Hankija täiendavad seisukohad

Teie: 06.11.2025 Lp Taivo Kivistik Meie: 14.11.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 e-post [email protected] Esindaja: Triinu Eismel talituse juhataja tel +372 5918 5257 e-post: [email protected] Teenuse tellija: Justiits- ja Digiministeerium registrikood 70000898 Vaidlustaja: Osadus OÜ Registrikood 16626049 Vaidlustaja esindaja: Triin Hermann Osadus OÜ juhatuse liige e-post [email protected] Kolmas isik: ühispakkujad OÜ AJ Palaestra, Innustuse Akadeemia OÜ ja Mittetulundusühing RuaCrew VASTUS TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE riigihankes „Taastava õiguse baasoskuste koolitus õigust rikkunud noortega töötavatele spetsialistidele (Justiits- ja Digiministeerium)“ (viitenumber 295943) Hankija taotlused: 1. Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta vaidlustuselt tasutud riigilõiv vaidlustaja kanda. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 31.10.2025 teate esitatud vaidlustusest riigihankes viitenumbriga 295943. VAKO palus hankijal riigihangete seaduse (RHS) § 194 lg 5 alusel hiljemalt 05.11.2025 esitada VAKO-le kirjalik vastus vaidlustuse kohta. 1.2. VAKO edastas 06.11.2025 kirjaliku menetluse teate ja andis täiendava tähtaja 11.11.2025 täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks. Selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 14.11.2025. 1.3. Hankija, olles tutvunud vaidlustaja täiendavate selgitustega, jääb seisukohale, et vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Hankija jääb vastuses esitatud seisukoha juurde, et pakkumuste hindamine on viidud läbi kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) ja hindamismetoodika kirjeldusega. Vaidlustaja pakkumusele on põhjendatult omistatud hindamise alamkriteeriumis 2.2 „Kirjeldus, kuidas viiakse läbi taastava õiguse meetodite või lähenemiste praktiseerimine“ 10 väärtuspunkti. 2.2. Võrdluses vaidlustuses esitatuga on vaidlustaja täiendavate seisukohtade esitamisel muutnud oma seisukohta pakkumuses sisalduvate eluliste juhtumite käsitlemise osas. Kui vaidlustuse lk 4 on vaidlustaja leidnud, et on hankijale pakkumuse vormis välja toonud eluliste juhtumite kasutamise vastavalt kõikidele nõuetele ning tingimustele, samuti toonud eluliste juhtumite käsitlemise pakkumuses eraldi välja riskide maandamise meetmete kirjelduses, siis täiendavate seisukohtade kohaselt leiab vaidlustaja, et ei ole väitnud, et eluliste juhtumite käsitlemine oleks pakkumuses eraldi välja toodud. Seega on vaidlustaja kinnitanud, et eluliste juhtumite eraldi käsitlemine pakkumuses puudus. Hankija hinnangul on korrektne lähtuda asjaolust, et eluliste juhtumite käsitlemine pakkumusest puudus. Vaidlus seisneb seetõttu mh selles, kas ja kuidas pidi esitatud pakkumuse vormi alusel olema hindajatel võimalik vaidlustaja pakkumuse hindamisel alamkriteeriumis 2.2 hinnata, et kirjeldatud lähenemine elulis(t)ele juhtumi(te)le tugineb, kui vaidlustaja pakkumuses sisuliselt üksnes kinnitas tehnilise kirjelduse punktis 3.6 seatud nõudeid eluliste juhtumite kasutamise osas ilma ühtegi konkreetset näidet praktiseerimise kontekstis avamata ega sisulisemalt kirjeldamata. Hankija ei ole soovinud hinnata eluliste juhtumite kirjeldust nagu vaidlustaja täiendavate seisukohtade punktis 4 leiab, vaid asjaolu, et kirjeldatud lähenemine oleks läbivalt praktiline ning tugineks elulis(t)ele juhtumi(te)le. 2.3. Hankija palub jätta vaidlustuskomisjonil tähelepanuta täiendavate seisukohtade punktis 5 toodud allajoonitud täienduse „Kuivõrd pakkumuses on vaidlustaja selgelt sõnastanud, et koolitusel osalejatel on võimalik eluliste juhtumite põhjal konstrueerida persoonad ja olukorrad taastava dialoogi ja nõupidamiste rollimängude ning läbi selle on erinevate sihtrühma ja valdkonna