Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024– 2029“ muutmine

Rahandusministeerium 20.11.2025 nr 2-2/3948-1 Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024– 2029“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõu. Vastavalt tööturumeetmete seaduse § 6 lõikele 6 kiidab enne Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitamist tööhõiveprogrammi heaks töötukassa nõukogu. Eelnõu esitatakse heakskiitmiseks töötukassa nõukogu 16.12.2025. aasta koosolekule. Sellest tulenevalt palume Teie tagasisidet hiljemalt 3. detsembriks 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Puuetega Inimeste Koda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Haridus- ja Teadusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sotsiaalministeerium Kristi Suur 5913 9212, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 18.11.2025 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024– 2029“ muutmine Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024– 2029“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 7, § 9 lõike 2 punkt 8, lõige 9 ja lõike 12 punkt 4, § 13 lõike 1 punkt 5, § 14 lõike 2 punkt 7 ning §-d 29 ja 30 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 47 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „, ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse järelteenused“; 3) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 121 ja 122 järgmises sõnastuses: „(121) Kui isik taotleb enne 1. aprilli 2026. a §-s 29 või 30 nimetatud toetust või teenuseid, tehakse otsus ja makstakse ettevõtluse alustamise toetust või osutatakse ettevõtluse järelteenuseid kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras. (122) Kui töötukassa otsustab §-s 29 või 30 nimetatud toetuse maksmise või teenuste osutamise käesoleva määruse kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud redaktsiooni alusel, kohaldatakse toetusele, järelteenustele ning toetuse ja hüvitatud järelteenuste summa tagasinõudmisele kuni 31. märtsini 2026. a kehtinud tingimusi ja korda.“. § 2. Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a. Kristen Michal Peaminister Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Keit Kasemets Riigisekretär 1  18.11.2025 Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024– 2029“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrust nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (edaspidi tööhõiveprogramm, määrus või THP). Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused tööhõiveprogrammis hõlmavad vähe mõjusa ja madala kuluefektiivsusega tööturuteenuste osutamise lõpetamist töötuskindlustusvahendite otstarbekama kasutamise eesmärgil. Ettevõtluse toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on toetada isiku alustamist ettevõtlusega ja tagada selle tegevuse jätkusuutlikkus. Ettevõtluse toetamise tööturumeede hõlmab järgmisi tööturuteenuseid:  ettevõtluse alustamise toetus (edaspidi EVAT), mille eesmärk on majandusliku aktiivsuse kaudu endale püsivalt tasustatud töökoha loomine;  ettevõtluse järelteenused (koolituskulude ja individuaalse mentorluse kulude hüvitamine, nõustamine mentorklubis), mille eesmärk on toetada ettevõtluse alustamise toetuse saaja äriplaani jätkusuutlikku elluviimist. EVATit antakse uue alustava ettevõtte käivitamiseks esmatarvilike vahendite soetamiseks kuni 6000 eurot. EVATi saamiseks esitab töötu äriplaani koos finantsprognoosidega Eesti Töötukassale (edaspidi töötukassa). Viimane hindab äriplaani potentsiaali, teeb otsuse toetuse andmise osas, kontrollib pärast toetuse maksmist äriplaanis kavandatud majandustegevust ja toetuse sihtotstarbelist kasutamist kahel aruandlusperioodil (s.o 8. ja 20. kuul). Eelnõuga korrastatakse ettevõtluse alustamise toetamise skeemi Eestis, st lõpetatakse töötutele inimestele ja pensioniealistele muudele isikutele ettevõtluse alustamise toetuse maksmine ja järelteenuste pakkumine töötukassa kaudu. Ettevõtluse toetamisega