Hankija täiendavad seisukohad

KÄSKKIRI 30.09.2024 nr 1.1-1/24/136 Volituse andmine Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punkti 5 alusel: 1. volitan õigusosakonna hankeüksuse juhatajat Ege Stiina Järvmägi (ik 48907194911) esindama Transpordiametit Transpordiametiga seotud haldus-, väärteo- ja tsiviilasjade (sh kriminaalmenetluses) läbivaatamisel Eesti Vabariigi kohtutes, arbitraažikohtutes, töövaidluskomisjonides, Rahandusministeeriumi juures asuvas riigihangete vaidlustuskomisjonis ja Rahandusministeeriumi poolt läbiviidavas riigihangete järelevalvemenetluses, kasutades kõiki menetlusosalisele seaduses sätestatud õigusi; 2. volitus on antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib kuni volituse kehtetuks tunnistamiseni või teenistussuhte lõppemiseni; 3. volitus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.03.2024. Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk peadirektor  /*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 10.11.2025 Kehtib kuni: 10.11.2030 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3 Teabevaldaja: Transpordiamet*/ Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Tartu mnt 85 Meie 14.11.2025 nr 1.3-5/25/18748-8 10115, Tallinn Vaidlustaja: OÜ Warren Safety Registrikood 10465545 Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald, 76902 Harju maakond Volitatud esindaja: ⁠ Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid e-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikood: 70001490 Valge 4, 11314 Tallinn e-post: [email protected] Volitatud esindajad: Gertrud Suve hankeekspert e-post: [email protected] Ege Stiina Järvmägi hankeüksuse juhataja e-post: [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Hankija täiendavad selgitused vaidlustusele riigihankes „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031” (viitenumber 299816) 1. Faktilised asjaolud 1.1. Hankija viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031” (viitenumber 299816) (hange). 1.2. 04.11.2025 edastas Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) hankijale vaidlustaja poolt esitatud vaidlustuse ning palus hankijal kolme tööpäeva jooksul, s.t hiljemalt 07.11.2025, esitada VAKOle kirjalik vastus vaidlustuse kohta ja vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Muuhulgas palus VAKO esitada hankijal seisukoht riigihanke peatamise taotluse kohta või teatada pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisest. 1.3. 05.11.2025 teavitas hankija, et pikendas pakkumuste esitamise tähtaega ning VAKO 07.11.2025 otsusega jäeti riigihanke peatamise taotlus rahuldamata. 1.4. VAKO 10.11.2025 teate kohaselt toimub vaidlustuse läbivaatamine avalikul istungil 17.11.2025 ning osapooltele anti võimalus esitada uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavad dokumendid hiljemalt 12.11.2025. 1.5. Vaidlustaja kasutas seda võimalust ja esitas 12.11.2025 täiendavad seisukohad, mis sisaldavad hankija jaoks uusi väiteid ja hinnanguid. Lähtuvalt võrdse kohtlemise ja ärakuulamisõiguse põhimõtetest, peab hankijal olema võimalus nendele väidetele reageerida ja oma õigusi kaitsta, mistõttu esitab hankija käesolevaga vastuväited vaidlustaja 12.11.25 seisukohale. Hankija ei esita seejuures ühtegi uut taotlust või asjaolu, vaid vastuväited seisukohas toodule. 2. Hankija vastus Vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele A. Vaidlustuse ese ja korrashoiupiirkonna teede olem 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustaja täiendava seisukoha punktis 2 esitatud seisukohaga, justkui riigiteede hooldelepinguga peaks hankima üksnes teemaa hooldamist ja ei midagi muud. Riigiteede korrashoiu korraldamisel ei saa lähtuda kitsalt üksnes määrusest nr 92 kui miinimumnõudeid sätestavast aktist, vaid arvesse tuleb võtta kogu hankijat siduvat normistikku, sh ehitus- ja liiklusseaduse sätteid, valdkondlikke juhendeid ning Euroopa Liidu õigust. Just sellest laiemast regulatiivsest raamistikust tulenevad lisakohustused, mille täitmiseks ongi vaja hankelepinguid üles ehitada nii, et need hõlmaksid ka teeäärset taristut ja selle kasutusmugavust, mitte ainult sõidutee seisundit kitsas tähenduses. 