Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 250-25/300990 Otsuse kuupäev 17.11.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus SW ENERGIA OÜ vaidlustus AS-i Koeru Hooldekeskus ja AS-i Järva Haldus vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks Menetlusosalised Vaidlustaja, SW ENERGIA OÜ, esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Hankija, AS Koeru Hooldekeskus, esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen ja vandeadvokaat Mario Sõrm Kolmas isik, AS Järva Haldus RESOLUTSIOON RHS1 § 192 lg 3 p-i 7 ja § 197 lg 1 p-i 8 alusel Jätta SW ENERGIA OÜ vaidlustus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 16.10.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) SW ENERGIA OÜ (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihankes „Soojusenergia ostmine“ (viitenumber 300990) (edaspidi Riigihange) AS-i Koeru Hooldekeskus (edaspidi Hankija) ja AS-i Järva Haldus vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. 21.10.2025 otsusega vaidlustusasjas 231-25/300990 jäi Vaidlustaja vaidlustus RHS § 192 lg 3 p- i 7 ja § 197 lg 1 p-i 8 alusel läbi vaatamata (põhjendus – hankelepingut polnud veel sõlmitud). See vaidlustuskomisjoni otsus on jõustunud. 1 riigihangete seadus 05.11.2025 laekus vaidlustuskomisjonile Vaidlustaja vaidlustus Hankija ja AS-i Järva Haldus vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks (lähtudes RHS § 197 lg 3 p-ist 1 ja § 121 lg 1 p-ist 1). 2. 10.11.2025 esitas Hankija vastuse vaidlustusele ja mh taotluse jätta vaidlustus läbi vaatamata. Hankija põhjendab seda taotlust järgmiselt: 1) Hankija esitas RHS § 76 lg 1 alusel vabatahtliku teate ja kohaldas seejärel RHS § 120 lg-s 2 sätestatud ooteaega. Vaidlustaja vabatahtliku teate peale vaidlustust ei esitanud, mistõttu on Vaidlustaja minetanud nimetatud hankelepingu vaidlustamise õiguse; 2) olukorras, kus Hankija on esitanud vabatahtliku teate ning kohaldanud kohustuslikku ooteaega, näeb RHS § 121 lg 2 imperatiivselt ette, et selliste eelduste täidetuse tulemina sõlmitud hankeleping ei ole tühine. Kui hankeleping ei saa nende eelduste täitmise korral olla tühine, siis ei ole seadusandja ka ette näinud, et vaidlustuskomisjon saaks sellise lepingu tühisust tuvastada; 3) mõlemast vaidlustusest tuleneb, et Vaidlustaja on vabatahtliku teate esitamisest aru saanud, samuti ei saa vaielda selle üle, et Vaidlustajale oli juba enne mõlema vaidlustuse esitamist muudest allikatest teada kellega ja millistel alustel kavandab Hankija hankelepingu sõlmida; 4) Hankija kaalus hoolikalt RHS § 12 alusel sõlmitava hankelepingu sõlmimise eeldusi; 5) kui Vaidlustajal oleks võimalik hankelepingu tühisust RHS § 197 lg 3 p 1 alusel taotleda, muutuks RHS § 121 lg 2 imperatiivne norm sisutuks ja mõttetuks; 6) kui Vaidlustaja ei saa vaidlustusega taotletavat eesmärki ehk hankelepingu tühisust RHS § 197 lg 3 p 1 alusel saavutada, siis on tegemist olukorraga, milles vaidlustust ei saa menetleda. Kui vaidlustust ei saa igal juhul menetleda, siis tuleb vaidlustus RHS § 192 lg 3 p 7 ja § 197 lg 1 p 8 alusel jätta läbi vaatamata. 