Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 251-25/301064 Otsuse kuupäev 19.11.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vaidlustus SA Tartu Kiirabi riigihankes „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ (viitenumber 301064) Menetlusosalised Vaidlustaja, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Hankija, SA Tartu Kiirabi, esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Kolmas isik, Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 Menetlustoiming Hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse lahendamine RESOLUTSIOON RHS1 § 193 lg 5 alusel Jätta rahuldamata SA Tartu Kiirabi taotlus hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 280 lg 2). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 03.10.2025 alustas SA Tartu Kiirabi (edaspidi Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanget „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ (viitenumber 301064) (edaspidi Riigihange). Hankija määratud tähtpäevaks, 27.10.2025, esitasid Riigihankes pakkumused kaks pakkujat - AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal ja Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404. 1 Riigihangete seadus 2. Hankija poolt 27.10.2025 riigihangete registri vormidel tehtud otsustega tunnistati Riigihankes mh vastavaks ja edukaks Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 pakkumus ning kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404. 3. 06.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus, milles taotletakse Hankija otsuste kehtetuks tunnistamist, millega Hankija kvalifitseeris Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 (edaspidi ka Kolmas isik) ning tunnistas tema pakkumuse edukaks. 4. 12.11.2025 esitas Hankija vastuse vaidlustusele, milles sisaldus ka taotlus vaidlustuskomisjonile Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks RHS § 193 lg 5 alusel (edaspidi Taotlus) järgmiste põhjendustega. 4.1. Esinevad kõik RHS § 193 lg-s 5 loetletud eeldused hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks. 4.2. Hankija põhitegevuseks on kiirabiteenuse osutamine. Tegemist on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 16 lg-s 1 nimetatud teenusega: kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Seega on tegemist elutähtsa teenusega nii TTKS kui ka hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 36 lg 2 p-i 1 järgi. Hankijale on selle osutamiseks 23.03.2012 väljastatud tähtajatu tegevusluba nr L02661, mis on kiirabiteenuse osutamiseks kohustuslik (TTKS § 40 lg 1 p 2). Seega, Hankija osutab elutähtsat teenust nii TTKS kui ka HOS § 2 lg 4 mõistes, kusjuures sellist liiki elutähtsat teenust, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist. 4.3. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses (edaspidi TOKVS) § 4 lg-st 1 tulenevalt on Hankijal tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks kohustus sõlmida vastutuskindlustusleping. Hankija on kohustatud esitama Terviseametile teabe vastutuskindlustuslepingu sõlmimise või selle pikendamise kohta ning kindlustusandja, kindlustuskaitse perioodi ja kindlustussumma kohta (TOKVS § 5 lg 1). Terviseamet võib TTKS § 481 alusel tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud TOKVS-is nõutud kindlustuskohustust. Seega, kui Hankijal ei ole kehtivat kohustuslikku vastutuskindlustust, võib Terviseamet Hankijale väljastatud tegevusloa tühistada ning sellisel juhul ei ole Hankijal võimalik elutähtsaks teenuseks olevat kiirabiteenust osutada. 