Pr Heidy Purga
Kultuuriminister
Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23
15076 TALLINN 19.06.2024 nr 5.1-1/88
Arvamus meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud eelnõude infosüsteemis
29.05.2024 avaldatud meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsust (edaspidi:
VTK), milles kirjeldatakse võimalikke lahendusi tasu kogumiseks tellitavate audiovisuaalteenuste
osutajatelt, ning esitab käesolevaga selle kohta oma seisukohad.
Mõistame muret Eesti filmitootmise konkurentsivõime pärast ning toetame eesmärki parandada Eesti
audiovisuaaltoodangu positsiooni ja arenguvõimalusi. Nõustume, et regulatiivsete muudatusteta ei ole
võimalik mõjutada rahvusvaheliste voogedastuskeskkondade tegevust ja seeläbi parandada kohaliku
toodangu konkurentsivõimet.
Hinnanud VTK-s pakutud regulatiivseid lahendusi, oleme seisukohal, et oma eesmärki täidab üksnes
kolmas ehk kombineeritud mudel. Usume, et vaid selline mudel saaks kaasa aidata Eesti
audiovisuaalse kultuuri mitmekesisusele ja arengule ning suurendaks Eesti filmide ja sarjade
rahastamisvõimalusi ning rahvusvahelist levikut.
Peame väga oluliseks, et kavandatav mudel arvestaks investeeringutega, mida voogedastaja juba
kohalikku sisutootmisse teeb. Vastasel juhul, nõudes võrdset lisakohustust nii senistelt panustajatelt
kui mittepanustajatelt, kujuneb uuest kohustusest omamoodi karistusmeede neile, kes varasemalt
vabatahtlikult Eesti kultuuri ja audiovisuaaltootmist toetanud on. See seab kahtluse alla nende
investeeringute jätkumise tulevikus ning võib kokkuvõttes Eesti audiovisuaaltoodangule omada
negatiivsemat mõju kui tulu, mida kogutakse. Kuigi ka otseinvesteeringute kohustus arvestaks
voogedastaja olemasolevate investeeringutega, on see mudel võrreldes kombineeritud meetodiga
põhjendamatult jäik. Audiovisuaalmeedia teenuse pakkujale võiks jääda valik rahalise kohustuse
tasumise või otseinvesteeringute tegemise vahel. Selline paindlikkus toetab ka kohaliku sisutootmise
ökosüsteemi mitmekesisust, motiveerides seniste investeeringutega jätkama ning ühtlasi tuues
lisarahastust uute projektide toetamiseks. Seega hindame, et suurimat kasu tooks kombineeritud
mudeli rakendamine.
2
Kindlasti peame oluliseks, et kohustuse määr saab olema seotud üksnes voogedastusplatvormi,
mitte ettevõtte teiste tegevusalade ja klientidelt teenitavate tasudega. VTK-s on toodud kohustus
tasuda määratud rakendusasutusele osamakse 5% Eestis teenitud tulult. Samas ei kajastata pakutud
kohustuse määra aluseid ja kuidas selleni jõuti. Teeme ettepaneku lisada kohustuse määra detailsema
regulatsiooni kirjeldus (sealhulgas kohustuse protsendimäära leidmise metoodika) VTK-sse.
Leiame, et kohustuse määr ei tohi ületada 5%, kuivõrd muutuks niigi kohalikku tootmisesse
panustajatele liialt koormavaks, kuid eelnõu ettevalmistamisel tasub kaaluda ka madalama määra
kehtestamist ning kindlasti põhjendada valituks osutuva tasumäära suurust.
Lisaks rõhutame, et seaduse eelnõus tuleb täpsustada mõisteid, näiteks:
• „Teos“ - oluline, et vastav mõiste hõlmab mis tahes teoseid, sealhulgas näiteks nii
saateid, dokumentaalse sisuga sarju ja filme, stsenaariumiga sarju ja filme jne;
• -“Otseinvesteering” - oluline, et see mõiste hõlmab nii teoseid, mille tootjaks on teenuse
pakkuja kui ka erinevat tüüpi litsentse ja nii edasi.
Need mõisted on olulised seaduse selguse ja rakendatavuse seisukohast ning nende täpne
määratlemine aitab vältida tõlgendamisprobleeme tulevikus.
Loodame, et leiate võimaluse ITL-i tagasiside arvestada. Palume kaasata ITL-i seaduseelnõu
väljatöötamisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]