Rahandusministeerium 01.07.2024 nr 1-11/820-1
Kultuuriministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
esitamine
Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Vabaühenduste
Liidule ja muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonna huvikaitseorganisatsioonidele
arvamuse avaldamiseks kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja
raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused
ja kord“ eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada hiljemalt 19.08.2024.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisad: 1. Eelnõu 10 lehel
2. Eelnõu lisa – taotluste hindamismetoodika 3 lehel
3. Seletuskiri 20 lehel
Sama:
Eesti ICOMOS
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muuseumide Liit
Eesti Muuseumiühing
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
ICOM Eesti Rahvuskomitee
Vabaühenduste Liit
Marju Reismaa 628 2335
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
EELNÕU
19.06.2024
MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn
Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika
kujundamise ning rakendamise strateegiliste
partnerite toetamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Toetus muuseumi-, muinsuskaitse- ja
raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegilistele partneritele“ (edaspidi
taotlusvoor) toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise
tingimused ja kord.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
(3) Toetuse andja on Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).
(4) Toetuse saaja on strateegiline partner (edaspidi partner või toetuse saaja).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk, tulemus ja mõju
(1) Taotlusvooru vahetu eesmärk on:
1) leida toetuse andjale asjatundlikud ja võimekad partnerid muuseumi-, muinsuskaitse- ja
raamatukogupoliitika (edaspidi poliitika) kujundamisel, sealhulgas õigusloomes
kaasarääkimiseks, uute sekkumismeetmete kujundamiseks ja toetuse andja nõustamiseks
huvirühmi puudutavates küsimustes;
2) leida toetuse andjale asjatundlikud ja võimekad partnerid poliitika rakendamisel, sealhulgas
tegevuste elluviimiseks kultuuri arengukava eesmärkide saavutamisel.
(2) Toetuse andmise oodatav tulemus on:
1) partneritelt saadud sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, mis on kogutud oma liikmeskonda ja
valdkonna teisi huvirühmi koordineeritult ja laiapõhjaliselt kaasates;
2) kultuuri arengukava eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimine.
(3) Toetuse andmise oodatav mõju on:
1) terviklik, kaasav ja teadmistepõhine kultuuripoliitika;
2) muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonna areng ning suurem mõju ühiskonnas.
§ 3. Toetatavad tegevused ning riigiabi
(1) Toetust antakse:
1) poliitika kujundamisel kaasarääkimiseks (edaspidi poliitika kujundamise toetus);
2) poliitika rakendamiseks (edaspidi poliitika rakendamise toetus).
(2) Lõikes 1 nimetatud tegevuste täpne fookus ja sisu kalendriaastate lõikes avalikustatakse taotlusvooru
avamise teates.
(3) Poliitika rakendamise toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr
2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3
mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(4) Partnerile eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga
ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.
(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on
omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(6) Poliitika rakendamise toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014
Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi
määrus), artiklis 53 ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel
grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid.
(8) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme
aastat alates määruse alusel viimase abi andmisest.
(9) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlejale grupierandi määruse artikli 1
lõigetes 2–6 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(10) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse
alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga
kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja peab vastama järgmistele üldtingimustele:
1) ta on Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik;
2) ta ei ole riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus või kohaliku omavalitsuse sihtasutus
või nimetatud isikute asutatud sihtasutus;
3) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja
tasutud ajakava kohaselt;
4) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide
esitamise võlga;
5) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees;
6) tema või tema üle valitsevat mõju omav isik ei ole taotluse esitamise päeva seisuga pankrotis,
likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
7) ta ei ole erakond erakonnaseaduse ega äriühing äriseadustiku mõttes.
(2) Poliitika kujundamise toetuse taotleja:
1) on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav
huvikaitseorganisatsioon, kelle tegevus on üleriigiline;
2) põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna arendamine
ja kutsehariduse või erialase pädevuse arendamine ning valdkonnas tegutsevate vabatahtlike või
töötajate ühendamine valdkonnas tervikuna ja üle Eesti;
3) on tegutsenud punktis 2 nimetatud tegevusalal vähemalt kolm viimast aastat enne taotluse
esitamist ning panustanud muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse,
sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse.
(3) Poliitika rakendamise toetuse taotleja:
1) on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav
huvikaitseorganisatsioon või muu lõikes 1 nimetatud tingimustele vastav isik, kelle
põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna
arendamine;
2) on tegutsenud punktis 1 nimetatud tegevusalal vähemalt kolm viimast aastat enne taotluse
esitamist.
§ 5. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses kirjeldatud tegevused peavad panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse
saavutamisse ning vastama taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadele ja tegevustele.
Poliitika rakendamise toetuse taotluses kirjeldatud tegevustel peab olema turutõrge.
(2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama §-s 9 sätestatud tingimustele ja poliitika
rakendamise toetuse suurus peab jääma §-s 10 sätestatud osakaalu piiridesse ning sisaldama nõutud
määral omafinantseeringut.
(3) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) taotleja üldandmed, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus ja pangakonto
andmed;
2) kontaktisiku andmed;
3) kinnitus, et taotleja vastab §-s 4 sätestatud tingimustele;
4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud taotluste
menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.
(4) Poliitika kujundamise toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid
ja dokumente:
1) taotlusvormi lisa „Koostööpakkumine“;
2) toetuse kavandatavate kasutusaastate tegevuskava;
3) toetuse kavandatavate kasutusaastate ajal kehtiv arengukava.
(5) Poliitika rakendamise toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid
ja dokumente:
1) taotletava toetuse summa kalendriaastate lõikes;
2) toetuse kavandatavate kasutusaastate tegevuskava ja eelarve;
3) esimese kalendriaasta iga alategevuse detailne eelarve.
(6) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest
riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses
olema esitatud sellekohane teave.
§ 6. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru avamisest, eelarvest ja selle jaotusest, fookusteemadest ja tegevustest ning taotluste
esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne
taotlusvooru avamise päeva.
(2) Taotlusvoor avatakse iga kolme aasta järel.
§ 7. Taotluse esitamine
(1) Taotlus tuleb esitada § 6 lõike 1 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.
(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline rike, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist,
loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast rikke kõrvaldamist.
(4) Toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks.
(5) Taotleja võib esitada § 3 lõikes 1 nimetatud mõlemale tegevusele ühe taotluse.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik,
põhjendatud ja tõhus, tekib §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks abikõlblikkuse
perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas on:
1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
2) tõendatud algdokumendiga;
3) tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides kooskõlas § 20 punktiga 4;
4) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.
(2) Mitteabikõlblik kulu on:
1) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
2) rahatrahv ja rahaline karistus;
3) sularahas tasutud kulu;
4) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
5) toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu;
6) mitterahaline kulu;
7) taotlusvooru eesmärgi ja toetatava tegevusega sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu;
8) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena ja sellelt tasutav maks ning asutuse või isiku juhtimiskulu
poliitika rakendamise toetuse puhul.
(3) Kui toetus on käsitletav § 3 lõikes 6 nimetatud abina, järgitakse peale lõigetes 1 ja 2 toodu abikõlblike
ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5 toodud
abikõlblikkuse reegleid.
§ 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud
hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.
§ 10. Toetuse piirmäär ja osakaal
(1) Kultuuriminister kinnitab igal aastal Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga
toetuste koondsumma.
(2) Poliitika kujundamise toetus määratakse võrdses summas maksimaalselt kolmele taotlejale, kellest
üks on muuseumide, üks muinsuskaitse ja üks raamatukogude valdkonnast. Esimese kalendriaasta
toetuse suurus avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.
(3) Poliitika rakendamise toetuse ülempiir taotleja kohta on 55 000 eurot kalendriaastas.
(4) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks
määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves
toimuvad muutused.
(5) Poliitika kujundamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 100%.
(6) Poliitika rakendamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 80%. Vähemalt 20%
taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma omafinantseeringu arvelt.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Kui taotlust ei esitata tähtaja jooksul, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal
algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud
korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse
täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles on puudusi ja/või
taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.
(5) Lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva,
millal taotluse menetlemise aeg peatub. Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab
toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata. Toetuse andja teavitab sellest taotlejat
e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest.
Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja kavandatud tegevusi
tingimusel, et tegevuste eesmärgid ei muutu.
(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-des 3–5
sätestatud nõuded.
§ 12. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon, mille koosseisu
avalikustab toetuse andja oma veebilehel.
(2) Taotlusi hinnatakse määruse lisas esitatud hindamismetoodika alusel.
(3) Komisjon kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.
(4) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma
erapooletust ning sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolu korral on
komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel
ja korras taandama.
(5) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ja põhjendatud juhtudel osalise
rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul kultuuriminister.
Kultuuriminister teeb toetuse eraldamise otsuse eraldi iga toetuse kavandatava kasutusaasta kohta.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses nimetatud
nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
(3) Poliitika rakendamise toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses
rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud,
arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid.
Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või
kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et
taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et
taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega,
kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt
kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik.
Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse
rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. See
õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse
saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-
keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 3–5 või teistele käesolevas määruses nimetatud
nõuetele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;
6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud
toetatavate tegevuste muutmise kohta.
(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames
kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.
(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel
ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse
saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase
kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast
tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see
aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav
muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 15 tööpäeva jooksul pärast
sellekohase avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet või ebatäielikku teavet või teave
on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta
täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei
ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saaja peab toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise
otsuse kohaselt tagastama.
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 17. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus maksatakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
(2) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast vastava
kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et toetuse andja on § 18 lõikes 1
nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt §-s 4 sätestatud tingimustele.
(3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast
kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise esimese
ja teise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30 kalendripäeva
jooksul pärast viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi lõpparuande.
(2) Toetuse andja menetleb vahearuannet kuni 30 kalendripäeva ja lõpparuannet kuni 90 tööpäeva
esitamisest arvates.
(3) Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada
tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks, mil peatub lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused
kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ja toetuse saaja
on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
7. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine
(1) Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse, kui:
1) kulu ei ole abikõlblik;
2) paragrahvis 2 nimetatud eesmärki ja/või tulemust ei saavutatud ja/või taotluses ettenähtud
tegevusi ei viidud ellu;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
5) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
6) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas on
esitanud valeandmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul
õigusvastasel viisil;
7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tulemusena ei ole
võimalik tagada kohustuste täitmist;
9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud
mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse;
3) tagasinõudmisele kuulub kuni 500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud
toetusest.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi
60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast.
(5) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral võib toetuse
tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.
Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga alates toetuse väljamaksmisest
Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.
(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui
korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva
jooksul alates toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest taotluse, milles on toodud ajatamise
vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse
saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.
(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja kümne tööpäeva
jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega
mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.
(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades Euroopa Komisjoni
kehtestatud piiranguid, kui tegemist on ebaseadusliku abiga.
(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse
toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjana posti teel.
(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada
kehtetuks. Sellisel juhul peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul alates
selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest.
(12) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja
tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete
kohaselt.
8. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 20. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise, sealhulgas:
1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi;
2) tagab nõutud ulatuses omafinantseeringu, kui tegemist on poliitika rakendamise toetuse saajaga;
3) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
4) järgib tegevuste elluviimisega seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses toodud
põhimõtteid ja võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt
kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste
teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma
käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei
ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
5) järgib riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on
asjakohased;
6) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid
raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi, kui tegemist ei ole riigiabi saajaga;
7) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja
kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja
pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha
dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset
abi;
9) peab abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;
10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist
takistavatest asjaoludest, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ja
tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
11) tagastab toetuse kasutamata jäägi;
12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
13) esitab koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud tegevuskava toetuse
kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks;
14) esitab koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud eelarve toetuse
kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks, kui tegemist on poliitika rakendamise toetuse saajaga;
15) lähtub läbipaistva huvikaitse heast tavast ja vabaühenduste eetikakoodeksist;
16) katab toetavate tegevuste maksumuse suurenemisel kallinemise osa, kui tegemist on poliitika
rakendamise toetuse saajaga.
§ 21. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise raames ja § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel;
3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega
avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.
§ 22. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud aja
jooksul;
2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid
vastavalt raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegadele, kui tegemist ei ole riigiabi andmisega;
3) kontrollima tegevuste elluviimist;
4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid e-keskkonnas
kättesaadavaks;
5) teavitama toetuse saajat viivitamatult määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates
õigusaktides tehtud muudatustest;
6) tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.
§ 23. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste
elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;
2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete
ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja
kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
4) kontrollida toetuse ja poliitika kujundamise toetuse puhul omafinantseeringu kasutamist;
5) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja
rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil
kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust;
6) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust, kui tegevuste maksumus väheneb või kui
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused;
7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud sellisel
määral, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;
8) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja
see on ajatamata;
9) otsustada oma kaalutlusõiguse alusel määruse § 19 kohase toetuse tagasinõudmise ulatuse üle.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga Kristiina Alliksaar
minister kantsler
Lisa. Taotluste hindamismetoodika
Kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse-
ja raamatukogupoliitika kujundamise ja rakendamise
strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord”
Lisa
Taotluste hindamismetoodika
I POLIITIKA KUJUNDAMISE TOETUS
1. Poliitika kujundamise toetuse taotluste hindamiskriteeriumid:
1.1. taotleja liikmete ja/või huvirühma liikmete arvamuste esitamise ja ühtsete seisukohtade kujundamise protsess;
1.2. taotleja võimekus oma liikmete ja huvirühma seisukohti avalikkuses kaitsta ja kommunikeerida.
2. Punktis 1 nimetatud kriteeriumide hindamisskaalad ja kirjeldused:
3 7
0 punkti - madal 5 punkti - keskmine 10 punkti - kõrge
punkti punkti
1.1. Taotleja liikmete Puudub taotleja kõiki Vahe- On üles ehitatud taotleja Vahe- On üles ehitatud taotleja
ja/või huvirühma liikmeid kaasav süsteem, pealne kõiki liikmeid kaasav pealne kõiki liikmeid ja laiemalt
liikmete arvamuste olulisi küsimusi otsustab hinnang seisukohtade hinnang huvirühma liikmeid
esitamise ja ühtsete ainult juhatus. kujundamise süsteem. kaasav seisukohtade
seisukohtade Info- ja kaasamiskanalid On üksikud, kuid siiski kujundamise süsteem. On
kujundamise protsess liikmete ning avalikkuse toimivad info- ja olemas mitmekesised ning
teavitamiseks ja kaasamiskanalid liikmete hästi toimivad info- ja
kaasamiseks on puudulikud. ning avalikkuse kaasamiskanalid liikmete
Ei plaanita teavitamiseks ja ning avalikkuse
märkimisväärseid kaasamiseks. Taotleja teavitamiseks ja
arendustegevusi nende kogub liikmetelt kaasamiseks. Taotleja
parendamiseks. Taotleja ei tagasisidet oma tegevuse kogub liikmetelt
kogu liikmetelt tagasisidet kohta juhuslikult. regulaarselt tagasisidet
oma tegevuse kohta. oma tegevuse kohta.
1.2. Taotleja Taotlemisele eelneva 12 [ei Taotlemisele eelneva 12 [ei Taotlemisele eelneva 12
rakendata] rakendata]
võimekus oma kuu jooksul ei ole taotleja kuu jooksul on taotleja kuu jooksul on taotleja
liikmete ja huvirühma nimel meedias avaldatud nimel meedias avaldatud nimel meedias avaldatud
seisukohti avalikkuses ühtegi artiklit, kommentaari 1–4 artiklit, kommentaari vähemalt 5 artiklit,
kaitsta ja ega avalikku pöördumist, ei või avalikku pöördumist. kommentaari või avalikku
kommunikeerida ole toimunud ühtegi tele- Arvesse lähevad ka tele- pöördumist. Arvesse
või raadioesinemist. ja raadioesinemised. lähevad ka tele- ja
Arvesse ei lähe Arvesse ei lähe raadioesinemised.
sotsiaalmeedia ning muud sotsiaalmeedia ning muud Arvesse ei lähe
meediakanalid, mis on meediakanalid, mis on sotsiaalmeedia ning muud
taotleja kontrolli all. taotleja kontrolli all. meediakanalid, mis on
taotleja kontrolli all.
3. Hindamisel valitakse punktisumma, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses esinevatele asjaoludele.
Hindamiskriteeriumi 1.1 vahepealsete hinnangute punktid ei ole sisustatud, vaid need on madala, keskmise ja
kõrge hinde vahepealsed hinnangud.
4. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka taotlejalt täiendavalt saadud informatsioon,
samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad
hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.
5. Toetus määratakse igas valdkonnas ühele taotlejale, kes on saanud taotluste hindamisel vastavas valdkonnas
suurima arvu punkte ning kes on saanud kummaski hindamiskriteeriumis vähemalt 5 punkti.
6. Kui ühe valdkonna taotlejad saavad kokku võrdse punktisumma, eelistatakse taotlejat, kelle liikmete arv on
suurem.
II POLIITIKA RAKENDAMISE TOETUS
7. Poliitika rakendamise toetuse taotluste hindamiskriteeriumid:
7.1. tegevuskava läbimõeldus;
7.2. sihtrühma suurus ja määratluse selgus;
7.3. teostajate professionaalsus ja haldusvõimekus;
7.4. eelarve realistlikkus, kuluefektiivsus ja kuluartiklite põhjendatus.