4.4. Riigihankes esitatud vaidlustuse tõttu ei ole Hankijal lubatud anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks ning hankelepingu saab sõlmida alles 14 päeva möödumisel vaidlustuskomisjoni otsuse teatavakstegemisest (RHS § 194 lg 4 ja § 201 lg 2). Kuna vaidlustus esitati 06.11.2025, siis isegi kui vaidlustuskomisjon lahendab vaidlustuse RHS 200 lg 1 järgi hiljemalt 08.12.2025 (06.12.2025 langeb nädalavahetusele), ei ole Hankijal vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumise korral õigust sõlmida hankelepingut enne 22.12.2025. Samas, kuna Hankija praegune kindlustusleping lõpeb 30.11.2025, ei oleks Hankijal alates 01.12.2025 enam kehtivat vastutuskindlustust, mis võib TTKS § 481 alusel kaasa tuua tagajärje, et Terviseamet tunnistab Hankija tegevusloa kehtetuks ning elutähtsa teenuse osutamine katkeb. 4.5. Tegemist on väga olulise avaliku huvi äärmiselt intensiivse kahjustamisega. Isegi kui tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole sajaprotsendiliselt kindel, on mõeldamatu, et Hankija peaks olema valmis sellega riskima. Sellises olukorras oleks tegemist ebaseadusliku tervishoiuteenusega ning sellist vastutust ja riski Hankija ei saa võtta. Samuti ei ole see 2 (8) aktsepteeritav SA Tartu Kiirabi asutajate, so Tartu linna ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt. Seega, igal juhul esineb märkimisväärne oht sellise riski realiseerumiseks. Seetõttu tuleb Hankijal igal juhul tagada, et ka hiljemalt 01.12.2025 seisuga oleks Hankijal kehtiv kindlustusleping. 4.6. Kui vaidlustuskomisjon ei anna Hankijale luba hankelepingu sõlmiseks nõustumuse andmiseks, ei ole Hankijal alates 01.12.2025 enam õigus tegevusloapõhiseid teenuseid osutada, sest need on ebaseaduslikud, kuna Hankija peaks osutama teenuseid, milleks tal puudub õigus. Kui vaidlustuskomisjon ei rahulda käesolevat Taotlust, peatub alates 01.12.2025 kiirabiteenuse osutamine Eesti erinevates regioonides ning tegemist on ilmselgelt sisejulgeolekriisiga. Seega on täidetud RHS § 193 lg 5 kohane teine eeldus loa andmiseks, milleks on olulise avaliku huvi kahjustamise oht ning see on väga intensiivne. 4.7. Vaidlustaja huvid ei kaalu üles olulist avalikku huvi ning vaidlustusel ei ole eduväljavaadet. Kaebaja huviks on saavutada käesolevas Hankes Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamine. Tegemist on Vaidlustaja seadusega kaitstud huviga. Samas, Hankija arvates on ilmselge, et Vaidlustaja ärihuvi ei kaalu üles eelkirjeldatud ülekaaluka avaliku huvi kahjustada saamise ohtu. Hankija hinnangul on ilmselge, et ühe eraettevõtte huvi osutada Hankijale kindlustusteenust ei kaalu üles Eesti inimeste kättesaadavust erakorraliseks arstiabiks. 4.8. Ringkonnakohtu praktikas on RHS § 193 lg 5 kohaldamise osas ka selgitatud, et mida väiksemad on vaidlustuse eduväljavaated, seda väiksemaks saab pidada selle esitaja huvidele omistatavat kaalu ning kui vaidlustus on väga suure tõenäosusega põhjendamatu, kaotab ooteaja rakendamine oma sisulise õigustuse. Hankija hinnangul on vaidlustuse eduväljavaade äärmiselt madal. Kolmandal isikul on õigus osutada kindlustusteenust ning sellega on Hankes kehtestatud kvalifitseerimise tingimus täidetud. Kuna vastav tegevus on allutatud Finantsinspektsiooni kontrollile ja järelevalvele, ei saa Kolmanda isiku tegevuse seaduslikkuse üle esineda mingit mõistlikku kahtlust. 5. RHS § 193 lg 6 alusel küsis vaidlustuskomisjon Vaidlustaja seisukohta Taotluse kohta. 