jätkab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Ettevõtlusalane nõustamine jääb ka edaspidi inimestele kättesaadavaks maakondlike arenduskeskuste kaudu. Muudatus on ühtlasi tingitud vajadusest vähendada teenuste pakkumisel asutustevahelist dubleerimist ning kasutada raha ettevõtluse edendamisel paremini suunatult ja säästlikumalt. Muudatus vähendab halduskoormust, kuna teenuse senisel kujul osutamine on ressursimahukas ja menetlemise tööjõukulu moodustab vähemalt 15% meetme kogu aastasest eelarvest 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur ([email protected]; 5913 9212), sama osakonna õigusnõunik Ilona Säde ([email protected]; 5667 4014), töötukassa juhatuse liige Brit Rammul ([email protected]; 5300 0320), hüvitiste osakonna juhataja asetäitja Ardo Rosin ([email protected]; 614 8572), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp ([email protected]; 614 8520) ja juriidilise osakonna juhataja asetäitja Irina Borozdina ([email protected]; 614 8644), 1 Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Kuna eelnõu on kiireloomuline, siis eelnõule ja seletuskirjale keeleekspertiisi ei ole tehtud. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrust nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (RT I, 31.10.2025, 3). Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid uusi kogutavaid andmeid eelnõuga ei lisandu. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määrusesse tehtavad muudatused ja § 2 muudatuste jõustumise aja. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 tehtavate muudatuste tulemusena jäetakse alates 2026. aasta 1. aprillist määrusest välja tööturumeetme „ettevõtluse toetamine“ raames osutatavad tööturuteenused – ettevõtluse alustamise toetus ning ettevõtluse järelteenused. Töötukassa lõpetab töötutele inimestele ja pensioniealistele muudele isikutele ettevõtluse alustamise toetuse maksmise ja järelteenuste osutamise. Edaspidi ei ole vaja koguda teenuseosutajalt andmeid ettevõtluse järelteenuste raames mentorklubis nõustamises osalemise kohta ning puudub vajadus vahetada töötukassa ja teenuseosutaja vahel infot teenuse kohta. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 57 lõigetega 121 ja 122 ning kehtestatakse rakendussätted seoses määruse muudatustega. Lõigete numeratsioon on tingitud alates 1. juulist 2027. a jõustuvast tööhõiveprogrammi muudatusest1, millega kehtestatakse § 57 lõiked 13 ja 14. Kuna eelnõukohase määruse jõustumise ajaks ei ole nimetatud sätted veel jõustunud, ei ole võimalik kehtestada uusi rakendussätteid lõigetena 15 ja 16. Seega lisatakse käesoleva muudatusega seotud rakendussätted olemasoleva lõike 12 järele lõigetena 121 ja 122. Lõige 121 reguleerib olukorda, kus isik taotles ettevõtluse alustamise toetust või ettevõtluse järelteenuseid enne kõnesoleva määruse muudatuste jõustumist, kuid töötukassa ei ole 31. märtsi 2026. aasta seisuga veel otsustanud, kas maksta isikule toetust või osutada järelteenuseid või mitte. Sellisel juhul otsustab töötukassa toetuse maksmise ja järelteenuste osutamise kuni 2026. aasta 31. märtsini kehtinud tingimustel ja korras. Lõige 122 reguleerib olukorda, kus töötukassa on otsustanud §-des 29 või 30 sätestatud tööturuteenuste osutamise enne kõnesoleva määruse muudatuste jõustumist, ning siis kohaldatakse tööturuteenuste osutamisele ning toetuse ja hüvitatud järelteenuste summa tagasinõudmisele kuni 2026. aasta 31. märtsini kehtinud tingimusi ja korda. Töötukassa on tööturumeetmete seaduse või tööhõiveprogrammi alusel otsustanud tööturuteenuste osutamise, kui on tehtud otsus teenuse võimaldamise kohta. Säte tagab, et inimesed saaksid teenusel lõpuni osaleda enne määruse muudatust kehtinud tingimustel. 1 RT I, 31.10.2025, 1 2 Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise 2026. aasta 1. aprillil, kuna muudatuste rakendamine nõuab ettevalmistust, nt sihtrühma teavitamine. Töötukassa kogemus näitab, et suurel osal ettevõtluskoolitusele suunatud inimestel on eesmärgiks pärast koolituse läbimist taotleda EVATit. 