Viljandimaa bussiliiniveo avaliku teenindamise leping nr … Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus , registrikoodiga 80426262 , asukoht Vabaduse plats 4, Viljandi (edaspidi Tellija), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Kaup o Kase ja … … …, registrikoodiga … … …, asukohaga … … … (edaspidi Vedaja), mida esindab … … …, eraldi nimetatud Pool ja koos Pooled, arvestades, et Tellija korraldas riigihanke “Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 202 7 -2035”, viitenumber ____ (edaspidi Riigihange); Vedaja on osutunud Riigihankel eduka pakkumuse esitanud pakkujaks sõlmisid avaliku teenindamise lepingu (edaspidi Leping või ATL) alljärgnevas: Üldsätted ATL dokumendid koosnevad ATL-st ja ATL lisadest ning hilisematest ATL muudatustest. ATL lahutamatuteks osadeks on samuti Riigihanke hanketeade, Riigihanke alusdokumendid koos lisadega (edaspidi: RHAD) ning Vedaja poolt Riigihankel esitatud pakkumus. Vedaja kohustuste mahu ja sisu määratlemisel lähtutakse lisaks käesolevale ATL-le eelnimetatud dokumentidest ning nende lisadest. ATL-l on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: ATL l isa 1 - l iinitöö näitajad liinide kaupa (igakuine) ; ATL l isa 2 - vedaja kulude kvartaalse aruande ja taotluse vorm ; ATL Lisa 3 - e baregulaarsete veootsade aruanne; ATL lisa 4 - puuduste fikseerimise aruanne (näidis); ATL lisa 5 - toetussumma arvestuse aruanne (näidis); ATL lisa 6 - toetussumma vähendamise aruanne (näidis); ATL lisa 7 - nõudeliinide kasutatavuse aruanne ; ATL lisa 8 - teenuse tüüptingimused avalikul liiniveol . Oma allkirjadega ATL-l kinnitavad Pooled, et nad on nende lisade olemasolust teadlikud ja nõustuvad lisade formaadi ja sisuga. Pooled võivad muuta lisades sätestatud aruande vorme kokkuleppel (sh neid lihtsustada). Pooltel ei ole kohustust kasutada ATL lisadena vormistatud formaadis lisasid, kui vastav lisa on esitatud näidisena (s.t. Lisad 4-6). Vastuolu puhul ATL ning ATL p-s 1.1 nimetatud muude ATL dokumentide vahel kohaldatakse neid järgnevas prioriteetsuse järjekorras: ATL; Riigihanke hanketeade; Riigihanke muud alusdokumendid; Vedaja poolt Riigihankel esitatud pakkumus. ATL eesmärgiks on Vedaja poolt täita avaliku teenindamise kohustust, sh teostada reisijate avaliku liiniveo veoteenuseid ning täita ka veoteenuse osutamisega seonduvaid teisi kohustusi ATL-s täpsustatud tingimustel. Pooled juhinduvad ATL täitmisel lisaks ATL-le ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, kohustuslikest eeskirjadest ja standarditest. Kui ATL-s ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena ATL vastavale punktile, alapunktile või lisale. ATL-s on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata ATL sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. ATL-s, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. ATL täitmise keel on eesti keel. Lepingu jõustumine ATL loetakse sõlmituks kas Tellija poolt digitaalselt allkirjastatud vormis nõustumuse andmisega või Tellija poolt muus vormis nõustumuse andmisel ATL allkirjastamisel eraldi dokumendina mõlema poole poolt RHAD-s sätestatud tingimustel ja korras. Vedaja kohustused seoses avaliku teenindamisega Vedaja osutab ATL objektiks olevatel bussiliinidel kvaliteetset ja järjepidevat veoteenust ATL-s sätestatud tingimuste kohaselt vastavalt Tellija kehtestatud ja kinnitatud sõiduplaanile ja Tellija määratud töömahtudele. Vedaja kohustub kogu ATL kehtivuse vältel tagama ATL täitmisel kasutatavate busside vastavuse RHAD-s sätestatud busside maksimaalse lubatava vanuse nõudele ja muus osas vastavuse pakkumuses sätestatud tingimustele. Vedaja kohustub ATL täitmiseks kasutatavad bussid esitama enne teenuse osutamise algust Tellijale ülevaatuseks vastavalt RHAD-s sätestatule. Vedaja võib ATL täitmisel kasutatavaid busse vahetada või muuta üksnes Tellija sellekohasel eelneval kirjalikul nõusolekul ja eeldusel, et ATL täitmiseks kasutatavad bussid vastavad igal ajahetkel RHAD-s sätestatud busside maksimaalse lubatava vanuse nõudele ja muus osas pakkumuse tingimustele. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida Vedaja poolt ATL täitmiseks kasutatavate busside nõuetele vastavust ning Tellijal on õigus mitte lubada ATL täitmist bussidega, mis ei vasta täiel määral ATL ja/või õigusaktide nõuetele. Vedaja kohustub tagama, et päeva alguses veoteenuse osutamiseks väljuv buss vastab nii oma tehnilise seisundi, puhtuse kui ka korrashoiu poolest ATL-s ja õigusaktides ning RHAD -s esitatud nõuetele. Kogu päeva jooksul ei tohi liini alustava sõiduki salongis olla prahti (paberid, pudelid jne) ning istmed ja salong ei tohi määrida sõitjate riideid. Vedaja on kohustatud Tellijat teavitama koheselt kõigist ärajäänud või katkenud veootstest ja koheselt suunama liinile asendusbussi. Asendusbuss peab asendama ärajäänud veootsa või jätkama katkenud veootsa teenindamist nii, et asendusbussi väljumine asendusbussi asukohast Viljandimaal on tagatud maksimaalselt 30 minuti jooksul veootsa ärajäämisest või katkemisest. Asendusbuss peab vastama kõikidele RHAD nõuetele. Vedaja on Tellija nõudmisel kohustatud esitama täiendavaid andmeid ja dokumente, mille pinnalt on Tellijal võimalik veenduda, et asendusbuss vastas kõikidele RHAD nõuetele. Vedaja on kohustatud Tellijat teavitama koheselt ka kõigist osaliselt teenindatud veootstest ja üle 10-minutilistest hilinemistest. Lisaks on Vedaja kohustatud Tellijat teavitama hiljemalt 24 tunni jooksul vastavate asjaolude asetleidmisest järgmistel juhtumitel: ATL täitmisel asetleidnud liiklusõnnetused, ATL täitmisel rakendatud busside ja/või bussijuhtide suhtes läbiviidud korrakaitseorgani või ametiisikute kontrollimenetlused (sealhulgas haldusmenetlused, süüteomenetlused) ja kontrollimenetluste tulemid (sealhulgas rakendatud sanktsioonid ja tuvastatud asjaolud, näiteks sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart). Vedaja poolt omaalgatuslikult Tellija teavitamata jätmine käesolevas punktis loetletud asjaoludest loetakse ATL rikkumiseks. Vedaja kohustub tagama, et: kogu ATL kehtivuse ajal täidab Vedaja kõik ATL täitmisega seotud kohustused RHAD-s ette nähtud nõudeid järgides, samuti järgib ja täidab Vedaja kõiki muid õigusaktides sätestatud nõudeid ja kohustusi; omab ATL täitmiseks kõiki vajalikke lube, sh ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) §-s 39 nimetatud ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat/koopiaid, sertifikaate või muud sarnast, mis on nõutavad ATL täitmisega seotud kohustuste täitmiseks. Kui Vedaja ühenduse tegevusloa kehtivus lõpeb enne ATL lõppemise tähtpäeva, kohustub Vedaja esitama Tellijale hiljemalt 30 päeva enne ühenduse tegevusloa kehtivuse lõppemise tähtaega uue ühenduse tegevusloa; tema poolt Riigihankes nimetatud veokorrald usjuht vastab kogu ATL täitmise perioodi kestel kõikidele õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui Vedaja poolt Riigihankes nimetatud veokorraldusjuht mistahes hetkel ATL kehtivuse perioodil ei vasta enam õigusaktides sätestatud nõuetele, kohustub Vedaja Tellijat sellest viivitamatult teavitama ja viivitamatult määrama uue, nõuetele vastava veokorraldusjuhi; Vedaja või alltöövõtja poolt ATL täitmisel kasutatavad isikud järgivad ATL-st tulenevaid kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel täiel määral kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega, samuti omavad kohustuste täitmiseks kõiki vajalikke õigusaktides ette nähtud lube, sertifikaate või muid sarnaseid volitusi. Tellijal on õigus nõuda Vedajalt ATL täitmisel osalevate bussijuhtide kohta andmeid, kontrollimaks isikute vastavust ATL ja õigusaktide nõuetele ; ATL täitmisel kasutatavad muud seadmed ja vahendid vastavad ATL-s (sh RHAD-s) ja õigusaktides sätestatud nõuetele; ATL objektiks olevatel bussiliinidel osutatakse veoteenust Tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade alusel. Kui hankemenetluse kestel või ATL täitmise perioodil kaob õigusaktide muutmise tõttu vajadus sõidupiletite müügi korraldamiseks või sõidupileti olemasolu kontrollimiseks, siis vabaneb Vedaja vastavatest kohustustest ilma, et selleks tuleks ATL-i muuta; Vedaja bussijuhid oleksid teadlikud veoteenuse osutamise ATL tingimustest ja õigusaktidest. Vedaja vastutab bussijuhtide tegevuse eest veoteenuse osutamise ajal; liiniveo teenust osutatakse vastavalt Tellija poolt kinnitatud sõidugraafikule/sõiduplaanile ja täies kooskõlas RHAD nõuetega; bussijuht (välja arvatud linnaliini bussijuht. s.t sellist liini teenindav bussijuht, millise liini juurde on tellija määranud kohustusliku teenindamise tehnilise kirjelduse Lisa 1 „Nõuded bussidele“ p 2.1.4 vastava bussiga) küsib igalt bussi esiuksest sisenevalt sõitjalt sihtpeatuse ning sisestab alg- ja sihtpeatuse andmed piletimüügisüsteemi ja seejärel nõuab reisijalt sõidukaardiga sõidu valideerimist või väljastab paberpileti; hiljemalt teenindusperioodi alguseks ja ATL täitmise ajal on Vedaja poolt ATL täitmiseks rakendatavad bussijuhid läbinud autoveoseaduses (edaspidi AvS) ettenähtud ametikoolituse ning omavad AvS-s sätestatud Transpordiameti poolt väljastatud koolitustunnistust ning neil on olemas kõik Eestis vajalikud bussijuhina töötamise õigust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid; on olemas käedvaba side dispetšerite ja kõigi liine teenindavate bussijuhtide vahel kogu veoteenuse osutamise perioodil; Vedaja või alltöövõtja poolt ATL täitmisel rakendatav bussijuht täidab ametialases tegevuses töölepingu seaduse, tubakaseaduse, liiklusseaduse (edaspidi LS) ja ÜTS-i ning nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid, samuti kõiki muudest ATL täitmisega seotud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning Tellija juhiseid (sealhulgas Tellija jagatud koolitusmaterjalidest tulenevaid nõudeid); bussijuhid annavad sõitjatele eesti keeles teavet peatuste, sõiduplaani, piletihindade, sõiduplaanide muudatuste jm veoteenuse oluliste asjaolude kohta ning paluvad sõitjatel kinnitada sõidu ajaks turvavöö või lülitavad sisse vastava elektroonilise teabe edastamise; bussijuht veendub enne veoteenuse osutamise alustamist piletimüügiseadmete, alkolukkude, turvakaamerate, tabloode ja muu sarnase korrasolekus ning teavitab viivitamatult riketest Vedajat; bussijuht valib enne ette antud veootsa teenindamise alustamist piletimüügiseadmest nõuetekohase reisi ja tagab, et bussi välis- ja sisetabloodel olev info on vastavuses piletimüügiseadmes oleva veootsa andmetega; bussi sõitjatesalongi sisetemperatuur mõõdetuna 1,2 m kõrguselt bussi keskel on talvel vähemalt +15° Celsiuse järgi ning suvel mitte üle +25° Celsiuse järgi. Kui sõitjatesalongi sisetemperatuur on +25° Celsiuse järgi või rohkem, on konditsioneeri/kliimaseadme sisse lülitamine kohustuslik; bussides on pimedal ajal sisse lülitatud sõitjate salongi valgustus; bussijuht ei häiri raadio ja muude meediakanalite kuulamisega sõitjaid, ei suitseta bussis ega väljaspool bussi avatud bussiuste läheduses; bussijuht abistab lapsevankriga ja piiratud liikumisvõimega isikute sisenemist ja väljumist bussist, kui isik avaldab selleks soovi; bussijuhil on veoteenuse osutamise ajal seljas korrektne Vedaja vormiriietus. Vedaja esitab minimaalselt 5 päeva enne teenuse osutamise algust Tellijale informatsiooniks vormiriietuse näidised; ATL täitmiseks ei kasutata bussijuhte, kelle puhul on 3 kuu jooksul Tellija või järelevalveametnik tuvastanud vähemalt 20 korda sõitja sisenemisel sõiduõiguse kontrolli teostamata jätmist või kelle kohta on laekunud samal perioodil korduvalt põhjendatud pretensioone sõitjatelt ATL või õigusaktide rikkumise kohta; on paigaldatud bussidesse Tellija poolt kehtestatud sõitjateveo tüüptingimused. Tüüptingimused paigaldatakse selliselt, et oleks sõitjal võimalik tingimuste sisuga tutvuda. Tüüptingimuste muutmise korral edastab Tellija Vedajale uued tüüptingimused, mis tuleb paigaldada bussidesse Tellija poolt ette antud tähtaja jooksul; majandusarvestuse pidamisel järgitakse ÜTS §-s 23 sätestatud nõudeid; ATL täitmise perioodil on Vedaja või alltöövõtja poolt kasutatavate bussijuhtide brutopalk normtundide eest ühes kuus vähemalt eelmise aasta II kvartali Eesti keskmise brutokuupalga tasemel alates 1. jaanuari kuupäevast vastavalt Statistikaameti andmetele. Kui Vedajale kohaldub sõitjateveo üldtöökokkulepe ja see näeb ette suurema töötasu määra, siis lähtutakse kohalduvast sõitjateveo üldtöökokkuleppest; talutakse teehooldekaamerate, andurite ja optilise tee haardeteguri mõõtjate paigaldamist ja nende tööd bussides või bussidele. Seadmed paigaldab Tellija või Transpordiamet, kes katab kogu paigaldusega seotud kulu. Vedaja kohustub mitte tegema takistusi Tellijale ning osalema ka ise ATL objektiks olevatel bussiliinidel sõitjatevoogude uurimises ja liini busside täituvuse kontrollimises vastavalt Tellija juhistele. Vedaja kohustus osaleda eelnimetatud uuringutes seisneb eelkõige, kuid mitte ainult, järgnevas: bussijuht teeb Vedaja esindajana koostööd loendajaga; bussijuht lubab loendajal tasuta sõita Tellija poolt väljastatud tõendi alusel; bussijuht annab loendajale abistavat informatsiooni teede ja peatuste ning igapäevase teenindamise käigus saadud teabe kohta. Vedaja teeb Tellijaga koostööd, mis on vajalik Tellijale Vedaja poolt ATL täitmise kontrollimiseks, ATL täitmisega seotud analüüside ja uuringute tegemiseks või Tellija majandustegevuse läbiviimiseks ja planeerimiseks. Vedaja on kohustatud paralleelselt ja üheaegselt organiseerima bussiliinide korrapärase dispetšerteenuse ja sõitjate teavitamise. Dispetšerteenus peab olema tagatud busside liiniloleku ajal. Kui dispetšer on hõivatud, peab automaatvastus sissehelistajat teavitama, et liin on hõivatud. Tellija nõudel peab Vedaja esitama 5 tööpäeva jooksul ülevaate dispetšerteenusest ühes asjaomase statistikaga. Dispetšerteenuse ülevaade sisaldab üldjuhul teavet: sõiduplaanidest kinnipidamise ja korraldatud ümberistumiste tagamise kohta; meetmete kohta, mida on rakendatud liiklushäirete korral regulaarse liikluse taastamiseks; sõitjateabe korraldamise ning ärajäänud, katkestatud ja asendatud või muul moel ebaregulaarsetest veootstest teatamise kohta; sõitjatelt laekunud kaebuste lahendamise kohta. Vedaja omab õigust teha ajutisi muudatusi busside liikluses ettenägematute ja Eesti klimaatilistes tingimustes erakordsete liiklustakistuste või ohtlike liiklusolude (teede lagunemine, meteoroloogilised tingimused nt libe tee jms) korral kuni sõidetavuse taastumiseni. Nimetatud muudatustest on Vedaja koheselt kohustatud informeerima Tellijat ja võimalusel sõitjaid. Vedaja peab Tellijat informeerides põhjendama ajutiste muudatuste tegemise vajadust. Vedaja poolt tehtud ajutised muudatused ei tohi kesta kauem, kui neid muudatusi tinginud asjaolude kestus. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida Vedaja poolt ATL täitmiseks kasutatavaid busse nende vastavuse tuvastamiseks ATL-s, RHAD-s, Vedaja pakkumuses ning kõikides kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustele. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida bussiliiklusele ning bussijuhtidele esitatud nõuete täitmist, sõiduplaanidest kinnipidamist, busside täituvust ja vastavust kõikidele kehtivatele õigusaktidele, Lepingule ning Vedaja poolt Lepingu nõuetekohase täitmise mistahes muid aspekte. Vedaja peab tagama dispetšerteenuses infotelefoni ja e-posti aadressi olemasolu, mille kaudu antakse sõitjatele informatsiooni sõiduplaanide ja busside tegeliku liinil oleku kohta ja mille kaudu on isikutel võimalik teavitada Vedajat veoteenusega seotud asjaoludest ja pretensioonidest. Infotelefoni ja e-kirja kaudu peab Vedaja vastu võtma sõitjate tellimused bussi väljakutseks nõudmisel teenindatavatesse peatustesse vastavalt sõiduplaanides märgitule. Sõitjate tellimuste vastuvõtmist nõudmisel teenindatavatesse peatustesse alustab Vedaja vähemalt 7 päeva enne soovitud bussi väljumist ning tellimuse esitamise viimane tähtaeg on näidatud igas ettetellitavate peatustega liini sõiduplaanis. Infotelefon peab töötama ajal, kui toimub busside liikumine liinidel vastavalt sõiduplaanidele. Juhul kui Tellijal on olemas ühistranspordi tõrgete operatiivinfosüsteem, tagab Vedaja koostöös Tellijaga operatiivselt olulisemate ebaregulaarsete sõiduotsuste sisestamise süsteemi. Tellijal on vastavalt ATL-s sätestatud tingimustele õigus ATL kehtivuse igal aastal ühepoolselt ATL objektiks olevat liiniläbisõitu võrreldes RHAD „Juhised pakkumuse koostamiseks“ (edaspidi RHAD üldosa) punktis 7.4 toodud aastase eeldusliku liiniveomahuga suurendada või vähendada kuni 20%, sh liine sulgeda ja/või avada uusi liine, millele vastavalt kinnitatakse uus sõiduplaan. Vedajat teavitatakse ette vähemalt 30 päeva liiniläbisõidu muutmisest veomahtude suurendamisel kuni 5% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust või veomahtude vähendamisel . Kui Tellija soovib korraga suurendada liiniläbisõitu 5%-9% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust, kohustub Tellija sellest Vedajat ette teavitama vähemalt 45 päeva enne muudatuse rakendamist, muudel juhtudel veomahu suurendamisel 10-20% ulatuses aastasest eelduslikust veomahust vähemalt 90 päeva. Vedaja nõusolekul võib etteteatamise tähtaeg olla lühem. Vedaja peab arvestama, et Tellijal on õigus eeldatavat liiniläbisõitu ja sõiduplaane muuta ning sealjuures juba enne Lepingu täitmise algusaega, teavitades sellest Vedajat käesolevas punktis ettenähtud korras ette ning sellisel juhul kohustub vedaja vajadusel tagama vajalikud ressursid, sh nõuetekohased bussid, muudatuste rakendamiseks. Toetus avaliku teenindamise eest ATL täitmise eest makstakse Vedajale toetust vastavalt Vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri hinnale, arvestades ATL-s ja RHAD-s sätestatud tingimusi. Vedajale makstava toetuse aluseks on reaalne liiniläbisõit lähtudes piletimüügisüsteemi andmetest, seejuures ei kanna Vedaja piletimüügisüsteemis esinevatest riketest lähtuvaid riske eeldusel, et Vedaja on piletimüügisüsteemi riketest piletimüügisüsteemi haldajat ja Tellijat nõuetekohaselt teavitanud. Vedaja kannab ATL täitmisega seotud tasu- ja kuluriski. Vedajale makstakse igal kalendrikuul ATL kohustuste täitmise eest toetust, mille Tellija arvestab Vedajale iga ATL objektiks oleva bussiliini osas vastavalt sõiduplaanile tegelikult teostatud töömahu (liiniläbisõidu) eest vastavalt Vedaja poolt Riigihankes pakutud liinikilomeetri hinnale: ____eur/km, sealhulgas läbisõidumahu ja liinikilomeetri hinna alusel arvestatud vedaja tasust arvestatakse maha vedajale laekunud piletitulu ja kohalike omavalitsuste toetus ja muud vedajale laekunud tulud, mis on seotud käesoleva lepingu alusel teenuse osutamisega. Vedaja poolt pakkumuses esitatud liinikilomeetri hind on Vedaja toetuse arvestamise aluseks kogu ATL kehtivusaja vältel ning Vedaja toetuse suurendamine ja vähendamine on võimalik ainult ATL-s nimetatud alustel ja korras. Vedaja poolt teenuse osutamiseks vajalike seadmete kasutamisega kaasnevad teenusepakkujate kulud või tasud (tarkvaralitsentsid, turvasertifikaadid, riistvara rent, andmeside jne) sisalduvad liinikilomeetri hinnas ja Tellija neid Vedajale täiendavalt ei hüvita, välja arvatud kui RHAD-s on sätestatud teisiti. Vedaja toetusest arvatakse maha vormil „ATL lisa 6 - t oetussumma vähendamise aruan ne “ kohaselt toetusest maha arvatavad summad. Toetuse arvestamise aluseks olevat Vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri hinda võib muuta ATL kehtivusaja vältel juhul, kui muutub kas tarbijahinnaindeks (THI) või kütuse indeks või Eesti keskmi n e töötasu ehk brutokuupalk Statistikaameti andmete alusel. Eelmises lauses nimetatud juhul määrab Tellija uue liinikilomeetri hinna järgmise valemi kohaselt, ümardades 4 kohani peale koma: 4.5.1 T 1 = T RHAD x ÜTS T H I P1 kus T 1 –liinikilomeetri hind I kvartalis 202 7 (euro/km); T RHAD –liinikilomeetri hind pakkumuses (euro/km); ÜTSTI P1 – ühistranspordi statistiline hinnaindeks perioodil P1 ÜTSTI P1 = K S *D P1 + P S *P P1 + M S *M P1 , kus K S – kütuse kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI (ühistranspordi statistiline hinnaindeks); D P1 – diiselkütuse hinna muutumise indeks perioodil P1 on diiselkütuse hinna indeks 202 6 IV kvartalis jagatuna pakkumuse tegemise kvartali diiselkütuse hinna indeksiga - aluseks on diiselkütuse hinna muutumise indeksid Statistikaametist; P S – töötasu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI; P P1 – töötasu muutumise indeks perioodil P1 on Eesti keskmine töötasu 2026 II kvartalis jagatuna Eesti keskmise töötasuga pakkumuse tegemise kvartalis; M S – muu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI; M P1 – THI P1 – THI (tarbijahinnaindeks i ) muutumi s n e indeks perioodil P1 on THI 2026. aasta I V kvartali s jagatuna pakkumuse tegemise kvartali THI-ga - aluseks on THI-d Statistikaametist. Näiteks T 1 = LKM hind 1, 4 0 *THI muutus 1,02=1,428 €/km 4.5.2 T 2 = T 1 x ÜTS T H I P2 T 2 – liinikilomeetri hind I I kvartalis 202 7 (euro/km); T 1 – liinikilomeetri hind I kvartalis 202 7 (euro/km); ÜTS T H I P2 – ühistranspordi statistiline hinnaindeks perioodil P2 ÜTSTI P2 = K S *D P2 + P S *P P2 + M S *M P2 , kus K S – kütuse kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI (ühistranspordi statistiline hinnaindeks); D P2 – diiselkütuse hinna muutumise indeks perioodil P2 (diiselkütuse hinna indeks 2027 I kvartalis jagatuna 202 6 I V kvartali diiselkütuse hinna indeksiga - aluseks on diiselkütuse hinna muutumise indeksid Statistikaametist; P S – töötasu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI; P P2 – töötasu muutumise indeks perioodil P2 on 1,0; M S – muu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis YTSHI; M P2 – THI muutumise indeks perioodil P2 on ehk indeks I kvartalis 202 7 jagatuna võrreldes indeksiga 202 6 I V kvartalis. 