Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisega

Haridus- ja Teadusministeerium Justiits- ja Digiministeerium Kliimaministeerium 20.11.2025 nr 2-2/3951-1 Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu tulenevalt direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisest. Palun tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu koos lisadega; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa. /*Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Taristuehituse Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Tööinspektsioon Terviseamet Keskkonnaagentuur Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Eesti Ringmajandusettevõtete Liit Päästeamet Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Kutsehaigete Liit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon Eesti Personalijuhtimise Ühing Teenusmajanduse Koda Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liit Marilin Lutsoja +372 5883 6479 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 19.11.2025 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisega Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 4 lõike 5, § 7 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruse nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruses nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „asbestitolmuga“ sõnadega „asbestist või asbesti sisaldavast materjalist tekkiva tolmuga (edaspidi asbestitolm)“; 2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja ladestamist“ tekstiosaga „, ladestamist ja muid töid, mille käigus võivad töötajad asbestiga kokku puutuda“; 3) paragrahvi 1 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Asbestina käsitatakse järgmisi kiulisi silikaate, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1– 1355), VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A-kategooria kantserogeeniks:“; 4) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töötaja asbestiga kokkupuute päevane piirnorm on 0,01 kiudu sissehingatava õhu ühes kuupsentimeetris, mis on mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise kokkupuuteaja kaalutud keskmisena.“; 5) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töötaja asbestiga kokkupuute päevane piirnorm on 0,002 kiudu sissehingatava õhu ühes kuupsentimeetris, mis on mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise kokkupuuteaja kaalutud keskmisena, kui arvesse võetakse kiude, mille laius on 0,2–3 mikromeetrit, või sama mõõtmise või arvutamise tulemusel 0,01 kiudu sissehingatava õhu ühes kuupsentimeetris, kui arvesse võetakse ka kiude, mille laius on alla 0,2 mikromeetri.“; 6) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: 1 „(1) Tööandja mõõdab või arvutab asbestikiudude sisaldust õhus asbestitööde tegemisel § 5 lõikes 1 nimetatud riskianalüüsist lähtuva regulaarsusega kõigis asbestitööde etappides ja pärast asbestitööde lõppu kohas, kus asbestitöid tehakse või tehti ja selle koha vahetus läheduses. Pärast asbestitööde lõppu peab tööandja regulaarset mõõtmist jätkama senikaua, kuni nimetatud kohas ja selle vahetus läheduses olev õhk ei sisalda või sisaldab asbesti kiude § 2 lõikes 1 nimetatud piirnormist vähem.“; 8) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Asbestikiude loendatakse õhuproovis elektronmikroskoopia või muu samaväärse meetodi abil.“; 9) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3 : 1.“; 10) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses ning kajastama töötaja isiklikku kokkupuudet asbestitolmuga.“; 11) paragrahv 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja peab enne ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti või hooldust veenduma, kas ehitis sisaldab asbesti või mitte. Tööandja hangib teavet ehitise omanikelt, teistelt samal objektil tegutsevatelt tööandjatelt või muudest allikatest, sealhulgas asjakohastest registritest. Uurimise tulemus dokumenteeritakse. (2) Kui lõikes 1 nimetatud teave pole kättesaadav, tagab tööandja asbesti sisaldava materjali esinemise kontrolli ning hangib selle tulemused enne töö alustamist. Tööandja teeb kontrolli käigus saadud teabe kättesaadavaks teisele samal objektil tegutsevale tööandjale tema taotluse korral.“; 12) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Asjakohasel juhul peab tööandja enne tööga alustamist asbesti või asbesti sisaldava materjali töökeskkonnast eemaldama.“; 13) paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „teavitamine“ sõnadega „ja Tööinspektsiooni luba“; 14) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „teate“ tekstiosaga „koos dokumentidega, mis annavad ülevaate §-s 8 sätestatud terviseriski vähendamise meetmete rakendamisest ja §-s 12 ette nähtud töötajate väljaõppe korraldamisest“; 15) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: 2 „(4) Kui lõike 1 kohase teavitusega teavitab tööandja Tööinspektsiooni asbesti sisaldava materjali lammutamise või asbesti eemaldamise tööst, loeb Tööinspektsioon nimetatud teavituse asbestitöö tegemise loa taotluseks. Enne nimetatud töödega alustamist peab tööandjal olema asbestitöö tegemise luba. (5) Tööinspektsioon annab tööandjale asbestitöö tegemise loa, kui tööandja on kavandanud rakendada asjakohaseid §-s 8 sätestatud töötajate terviseriski vähendamise nõudeid ning on korraldanud asjakohase töötajate väljaõppe lähtuvalt §-s 12 sätestatust. Asbestitöö tegemise luba loetakse antuks, kui Tööinspektsioon ei ole seitsme päeva jooksul jätnud loa taotlust rahuldamata. (6) Tööinspektsioon avaldab asbestitöö tegemise loa saanud tööandja nime ja registrikoodi viivitamata oma veebilehel.“; 16) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „kokkupuutuvate“ sõnadega „kokku puutuda võivate“; 17) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) asbestitööd tehakse nii, et asbestitolmu ei tekiks, või kui see ei ole võimalik, summutatakse asbestitolm, eemaldatakse see tekkekohast või setitatakse õhus leiduvaid asbestikiude;“; 18) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) suletud ruumis tehtava asbestitöö korral tagatakse töötaja tervise piisav kaitse;“; 19) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „nähtud“ sõnaga „regulaarsed“; 20) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui töötajate kokkupuude asbestitolmuga ületab § 2 lõikes 1 sätestatud piirnormi, peatab tööandja viivitamata töö, selgitab välja piirnormi ületamise põhjused ja rakendab abinõusid piirnormi ületamise põhjuste kõrvaldamiseks. Tööd võib jätkata, kui mõõtmistulemused näitavad, et töötajate kokkupuude asbestitolmuga ei ületa piirnormi."; 21) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui on alust arvata, et asbesti sisaldavast materjalist, mida enne töö alustamist ei tuvastatud, tekib asbestitolm, peatab tööandja viivitamata töö, kuni on rakendatud abinõud töötajate terviseriski vähendamiseks.“; 22) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Suletud ruumis tehtava asbestitöö korral peab tööandja lõike 1 punktis 3 sätestatud kohustuse täitmiseks paigaldama ruumi tööala ümber õhutiheda kaitseümbrise koos mehaanilise tõmbeventilatsiooniga.“; 23) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt: 3 „(1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes võivad kokku puutuda asbestiga, nende tööleasumisel teoreetilise ja praktilise väljaõppe. Väljaõpe on täiskasvanute koolituse seaduse § 12 lõike 4 tähenduses täienduskoolitus. (2) Väljaõpe kestab vähemalt kaheksa tundi ja peab hõlmama järgmist: 1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tutvustamine; 2) ülevaade asbesti tervisekahjulikust toimest ja selle riski suurendavatest teguritest, sealhulgas suitsetamine; 3) ülevaade asbesti sisaldada võivate toodete ja materjalide liikidest ning nende tuvastamisest; 4) ülevaade tegevustest, mille käigus võib töötaja asbestitolmuga kokku puutuda, ja selle ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsuse selgitamine; 5) asbestitöö kavandamise ja töökava koostamise õpetamine; 6) juhised tegutsemiseks, kui töö käigus ootamatult avastatakse asbesti sisaldav materjal või seda kahjustatakse; 7) ohutute töövõtete, kaitsevahendite ja kasutatavate ohumärguannete tutvustamine; 8) kaitsevahendite, eelkõige hingamiskaitsevahendite otstarbe, sortimendi, valimise ja nõuetekohase kasutamise tutvustamine; 9) ülevaade asbestitöö hügieeninõuetest; 10) saaste puhastamise õpetamine; 11) jäätmete kõrvaldamise õpetamine; 12) teave tervisekontrolli korra kohta; 13) juhised tegutsemiseks hädaolukorras. (3) Asbesti sisaldava materjali lammutamise või eemaldamise tööd tegeva töötaja väljaõpe peab hõlmama ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut töökeskkonda. (4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus korrata eelkõige juhul, kui töökeskkond on oluliselt muutunud, töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud või töötaja, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks. (5) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3 nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ja keel, milles väljaõpe läbiti.“; 24) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) selliste tööülesannete kirjeldus, mille täitmise käigus puutub töötaja asbestiga kokku;“; 25) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 26) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2668, millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L, 2023/2668, 30.11.2023).“. § 2. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine 4 Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Määruse lisas nimetatud aine „asbest 1) kroküdoliit (12001-28-4); 2) amosiit (12172-73- 5); 3) antofülliit (77536-67-5); 4) aktinoliit (77536-66-4); 5) tremoliit (77536-68-6); 6) krüsotiil (12001-29-5)“ piirnorm 0,01 kiudu/cm3 ja märkus kehtivad kuni 20. detsembrini 2029. a. Sama aine piirnorm 0,01 kiudu/cm3 või 0,002 kiudu/cm3 ja märkused jõustuvad 21. detsembril 2029. a.“; 2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 3. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 21. detsembril 2025. a. (2) Määruse § 1 punkt 5 jõustub 21. detsembril 2029. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets riigisekretär Lisa 1 Teade asbestitöö alustamise kohta Lisa 2 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid 5  19.11.2025 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisest“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrust nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi ka asbestitöö määrus) ning Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi ka ohtlike kemikaalide määrus) lisa, et viia need vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/26681 (edaspidi direktiiv 2023/2668) millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ2 (edaspidi direktiiv 2009/148/EÜ) töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. Lisaks täpsustatakse ka juba osade jõustunud ülevõetud sätete sõnastust õigusselguse huvides. Muudatuste eesmärk on parandada töötajate tervisekaitset, arvestades, et asbest on väga ohtlik kantserogeen ja kokkupuude sellega võib kujutada pikaajalist terviseriski. Kuna ohutut kokkupuutetaset ei ole võimalik määrata, aitavad ajakohastatud nõuded vähendada võimalikku kahju. Asbest võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi, näiteks asbestoosi, mesotelioomi või kopsuvähki, mille sümptomid võivad ilmneda alles aastakümnete pärast. Kehtivat õigust täiendatakse, et piirata asbestiga kokkupuudet senisest tõhusamalt. Praegune piirnorm 0,1 kiudu/cm3 langeb 21. detsembrist 2025 piirnormini 0,01 kiudu/cm³. Alates 21. detsembrist 2029 on ette nähtud rangem nõue: tööandja peab kas järgima sama piirnormi 0,01 kiudu/cm3, kuid asbestikiudude loendamisel õhuproovis arvesse võtma ka peenemaid kiude laiusega alla 0,2 mikromeetri või järgima madalamat piirnormi 0,002 kiudu/cm3, kui õhuproovis loendatakse kiude laiusega 0,2-3 mikromeetrit. Piirnormide hindamisel tuleb edaspidi kasutada elektronmikroskoopiat, mis võimaldab teostada võrreldes seni laialt levinud faasimikroskoopiaga täpsemat analüüsi. Samuti täpsustatakse tööandjate kohustusi. Enne ehitustööde algust tuleb koguda teave asbesti esinemise kohta ehitises, et kavandada vajalikud terviseriski vähendamise meetmed. Ettevõtted, kes kavatsevad asbesti lammutada või kõrvaldada, peavad esmasel tööde teavitamisel saama Tööinspektsioonilt vastava nõusoleku. Kehtima jääb üldine kohustus teavitada Tööinspektsiooni igast asbestitööst, kuid esmakordsel teavitamisel lisandub eelnev 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2668, 22. november 2023, millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/148/EÜ, 30. november 2009, töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl 1 nõusoleku nõue, kui ettevõte kavatseb teostada asbesti lammutus- või kõrvaldamistöid. See võimaldab hinnata, kas ettevõttel on vajalikud teadmised, oskused ja vahendid töid ohutult teha. Ajakohastatakse töötajate väljaõppe nõuded. Väljaõppe peab edaspidi läbi viima täienduskoolitusasutus, mis vastab täiskasvanute koolituse seaduse alusel kehtestatud täienduskoolituse standardile. Väljaõpe peab hõlmama täpsemaid juhiseid kehtiva õiguse, terviseriski vähendavate meetmete ja hädaolukorras tegutsemise kohta. Väljaõppe läbimise kohta väljastatakse töötajale tunnistus. Lisaks kehtestatakse nõue, et suletud ruumis tehtava asbestitöö korral tuleb kasutada õhutihedat kaitseümbrist koos mehaanilise tõmbeventilatsiooniga. Muudetakse ka Tööinspektsioonile esitatava teate vormi ja sisu, kus teade peab edaspidi sisaldama töötajate nimekirja, individuaalseid väljaõpet kinnitavaid tõendeid ja töötajate viimase tervisekontrolli kuupäeva. Need muudatused oluliselt tööandjate kohustusi ei suurenda – põhiliselt muutub mis hetkel protsessis esitatakse tõendid töötajate väljaõppe kohta. Selline lähenemine aitab vähendada töötajate kokkupuudet asbestiga ning seeläbi pikaajalisi terviseriske maandada. Võimalikku kohustuste suurenemist aitab tasakaalustada antud eelnõuga paralleelselt kooskõlastusel olev töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu. Kokkuvõtlikult paraneb tööohutus ning väheneb rikkumiste ja töökatkestuste oht. Muudatused jõustuvad 21. detsembril 2025, piirnormi edasine karmistamine 21. detsembril 2029. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Marilin Lutsoja ([email protected]; 5883 6479), Kristina Toomsalu (teenistussuhe peatatud) ja Eneken Sepa (teenistussuhe peatatud) ning sama osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476, [email protected]). Eelnõu mõjusid on hinnanud Ingel Kadarik (5451 0226, [email protected]). Eelnõule tegi juriidilisi ettepanekuid õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse üle direktiiv 2023/2668, millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrust nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ redaktsioonis RT I 17.10.2019, 8. 2 Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ redaktsioonis RT I, 02.04.2024, 17. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses sätestatakse asbestitöö määruse muudatused, teises sätestatakse ohtlike kemikaalide määruse lisas tehtavad muudatused ning kolmandas kehtestatakse eelnõukohase määruse jõustumisaeg. Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse mõistet „asbestitolm“, et see suuremal määral ühildada direktiivis 2009/148/EÜ oleva sõnastusega „asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga“ (vt art 3 lg 1), kuna mõiste „asbestitolm“ üksinda võib jätta eksliku mulje, et tegemist on vaid asbesti osakestega õhus, mitte aga olukordadega, kus tolmu allikaks on näiteks asbesti sisaldav ehitusmaterjal (nt eterniit). Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuivõrd senine sõnastus on silmas pidanud ka sellist asbestitolmu, mis on tekkinud asbesti sisaldavatest materjalidest. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse sätet, millega on määratletud kindel loetelu töödest, mida loetakse asbestitöödeks. Muudatusega lisatakse loetelu lõppu tekstiosa „ja muid töid, mille käigus võivad töötajad asbestiga kokku puutuda“, mille eesmärk on vältida ammendavat loetelu asbestitöödest. Kuna asbesti tolmu tekkeks on tarvis asbesti kui materjali kahjustamine, siis asbestitööde puhul vaatleme kokkupuudet asbestiga ning eeldame, et nende tööde käigus tekib asbestitolmu. Kehtiv määrus toob asbestitöödena välja: asbesti sisaldava ehitise lammutamine, rekonstrueerimine, remont või hooldus, kaasa arvatud asbesti eemaldamine ehitisest, masinast, seadmest või laevast ning asbestijäätmete kogumine, töökohalt äraveo ettevalmistamine, vedu ja ladestamine. Praktikas võib asbestitööde sisu ja ulatus olla palju mitmekesisem. Kehtivas sõnastuses olev loetelu võib jätta määruse kohaldamisalast ekslikult välja tööd, mis oma sisult siiski hõlmavad kokkupuudet asbestitolmuga (nt tehnosüsteemide uurimised või testimised, mida ei loeta otseselt ühekski loetelus nimetatud tööks ja mille korral võivad asbesti sisaldavad tihendid jm saada kahjustada või vanade asbesti sisaldavate seadmete demonteerimine, kus nende lahti võtmist ei pruugi alati niisamuti lugeda kehtivas loetelus nimetatud tööks). Kui asbestitöö määruse § 1 lõikes 1 sätestatu „tööd, mille käigus töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga“ (asbestitolm) tagab määruse kohaldamise kõikvõimalikele asbesti sisaldavatele töödele, sõltumata nende konkreetsest liigist või valdkondlikust eripärast, siis lõikes 2 toodud avatud loetelu aitab täpsustada ja illustreerida lõike 1 üldist määratlust. See aitab tööandjal mõista, millised asbestitööd praktikas olla võivad, samal ajal piiramata nende tööde ringi. Konkreetne tehtav asbestitöö tuleb tööandjal tuvastada riskianalüüsi käigus. 3 Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse sätet, mis käsitleb asbesti kiuliste silikaatide klassi kuuluvaid mineraale, lisades sinna selgituse, mille kohaselt klassifitseeritakse neid mineraale 1A kantserogeenideks. Kuigi asbest on juba pikemat aega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/20083 alusel tuntud kui väga ohtlik 1A kantserogeenne aine ning asbestitööde määruse kõige esimene 1. jaanuaril 2008 aastal jõustunud eelnõu seletuskiri selgitab, et Rahvusvahelise Vähiuuringute Keskuse poolt koostatud kantserogeenide loetelu ja EL kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise direktiivide alusel on asbesti kiuliste silikaatide klassi kuuluvad mineraalid (aktinoliit, amosiit, antofülliit, kroküdoliit, krüsotiil ja tremoliit) tunnistatud 1. kategooria kantserogeenideks, ei ole direktiivis 2009/148/EÜ ega kehtivas asbestitöö määruses seni viidatud nimetatud vastavale kategooriale. Tulenevalt direktiivi 2023/2668 muudatustest, lisatakse direktiivi 2009/148/EÜ täiendus (vt art 2), mille kohaselt klassifitseerimine toimub, ja selle tõttu lisatakse nimetatud info ka asbestitööde määruse sättesse. Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 muudetakse töötajate päevase kokkupuute piirnormi asbestiga töötamisel ning punktiga 8 täpsustatakse asbestikiudude piirnormile vastavuse tuvastamiseks kasutatavat asbestikiudude õhuproovis loendamise meetodit. Seejuures käsitlevad nii muutmispunktid 4 kui ka 5 asbestitöö määruse § 2 lõike 1 muutmist. Koosmõjus määrusesse kavandatud asbestiga kokkupuute piirnormide muudatused nendes muutmispunktides kujutavad asbestitöö määruse § 2 lõike 1 astmeliselt jõustuvaid muudatusi. Punkti 4 kavandatud muudatus on kavandatud jõustuma 21. detsembril 2025 ja punkti 5 kavandatud muudatus 21. detsembril 2029. Muutmispunktidega 4, 5 ja 8 kavandatud muudatused viivad asjakohased asbestitöö määruse sätted kooskõlla direktiivis 2009/148/EÜ sätestatuga (vt art 8 lg 1 ja lg 2 ning art 7 lg 6). Muutmispunkt 8 käsitleb asbestitöö määruse § 3 täiendamist lõikega 11. Asbest on künniseta kantserogeen, mis tähendab, et puudub ohutu kokkupuutetase ja iga kokkupuude võib potentsiaalselt põhjustada tervisekahjustusi, sh asbestoosi, mesotelioomi ja kopsuvähki. Direktiivi 2023/2668 põhjenduspunktis 3 on välja toodud, et „Euroopa kutsehai- guste statistika kohaselt on asbest ülekaalukalt peamine tööga seotud vähktõve põhjus, kusjuures 78% töökeskkonnast tulenevaks tunnistatud vähijuhtudest liikmesriikides on seotud asbestiga kokkupuutega.“ Direktiivi 2023/2668 põhjenduspunkt 7 selgitab, et vastavalt vald- konna uutele teaduslikele ja tehnoloogilistele arengusuundadele on võimalik asbestiga kokku puutuvaid töötajaid paremini kaitsta ja seega vähendada selliste töötajate asbestiga seotud haigestumiste tõenäosust. Kuna teaduslikult ei ole võimalik määrata ohutut taset, millest madalama taseme korral ei oleks kokkupuude tervisele kahjulik ning lähtudes teaduslikest ja tehnoloogilistest arengusuundadest, tuleb riski vähendamiseks kehtestada senisest rangemad piirnormid ja täpsem mõõtmismeetod, et parandada töötajate kaitset asbestiga seotud haiguste eest tööl. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 4 Kavandatud muudatuste kohaselt peavad tööandjad kuni 20. detsembrini 2029 tagama, et mitte ükski töötaja ei puutu kokku õhuga, mis sisaldab rohkem kui 0,01 kiudu/cm3 asbesti, mõõdetuna kaheksatunnise vaatlusperioodi kaalutud keskmisena, st et hetkel kehtiv piirnorm 0,1 kiudu/cm3 väheneb kümnekordselt. Asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3 : 1. Kehtivas asbestitöö määruses on täna juba määratletud, et selliseid asbestikiude mõõtmisel loendatakse (vt § 2 lg 2 ja § 3 lg 2) ja need ühtivad direktiivis 2009/148/EÜ sätestatuga (vt art 7 lg 7). Alates 21. detsembrist 2029 peavad tööandjad tagama, et mitte ükski töötaja ei puutu kokku õhuga, mis sisaldab rohkem kui: - 0,002 kiudu/cm3 asbesti, mõõdetuna kaheksatunnise vaatlusperioodi kaalutud keskmisena ja mille korral asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse arvesse kiude, mille laius on 0,2-3 mikromeetrit; - või 0,01 kiudu/cm3 asbesti, mõõdetuna samadel tingimustel, kuid mille korral asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse arvesse ka kiude, mille laius on alla 0,2 mikromeetri. Asbestikiudude loendamiseks õhuproovis võetakse kasutusele elektronmikroskoopia või muu samaväärne meetod. Kuigi kehtivas asbestitööde määruses ei ole kasutatavat meetodit sätestatud, on nii direktiivi 2009/148/EÜ varasema nõude kui ka senise praktika kohaselt asbestikiudude loendamiseks kasutatud faasikontrastmikroskoopiat. Samas on osa ettevõtteid juba täna üle läinud elektronmikroskoopiale, tehes koostööd laboritega, kus sellised mõõtmismeetodid on juba kasutusel. Elektronmikroskoopia võimaldab asbesti seirel olulist edasiminekut võrreldes faasikontrastmikroskoopiaga, kuna see võimaldab tuvastada oluliselt rohkem ja peenemaid kiude. Oluline erinevus meetodite vahel seisneb selles, et faasikontrastmikroskoopia ei ole võimeline tuvastama kiude, mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri, samas kui elektronmikroskoopia suudab tuvastada ka peenemaid kiude. Lisaks sellele on Terviseameti hinnangul faasikontrastmikroskoopia avastamispiir 0,01 kiudu/cm3. Hea laboripraktika kohaselt peaks meetodi avastamispiir olema vähemalt kümme korda väiksem kehtestatud piirnormist. Kuigi faasikontrastmikroskoopia on võimeline tuvastama piirnormi 0,01 kiudu/cm3 ja on seega formaalselt piisav 21. detsembril 2025 jõustuva piirnormi 0,01 kiudu/cm3 tuvastamiseks, ei vasta see hea laboripraktika põhimõtetele. Alates 21. detsembrist 2029 jõustuvate muudatuste puhul ei ole faasikontrastmikroskoopia enam piisav, kuna see meetod ei suuda tuvastada madalamat piirnormi 0,002 kiudu/cm³ ega ka peenemaid kiude, mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri. Seetõttu on vajalik üleminek elektronmikroskoopiale või muule samaväärsele meetodile, mis tagab nõutava täpsuse ja tundlikkuse. Ettevõtetes, kus kasutatakse veel ainult faasikontrastmikroskoopiat, tuleb mõõtmismeetodeid vastavalt ajakohastada. Muudatustel on oluline mõju töötajate terviseriski vähendamisele. Piirnormi karmistamine ja mõõtmismeetodi täpsustamine nõuavad tööandjatelt tõhusate ennetus- ja kaitsemeetmete rakendamist, et vähendada töötajate kokkupuudet asbestitolmuga. 5 Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 9 tuuakse asbestitöö määruse § 3 lõikesse 2 ühte kokku asbestikiudude loendamisel õhuproovis arvesse võetavate kiudude parameetrid „Asbesti- kiudude loendamisel õhuproovis võetakse arvesse ainult selliseid kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3 : 1“. Määruse kehtivate § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 2 kokku tõstmise eesmärk on suuremal määral ühildada nende kooskõla direktiivi 2009/148/EÜ art 7 lg-ga 7. Nimetatud lõiked on viimase ülevõtmismeetmed. Asbestikiudude parameetrite erinevates sätetes asetsemise tulemusel ei ole üheselt selge, et kõik kolm kriteeriumi (pikkus, laius ja pikkuse-laiuse suhe) peavad olema täidetud kumulatiivselt. Direktiiv 2009/148/EÜ sätestab artiklis 7 selgelt ja üheselt mõistetavalt, et kõik kolm parameetrit peavad olema täidetud samaaegselt. Kavandatud muudatusega tunnistatakse kehtetuks § 2 lõige 2 ja täiendatakse § 3 lõiget 2 kõigi kolme parameetriga. Parameetrid viiakse § 3 lõikesse 2, kuna see säte reguleerib nõudeid asbestikiudude sisalduse mõõtmisele töökeskkonna õhus, samal ajal kui § 2 sätestab asbestikiudude piirnormi töökeskkonna õhus. Seega on määruse ülesehitust arvesse võttes eesmärgipärasem sätestada mõõtmise parameetrid mõõtmisnõudeid käsitlevasse paragrahvi. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse asbestitöö määruse § 3 lõiget 1 selliselt, et asbestikiudude sisaldust õhus tuleb asbestitöid tehes mõõta regulaarselt ning mõõtmisel tuleb lähtuda riskianalüüsi tulemustest. Eelnõu § 1 punktiga 10 täpsustatakse asbestitöö määruse § 3 lõiget 4 selliselt, et need mõõtmised peavad kajastama töötaja „isiklikku“ kokkupuudet asbestitolmuga. Kehtiv asbestitöö määruse § 3 lõige 1 näeb ette, et asbestikiudude sisaldust töökeskkonna õhus mõõdetakse, kui on vaja veenduda, et töötajate kokkupuude asbestiga ei ületa piirnormi või et asbestitöö lõppedes ei sisalda töökoha õhk asbestitolmu. Tulenevalt direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artikli 7 lõikest 1 tuleb töökeskkonna riskihindamise tulemustest lähtuvalt ja eesmärgiga tagada asjaomaste piirnormide järgimine mõõta asbestikiudude sisaldust töökeskkonna õhus korrapäraste ajavahemike järel ja konkreetsetes tööetappides (nt asbesti sisaldava isolatsioonimaterjali eemaldamine torustikelt, eterniitplaatide lõhkumine või eemaldamine katuselt, tolmava prahi koristamine pärast asbestitöid jm). Kehtiva asbestitöö määruse senine sõnastus ei ole siinkohal piisavalt konkreetne, et rõhutada regulaarsete mõõtmiste olulisust, vaid markeerib ainult, et mõõtmisi tuleks teha kas veendumaks piirnormi järgimises või selles, et töökoha õhk ei sisalda asbesti pärast töö lõpetamist. See võib põhjustada olukorra, et mõõdetakse tunduvalt harvem, kui seda tegelikult töötajate ohutuse tagamiseks tegema peaks. Lisaks jätab senine sõnastus lahtiseks, kus täpsemalt tuleks mõõta, mille tõttu on võimalik nõuet tõlgendada nii, et asbestisisaldust võib mõõta üldises töökeskkonnas (nt tööruumis, kus leidub asbesti, aga ei tehta asbestitöid). Eelnevast lähtudes täpsustatakse asbestitöö määruse § 3 lõikes 1, et tööandja mõõdab riskianalüüsi tulemuste põhjal regulaarselt asbestikiudude sisaldust töökeskkonna õhus ning mõõtmine toimub asbestitöö tegemise juures. Regulaarsuse all mõistetakse, et tööandjal tuleb määrata riskianalüüsi käigus mõõtmise ajavahemikud ja need võivad erinevate tööde korral varieeruda (nt pidevalt kestvate ja perioodiliste tööde puhul võib regulaarsus olla erinev). 6 Sealjuures jääb kehtima nõue tagada piirnormidest kinnipidamine ja see, et asbestitöö lõppedes ei sisalda töökoha õhk asbestitolmu. Lisaks eelnevale ja tulenevalt direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artikli 7 lõikest 2, on oluline silmas pidada, et töökeskkonna õhust võetavad asbestiproovid peavad kajastama töötaja isiklikku kokkupuudet, mistõttu tuleks proove võtta iseloomulikes ja tegelikkust kajastavates olukordades, kus töötajad reaalselt asbestitolmuga kokku puutuvad (vt direktiivi 2023/2668 põhjenduspunkti 19). See nõue toetab ja täiendab eespool kirjeldatud muudatust, mille kohaselt tuleb mõõtmisi teha konkreetsetes tööetappides ehk asbestitöö vahetus läheduses. Sellise lähenemise korral kajastavad mõõtmistulemused töötaja isiklikku kokkupuudet, mitte üldist kokkupuudet tööruumis. Kehtiva asbestitöö määruse § 3 lõike 4 eesmärk on olnud tagada, et mõõtetulemused kajastaksid töötaja „isiklikku“ kokkupuudet asbestitolmuga (st mõõtmisseade paigutatakse näiteks töötaja hingamistsooni lähedusse), kuid selguse huvides täpsustatakse seda kavandatud muudatusega. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et mõõtmised ei toimu juhuslikult, vaid eesmärgipäraselt, hinnates töötaja tegelikku kokkupuudet asbestiga konkreetses töösituatsioonis. Lisaks võimaldavad mõõtmised, mis on tehtud asbestitöö vahetus läheduses ja töötaja isiklikku kokkupuudet arvestades, mitte ainult hinnata üldist õhukvaliteeti tööpiirkonnas, vaid ka töötaja tegelikku terviseriski ning rakendada sobivaid kaitsemeetmeid. See aitab tagada eesmärgipärast riskide ennetamist ja töötajate kaitset ning vähendab tarbetuid või ebaolulisi mõõtmisi. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse ja muudetakse asbestitöö määruse §-s 4 sätestatud tööandja esmaseid kohustusi enne ehitustöödega alustamist tulenevalt direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artiklist 11. Muudatuse eesmärk on tugevdada töötajate tervisekaitset, tagades võimaliku asbesti tuvastamise juba enne kui ehitustöödega on üldse alustatud. Kehtiva määruse kohaselt peab tööandja enne ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti või hooldust veenduma, kas ehitis sisaldab asbesti. Eelnõuga täpsustatakse, et tööandja hangib asbesti olemasolu tuvastamiseks teavet ehitise omanikelt, teistelt samal objektil tegutsevatelt tööandjatelt või muudest allikatest, sealhulgas asjakohastest registritest. Üheks asjakohaseks registriks võib olla näiteks Ehitisregister. Kuni 2014. aastani kehtinud määrus majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrus nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ võimaldas koguda infot eterniidi kohta nii katusekatte kui ka jäigastavate ja piirdekonstruktsioonide materjalide liikide osas. Praegu kehtiv majandus- ja taristuministri 1. oktoobri 2014. a määrus nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ võimaldab koguda infot plaatmaterjalide, sh tsementkiudplaatide kohta. Mõlemal juhul ei täpsustata, kas materjal sisaldab asbesti. Kuigi registrisse on võimalik täiendavat infot käsitsi sisestada, ei ole sellist kohustust ette nähtud. Sellest hoolimata on võimalik andmete põhjal järeldada, et näiteks 1960. aastatel ehitatud eterniitkatusega hoone katusematerjal võib suure tõenäosusega sisaldada asbesti. Ehitisregister võib seega olla abiks info kogumisel, kuid seda ei saa käsitada peamise infoallikana. Lisaks on võimalik andmeid 7 koguda veel ehitise omanikelt, teistelt samal objektil tegutsevatelt tööandjatelt või muudest võimalikest allikatest. Teises lõikes sätestatakse, et juhul kui vajalik teave ei ole loetletud allikatest kättesaadav, tagab tööandja asbesti esinemise kontrollimise, hankides sellise kontrolli tulemused enne töö alustamist. Teabe saab hankida näiteks ettevõtetelt, mis tegelevad asbestisisalduse kontrollimise ja mõõtmisega (nt Terviseamet). Tööandja teeb kontrolli käigus kogutud teabe kättesaadavaks teistele tööandjatele nende taotluse korral, kui nad teevad töid samal objektil (nt samas hoones). See ei tähenda, et üks tööandja peaks kandma teise tööandja kohustuste täitmist. Eesmärk on soodustada tööandjate vahelist koostööd ja info jagamist, et vältida olukorda, kus iga tööandja peab sama objekti eraldi kontrollima. Teabe jagamine on eelkõige praktiline meede töötajate tervise kaitsmiseks ja selle eesmärk on tagada, et info asbestiohust jõuaks kõigi asjaomaste tööandjateni, kes peavad oma töötajaid kaitsma. See võimaldab tööandjatel kokku leppida ka näiteks ühise kontrolli tegemises. Kolmandas lõikes võrreldes kehtiva õiguse sõnastusega sisulisi muudatusi ei tehta, muutub vaid sätte asukoht paragrahvis. Kokkuvõtvalt loovad muudatused tööandjatele selgema ja süsteemsema lähenemise asbesti esinemise tuvastamiseks töökeskkonnas enne ehitustööde algust ning täpsustavad teabe hankimise võimalusi ja jagamist. Muudatused rõhutavad tööandjate vastutust oma töötajate kaitsmisel, samas soodustavad koostööd, et vältida olukordi, kus samas hoones tegutsevad tööandjad ei ole võimalikust asbestiohust teadlikud. Eelnõu § 1 punktiga 12 täpsustatakse § 5 lõiget 1, sätestades, et tööandja peab käsitama asbesti või asbesti sisaldavate materjalide eemaldamist töökeskkonnast esmase ennetusabinõuna enne mis tahes muude meetmete rakendamist. Otsus tehakse riskianalüüsi tulemuste põhjal. Muudatus tuleneb direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artikli 3 lõikest 2. Muudatuse eesmärk on piirata asbestiga kokkupuude üksnes nende töötajatega, kelle puhul see on vältimatu (näiteks töötajatega, kes tuvastavad asbesti olemasolu, tegelevad selle eemaldamise või