Pärnu Lennujaam DP algatamiseks seisukohtade küsimine

TORI VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 26.03.2025 nr 6-2.1/844 Pärnu Lennujaam kinnistu detailplaneeringu koostamine Algatamisel on Tori vallas Eametsa külas Pärnu Lennujaam kinnistule 2236506 (katastriüksused 80901:001:0983 ja 73001:001:0325) detailplaneeringu koostamine Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Eametsa külas Pärnu Lennujaam kinnistu detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga. Vastavalt planeerimisseaduse § 81 esitame Teile Pärnu Lennujaam kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks. Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 28. aprilliks 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Lisad: Pärnu Lennujaam kinnistu detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohad, KSH eelhinnang, otsuse eelnõu, asukohaskeem. Esitatud: Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Päästeamet, Transpordiamet, Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maa- ja Ruumiamet. Kalev Mitt taastuvenergeetika projektijuht 5143377, [email protected]  TORI VALLAVOLIKOGU OTSUS EELNÕU Tori mai 2025 nr Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (10349560) juhatuse liige Riivo Tuvike esitas Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Eametsa külas Pärnu lennujaam kinnistule 2236506 (katastriüksused 80901:001:0983 ja 73001:001:0325) detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Pärnu lennujaam maaüksus asub Tori vallas Eametsa külas kahel katastriüksusel tunnustega 80901:001:0983 ja 73001:001:0325. Planeeringualal asub Pärnu lennujaama lennuraja, ruleerimisteede, angaaride, terminalihoone ja teiste lennujaamaehitistega. Ala on regulaarselt hooldatav ja kasutuses osaliselt lennujaamana ning osale maa-alale on juba rajatud enda otstarbeks päikesepark. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lennundusseaduse § 35 sätestatud piirangutega. Planeeringuala hõlmab kahte maaüksust: 1) 2180312.0 m² suurust Pärnu lennujaam maaüksust (80901:001:0983), mille kõlvikuline koosseis on looduslik rohumaa 1623553.0 m², metsamaa 165662.0 m², õuemaa 28524.0 m² ja muu maa 362573.0 m². Maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa ja seda kasutatakse lennuvälja ja seda teenindavate ehitiste ja rajatiste maana; 2) 81163.0 m² suurust Pärnu lennujaam maaüksust (73001:001:0325), mille kõlvikuline koosseis on looduslik rohumaa 74819.0 m², õuemaa 1446.0 m² ja muu maa 4898.0 m². Maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on oluline säilitada maakonna arengu- ja konkurentsivõime seisukohalt Pärnu lennuväli piirkondliku lennuväljana nagu näeb ette kehtiv üleriigiline planeering Eesti 2030+. Maakonnaplaneeringuga on ette nähtud Pärnu lennuvälja jätkuv toimimine ja kasutamine. Maakonnaplaneeringuga on seatud lennuväljade arendamise üldised tingimused: • lennuvälja, selle lähiümbrust ja üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad planeeringud ja projektid kooskõlastada Transpordiametiga; • Pärnu lennuvälja rekonstrueerimisel arvestada rahvusvaheliste nõuete ja regiooni potentsiaaliga. Olemasolev lennurada tuleb säilitada kogu pikkuses ligikaudu 2,5 km ning rekonstrueerida etappidena. Väiksemat tüüpi lennukid ei vaja kogu raja pikkust, kuid tulevikus võib see olla vajalik. Detailplaneering on kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringuga. Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus on määratud planeeringuala juhtotstarbeks lennuväljamaa. Lennuvälja maa-ala on lennuvälja või lennuväljaku ning seda teenindavate ehitiste maa-ala. Pärnu lennujaam maaüksusele (80901:001:0983) on kehtestatud 08.05.2019 Tori Vallavalitsuse korraldusega nr 353 Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering. Käesoleva planeeringuga planeeritakse üle kehtestatud detailplaneeringu ala ning detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks varem kehtestatud detailplaneering. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas. Detailplaneeringu eesmärk on rajada Pärnu Lennuväljale integreeritud päikeseenergia (50 MW päikesepark tootmisüksuse varustamiseks elektriga ning 10 MW (60 MWh) akupark), rohelise vesiniku ja rohelise metanooli tootmiskompleks. Planeeritava tootmiskompleksi juurde kavandatakse 25MW vesiniku elektrolüsaator tootlikkusega ca 2 000 tonni aastas, metanooli sünteesijaam tootlikkusega 10 000 tonni aastas ning hoiustamisrajatised (metanool, vesinik ja rohesüsihappegaas). Toodetud vesinikust ca 5% (260 kg/päevas) kasutatakse lennujaama teenindavates sõidukites. Ülejäänud 95% kasutatakse metanooli (CH4OH) tootmiseks. Lisaks rohevesinikule kasutatakse metanooli tootmiseks rohesüsihappegaasi2 (CO2). Toodetud rohevesinikku hoiustatakse rõhu all mahutites korraga maksimaalselt 4,4 t. Mahuti rõhk on 60 bar. Sellisel viisil hoiustatud vesiniku maht on ligikaudu 900 m3. Metanooli hoiustatakse samaaegselt 94 t. Sellise koguse metanooli maht on ligikaudu 50 m3. Metanool transporditakse Muuga sadamasse. Tootmiskompleks on kavandatud töötama 330 päeva aastas, 24 tundi päevas. Planeeritakse jagada planeeringuala kruntideks, maa sihtotstarbe muutmist (tootmismaaks ja transpordimaaks) ja planeeringuala hoonestamist ehituloakohustuslike hoonetega. Kehtivast detailplaneeringust tuuakse üle Pärnu lennujaama terminali hoone ümbruses kavandatud hoonestusala koos ehitusõigusega. Juurdepääs planeeringualale lahendatakse olemasolevate teedega. Lennujaama teele lisatakse uus mahasõit planeeritava tootmiskompleksi territooriumile. Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Sauga valla üldplaneeringut. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: loodusvarade kasutamine, üleujutusoht, looduskeskkond, avariiolukordade esinemise võimalikkus, inimese tervis ja vara ning mõju kliimale. Koostaja: Maves OÜ (reg nr 10097377). Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: • kavandataval tegevusel sisulist vastuolu piirkonna kasutusviisiga ja naabrite põhjendatud ootustega pigem ei ole; • tootmiskompleksil puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele; • olulist jäätmeteket prognoosida pole põhjust; • tootmisjääkideks on hapnik ja vesi. Tasub kaaluda tootmisjäägina tekkinud vee kasutamist toorainena. See vähendab veevõtu vajadust ja ilmselt ka vee puhastamise  vajadust, kuna tootmisjäägina tekkiv vesi on eelduslikult puhtam kui looduslik; • looduskeskkonda mõjutavaks vajalikuks sisendiks on vesi. Pole täielikult selge, kas vesi saadakse ühisveevärgist või rajatakse oma veehaare. Veehaarde rajamiseks tuleb taotleda keskkonnaluba; • tegevuse tehniliste andmete täpsustumisel tuleb anda hinnang selle müratasemest ning vajadusest läbi viia müra leviku mudelarvutus; • tegevusega kaasnev õnnetusjuhtumite risk on piiratud ja ohjatav. Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid ekspertuuringuid ja anda hinnanguid. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsitakse seisukohta Kliimaministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Transpordiametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Päästeametilt ning Maa- ja Ruumiametilt. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus, kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning Aktsiaselts Tallinna Lennujaam poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse annab Tori Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Pärnu lennujaam kinnistul (registriosa nr 2236506). 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 3. Jätta kinnistu Pärnu lennujaam detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja Maa- ja Ruumiameti veebilehel (https://maaruum.ee/ruumiloome-ehitus-ja-planeerimine/planeerimine/ruumiline- planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).  5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava. 6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees. 7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Jana Malõh volikogu esimees  Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Aruanne sisaldab II kaitsekategooria liikide täpseid asukohtasid. I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. LKS § 53 lg1 märts 2025 märts 2025 Töö nimetus: Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö number: 25017 Tellija: AS Tallinna Lennujaam Vastutav täitja: Karl Kupits Koostajad: Karl Kupits Ally- Triin Pello Kontrollis: Tuuli Vreimann Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ............................................................... 4 2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................. 4 2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................. 6 2.2.1 Tori valla üldplaneering .................................................................................... 6 2.2.2 Pärnu lennujaama detailplaneering.............................................................. 8 2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ............................................................................ 8 2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS............................................................................................... 9 2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ......................................................... 10 2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ............................................................... 10 2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUSEST, SEALHULGAS HEITE SUURUS .......................................................................................................... 11 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .............. 12 3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD TEGEVUSED ......................................................................................................... 12 3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME ........... 13 3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE, JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA, PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIMEST .................................................................................. 16 4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 17 4.1 LOODUSVARAD ................................................................................................................. 17 4.2 ÜLEUJUTUSOHT................................................................................................................. 17 4.3 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 19 4.4 AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............................................................. 19 4.5 INIMESE TERVIS JA VARA ................................................................................................... 19 4.6 MÕJU KLIIMALE ................................................................................................................ 20 5 JÄRELDUS .............................................................................................................................. 