4.5.3 Järgmiste kvartalite kohta arvutatakse liinikilomeetri hinnad analoogselt punktis 4.5.2 tooduga, kasutades edaspidi vastavalt kahe teineteisele järgneva kvartali andmeid kütuse ja THI kohta . Töötasu indeks muutub üks kord aastas ehk iga aasta I kvartalis jagades sellele aastale eelneva aasta II kvartali Eesti keskmi s e töötasu sellest aastast üle-eelmise aasta II kvartali Eesti keskmise töötasuga . Näiteks 2028. a I kva r tali töötasu indeksi saamiseks jagatakse 2027.a II kvartali töötasu 2026. aasta II kvartalit töötasuga jne. Teistes kvartalites on töötasu indeks võrdne 1,0-ga. Juhul, kui kasutatakse gaasibusse rohkem kui diiselkütust (sh HVO) kasutavaid busse, siis asendatakse valemites diiselkütuse indeksid gaasikütuse indeksitega Statistikaametist. Punktis 4.5. sätestatud viisil korrigeeritakse Vedaja toetuse aluseks olevat liinikilomeetri hinda 4 (neli) korda kalendriaastas. Vedaja tasu indekseerimise ajaline algushetk on liinide teenindamise alustamise kvartal. Statistikaamet koostab igaks aastaks kaalud ehk kulude osatähtsused valemisse, arvestades avaliku teenindamise lepingute alusel bussidega teostatud maakondade liiniveo vedajate kulude struktuuri perioodil IV kvartalist III kvartalini (1. oktoobrist 30. septembrini) rakendamiseks järgnevast 1. jaanuarist kalendriaasta jooksul . Üleplaanilise töö ehk sõiduplaanides mitte sisalduva veomahu eest toetust ei arvestata, välja arvatud eelnevalt Tellijaga kirjalikult kokku lepitud juhtudel. Tellijast ja Vedajast mittesõltuvate töömahtude muudatuste korral vastavalt ATL p 3.11 sätestatule on Vedajal õigus saada tasu vastavalt läbitud veomahule ka ilma Tellija eelneva kirjaliku kokkuleppeta. Nõudmisel teenindatavate peatustega liinide puhul on „Tehnilise kirjelduse lisa 5 – sõiduplaanid“ vastavate sõiduplaanide alaosas esitatud "Juhised nõudepeatuste toetuse arvestamiseks", kus on määratud töömahud nõudmisel teenindatavate liinilõikude kohta. Nõudmisel teenindatavate liinilõikude töömaht on arvutatud vastavalt nõudeliinilõigu teepikkusele, s.t vahemaa alates kohast, kust algab nõudeliinilõik kuni nõudesihtpeatuseni või kohani, kus jätkub põhiliinilõik. Nõudmisel teenindatavaid liinilõike teenindatakse ainult sõitjalt laekunud tellimuse, eelnevalt ostetud sõidupileti või valideeritud sõiduõiguse korral. Nõudeliinide teenindamiseks vajaliku valmisoleku tagamise kulud loetakse Vedaja kuluks ja need peavad sisalduma liinikilomeetri hinnas. ATL sätestatud kohustuste täitmise eest tasub Tellija vedajale toetuse vastaval kuul osutatud teenuse eest hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, kui on täpsustunud mahaarvamiste summa. Tellija kannab arvestatud toetuse Vedaja arvelduskontole nr _____ eeldusel, et Vedaja on edastanud Tellijale toetuse saamiseks nõuetekohase arve. Toetuse maksmise tähtaeg Vedajale lükkub edasi, kui Vedaja ei ole tähtaegselt esitanud ATL punktides 7.4.1. – 7.4.3. nimetatud aruandeid. ATL punktides 7.4.1 – 7.4.3 nimetatud aruannete esitamisega viivitamise korral maksab Tellija Vedajale toetuse välja 20 päeva jooksul alates Vedaja poolt kõigi ATL punktides 7.4.1 – 7.4.3 nimetatud nõuetekohaste aruannete esitamisest. Lepingu täitmistagatis ATL täitmistagatise suuruseks on 350 000 (kolmsada viiskümmend tuhat) eurot. Täitmistagatis tagab kõiki Tellija nõudeid Vedaja vastu, mis tulenevad ATL täitmisest, ülesütlemisest või rikkumisest, sh kuid mitte ainult Tellija leppetrahvinõudeid ja kahjuhüvitusnõudeid Vedaja vastu. ATL täitmistagatis loetakse Tellijale antuks, kui Vedaja on Tellijale esitanud: maksekorralduse ATL punkti-s 5.1 . nimetatud rahasumma deponeerimise kohta Tellija arvelduskontole EE031010220266761225 või; Euroopa Liidus asutatud ja tegutseva Finantsinspektsiooni (või tagatise andnud asutuse asukohamaa analoogse järelevalveasutuse) järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse, krediidiandja või krediidivahendaja või kindlustusandja garantiikirja (edaspidi: Garantiikiri) originaaleksemplari, mille kohaselt on Tellija õigustatud saama Garantiikirja alusel maksimaalselt ATL punkti-s 5.1. nimetatud rahasumma väljamakse Tellija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul ja Tellija poolt nimetatud summas. Garantiikiri ei tohi sisaldada Tellija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Nimetatud lisatingimusi sisaldav Garantiikiri on nõutule mittevastav ning selle esitamist käsitletakse Garantiikirja esitamata jätmisena. Lepingu sõlmimise järgselt antud esimene Garantiikiri peab kehtima vähemalt 1 (üks) aasta arvestatuna selle Vedaja poolt Tellijale üleandmise päevast. Pärast ATL sõlmimist Tellijale antav täitmistagatis antakse hiljemalt 20 päeva enne ATL täitmise esimest päeva. Kui Vedaja ei ole tähtaegselt täitmistagatist andnud, on Tellijal õigus ATL-st taganeda ja nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni summas, mis vastab täitmistagatise täiele ulatusele. Lepingu punktis 5.2.3 nimetatud Garantiikirjale järgnevalt on Vedaja kohustatud andma Tellijale uued Garantiikirjad hiljemalt 1 (üks) kuu enne eelmise Garantiikirja kehtivuse lõppemist ja kehtivusega arvestatuna eelmise Garantiikirja kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast vähemalt 1 (üks) aasta. Lepingu lõppemise tähtpäevale vahetult eelnevalt esitatav Garantiikiri peab kehtima vähemalt Lepingu lõppemise tähtpäevani +3 (kolm) kuud. Piletimüügiga seonduvad kohustused Bussidesse paigaldatavate piletimüügiseadmete soetamise/rentimise, tarkvara ja paigalduskulud kannab Tellija. Tellija kohustub tagama, et Vedajale antakse õigeaegselt üle ATL täitmiseks vajalik arv piletimüügiseadmeid . Liiniveomahu suurenemisel täiendavate busside rakendamise korral tagab Tellija Vedajale täiendavate piletimüügiseadmete kasutusse andmise. Vedaja initsiatiivil piletimüügiseadmete ümberpaigutamisega seotud kulud, piletiseadmete printeripaberi ostmise kulu ning Vedaja süül hävinud, kadunud või rikki läinud seadmete asendamise kulud katab Vedaja. Normaalse kasutamise käigus rikki läinud seadmete remondi- või asendamise kulud katab Tellija. Vedaja ei kanna piletimüügisüsteemis esinevatest riketest lähtuvaid riske eeldusel, et piletimüügisüsteemi rikked ei ole tekkinud Vedaja tegevuse tulemusena ja riketest on piletimüügisüsteemi haldajat ja Tellijat nõuetekohaselt teavitanud. Vedaja peab lubama bussidesse piletimüügisüsteemi ja seadmete tööks vajaliku kaabelduse paigaldamist. Vedaja kohustub läbi oma bussijuhtide (sealhulgas alltöövõtjate poolt rakendatavate bussijuhtide) Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel teostama piletimüügiseadmetega piletimüüki või valideerimist, sealhulgas ka raha laadimist kontaktivabadele kaartidele või muudele piletimüügisüsteemiga ühilduvatele andmekandjatele ja sõiduõiguse kontrolli Tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade, õigusaktidest tulenevate ja Tellija poolt määratletud sõidusoodustuste alusel. Vedaja kohustub osutama teenust üksnes bussidega, milles on toimivad piletimüügiseadmed. Vedaja kohustub toimetama bussi Tellija määratud ajaks Tellija määratud aadressile piletimüügiseadme paigaldamiseks, vahetuseks või parandamiseks. Tellija teavitab piletimüügiseadme paigaldamise, vahetuse või parandamise konkreetse aja Vedajale vähemalt 3 tööpäeva ette. Kui Tellijast tulenevalt ei ole bussile piletimüügiseadme paigaldamine, vahetus või remont võimalik liini järgmiseks väljumisajaks ning RHAD-s nõutud arv busse on juba kasutuses ATL teenindamiseks, siis on Tellijal võimalik lubada ajutiselt teenuse osutamist ka bussiga, millel nõuetekohane piletimüügiseade puudub - sellisel juhul arvestatakse vastavas osas Vedaja tasu lähtudes Vedaja poolt Tellijale esitatud aruandes deklareeritud liiniläbisõidust. Juhul, kui piletimüügisüsteem lakkab töötamast liini teenindamise ajal või piletimüügiseadmes esineb rike, on lubatud liini teenindamise jätkamine lõpp-peatuseni. Lõpp-peatusesse jõudmise järel on Vedaja kohustatud toimetama rikkega piletimüügiseadmega bussi viivitamatult, kuid hiljemalt 6 tunni jooksul rikke ilmnemisest Tellija määratud asukohta piletimüügiseadmes esineva rikke kõrvaldamiseks, v.a p 6.5.2 sätestatud juhul. Juhul, kui piletimüügiseadmetes esineb tõrge asukohas, kus töötava piletimüügiseadmega asendusbussi tagamine mõistliku aja jooksul ei ole võimalik, jätkab Vedaja liiniveoteenuse osutamist, kuni asendusbussi saabumiseni ilma toimiva piletimüügiseadmeta. Punktides 6.5.1 ja 6.5.2 nimetatud olukordade tarbeks peavad bussides olema bussijuhile kättesaadavad liinide sõiduplaanid (näiteks paberkandjal) olukorraks, kus need ei ole juhile kättesaadavad piletimüügisüsteemi vahendusel. Piletimüügiga seoses on Vedaja kohustatud tagama, et: bussijuht müüb nõuetekohaseid sõidupileteid vastavalt sõitja sõidusoovile ja kohustub väljastama sõitjale sõidupileti ja /või müüma sõidukaarte; bussijuht peab võimaldama sõitjal sõidupileti/sõidukaardi registreerimist või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutmist; bussides on Tellija poolt antud sõitjainfo; bussijuht laeb sularaha kontaktivabadele kaartidele või muudele piletimüügisüsteemiga ühilduvatele andmekandjatele; teeb koostööd Tellijaga sõidupiletite müügi turvalisuse tagamisel, sealhulgas rakendab Tellija soovitud meetmeid sõidupiletite müügi turvalisuse tagamiseks; kasutatakse piletimüügisüsteemi keskkonda; veendutakse sõitjal sõiduõiguse olemasolus õigusaktidega kehtestatud piirides. Bussijuht tagab, et sõidukaartide valideerimisel sõitjad sisenevad bussi esiuksest ja kohustub küsima igalt sõitjalt andmeid sihtkoha peatuse kohta ning sisestama need andmed valideerimissüsteemi (v.a juhul kui Tellija on andnud teistsuguse juhise sõitjate sisenemise kohta konkreetsel liinil või kui sõitja soovib siseneda ratastooli või lapsekäruga või sõitjal esinevad muud analoogsed põhjused, mille tõttu sõitjal ei ole füüsiliselt võimalik siseneda esiuksest). Tellija teavitab Vedajat sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste muutustest. Vedaja kohustub kasutama liinitöö reaalajas jälgimiseks dispetšerrakendust ning informeerima kõikidest tõrgetest liinitöös ja piletimüügiseadmete riketest, rikkumistest, kadumisest, lõhkumisest ja vargusest Tellijat hiljemalt sama tööpäeva jooksul juhtumi asetleidmisest, v.a. kui ATL on konkreetse juhtumi suhtes sätestatud teistsugune teavitustähtaeg. Tellija annab läbi piletimüügisüsteemi haldaja Vedajale ligipääsuõiguse(d) piletimüügisüsteemi keskkonnale. Vedaja sisestab piletimüügisüsteemi tema kasutuses olevate busside andmed ja seob bussid sõiduplaanidega. Tellijal ja seadusega määratud kolmandatel isikutel on õigus teostada kontrolli piletimüügiprotsessi üle ATL objektiks olevate bussiliinide bussides, mis seisneb peaasjalikult sõidupiletite müügikäibe jälgimises, kontrollostude sooritamises või kontrollis piletimüügiseadmete korrasolu üle. Piletimüügi eest Vedajale Tellija poolt täiendavat tasu ei maksta. Kui reisija käest pileti eest raha ei võeta, siis tagab Vedaja sõitjate registreerimise valideerimisega või paberpileti väljastamisega. Muud avaliku teenindamisega seonduvad õigused ja kohustused Lisaks muudele ATL-s sätestatud Vedaja kohustustele kohustub Vedaja korraldama ka bussijuhtidele, dispetšeritele ja Vedaja poolt nimetatavatele kontaktisikutele (veokorraldusjuht/logistik) koolitusi; Sealhulgas ajavahemikus, mis algab vähemalt 1 kuu enne teenuse osutamise algust ja kestab kokku kuni 2 kuud, tuleb Vedajal läbi viia ATL täitmisel rakendatavatele bussijuhtidele, dispetšeritele ja Vedaja poolt nimetatavatele kontaktisikutele (veokorraldusjuht/logistik) koolitus ATL nõuetekohase täitmise, teenuse turvalise osutamise ja klienditeeninduse kohta, sh bussisõitjaõigused. Koolitusplaani aluseks on mh bussidesse paigaldamisele kuuluvad Tellija juhistele vastavad sõitjateveo tüüptingimused (p 3.7.22), samuti on Tellijal õigus täiendada koolitusplaani ja koolitusmaterjale kooskõlas ATL sätete ja õigusaktidest tulenevate nõuetega. Vedaja peab tagama, et kõikidele ATL täitmisel rakendatavatele bussijuhtidele, dispetšeritele ja Vedaja poolt nimetatavatele kontaktisikutele (veokorraldusjuht/logistik) viiakse läbi koolitus minimaalselt 1 kord aastas kogu lepinguperioodi vältel. Vedaja peab Tellija nõudmisel väljastama koolitustel osalejate nimekirjad koos koolitusel osalenute kinnitusega. Kõigist nimetatud koolitustest tuleb Tellijat informeerida ning Tellijal on õigus koolitustele saata enda esindaja. Kõik Tellija poolt antud koolitusmaterjalides sisalduvad juhised ja nõuded loetakse Lepingu tähenduses Tellija siduvateks juhisteks, mille täitmise peab Vedaja tagama kõikide enda poolt Lepingu täitmisel kasutatavate bussijuhtide poolt sõltumata sellest, kas konkreetne bussijuht osales koolitusel või mitte. Tellija kohustub ATL objektiks olevatel bussiliinidel veoteenuse osutamisel: informeerima sõitjaid ATL objektiks olevate bussiliinide muutustest (välja arvatud ATL punktis 3.11. nimetatud muudatused) massiteabevahendite kaudu (muuhulgas võib Tellija informeerimiskohustuse täitmiseks kasutada piirkonna keskuse kodulehte, valla või linna kodulehte, e-posti rühmasid , bussides ja peatustes); edastama Vedajale info piletihindade ja trahvide kohta piletita sõidu korral, mille alusel Vedaja paigaldab vastava teabe bussidesse; teavitama Vedajat bussiliinidel plaanipäraselt tehtavatest muudatustest ja planeeritavast ajutisest ümbersõidumarsruudist; esitama Vedajale iga kuu 10. kuupäevaks ATL objektiks olevatel bussiliinidel eelmise kuu „Toetuse summa vähendamise aruande“ (ATL lisa 6 ), kuid antud kohustuse rikkumine ei välista Tellija õigust tugineda hilisemalt Vedaja toetuse vähendamise aluseks olevatele asjaoludele; koostama iga kuu 15. päevaks ATL objektiks olevate bussiliinide osas eelmise kuu toetuse arvestuse aruande (ATL lisa 5 ); tasuma Vedajale osutatud teenuse eest ATL-s sätestatud korras. Tellijal on õigus määrata sõitjate teenindamiseks kasutatavate busside uste puhul sõitjate sisenemise ja väljumise kord ühepoolsete, Vedaja jaoks siduvate , juhistega. Vedaja : esitab Tellijale bussiliinide tegeliku töömahu aruanded liinide kaupa (ATL l isa 1 - l iinitöö näitajad liinide kaupa) elektroonilisel kujul Lepingus märgitud Tellija e-posti aadressile hiljemalt järgmise kalendrikuu 10. päevaks eelneva kuu kohta; esitab Tellijale ebaregulaarsete veootsade aruande liinide kaupa (ATL l isa 3 - e baregulaarsete veootsade aruanne) elektroonilisel kujul Lepingus märgitud Tellija e-posti aadressile hiljemalt järgmise kalendrikuu 10. päevaks eelneva kuu kohta ning ärajäänud ja lisatud veootsa(de) põhjuse(d), samuti busside asendamise juhtumid liinide kaupa konkreetseid kuupäevi ja asendamise põhjuseid ära näidates või viidates Tellija kooskõlastusele; esitab Tellijale nõudeliinide kasutatavuse aruande (ATL l isa 7 - n õudeliinide kasutatavuse aruanne) elektroonilisel kujul Lepingus märgitud Tellija e-posti aadressile hiljemalt järgmise kalendrikuu 10. päevaks eelneva kuu kohta näidates ära nõudeliinilõikudega liinide vastavate lõikude tegeliku kasutuse kilomeetrites kuupäevade kaupa; edastab Tellijale kõik talle saabunud sõitjate kaebused ja ettepanekud, mis on seotud Vedaja poolt vedude korraldamisega vastava kaebuse või ettepaneku laekumisele järgnevaks tööpäevaks, sealjuures vastab kaebustele eelkõige Vedaja vastavalt asjaoludele; edastab Tellijale kvartaalselt aruande osutatud teenuse kulude, tulude ja muude näitajate kohta, vastavalt „ ATL lisa 2 - vedaja kulude kvartaalse aruande ja taotluse vorm “ v edaja aruande ja taotluste vormid hiljemalt kvartali lõppemisele järgneva kuu 15 . kuupäevaks. Kvartali perioodideks on 01. jaanuar – 31. märts, 1.aprill – 30. juuni; 01. juuli – 30. september ning 01. oktoober – 31. detsember; esitab Tellija nõudmisel viimase määratud tähtpäevaks, vormis ja viisil täiendavad andmed ja aruandluse bussiliinide töö ja busside kohta, samuti muid Lepingu täitmisega seonduvaid andmeid, mida Tellijal on vaja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks; aruandlus ja teated peavad olema eestikeelsed. Tellijal on õigus nõuda Vedajalt täiendavaid andmeid ja aruandlust bussiliinide töö ja kasutatavate busside kohta, samuti tulenevalt ÜTS-st ettevõtte raamatupidamisandmete kohta. Tellijal on õigus kontrollida ATL täitmist puudutavat Vedaja raamatupidamisalast algdokumentatsiooni, aruandeid ning muid dokumente vastavalt ÜTS §-le 23. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida bussiliiklusele ning bussijuhtidele esitatud nõuete täitmist, sõiduplaanidest kinnipidamist, busside täituvust ja vastavust kõikidele kehtivatele õigusaktidele ja ATL-le ning Vedaja poolt ATL nõuetekohase täitmise mistahes muid aspekte. Vedaja peab eelnimetatud kohustuste täitmise võimaldamiseks tegema kõik endast oleneva. Vedaja kohustub lubama Tellija poolt määratud isikutel kontrollida bussidele ja bussijuhtidele esitatavate ATL-s fikseeritud nõuete täitmist. Vedaja tagab, et ATL täitmisel järgitakse kinnitatud sõiduplaani. Bussijuhtidel on keelatud väljuda peatusest varem kui sõiduplaanis kinnitatud. Bussijuht ei tohi objektiivse põhjuseta väljuda peatusest hiljem kui sõiduplaanis kinnitatud. Vedaja kohustub ATL täitmise kõikidest puudustest ja kõrvalekalletest informeerima koheselt, s.t hiljemalt puuduse ilmnemisele järgneval tööpäeval Tellijat kirjalikult, v.a kui konkreetse rikkumise (nt hilinemine, piletimüügiseadmete rikked jne) suhtes ei tulene ATL-st teistsugust teavitamiskohustust. Vedaja teavitamiskohustused Käesolevas punktis sätestatud teavitamiskohustused rakenduvad lisaks Vedaja poolt igakuiselt esitatavale aruandele ebaregulaarsete veootste kohta ( ATL lisa 3 - ebaregulaarsete veootsade aruanne ). Vedaja teavitab Tellijat dispetšerrakenduse kaudu (p. 6.9), mis on piletimüügikeskkonna osa, kus kogutakse ja kuvatakse piletimüügisüsteemist saadavaid andmeid busside liikumise kohta, rakenduses fikseeritakse sõidugraafikust ettejõudmised, hilinemised ja ärajäämised ning mille funktsionaalsus võimaldab reaalajas jälgida liinitöö täitmist. Rakenduse kaudu teavitab Vedaja esindaja liinitöö täitmisega seonduvatest probleemidest ja kõrvalekalletest, sh ka piletimüügiseadmete riketest. Hilinemised/ärajäämised Teavitada tuleb ainult ärajäämisi ja algpeatusest hilinemisi, mis on üle 10 minuti. Teavitada tuleb viivitamatult ehk 30 minuti jooksul algpeatusest määratud väljumisajast. Hiljem kui 2 tundi tehtud teavitused loetakse teavitamata sündmusteks. Hilinemise või ärajäämise korral tuleb teavitada iga veootsa kohta eraldi. Ärajäämise teavitus peab lisaks asendusbussi registreerimisnumbrile sisaldama infot, kas ja millal saadetakse asendusbuss, lisaks ka info, millal jõuab asendusbuss algpeatusesse või katkenud liini kohale sh välja tuua teenuse katkemise koht. Hilinemise teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist infot: sõiduplaanijärgsest ajast hilinemise aeg, hilinemise põhjus, kas hilinemine toob kaasa liini/veootsa ärajäämise. Kui vedaja viitab hilinemise või ärajäämise kohta esitatavas teates erakordsetele ja ettenägematult rasketele teeoludele või ekstreemsetele liiklustingimustele, siis lisatakse teatele tõendid olukorra kohta. Piletimüük ja fooride taga seismine linnaliikluses on arvestatud sõiduplaanis. Ummikuks loetakse eriolukorrast (Ilmastikuolud, suur avarii, teeremont) põhjustatud erakorralist liiklusseisakut. Hilinenud veoots on veoots, mis ei vasta regulaarse veootsa nõuetele, kuid ei ole ärajäänud veoots. Ärajäänud veoots on veoots: mida ei sooritatud või mille puhul sõiduk ei läbinud mingit osa liini marsruudist või kui buss ei peatunud mõnes liini peatuses sõitjate olemasolul või kui väljumine algpeatusest hilines enam kui 30 minutit või mille väljumine algpeatusest toimus sõiduplaani järgsest väljumisajast varem või väljumine ümberistumispeatusest toimus ümberistumisühendust sõiduplaanis määratud aja võrra ootamata. Piletimüügiseadme rikkest peab Vedaja teavitama Tellijat 20 minuti jooksul rikke ilmnemisest. Seadme rikke teavitus peab sisaldama täpset informatsiooni rikke kohta, milline seade ei tööta, milliseid toiminguid ei saa seadmetega teha. Kui riket ei ole võimalik kaugtöö teel lahendada, tuleb teatada lähim võimalik aeg ja koht, kus Tellija tehnik saaks probleemi kohapeal üle vaadata (bussijuhi kontakt telefon). Vedaja kohustub enne liiniveo alustamist vastaval päeval veenduma, et bussis paiknevad turvakaamerad on töökorras (s.t Vedaja peab veenduma turvakaamera toimivuses vähemalt ühel korral igal päeval, mil bussi kasutatakse ATL teenindamiseks). Vedaja kohustub hiljemalt 60 minuti jooksul rikke ilmnemisest Tellijat teavitama turvakaameratel esinevatest tõrgetest ja kõrvaldama puuduse või asendama mittenõuetekohase või mittetoimiva kaamera hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. 