kapseldamisega) ning võimaluse korral tagada, et asbest kõrvaldatakse enne, kui ülejäänud töötajatel tekib üldse risk sellega kokku puutuda. Kehtivas asbestitöö määruses on analoogne nõue olemas, kus § 8 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et „kokkupuute vähendamiseks tehakse töö nii, et asbest või asbesti sisaldavad materjalid eemaldatakse ehitisest või muust objektist enne selle lammutamise alustamist, välja arvatud juhul, kui see tegevus suurendab töötajate asbestiga kokkupuute riski“. Seega käsitleb kehtiv asbestitöö määrus asbesti eemaldamist terviseriski vähendamise meetmena. Siiski võib praktikas tekkida olukordi, kus riskianalüüsi põhjal hinnatakse kokkupuute risk näiteks madalaks, mistõttu võib vajadus asbesti eemaldamist käsitleda prioriteetsena jääda ebaselgeks või tähelepanuta. Selle tõttu täpsustatakse nõuet ka §-s 5, mis sätestab nõuded töökeskkonna riskianalüüsile. Seal seostatakse asbesti eemaldamine selgelt tööandja tehtava riskianalüüsiga ning nähakse ette, et asbesti eemaldamist tuleb käsitada esmase meetmena töötajate kaitseks, olles selliselt kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. See tähendab, et olenemata sellest, kas hinnatakse 8 kokkupuute riski madalaks, tuleb asbesti eemaldamist siiski kaaluda esmase meetmena, kuna asbest on künniseta kantserogeen ja iga kokkupuude kujutab endast ohtu. Nõue käsitada asbesti eemaldamist prioriteetsena tugineb ka Euroopa renoveerimislaine eesmärkidele4, mille kohaselt peab asbesti sisaldavate materjalide eemaldamine olema esmane tegevus. Kui eelistatakse hoopis remonti, hooldust, kapseldamist või pitseerimist, võib asbesti eemaldamine edasi lükkuda, mis omakorda võib säilitada või isegi suurendada töötajate kokkupuute riski tulevikus. Kapseldamine või pitseerimine on ajutised lahendused, mis ei kõrvalda asbesti kui ohuallika olemasolu, vaid üksnes piiratud ajaks vähendavad kokkupuudet. Kokkuvõttes tuleb tööandjal riskianalüüsi käigus hinnata, kas mingi toiminguga kaasneb risk puutuda kokku asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga ja kui selline risk tuvastatakse, tuleb esmajärjekorras eelistada asbesti eemaldamist kõigi teiste meetmete ees. Eelnõu § 1 punktidega 13–15 muudetakse asbestitöö määruse § 6, sätestades, et ettevõtted, kes kavatsevad teha asbesti lammutus- või eemaldustöid, peavad enne tööde alustamist saama Tööinspektsiooni loa. Muudatuse peamine eesmärk on tagada töötajate tervise ja ohutuse parem kaitse kõrge riskiga asbestitöödel. Samuti tugevdatakse järelevalvet, võimaldades juba enne tööde alustamist hinnata, kas ettevõttel on vajalikud teadmised, oskused ja vahendid tööde ohutuks teostamiseks. Nõusoleku taotlemise ja saamise nõue tuleneb direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artiklist 15. Asbest on väga ohtlik kantserogeenne aine, millega seotud tegevusi tuleb käsitleda rangelt ja läbimõeldult. Direktiiv 2023/2668 põhjenduspunkt 3 rõhutab, et „Euroopa kutsehaiguste statistika kohaselt on asbest ülekaalukalt peamine tööga seotud vähktõve põhjus ja sissehingamisel võivad õhu kaudu levivad asbestikiud põhjustada raskeid haigusi, nagu mesotelioom ja kopsuvähk, ning esimesed haigusnähud võivad ilmneda alles siis, kui kokkupuutest asbestiga on möödunud keskmiselt 30 aastat ja lõppeda tööga seotud surmaga.“ Sellest tulenevalt peab asbesti sisaldavate materjalide lammutamine ja asbesti eemaldamine toimuma üksnes piisavate kaitsemeetmete, nõuetekohase väljaõppe ja järelevalve tingimustes. Iga asbestiga seotud tegevus peab olema kontrollitud ja dokumenteeritud. Kehtiva korra kohaselt on tööandja kohustatud teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 7 päeva enne asbestitöö alustamist, esitades kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asbestitöö määruse lisas toodud vormi kohase teate. Direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artiklis 4 muudatustest lähtuvalt tuleb teatisega lisada ka tõendid töötajate väljaõppe kohta (vt eelnõu § 1 punkt 26). Kui ettevõte kavatseb teha asbesti lammutus- või eemaldustöid, mille kohane info esitatakse teatega, kontrollib Tööinspektsioon esitatud teabe põhjal, kas tööandja:  kavatseb rakendada asbestitöö määruse §-is 8 sätestatud terviseriski vähendamiseks ettenähtud abinõusid;  on korraldanud töötajatele asbestitöö määruse § 12 alusel sätestatud väljaõppe. 4 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg" 9 Kuna nõusolekut taotletakse enne tööde alustamist, siis Tööinspektsioon veendub nimetatud esitatud teabedokumentide kontrollimise käigus, kas ettevõte on pädev asbesti lammutus- või eemaldustöid teostama ning kui kõik tingimused on täidetud, annab Tööinspektsioon loa tööde tegemiseks. Kui Tööinspektsioon ei ole 7 päeva jooksul loa andmisest keeldunud, loetakse luba antuks. Kui nõusolekust keeldutakse, toimetatakse loa andmisest keelduv haldusakt tööandjale kätte ning töid ei tohi alustada enne, kui tööandja on pärast asjakohaseid korrektuure uuesti luba taotlenud ning selle saanud. Kui tööandja teavitab Tööinspektsiooni asbesti sisaldava materjali lammutamise või asbesti eemaldamise tööst, loeb Tööinspektsioon nimetatud teavituse asbestitöö tegemise loa taotluseks. Enne nimetatud töödega alustamist peab tööandjal olema asbestitöö tegemise luba. Nõue saada Tööinspektsioonilt luba kehtib ka tööandjatele, kes juba praegu tegelevad asbestitöödega. Loa saanud tööandja avaldatakse Tööinspektsiooni ametlikul veebilehel. Nõusoleku taotlemise nõue ei too tööandjale kaasa suurel määral koormavaid uusi kohustusi, sest asbestitööde teate esitamine on juba kehtiva korra alusel kohustuslik. Uus kohustus, lisada teatega kaasa töötajate pädevust kinnitavad tõendid, on käsitletud eelnõu § 1 punktis 26. Muudatus täiendab protsessi, võimaldades Tööinspektsioonil hinnata ettevõtte pädevust enne tööde algust. See aitab vältida olukordi, kus ohtlikke töid hakkab tegema juhuslik või ebapiisava kompetentsiga tööandja, mis seaks ohtu töötajate ja kolmandate isikute ohutuse ja tervise. Eelnõu § 1 punktidega 16–21 täiendatakse ja täpsustatakse asbestitöö määruse terviseriski meetmeid §-s 8. Muudatuste eesmärk on viia kehtiv õigus kooskõlla direktiiviga 2023/2886 tehtavate muudatustega direktiivis 2009/148/EÜ. Asbestitöö määruse § 8 lõige 1 Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1, mis sätestab, et asbestiga kokkupuute vähendamiseks „piiratakse asbestiga kokkupuutuvate töötajate arvu“, täiendatakse sätte sõnastust tekstiosaga „või kokku puutuda võivate“ (eelnõu § 1 punkt 16), et see suuremal määral ühildada direktiivis 2009/148/EÜ oleva sõnastusega (vt art 6 punkt a). See täpsustus on vajalik, kuna asbesti- tolmuga võivad kokku puutuda ka isikud, kes ise ei tee asbestitöid, kuid viibivad samas töökeskkonnas või asbestitööde tegemise vahetus läheduses. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka kõrvaliste töötajate kokkupuute võimalust ning seda riskianalüüsi käigus hinnata. Paragrahvi 8 lõike 1 punkti 4 täpsustatakse (eelnõu § 1 punkt 17). Kehtiva nõude kohaselt tuleb asbestitöid teha viisil, et „asbestitolm ei satuks õhku“ ning „kui tolmu teket ei ole võimalik vältida, tuleb töökoht eraldada muust töökeskkonnast ja kasutada piisava võimsusega kohtäratõmmet“. Direktiiviga 2023/2886 direktiivis 2009/148/EÜ tehtava muudatuse kohaselt tuleb asbestitööd teha nii, et asbestitolmu ei tekiks üldse. Kui tolmu tekkimist ei ole siiski võimalik täielikult vältida, tuleb lisaks senistele meetmetele rakendada ka:  asbestitolmu summutamist; 10   asbestitolmu tekkekohast eemaldamist;  õhus leiduvate asbestiosakeste setitamist (vt art 6 punkt b). Asbestitolmu summutamine tähendab tolmuosakeste õhku tõusmise vältimist. Seda saab teha näiteks tööpinna pideva märjana hoidmisega, et asbesti sisaldava materjali lõikamisel, lõhku- misel või eemaldamisel tekkiv tolm seoks end veega. Samuti võib kasutada pihustussüsteeme või tolmu siduvaid vahte, mis hoiavad tolmu kinni juba tekkekohas. Asbestitolmu setitamine tähendab juba õhus olevate tolmuosakeste alla langema sundimist raskusjõu mõjul. Selleks võib kasutada õhuniisuteid või seadmeid, mis tekitavad peene veeuduga keskkonna, muutes osakesed raskemaks, nii et need langevad maha. Samuti võib kasutada HEPA-filtritega varustatud seadmeid, mis tagavad suletud ruumis õhu ringluse ja puhastamise, vähendades tolmuosakeste hulka. Seega ei piisa üksnes töökoha eraldamisest või ka kohtäratõmbe kasutamisest, vaid tuleb rakendada konkreetseid meetmeid tolmu leviku vältimiseks. Kehtiv sõnastus on üldisem, mistõttu täpsustatakse sätet. Spetsiifilised nõuded kohtäratõmbe jaoks täpsustatakse nimetatud direktiivi muudatustest lähtuvalt eelnõu § 1 punktis 22. Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 6, mis kehtivas asbestitöö määruses sätestab, et asbestiga kokku- puute vähendamiseks „kasutatakse kokkupuudet vähendavaid seadmeid, sh õhupuhasteid“, muudetakse sätte sõnastust selliselt, et „suletud ruumides tehtava asbestitöö korral tuleb tagada töötajate piisav kaitse“ (eelnõu § 1 punkt 18). Muudatus on vajalik mitmel põhjusel. Esiteks, kokkupuudet vähendavad seadmeid nagu õhupuhastid või ventilatsioonisüsteemid, saab tõhusalt kasutada eelkõige suletud ruumides, kus on võimalik kontrollida õhuvoogu ja tagada seadmete toimivus. Lahtises või poolavatud keskkondades on selliste seadmete efektiivsus piiratud. Teiseks, ainult seadmete kasutamisele keskendumine jääb nõue liiga kitskaks. Suletud ruumides tehtava asbestitööde puhul on oluline tagada töötajate terviklik kaitse, mis hõlmab lisaks seadmetele ka sobivaid isikukaitsevahendeid (nt hingamisteede kaitsevahendid ja kaitseriided), töökoha korrektset isoleerimist või muid asjakohaseid meetmeid vastavalt riskianalüüsi tulemustele. Tööandjal peab jääma paindlikkus otsustada, milliseid abinõusid ta rakendab, et tagada töötajate piisav kaitse suletud ruumides asbestitööde teostamisel. Muudatus viib nõude vastavusse direktiiviga 2023/2886 direktiivi 2009/148/EÜ artikli 6 punktis bb tehtud muudatusega, mis rõhutab töötajate piisava kaitse tagamise kohustust suletud ruumides. Asbestitöö määruse § 8 lõige 3 Paragrahvi 8 lõikes 3 täiendatakse sätte sõnastust terminiga „regulaarsed“, mille eesmärk on täpsustada kehtivat nõuet sellega, et töötajatele tuleb ette näha regulaarsed puhkepausid hingamisteede kaitsevahenditega töötamisel (eelnõu § 1 punkt 19). Muudatus viib nõude vastavusse direktiiviga 2023/2886 direktiivi 2009/148/EÜ artikli 10 lõikes 3 tehtud muudatusega. Kehtiv nõue sätestab, et hingamisteede kaitsevahenditega töötamise ajal tuleb ette näha puhkepausid ning nende kestus ja sagedus sõltuvad töötaja füüsilisest koormusest ja töökorraldusest. Termini „regulaarsed“ sättesse lisamine rõhutab, et tööandja peab puhkepause korraldama järjepidevalt, mis aitab kaasa puhkepauside planeerimisele. Nende vajadust ja 11 regulaarsust tuleb tööandjal hinnata riskianalüüsi käigus olenevalt riskitasemest (nt pausid igas tunnis või vastavalt töö iseloomule jm). Regulaarsed puhkepausid on tõhus ohutusmeede, mis aitab vähendada töötajate kokkupuute kestust asbestitolmuga ja sellest tulenevat terviseriski. Puhkepauside ajal saavad töötajad lahkuda saastunud tsoonist, vajadusel vahetada hingamisteede kaitsevahendeid ja vähendada üleliigset kokkupuudet asbestitolmuga, aidates ennetada asbestist põhjustatud tervisekahjustuse tekkimist. Asbestitöö määruse § 8 lõige 4 ja 41 Paragrahvi 8 lõikes 4 muudetakse sätte sõnastust. Peamiseks muudatuseks on see, et sättesse lisatakse selgesõnaline nõue, et kui vaatamata rakendatud abinõudele töötaja kokkupuude asbestiga ületab asbestiga kokkupuuteks kehtestatud piirnormi, siis peatab tööandja viivitamata töö ning alles seejärel asub välja selgitama piirnormi ületamise tekkepõhjused ja rakendama täiendavaid abinõusid (eelnõu § 1 punkt 20). Kehtivas asbestitöö määruses pole kirjas seda, et töö tuleb peatada, kuigi seda võib kaudselt järeldada asbestitöö määruse § 8 lõikest 5, mille kohaselt on töö jätkamine lubatud ainult isikukaitsevahendeid kasutavatele töötajatele, kes tegelevad tekkinud olukorra lahendamisega. Sellest võib järeldada, et töö tuleb esmalt peatada ja alles seejärel olukorda lahendama asuda. Nimetatud asjaolu selgesõnaline täpsustamine suurendab nõude selgust ja väldib erinevaid tõlgendusi ning viib sätte vastavusse direktiiviga 2023/2886 direktiivi 2009/148/EÜ artikli 10 lõikes 1 tehtud muudatustega. Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses „Kui on alust arvata, et asbesti sisaldavatest materjalidest, mida enne tööde alustamist ei tuvastatud, tekib asbestitolm, peatab tööandja viivitamata töö kuniks on rakendatud abinõud töötajate terviseriski vähendamiseks.“ (eelnõu § 1 punkt 21). Muudatus on vajalik, et viia kehtiv asbestitöö määrus kooskõlla direktiiviga 2023/2668 direktiivi 2009/148/EÜ artikli 10 lõikes 1 tehtud muudatustega. Kehtivas asbestitöö määruses ei ole üheselt sätestatud, et töö tuleb peatada ka juhul, kui asbestileiud ilmnevad töö käigus ootamatult. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui enne ehitustöid tehtud kontroll ei tuvastanud asbesti, kuid töö käigus ilmneb, et teatud konstruktsioonides või materjalides leidub seda siiski. Ootamatu asbestileiu korral on töötajad juba potentsiaalselt kokku puutunud asbestitolmuga ning töö jätkamine ilma piisavate terviseriski vähendavate meetmete kasutusele võttu suurendaks terviseriski veelgi. Viivitamatu töö peatamine võimaldab tööandjal hinnata olukorda, rakendada vajalikke kaitsemeetmeid (nt õhutihe kaitseümbris, sobivad isikukaitsevahendid, ventilatsioon jm) ning tagada, et töötajad ei puutuks enam asbestitolmuga kokku enne, kui nende ohutus on tagatud. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse asbestitöö määruse §-i 9 lõikega 11, milles sätestatakse, et suletud ruumis tehtava asbestitöö korral tuleb ruumi paigaldada ja kasutada õhutihedat kaitseümbrist koos mehaanilise tõmbeventilatsiooniga. Nõue tuleneb direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artiklist 12 ja selle eesmärk on tugevdada töötajate kaitset asbestitolmuga kokkupuutel suletud ruumides tehtava asbestitöö korral. Mehaaniline tõmbeventilatsioon on sundventilatsioon, mis tekitab töökohal alarõhu: uut õhku sisse ei lasta ja saastunud õhk imetakse ruumist kontrollitult välja. Selline lahendus takistab 12 saastunud õhu levikut ümbritsevatele aladele, sest õhk liigub alati kõrgemalt rõhult madalamale ventilatsiooniseadme sisse, mitte sellest välja. Õhutihe kaitseümbris isoleerib konkreetse tööala, vältides asbestitolmu levikut ümbritsevasse keskkonda. Üksnes kaitseümbris ei takista tolmu ringlust tööruumi sees, mistõttu tuleb seda kasutada koos mehaanilise tõmbeventilatsiooniga. Kombineeritult eemaldavad mehaaniline tõmbeventilatsioon ja õhutihe kaitseümbris tööruumis tekkinud asbestitolmu pidevalt, vähendades selle levikut ohualast väljapoole ja alandades töötajate sissehingatava asbestitolmu kontsentratsiooni. Tavapäraselt on sellised ventilatsiooniseadmed varustatud HEPA-filtritega, mis püüavad kinni ka väga peened asbestikiud enne, kui õhk ruumist välja suunatakse. Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse asbestitöö määruse § 12, mis reguleerib töötajate väljaõpet. Muudatuse eesmärk on täpsustada väljaõppe sisu ja viia regulatsioon kooskõlla direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ lisaga Ia. Muudatusega laiendatakse väljaõppe kohustuslikke teemasid, mida tööandja peab töötajatele korraldama enne asbestitolmuga kokkupuutuvat tööd. Täiendavate teemadena on lisatud:  asbestitöödele kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tutvustamine;  asbestitolmu ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsuse selgitamine;  juhised hädaolukorraks. Koolituse maht peab olema kaheksa tundi ja see ei muutu võrreldes kehtiva õigusega. Paragrahvi lisatakse lõige 3, mille kohaselt peab väljaõpe töötajatele, kes tegelevad asbesti lammutus- või eemaldustöödega, hõlmama ka tehnoloogiliste seadmete ja masinate kasutamist, mille eesmärk on piirata tööülesannete täitmise ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut töökeskkonda. Kehtivas määruses oli väljaõppe teemade loetelus küll viide „lammutamise ja asbesti eemaldamise tehnikale, vajadusel koos praktiliste harjutustega“, kuid säte oli üldsõnalisem ja võis jääda ebaselgeks seoses nõude ulatusega. Muudatusega täpsustatakse, et väljaõpe peab hõlmama just tehnoloogiliste seadmete ja masinate kasutamist, kuna nende teadlik ja oskuslik rakendamine on võtmetähtsusega asbestikiudude eraldumise ja leviku tõkestamisel. Tegemist on eelkõige tehnilist laadi täpsustusega. Uue sättena lisatakse lõige 4, millega nähakse ette väljaõppe kordamine. Tööandja peab tagama, et töötajatele, kes puutuvad või võivad kokku puutuda asbestitolmuga, korraldatakse vajaduse korral väljaõpe vajalikus osas ja mahus. Väljaõpet tuleks korrata näiteks juhul, kui töötaja tööülesanded või töötingimused muutuvad, tema teadmistes või oskustes on tuvastatud puudujääke, ta on viibinud pikemat aega töölt eemal või kui väljaõppe kordamist peab vajalikuks töötaja ise, tööandja või Tööinspektsioon. Väljaõppe kordamise vajaduse pärast eemalviibimist otsustab tööandja koostöös töötajaga, lähtudes eemalviibimise kestusest ning sellest, kas selle aja jooksul on toimunud muudatusi töökeskkonnas või kehtivas seadusandluses. Kuigi pikema eemalviibimise jooksul on olulised muudatused tõenäolisemad, siis näiteks ei pruugi väljaõppe kordamine olla vajalik, kui eemalviibimise ajal pole toimunud olulisi muudatusi ning töötaja suudab oma teadmiste taset 13 veenvalt tõendada. Küll aga on kordusväljaõpe asjakohane ka lühema eemaloleku järel, kui tööandja tuvastab töötaja teadmistes puudujääke või õigusakte on oluliselt muudetud. Samuti lisatakse lõiked 5, 6 ja 7, millega sätestatakse, et väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele. Väljaõppe võib läbi viia koolitusasutus, kellel on täienduskoolituse läbiviimiseks kehtiv tegevusluba või kes on esitanud Eesti hariduse infosüsteemi majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks. Koolitus peab vastama haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ nõuetele. Koolituse läbinud töötajale väljastatakse tunnistus haridus- ja teadusministri määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ alusel. Lisaks nimetatud määruse § 3 lõikes 3 nõutud andmetele (koolituse läbinud töötaja nimi ja isikukood, täienduskoolitusasutuse nimi ja registrikood, majandustegevusteate või tegevusloa registreeri- misnumber, õppekava nimetus, täienduskoolituse toimumise aeg ja maht, tunnistuse väljaandmise riik ja kuupäev, tunnistuse number, koolitajate nimed) peab tunnistus sisaldama ka infot koolituse sisu ja keele kohta. Kokkuvõttes tekib muudatusega tööandjale varasemast rangem kohustus tagada, et asbestiga kokku puutuvad töötajad läbiksid nõuetekohase väljaõppe ja et koolitus vastaks täiskasvanute koolituse seaduse alusel kehtestatud täienduskoolituse standardile. See tähendab, et muudatus ei piirdu üksnes väljaõppe teemade täpsustamisega, vaid tööandja peab edaspidi väljaõppeks valima koolitusasutuse, kellel on kehtiv tegevusluba või majandustegevusteade täienduskoolituse läbiviimiseks. Eelnõu § 1 punktiga 24 täpsustatakse asbestitöö määruse § 14 lõike 1 punkti 2, mille kohaselt peab tööandja asbestiga kokkupuutuvate töötajate nimekirja kandma tööülesannete kirjelduse, mille täitmisel töötaja puutub kokku asbestiga. Täpsustusega viiakse säte kooskõlla direktiiviga 2023/2668 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artikli 19 lõikes 2 sätestatuga. Kehtiv õigus sisaldab nõuet märkida tööülesannete kirjeldus, kuid selguse ja üheselt mõistetavuse huvides täpsustatakse sõnastust, et oluline on märkida konkreetselt nende tööülesannete kirjeldus, mille täitmisel töötaja asbestiga kokku puutub. Eelnõu § 1 punktiga 26 kehtestatakse asbestitöö määruse lisa „Teade asbestitööde alustamise kohta“ uues sõnastuses, mis viiakse kooskõlla direktiiviga 2023/2886 muudetud direktiivi 2009/148/EÜ artiklis 4 sätestatuga. Muudatused on valdavalt tehnilist laadi, mis täpsustavad ja ajakohastavad nõudeid teate sisu osas. Muudatuse eesmärk on tagada, et teade hõlmaks senisest täpsemat infot asbestitöödega seotud töötajate ning tööandja rakendatavate ohutusmeetmete kohta. Oluline sisuline muudatus puudutab töötajatega seotud infot: töötajate arvu kõrval tuleb teates esitada nende nimekiri (asbestitöö määrus § 14), individuaalsed väljaõpet kinnitavad tõendid (asbestitöö määrus § 12) ja viimase tervisekontrolli kuupäevad (asbestitöö määrus § 13). See võimaldab järelevalveasutusel kontrollida, kas asbestitöödega tegelevad töötajad on saanud nõutava koolituse ja läbinud tervisekontrolli, mis on oluline nende tervise kaitseks. Võrreldes kehtiva teatevormiga täiendatakse eelnõuga näiteks toimingute ja protsesside ning rakendatavate abinõude kirjeldust. Täpsemalt peab teade edaspidi sisaldama töötajate 14 kaitsemeetmete kirjeldust ja rakendatavaid abinõusid, sealhulgas saastest puhastamise korda (asbestitöö määrus § 8), jäätmete kõrvaldamist (asbestitöö määrus § 15) ja kasutatavaid seadmeid. Sisuliselt nõudis varasem teatevorm juba sarnase teabe esitamist, kuid selguse ja direktiiviga kooskõla huvides täpsustatakse ja struktureeritakse teate sisu vastavalt direktiiviga 2023/2668 tehtud muudatustele. Uus teatevorm teeb nõutava teabe esitamise selgemaks ja konkreetsemaks. Asbestitöö määruse lisa „Teade asbestitööde alustamise kohta“ uues sõnastuses on esitatud käesoleva eelnõu lisas. Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse asbestitöö määruse normitehnilist märkust, kus asbestitöö määrusele lisatakse juurde viide ülevõetavale direktiivile 2023/2886. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse §-i 111 lõikega 13 rakendussättega, mis sätestab asbestiga kokkupuute piirnormide jõustumisajad ohtlike kemikaalide määruse lisas. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse ohtlike kemikaalide määruse lisas asbestiga kokkupuute piirnormi. Lisas olevas tabelis on kuni 20. detsembrini 2029 aine „asbest, 1) kroküdoliit, 2) amosiit, 3) antofülliit, 4) aktinoliit, 5) tremoliit, 6) krüsotiil“ uueks kokkupuute piirnormiks 0,01 kiudu/cm3. Alates 21. detsembrist 2029 on selle aine uueks piirnormiks kas 0,002 kiudu/cm3 või 0,01 kiudu/cm3, kusjuures esimese piirnormi korral võetakse asbestikiudude loendamisel õhuproovis arvesse kiude, mille laius on 0,2–3 mikromeetrit, ja teise piirnormi korral võetakse õhuproovis arvesse ka kiude, mille laius on alla 0,2 mikromeetri. Alates 21. detsembrist 2029 kehtivaid piirnorme täpsustatakse lisa „Kasutatud märkide tähendused“ (vt märkuste lahtrit) loetelus punktiga 32 järgnevalt: „32. Asbestikiudude loendamisel võetakse arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3 : 1. Lähtudes piirnormist 0,002 kiudu/ cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius on 0,2–3 mikromeetrit. Lähtudes piirnormist 0,01 kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri.“ Piirnormide muudatusi käsitletakse eelnõu § 1 punktides 4 ja 5. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse asbestitöö määruse muudatuste jõustumisaeg. Liikmesriikidel tuleb direktiivi 2023/2668 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt 21. detsembriks 2025, muudatused on kavandatud jõustuma samaks kuupäevaks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohase määrusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2023/2668 millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. 4. Määruse mõjud 15 Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne mõju, (2) mõju majandusele ja (3) mõju riigiasutustele. Eelnõu mõjusid hinnati nimetatud valdkondades nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri ja sporti; riigikaitset ja välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda. Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilise iseloomuga muudatusi, mis ei mõjuta otseselt sihtrühmasid. 4.1. Sotsiaalne mõju 4.1.1. Sihtrühm: töötajad Asbestitööd on tööd, kus töötajal esineb oht asbestiga kokku puutuda, sh asbesti sisaldava ehitise lammutamine, rekonstrueerimine, remont või hooldus, asbesti eemaldamine ehitisest, masinast, seadmest või laevast ning asbestijäätmete kogumine, töökohalt äraveo ettevalmistamine, vedu ja ladestamine, kuid nimekiri ei ole lõplik. Asbestitöödega puutuvad kokku eelkõige ehitusvaldkonna töötajad, aga ka näiteks laevade ja rongide remontimisega tegelevad töötajad. Statistikaameti andmetel töötas 2024. a ehitusvaldkonnas ca 60 400 töötajat (8,6% kõikidest hõivatutest) ja masinate ja seadmete remondi ja paigalduse valdkonnas 5 700 töötajat (0,8% kõikidest hõivatutest)5. Praktikas ei puutu kõik need töötajad asbestiga kokku (nt esineb asbesti vaid vanades ehitistes, masinate remont hõlmab laiemat valdkonda jne). Tööinspektsiooni andmetel on asbestitöödega alustamise teateid esitatud vähe (viimastel aastatel kuni kümme teadet aastas). Asbest on aja jooksul Eestis kaduv kantserogeen, mistõttu sellega kokkupuutuvate töötajate arv ajas väheneb. Kokkuvõtlikult võib muudatusest mõjutatud sihtrühma kõikide hõivatute võrdluses pidada väikeseks. Muudatuse mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Asbestil puudub ohutu kokkupuutetase ja iga kokkupuude võib põhjustada tervisekahjustusi. Direktiivi ülevõtmisega määruses tehtavad muudatused avaldavad töötajate tervisele positiivset mõju. Mitmed muudatused vähendavad oluliselt töötajate kokkupuudet asbestiga nii ennetavalt kui tööprotsesside käigus. Piirnormi kümnekordne alandamine ning veelgi rangem norm alates 2029. aastast, nõue eemaldada asbest esmase ennetusabinõuna ning tööandja täpsustatud ja karmistatud kohustused seoses terviseriskide vähendamise meetmetega (vt täpsemalt eelnõu § 1 punktid 16-21) vähendavad märgatavalt olukordi, kus asbestitolmu võib sattuda töötajate hingamisteedesse, kui ka asbestitolmu kogust ja kontsentratsiooni töökeskkonnas. See aitab ennetada raskeid ja pöördumatuid tervisekahjustusi. Täpsustatud nõue mõõta asbestisisaldust õhus sagedamini ja korrapärasemalt, kui seda kehtiva regulatsiooni sõnastuse alusel eeldatavasti tehti, vähendab riski, et töö kestel asbesti tase üle piirnormi tõuseb ning töötajad sellega teadmatult kokku puutuvad. Tööandjale seatav kohustus koguda täpsemat teavet asbesti 5 Statistikaameti andebaas. Tabel TT0200: Hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi. 16 olemasolu kohta hoones ning jagama seda informatsiooni teiste tööandjatega, võimaldab riskide varasemat avastamist ning seeläbi töötajaid paremini kaitsta. Muudatused, millega laiendatakse enne asbestitolmuga kokkupuutuvat tööd töötajatele korraldatava väljaõppe kohustuslikke teemasid ning kehtestatakse koolituse kordamise nõue (näiteks töötingimuste muutumisel või kui viimasest koolitusest on möödunud arvestatav aeg), parandavad töötajate teadlikkust asbestiga seotud riskidest, suurendavad nende võimekust oma tervist tööl kaitsta ning valmisolekut reageerida hädaolukordades. Muudatus, mille kohaselt võib väljaõpet läbi viia üksnes täienduskoolitusasutus, tagab väljaõppe ühtlase kvaliteedi ja välistab olukorrad, kus tööandja ilma piisavate teadmisteta püüab koolitust ise läbi viies kulusid kokku hoida või määruse nõudeid näiliselt täita. Muudatus, millega täpsustatakse Tööinspektsioonile esitatavat asbestitööde teate vormi ning lisatakse nõue esitada töötajate nimekiri koos väljaõpet tõendavate dokumentide ja viimase tervisekontrolli kuupäevadega, suurendab töötajate asbestitööle sobivuse läbipaistvust ja võimaldab Tööinspektsioonil teha järelevalvet senisest tõhusamalt. See motiveerib tööandjaid pöörama suuremat tähelepanu töötajate terviseriskide ennetamisele ja asbestitööde nõuetekohasele korraldamisele. Sarnast mõju avaldab ka muudatus, mille kohaselt peavad ettevõtted, kes kavatsevad teha asbesti lammutus- või eemaldustöid, saama enne tööde alustamist Tööinspektsiooni nõusoleku. Töötajate jaoks tähendab see, et tööandjate vastutus nende tervise ja ohutuse eest suureneb ning tõhusam järelevalve aitab tagada, et nõudeid järgitakse ka praktikas. Kokkuvõtvalt on kõikidel muudatustel töötajate tervise vaatest üksnes positiivne mõju. Muudatuste tulemusel väheneb kokkupuude asbestitolmuga, paraneb tööohutuse tase ja suureneb järelevalve tõhusus. Samuti tagatakse, et asbestitöid teevad vaid nõuetekohaselt koolitatud ja tervisekontrolli läbinud töötajad. Mõju ulatus on väike, kuna muudatused ei eelda töötajatelt märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju sagedus on väike neile töötajatele, kes asbestitöödega ebaregulaarselt ja juhuslikult kokku puutuvad (nt ehitustöötaja, kes harva vana maja lammutusega kokku puutub), kuid suur asbestitööle spetsialiseerunud töötajatele, kes tegelevad asbestitöödega pidevalt või korduvalt. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 4.2. Mõju majandusele 4.2.1. Sihtrühm: ettevõtted Asbestitöödega puutuvad kokku eelkõige ehitusvaldkonna ettevõtted, aga ka näiteks laevade ja rongide remontimisega tegelevad ettevõtted. Statistikaameti andmetel tegutses 2023. a ehitusvaldkonnas ca 17 400 ettevõtet (ca 11% kõikidest ettevõtetest) ning masinate ja seadmete remondi ja paigalduse valdkonnas ligi 2000 ettevõtet (ca 1% kõikides ettevõtetest)6. Praktikas ei puutu kõik need ettevõtted asbestitöödega kokku, Tööinspektsioonile on esitatud kuni kümme asbestitööga alustamise teadet aastas ning asbest on aja jooksul Eestis kaduv 6 Statistikaameti andmebaas. Tabel ER006: statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi. 17 kantserogeen, mistõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma kõikide ettevõtete võrdluses pidada väikeseks. Muudatuse mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Asbestitööde määruse muudatused mõjutavad ettevõtteid peamiselt uute või täpsustatud kohustuste kaudu, mis on suunatud töötajate paremale kaitsele ja töökeskkonna riskide vähendamisele. Muudatuste tulemusena tõuseb ettevõtete halduskoormus ja lisandub kulusid, kuid nende suurusjärk ei ole märkimisväärne ning sõltub ka tööandjate tänastest praktikatest. Töötajate asbestitolmuga kokkupuutumise päevase piirnormi vähendamine, lisanduvad kohustused ja täpsustused seoses terviseriskide vähendamise meetmetega (vt täpsemalt eelnõu § 1 punktid 16-21) ning nõue rakendada esmase ennetusabinõuna enne mis tahes muude meetmete kasutamist asbesti või asbesti sisaldavate materjalide eemaldamist töökeskkonnast võib kaasa tuua näiteks täiendavaid investeeringuid tõhusamatesse ventilatsiooni- või puhastusseadmetesse või asbesti eemaldamise tõttu lisanduva kulu näiteks selle kinnikatmise asemel. Täpsustatud kohustus mõõta õhu asbestisisaldust korrapäraselt ja erinevates tööetappides, võib tähendada, et mõõtmisi tuleb teha senisest sagedamini. Mõõtmise hind jääb suurusjärku 50–80 eurot, mistõttu ei ole muudatuse rahaline mõju tööandjale siiski märkimisväärne. Lisanduv kohustus, et töötajate nõuetekohane väljaõpe tuleb korraldada täienduskoolitusasutuses ja vajadusel tuleb korraldada ka korduskoolitusi, võib kaasa tuua lisanduvaid kulusid näiteks juhul kui tööandja täna koolitab töötajaid ise ning sõltumata koolitusasutuse pakutavatest koolitusaegadest. Samas ei ole koolituse korraldamise vajadus sage ning sõltub eelkõige töötajate voolavusest, töötingimuste ja tööülesannete muutumisest ja muudest esilekerkivatest vajadustest. Samuti tagab muudatus, et töötajad on pädevad ja teadlikud riskidest, mis vähendab tööandja võimalikke kahjusid ja vastutust. Muudatus, millega täpsustatakse Tööinspektsioonile esitatavat asbestitööde teatevormi ning lisatakse nõue esitada töötajate nimekiri koos väljaõpet tõendavate dokumentide ja viimase tervisekontrolli kuupäevadega, suurendab veidi ettevõtte halduskoormust, kuid aitab vältida rikkumisi, mis võiksid hiljem kaasa tuua trahve või töö peatamise. Samasugust mõju avaldab muudatus, mille kohaselt peavad ettevõtted, kes kavatsevad teha asbesti lammutus- või eemaldustöid, saama enne tööde alustamist Tööinspektsiooni nõusoleku. Kuigi lisandub täiendav samm, aitab see tagada tööde ohutuse ja vähendada hilisemate vaidluste riski ning on ühekordne kohustus. Kokkuvõtvalt võivad muudatuste tõttu ettevõtete halduskoormus ja kulud mõnevõrra suureneda. Mõju ulatus on sihtrühmas tervikuna keskmine, kuna ettevõtted peavad küll muudatustega kohanema ning vajadusel tegema täiendavaid investeeringuid, kuid kohanemistegevused sõltuvad ka ettevõtete senistest praktikatest. Samas on muudatustel ka kaudseid positiivseid mõjusid – paraneb tööohutus ning väheneb rikkumiste ja töökatkestuste oht. Mõju ulatus ja sagedus sõltub ettevõtte tegevusprofiilist. Muudatuse mõju avaldub harva asbestitöödega kokkupuutuvatele ettevõtetele üksikjuhtudel, näiteks siis, kui neil tekib 18 harvaesinev vajadus asbesti eemaldada või lammutustöid teha. Nende jaoks võib mõju olla suhteliselt suurem, kuna neil puudub igapäevane valmisolek. Näiteks võivad vajalike dokumentide või koolitustõendite hankimine ja tööprotseduuride kooskõlastamine võtta rohkem aega ja ressursse. See-eest spetsialiseerunud ettevõtetel, kes tegelevad asbestitöödega pidevalt, on vajalik dokumentatsioon ja töötajate pädevus (nt koolitused, ohutusjuhised) enamasti juba süsteemselt korraldatud ja pidevalt ajakohastatud. Seetõttu on mõju neile ettevõtetele küll sagedasem, kuid koormus on võrreldes harva asbestitöid tegelevate ettevõtetega väiksem ja paremini hallatav. Kokkuvõttes võib öelda, et suurim mõju tekib muudatuse järgsetel esimestel töödel, eriti nende ettevõtete puhul, kes ei ole varem asbestitöödega regulaarselt tegelenud. Pidevalt tegutsevatele ettevõtetele jääb mõju pigem mõõdukaks ja hajub igapäevase tööprotsessi sisse. Täiendavaid ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kuna asbestitöid tehakse pigem harva ja asbest on ajas vähenev kantserogeen, jääb muudatuste kogumõju ettevõtlussektorile üldjoontes piiratuks. Samuti on muudatustega kaasnevad kulud on üldjuhul väikesed võrreldes töötajate tervise ja ohutuse tagamise eesmärgiga. 