Kooskõlastamiseks: 20.11.2025 nr 8-2/25/5116
Rahandusministeerium
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu
esitamine arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse
„Noortevaldkonna toetuste andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on
võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Arvamuse avaldamisele esitatud asutustel palume silmas pidada alljärgnevaid küsimusi:
• Kas toetuse andmise eesmärk ning tegevussuundade eesmärgid on arusaadavad ja
realistlikud? Kas taotlejale seatud ootused on arusaadavad?
• Kas määruse paragrahvis 6 sätestatud nõuded taotlusele on arusaadavad?
• Kas määruse paragrahvis 18 ja lisas 3 sätestatud hindamiskriteeriumid on arusaadavad
ja mõistlikud?
Palume Teie kooskõlastust ja arvamust eelnõude infosüsteemis 03. detsembriks 2025. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas
minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Eelnõu lisa 1
3. Eelnõu lisa 2
4. Eelnõu lisa 3
3. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti
Üliõpilaskondade Liit, Eesti Skautide Liit, Eesti Gaidide Ühing, Avatud Vabariik, Eesti
Väitlusselts, YFU Eesti, Eesti 4H, Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, Noorte Naiste ja Noorte
Meeste Kristlik Ühing, Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Erahuvikoolide Liit, Eesti Muusikakoolide
Liit, Eesti Kunstikoolide Liit, Teadushuvihariduse Liit, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti
Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Koostöö Kogu, TUUM
Teater, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon
Anu-Cristine Tokko 735 0114
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
20.11.2025
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Eelnõu
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1, noorsootöö seaduse § 14 lõike 2, § 15
lõike 4 ja § 153 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi toetuse andja)
eelarvest antavate noorteprogrammide, noorteprojektide, noorsootöö arendamise riiklike
programmide, noorteühingu aastatoetuse ja huviala valdkondade kvaliteedi arendamise ning
noortevaldkonnas tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste (edaspidi vabaühendus)
toetuste taotlemise, määramise, kasutamise, aruandluse ja tagasinõudmise tingimused ning
kord.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
§ 2. Toetuse andmiseks planeeritud vahendite kindlaksmääramine
(1) Valdkonna eest vastutav minister määrab toetuste andmiseks igaks eelarveaastaks
ettenähtud eelarvevahendid ning nende jaotuse haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide alusel.
(2) Toetuse taotlemise õigust ei teki, kui toetuse andja eelarves puuduvad taotletavaks
tegevuseks ettenähtud eelarvevahendid või toetuse andmist vastavaks tegevuseks ei ole
eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ette nähtud või kui tegevuseks on vastavalt
määruse § 4 lõikele 1 partnerlus kinnitatud.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk, korraldamine ja põhimõtted
(1) Toetuse andmise eesmärk on „Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035“ ning haridus- ja
noorteprogrammis seatud noorsootöö ja noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine,
toetades:
1) noorteühingute võimekust;
2) huviala valdkondade kvaliteedi arendamist ja koostööd huviala valdkonnas;
3) noorte ühiskondlikku osalust ja õiguste kaitsmist;
4) noorte ettevõtlikkust ja omaalgatuse võimekust.
(2) Määruse 3. peatükis nimetatud tegevussuundade elluviimiseks korraldatakse üks või mitu
2
taotlusvooru Taotluste menetlemise infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond).
(3) Taotlusvooru kuulutab välja toetuse andja, avaldades teabe taotluste esitamise tähtaja ,
partnerlusperioodi pikkuse ja muud olulised tingimused toetuse andja ning Haridus- ja
Noorteameti (edaspidi menetleja) veebilehtedel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlusvooru
avanemist.
(4) Taotluse esitamise tähtaja määrab toetuse andja tagades, et esitamise periood ei ole lühem
kui 14 kalendripäeva.
(5) Taotlusvooru korraldab ja taotlusi menetleb Haridus- ja Noorteamet.
(6) Põhjendatud juhtudel võib menetleja edastada vabaühendusele taotluskeskkonna kaudu
suunatud pakkumiskutse. Suunatud pakkumiskutse eelduseks on toetuse andja varasem
analüüs, mille tulemusel on välja selgitatud, et programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks on
üks võimalik elluviija või programmi tegevuse eesmärgi tegevuse elluviimiseks kaasatakse kõik
võimalikud elluviijad.
(7) Suunatud pakkumiskutse esitamisel võetakse arvesse kõiki määruses sätestatud sisulisi
nõudeid.
(8) Kui toetuse saanud vabaühendus ei ole võimeline kokkulepitud tegevusi ellu viima, võib
toetuse andja korraldada täiendava taotlusvooru. Toetuse andja ja menetleja teavitavad
täiendava taotlusvooru avamisest oma veebilehtedel.
(9) Toetust ei anta nende tegevuste elluviimiseks, mille toetamise tingimused ja kord on
reguleeritud teiste õigusaktidega.
§ 4. Partneriks valimise ja toetuse kasutamise periood
(1) Vabaühendus, kelle taotlus rahuldatakse, määratakse toetuse andja partneriks tegevussuuna
eesmärkide saavutamiseks kuni kolmeks aastaks (edaspidi partnerlusperiood).
(2) Toetus määratakse vabaühendusele korraga kuni üheks kalendriaastaks. Mitmeaastase
partnerlusperioodi korral määrab toetuse andja toetuse igal aastal eraldi.
(3) Toetuse kasutamise periood on kalendriaasta, välja arvatud juhul, kui toetuse eraldamise
käskkirjas on sätestatud lühem periood.
2. peatükk
Tingimused taotlejale ja nõuded taotlusele
§ 5. Tingimused taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla vabaühendus, mille põhikirjaline tegevus on seotud noortevaldkonnaga.
Taotlejaks ei või olla füüsiline isik, erakond ega äriühing. Erandina ei kohaldata käesoleva lõike
nõudeid §-des 11 ja 13 nimetatud vabaühendustele. Täpsemad taotlejale esitatavad tingimused
on sätestatud vastavalt toetatavale tegevussuunale.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) majandusaasta aruanne on esitatud avalikku registrisse tähtajaks;
3
2) puudub riiklik maksuvõlg summas, mis ilma intressita on 100 eurot või sellest suurem, või
maksuvõla tasumine on ajatatud;
3) varem saadud riigieelarveline või muu Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud toetus, mis
kuulus tagasimaksmisele, on tagasi makstud või tagasimakseid tehakse ajatamise graafiku
alusel;
4) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, sundlõpetamist ega välja kuulutatud
pankrotti, talle ei ole pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit ega ole
kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
5) taotleja on nõuetekohaselt täitnud varasemad riigieelarvelise toetuse lepingud või otsused,
mis on sõlmitud toetuse andja või menetlejaga.
§ 6. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses esitatakse:
1) kirjeldus partnerlusperioodi jooksul saavutatavatest eesmärkidest ja nende seosest
tegevussuuna eesmärgiga;
2) kirjeldus eesmärkide saavutamise hindamise põhimõtetest ja meetoditest;
3) esimese toetuse saamise aasta tegevuskava, kus on esitatud tegevuste omavaheline seos, sh
seos partnerlusperioodi eesmärkidega ning mõju tegevussuuna eesmärgi saavutamisele;
4) eelarve, mis vastab tegevuskavale ja mille kulud on põhjendatud ja mõistlikud, arvestades
kavandatud tegevusi;
5) ülevaade taotleja senisest panusest valdkonna strateegilisse arendamisse ning taotleja
võimekusest kavandatud tegevuste elluviimisel, sh noorsootöö-, noorteühingute ja huviala
valdkondade puhul kirjeldus liikmete kaasamisest organisatsiooni juhtimisse.
(2) Määruse §-s 8 nimetatud noorteühing peab taotluses esitama lisaks:
1) noorteühingu liikmete arvu, sh 7–26-aastaste liikmete osakaalu;
2) liikmete nimekirja koos sünniaastate ja kontaktandmetega maakondade kaupa vastavalt lisas
1 toodud tabelile;
3) viite toetuse kasutamise aastal kehtivale arengukavale.
(3) Määruse §-s 13 nimetatud vabaühendus ei pea taotluses esitama:
1) tegevuste omavahelisi seoseid tegevuskavas ega nende mõju tegevussuuna eesmärgile;
2) ülevaadet senisest panusest valdkonna strateegilisse arendamisse;
3) kirjeldust oma võimekusest tegevuste elluviimisel.
(4) Määruse §-s 14 nimetatud vabaühendus nimetab taotluses omaalgatuslike projektide
konkursi läbiviimiseks prioriteetsed piirkonnad.
(5) Menetlejal on õigus taotluskeskkonnas küsida täpsustavaid andmeid taotleja, taotluse ja
toetuse kasutamise aruande (edaspidi aruanne) kohta, eeldusel, et see ei sea taotlejale
täiendavaid nõudmisi.
3. peatükk
Tegevussuunad programmi elluviimiseks
1. jagu
Noorsootöö kvaliteedi arendamine
§ 7. Eesmärk ja toetatavad tegevused
4
(1) Tegevussuuna eesmärgiks on teha kättesaadavaks kvaliteetsed noorsootöö teenused üle
Eesti ning luua noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste
rikastamiseks ja iseseisvumiseks.
(2) Taotlejaks on noorsootöö seaduse § 3 punktis 3 sätestatud noorsootööühingu kirjeldusele
vastavad üleriigilise tegevusulatusega vabaühendused, mille põhikirjas on sätestatud
noorsootöö valdkonnas tegutsemine ning noorsootöö tegijate ühendamine.
(3) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima vähemalt kahte järgnevat tegevust:
1) panustama noorsootöö kutsealal tegutsevate professionaalide väärtustamisesse ning ametite
atraktiivsuse kasvatamisse, sh ühiskondliku kuvandi parandamisse ja ühtlustamisse koostöös
teiste valdkondlike katusorganisatsioonidega;
2) toetama professionaalsete noorsootöötajate kogukonna arengut, sealhulgas tegema seda läbi
kutsesüsteemi arendamise ja kutse andmise voorude korraldamise;
3) toetama noorsootöö teenuste kvaliteedi edendamise protsesse.
(4) Lisaks lõikes 3 sätestatule peab taotleja mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise
tulemuslikkust ja mõju.
2. jagu
Noorteühingu aastatoetus
§ 8. Eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Tegevussuuna eesmärgiks on toetada noorteühingute tegevust ja tõsta nende võimekust,
saavutamaks riiklikke noortepoliitika eesmärke.
(2) Taotlejaks on noorsootöö seaduse § 3 punktis 9 ning § 15 lõike 2 punktis 1 sätestatud
tingimustele vastav vabaühendus.
(3) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima kõiki alljärgnevaid tegevusi:
1) pakkuma liikmeskonnale noorsootöö põhimõtetele tuginevaid arendavaid tegevusi;
2) edendama liikmeskonna oskusi ühiskondlikes protsessides kaasa rääkimiseks ja aktiivseks
osalemiseks ning eesmärgistama oma tegevusi lähtuvalt liikmeskonna huvidest;
3) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.
3. jagu
Noorteühingu aastatoetus katusorganisatsioonidele
§ 9. Eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Tegevussuuna eesmärgiks on toetada noorteühingute, õpilasesinduste ja üliõpilaskondade
katusorganisatsioonide tegevust ja tõsta nende võimekust, saavutamaks riiklikke noortepoliitika
eesmärke.
(2) Taotlejaks on noorsootöö seaduse § 15 lõike 2 punktides 2–4 kirjeldatud tingimustele vastav
vabaühendus.
(3) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima kõiki alljärgnevaid tegevusi:
1) korraldama noorte ja oma liikmete huvikaitset, osaledes aktiivselt poliitikakujundamise
protsessis;
2) arendama liikmeskonna oskusi ja võimekust, lähtudes liikmeskonna tõendatud vajadustest;
5
3) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.
4. jagu
Huviala valdkondade kvaliteedi arendamine
§ 10. Eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Tegevussuuna eesmärgiks on toetada huviala valdkondi nende kvaliteedi arendamisel ning
valdkonnasisese koostöö suurendamisel järgmistes huviala valdkondades:
1) loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia;
2) muusika;
3) kunst;
4) tants;
5) üldkultuur.