21 11. märts 2025 1 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1 SISSEJUHATUS Kavandatava tegevuse eesmärgiks on rajada Pärnu Lennuväljale integreeritud päikeseenergia, rohelise vesiniku ja rohelise metanooli tootmiskompleks. Tellija on esitanud soovi läbi viia keskkonnamõju strateegiline eelhindamine (edaspidi KSeH) detailplaneeringu koostamise tarbeks. KSeH läbiviimise alused määrab KeHJS1 § 33 lg 2. Antud kontekstis võib KSeH läbiviimist nõuda ka asjaolu kuna detailplaneeringuga: • soovitakse muuta maakonna- või üldplaneeringut; • kavandatakse tegevust, mis ületab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) kohustuse künnist (KeHJA § 6 lg 2 ja lg 4). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus kuulub neist ühe või mitme tingimuse alla. Kavandatavaks tegevuseks on rohevesiniku ja metanooli tootmiskompleksi ning päikesepargi rajamine. KSeH eesmärk on anda hinnang võimalikust mõjust keskkonnamõju eelhinnangu (edaspidi KMeH) täpsusastmes. Kavandatavast tegevusest ülevaate saamiseks tugineti järgnevatele AS Tallinna Lennujaama poolt edastatud materjalidele: • eskiisjoonis „Pärnu H & CH3OH“; • „Rohevesiniku ja metanooli tootmiskompleksi õnnetusjuhtumite riskianalüüs Pärnu lennujaam, Eametsa küla, Tori vald, Pärnu maakond“ Storkson OÜ, 2024; • Solar Energy | Green Hydrogen | Green Methanol Development and Investment In Integrated Solar + Green Hydrogen + Green Methanol Project At Parnu Airport, Estonia. Density Energy Pte Ltd.; • Katastriüksuste 80901:001:0983 ja 73001:001:0325 detailplaneeringu algatamise taotlus (saadud tellijalt 12.09.2024); • Pärnu lennujaama vesiniku- ja metanoolitootmiskompleksi ning päikeseparkide detailplaneeringu algatamise skeem (Kirsimäe, P. 22.08.2024 Tallinna Lennujaam); • Tellija täpsustatud andmed tootmismahtude osas (e-kiri 23.01.2025). Käesolev eelhinnang on uuendatud versioon 3.10.2024 eelhinnangust lähtuvalt tegevuse kirjelduse täpsustumisest. 1 Riigikogu 22.02.2005 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. 11. märts 2025 2 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Eelhinnanguga selgitatakse, kas AS Tallinna Lennujaama poolt rajatava detailplaneeringu koostamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) või KMH. 11. märts 2025 3 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS 2.1 Tegevuse iseloom ja maht Planeeritav maa-ala asub Pärnu lennuväljal, Eametsa külas, Tori vallas, Pärnu maakonnas, transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustel nr 80901:001:0983 (Joonis 1). Kavandatava tegevuse eesmärk on ehitada Pärnu lennuvälja territooriumile rohevesiniku ja metanooli tootmiskompleks ja päikesepark. Tootmiskompleksi osad on: • 50 MW päikesepark tootmisüksuse varustamiseks elektriga. Hõlmab 97 hektarit. Osa päikesepargist on juba rajatud. • 10 MW (60 MWh) akupark • 25 MW vesiniku elektrolüsaator tootlikkusega ca 2 000 tonni aastas • rohelise metanooli sünteesijaam tootlikkusega 10 000 tonni aastas • hoiustamisrajatised (metanool, vesinik ja rohesüsihappegaas). Toodetud vesinikust ca 5% (260 kg/päevas) kasutatakse lennujaama teenindavates sõidukites. Ülejäänud 95% kasutatakse metanooli (CH4OH) tootmiseks. Lisaks rohevesinikule kasutatakse metanooli tootmiseks rohesüsihappegaasi2 (CO2). Toodetud rohevesinikku hoiustatakse rõhu all mahutites korraga maksimaalselt 4,4 t. Mahuti rõhk on 60 bar. Sellisel viisil hoiustatud vesiniku maht on ligikaudu 900 m3. Metanooli hoiustatakse samaaegselt 94 t. Sellise koguse metanooli maht on ligikaudu 50 m3. Rohesüsihappegaasi hoiustatakse samaaegselt kuni 90 t. Metanool transporditakse Muuga sadamasse. Tootmiskompleks on kavandatud töötama 330 päeva aastas, 24 tundi päevas. Tootmiskompleksi rajamiseks asukoht on toodud alloleval joonisel (Joonis 1). 2 Biogeenne süsinikdioksiid tekib biomassi või biomassist saadud toodete lagunemise, seedimise või põlemise tulemusena. (Biogenic-CO2-from-the-biogas-industry_Sept2022-1.pdf (europeanbiogas.eu)) 11. märts 2025 4 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. 11. märts 2025 5 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Päikesepark on plaanitud lennurajast kirdesse, edelasse ja loodesse, kuid mitte kagusse. Päikesepargi mahu kohta andmed puuduvad. 2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.2.1 Tori valla üldplaneering3 Pärnu lennuväli jääb endise Sauga valla alale, mis ühines Tori vallaks. Sellel alal kehtib Sauga valla üldplaneering. Lennuvälja ala on tsoneeritud lennuvälja juhtotstarbega alaks (Joonis 2). Kavandatav tegevus asub lennuvälja juhtotstarbega alal. Üldplaneeringu seletuskiri ütleb lennuvälja juhtotstarbe kohta järgmist: Lennuvälja maa-ala on lennuvälja (va lennujaama hoone) või lennuväljaku ning seda teenindavate ehitiste maa-ala. Üldplaneeringuga säilivad olemasolevad lennuvälja maad ja perspektiivset lennuvälja maa-ala kavandatud ei ole. Üldised kasutamis- ja ehitustingimused lennuvälja maa-alal: • Maa-ala juhtotstarve on lennuväljamaa. • Lennuvälja arendamisel tuleb järgida kõiki keskkonnakaitse põhinõudeid ja vajadusel läbi viia keskkonnamõjude eelhinnang. Kui kõik plaanitavad tootmisvõimsused (tootmiskompleks ja päikesepark) oleksid mõeldud lennuvälja teenindamiseks, oleks üheselt selge, et kavandatav tegevus on üldplaneeringu kohane. Kuna aga suur osa püstitavast tootmisvõimsusest on ette nähtud müügiks, siis ei saa anda ühest hinnangut, kas tegemist on üldplaneeringut muutva või üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. 3 Sauga valla üldplaneering. Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016 otsusega nr 97. 11. märts 2025 6 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 2 Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu põhijoonisest. 