esindajate (nt tugiisikud, advokaadid, laste heaolu spetsialistid) eripärade, vajaduste ning kogemustega spetsiifiliselt ning parimal viisil arvestatud, sest tegemist ei ole universaalsete eluliste juhtumite, vaid konkreetse koolitusgrupi osalejate kogemustest tulenevate eluliste juhtumitega, millele taastava õiguse meetodite praktiseerimine koolitusel tugineb“ põhjusel, et vaidlustaja pakkumuse vormis lk 6-8 2 (4)  hindamise aluseks olevas kirjelduses allajoonitud selgitavat osa esitatud ei olnud ning pakkumusest ei ilmne, milliseid elulisi juhtumeid täpsemalt silmas peetakse, kas ja kuidas on tööga seotud väljakutsuvad juhtumid seotud hanke fookusega tööle õigust rikkunud noortega (mitte muud valdkonnad, sihtrühmad vm) ning kas ja/või kuidas praktiseerimisel kasutatavad elulised juhtumid sihtrühma spetsiifika ja vajadustega arvestavad. 2.4. Vaidlustaja leiab, et kuivõrd nõue eluliste juhtumite kirjelduse esitamiseks riigihanke alusdokumentidest puudus, ei saa hankija omistada pakkumusele hindamisel puudust, mida hankija ei ole vastavustingimustes välja toonud. Vaidlustaja eksib seda väites, kuivõrd eristada tuleb pakkumuse vastavustingimusi hindamiskriteeriumitest. Tehnilise kirjelduse ja muude vastavustingimuste kaudu määrab hankija kindlaks hankelepingu eseme miinimumnõuded. Hindamise kriteeriumide seadmisel ei välista hankija ühtegi tehnilises kirjelduses ja vastavustingimustes sätestatud miinimumnõuetele vastavat pakkujat, vaid määrab tingimused, mille suhtes ootab võistlevaid pakkumusi. Kui pakkuja ei vasta pakkumuste hindamise kriteeriumile, ei lükka hankija tema pakkumust tagasi, vaid talle ei omistata hindamise kriteeriumiga ettenähtud hindepunkte. Hankijal on ulatuslik diskretsioon pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmisel ning nende kriteeriumide valimine on hankija kaalutlusotsus. Kuna pakkumus on tingimata seotud hankelepingu esemega, peavad ka pakkumuste hindamise kriteeriumid olema seotud hankelepingu esemega. Hindamise kriteerium peab olema seega seotud hangitava teenusega ning aitama välja selgitada ühe pakkumuse eelist teise pakkumuse ees.1 2.5. Hankija on miinimumnõuetena tehnilise kirjelduse punktis 3.6 sätestanud, et koolituse elluviimisel tuleb lähtuda mh järgmistest põhimõtetest: „koolitus on suunitluselt eelkõige interaktiivne ja praktiline, peamine rõhuasetus on osalejaid aktiivselt kaasavatel tegevustel (nt diskussioon, harjutused, grupitööd vm). Teoreetilise osa roll on anda teemakäsitluseks vajalik sisend. Taastava õiguse meetodite või lähenemiste praktiseerimine (p 3.2.4.) peab moodustama koolituse lähiõppe tervikust vähemalt 40%. Praktiseerimine tähendab eluliste juhtumite näitel meetodite või lähenemiste harjutamist koos sellele järgneva tagasisidestamisega. Koolitusel peab olema võimalik arutleda elulisi juhtumeid, milleks osalejatel on võimalik ka sisendit anda. Nii tekib osalejatel praktiline äratundmine ja parem arusaam arutletavast teemast.“ Hindamiskriteeriumide määramisel ja metoodika kujundamisel on hankija lähtunud RHS §-st 85 ning koostanud hindamismetoodika vastavustingimustes toodud miinimumnõudeid ületavana viisil, mis on algusest peale andnud pakkujatele selge ülevaate, kuidas tuleks pakkumus kujundada, et saada maksimaalne võimalik punktide arv. Seejuures on hankija seost pakkumuses esitatava kirjelduse ja hindamisega rõhutanud nii vastavustingimustes (Pakkuja esitab hankija vormil dokumendi „Pakkumuse vorm“, milles esitatav teenuse osutamise kirjeldus peab olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks selle alusel võimalik pakkumust hinnata), pakkumuse vormil (Teenuse osutamise kirjeldust hinnatakse vastavalt sätestatud hindamiskriteeriumitele) kui ka hindamismetoodikas (Hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumi komponentidest, mille pakkuja on dokumendis „Pakkumuse vorm“ esitanud: Pakkuja nägemus koolituse ülesehitusest. Kirjeldus, kuidas viiakse läbi taastava õiguse meetodite või lähenemiste praktiseerimine. Pakkuja tegevuste kirjeldus lepingu täitmisega seotud riskide maandamiseks). Hindamismetoodikas on alamkriteeriumi 2.2 hindamisel selgelt välja toodud, et erinevalt miinimum- või keskmise taseme punktidest on maksimaalsete (15) väärtuspunktide omistamise eelduseks muuhulgas see, et taastava õiguse meetodite või lähenemiste 1 M.A. Simovart, M. Parind (2019) Riigihangete seadus, kommenteeritud väljaanne. Elektrooniline väljaanne § 85 kommentaarid 5, 13 ja 15. 3 (4)  praktiseerimise läbiviimise kirjelduse osana kirjeldatud lähenemine „tugineb elulis(t)ele juhtumi(te)le.“ Samuti on loetletud kõik muud maksimaalsete väärtuspunktide omistamise eeldused. Riigikohus on aga lisaks selgitanud ka, et kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse (hindamismetoodika, sh punktiskaala) ei ole võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3- 20-1198, p 20). 2.6. Hindamisprotokolli põhjendustes on küll kajastatud, et puudu on praktiseerimisel kasutatava elulise juhtumi või juhtumite kirjeldus, ent on põhjendatud, et puudujääk teenuse osutamise kirjelduses ei võimalda hindajatel seetõttu veenduda ja hinnata, kuivõrd valitud lähenemine elulis(t)ele juhtumi(te)le tugineb. Pakkumusele omistatavaid punkte ei ole seega vähendatud mitte üksnes kirjelduse puudumise tõttu, vaid puudujääk võrdluses alamkriteeriumi maksimaalsete väärtuspunktide kirjeldusega seisneb ka võimatuses esitatud kirjelduse alusel veenduda elulis(t)ele juhtumitele tuginemises olukorras, kus pakkuja on seda üksnes kinnitanud. Vaatamata vaidlustaja viitele sõnade „kirjeldus“ ja „tuginemine“ eritähenduslikkusele, on hindajad alamkriteeriumi 2.2 hindamisel tõdenud ja hindamisprotokollis ka selgitanud, et kirjelduse puudumisel on siiski sisuliselt keeruline veenduda ka „tuginemises.“ 05.11.2025 esitatud vastuse punktis 2.11 on hankija selgitanud, miks ei ole seetõttu võimalik omistada ka pakkumusele tervikuna alamkriteeriumis 2.2 maksimaalseid väärtuspunkte hindamismetoodikas toodud maksimaalsete väärtuspunktide komponente ja nende rõhuasetusi arvestades. Vaidlustaja esitatud pakkumuses pole taastava õiguse meetodite või lähenemiste praktiseerimise läbiviimise kirjelduses ühtegi elulist juhtumit konkreetse näitena nimetatud ega lahti kirjutatud. Seetõttu on hankijal mh keeruline veenduda, kas/kuidas on praktiseerimisel kasutatavad elulised juhtumid asjakohased vajalike teadmiste ja oskuste arendamiseks just sihtrühma töös õigust rikkunud noortega. Hankija ei ole hindamisel pakkumuses esinevat puudujääki omistanud vääralt, vaid pakkumuses pakkumuse vormil esitatud teenuse osutamise kirjelduse alusel kooskõlas hindamismetoodikaga. Ka kohtupraktikas on leitud, et isegi kui pakkumuses on välja toodud minimaalne vajalik ja RHAD-s nõutud info, ei tähenda see, et hankija peaks andma pakkumusele maksimaalsed punktid (Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas 3-24-3072, p 103). 2.7. Vaidlustaja on jätnud ka täielikult tähelepanuta hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtte, mille kohaselt on hindajatel õigus punktide andmisel vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda ega ole esitanud ühtegi argumenti, mille alusel väidab, et hindajad ei ole kohaldanud hindamiskriteeriume objektiivselt ning ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes. 3. KOKKUVÕTE 3.1. Hankija jääb vastuses esitatud seisukohtade juurde, et hankija otsus on õiguspärane, kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ja vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triinu Eismel Talituse juhataja 4 (4)