Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 244-25/298930 Otsuse kuupäev 21.11.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus PETTAN OÜ vaidlustus Toila Vallavalitsuse riigihankes „Toila valla teede talihooldus 2025-2028“ (viitenumber 298930) hanke osas 1 PETTAN OÜ kvalifitseerimata jätmise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, PETTAN OÜ, esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen, vandeadvokaat Mario Sõrm Hankija, Toila Vallavalitsus RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p-i 8, § 192 lg 3 p-i 5 ja § 198 lg 51 alusel 1. Jätta PETTAN OÜ vaidlustus läbi vaatamata. 2. Mõista Toila Vallavalitsuselt PETTAN OÜ kasuks välja PETTAN OÜ lepinguliste esindajate kulud 1585 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Toila Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) on 03.09.2025 avaldanud riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Toila valla teede talihooldus 2025-2028“ (viitenumber 298930) (edaspidi Riigihange) hanketeate. Riigihange on jagatud kolmeks osaks. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi vaidlustuskomisjon) menetluses on PETTAN OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) 31.10.2025 esitatud vaidlustus Riigihankes. Vaidlustaja on esitanud 1 riigihangete seadus pakkumuse Riigihanke osas 1 ja vaidlustab enda Riigihanke osas 1 kvalifitseerimata jätmise otsuse (24.10.2025 „Kvalifitseerimise otsus“) 2. 07.11.2025 kirjaga nr 12.2-10/244 pöördus vaidlustuskomisjon RHS § 195 lg 10 alusel Rahandusministeeriumi poole riikliku järelevalve teostamise taotlusega, kuna leidis, et vaidlustusmenetluses on ilmnenud asjaolud, mis vaidlustuskomisjoni arvates ei võimalda Riigihanget jätkata. 07.11.2025 teatas vaidlustuskomisjon menetlusosalistele, et peatab RHS § 195 lg 10 alusel vaidlustusmenetluse seoses pöördumisega Rahandusministeeriumi poole riikliku järelevalve teostamise taotlusega. 3. Toila Vallavalitsuse 14.11.2025 korraldusega nr 315 tunnistati Riigihanke menetlus RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks. Seda otsust (edaspidi Otsus) on põhjendatud järgmiselt: 1) 13.11.2025 edastas Rahandusministeerium Toila Vallavalitsusele teate järelevalvemenetluse alustamise kohta (kiri nr 12.2-1/4928-1). Rahandusministeeriumi hinnangul esineb vaidlustuskomisjoni poolt järelevalveteates esitatud asjaolude ja põhjenduste ning elektroonilises riigihangete registris avaldatud Riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuste alusel põhjendatud kahtlus, et Riigihanke menetlust tervikuna ei ole enam võimalik õiguspäraselt jätkata; 2) Riigihankes oli pakkumuste esitamise tähtaeg 09.10.2025, mistõttu ei ole enam võimalik muuta Riigihanke alusdokumente ja neis sätestatud tähtpäevi; 3) Rahandusministeerium nõustub vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et riigihanke jätkamist takistab asjaolu, et hankelepingu täitmise algus (teenuse osutamisega alustamise aeg) on Riigihanke alusdokumentides jäigalt fikseeritud kuupäevale 01.11.2025. Seega on võimatu sõlmida hankelepingut alusdokumentides sätestatud tingimustel, kuna teenuse osutamisega ei saa alustada kuupäeval, mis on lepingu sõlmimise ajaks möödunud; 4) põhjendatud vajaduseks on olukord, kus Riigihanke tulemusena ei ole hankelepingu sõlmimine õiguspäraselt (st riigihankes sätestatud tingimustel) enam võimalik ja hankelepingu sõlmimine tooks kaasa RHS-i rikkumise (st hankelepingu sõlmimise (sisuliselt) teistsugustel tingimustel). 5) Toila Vallavalitsus nõustub Rahandusministeeriumi poolt esitatuga ning on seisukohal, et on tekkinud põhjendatud vajadus Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kuna Riigihanke tulemusena ei ole hankelepingu sõlmimine õiguspäraselt, st Riigihankes sätestatud tingimustel, enam võimalik ja hankelepingu sõlmimine tooks kaasa RHS-i rikkumise. 