12.11.2025 esitas Vaidlustaja Hankija taotluse jätta vaidlustus läbi vaatamata kohta järgmised seisukohad: 1) Hankija sõlmis otselepingu AS-ga Järva Haldus tegelikult juba septembris 2025 ja vormistas lepingu sõlmimise oktoobris eksitava eelteate abil uuesti, püüdes teadvalt ebaõigesti sõlmitud otselepingut selliselt seadustada; 2) Hankija tegi 16.09.2025 Vaidlustajale ettepaneku viia müüja ja uue operaatoriga läbi ülevõtmispäev 02.10.2025. Ülevõtmispäeva soovis Hankija läbi viia selleks, et tema ja uus operaator veenduksid, et lepingu lõppedes antakse ostjale üle töökorras katlamaja. Ülevõtmispäeva teate saamisest oli Vaidlustajal loogiline eeldada, et leping uue operaatoriga on sõlmitud hiljemalt 02.10.2025 ülesvõtmispäeva ajaks, et tagada hooldekodu elanikele vajalik küte; 3) vaidlustuskomisjonile saadetud 29.10.2025 digiallkirjastatud operaatorlepingu loomise ajaks on selle metaandmetest nähtav 13.09.2025, AS Järva Haldus soovis asuda lepingut täitma juba 01.10.2025; 4) oktoobris avastas Vaidlustaja riigihangete registrist 30.09.2025 avaldatud teate väljakuulutamiseta läbirääkimistega Riigihanke kohta, mille juures oli märge „täitmisel“. Tegemist oli 30.09.2025 Hankija poolt riigihangete registris avaldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse (viitenumber 300990) avalikustamisteatega, millest nähtuvalt oli Riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäev 02.10.2025 ja leping sõlmitud, sest registris oli nähtav vastav märge selgelt lepingu täitmisele viitav termin „täitmisel“; 5) reageerides juba sõlmitud lepingu täitmisest teavitavale teatele, esitas Vaidlustaja 17.10.2025 selle lepingu tühisuse tuvastamise vaidlustuse, mille vaidlustuskomisjon jättis 21.10.2025 otsusega läbi vaatamata. Vaidlustuskomisjoni 21.10.2025.a otsuse p 5 viimase lause kohaselt tekib Vaidlustajal õigus vaidlustada leping siis, kui selle kohta avaldatakse vastav teade registris; 6) 29.10.2025 avaldas Hankija riigihangete registris uue teate, mille kohaselt on Riigihankes 2 (7)  hankeleping AS-ga Järva Haldus sõlmitud. Kuivõrd saabus vaidlustuskomisjoni 21.10.2025 otsuses märgitud tingimus, mille varasem puudumine oli osutunud üllatuslikult esimese vaidlustuse läbivaatamise takistuseks, esitas Vaidlustaja uue vaidlustuse hankelepingu tühisuse tuvastamiseks; 7) asjaolud, et Vaidlustaja ei vaidlustanud 30.09.2025 teadet ning et vaidlustatud hankeleping on vaidlustuse ajaks uuesti sõlmitud, ei välista hankelepingu tühisuse tuvastamist: - Vaidlustaja ei nõustu sellega, et Hankija poolt 30.09.2025 esitamispäevaga kuvatav teade oleks käsitletav Hankija vabatahtliku teatena, mille alusel pidi Vaidlustaja mõistma ooteaja kohaldamist ning lepingu sõlmimist alles selle möödumisel. Teade, mis kuvab menetluse liigiks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse ning osundab seisundile „täitmisel“, ei saa siduda teate mittevaidlustajat sõlmitud hankelepingu vaideldamatu kehtivusega; - RHS § 192 lg 1, mis reguleerib vaidlustusmenetluse alustamist, sätestab, et vaidlustuskomisjon hindab ühe tööpäeva jooksul vaidlustuse laekumisest arvates selle vastavust RHS 8. peatükis sätestatud nõuetele. Vaidlustuskomisjon on võtnud Vaidlustaja vaidlustuse menetlusse kahel korral, seega hinnanud vaidlustused vastavaks vaidlustusmenetluses kehtivatele nõuetele. Kui Hankija (eel)teate avaldamine ja selle mittevaidlustamise tähendus oleksid nii ilmselgelt just sellised nagu Hankija seda väidab, oleks vaidlustuskomisjon sellele kahtlemata vaidlustust saades ise osundanud ega