Kristiina Alliksaar Teie: 16.05.2024 nr 1-12/623-1
Kultuuriministeerium
Meie: 14.06.2024 nr 1-7/2024/24-031-2
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected].
Konkurentsiameti arvamus meediavabaduse määrusest
Austatud kantsler
Edastame oma esialgse tagasiside meediavabaduse määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) 2024/1083, edaspidi määrus) kohta ja selle võimalikust mõjust
konkurentsiseadusega (edaspidi KonkS) reguleeritud valdkonnale.
Määruse eesmärk on tagada kiiresti digitaliseeruval ja areneval meediamaastikul
meediavabaduse ja pluralismi kui demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kaitse ning vältida
poliitilist või majanduslikku sekkumist ajakirjanike ja meedia tegevusse.
Kokkupuutepunkt konkurentsiameti pädevusse jääva valdkonnaga on seotud meediaturu
kontsentratsiooni hindamisega. Konkurentsiamet teeb seda KonkS-is reguleeritud koondumise
kontrolli (KonkS § 19 ja järgnevate paragrahvid) raames. Seejuures lähtub Konkurentsiamet
koondumisele hinnangu andmisel vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes arvesse
kaubaturgude struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi1. Konkurentsiameti
koondumiste kontroll on seega mõeldud konkurentsi seisukohast kahjulike koondumiste välja
sõelumiseks ning seda eesmärki kannab ka koondumiste kontrolli menetluses rakendatav
analüüs.
Isegi, kui määruses sätestatakse vajadus hinnata kontsentratsiooni meediaturul, on selle
eesmärgiks hoida ära ühinemised ja omandamised, mis võivad avaldada olulist mõju meedia
mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Määruse artiklis 22 on sõnaselgelt öeldud, et:
Käesolevas lõikes osutatud meediaturu kontsentratsiooni hindamine on eraldiseisev liidu ja
riigisisese konkurentsiõiguse valdkonna hindamistest, sealhulgas ühinemiskontrolli normides
sätestatud hindamistest. See ei piira vajaduse korral määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike
4 kohaldamist. Seepärast leiame, et määruse ja KonkSi eesmärgid ei ole kattuvad. Ka on oluline
hoida nii terminoloogilist kui ka sisu selgust.
Eelnevast tulenevalt leiame, et meediavabaduse määrus ei nõua ilmtingimata KonkSi
1 Vt KonkS § 22 lg 1.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
muutmist.
Mööname, et määruse rakendamine võib kaasa tuua kahekordse teatamiskohustuse, kus
Konkurentsiamet teostab koondumiste kontrolli KonkSi alusel2 ja määruses sätestatud
meediaturgude kontsentratsiooni hindamist teostab mõni teine asutus. Leiame, et selline
paralleelanalüüs ei ole siiski valdavalt problemaatiline, kuna analüüsi eesmärgid on erinevad
nii sisult kui ka menetluslikult. Kui Konkurentsiameti analüüsi kohaselt ei ole koondumine
KonkSi alusel lubatav, siis Konkurentsiamet keelab koondumise3 ja seda sõltumata määruse
alusel tehtud analüüsi tulemitest. Problemaatiline võib siiski olla vastupidine olukord. Näiteks,
kui leiab aset meediaturu koondumine, mis ei allu Konkurentsiameti poolsele koondumiste
kontrollile4 või mis küll allub koondumiste kontrollile, aga mille keelamiseks KonkSi alusel
alust ei ole, sest koondumine ei kahjusta konkurentsi kaubaturul, samas näitab määruse alusel
teostatud analüüs, et koondumisel on või võib olla meediavabadust kahjustav mõju. Et sellised
situatsioonid ei tuleks tulevikus ootamatult, tasuks need läbi kaaluda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Pärn-Lee
peadirektor
2 Eeldusel, et täidetud on KonkS § 21 lg 1 sätestatud piirmäärad.
3 KonkS § 27 lg 2 (2) alusel.
4 KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku
ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot.
2 (2)