2.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1679 käsitleb üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist ja ütleb selgesõnaliselt, et maanteetransporditaristu hulka kuuluvad ka parkimis- ja puhkealad, sh ohutud ja turvalised parkimisalad tarbesõidukitele. Preambula punktis 57 rõhutatakse, et elukutselistel juhtidel peab olema võimalik kasutada asjakohaseid puhkerajatisi, ning et põhivõrgus ja laiendatud põhivõrgus tuleb välja ehitada puhkealad ja ohutud, turvalised parkimisalad. Sama määruse artikkel 30 paneb liikmesriikidele kohustuse võtta kasutusele vahendid ohutusega seotud juhtumite avastamiseks ja liiklusohutusega seotud teabe kogumiseks ning artikkel 31 näeb ette, et 31.12.2040. aastaks peab põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu maanteede ääres olema puhkealad maksimaalselt 60 km vahedega, kus on ohutu parkida, piisavalt ruumi ning mitmekesise tööjõu vajadustele vastavad sanitaarruumid ja muud rajatised. See tähendab, et tee omanik ei saa enam käsitleda parklaid ja puhkealasid kui „lisamugavust“, mille eest ta ei vastuta, vaid need saavad olema lahutamatuks osaks teetaristust ja 2 (6)  liiklusohutust tagavast süsteemist. 2.3. Sellest tulenevalt on hankijal teeomanikuna lisaks määruses nr 92 ning ehitus- ja liiklusseaduses sätestatule kohustus tagada ka sellistes parklates nagu Veneküla (ja tulevastes samalaadsetes objektides) turvalisus, sanitaarruumide olemasolu ja korrashoid, rajatiste toimivus ning nende püsiv korrasolek. Hankelepingu ulatus, mis hõlmab muu hulgas parkla taristu, sanitaarruumide ja ohutuse tagamisega seotud tegevusi, ei ole seega meelevaldne laiendus, vaid otsene järeldus hankijat siduvatest rahvuslikest ja EL õiguse normidest. Vaidlustaja püüd taandada riigiteede hooldusleping ainult teemaa kitsale hooldamisele eirab seda õiguslikku raamistikku ning ei arvesta, et hankija peab oma hangetega looma eeldused nende kohustuste täitmiseks nii täna kui ka pikemas perspektiivis. 2.4. Lisaks eelnevale juhib hankija tähelepanu sellele, et ka tänased korrashoiulepingud sisaldavad lisaks teemaa hooldamisele palju muid kohustusi, mille täitmine ei pruugi igapäevaselt hooldeautojuhtide või traktoristide tööülesannete hulka kuuluda. Vaidlustaja on sõlminud hankijaga kolm sarnase sisuga riigiteede hooldelepingut1 ning esitanud pakkumusi mitmetes sarnastes hangetes2. Viidatud lepingutes ja hangetes on korrashoiupiirkonna teede olemi hulka kuulunud muuhulgas nii parklad kui ka bussiootekojad, -ooteplatvormid, -ootealad, prügikastid, müraseinad, truubid, loomarestid, peenrad, liikluskorraldusvahendid, ohutus- ja eraldussaared jpm. Nii on nendes lepingutes võtnud teehooldaja (sh vaidlustaja) enda kohustuseks lisaks teemaa puhastamisele ka kattega teede pragude täitmise, teekatte serva remondi, kergliiklusteede löökaukude parandamise, pragude ja vuukide täitmise, teepeenarde maha lõikamiste, teede olemis nimetatud bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate koristamise, nende koosseisu kuuluva inventari puhastamise, parandamise ja värvimise, välis- ja siseseinte ning katuse parandamise ja värvimise, istepinkide, klaaside ja muu ootekoja koosseisu kuuluva inventari puhastamise, parandamise ja värvimise, vajadusel asendamise, vigastatud ja kadunud liiklusmärkide, tähispostide, liikluspeeglite ning pimestamisvastaste vahendite asendamise ning lume ja lörtsi eemaldamise tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ooteplatvormidelt, ülekäigukohtadelt ja -radadelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadelt, ning