vajanuks teate tähenduse mõistmiseks selle sisustamist Hankija poolt; - vaidlustuskomisjoni 21.10.2025 otsuse p 5 kohaselt tekib Vaidlustajal õigus vaidlustada lepingu siis, kui selle kohta avaldatakse vastav teade registris. Selle otsuse peale Hankija kaebust ei esitanud, järelikult nõustus temagi vaidlustuskomisjoni vastava seisukohaga, mis omakorda välistab ühtlasi vaidlustamisõiguse puudumise; - olukorras, kus Hankija on avaldanud Vaidlustajale hankelepingu uue operaatoriga sõlmimist hiljemalt seisuga 02.10.2025 juba üleandmispäeva teates ning on avaldanud 30.09.2025 teates märkega „täitmisel” ning on vaidlustusmenetluse ajal väitnud siiski lepingu mittesõlmimist, ei saa olla välistatud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamine ja sisuline läbivaatamine. Hankija käitumine ei ole olnud heauskne ega anna talle alust järeldada, et AS-ga Järva Haldus lepingu sõlmimine on olnud lubatav ega ole enam vaidlustatav. Hankija on esitanud vabatahtliku teate selle esitamise õigust kuritarvitades, selle teate esitamise fakti najal hankelepingu sõlmimise kohustusest kõrvalehoidumise näilise lubatavuse tekitamiseks; - RHS § 121 lg-l 2 ei ole sellist Vaidlustaja vaidlustusõigust piiravat tähendust, nagu Hankija väidab. Hankija on oma vastuse sisust nähtuvalt tegelikult Vaidlustaja vaidlustusõigust ka ise möönnud ja jaatanud, sest vastus on sisuline ja mahukas ega koosne ainult taotlusest vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks; - hankelepingu tühisuse võimaluse välistamiseks ei ole piisav vaid vabatahtliku teate pealkirjaga teate esitamise fakt koos pärast määratud ooteaega lepingu sõlmimise faktiga. Tegemist on küll kahe vajaliku asjaoluga, kuid need asjaolud vajavad lepingu tühisuse välistamise võimaluse saabumiseks siiski veel kolmandagi tingimuse samaaegset vaieldamatut kontrollitavat ja tõendatud esinemist. Seda kolmandat tingimust – Hankija tõsikindlat ja kontrollitavalt kujunenud veendumust otselepingu lubatavusest, antud juhul täiesti selgelt ei esine; - Hankija vastusest nähtub, et ta on hankelepingu kehtivuseks vajaliku kolmanda tingimuse nõutavusest teadlik. Nimelt on Hankija vaidlustusele esitatud vastuses (p 11) väitnud, et „kaalus hoolikalt hankelepingu sõlmimise eeldusi, kaasates selleks vähemalt ühe advokaadibüroo ning nagu hankijale nähtus ministeeriumi ja prokuratuuri seisukohtadest, leidsid nemadki, et AS-iga Järva Haldus hankelepingu sõlmimine on RHS § 12 alusel lubatav. Seega oli hankija hankelepingu sõlmimist hoolikalt kaalunud ning aluseks võtnud asjakohased põhjendused, mida kinnitasid ka riigiasutuste seisukohad.“; 3 (7)  - mitte kusagilt ei nähtu mitte mingisuguseid vastavaid kaalumisi enne otselepingu sõlmimise otsustamist, mis sündis tegelikult juba 29.08.2025 AS Koeru Hooldekeskus nõukogu koosolekul. Hankija oli eelteate esitamise ajaks hästi teadlik otselepingu sõlmimise lubamatusest; - Hankija põhjendused, miks ta otsustas sõlmida lepingu ilma hanketeate avaldamiseta, peavad olema tuvastatavad otselepingu sõlmimise otsustamise aja seisuga ja kajastatud ka vabatahtlikus teates, mitte hilisemast vastusest vaidlustusele. Vabatahtlikus teates esitatud väidetav põhjendus sisaldab tegelikult üksnes sisetehingu tegemise deklaratsiooni, kuid ei sisalda olemuslikult mitte ühtegi põhjendust just sellist