8. Punktis 7 nimetatud kriteeriumide hindamisskaalad ja kirjeldused:
Vahe- Vahe-
MADAL pealne KESKMINE pealne KÕRGE
hinnang hinnang
7.1. Tegevus- 10 30
5 punkti 20 punkti 40 punkti
kava läbi- punkti punkti
mõeldus Tegevuskava seos Tegevuskava on seotud Tegevuskava on seotud
taotlusvooru eesmärkidega taotlusvooru eesmärkidega taotlusvooru eesmärkidega
ning fookusteemadega on ning fookusteemadega. ning fookusteemadega. Aja-
ebamäärane või küsitav Aja- ja tegevuskava on ja tegevuskava on detailselt
ja/või planeeritud rahuldavalt kirjeldatud, kuid kirjeldatud. Ajakava on
tegevustega pole võimalik ajakava on kas liiga optimistlik realistlik ja selles on
saavutada taotlusvooru jaoks või tegevused ei ole arvestatud võimalike
olulisi tulemusi. Tegevuste omavahelises koosmõjus või ootamatustega. Tegevuskava
kirjeldused on loogilises järgnevuses. on jagatud loogilisteks
pealiskaudsed. Taotluse etappideks. Taotlus on hästi
ettevalmistus on ebapiisav. ettevalmistatud ja
usaldusväärne.
7.2. Siht- 4 punkti 8 12 punkti 16 20 punkti
rühma suurus punkti punkti
ja määratluse Taotlusest ei selgu, kes on On olemas koondülevaade Taotlusest tuleb selgelt välja
selgus sihtrühm ja kasusaajate arvu sihtgrupist ja kasusaajate seos tegevuste ja sihtrühma
on kirjeldatud ebamääraselt. arvust, kuid mitte kõigi vahel, sihtrühm on
Kasusaajate arv on tegevuste lõikes. Kasusaajate kirjeldatud arusaadavalt ja
ebapiisav, arvestades arv on keskmine, arvestades põhjendatult, kasusaajate arv
taotletava summa suurust. taotletava summa suurust. on tuletatud loogiliselt.
Kasusaajate arv on suur,
arvestades taotletava summa
suurust.
7.3. Teostajate 4 punkti 8 12 punkti 16 20 punkti
professio- punkti punkti
naalsus ja Taotleja sisulisel ning Taotleja sisulise ja tehnilise Taotlejal on nii sisulise kui ka
haldus- tehnilisel meeskonnal on meeskonna potentsiaal ja tehnilise meeskonna
võimekus vähene potentsiaal ja võimekus tegevuskava ellu viia potentsiaal ja võimekus
võimekus tegevusi edukalt on tagasihoidlik ja püstitatud tegevuskava ellu viia ja
ellu viia. eesmärkide saavutamise püstitatud eesmärke
võimalus küsitav, arvestades saavutada, arvestades
meeskonnaliikmete panust ja meeskonnaliikmete panust ja
nende seniseid saavutusi. nende seniseid saavutusi.
Meeskond ja koostööpartnerid Taotluses on selgelt välja
on tegevustesse kaasatud toodud taotleja ja partnerite
juhuslikult. Taotluses on panus ja vastutus tegevuskava
ebaselgelt välja toodud taotleja edukaks ühiseks
ja partnerite panus ja vastutus elluviimiseks.
tegevuskava ühiseks
elluviimiseks.
7.4. Eelarve 4 punkti 8 12 punkti 16 20 punkti
realistlikkus, punkti punkti
kuluefektiiv- Eelarve on üldine ja kõik Taotluses toodud eelarve on Kõik kulud on optimaalsed ja
sus ja kulu- planeeritud kulud ei ole selge, kuid planeeritud kulud ei kuluefektiivsed planeeritud
artiklite tegevuste elluviimise ole nende elluviimiseks tulemuste saavutamiseks ning
põhjendatus seisukohast põhjendatud. optimaalsed ja on osaliselt tegevuskava elluviimise
Eelarves välja toodud kulud põhjendamata. Enamus taotluse seisukohast põhjendatud.
ei ole realistlikud, toetuse eelarves välja toodud kulusid Planeeritud eelarve on
kasutamine pole vastavad reaalsele turuhinnale realistlik, kulud vastavad
kuluefektiivne ega mõistlik. ja toetuse kasutamine on reaalsele turuhinnale ning on
efektiivne. selge, milliste arvutuste ja
hinnangute alusel on eelarve
kokku pandud.
9. Hindamisel valitakse punktisumma, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses esinevatele asjaoludele.
Vahepealsete hinnangute punktid ei ole sisustatud, vaid need on madala, keskmise ja kõrge hinde vahepealsed
hinnangud.
10. Iga kriteeriumi eest saadud punktid liidetakse omavahel. Maksimaalne koondsummana saadav punktide arv on
100.
11. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka taotlejalt täiendavalt saadud informatsioon,
samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad
hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.
12. Taotlused, mis said koondsummaks vähem kui 56 punkti 100-st võimalikust või kui hindamismetoodika 7.1.
kriteeriumi hinnati alla 20 punkti, jäetakse rahuldamata.
Kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika
kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse taotlusvoorust „Toetus
muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise
strateegilistele partneritele“ (edaspidi taotlusvoor) toetuste jagamist.
Eelnõu hakkab asendama kahte praegu kehtivat kultuuriministri määrust „Muinsuskaitse,
muuseumide ja raamatukogude valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja
kord“1 ja „Kultuuripärandi valdkonna toetamise tingimused ja kord“2. Kultuuripärandi valdkonna
toetamise praeguse taotlusvooru fookus on ebamäärane, toetatavate üksikprojektide mõju
valdkonnale on väike ning osaliselt dubleerib see Kultuurkapitali ja kehtiva
partnerorganisatsioonide taotlusvooru eesmärke. Samuti vajab muutmist kehtiv
partnerorganisatsioonide toetamise meede.
Uue meetme eesmärk on jõuda avatud ja võrdsetel alustel toimiva partnerluseni, mis on selgelt
seotud kultuuri arengukava3 eesmärkidega. Partnerlussuhete ja ootuste paremaks haldamiseks
jaguneb toetus poliitika kujundamisel kaasarääkimise toetuseks (edaspidi poliitika kujundamise
toetus) ja poliitika rakendamise toetuseks. Samas ei tähenda poliitika kujundamise toetuse
mittesaamine seda, et organisatsioonil ei oleks õigust oma arvamust avaldada või et
Kultuuriministeerium (edaspidi KuM või toetuse andja) ei kaasaks jätkuvalt kõiki valdkonnas
tegutsejaid eri poliitikamuudatuste kavandamisse. Erinevus on vaid selles, et kui teiste
organisatsioonide puhul on kaasarääkimine vabatahtlik ning seetõttu ka kohati juhuslik ja mitte
kõiki organisatsiooni liikmeid kaasav, siis poliitika kujundamise toetuse saaja võtab kohustuse, et
kolme aasta jooksul panustatakse muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika
kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja
muutmisse. Toetuse saaja peab tagama liikmeskonna/huvirühma koordineeritud ja laiapõhjaliselt
kujundatud seisukohad. Samuti selle, et esindatava liikmeskonna/huvirühma kõigil liikmetel on
võimalus leida infot, kes esindab nende seisukohti KuM-iga suhtlemisel, millistel olulisematel
teemadel seda tehakse ja millised on kanalid oma arvamuse esitamiseks.
Prioriteedid ehk fookusteemad valitakse kolmeks aastaks vastavalt kultuuri arengukavale ja
nendest teavitatakse taotlusvooru avamisel. Fookusteemad hõlmavad nii perioodi olulisemaid
poliitikamuudatusi (sh õigusloome), millega seoses oodatakse huvikaitseorganisatsioone kaasa
rääkima, kui ka konkreetseid kultuuri arengukavast tulenevaid tegevussuundi, kuhu oodatakse
ühenduste panust.
Partnerid valitakse kolmeks aastaks ja esimene taotlusvoor on kavandatud aastateks 2025–2027.
Vahepealsel ajal partnereid ei muudeta, et tagada partneriteks valitud ühingutele kindlustunne
tegevuste kavandamisel ja stabiilsus pikemaks perioodiks. Pikaajaline partnerlus tagab, et koostöö
on sisukam ning tegevustega on võimalik saavutada suuremat ja kestvamat mõju.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019021
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/109012024009
3
https://kul.ee/kultuur2030
1
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna
muuseuminõunik Marju Reismaa (
[email protected], 628 2335) ja Kultuuriministeeriumi
õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (
[email protected], 628 2224), kes tegi
eelnõu juriidilise ekspertiisi.
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 23 paragrahvist.
1. peatükk „Üldsätted“
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse
hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.
Lõike 2 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada haldusmenetluse seadust
(edaspidi HMS). Haldusmenetlusele tuleb kohaldada HMS-i sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud
korra ja erisustega.
Lõike 3 kohaselt on toetuse andja KuM, kes vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja
koordineerimise eest: teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb
taotlusi, teeb rahuldamise otsuseid jms. Toetuse andja täpsemad õigused ja kohustused on
sätestatud seletuskirja §-des 22 ja 23.
Lõike 4 kohaselt nimetatakse strateegilist partnerit toetuse saajaks.
Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk, tulemus ja mõju.
Lõike 1 kohaselt on taotlusvooru üks eesmärk leida KuM-ile asjatundlikud ja võimekad partnerid
muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika (edaspidi poliitika) kujundamisel, sealhulgas
õigusloomes kaasarääkimiseks, uute sekkumismeetmete kujundamiseks ja toetuse andja
nõustamiseks huvirühmi puudutavates küsimustes. Teine eesmärk on leida asjatundlikud ja
võimekad partnerid poliitika rakendamisel – st tegevuste elluviimiseks kultuuri arengukava
eesmärkide saavutamisel.
Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise oodatavaid tulemusi.
Üks oodatav tulemus on partneritelt saadav sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, mis on
kogutud oma liikmeskonda ja valdkonna teisi huvirühmi koordineeritult ja laiapõhjaliselt kaasates.
Poliitika rakendamise toetuse oodatav tulemus on kultuuri arengukava eesmärkide saavutamiseks
vajalike tegevuste elluviimine.
Lõike 3 kohaselt on toetuse andmise oodatav mõju terviklik, kaasav ja teadmistepõhine ehk
kokkuvõttes kvaliteetne kultuuripoliitika. Samuti muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude
valdkonna areng ning suurem mõju ühiskonnas.
Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused ja riigiabi reeglid.
2
Lõike 1 kohaselt antakse toetust poliitika kujundamisel kaasarääkimiseks ja poliitika
rakendamiseks.
Lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud tegevuste täpne fookus ja sisu kalendriaastate lõikes
avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.
Lõigete 3 ja 6 kohaselt võib poliitika rakendamise toetus kvalifitseeruda riigiabiks
konkurentsiseaduse § 30 tähenduses või vähese tähtsusega abiks (edaspidi VTA)
konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks
loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset
definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi
igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või
ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning
mis on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist
kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Iga üksiku
toetuse puhul rakenduv abi liik sõltub abi saajast ja tegevustest, milleks toetust taotletakse.
Viidatud lõigetes sätestatakse VTA ja riigiabi andmise õiguslik alus ning antakse viited
asjakohastele regulatsioonidele.
Lõikes 4 sätestatakse, et VTA andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale)
antava VTA kogusumma koos varem antud VTA-ga ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse
ajavahemiku jooksul VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud summat. Kehtiva regulatsiooni
kohaselt on kogusumma 300 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu avaliku sektori toetust
kokku. Kui VTA-na kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, millele taotlejal on
õigus, hindab toetuse andja, kas rakendada saab eelnõu § 3 lõikes 6 nimetatud riigiabi erandit. Kui
grupierandiga hõlmatud riigiabi anda ei saa (taotleja ei vasta tingimustele), vähendab toetuse andja
taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis,
jäetakse taotlus HMS-i kohaselt läbi vaatamata.
Lõike 5 kohaselt loetakse VTA suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes
on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle järgi hõlmab „üks ettevõtja“
kõiki ettevõtteid, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:
1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-,
juht-, või järelevalveorgani liikmetest;
3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega
sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste
aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe
või enama muu ettevõtte kaudu. VTA maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete
seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste määratlemisel lähtunud
asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega
tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist, ning Euroopa Liidu
Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks
käsitleda ühe ettevõtjana.
3
Lõike 7 kohaselt võetakse VTA andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel
grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi
kumuleerimisreegleid. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud riigiabi ja vähese
tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju abi on ettevõtjale
antud. Kumuleerimisreegleid tuleb arvesse võtta ka grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel.
Eelnõu alusel taotletavat/eraldatavat toetust võib kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui
meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad
on seotud samade, osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on
kumuleerimine lubatud, kuni ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi
määruse kohaselt abi suhtes kohaldatakse.
Lõike 8 kohaselt tuleb VTA või riigiabina saadud või antud toetustega seotud dokumentatsiooni
säilitada vähemalt kümme aastat alates abi saamisest või andmisest. See nõue kehtib nii toetuse
andja kui ka toetuse saaja kohta. Toetuse andmise ja saamise aluseks olevate dokumentide ja
tõendite säilitamise kohustus nõutud aja jooksul tuleneb sellest, et tõendada vajaduse korral toetuse
andmise või saamise õiguspärasust. Dokumente säilitatakse alates toetuse määramisest ehk abi
andmise otsuse tegemisest.
Lõige 9 piirab eelnõu kohaldamist ja sätestab, et eelnõu ei kohaldata VTA või riigiabi saajale
kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas antava abi suhtes, põllumajandustoodete esmatootmise
sektorile antava abi suhtes, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris juhul, kui
abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud
toodete hinna või koguse alusel või kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse
edasi esmatootjatele. Samuti ei saa eelnõu kohaldada abile, mida antakse tegevuseks, mis on
seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on
vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude
eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete
kasutamine importtoodete asemel.
Samuti ei kohaldata eelnõu raskustes olevatele ettevõtjatele. Taotlejale kehtib nõue, et ta ei tohi
olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on esitatud
grupierandi määruse artikli 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata järgmistele tunnustele:
1. Tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud väike / keskmise
suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma
märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine
reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite
osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poole märgitud osa- või aktsiakapitalist.
Käesoleva punkti tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing“ eelkõige sellistele äriühingu
liikidele, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL I lisas, ning
„aktsiakapital“ hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi.
2. Tegemist on äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel
on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle
poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva punkti tähenduses osutab „äriühing, kus
vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest“ eelkõige sellistele äriühingute
liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas.
3. Asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav
maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi
hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis
iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti
(mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada
4
võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja
selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse
kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist).
4. Ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või
on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava.
Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: päästmisabi ja restruktureerimisabi. Neid antakse raskustes
olevale ettevõttele selleks, et ta raskustest välja tuua. Abi võib anda kümne aasta jooksul ühe korra.
Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi.
5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: 1) on ettevõtja arvestuslik
finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja 2) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete
kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKE-d.
Lõike 10 kohaselt ei kohaldata eelnõu riigiabi taotleja suhtes, kellele Euroopa Komisjoni või
Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks
või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi
tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ja siin ei saa rakendada võimalust, et
kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda.
2. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine“
Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse subjektid, kellele toetus on suunatud, ja üldtingimused, millele taotleja peab
vastama. Viidatud lõikes nähakse ette nõuded, mille alusel tuvastatakse, kas taotlejal on olemas
taotluses kirjeldatud tegevusteks ja tulemuste saavutamiseks vajalik haldus-, finants- ja
toimimissuutlikkus.
Punktide 1, 2 ja 7 kohaselt saab taotleja olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. Kuna
taotlusvoor on suunatud vabaühendustele ehk sisemaistele valitsusest sõltumatutele
organisatsioonidele, on taotlejate ringist välja arvatud riigi sihtasutused, riigi osalusel asutatud
sihtasutused, kohaliku omavalitsuse sihtasutused või nimetatud isikute asutatud sihtasutused.
Samuti ei saa taotlejaks olla erakond erakonnaseaduse ega äriühing äriseadustiku mõttes.
Punkti 3 kohaselt ei tohi taotlejal olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui taotlejal need
on, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on
toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole.
Punktis 4 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega
maksudeklaratsioonide esitamise võlga. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk
on toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole. Äriregistrile majandusaasta aruande ja
maksudeklaratsioonide esitamise kohustus tuleneb maksukorralduse seadusest ning see peab
olema täidetud taotluse esitamise ajaks. Kohustus on täidetud näiteks juhul, kui majandusaasta
aruanne on esitatud hilinenult, kuid siiski enne taotluse esitamist.
Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise seisuga tähtajaks täitmata
kohustusi toetuse andja ees. Selline kohustus on näiteks aruande esitamata jätmine või toetuse
kasutamise kontrolltoimingute tegemise käigus dokumentide esitamata jätmine või mõni muu
kohalduvatest aktidest tulenev kohustus.
5
Punkti 6 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei oleks välja kuulutatud pankrotti ning et ta ei
oleks likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise
menetluse kohta saab äriregistrist ning väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded poliitika kujundamise toetuse taotlejale. Nende alusel
tuvastatakse, kas taotlejal on vajalik võimekus panustada poliitika kujundamisse, sellega seotud
õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse, sh võimekus osaleda
valdkondlikes töörühmades või komisjonides.
Punkti 1 kohaselt peab poliitika kujundamise toetuse taotleja olema muuseumide, muinsuskaitse
või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav huvikaitseorganisatsioon, kelle tegevus on
üleriigiline. Tervikuna hõlmamise all peetakse silmas seda, et huvikaitseorganisatsioon ei tegele
ainult kitsalt ühe konkreetse valdkonna alateemaga. Üleriigilisuse nõue on täidetud, kui põhikirjas
ei ole tegevusväli määratletud geograafiliselt kitsamalt kui kogu Eesti. Huvikaitse all peetakse
silmas huvirühma kuuluvate inimeste huvide ja väärtuste kaitsmist ja esindamist suhetes avaliku
võimu, ärisektori ja avaliku arvamusega.
Punkti 2 kohaselt peab taotleja põhikirjajärgne tegevus olema muuseumide, muinsuskaitse või
raamatukogude valdkonna arendamine ja kutsehariduse või erialase pädevuse arendamine ning
valdkonnas tegutsevate vabatahtlike või töötajate ühendamine valdkonnas tervikuna ja üle Eesti.