kasutusel olevatelt mahasõitudelt. Kõik need tööd on olulised liiklusohutuse tagamisel, kuid mitmete nende tööde tegemiseks on vajalik erineva kogemuse, väljaõppe ja oskustega inimeste kaasamine. Seega on vaidlustaja varasemalt aktsepteerinud, et teeäärsed parklad ja ka näiteks bussiootepaviljonid on riigiteede võrgu lahutamatu osa. 2.5. Eelnevale tuginedes kinnitab hankija, et Veneküla parkla ja selle taristu hooldustööde hankimine osana Ida-Harju hooldepiirkonna korrashoiutöödest ei ole mitte pelgalt hankija huvi (nagu vaidlustaja üritab väita) vaid hankijal on kohustus tagada kõikide hanketingimustes nimetatud tööde teostamine. B. Hankija praktika muutmine ja vaidlustaja täiendavad etteheited 2.6. Vaidlustajal on õigus, et hankijal ei ole varasemast praktikast esitada ühtegi näidet Veneküla parklaga täpselt sarnaste tööde kohta. Selle põhjuseks on asjaolu, et Eestis ei ole täna teisi sarnaseid parklaid ning tegemist ongi uue praktika ja riigiteede korrashoiulepingu kontseptsiooni laiendamisega. Arvestades eeltoodud suuniseid Euroopa Liidu liikmesriikidele, võib sarnaseid parklaid tulevikus lisanduda mitmete piirkondade 1 Riigihanked nr 253040, 228399, 227797 2 Vaidlustaja on alates 2019. a osalenud hankija poolt läbi viidud riigiteede korrashoiuhangetes viitenumbritega 283786, 287982, 253368, 251307, 217311, 215160, 203907. 3 (6)  hooldelepingutesse. 2.7. Vaidlustaja viited hankija pikaajalisele praktikale ning alates aastast 2013 läbi viidud hangetele ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Veneküla parkla avati kasutamiseks 2023. a juulis3 ning mitmed teenused lisandusid alles 2024. aastal. Seega tekkis hankijal vajadus tagada parkla hooldamine alles hiljuti. Riigihanked nr 300381 ning 299569 on hetkel vajalikud, sest hankijal on vajalik tagada Veneküla parkla hooldustööde teostamine vähemalt kuni 01.11.2026 ehk kuni käesoleva hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmisega alustamiseni. 2.8. Hankijale jääb arusaamatuks, mida vaidlustaja hankekorra punktile 8.1.1 viidates tegelikult väita soovib. Nimetatud säte käsitleb eeskätt RHS-ist tulenevat summeerimise kohustust ja rõhutab, et lisaks samaliigilistele hangetele tuleb summeerida ka funktsionaalselt koostoimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused. Seega ei saa punktist 8.1.1 kuidagi järeldada, et hankija oleks pidanud käesolevas asjas teisiti toimima või et summeerimise reegleid oleks rikutud. Vastupidi, säte kinnitab, et määrav ei ole üksiku sõna „samaliigilised“ eraldiseisvalt esiletõstmine, vaid terviklik hinnang hangete sisulisele ja funktsionaalsele seotusele. Vaidlustaja viide sellele sättele, ilma et selgelt avatakse, millist õiguslikku tagajärge ta sellest tuletada püüab, jääb seetõttu hankija jaoks põhjendamatuks ja sisutühjaks. 2.9. Väär on vaidlustaja etteheide, nagu sunniks hankija hankedokumentidega pakkujaid teadlikult alltöövõtjaid kasutama. Hankedokumentides ei ole nähtud ette vähimatki kohustust alltöövõtjate kaasamiseks ega dikteeritud, millisel viisil peab pakkuja oma ressursid ja pädevused korraldama. Vastupidiselt on hankija oma varasemates seisukohtades selgelt juhtinud vaidlustaja tähelepanu asjaolule, et pakkujalt ei eeldata kõikide lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike pädevuste ja ressursside koondumist ühe ettevõtja alla. See, kuidas tulevane teehooldaja oma igapäevase teenuse korraldab – kas kasutab alltöövõtjaid, ühispakkujaid, uusi töötajaid, koolitusi või muid lahendusi – kuulub ettevõtja enda äririskide ja -vabaduse sfääri. Hankija ei piira ühelgi viisil pakkuja õigust valida, kas ta täidab lepingu üksnes oma jõududega või kaasab partnerid, vaid vastupidi peab täiesti ootuspäraseks, et kompleksete teehoolduslepingute puhul kasutatakse, kus see on otstarbekas, pädevaid alltöövõtjaid ja muid koostöövorme. 