18.11.2025 esitatud seisukohaga palus Vaidlustaja jätta Taotlus rahuldamata järgmistel põhjustel. 5.1. Hankija väide, et Hankija tegevusluba tunnistatakse kehtetuks ning kiirabiteenuse osutamine peatub, ei ole realistlik. Hankija möönab ka ise, et kiirabiteenuse peatumine ei ole vältimatu tagajärg vaid üksnes abstraktne oht – tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole vastutuskindlustuslepingu puudumise imperatiivne tagajärg (TTKS § 48¹). Sellise riski realiseerumine eeldab esmalt nõuetekohase järelevalvemenetluse läbiviimist, sh asjaolude selgitamist, Hankija ärakuulamist ning kõiki olulisi asjaolusid (sh avalikku huvi ja teenuse tähtsust) arvestades kaalutlusotsuse tegemist. Kui teenuse katkemise mõju avalikule huvile on tõesti nii suur, ei ole kaugeltki tõenäoline, et järelevalvemenetluse tulemusena tehtava kaalumise tulemusel Hankija tegevusluba kehtetuks tunnistataks. Küll aga on tõenäoline, et Hankija jõuab isegi vaidlustusmenetluse läbimise korral enne järelevalvemenetluse lõpuleviimist vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseni. 5.2. Hankijal on võimalik kindlustuslepingu lõppemist vältida. Kuigi vältimatut ohtu Hankija teenuse katkemisele eeltoodust tulenevalt ei esine, on Hankijal võimalik vaidlustusmenetlusest lähtuvalt sõlmida ajutine leping kuni Riigihanke tulemusel lepingu sõlmimiseni (RHS § 49 lg 1 p 3). Selline praktika on tavapärane ja välistab kindlustuskaitse ja teenuse katkemise riski. 3 (8) 5.3. Hankija teadis kehtiva lepingu lõppkuupäeva (30.11.2025) ja Riigihanke ajakava (Riigihange avaldati 03.10.2025), kuid ei arvestanud vaidlustusmenetluse võimalusega. Kohtupraktika (TrtRKm 10.08.2023, nr 3-23-1606, p 14–17) rõhutab, et hoolas hankija peab alustama hankemenetlust aegsasti ning arvestama seejuures vaidlustusmenetlusega (mis pole praktikas ebatavaline). 5.4. Hankija enda hooletus ei saa olla aluseks avaliku huvi ülekaalukusele. Kui hankija ei ole ise hoolsuskohustust täitnud ega planeerinud hanget nõuetekohaselt, kaalub vaidlustaja õiguste kaitse vajadus üles hankija huvi hankelepingu sõlmimiseks. Avaliku huvi argument ei saa kompenseerida hankija enda hooletust, sest RHS § 193 lg 5 eeldab, et avaliku huvi kahjustamise oht ei tulene hankija tegevusest. Kui hankijalt mitte nõuda vaidlustamiseks vajaliku ajavaruga arvestamist - muutuks hankemenetluses kaebajal tõhusa õiguskaitse saamine äärmiselt keeruliseks. Samuti on kohus rõhutanud, et see avaks võimaluse hankijale pahatahtlikuks käitumiseks – piisaks sellest, kui hankija jätaks hanke läbiviimisel vajaliku ajavaruga enne hanke eesmärgiks olevate teenuste tekkimise hetke arvestamata, ajastaks vaidlustatavate otsuste tegemise vahetult enne seda hetke ning survestaks seejärel sellele asjaolule viidates kiiresti hankelepingu sõlmimiseks luba andma. Ka see on põhjus, miks tuleb hankelepingu sõlmimise luba anda pigem üksnes väga erandlikel juhtudel (TrtRKm 10.08.2023, nr 3-23-1606, p 15). 