11. märts 2025 7 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 2.2.2 Pärnu lennujaama detailplaneering4 Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering hõlmab Tori vallas Eametsa külas asuvat Pärnu lennujaama krunti suurusega 219,34 ha, sihtotstarve 100% transpordimaa. Planeeringuala hõlmab kinnistut lennujaama osas. Detailplaneering on koostatud ehitusalade laiendamiseks, lennuraja kordategemiseks praegusest pikemas mahus. Korrastamist vajab lennujaama ühendustee ning terminalihoone ühendamine ÜVK võrku.5 Olmevesi saadakse puurkaevust (PRK0017152), mille sanitaarkaitseala raadius on 30 m ja reovett puhastatakse biopuhastis. Hooneid köetakse elektriküttega. Lennujaama detailplaneering ei ole otseses puutes ega vastuolus kavandatava tegevusega. 2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine Sisendid ja väljundid H₂ (rohevesiniku) tootmiseks 1. H₂ tootmiskogused o Elektrolüsaatori võimsus on 25 MW. o Päevane rohevesiniku tootmismaht on 5 479 kg, millest ligikaudu 5% (260 kg) kasutatakse kohapeal ja 95% (ligikaudu 5 219 kg) kasutatakse metanooli tootmiseks. Aastane vesiniku tootmismaht on 2 000 tonni. 2. Päikeseenergia: o 50 MW päikeseparki kasutatakse vesiniku tootmisprotsessi jaoks vajaliku elektri genereerimiseks. o Päikeseelektrit toodetakse hinnanguliselt 43 684 MWh aastas. 3. Vesi: o Vesiniku tootmiseks on vaja vett ca 55 m3/d ehk 18 000 m3 aastas. o Vee allikas tõenäoliselt on ühisveevärk. Piirkondlik vee-ettevõtja on arendajale väljastanud projekteerimistingimused ühisveevärgiga liitumiseks. 4 Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Tori Vallavalitsuse 8. mai 2019 korraldusega nr 353. 5 Tori valla arengukava aastateks 2018-2030. 11. märts 2025 8 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4. Tootmisjäägid: o H2 tootmisest tekib tootmisjäägina O2 48 485 kg päevas ehk 16 000 t/a. Sisendid ja väljundid metanooli (CH₃OH) tootmiseks 1. CH₃OH tootmiskogused: o Rohemetanooli tootmismaht on 10 000 t aastas. 2. Rohevesinik (GH₂): o Aastase rohemetanooli koguse tootmiseks kulub 1 888 t H2-te. o Rohevesinik saadakse elektrolüsaatori protsessist. 3. Roheline CO₂: o Aastase rohemetanooli koguse tootmiseks on vaja 13 736 t CO2-te. o Roheline CO₂ saadakse Eestist. 4. Tootmisjäägid: o CH3OH tootmisest tekib tootmisjäägina H2O 5 623 t aastas ehk 3 5 623 𝑡 ÷ 330 𝑝ä𝑒𝑣𝑎 = 17 𝑡⁄𝑑 𝑒ℎ𝑘 17 𝑚 ⁄𝑑 . Päikesepargi rajamiseks kasutatava materjali tootmise mõju käesoleva KSeH fookusesse ei kuulu. Seda hindab põhjendatud juhul tootja. Päikesepark kasutab sisendina päikeseenergiat ja väljundiks on elekter. 2.4 Tegevuse energiakasutus Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel pole ette näha tavapärasest olulisemat energiakasutust. Ehitustööde ajal kasutatakse vedelkütuse jõul töötavaid ehitusmasinaid. Antud etapis ei ole teada, milline saab olema hoonete küttelahendus. Vesiniku ja metanooli tootmiseks vajalik energia saadakse 50 MW päikesepargi abil. Päikeseparki toetab 10 MWh mahutavusega akupark. Akude tüüp, mõõtmed ja eluiga ei ole teada. 11. märts 2025 9 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Ehitustegevusega kaasneb müra, vibratsioon ja sisepõlemismootoriga ehitusmasinatest saasteainete heide välisõhku. Ei ole ette näha, et kaasnevad müra, vibratsioon ja heitmed oleksid tavapärasest ehitustegevusest suuremad. Peamised tootmisjäägid on • hapnik (O2) – 16 000 t/a. • vesi (H2O) – 5 623 t/a Tootmisjääkide kasutus (heide keskkonda või kogumine ja kasutamine) ei ole KSeH koostamise hetkel teada. Kui tootmisjäägiks on puhas hapnik ja vesi, puudub nende heitel keskkonda oluline negatiivne mõju. Keskkonnaametiga tuleb selgitada kas heide vajab keskkonnaluba. Tootmisprotsessiga kaasneva müra ja vibratsiooni kohta info puudub. Võib eeldada, et tootmiskompleksi ala on pimedal ajal valgustatud. Soojuse, kiirguse ja lõhna olulist teket (levikut väljaspoole lennuvälja piiri) ette näha ei ole. Päikesepark müra ja vibratsiooni kaasa ei too. Kuigivõrd võivad klaaspinnad peegeldada päikest kuid paneelid on nurga all ja otsest vastupeegeldust lähikonnas toimetavatele inimestele põhjustada ei saa. 2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Ehitustegevusega kaasneb jäätmeid kuid ei ole ette näha, et jäätmete tekke maht või jäätmeliigid erineksid oluliselt tavapärase ehitamisega kaasnevast. Tootmiskompleksis kasutatavat vett tuleb eeldatavasti puhastada kuna ühisveevärgi vesi aga ka põhjavesi sisaldavad lisaks H2O-le ka muid komponente. KSeH hetkeks täpne tehnoloogiline kirjeldus puudub, mistõttu eeltoodut tuleb võtta eksperdi eeldusena. Sellest tekivad puhastusjäägid (ilmselt koodiga 19 09), kuid võib eeldada, et jäätmete kogus ei ole suur. Päikesepargist tootmise ajal jäätmeid ei teki. 11. märts 2025 10 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest, sealhulgas heite suurus Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada kütuse- või õlilekke. Ei ole põhjust ette näha avariiolukordade kõrgendatud riski, mis vajaks võimalikkuse ja suuruse arvutamist. Tootmiskompleksile koostatud eksperthinnangu6 järgi on tegemist C-kategooria ohuga käitisega. See ei kuulu olulise ruumilise mõjuga ehitiste7 nimekirja. C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte peab koostama teabelehe, riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani.8 Päikesepargiga märkimisväärseid avariiolukordi ei kaasne. Pargi mõju lennuliiklusele tuleb lahendada lennuvälja haldajal. See ei kuulu käesoleva KSeH koosseisu. 