Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 238-25/297915 Otsuse kuupäev 20.11.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus P.P. Ehitusjärelevalve OÜ vaidlustus sihtasutuse Pärnu Haigla riigihankes „Labori, kohviku, kriisilao ja transpordilüüsi ümberehitustööde omanikujärele- valve“ (viitenumber 297915) P.P. Ehitusjärelevalve OÜ kvalifitseerimata jätmise ja AS-i Infragate Eesti pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, P.P. Ehitusjärelevalve OÜ, esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Hankija, Sihtasutus Pärnu Haigla, esindaja Veiko Vahula Kolmas isik, AS Infragate Eesti, esindaja vandeadvokaat Mart Parind Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 5 ja § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada P.P. Ehitusjärelevalve OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks sihtasutuse Pärnu Haigla 16.10.2025 otsused P.P. Ehitusjärelevalve OÜ kvalifitseerimata jätmise ja AS-i Infragate Eesti pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 2. Mõista sihtasutuselt Pärnu Haigla P.P. Ehitusjärelevalve OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv 640 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2156 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 30.09.2025 avaldas sihtasutus Pärnu Haigla (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR) lihthankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Labori, kohviku, kriisilao ja transpordilüüsi ümberehitustööde omanikujärelevalve“ (viitenumber 297915) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati neli pakkumust, sh esitasid pakkumuse P.P. Ehitusjärelevalve OÜ ja AS Infragate Eesti. 2. 16.10.2025 otsustega RHR-i vormidel tunnistas Hankija kõik pakkumused vastavaks, jättis P.P. Ehitusjärelevalve OÜ ja AS-i Infragate Eesti kõrvaldamata, kvalifitseeris AS-i Infragate Eesti ja jättis P.P. Ehitusjärelevalve OÜ kvalifitseerimata ning tunnistas edukaks AS-i Infragate Eesti pakkumuse. 3. 21.10.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) P.P. Ehitusjärelevalve OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus enda kvalifitseerimata jätmise ja AS-i Infragate Eesti pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 28.10.2025 kirjaga nr 12.2-10/238 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 31.10.2025 ja neile vastamiseks 05.11.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ja menetluskulude taotlused Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija ja Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, P.P. Ehitusjärelevalve OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuse õigusvastasus 5.1.1. RHAD „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ osa C „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ jagu „Vastutavad spetsialistid“ sätestab mh järgmise kvalifitseerimise tingimuse: 4.3.3 Pakkuja peab antud riigihanke objektiks olevate eriosade ehitustööde järelevalve ja kontrolli vahetul teostamisel kaasama vastava eriosa kogemusega ning eriosale vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid: 1) vastutusvaldkond „tugevvool“, isiku kvalifikatsioon - vähemalt kutsetunnistus „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ spetsialiseerumine „Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7“ (või samaväärne), või vähemalt kutsetunnistus „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ spetsialiseerumine „Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7“ (või samaväärne) (edaspidi on p 1 nimetatud Tingimus 1); 2) vastutusvaldkond „tulekahju- ja valvesignalisatsioon“, isiku kvalifikatsioon – vähemalt kutsetunnistus ,,turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5“ (või samaväärne) või ,,turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ (või samaväärne); [---] 5) Vastutusvaldkond ,,veekustutussüsteemid“ isiku kvalifikatsioon -vähemalt kutsetunnistus ,,turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5“ (või samaväärne) või ,,turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ (või samaväärne) [---] (edaspidi on p 5 nimetatud Tingimus). 2 (13) Hankija jättis Vaidlustaja kvalifitseerimata järgmise põhjendusega: Vastutusvaldkonna tugevvool esitatud spetsialist ei kvalifitseeru. Vastutusvaldkond veekustutussüsteemid- spetsialist esitamata. 5.1.2. Vastutusvaldkonna „veekustutussüsteemid“ spetsialist ei ole esitamata: L.K. on pakkumuses nimetatud. Sama kvalifikatsiooniga spetsialisti on nõutud vastutusvaldkonnas „tulekahju- ja valvesignalisatsioon“ ja RHAD ei piira sama kvalifikatsiooniga spetsialisti kasutamist mitmes vastutusvaldkonnas. 5.1.3. Vastutusvaldkonnas „tugevvool“ esitatud spetsialist vastab kvalifitseerimise tingimusele. Vaidlustaja on esitanud sellele positsioonile spetsialisti I.D., kellel on A-klassi pädevustunnistus ja elektrialane kõrgharidus (elektriinsener) . 5.1.4. Spetsialisti I.D. kvalifikatsioon on Riigihankes nõutuga samaväärne. Kutsestandardi „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ ja selle lisa 1 kohaselt annab kutse õiguse elektripaigaldisi projekteerida, ehitada ja käitada või auditeerida kõikides elektripaigaldistes (kutsetase 7: iseseisev töö valitud kompetentsi ulatuses). Samas ulatuses pädevust kinnitab A-klassi pädevustunnistus ja elektrialane kõrgharidus. Majandus- ja taristuministri 09.07.2015. a määruse nr 88 (edaspidi Määrus) § 8 lg 2 kohaselt annab A-klassi pädevustunnistus õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldises. Määruse § 9 lg 4 esimene lause sätestab, et elektripaigaldise projekteerimise alase kompetentsuse eelduseks on elektrialane kõrgharidus. Eeltoodut kinnitab täiendavalt I.D. ja Inspecta Estonia OÜ eksperdi e-kirjavahetus. 