(2) Taotlejaks on noorsootöö seaduse § 15 3 lõikes 2 kirjeldatud tingimustele vastav
vabaühendus.
(3) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima vähemalt kolme järgnevat tegevust:
1) panustama huviala valdkonna kvaliteedi arendamisse ja kvaliteediga seotud kitsaskohtade
lahendamisse ning toetama huvihariduse professionaalse kogukonna arengut;
2) arendama huviala valdkonna metoodikaid;
3) arendama huviala valdkonna võrgustikutööd ja koostööd teiste valdkondlike
organisatsioonidega, tagama infovahetuse huviala valdkonna osapoolte vahel;
4) tutvustama huviala valdkonna eetikat, põhimõtteid ja väärtusi.
(4) Lisaks lõikes 3 sätestatule peab taotleja mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise
tulemuslikkust ja mõju.
(5) Lõike 1 punktides 1–4 nimetatud huviala valdkondades toetatakse ühte vabaühendust
valdkonna kohta. Lõike 1 punktis 5 nimetatud huviala valdkonnas toetatakse kuni kahte
vabaühendust.
5. jagu
Noorte osaluse ja koolidemokraatia edendamine
§ 11. Eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Tegevussuuna eesmärgiks on toetada, arendada ja mitmekesistada noorte võimalusi osaleda
otsuste kujundamisel kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ja/või koolielu otsuste
kujundamisel, et tagada noorte arvamuse laiapindne esindatus otsuste kujundamisel erinevatel
otsustustasanditel ning arendada noorte oskusi kooli- ja ühiskonnaelus kaasa rääkimiseks.
(2) Taotlejaks on vabaühendus, mille põhikirjalise tegevuse sihtrühmaks on noored ja/või üheks
peamiseks tegevussuunaks demokraatiahariduse edendamine.
(3) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima vähemalt kahte järgnevat tegevust:
1) arendama ja mitmekesistama tervikliku lähenemise kaudu noorte võimalusi ja oskusi neid
puudutavatel teemadel kaasa rääkimiseks ning kohalikul, riigi või rahvusvahelisel tasandil
tehtavate otsuste tegemisel osalemiseks;
2) edendama koolidemokraatiat ja noorte osalusoskuste arengut praktiliste mitteformaalõppe
tegevuste kaudu;
6
3) toetama noortega töötavaid inimesi noorte kaasamisoskuste arendamisel.
(4) Lisaks lõikes 3 sätestatule peab taotleja mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise
tulemuslikkust ja mõju.
§ 12. Noorte osaluse suunalise omaalgatusliku projektikonkursi eesmärk ja tulemus
(1) Paragrahvi 11 lõike 3 punktis 1 toodud tegevuse osaks võib olla noorte osaluse suunalise
omaalgatusliku projektikonkursi (edaspidi ka osaluse projektikonkurss) korraldamine
vabaühenduse poolt, mille tingimused on kehtestatud määruse lisas 2.
(2) Osaluse projektikonkursi projektitoetusteks jagatav eelarve võib moodustada kuni 15%
kogu aastase tegevuskava eelarvest.
(3) Osaluse projektikonkursi eesmärk on toetada 7–26-aastaste noorte omaalgatusel põhinevat
aktiivset osalust kogukonnas ja otsuste kujundamisel.
(4) Noorte poolt läbi viidud projekt täidab osaluse projektikonkursi eesmärki, kui tegemist on
noorte omaalgatusliku ideega, mille kaudu edendatakse noorte võimalusi osaleda kogukondliku
või kohaliku elu otsuste kujundamises ning parendatakse noorte dialoogi otsustajatega.
6. jagu
Erivajadustega noorte vabaühenduste toetamine
§ 13. Eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Tegevussuuna eesmärgiks on toetada tervislikust seisundist või puudest tulenevate
erivajadustega inimesi ühendavaid vabaühendusi, et tõsta nende võimekust esindada oma
sihtrühma noorte seisukohti kodanikuühiskonnas osalemisel.
(2) Taotlejaks on tervislikust seisundist või puudest tulenevate erivajadustega inimesi esindav
vabaühendus, kusjuures sihtrühma noorte esindamine võib olla vabaühenduse üks mitmest
tegevussuunast.
(3) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima vähemalt ühte järgnevat tegevust:
1) korraldama oma noorte liikmete huvikaitset;
2) toetama oma liikmeskonna oskusi, võimekust ja võimalusi osaleda ühiskonnaelus.
(4) Lisaks lõikes 3 sätestatule peab taotleja mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise
tulemuslikkust ja mõju.
7. jagu
Noorte omaalgatusvõimekuse üleriigiline arendamine
§ 14. Eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Tegevussuuna eesmärgiks on laiendada noorte omaalgatuste levikut kohalikul tasandil
toetades noorte omaalgatuslike projektide konkursi (projektikonkurss) korraldamist, noortele
mentorsüsteemi pakkumist ning juhendajate pädevuste tõstmist.
(2) Taotlejaks on noorsootöö seaduse §-s 3 toodud kirjeldusele vastav noorsootöö- või
noorteühing.
7
(3) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima kõiki alljärgnevaid tegevusi:
1) viima üleriigiliselt ellu 7–26-aastastele noortele suunatud omaalgatusliku projektikonkursi,
mille raames pööratakse eritähelepanu piirkondadele, kus noorte omaalgatuste toetamisega
süsteemselt ei tegeleta;
2) tõstma noorte juhendajate pädevust ja teadlikkust noorte omaalgatuse korraldamisel
kohalikul tasandil;
3) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.
§ 15. Projektikonkursi tegevuste eesmärk ning tulemus
(1) Toetuse saaja korraldatud projektikonkursi eelarve peab moodustama vähemalt 70% kogu
aastase tegevuskava eelarvest.
(2) Projektikonkursi eesmärk on toetada 7–26-aastaste noorte omaalgatust, kogukondlikku
noorte omaalgatust ja ettevõtlikkust, pakkudes neile võimalusi ühiskondlike ja sotsiaalsete
kitsaskohtade lahendamiseks.
(3) Projektikonkursile esitatav projekt peab põhinema noorte omaalgatuslikul ideel, mille kaudu
arendatakse kodukoha võimalusi, kasusaajad on teised noored ja/või kogukond.
(4) Noorte omaalgatus eeldab, et idee on algatanud noor või noortegrupp.
(5) Projekti tegevuste fookuses on ühiskondlike, kogukondlike ja sotsiaalsete kitsaskohtade
lahendamisvõimalused, mis toetavad erinevate pädevuste, eelkõige ettevõtlikkuse, arendamist
mitteformaalses õpikeskkonnas.
(6) Projektikonkursi peateemad määrab toetuse andja taotlusvooru avamisel.
(7) Projektikonkursi korraldamisel lähtub toetuse saaja määruse lisas 2 sätestatud tingimustest.
4. peatükk
Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse eraldamine
§ 16. Taotluse esitamine
(1) Taotleja esitab taotluse taotluskeskkonna kaudu etteantud tähtajaks. Kui taotluskeskkonna
töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse tähtaega vea
likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.
(2) Taotlejad võivad esitada ühise taotluse. Sellisel juhul on taotluse ja aruande esitamise ning
toetuse andjaga suhtlemise eest vastutav see taotleja, kes esitas taotluse. Ühise taotluse korral
peavad kõik taotlejad vastama määruse §-s 5 sätestatud tingimustele.
(3) Taotluse võib esitada mitmes tegevussuunas.
§ 17. Taotluste menetlemine
(1) Taotluste menetlemiseks ja hindamiseks moodustab menetleja komisjoni, kinnitab selle
koosseisu ning töökorra. Komisjoni liikmed avalikustab menetleja oma veebilehel.
(2) Komisjoni koosseisu kuulub vähemalt üks toetuse andja nimetatud Haridus- ja
Teadusministeeriumi noortepoliitika eest vastutava struktuuriüksuse teenistuja.
8
(3) Komisjoni ülesandeks on:
1) taotlejate nõustamine;
2) taotluste vormiline kontroll;
3) määruses sätestatud tingimustele vastavaks tunnistatud taotlejate esitatud ja nõuetele
vastavate taotluste sisuline hindamine;
4) taotluste paremusjärjestuste moodustamine;
5) ettepaneku tegemine toetuse andjale taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või
rahuldamata jätmise kohta;
6) suunatud pakkumiskutse esitamine vabaühendusele;
7) aruannete menetlemine;
8) ettepanekute tegemine toetuse tagasinõudmiseks.
(4) Komisjon kontrollib taotleja vastavust määruse §-s 5 sätestatud tingimustele ning taotluse
vastavust §-s 6 sätestatud nõuetele. Kui taotleja ei vasta määruse §-le 5, jäetakse taotlus läbi
vaatamata, teavitades sellest taotlejat taotluskeskkonna kaudu.
(5) Komisjon kontrollib esitatud andmete vastavust tegelikkusele. Komisjonil on õigus nõuda
taotlejalt täiendavaid selgitusi, taotluse täiendamist või muutmist, kui menetleja hinnangul ei
ole taotlus piisavalt selge või selles esinevad puudused.
(6) Taotleja peab esitama täiendavad selgitused, taotlust täiendama või muutma menetleja
määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja ei anna tähtaja jooksul täiendavaid selgitusi, taotlust ei
täienda ega muuda, jäetakse taotlus läbi vaatamata, teavitades sellest taotlejat taotluskeskkonna
kaudu.
§ 18. Taotluste hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlejat ja taotlust hinnatakse käesoleva määruse lisas 3
kirjeldatud kriteeriumite ja hindamisskaala alusel.
(2) Igat hindamisele kuuluvat taotlust hindab vähemalt kaks komisjoni liiget. Lõpphinnang
kriteeriumite lõikes kujundatakse komisjoni koosolekul konsensuslikult.
(3) Hindamispunktide alusel moodustatakse tegevussuundade kaupa taotluste paremusjärjestus,
alustades suurima punktisumma saanud taotlusest.
(4) Komisjon edastab toetuse andjale ettepanekud taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise
või rahuldamata jätmise kohta koos põhjenduste ning taotluste paremusjärjestusega hiljemalt
30. kalendripäeval pärast taotluste esitamise tähtaega. Komisjon võib teha ettepaneku
rahastada, osaliselt rahastada või mitte rahastada ka taotleja poolt tegevuskavas välja toodud
eraldi tegevusi.
(5) Taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust ei määrata:
1) kui taotlus ja/või taotleja ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele;
2) kui taotlus asetub paremusjärjestuses kohale, kus toetuse andja eelarvelised võimalused
toetuse eraldamiseks on ammendunud;
3) kui taotlus saab hindamisel ühes kriteeriumitest alla 5 punkti (v.a 1. kriteeriumis, kus saab
alla 10 punkti) ja/või kogu taotlus kokku vähem kui 50 punkti.
§ 19. Toetuse eraldamine ja taotluse rahuldamata jätmine
9
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister,
lähtudes komisjoni ettepanekust.
(2) Minister teeb 15 tööpäeva jooksul pärast komisjoni ettepanekute laekumist ühe
alljärgnevatest otsusest:
1) rahuldada esitatud taotlus ning eraldada toetus taotletud mahus;
2) rahuldada esitatud taotlus osaliselt ning eraldada toetus taotluses toodust erinevas mahus;
3) jätta taotlus rahuldamata ning mitte eraldada toetust.
(3) Toetuse suuruse määramisel võtab minister arvesse komisjoni hinnangut, sh taotluste
sisulise hindamise tulemusena moodustatud paremusjärjestust ning toetuse andja eelarvelisi
võimalusi. Toetuse suurus ümardatakse euro täpsusega.
(4) Toetus makstakse toetuse saajale välja taotluses märgitud pangakontole 15 tööpäeva jooksul
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
(5) Toetus eraldatakse ministri käskkirjaga. Käskkirjas märgitakse toetuse saaja, toetuse
summa, toetatava tegevussuuna nimetus, toetuse kasutamise periood, väljamakse tegemise ja
aruandluse esitamise tähtaeg.