2024. aastal läbis 1 648 töötukassa klienti ettevõtluskoolituse ning nendest klientidest taotles hiljem ettevõtluse alustamise toetust 671 isikut ehk 40%. Ettevõtluskoolituse kestvus sõltub selle mahust ning mahukamate koolituste puhul võib olla koolituse kestvus kuni 3 kuud. Kuigi ettevõtluskoolituse õppekavad, teemad ja mahud on kujundatud selliselt, et nende läbimisel oleks töötu valmis ettevõtlusega alustama ka ilma EVATita, tuleb muudatuse rakendamise aja valikul arvestada tööotsija ootustega ja juba tegevuskavas sõlmitud kokkulepetega, mis on suunatud ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks. Pärast koolituse läbimist peab ettevõtlussooviga tööotsijale jääma mõistlik aeg, mille jooksul peab olema tal võimalik esitada taotlus koos selle lisadokumentidega töötukassale ning vajadusel saada ka täiendavat nõustamist nt maakondlikust arenduskeskusest. 11.11.25 seisuga osaleb tellitud ettevõtluskoolitusel 290 klienti, nende koolitus kestab kuni 2026. a märtsini, seega jääb soovijatel aega EVAT taotluse esitamiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu kohased muudatused ei ole otseses puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: 1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju, 2) mõju majandusele ja 3) mõju riigivalitsemisele. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ega infoühiskonda; haridust, kultuuri ega sporti; riigikaitset ega välissuhteid ning siseturvalisust ega keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 4.1.Sotsiaalsed, sh demograafilised ja majanduslikud mõjud EVAT eesmärk on, et inimene looks majandusliku aktiivsuse (st ettevõtluse) kaudu endale püsiva tasustatud töökoha. Ettevõtluse alustamise toetust edaspidi töötukassa kaudu ei osutata, kuna teenuse tulemuslikkus on suhteliselt madal lähtudes tööhõive programmis toodud eesmärgist – majandusliku aktiivsuse kaudu püsivalt tasustatud töökoha on loonud 11–12% EVAT saajatest, selgub Maksu- ja Tolliameti ja töötukassa andmetel (vaata pikemalt allpool). EVAT teenuse mõju on põhjalikumat käsitlust leidnud analüüsis2, kus tõdeti, et regulaarselt tasustatud hõivele on teenuse mõju esimese pooleteist aasta jooksul positiivne ja statistiliselt oluline, kuid seejärel osalus- ja võrdlusgrupi hõivemäärades erinevus kaob (vaata joonist 1). Viidatud analüüs, mis käsitles 2017–2021 EVATit saanud isikuid, näitas, et toetuse abil äriühingu loonud isikutest maksis endale alammäära ulatuses töötasu ligikaudu 12,5% (12–17 kuu jooksul pärast toetuse ülekandmist). Lisaks on toetuse menetluse kulud suhteliselt kõrged – ainuüksi menetlemise tööjõukulu moodustas u 15% meetme kogu eelarvest 2025. aastal. 2 Villsaar et al. 2014. a EVAT mõjuanalüüs, mai 2014, https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022- 01/evatanalyys_2014.pdf 3 Joonis 1. Regulaarselt tasustatud hõive: hõivatute osakaal toetuse saajate ja võrdlusgrupi hulgas ning osalus-ja võrdlusgrupi erinevus. Märkus: joonisel on tärniga märgitud hinnangud, mis ei ole statistiliselt olulised nivool 0,05. Allikas: töötukassa, Maksu- ja Tolliamet Kuna EVATi saajate arv varieerub olenevalt aastas u 400–620 inimese vahel (vaata joonis 2), mis moodustab ca 0,4–0,7% aasta jooksul arvele tulnud töötutest, ning järelteenuse saajate arv on u 90 kuni 262 (vaata joonis 3), siis on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike. Joonis 2. EVAT saajate arv Allikas: töötukassa Joonis 3. Ettevõtluse toetamise teenuste saajate arv Allikas: töötukassa Ebasoovitavad mõjudena võivad ettevõtluse alustamise või arendamise teenuste kättesaadavus väheneda ja seeläbi ettevõtjaks hakkamine väheneda. Samas tööturu vajadusest tulenevat võib kiireneda tööotsijate tööle liikumine, kuna 2024. a EVAT saanutel kulus töötuna arvele tulekust EVAT positiivse otsuse saamiseni keskmiselt 10 kuud (mediaankestus päevades 254). Kõigi 4 registreeritud (sh EVAT