Nõue on täidetud, kui taotleja põhikirjajärgseks tegevusalaks on kõik nimetatud tegevused.
Punktis 3 sätestatakse, et taotleja peab olema tegutsenud punktis 2 nimetatud tegevusalal vähemalt
kolm viimast aastat enne taotluse esitamist ning panustanud muuseumi-, muinsuskaitse- või
raamatukogupoliitika kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide
väljatöötamisse ja muutmisse. Vähemalt kolme eelneva tegutsemisaasta nõude eesmärk on
määrata poliitika kujundamise toetus juba end tõestanud ühingutele, keda saab hinnata nende
varasema tegevuse põhjal.
Lõikes 3 kehtestatakse täpsustavad nõuded poliitika rakendamise toetuse taotlejale. Nende alusel
tuvastatakse, kas taotlejal on vajalik võimekus viia ellu tegevusi, mis panustavad kultuuri
arengukava eesmärkide saavutamisse. Poliitika rakendamise toetuse taotlejalt ei nõuta üleriigilist
tegevust ega võimekust osaleda poliitika kujundamises. Ainus üldtingimustele lisanduv nõue on,
et taotleja põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna
arendamine ning taotleja on tegutsenud sellel tegevusalal vähemalt kolm viimast aastat enne
taotluse esitamist, et hinnata taotleja võimekust tegevusi edukalt ellu viia. Samas aga ei ole
välistatud, et poliitika kujundamise võimekusega huvikaitseorganisatsioonid ei võiks samuti
taotleda toetust poliitika rakendamiseks.
Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlusele.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärgi
ja tulemuse saavutamiseks ning et tegevused vastavad taotlusvooru avamise teates nimetatud
fookusteemadele ja tegevustele.
Poliitika rakendamise toetuse taotluses kirjeldatud tegevustel peab olema turutõrge. Turutõrge on
olukord, kus taotleja elluviidav tegevus ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta või toimuks
oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse sekkub, on seotud
turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimi normaalselt. Turutõrke
olemasolu ja olemust peab riik mistahes toetuste puhul hindama ja taotlejal tuleb seda taotluses
kirjeldada.
6
Lõikes 2 sätestatakse, et kõik taotluses kavandatud tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse
perioodil. Poliitika rakendamise toetuse puhul peab taotlusest selguma ka taotletava toetuse
osakaalu ja omafinantseeringu määra vastavus eelnõus sätestatud nõuetele.
Lõigetes 3–5 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama.
Lõikes 6 sätestatakse taotlejale lisateabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade tegevuste
ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama
toetuse andjale teabe, kui ta on kõigile või osadele tegevustele taotlenud samal ajal toetust mõnest
teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabivahenditest. Kulusid topeltfinantseerida ei
tohi.
Paragrahviga 6 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, eelarvest, eelarve jaotusest
toetatavate tegevuste vahel, fookusteemadest ja tegevustest ning taotluste esitamise tähtajast oma
veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
Fookusteemad valib toetuse andja kolmeks aastaks vastavalt kultuuri arengukavale. Need
hõlmavad nii perioodi olulisemaid poliitikamuudatusi (sh õigusloome), mille puhul oodatakse
huvikaitseorganisatsioone kaasa rääkima, kui ka konkreetseid kultuuri arengukavast tulenevaid
tegevussuundi, kuhu oodatakse partnerite panust.
Eelarve jaotus poliitika kujundamise ja poliitika rakendamise toetuse vahel sõltub taotlusvooru
kogueelarve suurusest. Esmalt otsustatakse kolme poliitika kujundaja toetuse saaja kogumaht:
eesmärk on võimaldada kolmel poliitika kujundamise toetuse saajal katta vähemalt aastane
tööandja kulu ühe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi mahus ja organisatsiooni jooksvad
majanduskulud, mis on esmavajalikud organisatsiooni üldiseks toimimiseks. Sellest ülejääv osa
taotlusvooru eelarvest jääb poliitika rakendamise toetustele.
Lõike 2 kohaselt avatakse taotlusvoor iga kolme aasta järel, st 2024. aasta sügisel, 2027. aasta
sügisel, 2030. aasta sügisel jne. Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse
saajatele oma tegevuse kavandamisel ning võimaldab tegevustega saavutada suuremat ja
kestvamat mõju.
Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt tuleb taotlus esitada taotlusvooru avamise teavituses nimetatud tähtaja jooksul.
Lõigetes 2 ja 3 viidatakse, et taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna
kaudu. Kõiki taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab
olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub toetuse
andja taotluste menetlemise infosüsteemi ehk e-keskkonna kaudu. Kui taotluse esitamisel esineb
e-keskkonnas tehniline rike, mistõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus
siiski õigel ajal esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise rikke kõrvaldamise järgsel
tööpäeval.
Lõikes 4 selgitatakse, et toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. Kui poliitika
kujundamise toetuse puhul määrab toetuse andja toetussumma enne taotluse esitamist (avaldatakse
taotlusvooru avamise teates), siis poliitika rakendamise toetuse taotleja taotleb tegevuste
elluviimiseks vajalikku summat kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks ise.
7
Lõike 5 kohaselt võib taotleja esitada ühe taotluse poliitika kujundamise ja ühe taotluse poliitika
rakendamise toetuse saamiseks. Kui taotleja soovib panustada poliitika rakendamisel mitmesse
fookusteemasse, siis tuleb kõik kavandatavad tegevused esitada ühes taotluses.
3. peatükk „Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa“
Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.
Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud
ja tõhus, tekib abikõlblikkuse perioodil, selle on tasunud toetuse saaja ning on kooskõlas nii
Euroopa Liidu kui ka riigisisese õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise
üldpõhimõttega.
Kulu peab olema tekkinud (st tegevus või sündmus toimunud, kaup või teenus kätte saadud)
abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema tasutud abikõlblikkuse perioodil.
Kuna eelnõu ei hõlma kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, on
oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada ka teiste riigisiseste kohalduvate
õigusaktidega. Riigisisese õigusega kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse
saaja peab järgima raamatupidamiseeskirjadest ning maksuseadustest ja riigihangete seadusest
tulenevaid piiranguid.
Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu ehk
peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et kulu on tekkinud asjakohaste
toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab tulemuste saavutamist.
Kulu on vajalik, kui tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama tõhus.
Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja
saavutatud tulemuste vahel.
Lõikega 2 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Mitteabikõlblike kulude puhul on ainus
erinevus kahe toetuse liigi vahel see, et poliitika kujundamise toetuse korral on kulu, mis on
käsitletav erisoodustusena ja sellelt tasutav maks ning asutuse või isiku juhtimiskulu, abikõlblik,
kuid poliitika rakendamise toetuse puhul ei ole. Erinevus kahe toetuseliigi vahel abikõlblike
kulude osas tuleneb nende erinevatest eesmärkidest. Poliitika kujundamine hõlmab strateegilisi ja
juhtimistegevusi, mille jaoks erisoodustused ja juhtimiskulud võivad olla vajalikud, samas kui
poliitika rakendamine keskendub konkreetsete praktiliste eesmärkide saavutamisele, mille puhul
ei ole sellised kulud põhjendatud.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, järgitakse
lisaks lõigetes 1 ja 2 toodule abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi
määruse artikli 53 lõikes 5 toodud abikõlblikkuse reegleid. Kultuuri edendamiseks ja
kultuuripärandi säilitamiseks mõeldud abiliiki ja selles lubatud tegevuskulusid saab kasutada, kui
eelnõus toodud tingimused on täidetud ehk kulu on ka eelnõu alusel abikõlblik. Tegevusabi
abikõlblikud kulud artikli 53 alusel on järgmised: kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis
seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning
sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus; kulud, mis on seotud kultuuri ja
kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide
mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise
programmidega, sealhulgas uute tehnoloogiate abil; kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse
juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas
digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu
parandamiseks; kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, näiteks kinnisvara
8
ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud
materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele,
tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses
juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega
kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel;
amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud
investeeringuteks ettenähtud abiga; kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega
seonduvad personalikulud; väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate osutatud
nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel.
Paragrahviga 9 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.
Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või taotluses
märgitud hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.
Abikõlblikkuse periood ei kesta kolm aastat järjest, vaid esimese aasta tegevused ja sellega seotud
kulud tuleb ära teha esimese aasta jooksul, kasutades selleks esimese aasta toetust; teise ja
kolmanda aasta tegevused ja kulud tuleb teha vastavalt teisel ja kolmandal aastal.
Eelnõu ei näe ette abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust, sest tegemist on kolme aasta
toetusega ning toetuse andja eesmärk on saada toetuse eest tulemusi igal aastal. See tähendab, et
tegevuskavas esimeseks aastaks kavandatud sündmust või tegevust ja sellega seotud kulusid ei saa
järgmistesse aastatesse edasi lükata. Küll aga võib toetuse saaja esitada poliitika rakendamise
toetuse puhul muudatustaotluse, et sarnaste maksumustega tegevusi aastate vahel ringi tõsta, kui
see aitab kaasa tulemuste paremale saavutamisele (nt vahetada ringi koolituste teemasid). Kuna
poliitika kujundamise toetus on mõeldud huvikaitseorganisatsiooni üldise toimimise jaoks ja selle
kohta ei pea esitama kuludokumendipõhist aruannet, on selle toetuse liigi puhul küsimus
rahavoogude mõistlikus juhtimises ning sisulises mõttes ei saagi tekkida püsikulude
edasilükkamise vajadust.