5. peatükk
Toetuse kasutamine, aruandlus ja toetuse tagasinõudmine
§ 20. Toetuse kasutamine
(1) Toetuse kasutamine peab olema põhjendatud ja vastama kokkulepitud tegevuskavale,
tõendatav ning kooskõlas tegevussuuna eesmärkidega.
(2) Toetatavad kulud on:
1) toetuse kasutamise perioodil tehtavad tekkepõhised kulud, mis on otseselt seotud toetuse
saaja põhikirjalise tegevusega;
2) kulud, mis vastavad taotluses määratletud eesmärkidele ja tegevustele.
(3) Toetuse saaja (välja arvatud jagudes 2 ja 3 toodud tegevussuundades) peab määruse alusel
saadud toetuse mahus kulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust nii, et toetusest tasutud
kulud on toetuse saaja raamatupidamises muudest kuludest eristatavad ning tõestatavad
algupäraste kulu- ja maksedokumentidega.
§ 21. Toetuse kasutamisega seotud eelarveaasta tegevuskava esitamine
(1) Menetleja ja toetuse saaja lepivad enne partnerlusperioodi teise ja kolmanda aasta algust
kooskõlastatult toetuse andja esindajaga kokku vastava eelarveaasta täpse tegevuskava ja
eelarve. Toetuse saaja esitab tegevuskava koos eelarvega taotluskeskkonnas hiljemalt 15.
jaanuariks.
(2) Menetleja vaatab eelarveaasta tegevuskava ja eelarve läbi 30 tööpäeva jooksul alates
käesoleva paragrahvi lõikes 1 seatud tähtajast.
§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
10
(1) Toetuse saaja esitab taotluskeskkonna kaudu iga eelarveaasta kohta toetuse kasutamise
vahearuande hiljemalt 15. jaanuariks. ning partnerlusperioodi lõpus lõpparuande
partnerlusperioodi viimase aasta 15. jaanuariks. Aruande vormi kehtestab toetuse andja.
(2) Aruanded peavad hõlmama ülevaadet toetuse kasutamise perioodil tehtud tegevustest, mis
vastavad kokkulepitud tegevuskavale ja eelarvele ning võtavad arvesse määruse § 6 lõikes 1
taotlusele kehtestatud nõudeid.
(3) Aruandeid kontrollib komisjon 30 tööpäeva jooksul alates aruande esitamisest.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib komisjon anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks. Selleks ajaks peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud
aruande menetlemise aeg.
(5) Toetuse andjal ja komisjonil on õigus küsida toetuse saajalt teavet toetuse kasutamise kohta
ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta, küsida
tõendeid tegevuste toimumise ning tulemuste kohta.
(6) Komisjon kinnitab aruande, kui toetuse saaja on temale määratud tähtaja jooksul puudused
kõrvaldanud, komisjon ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse
saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
(7) Kinnitatud aastane vahearuanne on järgmise aasta eelarve vahendite andmise eelduseks.
§ 23. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse andjal on õigus välja makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda juhul kui:
1) toetuse saaja ei täida toetuse taotluses esitatud eesmärke või
2) toetuse saaja eksib määruses sätestatud tingimuste vastu või
3) toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jääki või
4) aruanne ei ole esitatud tähtajaks.
(2) Toetuse andjal on õigus partnerlusperiood ennetähtaegselt toetuse saajaga lõpetada juhul
kui:
1) toetuse saaja ei täida määruses sätestatud tingimusi;
2) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui toetuse saaja tagastab toetuse jäägi pärast
aruande kinnitamist vabatahtlikult, puudus kõrvaldatakse, tagasinõutav summa on alla 10 euro
või kohustus või nõue täidetakse.
(4) Partnerlusperioodi ennetähtaegseks lõpetamiseks või toetuse vähendamiseks teeb komisjon
ministrile põhjendatud ettepaneku. Partnerlusperioodi ennetähtaegne lõpetamine või toetuse
vähendamine kinnitatakse ministri käskkirjaga.
(5) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase
kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(6) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi 60
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
11
(7) Partnerlusperioodi ennetähtaegse lõpetamise korral ei ole vabaühendusel õigust saada
toetust alates lõpetamisele järgnevast eelarveaastast. Toetuse vähendamist rakendatakse toetuse
vähendamise otsusele järgnevast eelarveaastast.
(8) Partnerlusperioodi ennetähtaegsest lõpetamisest või toetuse vähendamisest teavitatakse
toetuse saajat esimesel võimalusel pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud käskkirja
andmist.
§ 24. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
(1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni
määrust (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi
VTA määrus), või komisjoni määrust (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1
sätestatud juhtudel. Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 kohast vähese tähtsusega abi ei anta
sama määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(3) Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi
saajale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga
kolme eelneva aasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat.
(4) Juhul kui ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
2023/2832 alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt kolme aasta
pikkuseajavahemiku jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos toetusskeemist
antava abiga ületada 750 000 eurot.
(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes
on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(6) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis
5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 kohase vähese
tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud nõudeid.
(7) Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta
ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi
tagasimaksmiseks.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 25. Määruse rakendamine
Määruse §-i 7 rakendatakse alates 1. novembrist 2027. a.
§ 26. Määruse muutmine
12
Haridus- ja teadusministri 10. veebruari 2025 a. määruses nr 5 „Vabaühenduste toetamise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks.
§ 27. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määrus nr 52 „Noorteühingu aastatoetuse
taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Haridus- ja teadusministri 21. juuni 2017. a määrus nr 21 „Huviala valdkondade kvaliteedi
arendamise toetust saavate huviala valdkondade loetelu ning toetuse taotlemise, eraldamise ja
eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(3) Haridus- ja teadusministri 24. märtsi 2025. a määrus nr 12 „Noorte valimisaktiivsuse
toetamise ja koolidemokraatia võimestamise taotlusvooru tingimused ja kord“ tunnistatakse
kehtetuks.
§ 28. Määruse jõustumine
Paragrahv 26 jõustub 1. novembril 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)
minister Triin Laasi-Õige
kantsler
Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse
„Noortevaldkonna toetuste andmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Määrusega kehtestatakse põhimõtted ja kord, mille alusel Haridus- ja Teadusministeerium
toetab mittetulundusühinguid ja sihtasutusi (edaspidi vabaühendused), kellel on vajalikud
teadmised, kogemus ja koostöövõrgustikud noortepoliitika kujundamisel ja elluviimisel
osalemiseks.
Määruse eesmärk on reguleerida, millistel alustel toetatakse vabaühendusi „Noortevaldkonna
arengukava 2021–2035“ ning haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide saavutamisel, sh
taotlejatele ja taotlustele esitatavad tingimused ja nõuded, taotluste menetlemise ja toetuste
eraldamise kord, aruandlus ning toetuse tagasinõudmise alused.
Eelnõu toob kaasa halduskoormuse kasvu noortevaldkonnas tegutsevatele
mittetulundusühingutele ja sihtasutustele. Eelnõukohase määrusega suureneb halduskoormus,
kuna toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus Taotluste menetlemise infosüsteemis, vajalikud
lisamaterjalid ning toetuse kasutamise aruanne. Halduskoormus on vajalik, kuna eraldatavat
toetust ei jagata kogu sihtgrupile vaid nõuab taotluse esitamist ning nende hindamist. Aruanne
tuleb esitada tulemuste mõõtmiseks ning raha otstarbeka kasutamise kontrollimiseks.
Halduskoormus väheneb aga selle võrra, et eelnõu koondab noortevaldkonna toetused ühte
määrusesse ning kolm ministri määrust tunnistatakse kehtetuks (eelnõu § 27). Kui varasemalt
toimus taotluste esitamine ja aruandlus paberil või digitaalselt allkirjastatud dokumentidega,
mis edastati HTMi e-posti teel, siis nüüd on loodud selleks digitaalne keskkond, kus taotleja
leiab eest juba osaliselt eeltäidetud taotluse (nt Äriregistrist kontrollitud aadressid, äriregistri
numbrid jne). Ka aruandluse vormid on seadistatud selliselt, et andmed kanduvad osaliselt
aruande vormile üle ning toetuse saajal ei ole vajalik topelt kirjutada või eraldi teha arvestusi.
1.1. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja
andepoliitika osakonna noorte osalusvõimaluste arendamise peaekspert Anu-Cristine Tokko
(tel 735 0114;
[email protected]), noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja Heili
Griffith (tel 735 2215;
[email protected]), noorte- ja andepoliitika osakonna nõunik Martti
Martinson (tel 735 0288;
[email protected]), noorte- ja andepoliitika osakonna
töötajaskonna peaekspert Airi Park (tel 735 3022;
[email protected]), noorte- ja andepoliitika
osakonna huvihariduse ja noorsootöö juht Tormi Kotkas (tel 735 0303;
[email protected]),
ning strateegia- ja finantsosakonna finantsarvestuse juht Katrin Jakobson (tel 735 0139;
[email protected]). Eelnõu koostamisse on kaasatud Haridus- ja Noorteameti noorte ja
rahvusvahelistumise osakonna noorteprogrammide keskuse eksperdid.
Juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Margit Kiin (tel 735
0199;
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab minister
tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi
elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks,
ning noorsootöö seaduse § 14 lõike 2, § 15 lõike 4 ja § 153 lõike 3 alusel, mille kohaselt
1
kehtestab valdkonna eest vastutav minister noorteprogrammide, noorteprojektide, noorsootöö
arendamise riiklike programmide, noorsoouuringute ja noorsootööasutuste toetamise
tingimused ja korra; noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest
keeldumise täpsemad tingimused ja korra ning huviala valdkondade kvaliteedi arendamise
toetust saavate huviala valdkondade loetelu ning toetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest
keeldumise tingimused ja korra.
Varem toimus ministeeriumis mittetulundusühingutele ja sihtasutustele toetuste eraldamine
„Haridus- ja Teadusministeeriumi Haridus- ja noorteprogrammi, Keeleprogrammi,
Teadussüsteemi programmi ja Teadmussiirde programmi strateegiliste partnerite nimetamise
ning neile tegevustoetuse andmise tingimused ja kord“ alusel, noorteühinguid toetati haridus-
ja teadusministri 29.07.2016 määruse nr 52 „Noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise
ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“ alusel, huviala valdkondade kvaliteedi
arendamist toetati haridus- ja teadusministri 21.06.2017 määruse nr 21 „Huviala valdkondade
kvaliteedi arendamise toetust saavate huviala valdkondade loetelu ning toetuse taotlemise,
eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“, noorte valimisaktiivsuse ja
koolidemokraatia arendamiseks eraldati toetust haridus- ja teadusministri 24.03.2025 määruse
nr 12 „Noorte valmisaktiivsuse toetamise ja koolidemokraatia võimestamise taotlusvooru
tingimused ja kord“ alusel. Noorsootöö kvaliteedi edendamist noorsootööühingutes toetati
2025. aastal haridus- ja teadusministri 10.02.2025 määruse nr 5 „Vabaühenduste toetamise
tingimused ja kord“ alusel ning ministeerium sõlmis noorsootööühingutega partnerluse
aastateks 2025–2027. Selle määrusega koondatakse noortevaldkonna toetused ühte määrusesse
ning kolmeaastase partnerlusperioodi lõppemisest alates (01.11.2027) liidetakse määrusesse
noorsootööühingute tegevussuund. Määruse alusel korraldatakse taotlusvoor ka noorte osaluse
toetamiseks ja õiguste kaitsmiseks ning noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatusete toetamiseks,
milleks seni on eraldatud ühekordset toetust.
Määrus on jaotatud kuueks peatükiks.
1. peatükk. Üldsätted
Peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmiseks planeeritud vahendite
määramine, toetuse andmise eesmärk, põhimõtted ja periood.
Toetust antakse haridus- ja noorteprogrammi raames, üldjuhul kuni kolmeaastaseks
partnerlusperioodiks. 2026. aastal antakse toetust erandkorras kaheaastaseks
partnerlusperioodiks, 2026–2027. See tähendab, et kui minister komisjoni ettepanekul otsustab
taotluse rahuldada, siis kestab ministeeriumi ja taotleja vaheline partnerlussuhe kogu
kehtestatud perioodi vältel. Taotlejale määratakse toetus igal partnerluse aastal eraldi, vastavalt
eelarveaastaks kinnitatud eelarvevahenditele.