liiki tehingu tegemiseks just sellise isikuga. Sellist teksti vabatahtlikus teates ei saa lugeda asjakohaseks põhjenduseks, mis viitaksid hoolikale kaalumisele. AS-ga Järva Haldus sisetehingu tegemise deklaratsioon sisaldab üksnes viidet sisetehingu tegemise õiguslikule alusele, aga mitte ühtegi viidet mistahes hoolsusega (isegi mitte ebapiisavale) kaalumisele; - tegelikult nähtub Hankija enda esitatud AS Koeru Hooldekeskus 29.08.2025 nõukogu koosoleku väidetava protokolli väljavõttest, et lepingu sõlmimine AS-iga Järva Haldus otsustati tegelikult juba just sellel koosolekul, kuid seda mitte sisetehingu lubatavuse kaalutlusel, vaid puhtpragmaatilistel ja fiskaalsetel kaalutlustel. Sisetehingu lubatavust ja selles veendumist ja järelikult ka hoolsa Hankija tegevuse kontrollitavust protokollist ei nähtu. Seejuures on tegemist ainsa Hankija tegevuse kontrollimiseks olemasoleva dokumendiga, mis nähtub 10.11.2025 esitatud 29.10.2025 allkirjastatud operaatorlepingust, mille preambuli p-ist C nähtuvalt on lepingu sõlmimise aluseks just seesama 29.08.2025 nõukogu koosolek; - üksnes vabatahtliku teate avaldamise ja lepingu sõlmimise fakt ei sea vaidlustuse läbivaatamiseks menetlustakistust, mis annaks aluse jätta vaidlustus Hankija taotluses märgitud alusel läbi vaatamata. Vaidlustus tuleb sisuliselt läbi vaadata ja läbivaatamisel tuleb kontrollida hanketeate avaldamata jätmise ja vabatahtliku teate esitamisega seotud asjaolude põhjendatust. Sealhulgas tuleb kaaluda, kas Hankija tegevus registrisse andmete sisestamisel eelteate esitamise sooviga selliselt, et välja tuleb teavitus juba täitmisel olevast lepingust, täidab õiguskaitsedirektiivi art 2d lg 4 teises taandes sätestatud eelduse, st kas selline eksitav ja valitud menetlusliigi põhjendusi mittesisaldav teade täidab eelteate tingimused. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 3. Vaidlustuskomisjonil tuleb omaalgatuslikult kontrollida, kas Vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus (Riigikohtu 16.11.2011 otsus asjas 3-3-1-65-11, p 16). Kui kaebeõigus ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (nt Riigikohtu 25.11.2015 määrus asjas 3-3-1-52-15, p 10 ja 16.12.2015 määrus asjas 3-3-1-55-15, p 9). Seega enne vaidlustuse sisulist läbivaatamist peab vaidlustuskomisjon olema veendunud, et Vaidlustajal on lepingu tühisuse tuvastamise taotluse esitamise õigus. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see õigus ei saa tuleneda vaidlustuskomisjoni 21.10.2025 vaidlustusasjas 231-25/300990 tehtud otsuse p-ist 5. 4. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) Vaidlustaja ja Hankija vahel oli riigihanke viitenumber 198182 tulemusena sõlmitud hankeleping. Hankija ütles selle hankelepingu 03.09.2025 esitatud ülesütlemisavaldusega üles alates 03.10.2025 (Vaidlustaja on selle ülesütlemise maakohtus vaidlustanud - tsiviilasi 2-25-16398); 2) 30.09.2025 avaldas Hankija riigihangete registris väljakuulutamiseta läbirääkimistega 4 (7)  hankemenetluse „Soojusenergia ostmine“ (viitenumber 300990) hanketeate, mille kohaselt on pakkumuste esitamise tähtpäev 02.10.2025, registrist nähtub, et hankeleping on täitmisel; 3) 03.10.2025 on riigihangete registris ja ELT-s (EL Teataja võrguväljaanne TED https://ted.europa.eu/TED) RHS § 76 alusel avaldatud vabatahtlik eelnev