2.10. Samuti ei saa vaidlustaja etteheide tugineda asjaolule, et pakkumuse esitamise hetkel ei nõuta tegevuslubasid ega konkreetsete alltöövõtjate nimelist esitamist. Need on lepingu täitmise etappi kuuluvad kvaliteedi ja ohutuse tagamise vahendid, mis tuleb tagada enne teenuse osutamise alustamist, mitte pakkumuse esitamise hetkel. Selline raamistik on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt on lubatav seada tingimusi, mis on seotud hankelepingu esemega ja proportsionaalsed teenuse eesmärgiga (nt liiklusohutuse, kättesaadavuse, reageerimisaegade tagamine jms), isegi juhul, kui kõigil turuosalistel ei ole kõiki ressursse pakkumise esitamise hetkel veel endal olemas (vt nt Euroopa Kohtu otsust asjas C-513/99 Concordia Bus p 69, samuti otsust asjas C-406/14 Wrocław p-d 30-37). Euroopa Kohus on rõhutanud, et määrav on nõuete seos lepingu eseme ja läbipaistva ning mittediskrimineeriva kohaldamisega, mitte see, kas pakkuja tugineb üksnes oma ressursile või ka teiste ettevõtjate võimekusele. Sellest tulenevalt ei piira hankija alltöövõttu, vaid võimaldab ja soodustab seda seal, kus see on majanduslikult ja tehniliselt mõistlik, tagamaks et lepingut täidab usaldusväärne teehooldaja, kes suudab tagada riigiteedel toimepidevuse ja elutähtsa teenuse osutamise. Vaidlustaja täiendava seisukoha punktis 6 esitatud etteheide jääb seetõttu õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatuks ning ei toetu ühelegi konkreetsele sättele, mis looks alltöövõtu kasutamise kohustuse, mistõttu on selle otstarbekuse hindamine ka teehooldaja otsus. 3 https://transpordiamet.ee/uudised/veoautode-jaoks-loodud-venekula-parkla-avatud 4 (6)  2.11. Väär on ka vaidlustaja väide täiendava seisukoha punktis 7, justkui hankija arvates muudaks pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine või muu nimetatu vaidlusalused punktid õiguspäraseks. Hankija hinnangul on kõik vaidlusalused punktid õiguspärased. Arusaamatuks jääb etteheide, et hankija ei viidanud riigihanget tutvustaval koosolekul kavatsusele nõuda parklaga seotud teenuste osutamist. Lisaks sellele, et esitatud slaididel oli kirjas „Lisandub Veneküla/Koplimetsa veoautode parkla, puhkeala, hooned“, kirjeldas Transpordiameti teehoiuteenistuse põhja osakonna korrashoiu ja liikluskorralduse juhataja, et Ida-Harju korrashoiulepingusse lisatakse Veneküla parkla ja selle hoonete korrashoid, sealhulgas hoonete heakord ja lisateenused4. Seega jääb hankija oma esialgses vastuses viidatud seisukoha juurde, et pakkujatel oli teada lisanduvate tööde maht ja lisanduvad teenused. 2.12. Eelnevat toetab ka VAKO varasem praktika (vt nt otsus nr 153-23/268083), milles kinnitatakse hankija seisukohta, et hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ning üksnes hankija enda otsustada on, mida ja millistel tingimustel ta hankida soovib ning kui pakkujale ei ole hanke tingimused vastuvõetavad on tal õigus jätta pakkumus esitamata. Seega on hankija seisukohal, et kui vaidlustaja ei ole valmis endale neid kohustusi võtma, siis ei ole tal ka kohustust pakkumust esitada. 2.13. Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, nagu oleks pahausksusele osutamine kuidagi alusetu või kontekstist välja rebitud. Vastupidi, kui vaidlustaja enda küsimust terviktekstis vaadata, on selgelt näha, et küsimus ei olnud suunatud konkreetse tingimuse sisulise selgituse saamisele, vaid pigem tulevaste vaidluste ennetavale „positsioneerimisele“. Vaidlustaja ei piirdunud Ida-Harju hanke tingimuste kohta täpsustuse või õigusliku hinnangu küsimisega, vaid sidus küsimuse teadlikult paralleelselt käimasolevate vaidlustustega teistes hooldepiirkondade hangetes, spekuleeris VAKO võimalike tulevaste otsuste sisu üle ning järeldas seejärel hüpoteetilise olukorra, kus Ida-Harju lepingu täitja peaks lepingut ellu viima lähtuvalt tingimustest, mis on „teistes hangetes“ õigusvastaseks tunnistatud. Sellist