5.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise õigusvastasus Riigihankes on ainsaks hindamiskriteeriumiks pakkumuse kogumaksumus. Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus on Kolmanda isiku omast madalam. 5.3. Vaidlustaja esitas 31.10.2025 täiendava seisukoha 5.3.1. Veekustutussüsteemide spetsialist Hankija möönab, et esitatud on kutsetunnistusega spetsialist, kuid leiab, et spetsialistil puudub veekustutussüsteemide alane kvalifikatsioon ja kogemus (L.K. pädevus on tõendamata). Vaidlustaja sellega ei nõustu. 5.3.1.1. Tingimust tuleb tõlgendada selliselt, et vastava eriosa/vastutusvaldkonna osas nõutud kogemust ja kvalifikatsiooni tõendab samas nimetatud kutsetunnistus või samaväärne kvalifikatsioon. L.K. omab Tingimuses nõutud kutsetunnistust „Turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ ning veekustutussüsteemide vastutusvaldkonna spetsialisti kvalifikatsiooni osas ei ole esitatud RHAD-is täiendavaid spetsialiseerumise/valitud kompetentsi nõudeid. Hankija väidab, et nõutud kutsetunnistusest spetsialisti kvalifikatsiooni tõendamiseks ei piisa, vaid kogemuse ja kvalifikatsiooni tõendamiseks tuli täita veel mingid täiendavad nõuded. Hankijaga nõustumisel oleks tegemist Tingimuse lubamatu kitsendava tõlgendamisega. 5.3.1.2. Hankija ei ole näidanud, milliste RHAD tehnilises kirjelduses nimetatud tööde teostamiseks L.K.-l pädevus puudub. Tingimuse kohaselt tuli spetsialistide kohta esitada kutsetunnistused ja nende RHAD lisa 2 vormil IV toodud sisuga allkirjastatud kinnitused. Täiendavaid dokumente kogemuse ja kvalifikatsiooni kohta ei pidanud esitama. 5.3.2. Tugevvoolu spetsialist 5.3.2.1. Hankija väitel on I.D. kvalifikatsioon tõendamata, kuivõrd A-klassi pädevustunnistus 3 (13) ei ole samaväärne kõnealuse Tingimuses 1 nimetatud kutsega. Hankija viitab vaidlustuskomisjoni praktikale, kuid vaidlustuskomisjoni otsusest 157-21/237046 (edaspidi VAKO otsus) ei tulene, et pädevustunnistus ei tõenda mitte ühelgi juhul kutsetunnistusega määratletud kvalifikatsiooni. 5.3.2.2. Riigihankes on Hankija kehtestanud samaväärsuse klausli, mis on mõistlikult sisustav selliselt, et Hankija loeb samaväärseks mitte üksnes kutse, vaid ka pädevustunnistusega tõendatud kvalifikatsiooni. Ka kvalifitseerimise tingimuse laiendavalt tõlgendamise reeglist lähtudes tuleb lugeda kvalifikatsioon tõendatuks mõlemal alusel. Vaidlustaja ei esitanud ning Vaidlustaja ka ei pidanud eeldama, et võib olla vajalik esitada täiendavaid dokumente. 5.3.2.3. VAKO otsuse p-i 10 põhjendustest nähtuvalt kutset „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ ja A-pädevusklassi ei loetud kattuvaks põhjusel, et viimane ei tõenda inseneriteadmisi. VAKO põhjendab, et A-klassi pädevustunnistuse võib omistada ka kutseharidusega elektrikule, kuid kutse „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ saamise eelduseks on magistrikraad. Kehtiva kutsestandardi „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ järgi võib asjaomase kutsetunnistuse anda ka rakenduskõrgharidusega isikule. 5.3.2.4. Vaidlusalune kvalifitseerimistingimus oli VAKO otsuses esile toodud asjaoludest nähtuvalt kehtestatud elektriprojekti koostamisega tegelevale isikule. Riigihankes sõlmitava hankelepingu täitja ei pea aga koostama ehitusprojekti, projekteerimistööga seonduvad RHAD tehnilise kirjelduse p 5.3.3 alap-ides 1, 3 ja 8 ning p 5.3.5 alap-is 1 toodud ülesanded. Määruse § 9 lg 4 esimene lause kohaselt on elektripaigaldise projekteerimise alase kompetentsuse eelduseks elektrialane kõrgharidus ning seega on I.D. projekteerimise alane kompetentsus tõendatud. 5.3.2.5. Tingimuse 1 eesmärgiks on tagada, et pakkuja meeskond omaks vajalikku kompetentsust hankelepingu esemesse kuuluvate tugevvoolu valdkonna tööde teostamiseks. Tingimuse 1 eesmärgist lähtudes tuleks tõlgendada ka kvalifitseerimise tingimuse samaväärsuse klauslit. Tugevvoolu spetsialisti tegevust reguleerib seadme ohutuse seadus (edaspidi SeOS), mille § 10 lg 3 kohaselt eeldatakse, et isiku kompetentsus on tõendatud, kui tal on vastav kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus. Peamine küsimus I.D. kvalifikatsiooni samaväärsuse osas seisneb selles, kas „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ kutsetunnistus tõendab SeOS-i mõistes isiku kompetentsust suuremas ulatuses kui A-klassi pädevustunnistus, ning kui tõendab, siis kas A-klassi pädevustunnistusega tõendamata kompetents takistab hankelepingu nõuetekohast täitmist. 5.3.2.6. Vaidlustaja hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et A-klassi pädevustunnistus tõendab I.D. kompetentsi vähemalt samas ulatuses kui kutse „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“. Lisaks – ka SeOS-i § 10 lg-le 4 vastava sertifitseerimisasutuse KIWA Estonia OÜ tegevjuhi T.R.-i selgituse kohaselt puuduvad A-klassi pädevustunnistusega isikul igasugused piirangud juhtida elektritöid, teostada käitu, projekteerida ja auditeerida mistahes parameetritega elektripaigaldisi. A-klassi pädevustunnistusega võrreldes võivad esineda piirangud tööde teostamisel hoopis „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ kutset omaval isikul, sõltuvalt tema spetsialiseerumisest. 