Kui mõni tegevus jääb ära või kulud osutuvad väiksemaks, tuleb toetuse jääk toetuse andjale tagasi
kanda.
Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse ülempiir ja osakaal.
Lõike 1 kohaselt kinnitab kultuuriminister igal aastal Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve
käskkirjaga toetuste koondsumma. Toetuse eraldamise otsused teeb kultuuriminister eelnõu §-s 13
sätestatud korras.
Lõike 2 kohaselt määratakse poliitika kujundamise toetus võrdses summas maksimaalselt kolmele
taotlejale, kellest üks on muuseumide, üks muinsuskaitse ja üks raamatukogude valdkonnast.
Esimese kalendriaasta toetuse suurus avalikustatakse taotlusvooru avamise teates ning teise ja
kolmanda aasta toetus ei ole suurem kui esimeseks aastaks määratud summa. Seega ei taotleta
poliitika kujundamise toetuse puhul toetust summaliselt, vaid toetuse andja kuulutab välja
võimaluse kandideerida konkreetsele summale ning annab ette teemad ja tegevused, mille puhul
ta tulemust ootab.
Lõike 3 kohaselt on poliitika rakendamise toetuse ülempiir taotleja kohta 55 000 eurot
kalendriaastas – st kokku kolmeks aastaks maksimaalselt 165 000 eurot. Ülempiiri määramisel on
lähtutud partnerorganisatsioonide senise taotlusvooru kogemusest, kus seni tegevustoetust saanud
ühingute rakendusliku iseloomuga projektide (st üld- ja püsikulud maha arvatud, mis eelnõu
kohaselt liiguvad poliitika kujundamise toetuse alla) toetatud tegevuste kogumaht ei ole olnud
suurem kui 55 000 eurot.
9
Lõige 4 sätestab, et teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei tohi olla suurem kui
esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui KuM-i valitsemisala
eelarves toimuvad muutused. Seega peavad taotlejad oma tegevuste planeerimisel lähtuma sellest,
et toetussumma on üldjuhul kolm aastat järjest sama, sest taotlusvooru kogueelarve kolme aasta
jooksul ei kasva. Seetõttu tuleb taotlejal juba tegevusi planeerides arvestada võimaliku
inflatsiooniga ning teise ja kolmanda aasta tegevuskavas tuleb selle võrra vähem tegevusi
planeerida või suurendada omaosalust järgnevatel aastatel või kavandada (suuremat)
kaasfinantseeringut muudest allikatest. Kui aga nt riigi üldisest majanduslikust olukorrast
tulenevalt tekib vajadus KuM-i valitsemisala eelarvet muuta ning see toob kaasa taotlusvooru
eelarve vähenemise, võib toetuse andja toetust proportsionaalselt vähendada. Vastav õigus on
sätestatud ka §-s 23.
Lõike 5 kohaselt on poliitika kujundamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on
100% – see tähendab, et omafinantseeringut ei nõuta.
Lõike 6 kohaselt on poliitika rakendamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest
80% – see tähendab, et vähemalt 20% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse
saaja katma omafinantseeringu arvelt. Omafinantseering võib sisaldada kaasfinantseeringut.
Taotluses peab olema märgitud kalendriaasta kogueelarve, taotletava toetuse summa ja selle
protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest ning need peavad jääma eelnõuga lubatu piiresse.
4. peatükk „Taotluste menetlemine“
Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluste menetlemise kord.
Lõige 1 sätestab, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru
sulgemisest. HMS-i § 41 järgi peab haldusorgan, kui ta ei saa ettenähtud aja jooksul haldusakti
anda või toimingut sooritada, teatama viivituseta tõenäolise aja ning tähtaja ületamist põhjendama.
Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. See tähendab,
et sellisel juhul taotlust nõuetele vastavuse kontrolli ei võeta.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja mõjuval põhjusel ennistada. Seda
võib teha toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel.
Lõigete 4–5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et see ei
ole piisavalt selge ja/või sisaldab puudusi, küsida taotlejalt andmete kohta selgitusi ja
lisadokumente või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e-keskkonna
kaudu teade, milles on kirjeldatud asjaolusid, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või
lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse
andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil eelnõu § 11 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg
peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 11
lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames
esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Taotluse võib jätta läbi vaatamata
taotlusõiguse puudumise tõttu ja muudel HMS-is toodud alustel. Teave taotluse läbi vaatamata
jätmise kohta edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja
saabumisest arvates.
Lõike 6 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja
tegevusi nii, et tegevuste eesmärgid ei muutu. Algse eesmärgi muutmine on sisuliselt uus taotlus
ja selline taotlus peaks uuesti konkureerima uues taotlusvoorus.
10
Lõike 7 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul,
kui on täidetud kõik eelnõu §-des 3–5 sätestatud nõuded.
Paragrahvis 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.
Lõike 1 kohaselt hindab taotlusi toetuse andja moodustatud komisjon. Selle koosseisu avalikustab
toetuse andja oma veebilehel.
Lõige 2 sätestab, et taotlusi hinnatakse eelnõu lisas esitatud hindamismetoodika järgi. Selles
esitatakse kriteeriumid, hindamisskaalad ja kirjeldused. Nende selge lahtimõtestamine, sh
asjaolude kirjeldus, on oluline, et taotlejale oleks arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti
on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja
tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi saavad selgetest kriteeriumidest juhinduda taotluste hindajad.
Lõike 3 kohaselt kaasatakse hindamisse vajaduse korral hääleõiguseta eksperte. Hinnangute
andmisel lähtub ekspert kehtestatud hindamismetoodikast. Taotlust hinnanud eksperdi andmeid
taotlejale ega toetuse saajale ei avalikustata.
Lõike 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase
seaduse ja HMS-iga kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust. Erapooletuse nõue rakendub
kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end taandada HMS-i §-s 10 sätestatud
tingimustel ja korras. Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli.
Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest taotlustest tähendab kirjalikku kinnitamist.
Lõikega 5 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks.
Paragrahviga 13 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise
tingimused ja kord.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise
otsuse ja millal.
Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud
nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
Lõike 3 kohaselt võib poliitika rakendamise toetuse taotluse rahuldada osaliselt. Osaline
rahuldamine tähendab, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse
summat, tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Taotluse
osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga varem kooskõlastatult ja selles täpsustatakse, millises
ulatuses taotlus rahuldatakse.
Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui kõik kavandatavad tegevused ei ole
taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavad ja kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise
tulemusel on oodatav mõju vooru eesmärkidele suurem. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka
asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat
täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima
tegevused ellu ka väiksema toetussummaga või vajaduse korral tegevuskava muutma.
Muutmisettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja on nõus
tegevuskava muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab endiselt nõuetele
ja hindamiskriteeriumidele. Selleks võib olla vaja veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust
ja muudetud mahus tegevuskava. Kui taotleja ei ole nõus tegevuskava muutma ehk kokkulepet ei
saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.
11
Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Kui mõni nõue ei ole taotluse
menetlemise ajal täidetud, see ei takista taotluse menetlemist ning on tõenäoline, et see täidetakse
mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne tegevuste lõpetamist, võib taotluse rahuldada
kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel täpsustab toetuse andja, mida toetuse saaja peab
tegema või milline asjaolu ja millise aja jooksul peab tõendatud olema.
Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse
juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras.
Erisus on vaid selles, et toetust ei tohi välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust
toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse
saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea seda teavet esitama juhul, kui toetuse andja saab
selle ise tuvastada.
Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas
või ühele eelnõus sätestatud nõudele, taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust
kontrollida, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu
tõttu ei ole võimalik toetust eraldada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise
ettepanekuga toetuse vähendamise või taotluses kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel lähtutakse HMS-i §-dest 56 ja 57. Taotluse
rahuldamata jätmise otsuses esitatakse HMS-is nõutud info. Eraldi korda selle kohta eelnõus ei
ole. HMS-i kohaselt tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult põhjendada,
märkides selles õigusliku aluse ja otsuse õigusliku alusega seotud asjakohased faktilised asjaolud.
Lõike 7 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse
menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid saab
saavutada ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal selguda, et
taotlejal on võimalik tegevused ellu viia ja samad eesmärgid saavutada alternatiivsete rahaliste
vahenditega või oleks saanud taotleja tegevused ellu viia ka ilma toetuseta.
Lõike 8 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 14 sätestatakse taotleja ja toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.
Taotlejale ja toetuse saajale antakse HMS-i § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus
haldusmenetluses eeldab, et asjaomasel isikul on võimalus enda arvamust asjassepuutuvas
küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille
haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud.