6 Sarnit, T., Kulm, N. 2025. Integreeritud päikeseenergia, rohelise vesiniku ja rohelise metanooli tootmiskompleksi vastavus olulise ruumilise mõjuga ehitisele. Kobras OÜ. 7 Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri 8 Riigikogu 01.12.2015. Kemikaaliseadus. § 21 11. märts 2025 11 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND 3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Pärnu lennujaam valmis 1939. aastal ja esimesed 50 aastat oli kasutusel peamiselt sõjalennuväljana. Nõukogude Liidu lagunemisel jäi lennujaam kasutuseta. Rekonstrueeritud lennujaam avati 1999. aastal. Pärnu lennujaama läbis 2023. aastal 2 087 reisijat (2022. aastal 2 888 reisijat)9. Lennujaam asub transpordimaa katastriüksustel. Lennujaama naabruses asuvad Eametsa küla ja Sauga alevik. Valla üldplaneeringuga on lennujaama vahetusse lähedusse ette nähtud tööstus-, tootmis- ja ärimaad ning haljasalad. Maastik on suhteliselt tasane, üldise languga edelasse. Tootmiskompleksist jääb lähim elumaja 500 m kaugusele põhja (katastrinumber 73001:001:0692). Ulatuslikke metsaalasid kavandatava tegevuse lähipiirkonnas ei ole, külla aga leidub metsatukkasid (Joonis 3). Lennujaama teega paralleelselt kulgeb Sinika kraav (VEE1148723), mis suubub planeeringuala lõunapiiril asuvasse Sauga jõkke (VEE1148700). Päikesepargi alune maa on regulaarselt niidetud ja käsitletav tehnogeense alana (elurikkus madal). 9 Tallinna Lennujaam 11. märts 2025 12 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang tootmiskompleks N S Joonis 3 Vaade tootmiskompleksi plaanitud asukohale (Maa- ja ruumiameti kaldaerofoto 09.06.2023) 3.2 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Maa- ja ruumiameti maardlate rakenduse järgi ei leidu planeeringualal maavarasid ega maavarade geoloogiliste uuringute alasid. Lennuväljast 850 m kaugusele idasse jääb Rääma rabas turbamaardla. Planeeringuala edelanurgaga piirneb Eametsa liivamaardla. Planeeritav ala ei kattu ühegi Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga, looduskaitsealaga ega kaitstavate liikide elu- või kasvukohtadega. Küll aga jääb vahetult planeeringuala kõrvale II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik (KLO9128098) ja II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis) püsielupaik (KLO3000688). 990 m kaugusele jääb Sauga jões asuvad II kaitsekategooria kaitsealuse liigi veelendlase (Myotis daubentonii) elupaik (KLO9114044) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik (KLO9114043). 1 500 m kaugusel asub II kaitsekategooria kaitsealuse liigi põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik (KLO9114042). Vahemaade kirjeldamisel on kasutatud katastriüksuse piire. 11. märts 2025 13 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Planeeritavast alast 850 m kaugusele ida suunas jääb Rääma raba, kus on registreeritud järgnevate III kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaigad: sookurg (Grus grus, KLO9111932), punaselg-õgija (Lanius collurio, KLO9111937), väikekoovitaja (Numenius phaeopus, KLO9111950), suurkoovitaja (Numenius arquata, KLO9111948), teder (Lyrurus tetrix, KLO9111964), punajalg-tilder (Tringa totanus, KLO9111986), rüüt (Pluvialis apricaria, KLO9111956), mudatilder (Tringa glareola, KLO9111978) ja hänilane (Motacilla flava, KLO9111946). Pärnu jõe hoiuala, Pärnu jõe loodusala ja Pärnu rannaniidu looduskaitseala jäävad 2 km kaugusele. Lähimad kaitstavad objektid on toodud alloleval joonisel (Joonis 4). Kanakull on Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt langenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda kõrgem. Seetõttu kuulub see röövlind II kaitsekategooria linnuliikide hulka. 11. märts 2025 14 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 4. Pärnu lennujaama ümbritsevad kaitsealuste liikide elupaigad. 11. märts 2025 15 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Alale ei jää Natura 2000 alasid. Lähim Natura 2000 ala on Pärnu jõe loodusala, mis asub ca 2 km kaugusel kagusuunas. Kaitstavaid kultuuriobjekte lennujaama läheduses ei asu. Lennujaama territooriumil asuvad pärandkultuuri objektid: Sauga lennuvälja kaponiirid ja Sindi-Lavassaare kitsarööpmeline raudtee (on kulgenud risti üle lennuraja).10 Piirkonna õhukvaliteedi kohta mõõtmisandmed puuduvad kuid pole alust arvata, et piirnormid oleks ületatud11 või oleks nende ülemise piiri lähedal. Lennuvälja tegevusega kaasneb müra. Pole teada, mis on müratase praegu ja kas see vastab normile12. Piirkonnas olulist vibratsiooni põhjustavaid tegevusi ei ole. Lennuvälja alal on transpordiga seotud kitsendused. 10 Maa- ja ruumiameti pärandkultuuri rakendus 11 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. 12 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. 11. märts 2025 16 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades: • mõju suurust; • mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus; • mõju ilmnemise tõenäosust; • mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust; • kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega; • ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju. 4.1 Loodusvarad Kavandatava tegevuse veevõtt on 55 m3/d. VeeS13 § 187 nõuab veeloa taotlemist alates: • 30 m3/ööpäevas pinnaveest • 10 m3/ööpäevas põhjaveest Antud etapis pole täielikult selge, kas veevõtt toimub ühisveevärgist või eraldi veehaardest. Juhul, kui vee võtuks rajatakse veehaare tuleb võimalikud mõjud keskkonnale selgitada veeloa taotlusega. Mõjusid on võimalik selgitada ekspertuuringuna, KMH-d läbi viimata. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju muudele loodusvaradele, sh mullale, pinnasele. 4.2 Üleujutusoht Vastavalt Maa- ja ruumiameti veetaseme tõusu mudelile, jääb Pärnu Lennujaam välja üleujutusohu riskipiirkonnast (Joonis 5). Üleujutusohtu ei ole. 13 Riigikogu 30.01.2019 Veeseadus. 