Taotlejaks võib olla mittetulundusühing või sihtasutus ehk vabaühendus, mille eesmärk on
edendada noortevaldkonna (noorsootöö, huviharidus, huvitegevus ja noortepoliitika) kaudu
avalikke ja ühiskondlikke huvisid. Taotlejaks ei saa olla füüsiline isik, erakond, äriühing ega
ametiühing. Taotleja põhikiri ja/või arengudokumendid peavad sisaldama informatsiooni, et
tegutsetakse noorte huvides, koos noortega ja/või noortevaldkonnas. Määruse paragrahvis 11
kirjeldatud tegevussuuna puhul saab taotlejaks olla ka vabaühendus, mille põhiliseks
tegevussuunaks on demokraatiahariduse edendamine. Erand tehakse määruse paragrahvis 13
kirjeldatud tegevuste elluviimiseks toetuse taotlemisel, mille osas peab vabaühenduse
põhikirjas või arengudokumentides sisalduma info tervislikust seisundist või puudest tuleneva
erivajadusega inimeste huvide esindamise kohta.
2
Taotlusvooru korraldab ja taotlusi menetleb Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka menetleja)
taotluste menetlemise infosüsteemi kaudu (edaspidi ka taotluskeskkond).
Toetuse saamiseks tuleb vabaühendustel osaleda avatud taotlusvoorus, mille eesmärgid on
avatud määruse peatükis 3. Erandjuhtudel võib Haridus- ja Noorteameti moodustatud komisjon
teha ka suunatud pakkumisi tegevussuuna taotlusvooru avamata, kuid selle eelduseks on
ministeeriumi tehtud varasem analüüs, mille tulemusel on välja selgitatud, et programmi
tegevuse eesmärgi saavutamiseks on üks võimalik elluviija või programmi tegevuse eesmärgi
tegevuse elluviimiseks kaasatakse kõik võimalikud elluviijad. Suunatud pakkumuse tegemisest
teavitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koduleheküljel.
Taotlusvooru kuulutab välja Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ka toetuse andja)
avaldades info, sh taotluste esitamise tähtaja ning määruse jaos 7 kirjeldatud projektikonkursi
peateemad, oma veebileheküljel. Teave avaldatakse ka Haridus- ja Noorteameti (edaspidi ka
menetleja) veebilehel. Teave avaldatakse vähemalt viis päeva enne taotlusvooru avanemist.
Taotlejate nõustamist, taotluste vormilist kontrolli, taotluste hindamist ning aruannete
menetlemist korraldab Haridus- ja Noorteamet, määrates protsessi juhtima taotlusvooru
koordinaatori. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb haridus- ja
teadusminister menetleja moodustatud komisjoni protokollilisel ettepanekul.
Taotleja panustab oma tegevusega „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärkide
saavutamisse ning haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide täitmisse. Toetuse andmise
eesmärk on noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine, noorteühingute
võimekuse tõstmine, huviala valdkondade kvaliteedi arendamine ja koostöö suurendamine
huviala valdkonna sees, noorte osaluse toetamine ja õiguste kaitsmine, noorte ettevõtlikkuse ja
omaalgatuste toetamine.
2. peatükk. Tingimused taotlejale ja nõuded taotlusele
Peatükis sätestatakse tingimused, kes võib toetusi taotleda ning millele peavad taotlejad ja
nende esitatud taotlused vastama.
Taotlejaks võib olla mittetulundusühing või sihtasutus ehk vabaühendus, mille eesmärk on
edendada noortevaldkonna (noorsootöö, huviharidus, huvitegevus ja noortepoliitika) kaudu
avalikke ja ühiskondlikke huvisid, kuid mitte füüsiline isik, erakond, äriühing ega ametiühing.
Taotleja põhikiri ja/või arengudokumendid peavad sisaldama informatsiooni, et tegutsetakse
noorte huvides, koos noortega ja/või noortevaldkonnas. Määruse paragrahvis 11 kirjeldatud
tegevussuuna puhul saab taotlejaks olla ka vabaühendus, mille põhiliseks tegevuseks on
demokraatiahariduse edendamine, st selles tegevussuunas toodud tegevuste elluviimiseks võib
toetust taotleda ka vabaühendus, mille põhitegevus ei ole seotud noortevaldkonnaga. Erand
tehakse ka määruse paragrahvis 13 kirjeldatud tegevuste elluviimiseks toetuse taotlemisel, mille
osas peab vabaühenduse põhikirjas või arengudokumentides sisalduma info tervislikust
seisundist või puudest tuleneva erivajadustega inimeste huvide esindamise kohta. Paragrahvis
13 kirjeldatud tegevuste elluviimiseks võib seega toetust taotleda vabaühendus, mille
põhitegevus ei pea olema seotud noortevaldkonnaga, kuid mille põhikiri ja arengudokumendid
näevad ette tervislikust seisundist või puudest tuleneva erivajadusega inimeste huvide
esindamise.
Taotlejad peavad olema esitanud majandusaasta aruande, olema vabad maksuvõlast ja täitnud
ministeeriumi ja menetlejaga varasemalt sõlmitud lepingute tingimusi. Taotlejaks oodatud
vabaühendused on täpsustatud 3. peatükis tegevussuundade kaupa.
3
Taotluses tuleb esitada eesmärgid partnerlusperioodiks seostatuna tegevussuuna eesmärgiga,
tegevuskava ja eelarve, mis toetavad seatud eesmärkide saavutamist, ning ülevaade taotleja
senisest panusest ja võimekusest valdkonna strateegilisel arendamisel. Noorsootöö- ja
noorteühingud ning huviala valdkondade esindajad peavad taotluses kirjeldama ka liikmete
kaasatust organisatsiooni juhtimisse. Noorteühingu aastatoetuse taotlusele tuleb esitada lisaks
noorteühingu liikmete arv, näidates ära milline on 7–26-aastaste liikmete osakaal. Lisada tuleb
ka liikmete nimekiri koos sünniaastate ja kontaktandmetega maakondade kaupa. Nõue on
kehtestatud toetuse andja varasemast praktikast – noorteühingud esitasid toetuse saamiseks
fiktiivseid liikmeid ning tegelikkuses ei olnud noorteühingu kandepind nõnda lai, nagu näidati.
Noorsootöö seaduse § 15 lg 2 p 1 kohaselt on noorteühingu aastatoetuse taotlemise õigus
noorteühingul, kui sellel on vähemalt 500 liiget ja kui selle kohalikud üksused tegutsevad
vähemalt 1/3 maakondade territooriumil. Samuti tuleb taotluses kirjeldada, mil viisil hinnatakse
seatud eesmärkide saavutamist. Määruse paragrahvis 13 nimetatud taotleja (tervislikust
seisundist või puudest tuleneva erivajadusega inimesi esindav vabaühendus) taotlusvorm on
lihtsustatud – taotleja ei pea esitama taotluse tegevuskavas tegevuste omavahelisi seoseid ega
mõju tegevussuuna eesmärgi saavutamisele, ülevaadet senisest panusest valdkonna
strateegilisel arendamisel ega kirjeldust oma võimekusest tegevuste elluviimisel.
Paragrahvi 8 lõikes 2 nimetatud noorteühingud on koos taotlusega kohustatud esitama oma
liikmete nimekirjad maakondade kaupa koos liikme sünniaasta ja kontaktandmetega (e-posti
aadress või telefoninumber); alaealise liikme puhul on lubatud esitada vanema või hooldaja
kontakt, mis peab olema nimekirjas vastavalt märgitud. Noorteühingute liikmete osas võidakse
teostada pistelist kontrolli ning rikkumiste tuvastamisel (valeandmete esitamine, mitteliikmete
esitamine liikmete nimekirjas) võidakse jätta taotlus menetlemata. Noorteühing võib oma
liikmete nimekirja esitada määruse lisas 1 toodud vormil või oma loodud vormil, kui sellel on
olemas kogu nõutud info liikmete kohta.
Menetlejal on õigus taotluskeskkonnas küsida täpsustavaid andmeid taotleja ja taotluse kohta,
mis ei sea taotlejale täiendavaid nõudmisi.
3. peatükk. Tegevussuunad programmide elluviimiseks
Peatükis sätestatakse seitsmes jaos tegevussuunad, mille raames vabaühendusi toetatakse ning
nimetatakse konkreetsed tegevused, mille toetuse saaja peab ellu viima.
Esimene jagu keskendub noorsootöö kvaliteedi edendamisele noorsootööühingutes. Antud
tegevussuunal kvalifitseeruvad taotlema üleriigilise tegevusulatusega vabaühendused, mis
vastavad noorsootöö seaduse § 3 punktis 3 toodud noorsootööühingu kirjeldusele ning mille
põhikirjas on sätestatud noorsootöö valdkonnas tegutsemine ning noorsootöö tegijate
ühendamine. Tegevussuuna eesmärk on vastavalt „Noortevaldkonna arengukavale 2021–2035“
tagada kvaliteetse noorsootöö teenuse kättesaadavus üle Eesti, et toetada noorte mitmekülgset
arengut. Tegevussuuna eesmärk on, et kvaliteetsed noorsootöö teenused oleksid üleriigiliselt
kättesaadavamad. Taotlema kvalifitseeruvad üleriigilise liikmeskonnaga noorsootööühinguid,
mis toetavad oma tegevusega kvaliteetsete teenuste kättesaadavust kohalikul tasandil. Eesmärgi
saavutamiseks tuleb taotlejatel panustada noorsootöö kutsealal tegutsevate professionaalide
väärtustamisse ning koostöös teiste valdkondlike katusorganisatsioonidega parandada ametite
ühiskondlikku kuvandit. Samuti tuleb taotlejal toetada noorsootöötajate professionaalse
kogukonna arengut kutsesüsteemi arendamise ja kutse andmise voorude korraldamise kaudu
ning edendada noorsootöö teenuste kvaliteedi edendamise protsesse. Taotleja peab taotluses
näitama, kuidas ta toetuse abil planeerib ellu viia vähemalt kolme eelmainitud tegevust. Oluline
osa tegevuste elluviimisel on nende tulemuslikkuse ja mõju mõõtmisel ning panusel haridus- ja
noorteprogrammi eesmärkide täitmisse.
4
Esimene jagu rakendub alates 1. novembrist 2027, kuna noorsootööühingutega on ministeerium
sõlminud partnerluse noorsootöö kvaliteedi edendamiseks noorsootööühingutes kuni 2027.
aasta lõpuni haridus- ja teadusministri 10.02.2025 määruse nr 5 „Vabaühenduste toetamise
tingimused ja kord“ alusel.
Teine jagu käsitleb noorteühingu aastatoetuse eraldamist. Noorteühingu aastatoetus on
tegevustoetus vabaühenduse põhikirjaliste tegevuste elluviimiseks. Noorteühingu aastatoetuse
eraldamise eesmärk on toetada noorteühingute tegevust ja tõsta nende võimekust, saavutamaks
riiklikke noortepoliitika eesmärke. Noorteühingu aastatoetus aitab noorsootöö seaduse alusel
tegutsevatel noorteühingutel pakkuda oma liikmeskonnale üleriigiliselt noorsootöö
põhimõtetele tuginevaid arendavaid tegevusi ning ühendada ja juhendada noori huvipõhises
ühiskondlikus aktiivsuses. Eesmärgi saavutamiseks tuleb taotlejatel, juhindudes
„Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035“ seatud eesmärkidest ning haridus- ja
noorteprogrammis sätestatud eesmärkidest pakkuda oma liikmeskonnale noorsootöö
põhimõtetel tuginevaid arendavaid tegevusi; edendada liikmeskonna oskusi ühiskonnaelus
kaasa rääkida ja aktiivselt osaleda. Ühtlasi tuleb taotlejal planeerida tegevusi liikmeskonna ehk
noorte huvidest lähtuvalt ning neid aktiivselt otsuste kujundamisse kaasata. Taotleja peab
taotluses näitama, kuidas ta toetuse abil planeerib ellu viia kõiki eelnimetatud tegevusi. Oluline
osa tegevuste elluviimisel on nende tulemuslikkuse ja mõju mõõtmisel ning panusel haridus- ja
noorteprogrammi eesmärkide täitmisse.