Lõigetega 1–2 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõus sätestatud menetlustähtaegu,
enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitusi otsuse
põhimotiivide ja põhjenduste kohta. Ära ei kuulata, kui HMS-i § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt
tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud
taotlejaid on üle 50. Eelnõu § 13 lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt HMS-i § 40 lõike 3
punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui menetlusosalise taotluses või
seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.
Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle menetlemisel
puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, saab sellise korra abil öelda, et taotleja on ära
kuulatud.
12
5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“
Paragrahviga 15 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle
algatusel.
Toetuse andja peab igat teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib
teavet käsitleda sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui sisuliselt
on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda
teha või mitte. Muudatus tehakse tavaliselt toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja
peab möödapääsmatuks muuta tegevuskava (toetatavat tegevust või selle ulatust; tegevus jäetakse
ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu
abikõlblikest kuludest. Muudatuste võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei
pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Muutuda
ei tohi tegevuste eesmärk ja saavutatav tulemus. Kui muuta tahetakse algset eesmärki ja tulemust,
on tegemist sisuliselt uue taotlusega.
Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud.
Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse
rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste
lõppemist.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
muutunud asjaolude tõttu ei ole taotlus kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud
muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või tegevuste lõpetamine ei ole
abikõlblikkuse perioodi jooksul tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse
rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata, toetuse saaja ei saa toetuse kasutamist ettenähtud
tingimustel jätkata ja taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks.
Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja otsusest
teavitamise viisi.
Paragrahviga 16 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.
Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks
tunnistatakse. Seda tehakse juhul, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või
seda oleks tehtud osaliselt, kui taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet
või ebatäielikku teavet või kui teave on jäetud teadlikult esitamata, kui kõrvaltingimusega taotluse
rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust
taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ettenähtud
tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise
kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse
tagasinõudmise otsusega.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb järgida proportsionaalsuse ja
ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohi jääda kehtima
selliselt, et see on vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamise
korral tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise
otsus kehtetuks tunnistada.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 19 kohase toetuse tagasinõudmise
otsuse tegemise erinevus on see, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud
13
rahuldama või pärast rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole tegevusi
võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sh kui toetuse saaja enam toetust
ei soovi. Kehtetuks tunnistamisega ei ole tegemist juhul, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete
või kohustuste rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel
ühine tagajärg – saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust algses taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud mahus ära ei kasutata, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus,
kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb
kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba tegevuste elluviimise ajal.
Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku aluseta
saadud toetus toetuse saajal andjale tagastada.
6. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine“
Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, et esimese kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale ettemaksena ühes
osas 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
Lõikega 2 täpsustatakse, et teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale samuti
14 tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist, kuid seda
tingimusel, et toetuse andja on eelnõu § 18 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse
saaja vastab endiselt eelnõu §-s 4 sätestatud tingimustele.
Lõikega 3 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse
kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab vahearuande
toetuse kasutamise esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks ning lõpparuande
30 kalendripäeva jooksul pärast viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi.
Aruande esitamisel lähtub toetuse saaja taotlusest, määruse nõuetest ja aruannete kinnitatud
vormidest.
Lõikes 2 sätestatakse toetuse andjale vahe- ja lõpparuande menetlustähtaeg.
Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus lõpparuande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel
avalduse alusel pikendada. Näiteks võib see olla vajalik juhul, kui kõik abikõlblikkuse perioodil
tehtud kulude arved ei ole veel laekunud. Lõpparuande esitamise tähtaja pikendamine ei tähenda
abikõlblikkuse perioodi pikendamist (see ei ole eelnõu kohaselt võimalik).
Vahearuande esitamise tähtaja pikendamise võimalust eelnõu ette ei näe, sest see muudaks
võimatuks järgneva kalendriaasta toetuse õigeaegse ülekandmise ja tegevustega alustamise. Kuna
vahearuanne ei kata nii või teisiti kogu aastat, sest see esitatakse 1. detsembriks, siis puudub ka
sisuline vajadus tähtaja pikendamiseks. Esimese aasta vahearuandest ajaliselt välja jäänud
tegevused kajastatakse teise aasta vahearuandes.
Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et
selles esinevad puudused, küsida toetuse saajalt aruandes esitatud andmete kohta selgitusi ja
lisadokumente või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste
kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil eelnõu § 18
14
lõikes 2 sätestatud aruande menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse
puudusega seotud nõue täidetuks.
Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused.
7. peatükk „Toetuse tagasinõudmine“
Paragrahviga 19 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja
toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse
eraldamise tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui see on saadud mitteabikõlbliku
kulu katteks või esineb mõni muu toetuse tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsuse
puhul on tegemist HMS-i tähenduses haldusaktiga.
Lõikes 1 sätestatakse, millal toetuse tagasinõudmise otsus tehakse.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks juhul, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub
mitteabikõlblikuks – näiteks sama kulusumma on hüvitamise alus juba olnud, kulu liik ei ole
abikõlblik või kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda
mitteabikõlblikuks ilma puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on ilmselge, et
puudusi kõrvaldada ei saa.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud
mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise
otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigust ei ole ka juhul, kui toetuse andmine ei ole kooskõlas
riigiabi andmise regulatsiooniga.
Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud
kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust.
Silmas peetakse olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet
ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik võlaõigusseaduse tähenduses
üheselt tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.
Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei ole ainult see veel
alus toetuse tagasinõudmise otsuse tegemiseks, kuid on toetuse andjale ajend, et hinnata, kas
toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetuse sihipärane kasutamine katkeb kohustuslikul
ajaperioodil.
Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja
tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse
tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka põhjusel, et kui määratud toetust selle
tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, nagu näiteks toetatavate tegevuste lõpuleviimine.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk ta eelnõu § 14 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes
algatatud menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ja
toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui täidetud on kõik toetuse vabatahtliku
tagastamise tingimused: puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse
saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ja tagastas selle
toetuse andjale. Samuti ei tehta tagasinõudmise otsust, kui tagasinõudmisele kuulub kuni
500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest.
15
Lõiked 3 ja 5 sätestavad toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise tähtajad. Otsuse võib teha kolme
aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest, välja arvatud ebaseadusliku,
väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse
tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.
Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks
(kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi
väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut.
Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud
abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise
otsusega.
Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest
arvates. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud
intressimäär.
Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada 60 kalendripäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise
otsuse kehtima hakkamise päevast. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMS-i §
61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS-
i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusaktist teatada menetlusosalisele
kättetoimetamisega, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.
Lõigetega 6–11 reguleeritakse toetuse tagasimaksmise ajatamist.
Lõikes 12 sätestatakse, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse
andja nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi HMS-i § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028
alusel (alusetu rikastumine). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes
tsiviilkohtu kaudu.
8. peatükk „Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused“
Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse
rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise
ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus sätestatud tähtaegade ja tingimuste
kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema täitnud tema ise.
Toetuse saaja kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies mahus või vaid
täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb toetuse saajal täita kohustusi väga hoolikalt.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima tegevused ellu heakskiidetud taotluse kohaselt ja
saavutama tema enda kavandatud tulemused. Eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks
kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus sätestatuga.
Punkti 2 kohaselt peab poliitika rakendamise toetuse saaja tagama omafinantseeringu ettenähtud
ulatuses. Toetuse saamise eeldus on kohustuslikus ulatuses ja viisil oma- või kaasfinantseeringusse
panustamine ehk nõutud osas abikõlblike kulude tasumise tõendatus. Poliitika kujundamise
toetuse puhul omafinantseeringu nõuet ei ole.
Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete
esitamisel, sh ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist ning õigete
andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja
maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele.
16
Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel
riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses.
Toetuse saaja peab võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille
maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui toetuse saaja ei ole
hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on
järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Mittehankijate kohustust ühtlustatakse
riigihangete seaduse tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku
ressursi kasutamisega.
Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest
tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased.
Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse taotlemise, tegevuste elluviimist ja
kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid raamatupidamisseaduses
kehtestatud tingimuste kohaselt, kui tegemist ei ole riigiabi saajaga. Riigiabi saajad lähtuvad
eelnõu § 3 lõikes 8 sätestatust.
Punktide 7 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest
eelkõige on toetuse saaja kohustus tõendada kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või
paikapidavust, sh peab ta esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja
juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegu ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega ning
täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse
vähendamise ja tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises
ei saa veenduda.
Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tagama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise,
mida tuleb rakendada ka tegevuste elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel.
Finantsandmed, st tegevuste elluviimisega seotud kulud ja nende maksumus, peavad olema üheselt
eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse
rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, sest võib tekkida kahtlus, et kogu
finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne.
Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses
esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud
teabe alusel, kas rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse
rahuldamise otsus muutmist.
Punktide 11 ja 12 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse kasutamata jäägi ja toetuse
tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.