sõnastust ei saa pidada tavaliseks neutraalseks täpsustavaks küsimuseks, vaid kannab selgelt vaidluslikku, etteheidetega laetud alatooni ning püüab juba küsimuse faasis luua alust tulevasteks vaidlusteks nii pakkumuste maksumuse kui ka lepingu tõlgendamise üle. 2.14. Hankija on oma vastuses ka selgitanud, miks niisugused seosed teiste menetluste ja käesoleva riigihanke vahel õiguslikult ei päde, s.t et teistes hankemenetlustes tehtavad VAKO otsused ei muuda automaatselt Ida-Harju hanke alusdokumente ega sõlmitava lepingu tingimusi ning need menetlused ei ole käesoleva hanke õiguspärasuse eelduseks. Kõik pakkujad lähtuvad samadest konkreetse hanke alusdokumentidest ning kui nende tõlgendamisel tekib objektiivne vajadus täpsustusteks, on hankijal õigus anda direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 alusel selgitusi, ilma et muudetaks hanke tingimuste sisu või nihutataks tähtaegu teiste vaidluste järgi. See, et vaidlustaja tunnistab ise, et vastavad tingimused oleksid ka käesolevas hankes formaalselt siduvad isegi siis, kui need teistes menetlustes õigusvastaseks tunnistataks, kinnitab omakorda, et tegemist ei olnud tegeliku õigusliku ebakindluse kõrvaldamise, vaid pigem strateegilise viitega võimalikele tulevastele vaidlustele lepingu täitmise faasis. 2.15. Vaidlustaja väide, et VAKO võimalik hilisem õigusvastasuse tuvastamine teistes hangetes muudaks ainsaks „mõistlikuks valikuks“ käesoleva hanke kehtetuks tunnistamise ning et seetõttu olnuks tähtaegade pikendamine justkui hankija „enda huvides“, moonutab nii riigihankeõiguslikku raamistikku kui ka hankija kaalutlusruumi. Hankija ei saa ega pea baseerima oma otsuseid hüpoteetilistele tulevastele lahenditele teistes menetlustes. Kui mõni tingimus tunnistataks hiljem kusagil mujal õigusvastaseks, on hankijal olemas riigihangete seadusest tulenevad vahendid hindamaks, kas ja mil määral see konkreetset sõlmitud lepingut mõjutab (sh lepingu muutmine või erandlikel juhtudel lõpetamine), kuid 4 Koosoleku salvestuse 20:38-21:38 minutid. Hankija esitab VAKO nõudmisel koosoleku salvestuse. 5 (6)  see ei tähenda, et juba praegu oleks hankija kohustatud peatama või kehtetuks tunnistama menetlust, mille suhtes vaidlustust ei ole esitatud. Vaidlustaja argument, et tähtaegade nihutamine olnuks hankija „enda huvides“, eirab hankija kohustust tagada hangete tõhus ja õigeaegne läbiviimine ning võtta arvesse kõigi potentsiaalsete pakkujate huve, mitte üksnes ühe turuosalise taktikalisi kaalutlusi. 2.16. Hankija osutas pahausksuse aspektile just selles kontekstis, et kui vaidlustaja kasutab küsimuste esitamise ja hilisemate väidete kaudu paralleelseid vaidlusi ning tulevasi hüpoteetilisi lahendeid argumendina tähtaegade nihutamiseks ja Ida-Harju hanke kulgemise mõjutamiseks, ilma et ta ise oleks neid tingimusi selles hankes õiguslikult vaidlustanud, tekitab see põhjendatud kahtluse, kas eesmärgiks on tegelikult hankedokumentide selgus või pigem oma positsiooni taktikaline tugevdamine. Tegemist ei ole moraalse sildistamisega, vaid hinnanguga vaidlustaja käitumise kooskõlale heausksuse ning ausa menetluse põhimõtetega. Arvestades vaidlustaja pikaaegset kogemust teehoolduse valdkonnas ja varasemat aktiivset praktikat vaidlustusmenetlustes, ei ole põhjendatud jätta tähelepanuta, kui küsimused ja väited muutuvad sisult pigem vaidluste eskaleerimise vahendiks kui objektiivseks dialoogiks hanke tingimuste üle. Kokkuvõtlikult ei nõustu hankija vaidlustaja väitega, et vaidlusalused tehnilise kirjelduse punktid on õigusvastased. Hankija jääb kõigi enda seisukohtade juurde ning palub jätta vaidlustuse rahuldamata ja menetlusega seonduvad kulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gertrud Suve hankeekspert õigusosakonna hankeüksus Lisa: Lisa 1 - Volikiri /*Lisaadressaadid: OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid 6 (6)