saajate) tööle rakendumise mediaankiirus 2024. aastal oli aga 170 päeva. EVAT saajate sotsiaaldemograafiline profiil on tugev (vaata joonist 4), mis toetab nende kiiret töö leidmist. Joonis 4. EVAT saanute arv ja jaotus perioodil 01.01.2019–13.11.2025 Allikas: töötukassa Edaspidi on alustaval ettevõtjal võimalik saada teenuseid ja tuge nt EISist, mis tagab parema seose teiste EISi poolt pakutavate ettevõtlusmeetmetega. Töötukassal on võimalus jätkata piiratud tööjõu ja rahaliste vahendite tingimustes tööturuteenuste osutamist suuremas mahus tööturu mõttes prioriteetsetele sihtrühmadele, kelleks on oskusteta inimesed ja noored. Alustava ettevõtte puhul tuleb hinnata ka majandusliku tegevuse mõju inimese toimetulekule. Majandusliku toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide tagamiseks peaks EVATi saanud inimese sissetulek läbi ettevõtluse olema vähemalt alampalga suuruses ja püsiv. Töötukassa analüüsis, kui paljud 2017–2021 EVATit saanud inimesed vastavad järgmistele tingimustele: 1. asutanud äriühingu või registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE), sh FIE majandustegevus on jätkuvalt toimuv (st FIE tegevus ei tohi olla lõpetatud ega peatatud perioodil 18 kuud alates toetuse ülekandmisest); 2. äriühingu asutanud toetuse saaja on loonud endale töökoha hiljemalt kaheteistkümnendast kuust arvates toetuse ülekandmisest ja loodud töökoht on säilinud vähemalt kuni aruandlusperioodi lõpuni (s.o 18nda kuu lõpuks). Töökoht peab olema säilinud kõik kuud järjepidevalt kuni aruandlusperioodi lõpuni. Töötamise liikide osas peavad olema hõlmatud juhtimis- ja kontrollorgani liikmena tegutsemine, tööleping, võlaõiguslik teenuse osutamise leping; 3. äriühingu asutanud toetuse saaja (ei arvesta FIEsid) on maksnud 12 kuni 17 kuu eest toetuse ülekandmisest arvates endale töötasu vähemalt kehtiva töötasu alammäära ulatuses. Töötasuks loetakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 4, 6 või 9 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatud töötamisest või ettevõtlusest saadud tulu. Selgus, et kõigile kolmele tingimusele vastas 18-kuulise aruandlusperioodi korral 12,2% ja 19- kuulise aruandlusperioodi korral 10,7%. Seega EVATi saajatest vähesed on suutnud tagada endale majanduslikuks toimetulekuks ja sotsiaalsete garantiide tagamiseks tarviliku sissetuleku läbi EVATi abil loodud ettevõtluse. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 5 Eelnõu kohaselt edaspidi ei toeta töötukassa alustavat ettevõtjat rahaliste toetuse ega järelteenusega. Neile u 500–600 inimesele aastas jääb kättesaadavaks lai valik tööturuteenustest, mis toetavad nende kiiret tööle rakendumist. Kuna mainitud teenuseid on kasutanud suhteliselt väike osa registreeritud töötutest, on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Mõju ulatus majanduslikule toimetulekule on tagasihoidlik arvestades, et EVATi saajate seas on umbes kümnendik suutnud tagada endale majanduslikuks toimetulekuks ja sotsiaalsete garantiide tagamiseks piisava sissetuleku läbi EVATi abil loodud ettevõtluse. Mõju sagedus on samuti väike, kuna töötuks jäämine on pigem harva esinev sündmus. Kokkuvõttes on sotsiaalne ja majanduslik mõju ebaoluline. 4.2.Mõju riigivalitsemisele Mõju sihtrühm: töötukassa Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatused mõjutavad töötukassat, kes tööturuteenuseid osutab ja tööturutoetusi maksab, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Muudatused mõjutavad töötukassa poolt osutatavate teenuste sisu, tööprotsesse ning töökoormust. Ettevõtluse toetamise teenuste osutamise lõpetamine vähendab spetsialistide töökoormust, kes täna EVAT taotluste ja järelteenuste menetlemisega tegelevad. Samuti võib väheneda huvi ettevõtluskoolitustoetuste vastu, mis on osade klientide puhul EVATi saamisel eeltingimuseks, see vähendab ka teenuse eelarvet. Prognoosi järgi on ettevõtluse alustamise toetamise meetme raames osutatavate järelteenuste kulu 2026. aastal 124 000 