4.2.2. Sihtrühm: asbestikiude mõõtvad laborid Eestis on asbestikiude mõõtvaid teenuseosutajaid vähe – teadaolevalt paar ettevõtet ning üks riigiasutus (Terviseamet). Seega on mõjutatud sihtrühm väike. Muudatuse mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Asbestitööde määruse muudatused mõjutavad otseselt mõõtmisteenuse pakkujaid, kes teevad asbestitolmu sisalduse seiret töökeskkonnas. Kehtiva määruse kohaselt on kasutusel olnud faasikontrastmikroskoopia, kuid alates 21. detsembrist 2029 tuleb üle minna elektronmikroskoopiale või muule samaväärsele meetodile, mis suudab tuvastada ka peenemaid asbestikiude ja madalamaid kontsentratsioone. Elektronmikroskoobi soetamine on väga kulukas ning Eesti tingimustes ei ole see laboritele majanduslikult otstarbekas, arvestades, et asbestimõõtmisi tellitakse aastas vaid üksikutel kordadel. Kuigi mõõtmiste sagedus võib tulevikus veidi tõusta, tulenevalt määruses täpsustatud nõudest tööandjale teostada mõõtmisi korrapäraselt kogu tööprotsessi vältel, jääb mõõtmiste üldine maht siiski väikeseks. Juba praegu tehakse osaliselt koostööd Soome laboriga, kus elektronmikroskoopia on kasutusel. On tõenäoline, et tulevikus toimub enamik mõõtmisi koostöös välislaboritega, mis võimaldab määruse nõudeid täita ilma, et iga labor peaks ise kallisse seadmesse investeerima. Muudatus võib viia selleni, et osa laboreid, kellel puudub ligipääs elektronmikroskoopiale, suunab mõõtmistellimused koostööpartneritele või välislaboritesse. Tellimuste vähesuse tõttu ei mõjuta see aga oluliselt laborite tulusid ega muuda turu toimimist. Kuna asbestitööde maht Eestis on väike, jääb muudatuste mõju ulatus ja sagedus laboritele väikeseks ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 4.3. Mõju riigiasutustele 19 4.3.1. Sihtrühm: Tööinspektsioon Muudatuse mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Tööinspektsiooni mõjutavad muudatused peamiselt seoses nõusoleku andmise ning inspektsioonile esitatava teabega. Muudatus, mille kohaselt peavad ettevõtted, kes kavatsevad teha asbesti lammutus- või eemaldustöid, saama enne tööde alustamist Tööinspektsioonilt ühekordse nõusoleku, suurendab veidi Tööinspektsiooni töökoormust. See toob kaasa vajaduse taotluste läbivaatamiseks ja dokumentide kontrollimiseks. Arvestades, et asbestitöid tehakse Eestis väga vähe (viimastel aastatel kuni kümme teadet aastas), on lisanduv töömaht siiski väike. Muudatus, mis täpsustab asbestitööde teate vormi ja nõuab täiendavat teavet töötajate koolituse, tervisekontrolli ja kasutatavate kaitsemeetmete kohta, lihtsustab Tööinspektsiooni järelevalvet. Täpsemad andmed annavad Tööinspektsioonile parema ülevaate tööandjate tegevusest ja töötajate ettevalmistusest ning vähendavad vajadust lisateavet küsida. See parandab järelevalve kvaliteeti. Üldkokkuvõttes on muudatuste mõju Tööinspektsioonile väikese ulatusega ning ei too kaasa märkimisväärset kohanemisvajadust. Mõju avaldumise sagedus on väike ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega muutub Tööinspektsiooni töökorraldus. Tööinspektsioon peab edaspidi andma ühekordse nõusoleku ettevõttele asbesti lammutus- või eemaldustöö tegemiseks, kuid see ei too kaasa märkimisväärset töökoormust. Lisaks paraneb Tööinspektsiooni järelevalve tõhusus, kuna asbestitöö teade muutub sisukamaks ja sellele tuleb edaspidi lisada ettevõtte poolt tõendid. Muudatused ei too kaasa vajadust teha IT-arendusi, sest ka seniseid asbestitööde alustamise teateid on menetletud emaili teel ning muudatused võimaldavad jätkata seniste praktikatega. Täiendavaid kulusid ei ole ette nähtud. Täiendav tulu avaldub kaudselt töötajate terviseriskide vähenemise kaudu. 20 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 21. detsembril 2025, välja arvatud eelnõu § 1 punkt 5, mis jõustub 21. detsembril 2029. See tuleneb direktiivi 2023/2668 nõuetest, mille muudatused tuleb nimetatud kuupäevadeks üle võtta. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Tööinspektsioonile, Terviseametile, Keskkonnaagentuurile, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Päästeametile, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Kutsehaigete Liidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule Teenusmajanduse Kojale ning Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidule. 21  Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrus nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) TEADE ASBESTITÖÖ ALUSTAMISE KOHTA 1. Tööandja nimi, registrikood, telefoninumber ja e-posti aadress ....................................................................................................................................................... 2. Töö tegemise koha täpne aadress ja konkreetsed alad, kus asbestitööd tehakse ....................................................................................................................................................... 3. Toimingu ja protsessiga, sh töötajate kaitse ja asbestitolmust puhastamise ning jäätmete kõrvaldamisega seotud tegevuse kirjeldus ....................................................................................................................................................... 4. Kasutatava või käideldava asbesti liik ja eeldatav kogus (m2, m3 või kg) ....................................................................................................................................................... 5. Asbestiga kokkupuute vähendamiseks rakendatavad abinõud, sh selleks kasutatavad seadmed ....................................................................................................................................................... 6. Asbestitöödesse kaasatavate töötajate arv ja nimekiri, töötajate väljaõpet kinnitavad tõendid ning töötajate viimase tervisekontrolli kuupäev ....................................................................................................................................................... 7. Asbestitööde alguskuupäev ja arvatav kestus ....................................................................................................................................................... 8. Asbestitööde juhi nimi, telefoninumber ja e-posti aadress ....................................................................................................................................................... 9. Ehitusloa number ning selle väljaandmise aeg ja väljaandja* ....................................................................................................................................................... Teate koostaja nimi ja allkiri Kuupäev * Tööde puhul, mille tegemiseks on vajalik ehitusluba  Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ Lisa (muudetud sõnastuses) TÖÖKESKKONNA KEEMILISTE OHUTEGURITE PIIRNORMID Lühiajalise kokkupuute Aine Piirnorm 8 tundi Märkused piirnorm (CASi number) mg/m3 ppm mg/m 3 ppm akrüülamiid (propeenamiid) 0,03 – 0,1 – A, C (79-06-1) akrüülhape (prop-2-eenhape) 29 10 59** 20** (79-10-7) aldriin 0,25 – – – (309-00-2) allüülalkohol 4,8 2 12,1 5 A (2-propeen-1-ool) (107-18-6) allüülamiin 5 2 14 6 A (2-propenüülamiin, 3-amino-1-propeen) (107-11-9) allüülkloriid 3 1 9 3 A (2-propenüülkloriid, 3-kloro-1-propeen) (107-05-1) alumiinium, metalliline ja oksiidid kogu tolm 10 – – – peentolm 4 – – – 1 (7429-90-5, 1344-28-1) alumiiniumi lahustuvad ühendid 2 – – – aminoetaan (etüülamiin) 9,4 5 – – A (75-04-7) 2-aminoetanool 2,5 1 7,6 3 A (141-43-5) aminometaan (metüülamiin) 13 10 25 20 A (74-89-5) 2-aminopropaan (isopropüülamiin) 12 5 25 10 (75-31-0) 4-aminotolueen 4,46 1 8,92 2 A (106-49-0) aminotsükloheksaan 20 5 40 10 (tsükloheksüülamiin) (108-91-8) 1 amitrool 0,2 – – – (61-82-5) ammoniaak 14 20 36 50 (7664-41-7) amüülatsetaat (pentüületanaat, 270 50 540 100 pentüülatsetaat, amüületanaat), kõik isomeerid aniliin (aminobenseen, fenüülamiin) 4 1 8 2 A (62-53-3) antimon ja oksiidid (arvutatud 0,5 – – – antimonile) (7440-36-0) antimonhüdriid 0,3 0,05 – – (7803-52-3) arseenhape ja selle soolad ning 0,01 C, 31 anorgaanilised arseeniühendid Vase- Vasesulatus- sulatus- sektoris sektoris kehtib alates kehtib 11.07.2023 alates 11.07.2023 arseen ja anorgaanilised ühendid, v.a 0,03 – – – C, 3, 4 arseenhüdriid (arvutatud arseenile) (7440-38-2) arseenhüdriid 0,05 0,02 – – (7784-42-1) asbest – 0,01 – – C, 32 1) kroküdoliit (12001-28-4); kiudu/cm3 2) amosiit (12172-73-5); 3) antofülliit (77536-67-5); või 4) aktinoliit (77536-66-4); 5) tremoliit (77536-68-6); 0,002 C, 32 6) krüsotiil (12001-29-5). kiudu/cm3 kehtib alates 21.12.2029 0,01 C kiudu/cm3 kehtib kuni 20.12.2029 asfalt (aurud) 5 – – – (8052-42-4) aspiriin (o-atsetüül-salitsüülhape, 5 – – – 2 1,2-karboksüfenüül-etanaat) (50-78-2) atsetonitriil (etaannitriil, metüültsüaniid) 70 40 – – A (75-05-8) o-atsetüülsalitsüülhape 5 – – – (1,2-karboksüfenüül-etanaat, aspiriin) (50-78-2) baarium, lahustuvad ühendid (arvutatud 0,5 – – – baariumile) Benseen 0,66 0,2 – – A, C (71-43-2) kehtib kehtib alates alates 06.04.2026 06.04.2026 1,5 0,5 9 3 A, C kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni 05.04.2026 05.04.2026 05.04.2026 05.04.2026 1,3-benseendiool (resortsinool, 45 10 – – A m-dihüdroksübenseen, resortsiin) (108-46-3) 1,4-benseendiool (hüdrokinoon) 0,5 – 1,5 – S, 5 (123-31-9) benseentiool (fenüülmerkaptaan, 2 0,5 – – tiofenool) (108-98-5) bensiin (mootorikütus) – – – – 20 bensiin, tööstuslik 22 – heksaani-tüüpi 180 50 250 75 – heptaani-tüüpi 800 200 1200 300 23 – oktaani-tüüpi 900 200 1400 300 benso[a]püreen (3,4-bensopüreen) 0,002 – 0,02 – A, C, R (50-32-8) bensoüülperoksiid 5 – – – (94-36-0) bensüülbutüülftalaat 3 – 5 – (85-68-7) bensüülkloriid (fenüülklorometaan) 5 1 11 2 C (100-44-7) berüllium ja berülliumi anorgaanilised 0,0002 – – – C, S, 6, 31 ühendid kehtib alates 11.07.2026 0,0006 3  kehtib kuni 10.07.2026 bifenüül (difenüül, fenüülbenseen) 1,3 0,2 2,5 0,4 (92-52-4) bisfenool A; 2 – – – (4,4-isopropülideendifenool) 31 (80-05-7) booraks 2 – 5 – A (naatriumtetraboraadi dekahüdraat) (1303-96-4) boortribromiid 10 1 – – (10294-33-4) boortrifluoriid 3 1 – – (7637-07-2) bromoetaan 890 250 – – (74-96-4) bromoetüleen 4,4 1 – – C (593–60-2) bromoform (tribromometaan) 5 0,5 – – (75-25-2) bromoklorometaan 1050 200 – – (74-97-5) 2-bromo-2-kloro- 1,1,1-trifluoroetaan 40 5 80 10 (151-67-7) bromometaan (metüülbromiid) 19 5 40 10 A (74-83-9) bromotrifluorometaan 6100 1000 – – (75-63-8) broom 0,7 0,1 – – (7726-95-6) n-butaan 1500 800 – – (106-97-8) butanoolid (butüülalkoholid), 150 50 250 75 A v.a n-butanool (78-92-2, 75-65-0) n-butanool 45 15 90* 30* A (n-butüülalkohol) (71-36-3) 2-butanoon 600 200 900 300 (78-93-3) 2-butanoonperoksiid – – 1,5* 0,2* (metüületüülketoon-peroksiid) (1338-23-4) 2-butoksüetanool 98 20 246 50 A, S (o-butüületüleenglükool, 4 etüleenglükoolmono-butüüleeter, butüültsellosolv) (111-76-2) 2-butoksüetüülatsetaat 133 20 333 50 A, S (o-atsetüül-o-butüül-etüleenglükool, etüleen-glükoolmono- butüüleeteratsetaat) (112-07-02) butüülakrülaat (butüülpropenaat) 11 2 53 10 (141-32-2) butüülamiin (1-aminobutaan) – – 15* 5* A (109-73-3) butüülatsetaat (butüületanaat), 500 100 700 150 kõik isomeerid n-butüülatsetaat 241 50 723 150 (123-86-4) n-butüülglütsidüüleeter 50 10 80 15 S (2426-08-06) n-butüülmetakrülaat 300 50 450 75 S (n-butüülpropenaat, n-butüül-2-metüül- propenaat) (97-88-1) butüülpropenaat (butüülakrülaat) 11 2 53 10 (141-32-2) n-butüülpropenaat (n-butüülmetakrülaat, 300 50 450 75 S n-butüül-2-metüül-propenaat) (97-88-1) but-2-üün-1,4-diool (butüündiool) 0,5 – – – (110-65-6) CFC113 (freoon 113, 1,2,2-trifluoro- 4000 500 6000 750 1,1,2-trikloroetaan) (76-13-1) CFC12 2500 500 4000 750 (freoon 12, difluorodiklorometaan) (75-71-8) CFC22 (freoon 22, difluoroklorometaan) 3600 1000 – – (75-45-6) dekaanid jt kõrgemad alifaatsed 350 – 500 – 11 süsivesinikud diatsetoonalkohol 120 25 240 50 (4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan) (123-42-2) diatsetüül (butaandioon) 0,07 0,02 0,36 0,163 (431-03-8) difenüülftalaat 3 – 5 – (84-62-8) 5 diboraan 0,1 0,1 – – (19287-45-7) dibromodifluorometaan 860 100 – – (75-61-6) dibutüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – R (dibutüülftalaat) (84-74-2) dietanoolamiin 15 3 30 6 A (111-42-2) dietüleendiamiin (piperasiin) 0,1 – 0,3 – S (110-85-0) dietüleenglükool 45 10 90 20 A (2,2'-hüdroksüdietanool) (111-46-6) dietüleentriamiin 4,5 1 10 2 A, S (111-40-0) dietüülamiin (N-etüületaanamiin) 30 10 45 15 A (109-89-7) dietüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – (dietüülftalaat) (84-66-2) dietüüleeter (etoksüetaan) 308 100 616 200 (60-29-7) di-(2-etüülheksüül) 3 – 5 – R ftalaat (117-84-0) difenüülamiin 10 – – – (122-39-4) difenüüleeter 7 1 14 2 (101-84-8) difluoroklorometaan 3600 1000 – – (75-45-6) difosforpentoksiid 1 _ _ _ (1314-56-3) difosforpentasulfiid 1 _ _ _ (1314-80-3) diglütsidüüleeter (DGE) – – 1,1* 0,2* S (2238-07-5) diiselmootorite heitgaasid (mõõdetuna 0,05 – – – C elementaarse süsiniku põhjal) kehtib kehtib alates alates 21.02.2023 21.02.2023 allmaa- allmaa- kaevandustes kaevandus- ja tunneli- ehituses 6  tes ja tunneli- kehtib alates ehituses 21.02.2026 kehtib alates 21.02.2026 diisodetsüülftalaat 3 – 5 – (26761-40-0) diisopropüülamiin 20 5 40 10 A (108-18-9) diisopropüülfenüül-isotsüanaat 0,04 0,005 0,08* 0,01* S (28178-42-9) 1,6-diisotsüanato-heksaan 0,03 0,005 0,07* 0,01* S (heksametüleendiiso-tsüanaat) (822-06-0) 2,4-diisotsüanatotolueen 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S (tolueendiisotsüanaat, toluool-2,4- diisotsüanaat) (584-84-9) o-diklorobenseen 122 20 306 50 A, S (1,2-diklorobenseen) (95-50-1) p-diklorobenseen 12 2 60 10 A, C (1,4-diklorobenseen) (106-46-7) 4,4'-diklorodifenüül-trikloroetaan 1 – – – (DDT) (50-29-3) 1,1-dikloroetaan 412 100 – – A (75-34-3) diklorometaan (metüleenkloriid) 120 35 250 70 A, C (75-09-2) dilämmastikoksiid (naerugaas) 180 100 900 500 (10024-97-2) dimetoksümetaan (metülaal) 3100 1000 – – (109-87-5) dimetüülamiin 3,8 2 9,4 5 (124-40-3) N,N-dimetüülatsetamiid 36 10 72 20 A, S, R (127-19-5) dimetüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – (dimetüülftalaat) (131-11-3) 1,3-dimetüül-2-butüületanaat 300 50 – – (108-84-9) 7 dimetüüldisulfiid – 1 – – 12 (624-92-0) dimetüüldisulfiid koos dimetüülsulfiidi – 1 – – ja metüülmerkaptaaniga dimetüüleeter 1920 1000 – – (115-10-6) dimetüületüülamiin 6 2 15 5 (598-56-1) dimetüülfenüülamiin 5 1 10 2 A (N,N-dimetüülaniliin) (121-69-7) dimetüülformamiid 15 5 30 10 A, R (68-12-2) dimetüülhüdrasiinid 0,2 0,1 0,5 0,2 A, C (57-14-7, 540-73-8) dimetüülsulfiid – 1 – – 1 (75-18-3) dimetüülsulfiid koos dimetüüldisulfiidi – 1 – – ja metüülmerkaptaaniga dimetüülsulfoksiid (DMSO) 150 50 500 150 A (67-68-5) dinitrobenseeni kõik isomeerid 1 0,15 2 0,3 A (25154-54-5) dinitrotolueen 0,15 – 0,3 – A, S (25321-14-6) 1,4 dioksaan 73 20 – – (123-91-1) dioktüülftalaat 3 – 5 – dipropüleenglükooli monometüüleeter 308 50 – – A (2-etoksümetüületoksü)-propanool (34590-94-8) disulfiram 1 – 2 – S (97-77-8) divinüül 1 0,5 10 5 C (1,3-butadieen) (106-99-0) divinüülbenseen 50 10 – – (108-57-6) efraan (enfluraan, 1,1,2-trifluoro-2- 80 10 150 20 kloroetüüldifluoro-metüüleeter) (13838-16-9) elavhõbe ja kahevalentsed 0,02 – – – 27 anorgaanilised elavhõbeühendid, sealhulgas elavhõbeoksiid ja elavhõbekloriid (mõõdetud elavhõbedana) 8 ensüümid (subtilisiinid) 1 glütsiini 3 glütsiini S, 17 ühik/m3 ühikut/m3 epikloorhüdriin 1,9 0,5 4 1 A, C, S (1-kloro-2,3-epoksü-propaan) (106-89-8) 1,2-epoksüpropaan (propüleenoksiid) 2,4 1 25 10 C (75-56-9) etaanamiid (atseetamiid) 25 10 60 25 C (60-35-5) etaanhape (äädikhape) 25 10 25 10 (64-19-7) etaanhappe anhüdriid – – 20* 5* (äädikhappe anhüdriid, etaanhüdriid) (108-24-7) etaantiool (etüülmerkaptaan) 1 0,5 – – C (75-08-1) etanaal (atseetaldehüüd) 45 25 90 50 C (75-07-0) etanool (etüülalkohol) 1000 500 1900 1000 (64-17-5) etoksüetaan (dietüüleeter) 308 100 616 200 (60-29-7) 2-etüülheksaan-1-ool 5,4 1 – – (104-76-7) etüleendiamiin (1,2-etaandiamiin, 25 10 35 15 S 1,2-diaminoetaan) (107-15-3) etüleendibromiid 0,8 0,1 – – A, C (106-93-4) etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan) 4 1 20 5 A, C (107-06-2) etüleendinitraat 0,2 0,03 0,6 0,1 A (etüleenglükooldinitraat, nitroglükool) (628-96-6) etüleenglükool 52 20 104 40 A, 18 (1,2-etaandiool) (107-21-1) 2-metoksüetüülatsetaat – 1 – – A, R (110-49-6) etüleenoksiid (epoksüetaan) 1,8 1 9 5 A, C (75-21-8) etüülakrülaat (etüülpropenaat) 21 5 42 10 S (140-88-5) etüülamüülketoon (etüülpentüülketoon, 53 10 107 20 5-metüül-3-heptanoon) (541-85-5) 9 etüülatsetaat (etüületanaat) 500 150 1100 300 (141-78-6) etüülbenseen 442 100 884 200 A, S (100-41-4) etüülbutüülketoon (3-heptanoon) 95 20 – – (106-35-4) 2-etoksüetanool 8 2 – – A, R (110-80-5) 2-etoksüetüülatsetaat 11 2 – – A, R (111-15-9) etüülkloriid (kloroetaan) 1300 500 1900 700 (75-00-3) etüülmetakrülaat 250 50 350 75 S (97-63-2) n-etüülmorfoliin 25 5 50 10 A (100-74-3) etüültsüanoakrülaat 10 2 20 4 (7085-85-0) fenool (hüdroksübenseen) 8 2 16 4 A (108-95-2) p-fenüleendiamiin 0,1 – 0,3 – A, S (1,4-diaminobenseen) (95-54-5) fenüülglütsidüüleeter 60 10 90 15 S (122-60-1) fenüülhüdrasiin 20 5 – – (100-63-0) fenüülisotsüanaat 0,02 0,005 0,05* 0,01* S (103-71-9) fenüülpropeen (propenüülbenseen) 246 50 492 100 (98-83-9) fluor 1,58 1 3,16 2 (7782-41-4) fluoriidid, k.a vesinikfluoriid 2,5 – – – fluorotriklorometaan 3000 500 4500 750 (CFC 11, freoon 11) (75-69-4) formaldehüüd (metanaal) 0,37 0,3 0,74 0,6 C, S (50-00-0) tervishoiu-, tervishoiu-, matuse- ja matuse- ja palsameeri- palsameeri- mise mise sektoris sektoris 0,5 0,62 10  kehtib kuni kehtib kuni 10.07.2024 10.07.2024 formamiid (metaanamiid) 20 10 30 15 A, R (75-12-7) fosfor (kollane, valge) 0,1 – – – (7723-14-0) fosforhape, (ortofosforhape) aur 1 – 2 – (7664-38-2) fosforpentakloriid 1 – – – (10026-13-8) fosforüültrikloriid (fosforoksiidkloriid) 0,064 0,01 0,13 0,02 (10025-87-3) fosgeen 0,08 0,02 0,4 0,1 (süsinikoksiidkloriid, karbonüüldikloriid) (75-44-5) ftaalanhüdriid 2 – – – S (85-44-9) ftalaadid 3 – 5 – furfuraal 8 2 20 5 A (2-oksometüülfuraan, 2-furüülaldehüüd) (98-01-1) furfurüülalkohol (2-furüülkarbinool) 20 5 40 10 A (98-00-0) glutaaraldehüüd (pentaandiaal) – – 0,8* 0,2* S (111-30-8) glütseriin 10 – – – (glütserool, 1,2,3-propaantriool) (56-81-5) glütserooltrinitraat 0,095 0,01 0,19 0,02 A (nitroglütseriin, propaan-1,2,3-triüül- trinitraat) (55-63-0) gramoksoon (parakvat, metüülvilogeen) 0,1 – – – heksaanid, v.a n-heksaan 700 200 1100 300 n-heksaan 72 20 – – (110-54-3) heksakloraanid 0,5 – – – (heksaklorotsüklo-heksaanid) heksakloro-1,3-butadieen 0,25 0,02 – – (perklorobutadieen) (87-68-3) heksakloroetaan (perkloroetaan) 10 1 – – (67-72-1) heksametüleen-tetraamiin 3 – 5 – S (100-97-0) 11 2-heksanoon (metüül-n-butüülketoon) 4 1 8 2 A (591-78-6) n-heptaan 2085 500 – – (142-82-5) hõbe, lahustuvad ühendid (arvutatud 0,01 – – – hõbedale) hõbe, metall, vähelahustuvad ühendid 0,1 – – – (arvutatud hõbedale) (7440-22-4) hüdrasiin 0,013 0,01 0,4 0,3 A, C, S (302-01-2) 2-hüdroksüetüülakrülaat 5 1 10 2 A, S (818-61-1) 4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan 120 25 240 50 (diatsetoonalkohol) (123-42-2) indeen 45 10 – – (95-13-6) isobutaan (2-metüülpropaan) 1900 800 – – (75-28-5) isobutanool (isobutüülalkohol) 150 50 – – (78-83-1) isobutüülatsetaat 241 50 723 150 (110-19-0) isobutüülmetakrülaat 300 50 450 75 S (97-86-9) isofluoraan (2,2,2-trifluoro-1-kloro- 80 10 150 20 etüüldifluorometüüleeter) (26675-46-7) isoforoon – – 30* 5* (3,5,5-trimetüül-2-tsüklo-heksanoon) (78-59-1) isoforoondiisotsüanaat 0,05 0,005 0,09* 0,01* S (4098-71-9) isolatsioonikiud (sünteetilised 1 kiud/cm3 – – anorgaanilised) isopentaan (2-metüülbutaan) 3000 1000 _ _ (78-78-4 ) isoamüülalkohol (isopentüülalkohol, 3- 18 5 37 10 metüül-1-butanool) (123-51-3) isopentüülatsetaat 270 50 540 100 (3-metüülbutüületanaat) (123-92-2) isopropanool 350 150 600 250 (isopropüülalkohol, 2-propanool) 12 (67-63-0) 2-fenüülpropaan (kumeen) 50 10 250 50 A (98-82-8) isopropüülnitraat 45 10 70 15 (1712-64-7) isotsüanaadid – 0,005 – 0,01* S jodoform 10 0,6 – – (75-47-8) jood – – 1* 0,1* (7553-56-2) kaadmium ja selle anorgaanilised 0,001 C, 31 ühendid – – kehtib alates – 11.07.2027 – 0,004 kehtib kuni 10.07.2027 kaaliumhüdroksiid 2 – – – (1310-58-3) kaaliumtsüaniid (tsüaniidina) 1 – 5 - A (151-50-8) kaltsiumdihüdroksiid 1 – 4 – 1 (1305-62-0) kaltsiumkarbonaat, 10 – – – peentolm 5 – – – (1317-65-3) kaltsiumoksiid 1 – 4 – 1 (1305-78-8) kaltsiumsilikaat 10 – – – (1344-95-2) kaprolaktaam 5 – 40 – (6-heksaanlaktaam) (tolm+aur) (105-60-2) 1,2-karboksüfenüül-etanaat (aspiriin, 5 – – – o-atsetüülsalitsüülhape) (50-78-2) karbonüülfluoriid (süsinikoksiidfluoriid) 5 2 – – (353-50-4) kaptaan 5 – – – (133-06-2) kaptafool 0,1 – – – (2425-06-1) 3-kareen (vt terpeenid) 150 25 300 50 S, 10 (13466-78-9) 13 katehhiin (katehhool) 20 5 40 10 A (120-80-9) kinoon (p-bensokinoon, 0,4 0,1 1,3 0,3 5 2,5-tsükloheksadieen-1,4-dioon) (106-51-4) kiud, naturaalne kristalliin jt, v.a asbest 0,5 kiudu/ – – 19 – ja erioniit cm3 kiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – klaaskiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – 19 kloor – – 1,5 0,5 (7782-50-5) kloordioksiid 0,3 0,1 0,8 0,3 (10049-04-4) klorobenseen 23 5 70 15 A (108-90-7) 2-klorobifenüül 42% Cl (53469-21-9) 1 – – – 54% Cl (11097-67-1) 0,5 – – – kloroetaanhape (kloroäädikhape) 4 1 8 2 A (79-11-8) kloroetanaal 3 1 – – (107-20-0) 2-kloroetanool (etüleenklorohüdriin) – – 3,5* 1* A (107-07-3) kloroeteen (vinüülkloriid) 2,5 1 13 5 A, C (75-01-4) klorofenoolid ja nende soolad 0,5 – 1,5 – A kloroform (triklorometaan) 10 2 – – A,C (67-66-3) klorokresool 3 – 6 – (59-50-7) klorometaan 42 20 200 100 (74-87-3) kloronitrobenseenid 1 – – – 1-kloro-1-nitropropaan 50 2 – – (600-25-9) kloropreen (2-kloro-1,3-butadieen) 3,5 1 18 5 A (126-99-8) o-klorotolueen (metüülklorobenseen) 250 50 – – (95-49-8) 2-kloro-6-(triklorometüül) püridiin 10 – – – (1929-82-4) koobalt ja anorgaanilised ühendid 0,05 – – – S (arvutatud koobaltile) 14 (7440-48-4) kresool (metüülfenool) kõik isomeerid 22 5 – – (1319-77-3) kresüülglütsidüüleeter 70 10 100 15 S (2186-24-5) kroom (metall) ja tema anorgaanilised 2 – – – ühendid, v.a kroomhape ja kromaadid (arvutatud kroomile) (7440-47-3) kroom(VI)ühendid 0,005 – – – C (arvutatud kroomile) kehtib alates 17.01.2025 0,01 kehtib kuni 16.01.2025 keevitus- ja plasma- lõikus- protsesside või sarnaste, aure tekitavate tööde puhul 0,025 kehtib kuni 16.01.2025 ksüleen (dimetüülbenseen) (1330-20-7) 200 50 450 100 A o-ksüleen (95-47-6) p-ksüleen (106-42-3) m-ksüleen (108-38-3) lakibensiin (ingl white spirit) 300 50 600 100 liitiumhüdriid (peentolm) 0,025 – 0,02 – 1 (7580-67-8) limoneen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10 lämmastikdioksiid 0,96 0,5 1,91 1 9 (10102-44-0) lämmastikdioksiid 4 2 10 5 9 (10102-44-0) allmaakaevanduses kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 lämmastikhape 2,6 1 (7697-37-2) 15 lämmastikmonooksiid 2,5 2 – – (10102-43-9) lämmastikmonooksiid 30 25 60 50 (10102-43-9) allmaakaevanduses kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 lämmastik-vesinikhape 0,2 0,1 – – (vesinikasiidhape) (7782-79-8) mangaan ja mangaani anorgaanilised ühendid (arvutatud mangaanile) (7439-96-5) kogu tolm 0,2 – – – 1 peentolm 0,05 – – – maleiinanhüdriid 1,2 0,3 2,5 0,6 S (108-31-6) merkaptoetaanhape 5 1 – – (68-11-1) (1,2,4-trimetüülbenseen) 100 20 – – (95-63-6) 1,2,3-trimetüülbenseen 100 20 – – (526-73-8) metaanhape (sipelghape) 9 5 – – (64-18-6) metaantiool (metüülmerkaptaan) – 1 – – 12 (74-93-1) metakrüülhape (2-metüülpropeenhape) 70 20 100 30 (79-41-4) metanool (metüülalkohol) 250 200 350 250 A (67-56-1) 2-metoksüetanool (metüültsellosolv, – 1 – – A, R o-metüületüleenglükool) (109-86-4) tertsiaarbutüülmetüüleeter 183,5 50 367 100 (1634-04-4) 1-metoksü-2-propanool 375 100 568 150 A, S (propüleenglükool-monometüüleeter, o-metüülpropüleen-glükool) (107-98-2) 2-(2-etoksüetoksü)etanool 50,1 10 – – A 2-(2-butoksüetoksü)etanool 67,5 10 – – – 4,4'-metüleendianiliin 0,08 – – – A, C (101-77-9) 4,4'-metüleendifenüül-diisotsüanaat 0,05 0,005 0,1* 0,01* S (fenüülisotsüanaat) (101-68-8) 16 4,4´-metüleen-bis (2-kloroaniliin) 0,01 A, C (101-14-4) metüleenkloriid (MEK, diklorometaan) 120 35 250 70 A, C (75-09-2) metüülakrülaat (metüülpropenaat) 18 5 36 10 S (96-33-3) metüülaminobenseen (m-toluidiin) 9 2 – – (108-44-1) metüülatsetaat (metüületanaat) 450 150 900 300 (79-20-9) 1-metüülbutüülatsetaat 270 50 540 100 (isoamüülatsetaat) (626-38-0) metüülformiaat (metüülmetanaat) 125 50 250 100 A (107-31-3) 5-metüül-2-heksanoon 95 20 – – (metüülisoamüülketoon) (110-12-3) metüülisopropüülbenseen (tsümeen) 140 25 190 35 (99-87-6) metüülisotsüanaat – – – 0,02 (624-83-9) metüüljodiid (jodometaan) 6 1 30 5 A, C (74-88-4) metüülklorobenseen (o-klorotolueen) 250 50 – – (95-49-8) metüülkloroform (1,1,1-trikloroetaan) 555 100 1100 200 (71-55-6) metüülmerkaptaan (metaantiool) – 1 – – 12 (74-93-1) metüülmerkaptaan koos – 1 – – dimetüüldisulfiidi ja dimetüülsulfiidiga metüülmetakrülaat – 50 100 S (metüül-2-metüülpropenaat) (80-62-6) N-metüülmorfoliin 20 5 40 10 A (N-metüültetrahüdro-1,4-oksasiin) (109-02-4) metüülnitrobenseen (nitrotolueen), 6 1 11 2 A kõik isomeerid (1321-12-6) 4-metüül-2-pentanoon 83 20 208 50 (metüülisobutüülketoon) (108-10-1) metüül-n-pentüülketoon 238 50 475 100 A (2-heptanoon, metüülamüülketoon) 17 (110-43-0) 2-metüülpropaan (isobutaan) 1900 800 – – (75-28-5) N-metüül-2-pürrolidoon 40 10 80 20 A,R (872-50-4) metüülstüreen (vinüültolueen, 50 10 150 30 A tolüületeen) (25013-15-4) metüültsüanoakrülaat 9 2 18 4 (137-05-3) metüültsükloheksaan 1600 400 – – (108-87-2) metüülvilogeen (parakvat, gramoksoon) 0,1 – – – mineraalõlid, mida on eelnevalt – – – – A, C kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks molübdeen, hästilahustuvad ühendid 5 – – – molübdeen, metall ja vähelahustuvad ühendid kogu tolm 10 – – – peentolm 5 – – – 1 mootorikütus (automootorite, 20 lennukimootorite, reaktiivmootorite bensiin) morfoliin (tetrahüdro-1,4-oksasiin) 36 10 72 20 (110-91-8) naatriumasiid 0,1 – 0,3 – A, S (26628-22-8) naatriumhüdroksiid 1 – 2* – (1310-73-2) naatriumtetraboraadi dekahüdraat 2 – 5 – A (booraks) (1303-96-4) naatriumtsüaniid (tsüaniidina) 1 –s 5 - A (143-33-9) naftaleen 50 10 – – (91-20-3) naftaleendiisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S (3173-72-6) naftaleenid, kloreeritud 0,2 – 0,6 – A (1321-65-9) neopentaan (2,2-dimetüülpropaan) 3000 1000 _ _ (463-82-1) nikkel, metall 0,5 – – – S 18 (7440-02-0) nikkelkarbonüül 0,007 0,001 – – C, R (13463-39-3) nikliühendid (arvutatud niklile) 0,01 – – – C, S, 1 kehtib alates 18.01.2025 0,05 – – – C, S, 31 kehtib alates 18.01.2025 0,1 – – – C, S, 31 kehtib kuni 17.01.2025 nikotiin 0,5 – – – A (54-11-5) nitrobenseen 1 0,2 – – A, R (98-95-3) nitroetaan 60 20 150 50 (79-24-3) nitrofenüülamiin (nitroaniliin) 6 1 – – (100-01-6) nitrometaan 50 20 130 50 (75-52-5) 1-nitropropaan 18 5 35* 10* (108-03-2) 2-nitropropaan 18 5 35* 10* C (79-46-9) nonaanid 800 150 1100 200 oblikhape 1 – 2 – (oksaalhape, etaandihape) (144-62-7) oktaanid 900 200 1400 300 ortofosforhape 1 – 2 – (fosforhape), aur (75664-38-2) o-toluidiin (ortotouluidiin) 0,5 0,1 – – A, C (95-53-4) osoon 0,2 0,1 0,6* 0,3* (10028-15-6) parafiin (aurud) 2 – – – (8002-74-2) 19 parakvat, soolad (metüülvilogeen, 0,1 – – – gramoksoon) paratioon 0,1 – – – (56-38-2) pentaan 3000 1000 – – (109-66-0) pentaklorofenool ja soolad 0,5 – 1,5 – A erkloroetüleen (tetrakloroetüleen) 70 10 170 25 A, C (127-18-4) perklorotsüklopentadieen 0,1 0,01 – – (heksaklorotsüklo-pentadieen) (77-47-4) petrooleum 20 pikriinhape 0,1 – – – (2,4,6-trinitrofenool) (88-89-1) α-pineen 150 25 300 50 10 (2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2- een) (vt terpeenid) (80-56-8) β-pineen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10 (127-91-3) plaatina 1 – – – (7440-06-4) plii ja anorgaanilised ühendid, R, 7 (arvutatud pliile) kogu tolm 0,1 – – – 1 peentolm 0,05 – – – (7439-92-1, metall) Plii, orgaanilised ühendid R (vt tetraetüülplii, tetrametüülplii) polükloreeritud bifenüülid 0,01 – 0,03 – A, C polütsükliliste aromaatsete süsivesinike – – – – A, C segud, eelkõige benso[a]püreeni sisaldavad segud propaan 1800 1000 – – (74-98-6) propaanhape (propioonhape) 30 10 62 20 (79-09-4) propanool, kõik isomeerid 350 150 600 250 (propüülalkohol) 2-propanoon (atsetoon) 1210 500 – – (67-64-1) propeennitriil (akrüülnitriil) 1 0,45 4 1,8 A, C, S (107-13-1) 20  kehtib kehtib alates kehtib alates kehtib alates alates 05.04.2026 05.04.2026 05.04.2026 05.04.2026 4,5 2 13 6 A, C, S kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni kehtib kuni 04.04.2026 04.04.2026 04.04.2026 04.04.2026 propenaal (akroleiin) 0,05 0,02 0,12 0,05 (107-02-8) propenüülbenseen (2-fenüülpropeen) 246 50 492 100 (98-83-9) propüleenglükool-dinitraat 0,7 0,1 2 0,3 A (6423-43-4) propüleenglükool-monometüüleeter- 275 50 550 100 A, S atsetaat (o-atsüül-o-metüülpropüleen- glükool, metoksüpropüülatsetaat) (108-65-6) propüülalkohol, kõik isomeerid 350 150 600 250 (propanool) püreeter 1 _ _ _ (8003-34-7) püridiin 15 5 – – (110-86-1) raskesti sulavad keraamilised kiud 0,3 – – – C kiudu/cm3 raudoksiid (arvutatud rauale) 3,5 – – – 1 (1309-37-1) räni (ränidioksiid) (amorfne) 2 – – – 1 (7631-86-9) sahharoos 10 – – – (57-50-1) sec-butüülatsetaat 241 50 723 150 (105-46-4) seleen, anorgaanilised ühendid, v.a 0,1 – – – vesinikseleniid (arvutatud seleenile) (7782-49-2) silaan 1 0,5 – – (7803-62-5) silikoon 10 – – – (peentolm) 5 – – – 1 (7440-21-3) silikoonkarbiid (kiuvaba) 10 – – – (peentolm) 5 – – – 1 (409-21-2) 21 sissehingatav kristalliline 0,1 – – – C, 1 ränidioksiiditolm strühniin 0,15 – – – (57-24-9) sulfotep 0,1 – – A, S – (3689-24-5) süsinikdioksiid 9000 5000 – – 8 (124-38-9) süsinikdisulfiid 15 5 – – A, R (75-15-0) süsinikmonooksiid 23 20 117 100 R, 9 (630-08-0) süsiniktetrabromiid (tetrabromometaan) 1,4 0,1 – – (558-13-4) süsiniktetrakloriid 6,4 1 19 3 A, C (tetraklorometaan) (56-23-5) tärpentin 150 25 300 50 A, S, 10 (8006-64-2) telluur ja ühendid (arvutatud telluurile) 0,1 – – – (13494-80-9) terfenüül (hüdrogeenitud) 19 2 48 5 A (61788-32-7) terpeenid 150 25 300 50 10 tetrabromoetaan 14 1 30 2 (79-27-6) tetrabromometaan (süsiniktetrabromiid) 1,4 0,1 – – (558-13-4) tetraetüülortosilikaat 44 5 – – (78-10-4) tetraetüülplii 0,05 – 0,2 – A, R (78-00-2) tetrahüdrofuraan 150 50 300 100 A, S (109-99-9) tetraklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A tetrametüülplii 0,05 – 0,2 – A, R (75-74-1) tetranitrometaan 0,4 0,05 0,8 0,1 (509-14-8) tiraam 1 – 2 – S (137-26-8) tina anorgaanilistes ühendites 2 – – – tinaorgaanilised ühendid arvutatud tinale 0,1 – 0,2 – A (Sn) tiofoss (paratioon, 0,1 – – – 22 dietüül(4-nitrofenüül)-tiofosfaat) (56-38-2) titaanoksiid 5 – – – (13463-67-7) tolm (anorgaaniline) kogu tolm 10 – – – 13 peentolm 5 – – – 1 tahm 3 – – – grafiiditolm (kogu tolm) 5 – – – paberitolm (kogu tolm) 2 – – – plastmassitolm (kogu tolm) 3 – – – 13, 15 lehtpuidutolm (kogu tolm) 2 – – – C, 16, 30 ränitolm (peentolm) 2 C tekstiilitolm (kogu tolm) 1 – – – puuvillatolm (toorpuuvill) 0,5 – – – tsemenditolm: kogu tolm 10 – – – peentolm 5 – – – 1 orgaaniline tolm kogu tolm 5 – – – 14 tolueen (metüülbenseen) 192 50 384 100 A (108-88-3) tolueendiisotsüanaat (toluool-2,4- 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S diisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen) (584-84-9) toluool-2,4-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S (tolueendiisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen) (584-84-9) trietüleentetraamiin 6 1 12 – S (112-24-3) trietüülamiin 8,4 2 12,6 3 A, S (121-44-8) trifenüülamiin 5 – – – (603-34-9) trifenüülfosfaat 3 – – – (115-86-6) 1,2,4-triklorobenseen 15,1 2 37,8 5 A (120-82-1) trikloroetüleen 50 10 140 25 A, C, 24 (79-01-6) triklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A, C 1,2,3-trikloropropaan 300 50 – – (96-18-4) 23 trimelliitanhüdriid 0,04 – 0,08* – S (552-30-7) trimetüülamiin 4,9 2 12,5 5 (75-50-3) Trimetüülbenseen, kõik isomeerid 100 20 – – 25 2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2- 150 25 300 50 10 een (α-pineen) (vt terpeenid) (80-56-8) trimetüülheksametüleen-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S trinikkeldisulfiid 0,01 – – – C, S (12035-72-2) 2,4,6-trinitrofenool (pikriinhape) 