Noorteühing on noorsootöö seaduse alusel mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks
kolmandikku on noored ning mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine.
Noorteühingu aastatoetusele kvalifitseeruvad noorteühingud, millel on vähemalt 500 liiget ning
mille kohalikud üksused tegutsevad vähemalt 1/3 Eesti maakondade territooriumil. Taotleja
peab taotlusele lisama oma liikmete nimekirjad maakondade kaupa koos liikme nime ja
kontaktandmetega. Alaealise liikme puhul esitatakse tema vanema või hooldaja
kontaktandmed.
Kolmas jagu keskendub aastatoetuse eraldamisel noorteühingute, õpilasesinduste ja
üliõpilaskondade katusorganisatsioonidele. Noorteühingu aastatoetus katusorganisatsioonidele
on tegevustoetus. Tegevussuuna eesmärk on toetada noorteühingute liidu, õpilasesinduste liidu
ja üliõpilaskondade liidu tegevust ning tõsta nende võimekust, saavutamaks riiklikke
noortepoliitika eesmärke. Katusorganisatsioonid osalevad aktiivselt poliitikakujundamise
protsessis, esindades oma liikmete ja Eesti noorte huve. Noorteühingute, õpilasesinduste ja
üliõpilaskondade katusorganisatsioonid ühendavad oma liikmeskonnas üle Eesti erinevaid
noortegruppe, arendades nende oskusi ühiskonnaelus osalemiseks ning kogudes neilt sisendit
noorte huvide esindamiseks poliitikakujundamise protsessis.
Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja juhinduma „Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035“
ning haridus- ja noorteprogrammis seatud eesmärkidest. Taotleja peab toetuse abil korraldama
Eesti noorte ja oma liikmete huvikaitset, osaledes liikmeskonna esindajana aktiivselt
poliitikakujundamise protsessis. Ühtlasi peab katusorganisatsioon panustama oma
liikmeskonna oskuste ja võimekuse arendamisse liikmeskonna vajadustest lähtudes. Taotleja
peab taotluses näitama, kuidas ta toetuse abil planeerib ellu viia kõiki eelnimetatud tegevusi.
Oluline osa tegevuste elluviimisel on nende tulemuslikkuse ja mõju mõõtmine ning panus
haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide täitmisse.
Noorteühingute liidu all käsitletakse määruses noorsootöö seaduse paragrahvi 15 lõike 2
punktides 2–4 nimetatud vabaühendusi: noorteühingute liitu, mille liikmeteks on vähemalt 30
noorteühingut; õpilasesindusi ühendavat ühingut, kui see koondab oma liikmete kaudu
vähemalt 1/3 Eesti põhikoolide, gümnaasiumide või kutseõppeasutuste õpilastest;
5
üliõpilaskondade liitu, kui selle liikmeteks on vähemalt 1/2 kõikidest kõrgharidustaseme õpet
läbiviivate õppeasutuste üliõpilaskondadest.
Neljas jagu keskendub huviala valdkondade kvaliteedi arendamisele ning valdkonnasisese
koostöö suurendamisele. Ühtlasi on määratletud huviala valdkondade loetelu. Eesmärgi
saavutamiseks peab taotleja, juhindudes „Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035“ ning
haridus- ja noorteprogrammis seatud eesmärkidest, panustama huviala valdkonna kvaliteedi
arendamisse ning kvaliteediga seotud kitsaskohtade lahendamisse. Samuti tuleb taotlejal
panustada huvihariduse professionaalse kogukonna arengusse ning huviala metood ikate
arendamisse. Oluline on, et taotleja arendaks huviala valdkonnas võrgustikutööd ja koostööd
teiste valdkondlike huvikaitseorganisatsioonidega, tagaks infovahetuse valdkonna osapoolte
vahel ja tutvustaks huviala valdkonna eetikat, põhimõtteid ja väärtusi. Taotleja peab taotluses
näitama, kuidas ta toetuse abil planeerib ellu viia vähemalt nelja eelnimetatud tegevustest.
Tähtis osa tegevuste elluviimisel on nende tulemuslikkuse ja mõju mõõtmine ning panus
haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide täitmisse.
Toetust antakse järgmistes huviala valdkondades: loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia,
muusika, kunst, tants ja üldkultuur. Taotleja peab vastama noorsootöö seaduse paragrahvi 153
lõikes 2 sätestatud tingimustele, sh lähtuma oma tegevustes seaduses määratletud noorsootöö
põhimõtetest, esindama noorte huvihariduse ja huvitegevuse pakkujaid rohkem kui ühel
huvialal (st nt muusika huvialal esindama erinevaid muusikaliike, tantsu huvialal erinevaid
tantsuliike jne) ning tegema koostööd huviala valdkonna teiste ühingutega.
Igas huviala valdkonnas antakse toetust ühele vabaühendusele, v.a üldkultuur, milles antakse
toetust kuni kahele vabaühendusele. Toetust antakse neljal huvialal ühele vabaühendusele,
tagamaks igal huvialal üleriigilise haardega esindusorganisatsiooni olemasolu, mis aitab kaasa
iga huviala kvaliteedi arengule ning tagab huviala esindatuse huvikaitses. Üldkultuuri
valdkonnas antakse toetust kuni kahele vabaühendusele eesmärgiga tagada erineva suunitlusega
huvialade esindatus üldkultuuri valdkonnas, mis on oma olemuselt laiem mõiste kui ülejäänud
määratletud huviala valdkonnad.
Viies jagu käsitleb noorte osaluse ja koolidemokraatia edendamist, toetades, arendades ja
mitmekesistades võimalusi noorte osaluseks otsuste kujundamises, kohalikul, riiklikul ja
rahvusvahelisel tasandil ning koolielus, et tagada noorte arvamuse laiapindne esindatus otsuste
kujundamisel erinevatel otsustustasanditel ning arendada noorte oskusi kooli- ja ühiskonnaelus
kaasa rääkimiseks.
Käesoleva tegevussuuna kontekstis tähendab noorte osalus noorte võimalust rääkida kaasa
otsuste kujundamises, mis neid mõjutavad, kusjuures noortele on kindlustatud võimalus
avaldada mõju nende otsuste kujunemisele.
Koolidemokraatia all mõistetakse käesoleva tegevussuuna kontekstis õpilaste koolielu
kujundamises osalemist kaasava koolikultuuri erinevaid meetodeid praktiseerides. Kaasava
koolikultuuri meetodid on nt kooli kaasav eelarve, erinevate õpilasesinduse tegevuste
tõhustamine, arutelukultuuri julgustamine koolielu otsuste kujundamiseks.
Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja arendama tervikliku lähenemise kaudu noorte
osalusvõimalusi ja oskusi ühiskonnaelus kaasa rääkimiseks kohalikul, riiklikul ja
rahvusvahelisel tasandil ja/või edendama koolidemokraatia ja noorte osalusoskuste arengut läbi
praktiliste mitteformaalsete tegevuste. Terviklik lähenemine noorte võimaluste ja oskuste
arendamiseks tähendab käesoleva tegevussuuna raames seda, et taotleja on kavandanud andme-
ja kogemuspõhiselt üleriigilise programmi, mille kaudu tegevust ellu viiakse. Ühtlasi on oluline
6
eesmärgi saavutamiseks toetada noortega töötavaid inimesi noorte kaasamisoskuste
arendamisel. Taotleja peab taotluses näitama, kuidas ta toetuse abil planeerib ellu viia vähemalt
kolme eelnimetatud tegevustest. Oluline osa tegevuste elluviimisel on nende tulemuslikkuse ja
mõju mõõtmine.
Kui taotleja näeb paragrahvi 11 lõike 3 punktis 1 toodud tervikliku lahenduse osana ette noorte
osaluse suunalise omaalgatusliku projektikursi läbiviimist, tuleb lähtuda määruse lisas nr 2
kehtestatud tingimustest. Projektikonkursi eelarve võib moodustada kuni 15% aastase
tegevuskava eelarvest (so tegevuste 1–4 kogueelarvest), st noorte osaluse suunalise
omaalgatusliku projektikonkursi raames jagatav toetusfond ei saa olla tervikliku lähenemise
põhifookus, vaid põhjendatud osa selle peaeesmärkide saavutamiseks. Ühtlasi on määruse §-s
12 kirjeldatud noorte osaluse suunalise omaalgatusliku projektikonkursi eesmärk ja tulemused.
Vabaühendusel on õigus lisas 2 kehtestatud tingimuste alusel teha täpsustusi ning anda välja
juhiseid projektikonkursi tulemuslikuks elluviimiseks.
Kuues jagu keskendub tervislikust seisundist või puudest tulenevate erivajadustega noorte
huvidest lähtuvate tegevuste toetamisele ning nende vabaühenduste võimekuse tõstmisele,
esindamaks oma noorte liikmete huve kodanikuühiskonnas osalemisel. Eesmärgi
saavutamiseks peab taotleja, juhindudes „Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035“ ning
haridus- ja noorteprogrammis seatud eesmärkidest korraldama oma noorte liikmete huvikaitset.
Samuti peab taotleja eesmärgi saavutamiseks arendama oma noortest koosneva liikmeskonna
oskusi, võimekust ja võimalusi osaleda ühiskonnaelus. Taotleja peab taotluses näitama, kuidas
ta toetuse abil planeerib ellu viia vähemalt ühte eelnimetatud tegevust. Oluline osa tegevuste
elluviimisel on nende tulemuslikkuse ja mõju mõõtmine.
Vabaühenduse noorte liikmete huvikaitsetegevuste korraldamise hulka võivad kuuluda nt
huvikaitsega tegeleva töötaja tööjõukulud või kulud, mis on vajalikud otsuste kujundamisele
ligipääsetavuse parendamiseks, olenevalt puudest või tervislikust erivajadusest tulenevast
takistusest. Liikmeskonna ühiskonnaelus osalemiseks vajalike oskuste, võimekuse ja
võimaluste loomise alla võivad kuuluda nt koolituskulud või kulud, mis seonduvad osalust
takistavate probleemide eemaldamisega. Tegevused peavad olema suunatud vabaühenduse
sihtrühma 7–26-aastastele liikmetele.
Taotleda saab nii erivajadustega noori ühendav vabaühendus kui erivajadustega inimesi
ühendav vabaühendus, mille eesmärgiks käesoleva toetuse kasutamisel on oma sihtrühma
noorte huvide eest seismine ja noorte oskuste arendamine.
Seitsmes jagu käsitleb noorte omaalgatusvõimekuse arendamist üleriigilise lähenemise kaudu,
mis sisaldab lisaks noorte omaalgatuslike projektide konkursi korraldamisele ka noortele
mentorsüsteemi pakkumist ning nende juhendajate pädevuste tõstmist eesmärgiga laiendada
noorte omaalgatuste toetamise levikut kohalikul tasandil. Eesmärgi elluviimiseks tuleb taotlejal
toetada noorte juhendajate oskusi ja teadlikkust noorte omaalgatuse korraldamisel kohalikul
tasandil. Lisaks peab eesmärgi saavutamiseks töötama välja ja viima üleriigiliselt ellu noortele
vanuses 7–26 suunatud omaalgatuslike projektide konkursi, mille tingimused on kehtestatud
käesoleva määruse lisas 2. Projektikonkursi eelarve peab moodustama vähemalt 70% kogu
tegevussuuna elluviimise eelarvest. Konkursi raames on ühtlasi tarvis pöörata eritähelepanu
piirkondadele, kus noorte omaalgatusega ei tegeleta. Need prioriteetsed piirkonnad määratakse
toetuse eraldamise käskkirjas vastavalt taotleja poolt taotluses välja toodud ettepanekutele.
Taotleja peab taotluses näitama, kuidas ta toetuse abil planeerib ellu viia kõiki eelnimetatud
tegevusi. Oluline osa tegevuste elluviimisel on nende tulemuslikkuse ja mõju mõõtmine.