7.12 Tellija sõlmib bussijaamade kasutamise lepingud maakonnaliinide teenindamiseks ATL alusel teostatava liiniveo alguseks ja arveldab bussijaamadega. 7.13 Vedaja tagab Tellija poolt ette nähtud nõudepõhiste liinide tellimise võimaluse dispetšeri kaudu telefoni või e-posti teel vähemalt esmaspäevast pühapäevani kell 8.00-18:00 ja sõitja peab tellimuse esitama vähemalt eelmisel päeval enne soovitud sõitu. Tellija ja Vedaja vahelisel kokkuleppel teenindatakse täiendavalt ka nõudepõhiseid väljumisi ning nende osas peab sõitja tellimuse esitama vähemalt eelmisel päeval enne soovitud sõitu. Kui nõudepõhine osa asub liini lõpus (nõudeots), siis loetakse tellimus tehtuks, kui sõitja ostab või valideerib pileti bussis, teavitades bussijuhti soovist nõudeotsa peatuses väljumise soovist. Võimalusel võetakse tellimusi vastu ka lühema aja jooksul. Tellimusi ei võeta vastu pikema perioodi kohta kui 1 nädal ette. Kui logistiliste järjekordade koostamisel selgub, et sõitja poolt soovitud aeg ei sobi logistikasse, võtab dispetšer sõitjaga ühendust ja lepib temaga võimalusel kokku uue sõiduga alustamise ja sihtkohta saabumise aja. Tellimust on võimalik tühistada dispetšeri kaudu nõudepõhise liini tellimisel hiljemalt 2 tundi enne soovitud sõidu alustamise aega ja nõudepõhise väljumise tellimisel hiljemalt 12 tundi enne soovitud sõidu alustamise aega. Juhul, kui sõitja tellimust ettenähtud aja jooksul ei tühista ja samal ajal sõidukisse peale võtmise kohta tellitud ajaks ei ilmu ning see on juhtunud vähemalt kolm korda, on vedajal õigus keelduda selle kliendi edaspidisest teenindamisest. 7.14 Nõudepõhise liini ja nõudepõhise väljumise (edaspidi koos nõudeliin) teenindamisel arvestatakse vedaja liiniveoks liinikilomeetreid Tellija määratud nõudeliini alguspunktist kuni sama bussi poolt järgmise liini teenindamise alguspeatusesse saabumiseni. Nõudeliinide teenindamine toimub ATL p 4.2 sätestatud liinikilomeetri hinna alusel. Vedaja kohustub teavitama Tellijale ATL täitmise alguseks nõudeliinide teenindamiseks kasutatavate busside asukoha , mille alusel nõudeliinide teenindamisel Vedaja tasu arvestatakse. Kokkuleppel Tellijaga võib ATL täitmisel nõudeliinide teenindamiseks kasutatavate busside asukohta muut a . 8. Sanktsioonid Lepinguliste kohustuste rikkumiste puhul rakendatavatele sanktsioonidele kohaldatakse Eestis kehtivale seadusandlusele lisaks ATL-s sätestatut. Väheolulised lepingurikkumised on rikkumised, mis ei mõjuta olulisel määral osutatava teenuse kvaliteeti, milleks loetakse mh, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: mistahes bussidele või bussijuhtidele esitatavate nõuete mittetäitmine, välja arvatud ATL punktis 8.3.1 – 8.3.1 3 nimetatud rikkumised; Vedaja ei teavita piletimüügisüsteem i dispetšerrakenduse kaudu Tellijat ja piletimüügisüsteemi haldajat piletimüügiseadmete riketest ja/või tõrgetest liinitöös (ärajäämised/hilinemised) või muudest asjaoludest (sh kaamera tõrgetest), mille suhtes Vedajal lasub ATL kohaselt teavitamiskohustus; Vedaja poolt ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta bussiliinidel kasutusel olevatele bussidele reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava logo või kaubamärgi paigaldamine; ATL-st või õigusaktidest tuleneva Vedaja kohustuse rikkumine Vedaja, alltöövõtja või nende poolt rakendatavate bussijuhtide poolt, mille kohta on Tellijale laekunud põhjendatud kaebus; Vedaja poolt aruannete või teadete mittenõuetekohane esitamine või neis tõele mittevastavate andmete esitamine, sh tõele vastavate andmete mitteesitamine, v.a. kui konkreetse teavituskohustuse rikkumine on ATL järgi käsitatav olulise lepingurikkumisena; teehooldekaamerate ja/või andurite paigaldamise ja käitamise mittelubamine bussidele; mistahes muu ATL-s sätestatud kohustuse rikkumine, mida ei ole otsesõnu nimetatud olulise lepingurikkumisena; Olulised lepingurikkumised on: mistahes muudatuste tegemine busside liikluses (näiteks: kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi teenindamata jätmine jm) Vedaja algatusel, v.a. ATL p 3.11 sätestatud erakorralised asjaolud, millest Vedaja on Tellijat viivitamatult informeerinud ja informeerimisel muudatuse tegemist põhjendanud; piletimüügiga seonduvate kohustuste (sealhulgas piletimüügiseadmete kasutamisega või selles esinevate puuduste kõrvaldamisega seonduvate kohustuste) mistahes moel rikkumine, välja arvatud punkt 8.2.2 nimetatud rikkumine; Vedaja ei ole hiljemalt 30 päeva enne ühenduse tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitanud Tellijale uut ühenduse tegevusluba; Vedaja ei täida kohustust nõuetekohase Garantiikirja esitamise kohta; Vedaja ei tee vajalikku koostööd selleks, et paigalda bussidesse piletimüügiseadmeid või kõrvaldada piletimüügiseadmetes esinevaid vigu; kuus või enam ATL täitmisega seotud väheolulist rikkumist 3 kuu jooksul; Vedaja ei ole ükskõik millist rikkumist kõrvaldanud Tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul; Vedaja, alltöövõtja või nende poolt ATL täitmisel rakendatav bussijuht ei täida ametialases tegevuses õigusaktidega kehtestatud nõudeid või Tellija poolt antud siduvaid juhised korduvalt; Vedaja rikub korduvalt kohustusi seoses bussidesse paigaldatavate turvakaameratega, sh kohustusi tagada juurdepääs kaamerate salvestistele; Vedaja kasutab ATL täitmisel busse, mille kasutamist ei ole Vedaja Tellijaga eelnevalt kooskõlastanud või mis ei vasta RHAD nõuetele (sh kui Vedaja ei esita pakkumuses nimetatud busse Tellijale ülevaatuseks hiljemalt RHAD -s sätestatud tähtajaks enne ATL teenindamise algust) ja/või ei ole Vedaja pakkumuses nimetatud bussidega vähemalt samaväärsed ja/või mille suhtes on korrakaitseorgan rakendanud sõidukeeldu; Vedaja rakendab ATL täitmisel alltöövõtjaid, kelle kasutamist ei ole Vedaja eelnevalt Tellijaga kirjalikult kooskõlastanud; Vedaja rikub p 3.7.24 sätestatud kohustusi; muu Vedaja rikkumine, mis on ATL või RHAD tingimuste kohaselt käsitatav olulise lepingurikkumisena . Iga väheolulise lepingurikkumise korral võib Tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada toetust Vedajale kuni 300 euro võrra. Iga olulise lepingurikkumise korral võib Tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada toetust Vedajale kuni 3000 euro võrra. Kui ATL-s on konkreetse rikkumise puhuks sätestatud erinev leppetrahv, on Tellijal õigus nõuda käesolevas punktis nimetatud leppetrahvide asemel konkreetse rikkumise suhtes sätestatud leppetrahvi. Tellija võib leppetrahvile lisaks nõuda alati ka kahju hüvitamist kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega. Vedaja ATL-st tulenevate kohustuste täitmisel avastatud puudused ja rikkumised fikseeritakse Tellija poolt vastava akti (edaspidi Puuduste fikseerimise akt) koostamise teel. Puuduste fikseerimise aktis fikseeritakse puuduse või rikkumise olemus ja avastamise aeg ning antakse Vedajale tähtaeg puuduse või rikkumise kõrvaldamiseks, kui see on puuduse või rikkumise olemusest tulenevalt võimalik, mõistlik ja vajalik. Tellija teavitab Vedajat ATL nõuete rikkumisest või puudustest ning täiendava tähtaja andmisest mõistliku aja jooksul pärast nõuete rikkumisest või puudustest teadasaamisest. Täiendava tähtaja andmine ei välista leppetrahvi. Kui täiendava tähtaja andmine ei ole rikkumise või puuduse olemusest tulenevalt vajalik või võimalik, teavitab Tellija Vedajat toimunud rikkumistest või puudusest, saates Vedaja poolt ATL-s märgitud kontakt e-posti aadressil Puuduste fikseerimise akti. Puudused ja rikkumised loetakse fikseerituks ja Vedaja puuduste ja rikkumiste esinemisest nõuetekohaselt teavitatuks Tellija poolt käesolevas punktis sätestatud teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisega e-posti teel. Kui Vedaja ei pea Tellija e-posti teel saadetud teadet või Puuduste fikseerimise akti põhjendatuks, on Vedajal õigus esitada Tellijale kirjalikus vormis vastuväited hiljemalt 5 tööpäeva jooksul Tellija poolt vastava teate või Puuduste fikseerimise akti saatmisest. Kui Vedaja ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud, loetakse Vedaja mistahes vastuväidetest loobunuks ning puuduse või rikkumise olemasolu tunnistanuks. Vedaja toetuse vähendamine vormistatakse ATL lisas 6 toodud vormil või Tellija valikul muus kirjalikus vormis, mis saadetakse Vedaja poolt ATL-s näidatud kontakt e-posti aadressil iga kuu 10. kuupäevaks. Eelnev ei piira Tellija õigust rakendada leppetrahve ja toetuse vähendamist tulenevalt rikkumistest, mis on toimunud kuni 6 kuud enne toetuse vähendamist. Kõik ATL-s sätestatud sanktsioonid arvatakse maha Vedaja toetusest ning need kajastatakse aruandes, mis saadetakse Vedaja poolt ATL-s näidatud kontakti e-posti aadressil iga kuu 15. kuupäevaks. Vedaja toetus loetakse Tellija ühepoolse tahteavaldusega vähendatuks Tellija poolt käesolevas punktis nimetatud lisa 6 vormi ( ATL lisa 6 - toetussumma vähendamise aruanne (näidis) ) saatmisega Vedaja e-postile. Pooled on kokku leppinud, et eraldiseisva dokumendina leppetrahvide või muude sanktsioonide nõudmise kohta kirjalikke nõudekirju ei koostata, vaid piisab puuduse või muu lepingurikkumise fikseerimisest aktis ning sellest tingitud sanktsiooni ja vastava Vedaja toetuse vähendamise kajastamisest ATL lisa 6 ( ATL lisa 6 - toetussumma vähendamise aruanne ) formaadis aruandes sõltumata Töövõtja poolt aruande allkirjastamisest. Pooled vabanevad vastutusest ATL mittetäitmise või mittekohase täitmise korral, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, millised antud olukorras on vältimatud ja Poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei ja/või sõjaväeoperatsioonid, loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mis kujutavad endast vääramatut jõudu. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva vältimaks ja vähendamaks võimaliku kahju teket. ATL-s sätestatu ei välista täiendavate õiguskaitsevahendite kasutamist, mis tulenevad kohaldatavatest õigusaktidest. Kui seadusest tulenev nõude esitamise, kujundusõiguse kasutamise või Vedaja kohustuste rikkumisele tuginemise tähtaeg on lühem kui 6 kuud, loetakse see Tellija suhtes kuuekuuliseks. Tähtaeg hakkab kulgema alates Vedaja poolt Tellija vastavasisulistest asjaoludest kirjalikus vormis teavitamisest. Lepingu kehtivus, lõpetamine ja muutmine Teenuse osutamise eelduslik algus on 01.0 1 .202 7 ning ATL kehtib 99 kuud alates teenuse osutamise algusest. Juhul, kui ATL sõlmimise viibimise tõttu, sealhulgas tulenevalt ATL sõlmimisele eelneva hankemenetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest ei osutu võimalikuks ATL alusel teenuse osutamise alustamine eelduslikul alguskuupäeval, alustatakse teenuse osutamist Tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist, seejuures peab Tellija Vedaja nõudel tagama, et ATL sõlmimise ja ATL alusel teenuse osutamise alguse vahele jääks kuni 1 2 kuud ettevalmistusaega, välja arvatud kui Vedaja on valmis teenuse osutamist alustama lühema ettevalmistusajaga. Teenuse osutamise algusest sõltub teenuse osutamise lõppkuupäev, mis muutub tagamaks vastavalt 99 kuu teenuse osutamise perioodi. Ühenduse tegevusloa tähtaja lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise korral ATL lõpeb ennetähtaegselt, Tellija poolt erakorralise ülesütlemisega ilma etteteatamistähtajata. Arvestades õigusaktides sätestatud erisusi on Tellijal õigus lõpetada ATL ühepoolselt ennetähtaegselt, teatades sellest Vedajale kirjalikult ette 30 päeva, kui: esineb vähemalt 2 Vedaja-poolset ATL p 8.3 nimetatud olulist lepingurikkumist 12 kalendrikuu jooksul; Vedaja või mõne tema alltöövõtja suhtes ilmneb kasvõi üks ÜTS § 48 lõikes 1 nimetatud asjaoludest; Vedaja-poolsed ATL rikkumised on tinginud Vedaja toetuse vähendamise ühes kuus vähemalt 10% ulatuses selles kuus Vedajale ilma rikkumisteta maksmisele kuulunud toetusest ja seda vähemalt 2 (kahel) kuul ülesütlemisele eelneva 15 kuu jooksul; Vedaja ei ole RHAD -s sätestatud tähtaegadeks esitanud Tellijale ülevaatuseks kõiki Vedaja pakkumuses nimetatud busse või busside ülevaatuse tulemusena tuvastatakse busside mittevastavused RHAD, õigusaktide või Vedaja pakkumuse tingimustele ning Vedaja ei ole rikkumist kõrvaldanud hiljemalt 10 päeva jooksul RHAD-s sätestatud tähtaja saabumisest, mil pakkumuses nimetatud bussid tuli tell ijale ülevaatuseks esitada; Vedaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või saneerimine; Vedaja majandustegevus on vähemalt kahel järjestikusel majandusaastal olnud kahjumlik või Vedaja ei ole esitanud Tellijale andmeid oma majandustegevuse kasumlikkuse kohta kooskõlas ATL nõuetega. ATL erakorralisel ülesütlemisel Tellija poolt Vedajast tingitud asjaoludel on Tellijal õigus nõuda Vedajalt kokkuleppelist hüvitist ATL täitmistagatise summa ulatuses ja pöörata sel eesmärgil täitmisele ATL täitmistagatis. Käesolevas punktis nimetatud hüvitis muutub sissenõutavaks alates Tellija poolt Vedajale ATL ülesütlemise teate esitamisest. Eeltoodu ei välista Tellija õigust kasutada muid seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid, samuti esitada muid nõudeid, eelkõige nõuda ATL ennetähtaegsest lõpetamisest tekkivate kahjude hüvitamist. Vedajal on õigus lõpetada ATL ühepoolselt ennetähtaegselt, teavitades sellest ette vähemalt 60 päeva, kui Tellijast põhjustatud asjaolude tõttu ei ole Vedaja saanud toetust ning võlgnevus Vedaja ees ületab ATL ülesütlemisavalduse esitamisele eelnenud 2 kuu liiniläbisõidu ja kehtiva liinikilomeetri hinna korrutise summat. Nimetatud etteteatamistähtaeg hakkab kulgema Vedaja poolt Tellija kirjalikus vormis teavitamisest. Mistahes muul alusel ei ole Vedajal õigust ATL-i ühepoolselt ennetähtaegselt üles ütelda . ATL lõpetamisel ennetähtaegselt Tellija poolt Vedajast tingitud asjaolude tõttu kohustub Vedaja jätkama ATL täitmist maksimaalselt 6 kuu kestel alates ATL ülesütlemisest, kui Tellija seda nõuab või seni, kuni Tellija poolt leitud uus vedaja alustab veoteenuse osutamist, vastavalt sellele kumb tähtaeg või sündmus saabub varem. Tellijal on õigus määrata ATL ülesütlemise teates lühem periood, mille vältel Vedaja on kohustatud ATL täitmist jätkama. ATL ennetähtaegsel lõpetamisel punktis 9.5 sätestatud alustel tagastatakse Vedajale ATL täitmistagatis, arvestades sellest maha Vedaja võlgnevused Tellija ees. ATL muutmine toimub Poolte kirjalikul kokkuleppel riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras. Lõppsätted Kõik ATL-st tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras. Kõik ATL ja selle lisade muudatused jõustuvad poolte poolt allakirjutamise hetkest või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Pooled on kokku leppinud, et käesolev ATL on haldusleping. Poolte andmed TELLIJA VEDAJA MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus Registrikood 80426262 Registrikood Aadress Vabaduse plats 4, Viljandi linn Aadress Telefon: +372 5152723 Telefon: e-post:
[email protected] e-post: arvelduskonto nr ___ arvelduskonto nr Kontaktisik: Kontaktisik: Kaupo Kase Juhatuse liige telefon: Telefon:
[email protected] e-post:
!" # "!$%%"&' %
!"#$%#&
' ' ( ) * +,-- -' . ( ) ' - '
//&" ! !##!!!$$0#! " /
!" # " "($)$&*' %
1 2 //2
' ' ( ) -' . ( )
//3" ! !##!!0%4"$!
* 5' 67 ' * ' 8 9 :' 67 ' '
//1//#;7 / < 7 2=/ #7 &! !7/
2 - ('-: * >' ) * +,-- -' 8 5 ' (' '-: ' ? ) ' - '
#3!.!! (@ -A A @ ' .!!) /
, - , 8 5 '
,>+. A' + '-: ' #"""$" +, :- ,'+ - B,*' '' #!#4#!0&
B '-: 8 ' .
#"!!!3# #$
'- - 6 ' 8 '- -' * +,-- 6 ' 8 -' ' - '
!.!!
+ $ $%, # ' )- ($&!%$-
=, ' ' ' 5'- ' ' ' :'
%!#"#"&#!4 #!. .#!#& C C#%
/ <'7 'D #7 &! ! ,,''7 / 7 !!!%#&#
# # 0&0
Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele -Viljandimaa Nõuded bussidele Busside üldised nõuded Bussid peavad kogu avaliku liiniveo teenindamise lepingu (ATL või Leping) kehtivuse ajal vastama tellija poolt esitatud nõuetele busside maksimaalse vanuse osas ning muus osas olema vähemalt samaväärsed Vedaja pakkumuses loetletud bussidega. ATL täitmise perioodil võib busse tellija sätestatud maksimaalse vanuse nõuetele vastavate ning muus osas vähemalt Vedaja pakkumuses loetletud bussidega samaväärsetega asendada üksnes Tellija eelneval kirjalikul loal. Erandina (Tellija loal) on lubatud keskkonnahoidlikkuse tingimustele vastavate busside tehniliste rikete puhul nende busside asendamine Tellija sätestatud maksimaalse vanuse nõuetele vastavate ning muus osas pakkumuses loetletud bussidega samaväärsete ent keskkonnahoidlikkuse tingimusi mittetäitvate bussidega tingimusel, et selline asendus tehakse vaid tehnilise rikke kõrvaldamise ajaks ning mitte kauemaks kui 30 päeva. Tell ija ei garanteeri tankimise ega elektriga laadimise võimalusi, vastavad kokkulepped tarnijatega tuleb sõlmida Vedajal endal. Vedaja kasuta b gaasibusside kütusena biometaani. Bussid peavad vastama vähemalt EURO 6 heitmenormi standardile. Bussidel, mis kasutavad mootorikütusena metaangaasi või maagaasi , peavad gaasiballoonid olema vähemalt ÜRO Euroopa majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 110 lisa 3 kohased. Busside värv on veesinine (PANTONE 7710, CMYK 98 0 28 4, RGB 0 167 181). Kleebisdisain tuleb tellida ja paigaldada Vedaja poolt vastavalt tellija poolt antud paigaldusjoonisele. Bussidele peab olema paigaldatud mõlemale küljele ning ees- ja tagaküljele Vedaja logo või kaubamärk, mille tähe kõrgus on minimaalselt nii suur kui nõutud õigusaktides. Kui Vedaja kasutab ATL täitmiseks kasutatavaid busse ka muudel, ATL mahtu mitte kuuluvatel vedudel teenuse osutamiseks, kohustub Vedaja ATL mahtu kuuluvate liinide liininumbri ja muud ATL kohasele liiniveole iseloomulikud bussi välistunnused, välja arvatud väliskujundus, sellise muu lepingu täitmise ajaks välja lülitama või eemaldama. Vedaja peab eemaldama Tellija antud kujunduse bussilt, kui Vedaja ei kasuta bussi enam ATL täitmiseks. ATL alusel liine teenindavatest bussidest ei tohi ükski buss olla ühelgi Lepingu kehtivuse hetkel vanem kui 10 aastat arvates esmaregistreerimise kuupäevast. ATL alusel liine teenindavates bussides kasutatavad mootorikütuse liigid võivad olla järgmised: diiselkütus, elekter, vesinik, maagaas, biometaan; gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas); veeldatud naftagaas; biokütused (st transpordis kasutatav vedel- ja gaasikütus, mis on toodetud biomassist); või sünteetilised ja parafiinkütused (HVO ehk II generatsiooni HVO), mis ei ole segatud fossiilkütusega ja mida ei ole toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähtematerjalist, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale. Sõidukid peavad täitma keskkonnahoidlikkuse tingimusi vastavalt KKM 16.02.2023 määrusele nr 6 „Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“ järgmiselt: Vähemalt kaks pakkumuses loetletud ja ATL täitmiseks kasutatavat M3 I klassi bussi peavad olema elektribussid (keskkonnahoidlikud null heitega bussid). Ülejäänud seitse pakutavat M3 I klassi bussi peavad kasutama mootorikütusena biometaani. Vähemalt 27 (sh 7 M3 I klassi bussi) bussi peavad kasutama mootorikütusena biometaani (nimetatud ka biogaas, metaangaas ja CBM ). Juhul kui lepingu täitmisel osutub võimatuks biogaasi bussidesse tankimine, saab kasutada maagaasi ning sellest tuleb teavitada tellijat. Lepingu täitmiseks pakutavate keskkonnahoidlikkuse tingimusi täitvate busside puhul esitab pakkuja pakkumuses tüübikinnituse või maanteesõiduki valmistajapoolse dokumentatsiooni maanteesõiduki tehniliste andmetega, mille kaudu on võimalik tuvastada summutist väljuv CO2-heide, tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited või alternatiivkütuste kasutamine. Juhul, kui lepingu täitmiseks pakutavad keskkonnahoidlikkuse tingimusi täitvad bussid on uued, esitab pakkuja uute sõidukite kohta tehnilised andmed, mille kaudu on võimalik tuvastada summutist väljuv CO2-heide, tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited või alternatiivkütuste kasutamine ning bussi sertifikaadi (CoC) enne liinilepingu täitmise alustamist vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 7. Hankelepingu täitmiseks kasutatavad bussitüübid Sõitjate veoks peab kasutama vähemalt 55 (viiskümmend viis ) M3 kategooria sõidukit, mis vastavad majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 5 tingimustele. Pakkumuses tuleb esitada andmed ATL teenindamiseks kasutatavate busside kohta lähtudes järgmisest: Vähemalt 21 M3 kategooria II klassi nõuetele vastavat bussi : Istekohtade arvuga vähemalt 30 (ei lähe arvesse giidikoht esiukse trepil) ning sõitjakohti kokku vähemalt 40 (istuvad ja seisvad sõitjad, arvestus juhita, ratastoolikoht on hõivamata). Minimaalne teenindususte arv on kaks ja need peavad olema madala (ilma astmeteta) sisenemisega. Vähemalt ühe teenindusukse laius peab olema minimaalselt 95 cm ning bussi sisenemisel peab olema tagatud ligipääs istmeteta alale. Vähemalt viiel bussil peab olema jalgrattahoidja vähemalt kolmele rattale. Jalgrattahoidjatega busse kohustub vedaja kasutama liinidel, mis lepitakse tellijaga eraldi kokku. Ratta paigaldab hoidjasse reisija ning bussijuht vastavalt vajadusele abistab ning