avalikustamisteade (edaspidi Teade 1)2. Teadet ei ole RHS § 185 lg 4 p-is 1 toodud 10- päevase tähtaja jooksul vaidlustatud; 4) 29.10.2025 on Hankija ja AS Järve Haldus allkirjastanud Müügilepingu (edaspidi Leping) (Lepingu objektiks on soojusenergia ostmine lepingus sätestatud tingimustel, ajal ja mahus AS Koeru Hooldekeskus Katlamajast, kus müüja kohustub soojusenergiat müüma 10 aasta jooksul lepingu sõlmimisest), Lepingu kohaselt Müüja nõukogu kiitis Katlamaja opereerimisele võtmise ja sellekohase lepingu projekti heaks 29.10.2025. Ostja nõukogu kiitis Katlamaja Müüjale Lepingus toodud tingimustel kasutada andmise heaks 29.08.2025; 5) 03.11.2025 on riigihangete registris avaldatud hankelepingu sõlmimise teade (edaspidi Teade 2)3. 5. Vaidlusmenetluses esitatud dokumentidest ja selgitustest tuleneb, et Hankija sõlmis Lepingu RHS § 12 alusel. Vaidlustuskomisjonile polnud alguses arusaadav, miks RHS § 12 alusel Lepingu sõlmimiseks oli vaja läbi viia väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. Hankija selgitustest aga nähtub, et seda on tehtud lähtuvalt riigihangete registri tehnilisest ülesehitusest ja riigihangete registri kasutajatoe nõuannetest - vabatahtliku eelneva avalikustamisteate esitamine on ELT-le võimalik ainult nii, kui riigihangete registris korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ja esitada sellega seonduvalt Teade 1. Seega väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse avaldamine riigihangete registris tulenes riigihangete registri eripärast. 6. RHS § 76 lg 1 kohaselt hankija võib registrile esitada vähemalt 14 päeva enne hankelepingu sõlmimist vabatahtliku teate, kui hankija on jätnud hanketeate esitamata, eeldades et hankelepingu sõlmimine ilma hanketeate eelneva avaldamiseta on käesoleva seaduse kohaselt lubatud. Riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, esitatakse vabatahtlik teade vähemalt kümme päeva enne hankelepingu sõlmimist. RHS § 76 lg 2 kohaselt vabatahtlik teade sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) hankija nimi ja kontaktandmed; 2) hankelepingu eseme kirjeldus; 3) hankija põhjendus selle kohta, miks ta otsustas sõlmida hankelepingu ilma hanketeadet esitamata; 4) selle ettevõtja nimi ja kontaktandmed, kellega hankija kavatseb hankelepingu sõlmida; 5) muu asjakohane teave. Riigikogu menetluses olnud eelnõu 450 SE seletuskirja kohaselt4: „Õiguskaitsemeetmete direktiivist tuleneb hankija võimalus välistada võimaliku ebaseadusliku hankelepingu hilisem tühisuse tuvastamine vabatahtliku eelneva hanketeate esitamisega 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr/api/public/v1/notice/5330200/html 3 riigihanked.riik.ee/rhr/api/public/v1/notice/5388278/html 4 file:///C:/Users/ramur04212/Downloads/450%20SE_SK.pdf 5 (7) registrile. Selline vabatahtlik teade esitatakse enne hankelepingu sõlmimist nende n-ö otselepingute kohta, mille puhul hankija on seisukohal, et tal ei ole kohustust hanketeadet esitada. Otselepinguteks tuleb seega lugeda kõik need lepingud, kus kohustust hanketeadet esitada ei ole, st väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses sõlmitavad lepingud, erandite alusel sõlmitavad lepingud ja sisetehingu sätete alusel sõlmitavad lepingud. Erandiks on siin raamlepingute alusel sõlmitavad hankelepingud, kuna seal toimub