7
Noorte omaalgatuse puhul on tegemist algatusega, kus noor oma initsiatiivil ning talle loodud
tugisüsteemi toel viib kogukonnas või laiemalt ühiskonnas ellu positiivseid muutuseid,
omandades seeläbi mitmekülgse ja väärtusliku õpikogemuse. Üldjuhul loetakse omaalgatuseks
sellist tegevust, mis avaldab positiivset mõju ka pikemas perspektiivis.
Määruses tuuakse välja noorte omaalgatuslike projektide konkursi tegevuste eesmärk ja
tulemused. Omaalgatuslike projektide konkursi peateemad määrab toetuse andja taotlusvooru
avamisel. Projekti tegevuste fookuses on ühiskondlike, kogukondlike ja sotsiaalsete
kitsaskohtade lahendamisvõimalused, mis toetavad noorte erinevate pädevuste, sh eelkõige
ettevõtlikkuse arendamist mitteformaalses õpikeskkonnas. Samuti edendavad aktiivset
eluhoiakut, mille tulemusel suureneb noorte valmisolek osaleda vabatahtlikus tegevuses ja
kogukonna arengus. Vabaühendusel on õigus lisas 2 kehtestatud tingimuste alusel teha
täpsustusi ning anda välja juhiseid projektikonkursi tulemuslikuks elluviimiseks.
Toetust noorte omaalgatusvõimekuse arendamiseks saab taotleda noorsootöö seaduse §-s 3
toodud kirjeldusele vastav noorsootöö- või noorteühing.
4. peatükk. Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse eraldamine
Peatükis sätestatakse taotlusvooru avamise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse
eraldamise protsessid.
Taotlejad esitavad taotlused taotluste menetlemise infosüsteemi taotluskeskkonna kaudu.
Taotluskeskkonna tehniliste vigade korral pikendatakse taotlemise või menetlemise tähtaega
vastavalt vajadusele. Taotlejad võivad esitada ka ühise taotluse, kusjuures vastutavaks jääb
taotleja, kes esitas taotluse. Ühise taotluse esitamisel peavad kõik taotlejad vastama
tegevussuunal sätestatud tingimustele. Taotlejate §-s 5 sätestatud tingimustele vastavust
kontrollib menetleja. Taotluse võib üks taotleja esitada ka mitmes tegevussuunas.
Taotluste menetlemiseks ja hindamiseks moodustab Haridus- ja Noorteamet komisjoni,
kinnitades selle koosseisu ja töökorra. Haridus- ja Noorteameti määratud koordinaator
koordineerib komisjoni tööd, kontrollib taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud
tingimustele. Koordinaatoril on komisjoni esindajana õigus taotlejalt nõuda täiendavaid
selgitusi, taotluse täiendamist või muutmist, kui tema hinnangul ei ole taotlus piisavalt selge
või selles esinevad puudused. Taotleja peab tegema nõutud parandused koordinaatori antud
tähtaja jooksul. Kui taotleja tähtaja jooksul täiendavaid selgitusi ei anna, taotlust ei täienda ega
muuda, jäetakse taotlus läbi vaatamata, teavitades selles taotlejat taotluskeskkonna kaudu.
Juhul, kui taotleja ei vasta paragrahvi 5 tingimustele, siis jäetakse taotlus läbi vaatamata.
Paragrahvis 8 nimetatud taotleja (noorteühing) liikmeskonna osas teostab koordinaator
vajadusel pistelist kontrolli. Pisteline kontroll tähendab, et taotleja esitatud liikmete
nimekirjades oleva info alusel võetakse juhuslikkuse alusel ühendust kuni 20 noorteühingu
liikmega. Juhul, kui pistelise kontrolli käigus selgub, et enam kui 50% nimekirjas olnud
liikmetest ei pea ennast noorteühingusse kuuluvaks või ei vasta koordinaatori päringule kolme
tööpäeva jooksul, siis võidakse jätta taotlus läbi vaatamata. Koordinaator teavitab taotlejat
nimekirjades esinevatest ebatäpsustest ning soovitab edaspidi hoida vabaühenduse liikmete
nimekirjad ajakohasena.
Nõuetele vastavaid taotlusi hindab sisuliselt määruse lisas 3 kehtestatud hindamiskriteeriumite
alusel Haridus- ja Noorteameti moodustatud komisjon, mille liikmed avalikustatakse menetleja
veebilehel. Komisjoni kuulub vähemalt üks ministeeriumi noortepoliitika eest vastutava
struktuuriüksuse esindaja, kelle nimetab struktuuriüksuse juhataja, teavitades sellest menetlejat.
8
Komisjon jaguneb tegevussuundade hindamiseks alakomisjonideks. Iga tegevussuunda hindab
vähemalt kaks komisjoni liiget. Igasse alakomisjoni kuulub vähemalt üks ministeeriumi
esindaja. Sama esindaja ja komisjoni liige võib osaleda mitme alakomisjoni töös. Komisjoni
(sh alakomisjonide) tööd tervikuna koordineerib koordinaator, kusjuures koordinaator võib
osaleda sisulise hindamise protsessis ka komisjoni liikmena. Alakomisjonid formuleerivad oma
otsused konsensuslikult koos põhjendustega.
Vajadusel võib komisjon küsida esitatud andmeid tõendavat materjali, küsida täiendavaid
selgitusi või taotluse muutmist. Näiteks, kui taotleja on jätnud mõne paragrahvis 6 loetletud
taotluse osa esitamata või mõni oluline eelarvega seonduv nüanss jääb arusaamatuks. Kui
taotleja ei täida komisjoni nõudeid määratud tähtaja jooksul, siis jäetakse taotlus läbi
vaatamata.
Paragrahvis 18 kirjeldatakse taotluste hindamise kriteeriume, toetuse määramise ning taotluse
rahuldamata jätmise protsesse. Taotlejaid ja nende taotlusi hinnatakse partnerlusperioodiks
seatud eesmärkide, tegevuskava seotuse ja mõju, eelarve põhjendatuse ning taotleja senise
panuse ja võimekuse alusel. Kriteeriumid ja hindamisskaalad on avatud määruse lisas 3. Kõik
taotlused reastatakse hindamispunktide alusel paremusjärjestusse. Minister teeb komisjoni
ettepaneku alusel otsuse toetuse eraldamise või mitte eraldamise kohta 15 tööpäeva jooksul
arvates ettepaneku esitamisest. Toetus eraldatakse käskkirjaga. Toetust võib määrata täielikult
või osaliselt, lähtudes komisjoni hinnangust, taotluste paremusjärjestusest ja eelarvelistest
võimalustest. Komisjon võib teha ettepaneku rahastada täielikult, osaliselt või jätta rahastamata
ka taotleja poolt tegevuskavas välja toodud eraldi tegevusi. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui
tegevussuuna eelarve on ammendunud, taotlus on puudustega või kui hindepunktid ei ole
piisavad. Toetus makstakse välja 15 tööpäeva jooksul pärast toetuse eraldamise otsuse
tegemist.
5. peatükk. Toetuse kasutamine, aruandlus ja toetuse tagasinõudmine
Peatükis sätestatakse toetuse kasutamise, aruandluse ja toetuse tagasinõudmise põhimõtted.
Toetuse kasutamine peab olema põhjendatud, tõendatav ja kooskõlas tegevussuuna
eesmärkidega, hõlmates tekkepõhiseid kulusid, mis on seotud toetuse saaja põhikirjalise
tegevusega ning vastavad tegevuskavas määratletud eesmärkidele ja tegevustele. Haridus- ja
Noorteamet ja toetuse saaja lepivad kokku 2026. ja 2027. eelarveaasta täpse tegevuskava ja
eelarve, mis esitatakse taotluskeskkonnas hiljemalt 15. jaanuariks.
Toetuse saaja (v.a jagudes 2 ja 3 toodud tegevussuundades – noorteühingu aastatoetus ja
noorteühingu aastatoetus katusorganisatsioonidele) peab määruse alusel saadud toetuse mahus
kulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust nii, et toetusest tasutud kulud on toetuse saaja
raamatupidamises muudest kuludest eristatavad ning tõestatavad algupäraste kulu- ja
maksedokumentidega.
Vastavalt riigieelarve seaduse peagi jõustuvale muudatusele klassifitseeruvad vabaühenduste
toetused üldjuhul sihtfinantseerimiseks e projektitoetuseks. Tegevustoetuse andmiseks peab
olema seaduslik alus, mis on käesoleva määruse mõistes noorsootöö seaduses ette nähtud
noorteühingute aastatoetusena (tegevussuunad „Noorteühingu aastatoetus“ ja „Noorteühingu
aastatoetus katusorganisatsioonidele“). Sihtfinantseerimiseks saab anda toetust konkreetsete
tegevuste elluviimiseks, kusjuures väljundid peavad olema seatud täpselt ning taotleja peab
oma raamatupidamises toetuse kasutamise üle pidama eraldi arvestust, sh näitama toetuse
kasutamist kululiikide lõikes ka taotluses ja aruandes. Tegevustoetust antakse organisatsiooni
ülalpidamiskuludeks (sh töötasud, kontoriruumid, põhikirjalised tegevused jms)
9
Tegevustoetuse andmisega ei kaasne detailse aruandluse (st kululiikide lõikes) esitamise
kohustust.
Toetuse kasutamise aruanded esitatakse iga eelarveaasta kohta vahearuandena ja
partnerlusperioodi lõpus lõpparuandena, mida kontrollib komisjon 30 tööpäeva jooksul.
Komisjonil on õigus küsida täiendavat teavet ja tutvuda dokumentidega, et veenduda toetuse
eesmärgipärases kasutuses. Komisjon kinnitab aruande, kui aruande puudused on kõrvaldatud
ja rikkumisi ei ole tuvastatud.
Ministeeriumil on õigus nõuda toetuse tagasimaksmist, kui toetuse saaja ei täida eesmärke,
eksib tingimuste vastu või ei esita aruannet tähtajaks. Partnerlusperioodi ennetähtaegseks
lõpetamiseks või toetuse vähendamiseks teeb komisjon ministrile ettepaneku, mis kinnitatakse
ministri käskkirjaga. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul viimase
kohustuse täitmisest arvates, ja toetuse saaja peab tagastama toetuse 60 kalendripäeva jooksul
otsuse kehtima hakkamisest.
Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni
määrust (EL) nr 2023/2831 või komisjoni määrust (EL) nr 2023/2832 ning konkurentsiseaduse
§-s 33 sätestatut. Vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi kolme eelneva aasta jooksul ületada
määrustes sätestatud summasid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks
ettevõtjaks isikud, kes on omavahel seotud. Abi andmisel võetakse arvesse määrustes sätestatud
kumuleerimisreegleid. Abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele on esitatud seni täitmata
korraldus abi tagasimaksmiseks.
6. peatükk. Rakendussätted
Peatükis sätestatakse, et määruse §-i 7 rakendatakse alates 1. novembrist 2027.a. Paragrahv 7
sätestab noorsootööühingute toetuse taotlemise tingimused ja eesmärgid. Määruse jõustumise
hetkel on noorsootööühingutele eraldatud toetus haridus- ja teadusministri 10. veebruari 2025
a. määrusega nr 5 „Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord“ ning partnerlusperiood lõpeb
alles 2027. aastal. Topeltrahastamise vältimiseks rakendatakse määruse § 7 siis, kui eelmine
periood lõpeb ning ministri määruse nr 10 § 4 lg 2 ning § 15 tunnistatakse kehtetuks.
Kuna määruse eelnõus koondatakse kokku noortevaldkonna toetused, tunnistatakse kehtetuks
haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määrus nr 52 „Noorteühingu aastatoetuse taotlemise,
eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“;
haridus- ja teadusministri 21. juuni 2017. a määrus nr 21 „Huviala valdkondade kvaliteedi
arendamise toetust saavate huviala valdkondade loetelu ning toetuse taotlemise, eraldamise ja
eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“ ja
haridus- ja teadusministri 24. märtsi 2025. a määrus nr 12 „Noorte valimisaktiivsuse toetamise
ja koolidemokraatia võimestamise taotlusvooru tingimused ja kord“.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamine aitab kaasa „Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035“ ning haridus- ja
noorteprogrammis määratletud eesmärkide täitmisele noortevaldkonnas, noorsootöö ning
noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamisele, noorteühingute võimekuse tõstmisele,
10
huviala valdkondade kvaliteedi arendamisele ja koostöö suurendamisele huviala valdkonna
sees.