5.3.2.7. L.V. selgitus ei kinnita Hankija seisukoha õigsust. Selgitusest nähtub, et esinevad erinevused kutse ja pädevustunnistuse saamise eeldustes ja nende hindamises, kuid mitte nendega tõendatud kompetentsides. Ilmselge liialdus on selgituses esitatud järeldus, et A- klassi pädevustunnistus ei anna „täit ülevaadet“ pädevustunnistuse omaja tegelike oskuste kohta, ilma isiku hariduse, spetsialiseerumise ja töökogemuse kohta täiendavate andmete 4 (13) küsimiseta. Ka „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ kutsestandard ei näe ette taotleja tegelike oskuste igakülgselt väljaselgitamist, hariduse, töökogemuse ja teadmiste piisavust kontrollitakse kutse andmisel üksnes valitud kompetentsi ulatuses. 6.3.2.8. Hankija vastusest järeldub, et vaidlustusele lisatud I.D. diplom on Vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimisel asjakohane, kuid Hankija ei saanud seda kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestada. Kuivõrd Riigihankes sõlmitava hankelepingu alusel ei ole töövõtjalt nõutud projekteerimistöö teostamist, siis ei pidanud Vaidlustaja vajalikuks esitada täiendavaid tõendeid spetsialisti hariduse kohta. Vaidlustaja ei olnud ega pidanud olema teadlik, et Hankija võib sisustada samaväärsuse nõuet lähtudes Hankija vastuses viidatud VAKO otsusest. Hankija vastusest nähtuvalt on Vaidlustaja jäetud kvalifitseerimata VAKO otsusele tuginedes, muid sisulisi põhjendusi pole esile toodud. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga tulnuks Hankijal enne Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist anda võimalus enda kvalifikatsiooni selgitada ning esitada vajadusel selle tõendamiseks täiendavaid dokumente. 6. Hankija, sihtasutus Pärnu Haigla, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Hankija on kehtestanud Riigihankes Tingimuse 1 ja Tingimuse. Hankija on pakkuja tehnilise pädevuse nõuded kehtestanud järelevalvatava ehitusobjekti keerukusest lähtuvalt ja vajab veekustutussüsteemide ehituse omanikujärelevalveks spetsialisti, kes „on vastava eriosa kogemusega ning eriosale vastava kvalifikatsiooniga“. Vaidlustaja on esitanud küll ,,turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ tasemel spetsialisti, kuid esitatud tõenditest ega avalikest andmetest ei nähtu tema veekustutussüsteemide alane kvalifikatsioon ja kogemus. Vaidlustatav tingimus 2: Tingimusele 1 vastavuse tõendamiseks on Vaidlustaja pakkumuses esitatud spetsialisti A- klassi pädevustunnistus, mis ei ole samaväärne nõutud tingimusega. Kutsekoja veebilehelt ei leia esitatud isiku kehtivaid kutsetunnistusi. 6.2. Vaidlustaja ei nõustu, et vastutusvaldkonnas „tugevvool“ esitatud spetsialist ei vasta kvalifitseerimise tingimusele. Vaidlustaja on esitanud oma pakkumuses asjaomasele positsioonile spetsialisti I.D. ning tema A-klassi pädevustunnistuse. 6.2.1. Asjaolu, et spetsialist I.D.-l on lisaks ka elektrialane kõrgharidus (elektriinsener) selgus alles vaidlustusest, kus Vaidlustaja on lisanud täiendava dokumendi (kõrgkooli diplomi koopia). Hankija saab hinnata pakkujate kvalifikatsiooni tuginedes esitatud dokumentidele ja avalikest allikatest kättesaadavale infole. Samaväärsuse tõendamine on pakkuja kohustus. 6.2.2. A-klassi pädevustunnistus ei asenda elektriinseneri kutsetunnistust. A-klassi pädevustunnistuse võib omandada ka kutseharidusega elektrik. Diplomeeritud elektriinseneri kutsetunnistus eeldab magistrikraadi ja vähemalt kaheaastast tööd elektriinsenerina. A-klassi pädevustunnistus näitab elektriku elektriohutuse alaseid teadmisi ja ei tõenda inseneriteadmisi. Seega kutsetaset ja pädevusklassi ei saa omavahel otseselt võrrelda, A-klassi pädevustunnistus ei asenda elektriinseneri kutsetunnistust (VAKO otsus). 6.2.3. Vaidlustaja on esitanud pakkumuses vaid I.D. A-klassi pädevustunnistuse ja ei mingit lisatõendit, et tegemist on elektrialast kõrgharidust omava isikuga. Hankija otsing Kutsekoja tunnistuste registrist täiendavat infot ei andnud. Seega oli Hankijal vaid info, et tegemist on A-klassi pädevustunnistust omava spetsialistiga ning Vaidlustaja esitatud tõendite alusel ei olnud võimalik Vaidlustajat kvalifitseerida. 6.3. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane ja põhjendatud. 5 (13) 6.4. Hankija esitas 05.11.2025 täiendava seisukoha. 6.4.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väidetega vastutusvaldkonna „tugevvool“ kvalifitseerimise tingimuste tõlgendamise osas. Tingimuses 1 on selgelt väljendatud, et pakkuja peab antud riigihanke objektiks olevate eriosade ehitustööde järelevalve ja kontrolli vahetul teostamisel kaasama vastava eriosa kogemusega ning eriosale vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid. Nõuded, millele peab vastama vastutusvaldkonnas „tugevvool“ vastutava isiku kvalifikatsioon, on järgmised: - vähemalt kutsetunnistus „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ spetsialiseerumine „Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7“ (või samaväärne), või - vähemalt kutsetunnistus „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ spetsialiseerumine „Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7“ (või samaväärne). Vaidlustaja ei pidanud vajalikuks esitada I.D. diplomit, kuna väidetavalt ei nõuta Riigihankes projekteerimistööd, kuid hankelepingu projektis on kirjas nt see, et töövõtja kontrollib ja annab oma ekspertarvamuse võimalike projektimuudatuste ja projektitäienduste osas ning nende mõjust tellija eesmärgile ja tööde maksumusele (hankelepingu projekti p 3.18). Samuti on märgitud, et töövõtja teeb ettepanekuid projekti muutmise osas, täiendavate mõõdistuste ja ekspertiiside osas, mis tagavad paremal moel tellija eesmärgi saavutamist (hankelepingu projekti p 3.19). Spetsialisti I.D. tõendamata kompetents võib takistada hankelepingu nõuetekohast täitmist. 