menetlus üksnes raamlepingu poolteks olevate isikutega ning õiguskaitsemeetmete direktiivis on nende isikute õiguskaitseks kindlaks määratud erikord. Samuti on sätestatud erikord dünaamilises hankesüsteemis sõlmitavatest hankelepingutest teavitamiseks. Teave, mis tuleb vabatahtlikus teates esitada, tuleneb õiguskaitsemeetmete direktiivist ja on suhteliselt vähene. Põhimõtteliselt peab selle teate alusel olema sellisest hankelepingust huvitatud isikul võimalik vaidlustada üksnes seda, kas hankijal on otselepingu sõlmimiseks seaduslik alus.“ Teades 1 on toodud kogu RHS § 76 lg-s 2 nõutud teave, sh on Hankija põhjendanud hankelepingu sõlmimist ilma hanketeadet esitamata sellega, et Aktsiaselts Koeru Hooldekeskus sõlmib RHS § 12 lg 4 ja 5 alusel hankelepingu AS-iga Järva Haldus. Seega Teatest 1 pidi Vaidlustaja aru saama seda, et Hankija kavatseb RHS § 12 alusel ilma hanketeate esitamiseta (ilma hankemenetlust läbi viimata) sõlmida hankelepingu AS-iga Järva Soojus. Mingitel põhjustel jättis Vaidlustaja Teate 1 vaidlustamata. 7. Teate 1 esitamisel Hankija pidi eeldama, et hankelepingu sõlmimine ilma hanketeate eelneva avaldamiseta on käesoleva seaduse kohaselt lubatud. Vaidlustuskomisjon ei kahtle selles, et Hankija oli veendunud, et tal on õigus sõlmida RHS § 12 alusel hankeleping AS-iga Järva Haldus. RHS ei näe ette, et Hankija oleks pidanud vastavate põhjenduste kohta vormistama otsuse. 8. RHS § 121 lg 1 p-i 1 kohasel hankeleping on tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud, sealhulgas kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine ei olnud käesoleva seaduse alusel lubatav ja hankija tegevuse tulemusena on ettevõtja kaotanud võimaluse oma huve vaidlustusmenetluses kaitsta. RHS § 121 lg 2 kohaselt hankeleping ei ole vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatule tühine, kui esinevad koos järgmised tingimused: 1) hankija on esitanud registrile vabatahtliku teate vastavalt käesoleva seaduse §-s 76 sätestatule; 2) hankija on kohaldanud käesoleva seaduse § 120 lõikes 2 sätestatud ooteaega vabatahtliku teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. Käesoleval juhul on täidetud RHS § 121 lg 2 mõlemad tingimused: 1) Teade 1 on avaldatud; 2) Teate 2 kohaselt on Leping sõlmitud 26-ndal päeval peale Teate 1 avaldamist (RHS § 120 lg 2 kohaselt ei või Hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine). Seega RHS § 121 lg-st 2 tulenevalt ei ole Leping tühine, Lepingu tühisust RHS § 197 lg 3 p-i 1 alusel ei saa tuvastada. 9. Vaidlustaja väide, et Leping oli sõlmitud juba septembris 2025, pole millegagi tõendatud. 6 (7) Vaidlustuskomisjoni arvates viitab Vaidlustaja ettevalmistustöödele, mis eelnesid Lepingu sõlmimisele. Asjaolu, et Lepingu metaandmete järgi on dokument loodud 13.09.2025, ei tähenda midagi, sest Leping on digitaalselt alla kirjutatud 29.10.2025 – Lepingu algdokument võibki olla varem loodud. 10. RHS § 197 lg 1 p 8 kohaselt vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lõikes 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p-i 7 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus, sest RHS § 121 lg 2 välistab Lepingu tühisuse tuvastamise. Elektrooniliselt esitatud vaidlustuse tagastamine ei ole vajalik. 11. Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Reimets 7 (7)