RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE
LEPING nr 7-1/426
Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum (edaspidi
toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise tegevustoetuse
kasutamise lepingu (edaspidi leping).
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2024. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud
Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.
1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2023 käskkirja nr 267 ja seda muutva 29.04.2024 käskkirja
nr 79, 27.05.2024 käskkirja nr 89 ja 29.05.2024 käskkirja nr 91 alusel, kooskõlas 2024. aasta
riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest
(edaspidi taotlus).
1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.
2. Toetus
2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.06.−31.12.2024 toetust summas 365 667,99 eurot,
millest vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile on 200 000 eurot.
2.2. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2024. aastal
vähemalt 1600 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema
kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,
mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga.
2.3. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 28.06.2024.
2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva
enne lepingu punktis 2.3 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha
seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.
2.5. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse
(EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses.
3. Toetuse kontroll ja aruandlus
3.1. Kui toetuse saaja e-äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest ei nähtu toetuse kasutamise
sihipärasus, kohustub toetuse saaja esitama toetuse andja nõudel täiendava seletuskirja või ülevaate.
Toetuse andja teavitab toetuse saajat esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.
3.2. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks
lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid või täiendavaid aruandeid,
toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise
sihipärasust ja tulemuslikkust.
3.3. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande
puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse
kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on
tagastanud toetuse kasutamata jäägi.
3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse
arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused,
mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.
3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata
eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja
otstarbekust.
3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või
audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul nõuda täpsustatud aruande
esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
4. Poolte kohustused
4.1. Toetuse saaja kohustub:
4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel;
4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;
1/3
4.1.3. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste
teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on
vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast,
mil abi anti;
4.1.4. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale
lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;
4.1.5. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa
toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;
4.1.6. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud
aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;
4.1.7. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses
toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada
toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel.
4.2. Toetuse andja kohustub:
4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu
punktis 2.4 toodud juhul.
5. Vastutus
5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.
5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse
tagastamisega viivitatud päeva eest.
5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse
summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse
saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:
5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
5.3.2. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks;
5.3.3. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi;
5.3.4. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud
toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina;
5.3.5. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;
5.3.6. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt;
5.3.7. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud
võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt
riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt
lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest
ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel
õigus lepingust taganeda.
6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja allkirjastatud lepingu
kätte saanud.
6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on toetuse saaja esitatud taotlus, mis
muuhulgas sisaldab asjakohast prognoosi maksimaalse toetussumma määratlemiseks või toetuse
lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest. Lisaks, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel
maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud
juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg
olema tasutud ajakava kohaselt.
6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui
pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult
põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.
Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.
6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse
ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult
põhjendada.
6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta, kui:
6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi
rasket kahjustumist;
6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;
6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.
2/3
6.6. Leping lõpeb:
6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;
6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;
6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;
6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.
7. Lõppsätted
7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:
7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Marju Reismaa,
[email protected], 628 2335;
7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Karen Jagodin,
[email protected],
625 7001.
7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.
7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel
lahendatakse vaidlused kohtus.
Toetuse andja: Toetuse saaja:
Kultuuriministeerium Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum
Registrikood: 70000941 Registrikood: 90016105
E-posti aadress:
[email protected] E-posti aadress:
[email protected]
Arvelduskonto: EE932200221023778606
(viitenumber 3500082305)
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar Karen Jagodin
kantsler juhatuse liige
3/3