6.4.2. Vaidlustaja arvab, et Hankija pidanuks andma talle võimaluse enda kvalifikatsiooni selgitada ning esitada vajadusel selle tõendamiseks täiendavaid dokumente. A-klassi pädevustunnistuse ja teiste spetsialistide pädevust tõendavad dokumendid oli Vaidlustaja esitanud. I.D. kinnituskirjas on pädevust tõendava dokumendina märgitud üksnes A-klassi pädevustunnistus. Seega Hankija järeldas sellest, et esitatud on kõik pakkujal olemas olevad asjakohased tõendid. 6.4.3. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega nagu tulnuks veekustutussüsteemide spetsialisti kvalifikatsiooni tõendamiseks täita veel mingid täiendavad nõuded. Nõue esitada „vastava eriosa kogemusega ning eriosale vastava kvalifikatsiooniga spetsialist, kellel on vähemalt kutsetunnistus ,,turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5“ (või samaväärne) või ,,turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ (või samaväärne)“ on professionaalse pakkuja jaoks piisavalt selgelt väljendatud. Kuna Vaidlustaja ei esitanud kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ja need dokumendid ei ole Hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, jättis Hankija Vaidlustaja RHS § 98 lg 4 alusel kvalifitseerimata. Vaidlustaja pakkumuses ei ole nimetatud sedagi, kes millise valdkonna eest vastutab. 6.4.4. Oma olemuselt on omanikujärelevalve tellija huvide kaitsmine parimal võimalikul moel, mis on reguleeritud majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ ning see eeldab töövõtjalt tähelepanuväärset hoolsust ja usaldussuhet, mida ei ole võimalik endale välja nõuda. 7. Kolmas isik, AS Infragate Eesti, vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Veekustutussüsteemide spetsialisti puudumine 7.1.1. Hankija otsusest nähtub, et Vaidlustaja on kvalifitseerimata jäetud kahel alusel, millest 6 (13) esimene on, et Vaidlustaja on jätnud veekustutussüsteemide spetsialisti esitamata. Etteheide seondub Tingimusega. Vaidlustaja väitel on ta Tingimuse täitnud L.K.-ga, kes on märgitud ka tulekahju- ja valvesignalisatsioonide (edaspidi TVS) spetsialisti kohale. Vaidlustaja on välja toonud, et Hankija on nii veekustutussüsteemide spetsialisti kui TVS spetsialistile esitanud sama kutsenõude: vähemalt kutsetunnistus ,,turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5“ (või samaväärne) või ,,turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ (või samaväärne). Viimane osutus on iseenesest õige, ent ainuüksi eeltoodu ei anna alust väita, et Vaidlustaja on korrektselt mehitanud kõik spetsialistipositsioonid. 7.1.2. Kolmas isik saab Hankija otsuse sõnakasutusest aru nii, et Vaidlustaja on jätnud oma pakkumuse dokumentides koha, kus tulnuks nimetada veekustutussüsteemide spetsialist, täitmata (tühjaks) (L.K. nimi käib Vaidlustaja pakkumusest küll läbi („on nimetatud“), kuid L.K.-d pole otsesõnu märgitud veekustutussüsteemide spetsialistiks). Kui see nii on, siis kuskil mujal pakkumuses nimetatud isik ei pea katma ka kõiki teisi spetsialistikohti, millele on seatud sama või sarnane kutsenõue. Pakkumusest puuduolevat infot võib erandkorras tagantjärele esitada vaid tingimusel, et on objektiivselt kontrollitav, et lisatav info pärineb ajast enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Igal juhul on teave selle kohta, kes konkreetselt on Riigihankes nõutud spetsialistid ja kes millist rolli täidab, pakkumuse sisuline aspekt. Seetõttu tähendaks selles teabes muudatuste või täienduste tegemine sisuliselt uue pakkumuse esitamist. 7.1.3. Ehkki isiku (nt L.K.) kutsetunnistuse puhul on objektiivselt kontrollitav, kas selle kehtivuse alguspäev jääb pakkumuste esitamise tähtpäeva eelsesse aega, siis tõik, kas pakkuja tegelikult soovis juba pakkumust esitades selle isiku nimetada teatavale võtmepositsioonile, on objektiivselt kontrollimatu. Vaidlustaja pakkumuse dokumentides sisaldub viga – veekustutussüsteemide spetsialisti positsiooni ei seostatud ühegi konkreetse nimega –, mida ei ole lubatud tagantjärele täpsustustega parandada. Järelikult ei täida Vaidlustaja selles aspektis kvalifitseerimise tingimusi ja tema kvalifitseerimata jätmine on õiguspärane. 7.2. Tugevvoolu spetsialisti ebapiisav kutsekvalifikatsioon Teine põhjus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on, et tugevvoolu spetsialist „ei kvalifitseeru“. Antud etteheide seondub Tingimusega 1. Vaidlustusest järeldub, et Vaidlustaja esitas tugevvoolu spetsialisti positsioonile I.D., kel on A-klassi pädevustunnistus. Vaidlustaja arvates on A-klassi pädevustunnistus samaväärne kutsetunnistusega „diplomeeritud elektriinsener, tase 7“. Hankija on järeldanud, et eelnimetatud ei ole samaväärsed ja Kolmas isik toetab Hankija hinnangut. 7.3. Kolmas isik esitas 05.11.2025 täiendava seisukoha. 