Toetuste eraldamine aitab vabaühendustel arendada noorte osalust erinevatel tasanditel ja
keskkondades ning kasvatada noorte teadlikkust oma õigustest ja kohustustest demokraatliku
ühiskonna olulise osana. Samuti aitab toetuse eraldamine noorteühingutele hoida võimeka ja
toimivana noorte aktiivse osaluse ühiskonnaelus. Lisaks toetab määruse vastuvõtmine noorte
ettevõtlikkuspädevuse arengut noorte omaalgatuse süsteemse toetamise kaudu.
Määruse eelnõu vähendab kokkuvõttes vabaühenduste halduskoormust. Varasema kolme
määruse asemel on toetuse taotlemise tingimused ühtlustatud ning reguleeritud ühe määrusega.
Taotlused esitatakse elektroonilises taotluskeskkonas, mis suhtleb vajadusel ka teiste
andmekogude ja registritega, võimaldades andmeid taaskasutada.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Taotlusvoor planeeritakse avada 2025. a IV kvartalis ja toetused eraldada 2026. a I kvartalis.
Määrusega kavandatud tegevussuundade ja nende eesmärkide elluviimiseks on kavandatud
1,65 mln eurot.
Määruse rakendamisega rahalisi tulusid ette näha ei ole.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks
vabaühendustele, kes on olnud 2022–2024 perioodil Haridus- ja Teadusministeeriumi
strateegilisteks partneriteks ja/või said noorteühingu aastatoetust, huviala valdkondade
kvaliteedi arendamise toetust või toetust noorte valimisaktiivsuse toetamiseks ja
koolidemokraatia võimestamiseks 2025. aastal. Ühtlasi esitatakse eelnõu arvamuse andmiseks
Eesti Kurtide Noorte Organisatsioonile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.
Vabaühendustelt oodati vastuseid ennekõike järgmistele küsimustele:
• Kas toetuse andmise eesmärk ning tegevussuundade eesmärgid on arusaadavad ja
realistlikud? Kas taotlejale seatud ootused on arusaadavad?
• Kas määruse paragrahvis 6 sätestatud nõuded taotlusele on arusaadavad?
• Kas määruse paragrahvis 18 ja lisas 3 sätestatud hindamiskriteeriumid on
arusaadavad ja mõistlikud?
11
Lisa 2
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri määrusega
„Noortevaldkonna toetuste andmise tingimused ja kord“
Noorte omaalgatuslike projektide konkursi tingimused
1. Üldsätted
1.1. Tingimustes sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid,
arvestades käesolevate tingimuste erisusi.
1.2. Projektikonkurssi korraldaval vabaühendusel on õigus teha käesolevate tingimuste alusel
täpsustusi ja anda välja juhiseid.
1.3. Projektikonkurssi on käesolevate tingimuste alusel võimalik ellu viia kahel suunal, kahel
erineval vabaühendusel:
1.3.1. noorte osaluse suunaline omaalgatuslik projektikonkurss;
1.3.2. noorte omaalgatusvõimekuse arendamise projektikonkurss.
1.4. Punktis 1.3.1. nimetatud suunale ei rakendu käesolevatest tingimustest järgmised punktid:
3.7.–3.12.; 4.3.–4.5.; 6.3., 8.8.
1.5. Noorte omaalgatusvõimekuse arendamise projektikonkursi raames ei rahastata noorte
osaluse suunalisi projekte.
2. Tingimused taotlejale ja taotlusele
2.1. Projektikonkursist võib projektile toetust taotleda Eesti Vabariigis elav või õppiv noor või
noortegrupp.
2.2. Noor või noortegrupp esindab projektimeeskonda, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget.
2.3. Noor või noortegrupp võib taotlusvormis määrata endale toeks ka kohaliku omavalitsuse
noorsootöötaja või mentori.
2.4. Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed:
2.4.1. juriidiline isik (nt noortekeskus, huvikool, kool, kultuurimaja, külaselts,
vabaühendus, kohalik omavalitsus jne), kellega sõlmitakse toetuse kasutamise leping;
2.4.2. projekti peateema;
2.4.3. projekti eesmärk;
2.4.4. projektimeeskonna ja osalevate noorte (õpi)eesmärgid;
2.4.5. tegevuskava;
2.4.6. projekti eelarve;
2.4.7. tegevuste toimumise piirkond;
2.4.8. projekti laiema mõju analüüs;
2.4.9. koostöö teiste organisatsioonidega.
1
2.5. Vabaühendus koostab detailsema taotlusvormi, mille avaldab vähemalt noorteinfoportaalis
Teeviit ja oma kodulehel.
3. Projektikonkursi avamine ja taotluste esitamine
3.1. Vabaühendus kuulutab projektikonkursi välja, jättes taotluste esitamiseks aega vähemalt
kaks nädalat. Aasta jooksul võib läbi viia mitu taotlusvooru. Projektikonkursi avamisest ning
taotluste esitamise tähtajast teavitab vabaühendus vähemalt noorteinfoportaalis Teeviit ja oma
kodulehel.
3.2. Projekti taotlus tuleb esitada eesti keeles vabaühenduse poolt ettenähtud taotluskeskkonnas
ja vormil.
3.3. Taotluse esitab noor või noortegrupp. Erandkorras esitab taotluse noore esindaja.
3.4. Taotluse esitaja (edaspidi ka projektijuht) vastutab projekti ettevalmistamise, juhtimise,
läbiviimise, tulemuste hindamise ja aruandluse eest.
3.5. Projektijuhiks ei tohi olla noortega lepinguliselt töötav isik (noorsootöötaja, huvijuht,
projektijuht vmt), ka juhul, kui ta on kuni 26-aastane.
3.6. Projektikonkursi tähtaegadest hiljem esitatud taotlusi ei menetleta ja hindamisele ei
saadeta.
3.7. Pärast taotluse ideekavandi esitamist võtab vabaühenduse poolt määratud projektikonkursi
mentor projektijuhiga ühendust ning annab taotlusele tagasisidet.
3.8. Mentori ja noorte koostöö toimub taotluse ideekavandi esitamise ja nõustatud taotluse
esitamise vahelisel ajal, vajadusel projektitegevuste ajal. Täpsemad koostöövormid lepitakse
kokku projektijuhi ja mentori vahel.
3.9. Mentoriga räägitakse läbi projekti eesmärk, tegevuskava ja eelarve. Kulude planeerimisel
järgitakse majanduslikku otstarbekust. Mentoril on õigus teha ettepanekuid eelarve
muudatusteks majanduslikust otstarbekusest lähtuvalt. Eelarve analüüsi teostatakse mentori
toel. Vajadusel tehakse parandusi ja täiendusi projektiidee osas.
3.10. Mentor annab tagasisidet kõikidele taotlustele. Projektijuht ei ole kohustatud mentori
tagasisidet arvestama ega oma taotlust täiendama. Viimasel juhul läheb lõpphindamisele
esialgselt esitatud taotlus.
3.11. Nõustamise käigus muudetud taotlus esitatakse uuesti taotluskeskkonnas.
3.12. Kui taotleja ei ole mentori kirjale reageerinud vähemalt kolm tööpäeva enne nõustatud
projektiidee taotluse esitamise tähtaega, võib mentor nõustamisest loobuda.
3.13. Projekti eelarvet võib projekti läbiviimise ajal muuta. Iga sisuline muudatus tuleb
projektikonkursi koordinaatoriga kooskõlastada.
4. Taotluste menetlemine ja hindamine
4.1. Taotlusi hindab ning toetuse saajad otsustab vabaühenduse poolt moodustatud 3–5-
liikmeline hindamiskomisjon vabaühenduse poolt kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel.
4.2. Taotluste hindamisperiood ja tulemused avalikustatakse vähemalt noorteinfoportaalis
Teeviit ja elluviija kodulehel.
4.3. Hindamine toimub eraldi vanusekategooriates 7–12-aastased, 13–17-aastased ja 18–26-
aastased noored.
2
4.4. 7–12-aastaste noorte vanusegrupil on lihtsustatud taotlusvorm ja hindamiskriteeriumid.
4.5. Lisapunkte annavad järgmised asjaolud:
4.5.1. tegevused toimuvad prioriteetses piirkonnas;
4.5.2. projekti laiema mõju analüüs;
4.5.3. koostöö teiste organisatsioonidega;
4.5.4. peateemale vastavus.
4.6. Hindamiskriteeriumite alusel moodustub pingerida, mille põhjal selguvad toetuse saajad.
5. Toetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine
5.1. Vabaühenduse poolt moodustatud komisjon teeb protokollis ühe alljärgnevatest otsustest:
5.1.1. eraldada toetus, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas korras sätestatud
tingimustele;
5.1.2. mitte eraldada toetust, kui taotlus ei vasta käesolevas korras sätestatud tingimustele.
5.2. Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt, võttes arvesse komisjoni
hinnangut, taotluste paremusjärjestust ning eelarvelisi võimalusi.
5.3. Toetust ei määrata, kui:
5.3.1. taotlus ei vasta eesmärkidele või konkursi tingimustele;
5.3.2. soovitakse toetust, mis on kaetav teiste fondide kaudu;
5.3.3. projektikonkursi eelarve on ammendunud.
5.4. Tulemustest teavitatakse taotlejaid e-posti teel.
6. Lepingu sõlmimine
6.1. Pärast toetuse kinnitamist sõlmitakse toetuse kasutamise leping. Leping sõlmitakse
juriidilise isikuga (noortekeskus, huvikool, kool, kultuurimaja, külaselts, vabaühendus, kohalik
omavalitsus jne), kelle ülesandeks on noorte toetamine projektiperioodi vältel.
6.2. Lepingus sätestatakse:
6.2.1. projekti toetussumma ja arveldamine;
6.2.2. noorte roll projektijuhina;
6.2.3. projekti nimi;
6.2.3. tegevuste toimumise periood;
6.2.4. aruandluse esitamise tähtaeg.
6.3. Juriidilise isiku kinnitamisel on noortele toeks kohaliku omavalitsuse noorsootöötaja või
mentor.
6.4. Kui projekti raames on planeeritud vahendite soetamine, siis lepitakse kokku nende hilisem
kuuluvus pärast projektitegevuste lõppemist.
6.5. Pärast lepingu sõlmimist toimub täiendav nõustamine, mille raames räägitakse läbi
teavitustegevustega seotud küsimused ja nõuded, aruandlus ning teised tõstatatud teemad.
3
6.6. Toetuse maksab välja elluviija kuni neljateistkümne päeva jooksul pärast lepingu
sõlmimist.
6.7. Toetus makstakse välja juriidilise isiku arvelduskontole.
7. Projektikonkursist toetatavad ja mittetoetatavad tegevused
7.1. Projektikonkursist toetatakse konkursi eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi ja
nendega seotud põhjendatud kulutusi (nt transpordikulu, ruumide rent, majutus, toitlustamine,
materjalid, tegevusvahendid sündmuste tarbeks, ekspertide tasu (näiteks koolitajad),
sissepääsuks vajalikud piletid jms).
7.2. Projektikonkursile esitatud projekti tegevuste elluviimisega on lubatud projektiga seotud
väikevahendite soetamine kuni 500 euro ulatuses projekti kohta, kui see ei moodusta rohkem
kui 50% projekti kogueelarvest. Erandjuhul, kui vahendite soetamisega seotud vajadused on
projekti olemusest tulenevalt suuremad, siis kooskõlastatakse see konkursi koordinaatoriga.