0,1 – – – (88-89-1) 2,4,6-trinitrotolueen (trotüül) 0,1 – 0,2 – A (118-96-7) trietanoolamiin 5 – 10 – S (102-71-6) tselluloos (peentolm) 10 – – – (9004-34-6) tsinkkloriid, peentolm 1 – – – 1 (7646-85-7) tsinkoksiid 5 – – – (1314-13-2) tsiram (tsinkdimetüül-ditiokarbamaat) 1 – 2 – S (137-30-4) tsüaanamiid 1 0,58 – – A (420-04-2) tsüaankloriid 0,3 0,1 0,8 0,3 (506-77-4) vesiniktsüaniid (tsüaniidina) 1 0,9 5 4,5 A (74-90-8) tsükloheksaan 700 200 (110-82-7) tsükloheksanool 200 50 300 75 (108-93-0) tsükloheksanoon 40,8 10 81,6 20 A (108-94-1) tsüklohekseen 1010 13 – – (110-83-8) tsükloniit 1,5 – – – (121-82-4) 1,3-tsüklopentadieen 200 75 – – (542-92-7) tsümeen (metüülisopropüül-benseen) 140 25 190 35 (99-87-6) 24 uraani ühendid 0,2 – – – (arvutatud uraanile) (7440-61-1) vanaadiumoksiidid (arvutatud volframile) kogu tolm 0,2 – – – peentolm – – 0,05* – (1314-62-1) vask ja anorgaanilised ühendid (arvutatud vasele) kogu tolm 1 – – – peentolm 0,2 – – – (7440-50-8, metall) vesinikbromiid – – 6,7 2 (10035-10-6) vesinikfluoriid 1,5 1,8 2,5 3 (7664-39-3) vesinikfosfiid (fosfiin) 0,14 0,1 0,28 0,2 (7803-51-2) vesinikkloriid 8 5 15 10 (7647-01-0) vesinikperoksiid 1,4 1 3* 2* (7722-84-1) divesinikseleniid 0,07 0,02 0,17 0,05 (7783-07-5) vesiniksulfiid 7 5 14 10 (7783-06-4) vinülideenkloriid (1,1-dikloroetüleen) 8 2 20 5 (75-35-4) vinüülatsetaat 17,6 5 35,2 10 (108-05-4) vinüülbenseen (stüreen, fenüületeen) 90 20 200 50 A (100-42-5) volfram, hästi lahustuvad ühendid 1 – – – (arvutatud volframile) volfram, metall, vähelahustuvad ühendid 5 – – – (arvutatud volframile) (7440-33-7) vääveldioksiid 1,3 0,5 2,7 1 (7446-09-5) väävelhape, udu 0,05 – – – 28, 29 (7664-93-9) väävelheksafluoriid 6000 1000 – – (2551-62-4) vääveltetrafluoriid – – 0,4* 0,1* (7783-60-0) 25 vääveltrioksiid 6 1 – – (7446-11-9) õli (nafta) aurud 1 – – – 21 Kasutatud oskussõnade ja lühendite tähendus piirnorm ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena lühiajalise ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, kokkupuute mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja keskmisena, piirnorm kui pole näidatud teisiti ppm osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3) mg/m³ milligrammi kuupmeetri õhu kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures CASi number keemilise aine kordumatu tunnus Chemical Abstract Service’i registrinumber Kasutatud märkide tähendused (vt märkuste lahtrit) A naha kaudu kergesti imenduv aine C kantserogeenne aine S sensibiliseeriv aine R reproduktiivtoksiline aine * lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud viieminutisele kokkupuuteajale ** lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud üheminutisele kokkupuuteajale. 1. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad koos sissehingatava õhuga jõuda kopsualveoolidesse (respireeritav fraktsioon). 2. Kehtetu. 3. Vääveldioksiid tugevdab arseeni kantserogeenseid omadusi. 4. Uute tootmisüksuste loomisel ja vanade rekonstrueerimisel on soovitatav arvestada arseeni ja selle anorgaaniliste ühendite piirnormiks tööpäeva jooksul 0,01 mg/m3 (arvutatud arseenile). 5. Kinoon võib redutseeruda hüdrokinooniks, mis omakorda muutub õhuhapniku toimel kergesti bensokinooniks. 6. Metalliline berüllium ei ole sensibiliseeriv. 7. Pliile on kehtestatud ka bioloogiline piirnorm. 8. Süsinikdioksiid on õhu saastatuse indikaator töökohtadel, kus õhk saastub töötajate suure füüsilise aktiivsuse tõttu. 9. Lämmastikdioksiidil ja süsinikmonooksiidil on heitgaasides koos kantserogeensete ainetega eraldi määratud piirnormid. Bensiini- ja vedelgaasimootorite heitgaaside indikaator on süsinikmonooksiid, diiselmootoritel lämmastikdioksiid. Nende puhul ei arvestata aditiivset efekti. 10. Põhjamaade okaspuudest toodetud tärpentinil on nahka ärritav toime, monoterpeenidel, välja arvatud 3-kareenil, on see toime väiksem. 11. Süsivesinike piirnormid on arvutatud auru faasile. Üle 12 süsinikuaatomiga alifaatsetel süsivesinikel (tridekaanid ja teised rohkem kui 12 süsinikuaatomiga ühendid) on 20 °C juures küllastussisaldus < 350 mg/m3. Aerosoolsete süsivesinike piirnorm on 5 mg/m3. 12. Piirnorm 1 ppm väljendab dimetüüldisulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani summaarset sisaldust. 26 13. Orgaanilise ja anorgaanilise tolmu segu sisaldus ei tohi olla üle 5 mg/m3. Tolmus olevate ainete sisaldus peab vastama piirnormidele. 14. Tolmus või aurus olevate ainete sisaldus peab vastama piirnormidele. 15. Plastmassid, mis sisaldavad või ei sisalda klaaskiude; osaliselt või täielikult kõvenevad epoksü-, akrülaat-, polüuretaan- ja esterplastid ning bakeliidi-tüüpi materjalid. 16. Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines. Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused vastavalt immutusaine kogusele puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse piirnormi 0,5 mg/m3. 17. Piirnorm kehtib subtilisiini ja teiste proteolüütiliste ensüümide kohta. 18. Piirnorm kehtib auru ja aerosooli summaarse sisalduse kohta. 19. Mineraalained, näiteks kristalliinikiud. 20. Mootoribensiinile, aviobensiinile, reaktiivmootorite kütustele ja petrooleumile ei ole kehtestatud piirnorme. Alljärgnevas tabelis on esitatud süsivesinike summaarne lubatud maksimumsisaldus õhus. Toode Toote koostis, mis on võetud arvutuse aluseks, mahuprotsentides Lühiajalise Aromaatsed ühendid Muud ühendid Piirnorm kokkupuute (arvutatud (arvutatud oktaanile) (mg/m3) piirnorm trimetüülbenseenile) (mg/m3) Aviobensiin 25 75 350 500 Mootoribensiin 50 50 200 300 Mootoripetrooleum 40 60 250 300 Aviopetrooleum 25 75 350 500 Laia koostisega reaktiivkütus 25 75 350 500 Kettsae bensiin, alifaatne – 100 900 – 21. Sudu piirnormi saamiseks lõikamisvedelike ja teiste taoliste segude puhul, mis sisaldavad peale õlide ka teisi aineid, võetakse arvesse mitteveefaasis olevate ainete kogusisaldus. 22. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on < 0,2% benseeni. 23. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on < 5% n-heksaani. 24. Trikloroetüleen sisaldab stabiliseerivaid komponente. Tehniline tetrakloroetüleen sisaldab väikestes kogustes stabilisaatoreid, sealhulgas epiklorohüdriini. 25. Seda piirnormi kasutatakse ka teiste polüalküülitud benseenide kohta. 26. Kehtetu. 27. Elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid bioloogilise seire meetodeid, mis täiendavad ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas. 28. Kokkupuute seiremeetodi valimisel tuleb arvestada võimalikke piiranguid ja häireid, mis võivad tekkida väävliühendite esinemise korral. 29. Udu määratakse ülemistesse hingamisteedesse jõudvate osakeste fraktsioonina. 30. Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes. 31. Sissehingatav fraktsioon. 32. Asbestikiudude loendamisel võetakse arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3 : 1. Lähtudes piirnormist 0,002 kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius on 0,2–3 mikromeetrit. Lähtudes piirnormist 0,01 kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri. 27  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisega“ eelnõu seletuskiri Lisa Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2023/2668 ja Eesti õigusakti vastavustabel KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2023/2668 millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl Vastavus Määruse eelnõu Direktiiv (EL) 2023/2668 Eesti õigus kehtivale õigusele Artikkel 1 Artikli 1 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu Vabariigi Valitsuse 15. Vastab. 1 direktiivi 2004/37/EÜ (* ) sätteid detsembri 2005. a määrus nr kohaldatakse alati, kui need on töötajate 308 „Kantserogeensete, tööohutuse ja tervishoiu seisukohast mutageensete ja soodsamad.“ reproduktiivtoksiliste kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi kantserogeenide määrus) §1 lõige 4 sätestab, et määrust kohaldatakse asbestitöödele, ilma et see piiraks Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrusega nr 224 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50). 1  „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” kehtestatud rangemate või spetsiifilisemate sätete kohaldamist. Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Vabariigi Valitsuse 11. Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 3 sõnastatakse asbestitöö Käesoleva direktiivi kohaldamisel oktoobri 2007. a määrus nr määruse § 1 lõike 3 sissejuhatav lauseosa tähendab „asbest“ järgmisi kiulisi 224 „Asbestitööle esitatavad järgmiselt: „Asbestina käsitatakse järgmisi kiulisi silikaate, mis on Euroopa Parlamendi ja töötervishoiu ja tööohutuse silikaate, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (*2) nõuded“ (edaspidi asbestitöö määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A määrus) § 1 lõige 3. segude klassifitseerimist, märgistamist ja kategooria kantserogeenideks: a) pakendamist ning millega muudetakse direktiive 3 aktinoliit, CASi (** ) nr 77536-66-4; b) „(3) Asbestina käsitatakse 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need amosiit, CASi nr 12172-73-5; c) järgmisi kiuliste silikaatide kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr antofülliit, CASi nr 77536-67-5; d) klassi kuuluvaid mineraale: 1907/2006, (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1-1355) krüsotiil, CASi nr 12001-29-5; e) 1) aktinoliit, CAS nr 77536- VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A kroküdoliit, CASi nr 12001-28-4; f) 66-4; kategooria kantserogeenideks:“. tremoliit, CASi nr 77536-68-6.“ 2) amosiit, CAS nr 12172-73- 5; 3) antofülliit, CAS nr 77536- 67-5; 4) kroküdoliit, CAS nr 12001-28-4; 5) krüsotiil, CAS nr 12001- 29-5; 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1) 3 Chemical Abstracts Service’i (CAS) registri number. 2  6) tremoliit, CAS nr 77536- 68-6.“ Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: a) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui Asbestitöö määruse § 5 lõige Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse asbestitöö mingi toiminguga kaasneb tõenäoliselt 1. määruse § 5 lõiget 1 pärast tekstiosa „sobivad risk kokku puutuda asbestist või asbesti „ (1) Iga kord enne ennetusabinõud“ tekstiosaga „, sh käsitlema sisaldavatest materjalidest tekkiva asbestitööd peab tööandja asbesti või asbesti sisaldavate materjalide tolmuga, tuleb seda riski hinnata selliselt, riskianalüüsi käigus hindama kõrvaldamist töökeskkonnast esmase et saaks kindlaks teha, mil viisil ja kui töötajate asbestiga ennetusabinõuna.“ suures ulatuses töötajad asbestist või kokkupuute laadi, ulatust ja asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva kestust ning sellest töötajate tolmuga kokku puutuvad, ning käsitada tervisele tulenevat riski ning asbesti või asbesti sisaldavate materjalide võtma tarvitusele sobivad kõrvaldamist teiste asbesti käitlemise ennetusabinõud.“ vormide kõrval prioriteetsena.“; b) lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse Asbestitöö määruse § 5 Vastab. järgmisega: „3. Eeldusel, et töötajate lõiked 2 ja 3. kokkupuude on pisteline ja „(2) Madala riskiga väheintensiivne, ning kui käesoleva asbestitöödeks peetakse töid, artikli lõikes 2 osutatud riskihindamise mille käigus töötajate tulemusel on selge, et artiklis 8 sätestatud kokkupuude asbestiga ei asjaomane piirväärtus töökoha õhus jääb ületa piirnormi, sealhulgas lubatud piiresse, võivad liikmesriigid lühiajalist, alla 4 tunni kestvat teha erandi artiklist 4, kui asjaomane töö tegevust, mille käigus sisaldab“. käideldakse mitterabedaid materjale, milles asbestikiud on seotud tihkeks struktuuriks (nt asbesttsementtooted); heas seisukorras olevate asbesti sisaldavate materjalide hermetiseerimist või katmist 3  ja õhu koostise kontrollimiseks või materjali asbestisisalduse määramiseks vajalike analüüside tegemiseks materjalide kogumist. (3) Madala riskiga asbestitööde korral võib jätta §-d 6 ja 7 kohaldamata.“ Artikli 4 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega: „Teade sisaldab vähemalt järgmiste Asbestitöö määruse lisa 1 Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 26 asendatakse asbestitöö asjaolude lühikirjeldust: a) töökoha „Teade asbestitöö alustamise määruse lisa 1 käesoleva määruse lisaga 1 „Teade asukoht ja, kui see on asjakohane, kohta“. asbestitöö alustamise kohta“ uues sõnastuses: konkreetsed alad, kus seda tööd tehakse; b) kasutatava või käideldava asbesti liik „Teade asbestitööde „TEADE ASBESTITÖÖ ALUSTAMISE ja kogus; c) hõlmatud toimingud ja alustamise kohta KOHTA protsessid, sealhulgas seoses töötajate 1. Tööandja nimi, aadress, 1. Tööandja nimi, aadress, telefoninumber ja e- kaitse ja saastest puhastamisega, jäätmete telefoninumber ja e-posti posti aadress kõrvaldamisega ja, kui see on asjakohane, aadress 2. Töö teostamise koha täpne aadress ja õhuvahetusega suletud ruumides 2. Töö teostamise koha täpne konkreetsed alad, kus asbestitööd tehakse töötamise puhul; d) kaasatud töötajate aadress 3. Toimingu ja protsessiga, sh töötajate kaitse ja arv, tõenäoliselt asjaomasele objektile 3. Tegevuse iseloomustus asbestitolmust puhastamise ning jäätmete määratavate töötajate nimekiri, töötajate (ehitise lammutamine, kõrvaldamisega seotud tegevuste kirjeldus individuaalsed koolitustõendid ning rekonstrueerimine, asbesti 4. Kasutatava või käideldava asbesti liik ja töötajatele artikli 18 kohaselt tehtud eemaldamine jne) eeldatav kogus (m2 , m3 või kg) viimase tervisekontrolli kuupäev; e) töö 4. Käideldava asbesti olek 5. Asbestiga kokkupuute vähendamiseks alguskuupäev ja kestus; f) töötajate (rabe või tihke materjal) ja rakendatavad abinõud, sh selleks kasutatavad asbestiga kokkupuute piiramiseks võetud eeldatav kogus (m2, m3 või seadmed meetmed, sealhulgas ülevaade selleks kg) 6. Asbestitöödesse kaasatavate töötajate arv ja kasutatavatest seadmetest. Liikmesriigid 5. Asbestiga kokkupuute nimekiri, töötajate väljaõpet kinnitavad tõendid tagavad, et pädevad asutused ei säilita vähendamiseks rakendatavad ning töötajate viimase tervisekontrolli kuupäev teise lõigu punktis d osutatud teavet abinõud 7. Asbestitööde alguskuupäev ja arvatav kestus 4 kooskõlas riigisisese õigusega kauem, kui 6. Asbestijäätmete 9. Asbestitööde juhi nimi, telefoninumber ja e- on vaja selle tagamiseks, et asbestiga ladestamiskoht posti aadress seotud tööd tegevad töötajad on saanud 7. Asbestitöid tegevate 10. Ehitusloa number ning selle väljaandmise aeg nõuetekohase väljaõppe, võttes töötajate arv ja väljaandja (Tööde puhul, mille tegemiseks on igakülgselt arvesse asbesti pikaajalist 8. Tööde alguskuupäev ja vajalik ehitusluba).“ mõju töötajate tervisele.“ arvatav kestus 9. Tööde juhi nimi, telefoninumber ja e-posti aadress 10. Ehitusloa number ning selle väljaandmise aeg ja väljaandja (Tööde puhul, mille tegemiseks on vajalik ehitusluba)“ Tervise- ja tööministri 18.02.2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ § 20 lõige 1. „(1) Järelevalvetegevuse andmeid ja tööandja teatisi säilitatakse kümme aastat alates nende andmekogusse kandmisest.“ Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Asbestitöö määruse § 8 lõige Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse asbestitöö Kõigi artikli 3 lõikes 1 osutatud 1. määruse § 8 lõike 1 punkti 1 pärast sõna toimingute puhul tuleb töötajate „(1) Asbestitööd tuleb teha „kokkupuutuvate“ sõnadega „või kokku puutuda kokkupuude asbestist või asbesti nii, et töötaja kokkupuude võivate“. sisaldavatest materjalidest tekkiva asbestitolmuga on tolmuga tööl vähendada miinimumini ja võimalikult väike ja jääb alla Eelnõu § 1 punktiga 17 sõnastatakse asbestitöö igal juhul madalaima tehniliselt määruse § 8 lõike 1 punkt 4 järgmiselt: „4) tuleb 5 võimaliku tasemeni allapoole artiklis 8 piirnormi. Kokkupuute asbestitööd teha nii, et asbestitolmu ei tekiks või sätestatud asjaomaseid piirväärtusi ning vähendamiseks: kui see ei ole võimalik, tuleb asbestitolmu selleks tuleb võtta eelkõige järgmisi 1) piiratakse asbestiga summutada, see tekkekohast eemaldada või õhus meetmeid: kokkupuutuvate töötajate leiduvaid asbestikiude setitada;“. a) asbestist või asbesti sisaldavatest arvu; materjalidest tekkiva tolmuga kokku 2) tehakse töö nii, et asbest Eelnõu § 1 punktiga 18 sõnastatakse asbestitöö puutuvate või kokku puutuda võivate või asbesti sisaldavad määruse § 8 lõike 1 punkt 6 järgmiselt: „6) suletud töötajate arvu tuleb võimalikult palju materjalid eemaldatakse ruumides tehtava asbestitöö korral tuleb tagada vähendada; ehitisest või muust objektist töötajate piisav kaitse;“. b) töötoimingud tuleb ette näha nii, et enne selle lammutamise nende käigus ei teki asbestitolmu, või kui alustamist, välja arvatud see on võimatu, hoida ära asbestitolmu juhul, kui see tegevus sattumine õhku, rakendades muu hulgas suurendab töötajate asbestiga järgmisi abinõusid: i) asbestitolmu kokkupuute riski; summutamine, ii) asbestitolmu 3) rabedat asbesti sisaldava eemaldamine selle tekkekohas, iii) õhus konstruktsiooni leiduvate asbestikiudude pidev lammutamisel või asbesti setitamine; eemaldamisel eraldatakse ba) töötajate suhtes tuleb kohaldada asbestiga kokkupuute asjakohast saastest puhastamise korda; piirkond ümbritsevast bb) suletud ruumides tehtava töö puhul keskkonnast alarõhulise tuleb tagada töötajate piisav kaitse; hermeetilise tsooni abil; c) kõiki asbesti käitlemisega seotud 4) tuleb asbestitööd teha nii, ruume ja seadmeid peab saama et asbestitolm ei satuks õhku. korrapäraselt ja tõhusalt puhastada ja Kui tolmu teket ei ole hooldada ning neid tuleb korrapäraselt võimalik vältida, tuleb puhastada ja hooldada; töökoht eraldada muust d) asbesti või tolmuvat asbesti sisaldavaid töökeskkonnast ja kasutada materjale tuleb hoida ja vedada sobivates piisava võimsusega suletud pakendites; kohtäratõmmet; e) jäätmed, välja arvatud 5) välditakse asbesti kaevandustegevusest tekkivad jäätmed, kandumist töökohast mujale 6  tuleb kokku koguda ja võimalikult kiiresti töötajate riietega või muul töökohalt kõrvaldada sobivates suletud viisil; pakendites, mis on tähistatud siltidega, et 6) kasutatakse kokkupuudet nad sisaldavad asbesti ning seejärel vähendavaid seadmeid, sh käidelda kooskõlas Euroopa Parlamendi õhupuhasteid; ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ4.