5.5. Hankija väitel on vaidlustuse eduväljavaade äärmiselt madal, kuna kvalifitseerimise tingimuste täitmist kinnitab asjaolu, et Kolmanda isiku tegevus on allutatud Finantsinspektsiooni kontrollile ja järelevalvele. Hankija arvates on Finantsinspektsioon Kolmanda isiku tegevuse seaduslikkust juba kontrollinud. Hankija on kvalifitseerimise tingimustes sätestatud nõuete (so KindlTS 2. ptk 3. jaost, sh KinldTS §-ist 36 tulenevate tingimuste) täitmist enda kinnitusel kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuses kvalifitseerimise tingimuste täitmise kohta esitatud Finantsinspektsiooni kodulehekülje lingi alusel. Hankija hinnangul kinnitab kvalifitseerimise tingimuste täitmist Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatu, mille kohaselt: 1) Kolmas isik on kantud piiriüleselt tegutsevate kindlustusandjate nimekirja; ning 2) Kolmanda isiku osutatavate teenuste nimekirjas on avaldatud ka tsiviilvastutuskindlustuse teenus. Hankija on kinnitanud, et muude andmete alusel Hankija kvalifitseerimise tingimuste täitmist kontrollinud ei ole, märkides, et peale Finantsinspektsiooni lehe viite ei olnudki Kolmandal isikul vajalik midagi esitada ning Hankijal ei olnud vaja muid andmeid kontrollida. Selles, et Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatu piirdub vaid eelnimetatud 2 asjaoluga, vaidlus puudub. Vaidlus on selles, kas eelnimetatud kahe asjaolu alusel sai Hankija sisuliselt kontrollida kvalifitseerimise tingimuste täitmist. Eeskätt kontrollida, kas Kolmandal isikul on välisriigi kindlustusandjana KindlTS § 36 lg 2 alusel õigus jätkata oma tegevust ilma filiaali asutamiseta ning kas Kolmanda isiku tegevus täidab KindlTS § 36 lg 3 nõuded, so kas teenuse osutamine vastab VÕS-ist ja TOKV-ist tulenevatele nõuetele (sh tüüptingimuste ja teabedokumendi esitamise, samuti tüüptingimuste sisu seadusega kooskõla osas). Seega on eelnevast selge, et Kolmanda isiku kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll piirdus Finantsinspektsiooni kohtulehel avaldatu kontrollimisega. 5.6. Hankija vastusest vaidlustusele nähtub, et Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontroll põhineb ebaõigetel õiguslikel ja faktilistel eeldustel. KindlTS asjakohastest sätetest (§-d 36-41) ning Finantsinspektsiooni 14.11.2025 kirjalikest selgitusest tulenevalt on selge, et: 1) Finantsinspektsioon ei avalda oma veebilehel kinnitavaid seisukohti ega hinnanguid selle kohta, kas välisriigi kindlustusandja tegevus vastab KindlTS nõuetele, sh § 36 lg 2 ja 3 nõuetele. Selliste andmete või kinnituste avaldamist ei tule ka Hankija viidatud KindlTS §-st 41 ega muudest sätetest; 2) Finantsinspektsioon ei teosta KindlTS §-i 41 alusel välisriigi kindlustusandjate nimekirja 4 (8) kandmisel sisulist kontrolli välisriigi kindlustusandjate tegevuse üle, sh KindlTS § 36 lg-te 2 ja 3 nõuetele vastavuse üle. Seega ei saa ka Finantsinspektsiooni kodulehel KindlTS § 41 alusel avaldatud registrikandest ja tegevusalade loetelust järeldada, et Finantsinspektsioon on kontrollinud välisriigi kindlustusandja tegevuse sisulist vastavust Eesti õigusaktidele. Finantsinspektsiooni roll piirdub ainult teatise vastuvõtmise ja registreerimisega. Sama nähtub selgelt ka KindlTS §-st 41. 5.7. Hankija on Kolmanda isiku puhul kvalifitseerimise tingimuste täitmise kontrollimise rajanud ebaõigele eeldusele, et Finantsinspektsioon on Kolmanda isiku tegevuse vastavust KindlTS nõuetele (sh § 36 lg-te 2 ja 3 nõuetele) kontrollinud ning sellest tingitud ebaõigele järeldusele, et Finantsinspektsioon on Kolmanda isiku KindlTS nõuetele (sh § 36 lg-te 2 ja 3 nõuetele) vastavuse kohta andmed oma kodulehel avaldanud. Selliseid andmeid Finantsinspektsiooni kodulehel Kolmanda isiku ja tema tegevusalade nimekirja kandmise faktide avaldamisest ei nähtu. Seda enam, et KindlTS § 36 lg-te 2 ja 3 nõudeid tuleb välisriigi kindlustusandjatel täita järjepidevalt, so kogu oma tegevuse vältel - seega ei oleks juba olemuslikult võimalik anda etteulatuvaid kinnitusi asjakohastele sätetele vastavuse kohta. 