7.3. Projektikonkursist ei toetata järgmist:
7.3.1. kulud, mis ei ole otseselt seotud projektikonkursi eesmärkide täitmisega;
7.3.2. lepingupartneriks oleva juriidilise isiku administratiivkulud;
7.3.3. rahvusvahelise noorsootöö tegemiseks tehtavad kulud;
7.3.4. projektijuhi tasu;
7.3.5. noorte püsi- või projektlaagrite läbiviimise või arendamisega seotud projekte;
7.3.6. noortemalevate korraldamisega seotud projekte;
7.3.7. Erasmus+ rahvusvahelise koostöö projekte;
7.3.8. muid projekte, mida rahastatakse muudest allikatest;
7.3.9. investeeringuid (hoonete ja rajatiste ehitamine jmt).
7.3.10. traditsiooniliselt toimuvaid korduvaid sündmusi, mis toimuksid ka ilma
projektitoetuseta.
8. Toetuse kasutamine tegevuste elluviimisel ja toetuse saaja kohustused
8.1. Projekti juhib projektijuht. Projektimeeskonda peab tegevuste elluviimise ajal kuuluma
vähemalt kaks noort.
8.2. Projekti tegevused algavad pärast hindamisprotsessi ja toetuse saamise otsuse teatavaks
tegemist. Tegevuste elluviimise periood täpsustatakse toetuse saaja ja vabaühenduse vahel
sõlmitavas lepingus. Tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt projektikonkursi
toimumise aasta 30. novembriks.
8.3. Projekti igas etapis on tagatud kommunikatsioon ja koostöö projekti kõikide osapoolte
(taotlejast noor(ed), projektimeeskond, partnerogranisatsioonid) vahel.
8.4. Tegevuste elluviimisel tagab toetuse saaja projektikonkursi tingimuste punktides 8.11.,
8.12. ja 8.13. kirjeldatud nõuetekohase teavituse ning viitamise projektikonkursile ja toetajatele.
8.5. Projekti tegevused toimuvad Eestis ja eesti keeles.
8.6. Projekti tegevuste elluviimisel tuleb arvestada hea juhtimise põhimõtteid, milleks on
vastutustundlikkus, läbipaistvus, osalus, võrdsus, vastavus kogukonna vajadustele.
4
8.7. Toetuse saaja peab projekti kõik tegevused fikseerima (nt koostama päevakava,
registreerima osalejad registreerimislehel, hankima pildimaterjali jms). Toetuse saaja võib
osalejate osalemist ja osalejate arvu tõendada ka muul viisil.
8.8. Projekti tegevuste käigus kogub mentor osalejatelt vahetut tagasisidet, mis võimaldab
vabaühendusel analüüsida projekti mõju.
8.9. Kõik kulud peavad olema põhjendatud ja läbipaistvad. Kulusid ja nende maksmist
tõendavaid originaaldokumente (arved, lepingud, maksekorraldused jmt) peab taotleja
säilitama vähemalt neli aastat pärast toetuslepingu lõppemist.
8.10. Kui toetuse saaja ei rakenda projekti lepingus kokku lepitud viisil, on vabaühendusel õigus
leping lõpetada, rahalist toetust vähendada ja/või nõuda juba makstud summade osalist või
täielikku tagastamist.
8.11. Toetuse saaja kohustub projektiga seotud tegevustes viitama, et rahastajaks on Haridus-
ja Teadusministeerium.
8.12. Toetuse saaja kasutab trükistes, reklaamides ja avalikel esinemistel Haridus- ja
Teadusministeeriumi ja elluviija logosid.
8.13. Vajalikud logod ja teavituslause saadetakse toetuse saajatele koos lepinguga, sh räägitakse
nende kasutamise kohustusest lepingu sõlmimisel.
8.14. Projektikonkursi raames ellu viidud projekt on mittetulunduslik. Projektitegevustes
osalemine on tasuta.
9. Toetuse kasutamisega seotud projekti aruande esitamine
9.1. Aruanne tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast projektitegevuste lõppemist, hiljemalt
projektikonkursi toimumise aasta 15. detsembriks.
9.2. Aruande esitamine toimub vabaühenduse poolt ette nähtud keskkonnas ja vormil.
9.3. Aruandes antakse ülevaade toimunud tegevustest, analüüsitakse (õpi)tulemust, seatud
eesmärkide saavutamist ja eelarve täitmist.
9.4. Aruandes esitatakse avalikustamisele kuuluv kokkuvõte projektitegevustest, mis lisatakse
huvilistele tutvumiseks vabaühenduse veebilehel olevale projektikonkursi alalehele.
9.5. Aruande osasid võidakse kasutada projekti materjalide juures avalikult tulemuste
analüüsiks või teavituseks.
9.6. Eelarve ülejääk, mille otstarbelist kasutamist ei ole võimalik kuludokumentidega tõestada,
tagastatakse vabaühenduse arvele.
5
Lisa 3
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri määrusega
„Noortevaldkonna vabaühenduste toetamise tingimused ja kord“
Hindamiskriteeriumid ministri määruse „Noortevaldkonna vabaühenduste toetamise
tingimused ja kord“ juurde
1. Eesmärgid partnerlusperioodiks tegevussuuna elluviimiseks (20 punkti)
Kuidas on eesmärgid esitatud ja kui selgelt sõnastatud? Kas eesmärgid on realistlikud ja
saavutatavad partnerlusperioodi kestuse vältel? Kas eesmärgid on seostatud tegevussuuna
eesmärgiga? Kas eesmärgid näitavad strateegilist mõtlemist ja uuenduslikkust.
• 0 punkti – Eesmärgid puuduvad või on väga ebamäärased.
• 5 punkti – Eesmärgid on osaliselt kirjeldatud, kuid puudub selgus ja konkreetsus.
• 10 punkti – Eesmärgid on selgelt kirjeldatud, kuid nende realistlikkus ja saavutatavus
on kaheldavad. Vähene seos tegevussuuna eesmärgiga.
• 15 punkti – Eesmärgid on selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, realistlikud ja
partnerlusperioodi vältel saavutatavad. Mõningane seos tegevussuuna eesmärgiga.
• 20 punkti – Eesmärgid on väga selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, realistlikud ja
partnerlusperioodil saavutatavad ning näitavad strateegilist mõtlemist ja
uuenduslikkust. Eesmärgid on selgelt seostatud tegevussuuna eesmärgiga.
2. Eelarveaasta tegevuskava (20 punkti)
Kuidas on tegevused omavahel seotud ja kuidas need toetavad eesmärkide saavutamist? Kui
hästi aitavad tegevused kaasa tegevussuuna raames seatud eesmärkide saavutamisele?
Erivajadustega noorte vabaühenduste toetamise tegevussuuna puhul ei pea tegevuskavas
esitatavate tegevuste omavahelisi seoseid ega mõju tegevussuuna eesmärgi saavutamisele
olema välja toodud. Erivajadustega noorte vabaühenduste tegevussuuna hinnangud on esitatud
kaldkirjas.
• 0 punkti – Tegevuskava puudub või on väga ebamäärane, seos tegevussuuna
eesmärkidega puudub. / Tegevuskava puudub või on väga ebamäärane.
• 5 punkti – Tegevuskava on osaliselt kirjeldatud, kuid tegevuste omavaheline seotus ja
mõju tegevussuuna eesmärkidele on ebamäärased. / Tegevuskava on osaliselt
kirjeldatud.
• 10 punkti – Tegevuskava on selgelt kirjeldatud, kuid tegevuste omavaheline seotus ja
mõju tegevussuuna eesmärkidele on osaliselt ebamäärased. / Tegevuskava on osaliselt
selgelt kirjeldatud.
• 15 punkti – Tegevuskava on selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, tegevuste omavaheline
seotus ja mõju tegevussuuna eesmärkidele on enamasti selged. / Tegevuskava on
üldjoontes selgelt kirjeldatud.
• 20 punkti – Tegevuskava on väga selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, tegevuste
omavaheline seotus ja mõju on täielikult selged ja toetavad tegevussuuna eesmärkide
saavutamist. / Tegevuskava on väga selgelt ja konkreetselt kirjeldatud.
3. Eesmärkide saavutamise ja hindamise kirjeldus (20 punkti)
Kas on esitatud selged meetodid eesmärkide saavutamise hindamiseks? Kas eesmärkide
saavutamine on seostatud tegevuskavas esitatud tegevuste tulemuslikkuse mõõtmisega?
• 0 punkti – Hindamismeetodid puuduvad.
• 5 punkti – Hindamismeetodid on ebamäärased.
• 10 punkti – Hindamismeetodid on osaliselt ebamäärased.
• 15 punkti – Hindamismeetodid on selgelt kirjeldatud, kuid mõned aspektid vajavad
täpsustamist. Osaliselt on välja toodud ka tegevuskavas esitatud tegevuste
tulemuslikkuse mõõtmine.
• 20 punkti – Hindamismeetodid on väga selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, mõõdetavad
ja realistlikud. Välja on toodud ka tegevuskavas esitatud tegevuste tulemuslikkuse
mõõtmine.
4. Eelarve vastavus tegevuskavale (20 punkti)
Kas eelarve kulud on põhjendatud ja vastavad tegevuskavale? Kas kulud on mõistliku
suurusega ja vajalikud tegevuste elluviimiseks?
• 0 punkti – Eelarve puudub või ei vasta tegevuskavale.
• 5 punkti – Eelarve on osaliselt kirjeldatud, kuid kulude põhjendatus ja vajalikkus on
ebamäärased.
• 10 punkti – Eelarve on selgelt kirjeldatud, kuid kulude põhjendatus ja vajalikkus on
osaliselt ebamäärased.
• 15 punkti – Eelarve on selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, kulude põhjendatus ja
vajalikkus on enamasti selged.
• 20 punkti – Eelarve on väga selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, kulude põhjendatus ja
vajalikkus on täielikult selged ja vastavad tegevuskavale.
5. Taotleja senine panus ja võimekus (20 punkti)
Missuguseid muutusi on organisatsioon oma tegevusega saavutanud? Kui võimekas on
organisatsioon seni oma tegevuste elluviimisel olnud?
Noorsootöö-, noorteühingute ja huviala valdkondade puhul – kas organisatsiooni liikmeid on
kaasatud organisatsiooni juhtimisse? Kuivõrd on arvestatud organisatsiooni liikmete sisendiga
organisatsiooni juhtimises?
Erivajadustega noorte vabaühenduste toetamise tegevussuuna taotlejad ei esita ülevaadet
senisest panusest ega kirjeldust oma võimekusest. Seega käesolevas kategoorias
erivajadustega noorte vabaühenduste tegevussuunda ei hinnata.
• 0 punkti – Taotleja senine panus ja võimekus puuduvad või on väga ebamäärased. Ei
ole kirjeldust liikmete panusest organisatsiooni juhtimisse.
• 5 punkti – Taotleja senine panus ja võimekus on osaliselt kirjeldatud, kuid puudub
selgus ja konkreetsus. Ei ole selget kirjeldust liikmete panuse kohta organisatsiooni
juhtimisse.
• 10 punkti – Taotleja senine panus ja võimekus on selgelt kirjeldatud, kuid mõned
aspektid vajavad täpsustamist. Liikmete panus organisatsiooni juhtimisse on mõnevõrra
kirjeldatud.
• 15 punkti – Taotleja senine panus ja võimekus on selgelt ja konkreetselt kirjeldatud,
kuid mõned aspektid vajavad täpsustamist. Liikmete panus organisatsiooni juhtimisse
on selgelt kirjeldatud, kuid pole selge, kuidas organisatsiooni juhtimises sellega
arvestatakse.
• 20 punkti – Taotleja senine panus ja võimekus on väga selgelt ja konkreetselt
kirjeldatud, näidates võimekust tegutseda üle-eestiliselt, kaasata sihtrühmi ja teha
nendega koostööd. Liikmete panus organisatsiooni juhtimisse ning sellega
juhtimisotsustes arvestamine on selgelt kirjeldatud.
Komisjoni hinnang kujuneb kriteeriumite lõikes konsensuslikult.
Hindamisel saadavate punktide maksimum on 100 punkti, v.a erivajadustega noorte
vabaühenduste toetamise tegevussuunas, kus saadavate punktide maksimum on 80 punkti.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/25-1292 - Noortevaldkonna toetuste andmise tingimused ja kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.12.2025 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0e72200c-9300-41c6-b944-a4f8863c01c5
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0e72200c-9300-41c6-b944-a4f8863c01c5?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main