eurot ning EVATi kulu 2,61 miljoni, kokku on meetme kulu 2,73 mln ilma muudatust rakendamata. Kui arvestada, et ettevõtluse alustamise toetuse avaldusi enam alates 01.04.2026 esitada ei saa, on prognoositav ettevõtluse alustamise toetuse kulu 2026. aastal ca 1,0 miljon eurot, järelteenuse kulu ei vähene, seega ettevõtluse alustamise toetamise meetme kulu kokkuhoid 2026.aastal on 1,61 mln eurot. Prognoosis on arvestatud, et teenuse osutamise lõpetamisega seoses võib toetuse taotluste arv enne lõppu suureneda. Muudatused eeldavad uute teenusetingimustega kohanemist, sh vähesel määral töötajate nõustamist, et töötajad oleksid kursis muudetud tingimustega ja suudaksid kliente korrektselt nõustada. Ajutiselt võib töökoormus suureneda seetõttu, et EVAT taotlejate arv kasvab vahetult enne uute taotluste vastuvõtmise lõpetamist esimeses kvartalis. EVAT avalduste maht on tavapärastelt kolm korda suurem positiivse otsuse saajate arvust. Seega tuleb vastata pöördumistele ning hallata üleminekuperioodil tekkivaid olukordi. Muudatustega infosüsteemides arendusi ei kaasne. Kokkuvõttes jääb töötukassa põhiülesanne muutumatuks ja võimaldab enam tegeleda noorte ja oskusteta inimeste töövõimaluste parandamisega. Siiski nõuavad eelnõus kavandatud muudatused kohanemist, mis võib kaasa tuua ajutise töökoormuse kasvu ja kliendi nõustamise ja teenustele suunamisel teatava kohanemise vajaduse. Mõju ulatust võib seetõttu kokkuvõttes hinnata väikeseks. Mõju avaldub eelkõige muudatuste rakendamise algusajal ehk 2026. a esimeses kvartalis, mistõttu on selle avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Vähe mõjusate ja madala kuluefektiivsusega tööturuteenuste lõpetamine võimaldab kasutada töötuskindlustusvahendeid paremini suunatult ja säästlikumalt. Keskendumine noortele, oskusteta inimestele ja kiiremale tööle liikumisele võimaldavad suunata töötukassa vahendeid eesmärgipärasemalt. Muudatuste rakendamisega võib kaasneda ajutine töökoormuse kasv ja 6 uute tingimustega kohanemise vajadus, kuid infosüsteemide arendusvajadus puudub. Mõju avaldumise ulatus on väike ning sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei prognoosita. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tööhõiveprogrammi tööturuteenuseid ja -toetusi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist (edaspidi sihtkapital) ja ESF+ vahenditest ning välisvahendite riiklikust kaasfinantseeringust. Eelnõu muudatuste rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid ega -tulusid. Kokkuvõttes vähenevad perioodil 2026–2029 tööhõiveprogrammi tööturuteenuste kulud sõltuvalt aastast 1,6–2,5 miljoni euro võrra (vt tabel 1). Tabel 1. Tööhõiveprogrammi kogukulu perioodil 2026–2029 2026 2027 2028 2029 Kogukulu: kehtiv 73 467 740 74 128 473 74 932 097 76 409 058 Kogukulu: muudatusega 71 853 140 71 577 873 72 416 597 73 940 358 Kulude muutus -1 614 600 -2 550 600 -2 515 500 -2 468 700 Allikas: töötukassa 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks töötukassale, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Muudatusi arutas 05.11.2025 töötukassa nõukogu ja otsustas ettevõtluse toetamise tööturumeetme raames teenuste osutamise töötukassa kaudu lõpetada. Töötukassa nõukogu otsusest lähtuvalt on ette valmistatud tööhõiveprogrammi muutmise eelnõu. Vastavalt tööturumeetmete seaduse § 6 lõikele 6 kiidab enne Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitamist tööhõiveprogrammi heaks töötukassa nõukogu. Eelnõu esitatakse heakskiitmiseks töötukassa nõukogu 16.12.2025. aasta koosolekule. 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/25-1291 - Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024– 2029“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.12.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/882f6827-ccc5-4e10-8052-2cdcf53c2f19 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/882f6827-ccc5-4e10-8052-2cdcf53c2f19?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main