7.3.1. Veekustutussüsteemide spetsialist 7.3.1.1. Kui varem oli Kolmandal isikul Hankija otsusest teadmine, et „spetsialist on esitamata“ , siis Hankija vastusest vaidlustusele selgus, et Vaidlustaja on küll esitanud nõutava kutsega (turvasüsteemide projekteerija, tase 6) spetsialisti L.K., kuid Vaidlustaja pakkumuses puudub teave L.K. veekustutussüsteemide kogemuse kohta. Kui L.K. on siiski arusaadavalt esitatud veekustutussüsteemide spetsialisti positsioonile, ei nõustu Kolmas isik Vaidlustajaga, et kvalifitseerimistingimuses sõnaselgelt esitatud nõuet „vastava eriosa kogemusega“ tuleb tõlgendada nii, et nõutav kogemus on automaatselt tõendatud samas tingimuses mainitud kutsetunnistusega. Esiteks muudaks selline tõlgendus fraasi „vastava eriosa kogemusega“ sisutühjaks, kuna see neelduks kutsetunnistuse nõudes (hanketingimust ei tohi tõlgendada moel, et see muutub mõttetuks). 7.3.1.2. Ehkki kutsetunnistuse väljastamisel hinnatakse teatud tingimustel ja piirides ka isiku 7 (13) töökogemust, tehakse seda siiski vaid konkreetse valitava kompetentsi osas, mida isik taotleb. Kutsestandard „turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ hõlmab kokku üheksat erinevat valitavat kompetentsi, millest üks on vee- ja vahtkustutuse süsteemide projekteerimine. Seega ei saa ainuüksi tõik, et isikul on kutse „turvasüsteemide projekteerija, tase 6“, tõendada tema kogemust veekustutussüsteemide osas. 7.3.1.3. Majandustegevuse registrist („MTR“) nähtuvalt on Vaidlustaja oma tuleohutuse projekteerimise, ehitamise ja hooldamise majandustegevusteates (nr FRP000484) märkinud vastutavaks isikuks L.K. Kutsekoja kodulehelt võib veenduda, et L.K. turvasüsteemide projekteerimise 6. taseme kutse ei hõlma valitavat kompetentsi „vee- ja vahtkustutuse süsteemide projekteerimine“. See muudab eos ainetuks Vaidlustaja argumentatsiooni, et L.K. erialane kogemus veekustutussüsteemide alal on tuletatav või lausa otse järeldub asjaolust, et tal on kutse „turvasüsteemide projekteerija, tase 6“. See kutse on väljastatud teistele valitavatele kompetentsidele. 7.3.1.4. Isegi kui Vaidlustaja oleks püüdnud vaidlustusmenetluses esitada tõendeid L.K. tööalase kogemuse kohta veekustutussüsteemide alal, siis ei oleks spetsialisti kogemuse alles vaidlustusmenetluses tõendamine menetluslikult lubatud. 7.3.1.5. Ekslik on Vaidlustaja väide nagu ta ei pidanud L.K. veekustutussüsteemide alase töökogemuse tõendamiseks esitama ühtegi dokumenti. RHAD Vorm IV (pädeva isiku kinnitus), mille pakkujad pidid iga spetsialisti kohta esitama, ütleb selgelt, et spetsialisti pädevuse ehk asjaomases kvalifitseerimistingimuses nõutud kogemuse ja kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks tuleb esitada (a) kutsetunnistus ja (b) vajadusel lisadokumendid. Kuna L.K. kutsetunnistus ei hõlma vee- ja vahtkustutuse süsteemide projekteerimise kompetentsi ehk veekustutussüsteemide alane töökogemus ei järeldu kutse olemasolust, siis esines Vaidlustajal vajadus esitada L.K. veekustutussüsteemide alase kogemuse kohta lisadokumente. 7.3.2. Tugevvoolu spetsialist 7.3.2.1. Hankija, toetamaks enda otsust lugeda Vaidlustaja esitatud tugevvoolu spetsialist I.D. mittenõuetekohaseks, viitas VAKO otsusele. Vaidlustaja väidab, et selles VAKO otsuses öeldu praegu ei kehti. Vaidlustaja eksib. VAKO otsuse järeldus oli põhimõtteline: A-klassi pädevustunnistus ei ole elektriinseneri kutsetunnistusega samaväärne. 7.3.2.2. Ainetu on Vaidlustaja argument, et mõistlik isik sisustaks Tingimust 1 nii, et A-klassi pädevustunnistus on elektriinseneri kutsetunnistusega samaväärne. Mõistlik isik lähtub sellest, kuidas asjad päriselt on, st arusaamast, et A-klassi pädevustunnistus ja elektriinseneri kutsetunnistus ei ole samaväärsed. 7.3.2.3. Vaidlustaja on viidanud kvalifitseerimise tingimuse laiendava tõlgendamise põhimõttele. Riigihankeõigus tunneb niisugust tõlgenduspõhimõtet vaid siis, kui alusdokumentide säte on mitmeti mõistetav. Antud juhul mitmeti mõistetavust ei ole. Vaidlustaja argumentatsioon selle kohta, mida tugevvoolu spetsialist peab või ei pea sõlmitava hankelepingu täitmisel tegema, on asjakohatu: kui Hankija on seadnud teatava nõude, siis ei õigusta selle täitmata jätmist asjaolu, et hankelepingu järgi spetsialist ei peagi nõutud kutsekompetentsi (täies mahus) rakendama. 7.3.2.4. Kohatu on ka Vaidlustaja viide SeOS § 10 lg-le 3. Vaidlus puudutab pakkuja vastavust Riigihankes kehtestatud kindla sisuga kvalifitseerimise tingimusele, mitte pakkuja üldist sobilikkust SeOS raamistikus tegutseda. Hankija seatud Tingimusele 1 samaväärsuse tõendamine on pakkuja ülesanne ning seda tuleb teha pakkumuses. 8 (13) VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Riigihanget viib Hankija läbi lihthankemenetlusena, millisel juhul peab hankija määrama riigihanke alusdokumentides lihthankemenetluse korra ja järgima RHS §-is 125 sätestatud nõudeid. Hankija on Riigihankes kehtestanud Hankedokumendid (edaspidi HD), mis vastavad hankemenetluse korra nõudele. Kuigi RHS § 125 lg 5 ei sätesta RHS-is kvalifikatsiooni kontrollimise reegleid kohustuslikena, on Hankija on Riigihankes soovinud pakkujate kvalifikatsiooni kontrollida. Käesolevas vaidluses on asjasse puutuvad kvalifitseerimise tingimused Tingimus 1 ja Tingimus, mis on RHAD-i erinevates dokumentides, sh HD-s, samas sõnastuses otsuse p-is 5.1 tsiteerituga. Kvalifitseerimise tingimuste kehtestamisel allub kvalifikatsiooni kontrollimine RHS-is sätestatud pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise reeglitele Hankija kehtestatud erisustega, kuid mingeid erisusi Hankija antud juhul kehtestanud ei ole. Märkimisväärne on, et kui üldreeglina sätestatakse nõuded spetsialistide kutsekvalifikatsioonile, nagu ka luba pakkuda midagi samaväärset, pakkumuste vastavustingimustena, siis praegusel juhul on Hankija teinud seda kvalifitseerimise tingimusena. 