5.8. Hankija jättis kvalifitseerimise tingimuste täitmise sisulise kontrolli läbi viimata. Kuivõrd Hankija ei saanud enda seatud nõuete täitmist Kolmanda isiku puhul Finantsinspektsiooni lehel avaldatu alusel kontrollida ning täiendavat kontrolli Hankija läbi ei viinud, siis on Hankija tegevus Kolmanda isiku suhtes KindlTS 2. ptk 3. jaost, sh KinldTS § 36 lg-test 2 ja 3 tulenevate tingimuste täitmise kontrollimisel juba ainuüksi seetõttu puudulik ning kvalifitseerimisotsus on õigusvastane. 5.9. Vaidlustaja huvi on Hankija huvi suhtes ülekaalukas. Avaliku huvi kahjustamise realistlik oht puudub, kuna väidetav oht tuleneb Hankija enda hooletust tegevusest ning oht on välditav. Samuti on vaidlustus perspektiivikas, mis kinnitab Vaidlustaja huvi ülekaalukust võrreldes Hankija huviga hankelepingu sõlmimiseks, kuivõrd loa andmisega kahjustataks Vaidlustaja õigusi pöördumatult. Seega ei ole RHS § 193 lg 5 eeldused täidetud. 6. RHS § 193 lg 6 alusel küsis vaidlustuskomisjon Taotluse kohta ka Kolmanda isiku seisukohta. Kolmas isik oma seisukohta ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. RHS § 193 lg 5 sätestab: Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. Seega seab RHS § 193 lg 5 hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise sõltuvusse kolmest kumulatiivsest tingimusest: 1) vaidlustatud on riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus; 2) esineb oluline avalik huvi, mida võidakse hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustada; 3) see avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. 8. Kohtud on asunud seisukohale, et sõnastusele hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus vastab hankija tegevus, kes teeb üheaegselt hankeotsused, millest üheks 5 (8) on pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ja kui vaidlustuse esitamise hetkel enam mingeid otsustusi riigihankemenetluses tulemas ei ole, siis on taotluse esitamine loa andmiseks lubatav (Tallinna Halduskohus 31.05.2023, 3-23-1130, Tartu Ringkonnakohus 10.08.2023, 3-23-1606). Hankija on teinud kõik otsused Riigihanke hankemenetluses korraga 27.10.2025. Vaidlustaja taotleb vaidlustusmenetluses Hankija otsuste kehtetuks tunnistamist, millega Hankija kvalifitseeris Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 ning tunnistas tema pakkumuse edukaks. Seega on täidetud RHS § 193 lg 5 kohaldamise esimene eeltingimus. 9. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole tõendanud, et hankelepingu sõlmimata jätmisel esineks reaalselt niisugune olulise avaliku huvi kahjustamine (või oht selleks), mis kaalub üles Vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise ning eelkõige seda, et ainus võimalus selle olulise avaliku huvi kaitsmiseks on hankelepingu sõlmimine Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404-ga enne vaidlustusmenetluse lõppu. Hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmine kahjustab pöördumatult Vaidlustaja õiguseid, sest välistab hankelepingu sõlmimise Vaidlustajaga, millise huvi kaitseks vaidlustus ongi esitatud. Seega ei ole täidetud RHS § 193 lg 5 kohaldamise eeltingimused 2 ja 3. 