veendub, et see oleks korrektselt kinnitatud. Istmeteta alal (mis on mõeldud ratastooliga reisijale või ühe kokkupanemata lapsevankri paigutamiseks) peab olema vähemalt üks klapptool. Vähemalt 5 M3 kategooria II klassi nõuetele vastavat bussi : Istekohtade arvuga vähemalt 18 ja sõitjakohti kokku vähemalt 24 (istuvad ja seisvad sõitjad, arvestus juhita, ratastoolikoht on hõivamata). Minimaalne teenindususte arv on üks . Vähemalt üks teenindusuks peab olema madala (ilma astmeteta) sisenemisega, ukse laius peab olema minimaalselt 95 cm ning bussi sisenemisel peab olema tagatud ligipääs istmeteta alale. Teeninduste laius peab olema minimaalselt 95 cm. Istmeteta alal (mis on mõeldud ratastooliga reisijale või ühe kokkupanemata lapsevankri paigutamiseks) peab olema vähemalt üks klapptool. Kõikidel bussidel peab olema jalgrattahoidja vähemalt kolmele rattale. Jalgrattahoidjatega busse kohustub vedaja kasutama liinidel, mis lepitakse tellijaga eraldi kokku. Ratta paigaldab hoidjasse reisija ning bussijuht vastavalt vajadusele abistab ning veendub, et see oleks korrektselt kinnitatud Vähemalt 12 M3 kategooria II klassi nõuetele vastavat bussi : istekohtade arvuga vähemalt 24 (ei lähe arvesse giidikoht esiukse trepil) , sõitjakohti kokku vähemalt 33 (istuvad ja seisvad sõitjad, arvestus juhita, ratastoolikoht on hõivamata). Minimaalne teenindususte arv on kaks . Vähemalt üks teenindusuks peab olema madala (ilma astmeteta) sisenemisega, mille laius peab olema minimaalselt 95 cm ning bussi sisenemisel peab olema tagatud ligipääs istmeteta alale. Teenindususte laius peab olema minimaalselt 95 cm. Istmeteta alal (mis on mõeldud ratastooliga reisijale või ühe kokkupanemata lapsevankri paigutamiseks) peab olema vähemalt üks klapptool . Vähemalt viiel bussil peab olema jalgrattahoidja vähemalt kolmele rattale. Jalgrattahoidjatega busse kohustub vedaja kasutama liinidel, mis lepitakse tellijaga eraldi kokku. Ratta paigaldab hoidjasse reisija ning bussijuht vastavalt vajadusele abistab ning veendub, et see oleks korrektselt kinnitatud. Vähemalt 9 M3 kategooria I klassi nõuetele vastavat bussi ehk linnaliinibussi : istekohtade arvuga vähemalt 30 , arvestus juhita. pikkus vähemalt 12 meetrit (12 000 mm). madala põrandaga kogu sõitjatesalongi pikkuses (inglise keeles low floor). B ussil on külgkallutussüsteem teenindususte poole . Bussil on lipuhoidikud (2 tükki) ees kahel pool. B ussidel peab olema vähemalt kolm sõitjatele mõeldud madala (ilma astmeteta) sisenemisega teenindusust, milledest vähemalt teine ja kolmas on kahe poolega ning ukseava laiusega mitte alla 120 cm . Esimese teenindusukse laius peab olema minimaalselt 95 cm . B usside teenindusuksed peavad avanema sissepoole. Elektribussidel on lubatud erandina ka väljapoole avanevad liuguksed; Istmeteta alal ( mis on mõeldud ratastooliga reisijale või ühe kokkupanemata lapsevankri paigutamiseks) peab olema vähemalt üks klapptool . M3 kategooria I klassi sõidukite keskkonnahoidlikkuse nõuded on toodud dokumendi punktis 1.12.1. Vähemalt 8 M3 kategooria II klassi nõuetele vastavat bussi : I stekohtade arvuga vähemalt 4 2 (ei lähe arvesse giidikoht esiukse trepil ), sõitjakohti kokku vähemalt 70 (istuvad ja seisvad sõitjad, arvestus juhita, ratastoolikoht on hõivamata). Minimaalne teenindususte arv on kaks ja need teenindusuksed peavad olema madala (ilma astmeteta) sisenemisega. Esimese teenindusukse laius peab olema minimaalselt 95 cm ja teise (teiste) teenindusukse (teenindususte) laius peab olema minimaalselt 120 cm. Vähemalt viiel bussil peab olema jalgrattahoidja vähemalt kolmele rattale. Jalgrattahoidjatega busse kohustub vedaja kasutama liinidel, mis lepitakse tellijaga eraldi kokku. Ratta paigaldab hoidjasse reisija ning bussijuht vastavalt vajadusele abistab ning veendub, et see oleks korrektselt kinnitatud. Istmeteta alal (mõeldud ratastooliga reisijale või ühe kokkupanemata lapsevankri paigutamiseks) peab olema vähemalt üks klapptooli. Eelkirjeldatud bussidest loetakse linnaliinibussideks punktis 2.1.4 kirjeldatud bussitüüpi. Tehnilise kirjelduse lisaks olevates sõiduplaanides on märgitud, milliseid liine tuleb sõita linnaliinibussidega. Tellijal on õigus ATL kehtivuse ajal muuta linnaliinibussidega sõidetavate liinide koosseisu, eeldusel, et vedaja pakkumuses nimetatud linnaliinibusside arv sellest ei suurene. Bussi istekohtadeks (sh klapptoolid) ja seisukohtadeks loetakse üksnes kohti, mis on kantud bussi registreerimistunnistusele. Busside kasutusmugavus ja interjöör Bussid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks tagatud nende käivitumine ja töötamine välisõhu temperatuuril kuni -30 o C. Bussidel peab olema lisakütteseade külmal ajal mootori vajaliku töötemperatuuri saavutamiseks ja salongi kütmiseks. Kõikide busside juhialad peavad olema varustatud kinnise tagaseina, ukse ja turvaklaasiga, mis tagavad bussijuhile piisava kaitse. Juhiala konstruktsioon peab võimaldama bussijuhil suhelda reisijatega ja teostada piletimüüki, tagades samal ajal ohutuse ja tööks sobivad tingimused. Juhikabiinis peab olema raadio; Juhikabiinis peab olema USB-C pistikupesa. Bussijuhi iste peab olema reguleeritav, istmel peab olema peatugi ja õhk- või hüdrauliline vedrustus. Bussidel peab olema vertikaalselt ja pikisuunas reguleeritav rool. Ratastooliga reisija jaoks peab olema ramp või invatõstuk. Igas bussis peab asuma üks ratastooliga või lapsevankriga sisenemise võimalusega teenindusuks, mille juures peab asuma ilma statsionaarsete istmeteta ala, mis on varustatud vähemalt ühe ratastooli kinnitamise võimalusega või ühe kokkupanemata lapsevankri paigutamise võimalusega. Igas bussis peab olema ratastooli kinnitusrihmade komplekt. Bussides olevad ratastoolikohad ja erivajadustega inimeste istekohad, samuti ratastooli ja lapsevankriga sisenemist võimaldavad teenindusuksed peavad olema märgistatud vastavate kleebistega. Busside istmetel peavad olema pehmendusega istmepadjad ja kõrged seljatoed, mis on kaetud kergesti puhastatava materjaliga, soovitavalt tekstiiliga. Seljatugede tagakülg peab olema kergesti puhastatavast materjalist, soovitavalt plastikust. Bussides asuvad istmed (sh klapptoolid) peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud reisijate istumine näoga sõidusuunas. Busside sisustus (istmed, küljepaneelid, põrand jm) peab olema puhas ja terve. Busside aknad peavad olema puhtad ja läbipaistvad (välja arvatud ohutuskleebised, bussi kujunduselemendid ja sõitjatele vajalik info). Busside kõikide teenindususte juures peab olema vähemalt üks prügikast. Busside salongis peab olema sõitjatel vähemalt iga istmepaari juures ja ratastooliga reisijale mõeldud koha juures USB A ja USB C pistikupesa nutiseadmete laadimiseks. Juhul kui bussis on reas 2+1 istet, peavad USB A ja USB C pistikupesad olema nii iga istmepaari juures kui ka üksiku istme juures. Busside (välja arvatud linnaliinibussid) istmete vahe eesmise istme seljatoe tagaküljest tagumise istme seljatoe esiküljeni on vähemalt 680 mm. Bussidel on salongivalgustus. Bussi salongis (välja arvatud linnaliinibussid) peab olema vähemalt ühe istmerea kohal pagasiriiul väiksema käsipagasi ja üleriiete vedamiseks. Busside teenindusuksed on kas pneumaatilise, hüdraulilise või elektrilise ajamiga avatavad ja suletavad, kusjuures uksi avab ja sulgeb bussijuht. Bussidel, millel valmistajatehas on ette näinud kohad püsti seisvatele sõitjatele, peavad olema horisontaalsed käsipuud, millele on bussi salongi hajusalt paigaldatud kinnihoidmise aasad/käepidemed. Bussidel on automaatkäigukast. Bussides (välja arvatud linnaliinibussides) peab olema vähemalt kaks tähistatud istekohta vastavalt Ühistranspordiseaduse § 45 lõikele 5, mis on mugavalt juurdepääsetavad. Linnaliinibussides peab eelpoolkirjeldatud istekohti olema vähemalt neli. Teenindusuks mis ei ole madala sisenemisega, peab olema projekteeritud ja ehitatud viisil, mis võimaldab reisijal jõuda istmeruumini maksimaalselt kolme astme kaudu. Astmed peavad olema sirged, see tähendab ükski aste ei tohi olla jagatud horisontaalselt üksteisega nurga all paiknevateks osadeks. Kõik istekohad (välja arvatud linnaliinibussides) peavad olema varustatud 3-punkti turvavöödega. Klapptoolid peavad olema varustatud vähemalt kahe punkti turvavöödega. Busside turvavarustus Bussid on varustatud alkolukkudega, mis vastavad CENELEC standarditele EN 50436-1 ja EN 50436-2 ning on töökorras ja taadeldud. Vedaja varustab bussid talverehvidega, mis peavad olema kasutusel vähemalt perioodil 01.12 - 01.03 (talviste teeolude korral soovituslikult ka pikemal perioodil) kogu lepinguperioodi vältel vastavalt alljärgnevatele tingimustele: 3PMSF (Three Peak Mountain Snow Flake) märgistusega C2 klassi rehvid kõikidel ratastel või 3PMSF (Three Peak Mountain Snow Flake) märgistusega C3 klassi rehvid veoratastel ning M+S märgistusega C3 klassi rehvid teistel ratastel või M+S märgistusega naastrehvid. Bussid peavad olema varustatud valgustitega, mis tagavad pimedal ajal bussi kõikide teenindususte esise ala valgustamise. Nende valgustite valgusvihk ei tohi bussijuhti pimestada. Eelnimetatud valgustid peavad vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisas 1 koodis 227 nimetatud nõuetele. Busside ustel peab olema süsteem, mis ei lase ustel sulguda, vaid avab need, kui uste vahel on takistus. Bussidel, millel peab olema külgkallutuse süsteem, peab külgkallutuse süsteem taastama sõiduasendi automaatselt pärast viimase ukse sulgumist. Busside põrand peab olema kaetud libisemiskindla materjaliga. Busside ukseavades peab põranda äär olema märgistatud kollase või kollase-mustakirju ribaga. Bussid on varustatud tagurdamiskaameratega. Kõikide busside salongis peab olema piisav arv salvestavaid liikumisdetektoriga turvakaameraid eraldusvõimega vähemalt 2,0 megapikslit ja minimaalse valgustundlikkusega 0,1 luksi, mis salvestaksid sagedusega vähemalt 5 kaadrit sekundis. Kaamerate vaateväli peab katma kogu sõitjate salongi ning uksed. Turvakaamera pilti peab saama vaadata juhi kabiinis olevalt monitorilt. Lubatud on salvestuste ülekirjutamine, kuid salvestusmaht peab võimaldama kõiki salvestusi arhiveerida ja laadida välisele andmekandjale vähemalt 340 tunni jooksul pärast salvestust. Kaamerate vaateväli peab katma bussi uksed ja kogu salongi, kaasa arvatud juhi kabiini. Lisaks peavad kaamerad salvestama liiklusolukorda sõidusuunas läbi bussi esiklaasi. Kaameratega seotud seadmed tuleb bussidesse paigaldada nii, et seadmete manipuleerimise vältimiseks kõrvaliste isikute poolt on juurdepääs seadmetele, nende komponentide vahelistele ühendustele, seadmete juhtnuppudele