Punkti 13 kohaselt peab toetuse saaja esitama koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta
täpsustatud tegevuskava toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks. Nõue kehtib nii poliitika
kujundamise kui ka poliitika rakendamise toetuse saaja kohta. See nõue tagab, et toetuse andjal on
pidev ülevaade tegevuste edenemisest ja tulevikuplaanidest. Täpsustatud tegevuskava esitamine
võimaldab toetuse andjal hinnata, kas tegevused liiguvad plaanipäraselt edasi või kas on vaja teha
mingeid muudatusi.
Punkti 14 kohaselt peab poliitika rakendamise toetuse saaja esitama peale vahearuande ja
täpsustatud tegevuskava teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud eelarve. Selle punkti eesmärk
on tagada läbipaistvus ja kontroll rahaliste vahendite sihipärase kasutamise üle.
17
Punkti 15 kohaselt peab toetuse saaja lähtuma läbipaistva huvikaitse heast tavast4 ja vabaühenduste
eetikakoodeksist5. Avatud valitsemise oluline osa on poliitikakujundamise läbipaistvus, et kõik
mõistaks, missuguste põhjenduste, aga ka kelle mõjutustegevuse abil otsused sünnivad.
Ebaeetiliste võtete kasutamine võib negatiivselt mõjutada vabaühendust, tema valdkonda kui ka
kogu vabakonda. Tava järgimisest võib teada anda oma kodulehel, olles selle oma organisatsioonis
läbi arutanud ja läbi mõtestanud. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise
põhimõtted, mille järgimine suurendab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust
ühiskonnas.
Punkt 16 sätestab, et poliitika rakendamise toetuse saaja peab katma toetatavate
tegevuste maksumuse suurenemisel kallinemise osa.
Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud
toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid tegevuste nõuetekohaseks
elluviimiseks, sh eelhinnangut kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja
muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 14 kohaselt oma seisukohad.
Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et asjaomasel isikul on võimalik oma arvamust
asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht haldusorganilt
tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.
Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või
sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda dokumendis teda
puudutava teabega ja saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele on juurdepääs
piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada, millise hinnangu andis toetuse
andja konkreetne ametnik, töötaja või kaasatud hindaja. Hindaja kaitse on oluline, et tagada ausalt
antud hinnang, et seda ei saaks seostada konkreetse hindajaga ja et vähendada hindamisjärgset
hinnangute andmist hindajale endale.
Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja see tagastada.
Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja kohustused.
Toetuse andja peamised ülesanded on teavitada avalikkust taotlusvooru avamisest, nõustada
toetuse taotlejaid, valida rahastamiseks sobivad taotlused, koostada toetuse andmise või andmata
jätmise otsused, maksta toetust, sh kontrollida toetuse maksmise eelduste täidetust, ja nõuda toetus
tagasi, kui avastatakse eksimus, mida ei saa puuduste kõrvaldamise teel või ettekirjutuse
tegemisega heastada.
Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused.
Toetuse andja õigused on seotud tema kohustuste täitmisega. Tal on õigus kontrollida tegevuste
elluviimist ja nõuda asjakohaste lisaandmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha
abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab
tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse
andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise
olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus
4
https://www.heakodanik.ee/labipaistva-huvikaitse-hea-tava/
5
https://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks/
18
kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust
originaalile.
Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku
tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses
sätestatust, samuti vähendada proportsionaalselt toetuse suurust, kui taotluse rahuldamise otsuses
kinnitatud tegevuste maksumus väheneb või kui KuM-i valitsemisala eelarves toimuvad
muutused.
Toetuse andjal on õigus keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on
halvenenud sellisel määral, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud, ning
keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see
on ajatamata. Lisaks on toetuse saajal õigus otsustada oma kaalutlusõiguse alusel eelnõu § 19
kohase toetuse tagasinõudmise ulatuse üle ja teha muid määruses, teistes toetuse andmisele
kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.
3. Eelnõu lisa „Hindamismetoodika“
Hindamismetoodika koosneb kahest osast: 1) poliitika kujundamise ja 2) poliitika rakendamise
toetuse taotluste hindamiskriteeriumidest, hindamisskaaladest ja nende kirjeldustest.
Poliitika kujundamise toetuse taotluste hindamisel on eesmärk välja selgitada taotlejad, kel on
suurim organisatsiooniline võimekus osaleda poliitika kujundamises ning suutlikkus esitleda ja
kaitsta oma liikmeskonna või esindatava huvirühma seisukohti üleriigilisel tasandil. Neil peab
olema võimekus tagada olulisemates küsimustes vajaliku info kättesaadavus oma liikmeskonnale
või esindatavale huvirühmale ja anda neile võimalus arvamuse avaldamiseks. Selleks peavad neil
olema mitmekesised info- ja kaasamiskanalid. Kui taotlejate sisuline võimekus on võrdselt kõrge,
eelistatakse taotlejat, kelle liikmeskond on suurem.
Poliitika rakendamise taotluste hindamisel on eesmärk välja selgitada taotlejad, kel on suurim
organisatsiooniline võimekus viia ellu kultuuri arengukavast lähtuvate fookusteemade tegevusi.
Hindamiskriteeriumid on tavapärased projektitaotluste puhul kasutatavad kriteeriumid.
Hinnatakse tegevuskava läbimõeldust, sihtrühma suurust ja määratluse selgust, teostajate
professionaalsust ja haldusvõimekust, eelarve realistlikkust, kuluefektiivsust ja kuluartiklite
põhjendatust.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on Euroopa
Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas.
5. Eelnõu mõju
5.1. Sotsiaalsed mõjud (kultuur)
Eelnõu kehtestab senisest selgemad prioriteedid ja fookusteemad vastavalt kultuuri arengukava
strateegilistele eesmärkidele, mis võimaldab ressursse suunata läbimõeldumalt. See suurendab
tõenäosust, et toetused toovad kaasa märgatava ja kestva mõju muuseumide, muinsuskaitse ja
raamatukogude valdkonnas.
Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse saajatele, mis võimaldab neil
oma tegevusi paremini kavandada ja ellu viia. Pikemaajaline planeerimine peaks viima
kvaliteetsemate ja jätkusuutlikumate tegevusteni.
19
Eelnõu mõjutab positiivselt muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonnas tegutsevate
huvikaitseorganisatsioonide üldist võimekust huvikaitses, aidates seeläbi kaasa kvaliteetsemale ja
kaasavamale kultuuripoliitikale.
Kehtivate määruste asendamine uuega võib tekitada teatud segadust ja ebakindlust seni
tegevustoetust saanud organisatsioonides. Selle ennetamiseks ja võimaliku negatiivse mõju
vähendamiseks on juba toimunud strateegiapäev, kus kavandatava muudatuse põhimõtteid ja
eesmärke tutvustati.
Organisatsioonid, kes ei saa vooru tulemusena poliitika kujundamise toetust, võivad tunda end
vähem kaasatuna ja tõrjutuna. Selle ennetamiseks plaanib KuM jätkata senist kaasamispoliitikat,
kus aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasatakse endiselt kõiki huvirühmi, sõltumata sellest,
kas nad saavad mõnest taotlusvoorust toetust või mitte. See eeldab muu hulgas, et kogu poliitika
kujundamise ja rakendamisega seotud teave on avalikult kättesaadav, et kõik organisatsioonid
saavad jälgida poliitikamuudatusi, osaleda aruteludes ja esitada oma ettepanekuid. Lisaks on
võimalik laiendada igal aastal toimuva strateegiliste partnerite arenduspäeva sihtrühma, et pakkuda
nõustamist ja koolitust ka neile organisatsioonidele, kes ei saa poliitika kujundamise toetust.
5.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Kolmeaastased partnerlussuhted vähendavad KuM-i halduskoormust, sest taotlusvooru ei ole vaja
korraldada enam igal aastal. Samas aga kasvab KuM-i halduskoormus taotlejate ja toetuse saajate
arvu suurenemise tõttu, sest praeguse kultuuripärandi valdkonna toetamise meetme rakendaja oli
Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseameti halduskoormus vastavalt väheneb.
Olulist mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Plaanitav taotlusvooru maht on 350 000
eurot, mis saadakse kahe senise taotlusvooru summade liitmisel. Meetme rakendamine ei too kaasa
lisakulusid.
Eelnõu ei mõjuta seda, kui suur on taotlusvooru eelarve, vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas
olemasolevat raha taotlejate vahel jagatakse, sest taotlusvoorude määrused ei reguleeri riigieelarve
koostamise protsessi. Taotlusvoorude mahud sõltuvad riigieelarve strateegiast, konkreetse
eelarveaasta riigieelarvest ja kultuuripoliitilistest prioriteetidest.
7. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
8. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning eelnõu kohta küsitakse arvamust Vabaühenduste Liidult ja
muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonnas tegutsevatelt organisatsioonidelt, kes
on selle taotlusvooru sihtrühm. 12.04.2024 tutvustati eelnõu põhimõtteid senisest
partnerorganisatsioonide taotlusvoorust toetust saanud ühingutele, kelle kohapealset suulist ja ka
hilisemat kirjalikku tagasisidet võeti suures osas arvesse käesoleva eelnõu koostamisel.
20