10. Taotluses põhjendab Hankija olulist avalikku huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, ning seda, et see oluline avalik huvi kaalub üles Vaidlustaja õiguste kahjustamise, kokkuvõtlikult järgmiste asjaoludega: 1) Hankija põhitegevuseks on kiirabiteenuse osutamine, mis on elutähtis teenus nii TTKS kui ka HOS § 2 lg 4 mõistes, kusjuures sellel teenusel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist; 2) TOKVS § 4 lg-st 1 tulenevalt on Hankijal tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks kohustus sõlmida vastutuskindlustusleping. Kui Hankijal ei ole kehtivat kohustuslikku vastutuskindlustust, võib Terviseamet Hankijale väljastatud tegevusloa tühistada ning sellisel juhul ei ole Hankijal võimalik elutähtsaks teenuseks olevat kiirabiteenust osutada; 3) Hankija praegune vastutuskindluse leping lõpeb 30.11.2025 ning vaidlustuse esitamise tõttu ei ole Hankijal (ilma Taotluse rahuldamiseta vaidlustuskomisjoni poolt) võimalik sõlmida enne kehtiva lepingu lõppemist uut vastutuskindlustuse lepingut, mistõttu Terviseamet võib tunnistada Hankija tegevusloa kehtetuks ning elutähtsa teenuse osutamine katkeb; 4) kui Hankijal ei ole kehtiva vastutuskindlustuse puudumise tõttu alates 01.12.2025 enam õigust tegevusloapõhiseid teenuseid osutada, sest need on ebaseaduslikud, peatub alates 01.12.2025 kiirabiteenuse osutamine Eesti erinevates regioonides ning tegemist on sisejulgeolekriisiga; 5) ühe eraettevõtte huvi osutada Hankijale kindlustusteenust ei kaalu üles Eesti inimeste õigust erakorralise arstiabi kättesaadavusele; 6) vaidlustuse eduväljavaade on äärmiselt madal. 11. Vaidlustuskomisjon ei kahtle selles, et kiirabiteenuse katkematu ja tõrgeteta osutamine on väga oluline avalik huvi. Hinnata tuleb üksnes seda, kuivõrd reaalne on oht kiirabiteenuse katkemisele juhul, kui Kolmanda isikuga enne vaidlustusmenetluse lõppu hankelepingut ei sõlmita. Vaidlustuskomisjoni arvates on Hankija toonud välja kaks erinevat argumenti: 1) juhul, kui Hankijal ei ole hiljemalt 30.11.2025 sõlmitud uut vastuskindlustuslepingut Kolmanda isikuga võib Terviseamet Hankijale väljastatud tegevusloa tühistada; 2) juhul, kui vaidlustuskomisjon ei anna Hankijale luba Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmiseks nõustumuse andmiseks, ei ole Hankijal alates 01.12.2025 enam õigust tegevusloapõhiseid teenuseid osutada ja Hankija ise peatab alates 01.12.2025 kiirabiteenuse osutamise Eesti erinevates regioonides ning tekitab sisejulgeoleku kriisi. 6 (8) 11.1. TTKS § 48¹ kohaselt: Terviseamet võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses nõutud kindlustuskohustust. Seega on tegevusloa kehtetuks tunnistamise puhul tervishoiuteenuse osutajal kohustusliku vastutuskindluse puudumise korral tegemist Terviseameti õiguse, mitte kohustusega. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustaja seisukohaga, et isegi juhul, kui Terviseamet alustab koheselt menetluse Hankija tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, siis, kuivõrd Eesti on õigusriik, ei saa tegevusloa kehtetuks tunnistamine toimuda päevapealt vaid pärast järelevalvemenetluse läbiviimist, sh asjaolude selgitamist, Hankija ärakuulamist ning kõiki olulisi asjaolusid (sh avalikku huvi ja teenuse tähtsust) arvestades kaalutlusotsuse tegemist. On tõenäoline, et Hankija jõuab ka vaidlustusmenetluse läbimise korral enne järelevalvemenetluse lõpuleviimist vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseni. 11.2. Seoses Hankija hoiatuse või ähvardusega, et kui vaidlustuskomisjon Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmiseks nõustumuse andmiseks luba ei anna, tekitab Hankija alates 01.12.2025 kiirabiteenuse peatamisega sisejulgeoleku kriisi, jääb vaidlustuskomisjonil üle üksnes loota, et tegemist on Hankija läbimõtlematu katsega vaidlustuskomisjoni mõjutada ning tegelikult Hankija (ega Tartu linn ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum tema asutajatena) niisugust vastutustundetut ning ekstreemset sammu astuda ei kavatse. Eriti arvestades seda, et kujunenud olukorra on tekitanud Hankija ise, viivitades hankemenetluse alustamisega, ning Hankijal on eeldatavalt võimalik vältida olukorda, kus tal puudub alates 01.12.2025 kohustuslik vastutuskindlustus. 