9. Vaidlustaja on oma kvalifikatsiooni tõendamiseks pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitanud: - vastutava spetsialisti L.K. kohta: kutsetunnistuse Turvasüsteemide projekteerija, tase 6, kompetentsid häireseadmestiku projekteerimine, jälgimisseadmestiku projekteerimine, tulekahjusignalisatsiooni projekteerimine ja L.K. kinnituse vormil IV RHAD-i sõnastuses: Kinnitan, et nõustun osalema Pärnu Haigla poolt korraldatava riigihanke „Labori, kohviku, kriisilao ja transpordilüüsi ümberehitustööde omanikujärelevalve“ pädeva isikuna. - vastutava spetsialisti I.D. kohta: pädevustunnistuse vastavuse kohta A pädevusklassi nõuetele v.a auditi õigus ja I.D. kinnituse vormil IV RHAD-i sõnastuses: Kinnitan, et nõustun osalema Pärnu Haigla poolt korraldatava riigihanke „Labori, kohviku, kriisilao ja transpordilüüsi ümberehitustööde omanikujärelevalve“ pädeva isikuna. Pakkumuses esitatud vormil Pakkumus Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused on Vaidlustaja esitanud kinnituse, et pakkumused esitatud spetsialistid on kaasatud kogu hankelepingu perioodi, samasisuline kinnitus on esitatud ka vormil I Pakkuja avaldus ja kinnitused, kuid nimetatud dokumentidest ei nähtu midagi selle kohta, milliseid spetsialiste (nimeliselt) kaasatakse, rääkimata sellest, milline vastutav spetsialist millisesse pädeva isiku rolli kaasatakse. Vaidlustuskomisjon möönab, et RHAD-is ka puudub sellise dokumendi esitamise kohustus. 10. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsusest (edaspidi Otsus), mis on tehtud kokkuvõtlikult põhjustel (pikem põhjendus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on esitatud Otsuse lisas 12): - Vastutusvaldkonna tugevvool esitatud spetsialist ei kvalifitseeru. - Vastutusvaldkond veekustutussüsteemid – spetsialist esitamata saab vaidlustuskomisjon aru, et Hankija on Vaidlustaja esitatud isikutele ise omistanud nende kvalifikatsioonidega sobituvad vastutavate spetsialistide rollid, sh omistanud L.K.-le RHAD- ist esimese rolli, mis L.K kvalifikatsioonile vastas, s.o vastutusvaldkond tulekahju- ja valvesignalistisoon (TVS spetsialist), samuti on Hankija pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel ilmselt eeldanud, et igasse rolli pakutakse üks spetsialist, mistõttu lõpuks jäi Vaidlustaja pakkumuses üks spetsialist tükiarvu poolest puudu ja Hankija leidis Otsuses, et see spetsialist on pakkumuses esitamata. Otsusest (ega Otsuse lisas 12 esitatud põhjendustest) nähtuvalt ei ole Hankija tuvastanud L.K kutsekvalifikatsiooni mittevastavust Tingimusele ja Hankija ei ole jätnud Vaidlustajat kvalifitseerimata põhjusel, et esitatud spetsialist (L.K) 9 (13) sisuliselt Tingimusele ei vasta (ei kvalifitseeru nagu on nt Otsuses põhjendatud vastutusvaldkonna tugevvool esitatud spetsialisti mittevastavust Tingimusele 1). 11. Otsuses on esitatud Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise põhjendus, seoses tema kvalifikatsiooni mittevastavusega Tingimusele, järgmises sõnastuses: Vastutusvaldkond veekustutussüsteemid – spetsialist esitamata. 11.1. Nõustudes Vaidlustaja väitega sellest, et RHAD-is puudub keeld ühe isiku kaasamiseks mitmesse vastutava spetsialisti rolli, ei ole Vaidlustaja esitatud dokumentidest siiski arusaadav, et L.K. on vastutava spetsialistina kaasatud Riigihankes täitma mitme pädeva isiku rolli, täpsemalt pole L.K. kohta Vaidlustaja pakkumuses üldse märgitud, millise vastutava spetsialistina on ta Riigihankesse kaasatud. Seega Vaidlustaja esitatud dokumentidele tuginedes ei saa üheselt väita, et L.K. on kaasatud just TVS spetsialistiks (nagu on järeldanud Hankija), aga ka mitte seda, et ta on kaasatud veekustutussüsteemide spetsialistiks või hoopis mõlemaks vastutavaks spetsialistiks samaaegselt. Mistahes otsuse tegemiseks (kvalifitseerimiseks või kvalifitseerimata jätmiseks) tuleb see lünk täita ja vaidlustuskomisjon ei nõustu Kolmanda isiku seisukohaga, et selline ebatäpsus Vaidlustaja esitatud dokumentides (kas üks spetsialist on mõeldud täitma ühte või enamat vastutava spetsialisti rolli) ei oleks olnud RHS § 98 lg 4 ja § 46 lg 4 alusel küsitavate selgitustega kõrvaldatav. 11.1.1. Käesoleval juhul ei saa rääkida RHAD-is nõutud dokumentide esitamata jätmisest Vaidlustaja poolt (Hankija on RHAD-is läbivalt nõudnud vastutavate spetsialistide kohta vaid järgmisi dokumente: Pakkuja esitab kaasatava(te) spetsialisti(de) kutsetunnistuse(d) ja nende kinnituse hankes osalemise kohta Lisa 2 vormil IV, millega tagatakse nõutud spetsialisti kaasamine hankelepingu täitmisele, mis on Vaidlustaja poolt L.K. kohta esitatud) ega vajadusest pakkumust muuta, kuna sama vastutava spetsialisti kaasamisel erinevates rollides ei nõudnud RHAD spetsialistide kohta dubleerivate andmete/dokumentide esitamist. 11.1.2. Vastutava spetsialisti kohta on esitatud vormil IV nõutav kinnitus, millega mh tagatakse nõutud spetsialisti kaasamine hankelepingu täitmisele, ja see on asjakohane sõltumata sellest, mitmes rollis ta hankelepingu täitmisel lõpuks üles astub. 