edastavad selle vahelduv- või alalisvoolu ekspordikaabli kaudu maismaal
asuvasse alajaama ja/või tulevikus loodavasse Läänemere energiavõrku. Meres asuv alajaam
paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest
merealajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed
elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on
praeguse arvestuse kohaselt ehitisealuse pindalaga suurusjärgus 2000 m². Sellest tulenevalt
on 80 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 160 000 m², millele lisandub ka
alajaama(de) (3 tükki) ehitisealune pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga
analoogsel vundamendil, 5000 m². Seega on esialgne ehitistealune kogupindala 175 000 m²
ehk 0,175 km².
4) Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatava koormatava ala maksimaalne pindala
on hinnanguliselt 158,9 km2 (ehk 158 900 m2). Koormatava ala koordinaadid on lisas 3.
5) Meretuulepargi potentsiaalne võimsus on kuni 2000 MW. Põhivõrguettevõtja väljastatud
tehnilised tingimused on käesolevale taotlusele lisatud (lisa 1).
6) EhS § 1134 lg 3 p 3 sätestab, et hoonestusloa menetluse algatamisel määrab TTJA vajaduse
korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks
tegema, ja nende tegemise tähtaja.
Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb hoonestusloa menetlusega koos algatada KMH
(KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 5 ja § 7 p 2).
KMH raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub KMH programmi koostamise
käigus, muu hulgas vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Hoonestusloa
taotluses tuleb seega esitada üksnes esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida
hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha (EhS § 1133 lg 2 p
6).
Esialgne nimekiri kavandatud ja võimalikest uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb
teha on:
• laevaliikluse navigatsiooniriski analüüs – mis käsitleb tuulepargi mõju
laevaliiklusele ja võimalikke leevendusmeetmeid (sh võimalike laevaliikluse
koridoride asukohad ja laiused, tuulepargi mõju mereside ja süsteemidele, AIS
seadmetele, laevaradaritele ja võimalik jääolude muutumisest tingitud mõju
laevaliiklusele);
4
• mõju hüdrodünaamikale (sh hoovused) ja lainetusele, jäätumisega seotud
riskid;
• lennuohutuse ekspertiis-riskianalüüs,
• merepõhja ehitusgeoloogiline uuring;
• mere põhjasetete uuring;
• visuaalsete mõjude hindamine maismaa erinevatest punktidest;
• sonariuuring, mille abil selgitatakse meretuulepargi alal välja veealuste
objektide olemasolu, sh võimalike veealuste kultuuriväärtusega asjad ja
kultuurkiht. Hiljemalt enne ehitamist (projekteerimise käigus) tehakse
vajadusel eraldi allveearheoloogiline uuring – juhul kui kavandatav
ehitustegevus (tuulikute vundamentide ja kaablite rajamine) ja/või selle
mõjuala kattub eelnevalt välja selgitatud kultuuriväärtusega asjade ja/või
kultuurkihiga ehk võib veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada.
Allveearheoloogilise uuringu käigus dokumenteeritakse kultuuriväärtusega
asjad ja kultuurkiht ning hinnatakse nende seisukorda ja säilimise ulatust
• merevee kvaliteedi uuringud tuulepargi piirkonnas ja ehitustegevuse
arvatavasse mõjualasse jääval merealal;
• merepõhja elustiku ja elupaikade uuring – põhjataimestiku ja -loomastiku
kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete parameetrite väljaselgitamine
arenduspiirkonnas ja võimaliku mõju alla jääval alal;
• merekaabli elektromagnetvälja võimaliku mõju uuring kalastikule (ehitus- ja
ekspluatatsiooniaegse mõju);
• linnustiku rände- ja toitumisalade uuring. Linnustiku osas on vajalik teostada
rände analüüs ning ränd- ja avamerelindude uuring (toitumisalad,
rändekoridorid jmt). Läbi tuleb viia vähemalt kahe aasta rändeperioode hõlmav
lindude radaruuring paralleelselt visuaalsete vaatlustega);
• käsitiivaliste uuring ja nahkhiirte toitumisalade ja rände(koridori) uuring;
• kalastiku uuring – kaardistada tuleb piirkonna kalavarud, kalade koelmualad,
merepõhja elustik ja elupaigad, kalade rändeteed ning tuulepargi mõju
kalapopulatsioonidele ja kavandatava tegevuse mõju kalade rändele ja
kudemisele, samuti tuleb läbi viia ehituse ja ekspluatatsiooniaegse mõju
5
analüüsimine. Kalastiku uuringu raames on vajalik ka uurida tuulikute töömüra
mõju räimeparvede liikumisele;
• hinnata tuleb mõju kaitsealustele loodusobjektidele;
• hinnata tuleb ehitustööde aegseid mõjusid (kalastikule/kalandusele,
linnustikule, laevaliiklusele jne), sh maismaal toimuvate tegevuste mõju
(tuulikute ja vundamentide transport sadamasse ja sealt merealale, kaablite
paigaldamine, alajaama rajamine), opereerimise aegseid mõjusid (sh
hooldustööd) ning töötada välja asjakohased leevendavad meetmed;
• infraheli ja heljumi leviku modelleerimine, et hinnata tuulepargi rajamise mõju
kalade kudealadele, kudemisele ja rändele;
• mereimetajate uuring, sh mõju hüljestele kohalikul tasandil, sealhulgas jää
lõhkumisega tekkivad võimalikud mõjud, ja määrata tuleb vajalikud
leevendavad keskkonnameetmed;
• orienteeruvate süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete paigutamise mahu
uuring;
• sotsiaalmajanduslik analüüs (sh kalandusele).
7) hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Vastav aeg on otseses korrelatsioonis
meretuulepargi eeldatava elueaga, mis eeldab korrapäraseid hooldustöid ning vajadusel
tuulepargi tehniliste elementide osalist väljavahetamist. Meretuulepargi eluea
ammendumisel tuleb meretuulepark kogu ulatuses demonteerida ja materjalide
taaskasutusse või ümbertöötlemisse suunata ning see ka tõendada. Ehk meretuulepargi
ekspluatatsiooni lõppedes vastutab selle arendaja ja käitaja meretuulikute, platvormide ja
kaablite täieliku ja ohutu demonteerimise protsessi korraldamise eest. Ühtlasi on kavas
meretuulepargi eluea lõpul rakendada sellel ajahetkel olemasolevaid tehnoloogiaid, et
võimalusel maksimaalses mahus meretuulepargi elemente taaskasutada, eesmärgiga
minimeerida meretuulepargi võimalikku keskkonnajalajälge.
8) Utilitas Wind kinnitab, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegeliku
kasusaaja kohta on täielikud ja tõesed ning selle väite kinnitamiseks on hoonestusloa
taotlusega koos esitatud asjakohased auditeeritud aruanded (Lisa 2.3.).
9) Utilitas Wind plaanib praeguse teadmise kohaselt rahastada hoonestusloa objektiks oleva
Saare 7 meretuulepargi valmimist ja hilisemat kasutamist nii omavahenditest kui ka
laenukapitali kaasamisega välispankadest.
6
10) Utilitas Wind on valmis esitama TTJA nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa
taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid.
11) EhS § 1133 lg 3 sätestab, et hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle
teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku
veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa
menetluse algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju
hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju
hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid
uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
Kavandatava meretuulepargi ja veekaabelliinide esialgne asukohaplaan on esitatud eespool
joonisel 2. Muu hulgas liitumise täpsem suund selgub edasise protsessi käigus.
***
Käesolev hoonestusloa taotlus vastab kehtivatele asjakohastele nõuetele ning TTJA poolt
koostatud juhendile „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine“ (20.12.2023
versioon 3).2 Hindamise aspektidega seonduv on esitatud käesoleva taotluse lisades 2, 2.1, 2.2
ja 2.3. Lisasid 1, 2, 2.1 ja 2.2 palume käsitleda Utilitas Windi ärisaladusena ning tunnistada
need asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (AvTS § 35 lg 1 p 17). Utilitas Windi
strateegia meretuuleparkide arendamisel, mis põhineb vähemalt hetkel osaliselt avaldamata
infol, vastab ärisaladuse tunnustele EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Juhime tähelepanu, et kehtiva
õiguse loogika kohaselt peab avalik info olema hoonestusloa taotlus ise, mitte hindamise
aspektidega seonduv teave.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rene Tammist, juhatuse liige
Andrus Zavadskis, juhatuse liige
2
https://ttja.ee/sites/default/files/documents/2024 -
04/Konkureerivate%20hoonestusloa%20taotluste%20hindamine%2020.12.2023%20versioon%203_0.pdf
7
Lisad:
1 – põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused (ÄRISALADUS)
2 – hoonestusloa taotluse vastavus hindamise aspektidele (ÄRISALADUS)
2.1 – julgeolekuohtude hindamiseks vajalik info (ÄRISALADUS)
2.2 – äriplaan (ÄRISALADUS)
2.3 – majandusaasta aruanded
3 – Saare 7 ala koordinaadid
8
Adressaatide nimekiri
Kaitseministeerium
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Kaitsevägi
[email protected]
Kliimaministeerium
[email protected]
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
[email protected]
Muinsuskaitseamet
[email protected]
Terviseamet
[email protected]
Transpordiamet
[email protected]
Politsei- ja Piirivalveamet
[email protected]
Päästeamet
[email protected]
Saaremaa Vallavalitsus
[email protected]
Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT
[email protected]
Saare Rannarahva Selts
[email protected]
Nimekirja alusel
19.03.2025 nr 16-7/25-03899-004
OÜ Utilitas Wind hoonestusloa taotlusele
arvamuse küsimine (Saare 7)
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku
(EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa
menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
OÜ Utilitas Wind (registrikood 16171123, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna
linnaosa, Maakri tn 19/1, 10145) esitas 17.03.2025 TTJA-le hoonestusloa taotluse ja
lisadokumendid Saare 7 alale meretuulepargi rajamiseks. Taotletav Saare 7 mereala asub
Eesti mereala planeeringu kohasel tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal Saaremaast ca
12 km läänes. Saare 7 ala on ligikaudu 158,9 km2 suurune ning mere sügavus alal on 25-40 m.
Hoonestusloa taotluse kohaselt plaanitakse Saare 7 alale rajada kuni 80 elektrituulikut
koguvõimsusega kuni 2000 MW. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris
(https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) nr 16-7/25-03899 all.
OÜ Utilitas Wind Saare 7 hoonestusloa taotlus konkureerib antud alal järgmise hoonestusloa
taotlusega: Sunly Wind OÜ 15.07.2021 taotlus, mida muudeti viimati 06.09.2024 (TTJA
dokumendiregistris nr 16-7/20-07598).
Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks
asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid
Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või
algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.
Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile
[email protected] hiljemalt
21.04.2025. Kui Te antud tähtaja jooksul arvamust ei esita või vastamistähtaega ei pikenda,
lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehituse tegevusõiguse talituse juhataja
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
Lisad: 1. OÜ Utilitas Wind Saare 7 ala hoonestusloa taotlus
2. Adressaatide nimekiri
Viktoria Burtin +372 620 1751
[email protected]