11. märts 2025 17 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 5 Üleujutatud Sauga jõe kaugus Lennujaama teest ca 10 m (Maa- ja ruumiameti veetaseme tõusu mudel). Üleujutuse kõrgus on 4 meetrit, esinemistõenäosus 1 x 1000 aasta jooksul. 11. märts 2025 18 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4.3 Looduskeskkond Kanakulli kaitse tegevuskava14 kohaselt ohustavad kanakulli pesitsust eeskätt lähemal kui 300 m kaugusel pesast toimuvad raied ja selle soovituse mittejärgimist tuleks käsitleda liigi häirimisena. Lisaks otsesele inimese viibimisele pesa läheduses häirib kanakulli ka mürarikas tegevus pesa ümbruses. Kanakull on pesitsusaegse häirimise suhtes kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja väikeste pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist. Lennujaamas toimub igapäevane inimtegevus. Lisaks on tootmiskompleksi läheduses krossirada, millel tegevus põhjustab müra. See tähendab, et lind on mingi müratasemega ja inimtegevusega harjunud. Nahkhiirte elupaigad ja Natura alad asuvad piisavalt kaugel, et võimalikku mõju pidada ebatõenäoliseks. Kavandataval tegevusel puudub mõju Pärnu jõe hoiualale ja Pärna rannaniidu looduskaitsealale. Juhul, kui suublasse (nt mõnda vooluveekogusse) juhitakse puhast vett puudub sellel oluline negatiivne mõju vooluveekogudele. 4.4 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Võimalike ehitusaegsete avariiolukordade esinemine on pigem väikeTõrge! Järjehoidjat pole määratletud. eeldusel, et kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgitakse ohutusnõudeid. Vesiniku lekkest põhjustatud ohu raadius on 78 m.15 Sellesse raadiusesse tundlikke objekte ei jää. 4.5 Inimese tervis ja vara Mõju inimese tervisele ja varale sõltub enim tootmiskompleksiga kaasnevast mürast. Selle tarbeks tuleb täpsemate andmete olemasolul anda hinnang müra mudeldamise vajalikkuse kohta ja põhjendatud juhul mudelarvutus läbi viia. Oluline on vältida liigset müra elamupiirkondades. 14 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava 15 Rohevesiniku ja metanooli tootmiskompleksi õnnetusjuhtumite riskianalüüs. Pärnu lennujaam, Eametsa küla, Tori vald, Pärnu maakond. 2024 11. märts 2025 19 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4.6 Mõju kliimale Päikeseenergiast toodetud elekter on kliimaneutraalne. Tootmiskompleksist tulev toodang on kliimaneutraalne. 11. märts 2025 20 Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5 JÄRELDUS • Kavandatava tegevuse kooskõla üldplaneeringuga sõltub hinnangust, kas päikesepargi ja tootmiskompleksi rajamine on kooskõlas lennuvälja juhtotstarbega. • Kavandataval tegevusel sisulist vastuolu piirkonna kasutusviisiga ja naabrite põhjendatud ootustega pigem ei ole. • Tootmiskompleksil puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele. • Olulist jäätmeteket prognoosida pole põhjust. • Tootmisjääkideks on hapnik ja vesi. Tasub kaaluda tootmisjäägina tekkinud vee kasutamist toorainena. See vähendab veevõtu vajadust ja ilmselt ka vee puhastamise vajadust, kuna tootmisjäägina tekkiv vesi on eelduslikult puhtam kui looduslik. • Looduskeskkonda mõjutavaks vajalikuks sisendiks on vesi. Pole täielikult selge, kas vesi saadakse ühisveevärgist või rajatakse oma veehaare. Veehaarde rajamiseks tuleb taotleda keskkonnaluba. • Tegevuse tehniliste andmete täpsustumisel tuleb anda hinnang selle müratasemest ning vajadusest läbi viia müra leviku mudelarvutus. • Tegevusega kaasnev õnnetusjuhtumite risk on piiratud ja ohjatav. Lähtuvalt eeltoodust puudub vajadus läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist ega keskkonnamõju hindamist. Esile kerkivad küsimused (nt veekasutus, müra) on võimalik lahendada ekspertuuringute teel. 11. märts 2025 21  Lisa 1 „Asukohaskeem” Tori Vallavolikogu .. mai 2025 otsuse nr ... juurde  LÄHTESEISUKOHAD Eametsa külas Pärnu lennujaam kinnistule 2236506 (katastriüksused 80901:001:0983 ja 73001:001:0325) detailplaneeringu koostamiseks. ÜLDOSA Planeeringuala hõlmab kahte maaüksust: 1) 2180312.0 m² suurust Pärnu lennujaam maaüksust (80901:001:0983), mille kõlvikuline koosseis on looduslik rohumaa 1623553.0 m², metsamaa 165662.0 m², õuemaa 28524.0 m² ja muu maa 362573.0 m². Maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa ja seda kasutatakse lennuvälja ja seda teenindavate ehitiste ja rajatiste maana; 2) 81163.0 m² suurust Pärnu lennujaam maaüksust (73001:001:0325), mille kõlvikuline koosseis on looduslik rohumaa 74819.0 m², õuemaa 1446.0 m² ja muu maa 4898.0 m². Maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Detailplaneeringu eesmärk on rajada Pärnu Lennuväljale integreeritud päikeseenergia park (50 MW tootmisüksuse varustamiseks elektriga ning 10 MW (60 MWh) akupark), rohelise vesiniku ja rohelise metanooli tootmiskompleks. See tingib alale tootmismaa ja transpordimaa sihtotstarbe määramise. Detailplaneering koostatakse ehitusalade laiendamiseks, lennuraja kordategemiseks praegusest pikemas mahus. Korrastamist vajab lennujaama ühendustee ning terminalihoone ühendamine ÜVK võrku. Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detailplaneeringu korral tuleb algatamisel anda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang KSH läbiviimise vajaduse kohta. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: loodusvarade kasutamine, üleujutusoht, looduskeskkond, avariiolukordade esinemise võimalikkus, inimese tervis ja vara ning mõju kliimale. Koostaja: Maves OÜ (reg nr 10097377). Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega eelhinnangu alusel vajalik. OLEMASOLEV OLUKORD ASUKOHT Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering hõlmab Tori vallas Eametsa külas asuvat Pärnu lennujaama krunti suurusega 219,34 ha, sihtotstarve 100% transpordimaa. Planeeringualal asub ehitisregistri andmetel 32 ehitist, millest11 on rajatised ja ülejäänud hooned. Detailplaneering on koostatud ehitusalade laiendamiseks, lennuraja kordategemiseks praegusest pikemas mahus. Korrastamist vajab lennujaama ühendustee ning terminalihoone ühendamine ÜVK võrku. Olmevesi saadakse puurkaevust (PRK0017152), mille sanitaarkaitseala raadius on 30 m ja reovett puhastatakse biopuhastis. Hooneid köetakse elektriküttega. Planeeringualal asuvad riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndid, tehnovõrkude kaitsevööndid, keskonnaseirejaam, geoloogiline uuringuala. Lennujaama detailplaneering ei ole otseses puutes ega vastuolus kavandatava tegevusega. Planeeringuala piirneb 1 ärimaaga, 10 maatulundusmaaga, 1 sihtotstarbeta maaga, 10 tootmismaaga (millest Heki tee 1,3,5,7 ja 9 on juba olemasolev päikesepark) ja 8 transpordimaaga. Planeeringuala asub Pärnu lennuvälja kaitsevööndis. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lennundusseaduse § 352 sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud müraga. HOONESTUS JA HALJASTUS Pärnu lennujaam maaüksus on hoonestatud ning alal on olemas vajalikud tehnovõrgud. Teenusepakkujatelt tehnilisi tingimusi veel taotletud ei ole. Maaüksusel on metsaala, mis tuleb säilitada. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on oluline säilitada maakonna arengu- ja konkurentsivõime seisukohalt Pärnu lennuväli piirkondliku lennuväljana nagu näeb ette kehtiv üleriigiline planeering Eesti 2030+. Maakonnaplaneeringuga on ette nähtud Pärnu lennuvälja jätkuv toimimine ja kasutamine. Maakonnaplaneeringuga on seatud lennuväljade arendamise üldised tingimused: • lennuvälja, selle lähiümbrust ja üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad planeeringud ja projektid kooskõlastada Transpordiametiga; • Pärnu lennuvälja rekonstrueerimisel arvestada rahvusvaheliste nõuete ja regiooni potentsiaaliga. Olemasolev lennurada tuleb säilitada kogu pikkuses ligikaudu 2,5 km ning rekonstrueerida etappidena. Väiksemat tüüpi lennukid ei vaja kogu raja pikkust, kuid tulevikus võib see olla vajalik. Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus on määratud planeeringuala juhtotstarbeks lennuväljamaa. Lennuvälja maa-ala on lennuvälja või lennuväljaku ning seda teenindavate ehitiste maa-ala. Pärnu lennujaam maaüksusele (80901:001:0983) on kehtestatud 08.05.2019 Tori Vallavalitsuse korraldusega nr 353 Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering. Käesoleva planeeringuga planeeritakse üle kehtestatud detailplaneeringu ala ning detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks varem kehtestatud detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk on rajada Pärnu Lennuväljale integreeritud päikeseenergia (50 MW päikesepark tootmisüksuse varustamiseks elektriga ning 10 MW (60 MWh) akupark), rohelise vesiniku ja rohelise metanooli tootmiskompleks. Planeeritava tootmiskompleksi juurde kavandatakse 25MW vesiniku elektrolüsaator tootlikkusega ca 2 000 tonni aastas, metanooli sünteesijaam tootlikkusega 10 000 tonni aastas ning hoiustamisrajatised (metanool, vesinik ja rohesüsihappegaas). Toodetud vesinikust ca 5% (260 kg/päevas) kasutatakse lennujaama teenindavates sõidukites. Ülejäänud 95% kasutatakse metanooli (CH4OH) tootmiseks. Lisaks rohevesinikule kasutatakse metanooli tootmiseks rohesüsihappegaasi2 (CO2). Toodetud rohevesinikku hoiustatakse rõhu all mahutites korraga maksimaalselt 4,4 t. Mahuti rõhk on 60 bar. Sellisel viisil hoiustatud vesiniku maht on ligikaudu 900 m3. Metanooli hoiustatakse samaaegselt 94 t. Sellise koguse metanooli maht on ligikaudu 50 m3. Metanool transporditakse Muuga sadamasse. Tootmiskompleks on kavandatud töötama 330 päeva aastas, 24 tundi päevas. Planeeritakse jagada planeeringuala kruntideks, maa sihtotstarbe muutmist (tootmismaaks ja transpordimaaks) ja planeeringuala hoonestamist ehituloakohustuslike hoonetega. Kehtivast detailplaneeringust tuuakse üle Pärnu lennujaama terminali hoone ümbruses kavandatud hoonestusala koos ehitusõigusega. Juurdepääs planeeringualale lahendatakse olemasolevate teedega. Lennujaama teele lisatakse uus mahasõit planeeritava tootmiskompleksi territooriumile. Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Sauga valla üldplaneeringut. ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED • Geodeetiline alusplaan 1:500 • Lennuvälja kaitsevööndis ja selle lähiümbruses tuleb arvestada lennundusseaduse § 352 sätestatud piirangutega ning lennuliiklusega. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: loodusvarade kasutamine, üleujutusoht, looduskeskkond, avariiolukordade esinemise võimalikkus, inimese tervis ja vara ning mõju kliimale. Koostaja: Maves OÜ (reg nr 10097377). EELHINNANGU KOKKUVÕTE Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: • detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; • lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; • kavandatav ala piirkonnas puuduvad Natura 2000 võrgustiku aladega ning ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus mõjutaks. DP alal ega lähialal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti; • detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne hetkel teadaolevalt olulise liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed; • detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; • planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS • Moodustada planeeringuga krundid sihtotstarbega tootmis- ja transpordimaa. • Juurdepääs tootmiskompleksile planeerida Lennujaama teelt L2. • Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala asub lennuvälja kaitsevööndis, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest lennuliiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. • Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. • Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja lennuvälja kaitsevöönd ja riigitee kaitsevöönd. Planeeritava tootmiskompleksi mõjuvöönd peab jääma detailplaneeringu ala sisse. • Jälgida, et edasise tegevuse käigus ei teki vastuolu järgmiste punktidega: 6) ohtlike kemikaalide ja lõhkematerjali tootmine ning ladustamine; 10) planeerimis- ja ehitustegevus ilma Transpordiametiga kooskõlastamata; 11) põlevmaterjalide ladustamine üle 3000 kuupmeetri ilma Transpordiametiga kooskõlastamata; 12) seadmete paigaldamine, mille töö võib segada lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööd. • Planeeringualal asub ka lennuvälja tõusu- ja lähenemissektoris ja instrumentaalprotseduuride puhverpinna all, palume edaspidi hoonete ehitusprojektid Transpordiameti lennundusteenistusega kooskõlastada. Sõltuvalt hoone kõrgusest võib osutuda vajalikuks aeronavigatsioonilise ekspertiisi teostamine. • planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. • Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. • Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. • Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. • Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. • Veevärgi ja kanalisatsiooni planeerimisel lähtuda AS Pärnu Vesi tehnilistest nõuetest, mis on leitavad meie koduleheküljelt. https://www.parnuvesi.ee/wp- content/uploads/2023/10/AS-Parnu-Vesi-tehnilised-nouded-2023.pdf • Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused. • Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused. • Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega. • Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele. • Detailplaneeringuga tuleb kindlaks määrata ehitistevahelised ohutud kaugused (kujad) naaberkinnistutel paiknevate ehitistega. • Hooned tuleb planeeringualal planeerida selliselt, et ei varjutaks Heki tee 1 olevaid päiksepaneele. Vajadusel teha varjutuse analüüs ja arvutused. • Parkimine lahendada oma kinnistul. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. • Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. • Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. • Sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda  eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitleta sademevee suublasse juhtimisena veeseaduse tähenduses (veeseadus(VeeS)§ 129 lg 1 ja 3). • Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5). • Planeeringulahenduse täpsustudes tuleb sademevete puhul kaaluda olevalt tootmise ja tööstuse iseloomust vajadusel õli- ja liivapüüdurite kasutamist ning sademeveeproovide võtmiseks proovivõtukaevude kasutamist. • Kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (nt tegevusega kaasneb naftasaaduste ning heljumi sademevette sattumise oht) on vastavalt VeeS § 187 p 6 nõuetele vajalik sademevee suublasse juhtimiseks taotleda keskkonnaluba. • Maaparandussüsteemide edasiseks toimimiseks on vaja tagada maaparandusehitise rekonstrueerimine. Koostööd tuleb teha naaberkinnistutega Sinepi ja Ristipõllu. • Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. • Säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. Säilitada Peetri, Sõduri, Kullametsa, Pargiraja ja Soola maaüksustega külgnev metsaala. • Jäätmete kogumine korraldatakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjale. • Planeeringus määrata planeeringu elluviimise järjekorrad. Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. • Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. KOOSTAMISE PROTSESS • Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus. • Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu. • Detailplaneering komplekteerida ühes eksemplaris paberkandjal iga avaliku väljapaneku tarbeks. • Haldusleping enne kehtestamist. • Detailplaneering komplekteerida kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplaris digitaalselt. • Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. KOOSTÖÖ • Kaitseministeerium • Kliimaministeerium • Päästeamet • Transpordiamet • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus • Keskkonnaamet  • Terviseamet • Põllumajandus- ja Toiduamet • Maa- ja Ruumiamet KAASAMINE • Piirinaabrid ja puudutatud isikud: Heki tee 1,5,3,7 ja 9, Sepa tee, Allika tee, Vahtra tn 6, Õuemaa, Sinepi, Vahtra tänav, Kullerkupu, Pargimetsa, Pargiraja, Kullametsa, Soola, Raua tänav L3, Hakkemetsa, Peetri, Livonia, Lipsu, Sõduri, Käplase, Lennujaama tee L1 ja L2, Ilvese, Angaari, Selja, Allika kergliikustee L1 ja Ristemäe • Telia Eesti AS • OÜ Connecto Eesti • Pärnu Vesi AS • Elektrilevi OÜ • AS Tallinna lennujaam Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus. Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. AJAKAVA • Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine ja seisukohtade küsimine: kaks kuud • Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine (eskiislahendus): kolm kuud. • Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud. • Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud. • Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud. • Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud. • PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel. Koostas: Kalev Mitt taastuvenergeetika projektijuht