11.1.3. Selgituse küsimine Vaidlustajalt selle kohta, millise vastutava spetsialistina on L.K. Riigihankesse kaasatud, oleks võimaldanud Hankijal mõista Otsuse tegemiseks nii seda, et L.K. on kaasatud mitme vastutava spetsialistina, kui ka seda, et Vastutusvaldkond veekustutussüsteemid – spetsialist ei ole esitamata. Hankija ei ole aga pidanud vajalikuks selgitusi küsida ja on seetõttu teinud Otsuse lähtudes pooltõest, et L.K. on pädev täitma vastusvaldkonda tulekahju ja valvesignalisatsioon, milles vaidlust ei ole, kuid eksides väites, et Tingimuse täitmiseks Vaidlustaja pakkumuses spetsialisti üldse esitatud ei ole. 11.2. Hankija möönab vaidlustusmenetluses, et esitatud on kutsetunnistusega spetsialist, ega väida, et Otsuses esitatud põhjendused spetsialisti puudumisest (esitamata jätmisest) oleksid õiged ja põhjendaksid Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist. Hankija on asunud hoopis väitma, et esitatud tõenditest ega avalikest andmetest ei nähtu tema (s.o Vaidlustaja pakutud spetsialisti) veekustutussüsteemide alane kvalifikatsioon ja kogemus, st Hankija püüab täiesti uute põhjendustega veenda vaidlustuskomisjoni selles, et Otsus on õige mingitel muudel põhjustel mitte nendel, millele tuginedes ta Vaidlustaja Otsuses kvalifitseerimata jättis. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Hankija ei vaidle sisuliselt vastu Vaidlustaja väitele, et L.K. saab ja võib RHAD-ist tulenevalt põhimõtteliselt täita ka mitut vastutava spetsialisti rolli, siis selles osas, kas spetsialist on või ei ole esitatud, Hankija ja Vaidlustaja vahel enam sisulist vaidlust ei ole. Juhul, kui Hankija oma Otsuse põhjendusi sisuliselt enam ei kaitse, ei saa sellesse rolli astuda tema asemel ka Kolmas isik. 10 (13) 11.3. Põhjendusega, et L.K. ei sobi Tingimust täitma, on Hankija asunud Otsust motiveerima alles vaidlustusmenetluses ja puudub igasugune alus arvata, et Hankija on neist põhjendustest lähtunud ka Otsuse vastuvõtmisel. Vastupidi - olukorras, kus Hankija leidis, et spetsialist on üldse esitamata jäetud, ei kontrollinud ta ilmselgelt ühegi spetsialisti sisulist vastavust Tingimusele. Kuna vaidlustuskomisjon ei kontrolli vaidlustusmenetluses pakkuja kvalifikatsiooni Hankija eest vaid üksnes Hankija Otsuse õiguspärasust, siis Otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas L.K. Tingimusele sisuliselt vastab või mitte, sest sellise sisuga otsust Hankija teinud ei ole. 11.4. RHS § 98 lg 5 kohaselt teeb hankija pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. Antud juhul ei ole põhjendus Vastutusvaldkond veekustutussüsteemid – spetsialist esitamata õige ega saanud kaasa tuua Otsust jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata. 12. Tingimusele 1 mittevastavuse vaidlus hõlmab Hankija väidet Otsuses, et esitatud spetsialist ei kvalifitseeru, st Hankija on jätnud Vaidlustaja kvalifitseerimata põhjusel, et I.D. ei vasta Tingimusele 1. Otsuse lisas 12 väidab Hankija, et pakkumuses esitatud spetsialisti A pädevustunnistus, mis ei ole samaväärne nõutud tingimustega, kuid Otsusest ega selle põhjendustest ei ole arusaadav, miks Hankija seda arvab. 12.1. Puudub vaidlus, et I.D.-le Tingimuses 1 nimetatud kutsetunnistust - Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 spetsialiseerumine kas „Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7“ või „Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7“ (edaspidi mõlema spetsialiseerumisega arvestatud nõudes EKR 7. tase) - väljastatud ei ole. Samas on Hankija pidanud võimalikuks pakkujal kvalifitseeruda ka samaväärse kvalifikatsiooniga spetsialistiga ja I.D. kohta on Vaidlustaja esitanud pädevustunnistuse A pädevusklassi nõuetele vastavuse kohta. Otsusest ei nähtu midagi selle kohta, miks ei ole antud juhul A pädevusklass Hankija arvates samaväärne nõutud kvalifikatsiooniga. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et samaväärse kvalifikatsiooni lubatavuse korral RHAD-is on Hankija kohustatud olukorras, kus pakkuja on esitanud midagi (enda arvates) samaväärset, põhjendama pakkuja kvalifitseerimata jätmisel seda, miks ta konkreetset kvalifikatsiooni, antud juhul vastavust A pädevusklassi nõuetele, samaväärseks ei pea. Nende põhjenduste puudumisel on Hankija Otsus motiveerimisveaga. Ainus välistus, millisel juhul ei ole tegemist samaväärse kutsega ja millise mittevastavuse tuvastamisel ei oleks olnud Hankijal ka erilist motiveerimiskohustust, on sätestatud RHAD-is järgmiselt: Samaväärseks ei loeta esmaseid kutseid, st haridusasutuste antavaid üksnes haridusel baseeruvaid kutseid. Ei saa olla vaidlust, et pädevustunnistus ei ole haridusasutuse antav üksnes haridusel baseeruv kutse. 12.2. Vaidlustusmenetluses väidab Hankija, viitega VAKO otsusele, et kutsetaset ja pädevusklassi ei saa omavahel otseselt võrrelda ja A-klassi pädevustunnistus ei asenda elektriinseneri kutsetunnistust. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et VAKO otsuses käsitletu erineb käesolevast asjast, kuivõrd Riigihankes lubab Tingimus 1 ka samaväärsust, kuid VAKO otsuses käsitletud juhtumis pakkujal sellist luba ei olnud. VAKO otsuses tuvastati, et A päevusklassi tõendav pädevustunnistus ei ole sama, mis kutsetunnistus Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 ja seda olukorras, kus nõue oligi kitsalt kutsetunnistusele, lubamata pakkuda midagi samaväärset nõutud kutsetunnistusega ja kutsekvalifikatsiooniga. Praegusel juhul on Hankija aga lubanud nii ERK 7. taset kui ka midagi samaväärset ja Otsus ei saa olla õige üksnes paljasõnalise põhjendusega, et A pädevusklass ei ole ERK 7. A pädevusklass ei ole ega peagi olema ERK 7, kuid Hankija pidi vastama järgnevalt küsimusele, et isegi kui see pole sama ja ei asenda RHAD-is nõutud kutset, siis kas see võiks ehk olla sellega samaväärne. Euroopa kohus on leidnud (Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjad C-68/21 ja C-84/21, p 83), et mõiste „samaväärsus“ tavatähenduses on see, et millelgi on sama väärtus või ülesanne. Kuna 11 (13) SeOS-e ja selle alusel kehtestatud Määruse kohaselt on isiku kompetentsust võimalik tõendada mh kas pädevustunnistusega või kutsetunnistusega (SeOS § 10 lg-d 2 ja 3), siis pidi Hankija vähemalt pidama võimalikuks, et Vaidlustaja esitatud I.D. pädevustunnistus võib olla samaväärne Tingimuses 1 nimetatud kutset tõendava kutsetunnistusega. 12.3. Hankija tegelikult ka ei väida, et A pädevusklass poleks ühelgi juhul samaväärne Tingimuses 1 nõutud kutsekvalifikatsiooniga vaid väidab, et esitatud tõendite alusel ei saanud ta teistsugust otsust teha. Hankija väitel järeldas ta pädevustunnistuse esitamisest, et esitatud on kõik pakkujal olemas olevad asjakohased tõendid ja kui I.D.-l oleks olnud kõrgemat haridust tõendav dokument, oleks see Vaidlustaja poolt ka esitatud. Hankija põhjendustest saab vaidlustuskomisjon aru, et A pädevusklass koos elektrialast kõrgharidust tõendava dokumendiga oleks võinud tõendada Vaidlustaja spetsialisti vastavust Tingimusele 1, kuid puudub vaidlus, et see, et I.D.-l on elektrialane kõrgharidus (elektriinsener), selgus alles vaidlustusmenetluses. Puudub vaidlus ka selles, et Hankija vastavasisulisi selgitusi Vaidlustajalt ei küsinud. 12.4. Riigikohus on 13.06.2013 otsuse 3-3-1-24-13 p-is 22 märkinud, et hankija kaalutlusõigus täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmisel ei tähenda õigust otsustada nõude esitamise üle meelevaldselt. See ohustaks pakkujate võrdset kohtlemist. Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus. Vaidlustuskomisjoni arvates Hankijal käesoleval juhul sellist kaalukat põhjust ei olnud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi kui samaväärsuse dokumentaalne tõendamine on esmalt pakkuja ülesanne, ei oleks Hankija otsuse tegemisel seotud pakkuja antud hinnanguga sellele, kas miski on või ei ole millegagi samaväärne või kas esitatud dokumendid seda vajalikul määral tõendavad. Kui aga Hankija hinnangul pakkuja esitatud dokumentidest (pädevustunnistusest) samaväärsuse tõendamiseks ei piisanud, kuid sama dokument võiks siiski mingi lisateabe olemasolu korral (nt koos haridust või ka töökogemust tõendavate andmete või dokumendiga) samaväärsuse nõude täita, pidanuks Hankija andma pakkujale võimaluse pädevustunnistamise omistamise aluseks olnud hariduse ja/või töökogemuse selgitamiseks (tõendamiseks) selleks, et teha sisuline otsus pakkuja kvalifikatsiooni vastavuse või mittevastavuse kohta Tingimusele 1. Tegemist ei oleks pakkumuse muutmise ega esitamata andmete esitamisega, kui kvalifikatsiooni tõendamiseks tähtaegselt esitatud pädevustunnistus tõendaks lõpptulemusel samaväärsust koos lisaandmetega. Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui Vaidlustaja poolt I.D. kohta esitatud A pädevusklass võis, aga ei pruukinud olla samaväärne Tingimuses 1 nimetatud kutsega ERK 7, pidi Hankija selle RHS § 98 lg 5 kohase põhjendatud kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemiseks välja selgitama ja vajadusel selleks selgitusi küsima. Antud juhul Hankija seda ei teinud, mistõttu Hankija Otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks põhjusel, et esitatud spetsialist (I.D.) ei kvalifitseeru, on vastuolus RHS § 3 p-iga 1 (läbipaistmatu), RHS § 98 lg-ga 1 (Hankija ei ole kontrollinud Vaidlustaja spetsialisti vastavust kvalifitseerimise tingimusele samaväärsuse osas) ja ka RHS § 98 lg-ga 5 (ilma samaväärsust kontrollimata on Otsus mittevastavusest põhjendamata) ja tuleb tunnistada kehtetuks. 13. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on vaidlustatud vaid lähtuvalt nn otsuste järgnevuse põhimõttest: kui odavaima pakkumuse teinud Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine peaks osutuma õigusvastaseks, siis ei saa õiguspärane olla kallima pakkumuse teinud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine (vastuolu RHS § 117 lg-ga 1). Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija Otsus ei ole õiguspärane, tuleb tunnistada kehtetuks ka Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks. 14. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus tuleb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada, kuulub 12 (13) vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 14.1. Vaidlustaja on esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 2156 eurot käibemaksuta 9,8 tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 220 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et asja mahtu ja keerukust arvestades on kulud vajalikud ja põhjendatud ja need tuleb Hankijalt välja mõista. Lisaks tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 640 eurot. 14.2. Hankija ja Hankijaga samal poolel olnud Kolmanda isiku kulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 13 (13)