4. 17.11.2025 kirjaga nr 12.2-1/4990-1 lõpetas Rahandusministeerium järelevalvemenetluse, sest Hankija oli tunnistanud Riigihanke menetluse kehtetuks. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 5. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lõikes 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks [---]. Tulenevalt sellest, et Otsusega tunnistas Hankija kehtetuks vaidlustatud Riigihanke menetluse, jätab vaidlustuskomisjon RHS § 192 lg 3 p-i 5 ja § 197 lg 1 p-i 8 alusel vaidlustuse läbi vaatamata. 2 (4) Elektrooniliselt esitatud vaidlustuse tagastamine ei ole vajalik. 6. Vaidlustusmenetluse kulud 6.1. Riigilõiv Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-ile 12. 6.2. Vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud 6.2.1. RHS § 198 lg 51 sätestab, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Seega on Vaidlustajal õigus lepinguliste esindajate kulude välja mõistmisele juhul, kui vaidlustatud Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine on tingitud vaidlustuse esitamisest. 6.2.2. Otsuse põhjendustest tuleneb kokkuvõtlikult, et Hankija tunnistas Riigihanke menetluse kehtetuks, sest võimatu on sõlmida hankelepingut Riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel, kuna teenuse osutamisega ei saa alustada ettenähtud kuupäeval – see on lepingu sõlmimise ajaks möödunud. Vaidlustuskomisjonil pole alust arvata, et Hankija oleks Otsuse vastu võtnud, kui Vaidlustaja poleks vaidlustust esitanud. Vaidlustuse esitamiseta poleks Hankija Riigihanke menetlust kehtetuks tunnistanud. Hankija Otsus pole küll seotud vaidlustuses toodud taotlusega tunnistada kehtetuks Hankija otsus jätta Vaidlustaja Riigihanke osas 1 kvalifitseerimata, kuid Vaidlustaja on vaidlustuses käsitlenud Riigihanke menetluse jätkamise võimatust ja asunud seisukohale, et Hankijal puudub võimalus hankelepingu õiguspäraseks sõlmimiseks, sest Riigihanke alusdokumentides on imperatiivselt ette nähtud tööde teostamine perioodil 01.11.2025–01.05.2028. Hankija on sellele seisukohale vastu vaielnud. Hankija ei ole Otsuses esitanud põhjendusi selle kohta, et oleks tunnistanud Riigihanke menetluse kehtetuks ka vaidlustuse esitamiseta. Seega on RHS § 198 lg-s 51 sätestatud koosseis Vaidlustajale esindajate kulude välja mõistmiseks täidetud. 6.2.3. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks viidata Tallinna Halduskohtu 02.10.2025 määruses asjas 3-25-2847 (p 15.2) toodud järgmisele seisukohale: „Andmata hinnangut hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasusele, leian, et käesoleval juhul oleks ebaõiglane jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda põhjusel, et hankija ei ole kavandanud hankemenetluse läbi viimist selliselt, et hanke välja kuulutamise ja pakkumiste esitamise tähtaja ning hankelepingus märgitud teenuse osutamise alustamise aja vahele jääks piisav ajavaru selleks, et ka võimalike vaidluste puhul oleks olnud võimalik hankelepingu täitmist kavandatud ajal alustada.“ 3 (4) 6.2.4. 20.11.2025 esitas Vaidlustaja taotluse oma lepinguliste esindajate kulude välja mõistmiseks summas 1588,85 eurot (käibemaksuta), 5,6 tunni õigusabi osutamise eest. Selle summa sees on haldustasu 3,85 eurot. Kuna haldustasu pole otseselt seotud õigusabi osutamisega (selgitus selle kohta puudub), siis ei loe vaidlustuskomisjon seda lepinguliste esindajate kuluks. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja sisu ja mahtu silmas pidades on Vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud 1585 eurot (käibemaksuta) vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 4 (4)