ja elektritoiteahelale võimatu või võimalikult raskendatud. Kaameratega seotud seadmed peavad taluma tolmu, vibratsiooni, niiskust vastavalt Eestile omastele klimaatilistele tingimustele ja mitte lõpetama nende tegurite mõju tõttu tööd. Seadmed peavad olema sobilikud tõrgeteta kasutamiseks maakonnaliinide bussides. Tõrgeteta kasutamise all mõistab tellija seda, et seadmete töös ei tohi esineda süsteemseid häireid, mis võivad tuleneda nii seadmete sisemistest teguritest kui ka välistest mõjudest (temperatuur, vibratsioon, tolm). Näiteks ei tohi seadmed n-ö „kinni joosta“ ehk vajada manuaalset sekkumist nõudvat taaskäivitamist pärast seda, kui seadme elektritoide kaob ja seejärel taastub. Kaameratega seotud seadmed peavad olema vandaali- ja manipuleerimiskindlad. Seadmete manipuleerimise vältimiseks kõrvaliste isikute poolt peavad kõik väliselt ligipääsetavad kruvid ja muud ärakäivad osad (s.o osad, mis ei ole kaetud lukustatava kattega) olema varustatud turvakleebistega. Seadme lülitid ja nupud, millega on võimalik seadmete tööd mõjutada ja manipuleerida, ei tohi olla väliselt ligipääsetavad. Kaameratega seotud seadmed peavad töötama tõrgeteta temperatuurivahemikus -30 0 C kuni +50 0 C. Kaameratega seotud seadmed peavad töötama bussiliinide teenuse osutamise ajal (kaasa arvatud aeg enne väljasõitu algpeatusest, mil alustatakse sõitjate pealevõttu) . Kaameratel peab olema automaatselt kohanduv valgustundlikkus, mis on piisav kvaliteetse videopildi salvestamiseks pimedal ajal, kui bussil on sisse lülitatud salongivalgustus. Kvaliteetse videopildi all mõistab tellija olukorda, kus vähesest valgustusest hoolimata on võimalik üheselt tuvastada muu hulgas pileti ja raha liikumine sõitja, bussijuhi ja piletimüügiseadme vahel. Vedaja peab tagama isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 järgimise turvakaamerate paigaldamisel ja kasutamisel ja salvestiste käsitsemisel ning täitma isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 14 sätestatud teavitamise kohustust. Vedaja peab tagama, et ettevõtte siseselt on salvestistele (andmetele) juurdepääs ainult põhjendatud ulatuses ja ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Vedaja on kohustatud tagama, et tema ja tema töötajad ei riku tahtlikult seadmeid, ei piira ega varja kaamera vaatevälja ning ei muuda piletimüügiseadmete asukohta ilma Tellija nõusolekuta. Vedaja peab lubama Tellija sellekohasel nõudel teehooldekaamerate, andurite või muude tehniliste vahendite paigaldamist ja käitamist bussides. Kõik kulud seoses punktis 4.21 nimetatud seadmetega kannab Tellija. Seadmete paigaldamine ja hilisem eemaldamine ei tohi kahjustada busside kaubanduslikku välimust ja/või väärtust. Vedaja kohustus on nimetatud seadmete säilimise tagamine ja sellega seotud riskide kandmine. Busside teavituse alane varustus Bussidel peavad olema stopp-nupud sõitjate väljumissoovist bussijuhile teatamiseks. Stopp-nupud peavad olema sõitjate salongis uste juures olevate vertikaalpostide küljes ja mujal ustevahelisel alal piisaval arvul ja sobivates kohtades, sealhulgas erivajadustega inimestele sobivates kohtades neile mõeldud istekohtade ja ratastoolikohtade juures. Stopp-nupule vajutamisel peab süttima sõitjatele kergesti märgatav tuli vähemalt sõitjate salongi esiosas ning kostma helisignaal. Väljumissoovi märguandesüsteem peab olema lahendatud nii, et bussijuht saaks selge ja vahetu teavituse peatamissoovist, et tagada kiire ja täpne reageerimine. Busside stopp-nupud ei tohi olla puutetundlikul tehnoloogial põhinevad, vaid peavad toimima neile vajutamisel. Bussidel peavad olema signaalnupud, millega ratastoolikasutaja saab anda bussijuhile märku rambi avamise soovist. Sellised nupud peavad asuma bussi sõitjate salongis ratastooli koha juures ja bussi välisküljel ratastooliga sisenemiseks mõeldud teenindusukse juures. Bussidel peab olema võimalus mikrofoni ja sõitjate salongis asuvate kõlarite kaudu bussijuhi poolt sõitjaid informeerida. Bussidel peab olema võimendi, mis on ühendatud salongikõlaritega, mille kaudu peab olema võimalik kasutada piletimüügiseadmetest kasutatavaid audio sisendeid. Juhil peab olema võimalik võimendi heli manuaalselt reguleerida. Linnaliinibussidel (p 2.1.4) peab lisaks punktides 5.4 ja 5.5 toodud nõuetele olema bussi esimese ukse lähedale välisküljele paigaldatud väline kõlar, millel on eraldi võimendi. Selle kaudu peab olema võimalik kasutada piletimüügiseadmetest tulevaid audio sisendeid. Juhil peab olema võimalik võimendi heli manuaalselt reguleerida. Kõlari peamine eesmärk on tagada, et erivajadustega reisijatele saab anda vajalikku teavet, nagu bussi number, marsruut ja muud olulised teated, juba enne bussi sisenemist. Bussidel peavad olema välistablood kujutise kõrgusega vähemalt 160 mm. Busside välistablood peavad töötama täismaatriks LED-tehnoloogial, olema päikesevalguses loetavad ( sun visible ) ning võimaldama vahelduvat näitu ja/või jooksvat rida. Busside välistabloodel kuvatakse teenindatava liini number ning eesti keeles liini alg- ja lõpp-peatuste nimed ning olulisemate vahepeatuste nimed. Marsruudisildid peavad asetsema bussi ees ja paremal küljel väljastpoolt nähtaval kohal. Bussi tagaküljel oleval välistablool kuvatakse ainult liini number. Bussidele paigaldatakse välistabloo esikülje ülemisse äärde ja paremale küljele esimesest uksest tahapoole ning sõiduki tagakülje ülemisse äärde. Bussidel peavad olema peatuste visuaalseks teavituseks sisetablood. Tablood peavad olema kas LED- või LCD-tehnoloogial põhinevad, piisavalt laia nähtavuse nurgaga, tähe kõrgusega vähemalt 60 mm. Tablool peab kuvama kolme järgmisena saabuvat peatust liinil, kusjuures ülemisel real tuleb kuvada esimesena saabuvat peatust, mis peab ülejäänud peatustest eristuma suurema kirjasuuruse või eristuva värvitooniga. Tabloole peab lühendamata mahtuma 20 tähemärgi pikkune peatusenimi eesti keeles . Bussidele paigaldatavad sise- ja välistablood peavad olema ühildatavad bussides olevate piletimüügiseadmetega, võimaldamaks kasutada piletimüügiseadmetest tulevaid sisendeid. Välis- ja sisetablood peavad toetama IBIS protokolli üle ethernet liidese ekraanide juhtimiseks. Busside sõitjate salongis peavad olema Vedaja poolt paigaldatud info piletihindade, sõidusoodustuste, trahvimäärade, sõitjate kohustuste, keelatud tegevuste, Vedaja kontaktandmete kohta jm seadustest tulenev või sõitjatele vajalik info. Vastava info annab Tellija Vedajale tasuta hiljemalt 10 kalendripäeva enne teenuse osutamise algust. Bussides olevad märgistused ja selgitavad tähised peavad olema eesti keeles või üheselt mõistetavate piktogrammidena ning võivad olla lisatud tõlked inglise keeles. Busside piletimüügi alane varustus Bussidesse paigaldatavad piletimüügiseadmed ja tarkvara soetatakse/renditakse ja paigaldatakse Tellija poolt. Ühe bussi piletimüügiseadmete komplekti kuuluvad: bussijuhi poolt opereeritav kassaaparaat, selle kinnitusjalg ja kassaaparaadi turvaline kinnitus selle külge; piletiprinter; bussidel (p 2.1.1, 2.1.2 , 2.1.3 ja 2.1 .5 ) on bussijuhi juures elektroonilise kontaktivaba kaardi lugeja (validaator), mis on sidestatud kassaaparaadiga ja asub selle juures . linnaliinibussides (p 2.1. 4 ) asuvad kõikide avatavate uste juures elektroonilise kontaktivaba kaardi lugejad (validaator), mis on sidestatud kassaaparaadiga. Busside sisekliimat tagav varustus Bussidel peab olema Eesti kliimasse sobiv sõitjate salongi ja juhi ala küttesüsteem. Konditsioneer või kliimaseade peavad olema eraldi lülitatavad ning eraldi reguleeritavad ning tagama sõitjate salongi keskel mõõdetuna 1,2 m kõrguselt ja juhikabiinis liinil töötamise ajal ühtlase temperatuuri talvel vähemalt +15 o C ning suvel mitte üle +25 o C. Temperatuuri hoidmiseks tuleb vajadusel lisada ka uste avade vahetusse lähedusse soojapuhurid. Salongi kütmiseks peavad olema sinna paigaldatud soojenduse konvektorid. Bussidel peab olema salongi värske õhu sissepuhumise funktsioon, mis on bussijuhi poolt lülitatav ja reguleeritav. Bussidel peab olema soojustatud kere ning küljeakendel kahekordsed pakett-klaasid ja vähemalt esimesel teenindusuksel samuti kahekordsed pakettklaasid või soojendusega klaas. Bussidel peab olema vähemalt üks katuseluuk või mõlemal bussiküljel vähemalt kaks avatavat õhutusakent . Reklaam Visuaalne reklaam busside sõitjate salongis on Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul lubatud, kuid mitte akendel. Audioreklaam busside sõitjate salongis on keelatud. Elektroonilisi tabloosid või ekraane võib busside sõitjate salongis reklaamiks kasutada ainult Tellija eelneval kirjalikul loal. Sellise tehnilise võimaluse olemasolul peab olema Tellijale tagatud võimalus kasutada tasuta reklaamiaega vähemalt üks minut igas reklaamiblokis. Tellijal on õigus bussides tasuta paigaldada reklaame või teavitusi, kuid need peavad vastama hankedokumentides ja Lepingus reklaamile sätestatud nõuetele. Busside välimistele külgedele paigaldatav reklaam on keelatud. Vedaja peab lubama Tellija sellekohasel nõudel audio- ja visuaalreklaami vahendite paigaldamist ja käitamist bussidele. Kõik kulud seoses sellega kannab Tellija. Audio- ja visuaalreklaami vahendite paigaldamine ja hilisem eemaldamine ei tohi kahjustada busside kaubanduslikku välimust ja/või väärtust. Vedaja kohustus on audio- ja visuaalreklaami seadmete säilimise tagamine ja sellega seotud riskide kandmine. Audio- ja visuaalreklaami vahendite kasutusse andmise täpsemad tingimused määratletakse eraldi sõlmitavas lepingulisas. Keskkonnanõuded busside pesemisel Vedaja peab korraldama ATL-i täitmiseks kasutatavate busside pesemise selliselt, et reovee juhtimisel keskkonda oleks alati tagatud õigusaktides toodud nõuetest kinnipidamine; Juhul kui tekkiv reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni, siis ei tohi ohtlike ja muude saasteainete kontsentratsioonid reovees ületada pesula asukoha omavalitsuses kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi ning kliimaministri määrusega nr 80 „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“ kehtestatud ohtlike ainete piirväärtuseid. Enne ühiskanalisatsiooni juhtimist peab pesula reovesi olema eelnevalt puhastatud eelpuhastis (nt muda-, liiva-, õlipüünis). Vedaja peab reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni sõlmima vastava lepingu kohaliku vee-ettevõttega või kasutama sellise ettevõtte teenust, kellel on viidatud leping olemas; Juhul kui pesula asub seal, kus ühisveevärk puudub, siis peab Vedaja reovee juhtimisel keskkonda jälgima keskkonnaministri määruses nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” toodud nõudeid.