11.3. Hankija ei ole esitanud mingeid põhjendusi selle kohta, et Hankijal pole võimalik pikendada mingiks perioodiks praegu kehtivat vastutuskindlustuse lepingut. 12. Kohtute ja vaidlustuskomisjoni praktika kinnitab, et hankelepingu sõlmimise loa andmisel tuleb arvestada ka hankija käitumist hankemenetluse õigeaegsel korraldamisel. Hankija viivitus ei tohi olla määravaks põhjuseks, miks vaidlustaja minetab võimaluse tõhusaks õiguskaitseks. Tartu Ringkonnakohus on lahendis nr 3-23-1606, p 6 leidnud, et on üldteada, et hankemenetluses tehtud otsuseid vaidlustatakse väga sageli, mistõttu eeldab hankelepingu sõlmimiseks loa andmine väga erandliku olukorra esinemist, kus hankija ei saanud hankemenetluse korraldamisel arvestada selle vaidlustamise võimalusega ning ei saanud hankemenetlust läbi viia sellise ajavaruga, et ka hankemenetlusele kohtumenetluse järgnemise korral oleks võimalik hankemenetluse esemeks olnud kaupu, teenuseid või töid saada õigeaegselt. Eelviidatud lahendis leidis kohus ka seda, et kui mitte nõuda hankijalt vaidlustamiseks vajaliku ajavaruga arvestamist, muutuks hankemenetluses kaebajal tõhusa õiguskaitse saamine äärmiselt keeruliseks. Nii jättis ringkonnakohus hankija viivitamise tõttu hankelepingu sõlmimiseks loa andmata ka olukorras, kus vaidluste tõttu ei saanud hankija alustada koolide toitlustamisega alates kooliaasta algusest. 13. Vaidlustuskomisjon ei väida, et Hankija oleks Riigihanke alustamisega põhjuseta viivitanud, kuid on ilmne, et Hankija on alustanud Riigihankega ebamõistlikult hilja. Juhul, kui Hankijale oli hankelepingu sõlmimise aeg tegelikult oluline, oleks Hankijal tulnud Riigihanke alustamisel arvestada ka vaidlustus- ja kohtumenetluse võimalusega ning näha ette selleks vajalik ajavaru. 14. Tulenevalt Tallinna haldus- ja ringkonnakohtu seisukohtadest haldusasjas 3-25-33, peab vaidlustuskomisjon kontrollima hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks loa andmise menetluses ka vaidlustuse perspektiivikust, kuigi RHS § 193 lg 5 seda ei nõua. Ringkonnakohus leiab eelneva alusel, et kui vaidlustus on ilmselgelt perspektiivitu, tuleb VAKO-l hankija taotlus RHS § 193 lg 5 alusel üldjuhul rahuldada, eeldusel et tehakse kindlaks oluline avalik huvi, mida 7 (8) hankelepingu kohene sõlmimata jätmine võib kahjustada.2 Vaidlustuskomisjon ei saa anda hinnangut vaidlustuse põhjendatusele väljaspool vaidlustusmenetluses tehtavat sisulist otsust, kuid leiab, et Hankija vastuse ning Vaidlustaja poolt 18.11.2025 tõendina esitatud Finantsinspektsiooni kirjas3 toodu valguses ei saa kuidagi pidada vaidlustust ilmselgelt perspektiivituks (vt ka käesoleva otsuse p-id 5.5-5.8). 15. Eeltoodud põhjustel jätab vaidlustuskomisjon Hankija taotluse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise loa andmiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik 2 Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2025 määrus haldusasjas 3-25-33, p 12. 3 Edastatud Vaidlustaja poolt Hankija esindajale 18.11.2025. 8 (8)