“ 7) asbesti ja asbesti sisaldavaid materjale hoitakse ja transporditakse suletud pakendis; 8) kõiki ruume või seadmeid, mis on seotud asbestitööga, puhastatakse ja hooldatakse korrapäraselt.“ Asbestitöö määruse § 15. „§ 15. Asbestijäätmete käitlemine (1) Tööandja kõrvaldab asbestijäätmed, sh asbestiga kokku puutunud kasutuskõlbmatud riietusesemed ja ühekordse kasutusega kombinesoonid, filtrid jms töökohalt võimalikult kiiresti, kasutades asbesti utiliseerimiseks ette nähtud kinnist pakendit, mis on märgistatud määruse lisas 2 toodud hoiatusmärgiga. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).“ 7  (2) Asbestijäätmeid käideldakse vastavalt «Jäätmeseaduse» § 29 lõike 4 punkti 3 alusel kehtestatud asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuetele.“ Artiklit 7 muudetakse järgmiselt: a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: Asbestitöö määruse § 3 Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 7 sõnastatakse asbestitöö „1. Olenevalt esialgse riskihindamise lõiked 1 ja 4. määruse § 3 lõige 1 järgmiselt: „(1) Tööandja tulemustest ja eesmärgiga tagada artiklis „(1) Asbestikiudude sisaldust mõõdab lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest 8 sätestatud asjaomasest piirväärtusest mõõdetakse, kui on vaja regulaarselt asbestikiudude sisaldust kinnipidamine, mõõdetakse veenduda, et töötajate töökeskkonna õhus asbestitöö teostamise juures, asbestikiudude sisaldust töökoha õhus kokkupuude asbestiga ei tagamaks §-s 2 sätestatud asjaomaste piirnormide korrapäraste ajavahemike järel ületa piirnormi või et kinnipidamise ja selle, et asbestitöö lõppedes ei konkreetsetes kasutusetappides. asbestitöö lõppedes ei sisalda sisalda töökoha õhk asbestitolmu.“ 2. Asbestiproovid peavad kajastama töökoha õhk asbestitolmu. töötaja isiklikku kokkupuudet asbestist (4) Mõõtetulemused peavad Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse asbestitöö või asbesti sisaldavatest materjalidest olema tõendatult jälgitavad määruse § 3 lõiget 4 peale sõna „töötaja“ sõnaga tekkiva tolmuga.“; «Mõõteseaduse» tähenduses „isiklikku“. ning kajastama töötaja kokkupuudet asbestitolmuga.“ b) lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Asbestitöö määruse § 2 lõige Vastab. Proovide võtmise ajaline kestus peab 1 „Töötaja asbestiga olema selline, et mõõtmistega või ajaliselt kokkupuute päevane kaalutud arvutuste abil oleks võimalik piirnorm on 0,1 kiudu kindlaks teha iseloomulik kokkupuute sissehingatava õhu ühes cm3- määr kaheksatunnise vaatlusperioodi s (100 000 kiudu ühes m3-s), (ühe vahetuse) jooksul.“; mis on mõõdetud või arvutatud 8-tunnise kokkupuuteaja aja-kaalu keskmisena.“ 8 c) lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. - Ei vasta. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse asbestitöö Asbestikiude loendatakse määruse §-i 3 lõikega 11 järgmises sõnastuses: elektronmikroskoopia või alternatiivse „(11) Asbestikiude loendatakse õhuproovis meetodi abil, mis annab samaväärseid või elektronmikroskoopia või muu samaväärse täpsemaid tulemusi.“; meetodi abil.“. d) lisatakse järgmine lõige: „7. Lõikes 1 Asbestitöö määruse § 2 lõige Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks osutatud õhus olevate asbestikiudude 2 „ Asbestiosake loetakse asbestitöö määruse § 2 lõige 2. mõõtmisel võetakse arvesse ainult neid kiuks, kui selle pikkuse ja kiude, mis on vähemalt viis mikromeetrit läbimõõdu suhe on 3:1 või Eelnõu § 1 punktiga 9 sõnastatakse asbestitöö pikad, alla kolme mikromeetri laiad ja suurem.“ määruse § 3 lõige 2 järgmiselt: „(2) mille pikkuse/laiuse suhe on suurem kui Asbestikiudude loendamisel õhuproovis võetakse 3:1. Olenemata käesoleva lõike esimesest Asbestitöö määruse § 3 lõige arvesse ainult selliseid kiude, mille pikkus on lõigust võetakse artikli 8 lõike 2 punkti a 2 „Asbestikiudude vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3 kohaldamiseks alates 21. detsembrist loendamisel õhuproovis mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on 2029 arvesse ka kiude, mille laius on alla võetakse arvesse ainult suurem kui 3:1.“ 0,2 mikromeetri.“ sellised kiud, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit ja läbimõõt kuni 3 mikromeetrit.“ Artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 Asbestitöö määruse § 2 lõige Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 4 sõnastatakse asbestitöö 1. Kuni 20. detsembrini 2029 tagavad 1. määruse § 2 lõige 1 järgmiselt: „(1) Töötaja tööandjad, et mitte ükski töötaja ei puutu „(1) Töötaja asbestiga asbestiga kokkupuute päevane piirnorm on 0,01 kokku õhuga, mis sisaldab asbesti kokkupuute päevane kiudu/cm3, mis on mõõdetud või arvutatud 8- rohkem kui 0,01 kiudu/cm3 , mis on piirnorm on 0,1 kiudu tunnise kokkupuuteaja kaalutud keskmisena.“ mõõdetud kaheksatunnise sissehingatava õhu ühes cm3- vaatlusperioodi kaalutud keskmisena. 2. s (100 000 kiudu ühes m3-s), Eelnõu § 1 punktiga 5 sõnastatakse asbestitöö Alates 21. detsembrist 2029 tagavad mis on mõõdetud või määruse § 2 lõige 1 järgmiselt: „(1) Töötaja tööandjad, et mitte ükski töötaja ei puutu arvutatud 8-tunnise asbestiga kokkupuute päevane piirnorm on 0,002 kokku õhuga, mis sisaldab asbesti kokkupuuteaja aja-kaalu kiudu/cm3, mis on mõõdetud või arvutatud 8- rohkem kui a) 0,01 kiudu/cm3 , mis on keskmisena.“ tunnise kokkupuuteaja kaalutud keskmisena ning mõõdetud kaheksatunnise § 3 lõike 2 alusel läbiviidavas asbestikiudude 9 vaatlusperioodi kaalutud keskmisena Vabariigi Valitsuse 20. märtsi loendamisel õhuproovis võetakse arvesse kiude, kooskõlas artikli 7 lõike 7 teise lõiguga, 2001. a määruse nr 105 mille laius on 0,2-3 mikromeetrit või 0,01 või b) 0,002 kiudu/cm3 , mis on „Ohtlike kemikaalide ja neid kiudu/cm3 sama muutmise või arvutamise mõõdetud kaheksatunnise sisaldavate materjalide tulemusel, kui arvesse võetakse ka kiude, mille vaatlusperioodi kaalutud keskmisena. 3. kasutamise töötervishoiu ja laius on alla 0,2 mikromeetri.“; Liikmesriigid tagavad, et tööandjate tööohutuse nõuded ning suhtes kohaldatakse vähemalt ühte lõikes töökeskkonna keemiliste Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ohtlike 2 sätestatud piirväärtust“ ohutegurite piirnormid“ kemikaalide määruse §-i 111 lõikega 13 järgmises (edaspidi ohtlike kemikaalide sõnastuses: „(13) Määruse lisas nimetatud aine määrus) lisas nimetatud aine „asbest 1) kroküdoliit (12001-28-4); 2) amosiit „asbest 1) kroküdoliit (12172-73-5); 3) antofülliit (77536-67-5); 4) (12001-28-4); 2) amosiit aktinoliit (77536-66-4); 5) tremoliit (77536-68- (12172-73-5); 3) antofülliit 6); 6) krüsotiil (12001-29-5).“ piirnorm 0,01 (77536-67-5); 4) aktinoliit kiudu/cm3 ja märkus kehtivad kuni 20. (77536-66-4); 5) tremoliit detsembrini 2029. a. Sama aine piirnorm 0,01 (77536-68-6); 6) krüsotiil kiudu/cm3 või 0,002 kiudu/cm3 ja märkused (12001-29-5).“ jõustuvad 21. detsembril 2029. a.“ Eelnõu § 2 punktiga 2 asendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa käesoleva määruse lisaga 2 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“, milles nimetatud aine „asbest 1) kroküdoliit (12001-28-4); 2) amosiit (12172-73- 5); 3) antofülliit (77536-67-5); 4) aktinoliit (77536-66-4); 5) tremoliit (77536-68-6); 6) krüsotiil (12001-29-5).“ piirnorm 0,1 kiudu/cm3 (8-tunnise vaatlusperioodi piirnorm), märkus C (kantserogeenne aine) asendatakse piirnormiga 0,01 kiudu/cm3 (8-tunnise vaatlusperioodi piirnorm), märkus C (kantserogeenne aine), märkus 32 (Asbestikiudude loendamisel võetakse arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5 10  mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3:1. Lähtudes piirnormist 0,002 kiudu/ cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius on 0,2-3 mikromeetrit või lähtudes piirnormist 0,01 kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri.) või 0,002 kiudu/cm3 (8-tunnise vaatlusperioodi piirnorm), märkus C (kantserogeenne aine), märkus 32 (Asbestikiudude loendamisel võetakse arvesse kiude, mille pikkus on vähemalt 5 mikromeetrit, laius kuni 3 mikromeetrit ning mille pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 3:1. Lähtudes piirnormist 0,002 kiudu/ cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius on 0,2-3 mikromeetrit või lähtudes piirnormist 0,01 kiudu/cm3, tuleb loendamisel arvesse võtta kiude, mille laius jääb alla 0,2 mikromeetri.) (kehtib alates 21.12.2029), piirnorm 0,01 kiudu/cm3 (8- tunnise vaatlusperioodi piirnorm), märkus C (kantserogeenne aine) (kehtib kuni 20.12.2029). Artiklit 10 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kui Asbestitöö määrus § 8 lõige 4 Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 20 sõnastatakse asbestitöö artiklis 8 sätestatud asjaomast piirväärtust „(4) Kui vaatamata määruse § 8 lõige 4 järgmiselt: „(4) Kui vaatamata ületatakse või on alust arvata, et enne töö rakendatud abinõudele rakendatud abinõudele töötajate kokkupuude algust tuvastamata jäänud asbesti töötajate kokkupuude asbestitolmuga ületab § 2 lõikes 1 sätestatud sisaldavaid materjale on liigutatud nii, et asbestitolmuga ületab piirnormi, peatab tööandja viivitamata töö, tekiks tolm, katkestatakse töö piirnormi, peab tööandja selgitab välja piirnormi ületamise tekkepõhjused viivitamata. Kõnealusel alal ei jätkata viivitamata selgitama välja ja rakendab abinõusid olukorra parandamiseks.“ tööd enne, kui sealsete töötajate kaitseks selle põhjused ja rakendama on võetud piisavad meetmed. Kui artiklis abinõusid olukorra Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse asbestitöö 8 sätestatud asjaomast piirväärtust parandamiseks.“ määruse §-i 8 lõikega 44 järgmises sõnastuses: 11 ületatakse, tuleb kindlaks teha selle „(41) Kui on alust arvata, et asbesti sisaldavatest põhjused ning võtta võimalikult kiiresti materjalidest, mida enne tööde alustamist ei vajalikud meetmed olukorra tuvastatud, tekib asbestitolm, peatab tööandja parandamiseks.“; viivitamata töö kuniks on rakendatud abinõud töötajate terviseriski vähendamiseks.“ b) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Asbestitöö määruse § 8 lõige Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse asbestitöö Kui kokkupuudet ei ole võimalik muude 3. määruse § 8 lõiget 3 peale sõna „nähtud“ sõnaga vahenditega vähendada ja piirväärtusest „(3) Hingamisteede „regulaarsed“. kinnipidamiseks tuleb kasutada isiklikke kaitsevahenditega töötamise hingamisteede kaitsevahendeid, ei tohi ajal peavad töötajatele olema tegu olla püsiva lahendusega ning see ette nähtud puhkepausid, peab iga töötaja puhul rangelt piirduma mille kestus ja sagedus miinimumiga. Selliste kaitsevahenditega sõltuvad töötaja füüsilisest töötamise ajal peavad olema ette nähtud koormusest ja regulaarsed pausid, mis vastavad töökorraldusest. füüsikalistele ja kliimatingimustele ning on asjakohasel juhul ettevõtte või asutuse töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerides kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga.“ Artikli 11 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Enne lammutus-, hooldus- või Asbestitöö määruse § 4 Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 11 sõnastatakse asbestitöö renoveerimistööde alustamist ruumides, „Tööandja peab enne ehitise määruse § 4 järgmises sõnastuses: „§ 4. mis on ehitatud enne liikmesriigi lammutamist, Tööandja esmased kohustused enne asbestikeelu jõustumist, peavad rekonstrueerimist, remonti ehitustöödega alustamist tööandjad võtma kõik vajalikud või hooldust veenduma, kas (1) Tööandja peab enne ehitise lammutamist, meetmed, et teha kindlaks oletatavasti ehitis sisaldab asbesti või ei rekonstrueerimist, remonti või hooldust asbesti sisaldavad materjalid, eelkõige sisalda. Uurimise tulemus veenduma, kas ehitis sisaldab asbesti või ei hankides teavet ruumide omanikelt, dokumenteeritakse. Kui sisalda. Tööandja hangib teavet ehitise omanikelt, teistelt tööandjatelt ja muudest allikatest, asbestisisaldus leiab teistelt samal objektil tegutsevatelt tööandjatelt sealhulgas asjakohastest registritest. Kui kinnitust, järgitakse või muudest allikatest, sh asjakohastest selline teave ei ole kättesaadav, tagab nimetatud tööde tegemisel registritest. Uurimise tulemus dokumenteeritakse. 12 tööandja, et kvalifitseeritud käitaja käesolevas määruses (2) Kui lõikes 1 nimetatud teave pole kättesaadav, kontrollib asbesti sisaldavate materjalide asbestitööde tegemiseks tagab tööandja asbesti sisaldavate materjalide esinemist kooskõlas riigisisese õiguse ja sätestatud nõudeid.“ esinemise kontrollimise ning hangib sellise tavaga, ning hangib sellise kontrolli kontrolli tulemused enne töö alustamist. Tööandja tulemused enne töö alustamist. Tööandja teeb kontrolli raames saadud teabe kättesaadavaks teeb kogu eespool nimetatud kontrolli teisele samal objektil tegutsevale tööandjale selle raames saadud teabe teisele tööandjale taotluse korral. kättesaadavaks taotluse korral ja üksnes (3) Kui asbestisisaldus leiab kinnitust, järgitakse käesolevas lõigus sätestatud kohustuse nimetatud tööde tegemisel käesolevas määruses täitmiseks.“ asbestitööde tegemiseks sätestatud nõudeid.“ Artikli 12 esimest lõiku muudetakse järgmiselt: a) sissejuhatav osa asendatakse Asbestitöö määruse § 9 lõige Vastab. järgmisega: 1. „Kui teatavate toimingute, nagu „(1) Kui riskianalüüsist lammutamise, asbesti kõrvaldamise, tuleneb, et mõne asbestitöö, remondi ja hoolduse puhul on ette näha, nt lammutustöö käigus võib et artiklis 8 sätestatud asjaomast töötajate kokkupuude piirväärtust ületatakse vaatamata sellele, asbestiga ületada piirnormi ja et rakendatakse kõiki võimalikke tehnilisi seda ei ole võimalik vältida, ennetusmeetmeid asbestisisalduse peab tööandja töötajate piiramiseks õhus, määrab tööandja ohutuse tagamiseks:“ kindlaks sellise töö ajal töötajate kaitse tagamiseks vajalikud meetmed, eelkõige järgmised:“ b) punkt a asendatakse järgmisega: „a) Asbestitöö määruse § 9 lõige Vastab. kooskõlas nõukogu direktiiviga 1 punkt 1. 89/656/EMÜ (*) antakse töötajatele „1) andma töötajale sobivad kandmiseks sobivad isikukaitsevahendid, ja tõhusad hingamis- ja muud mida tuleb käsitseda nõuetekohaselt ja vajalikud kohandada individuaalselt, eelkõige isikukaitsevahendid;“ hingamisseadmeid, sealhulgas sobivuskontrollide abil; 13 c) punkt c asendatakse järgmisega: „c) Asbestitöö määruse § 9 lõige Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse asbestitöö hoitakse ära asbestist või asbesti 1 punkt 3. määruse §-i 9 lõikega 11 järgmises sõnastuses: sisaldavast materjalist tekkiva tolmu „3) takistama asbestitolmu „(11) Suletud ruumis tehtava asbestitöö korral levimist töökohast või -ruumist välja ning levimist ohualalt väljapoole.“ peab tööandja lõike 1 punktis 3 sätestatud suletud ruumides tehtavate tööde puhul kohustuse täitmiseks paigaldama ruumi õhutiheda kasutatakse õhutihedat kaitseümbrist kaitseümbrise koos mehaanilise koos mehaanilise tõmbeventilatsiooniga.“ tõmbeventilatsiooniga.“ Artikli 13 lõike 2 teise lõigu punkt c asendatakse järgmisega: „c) kui asbestiga seotud lammutus- või Asbestitöö määruse § 3 lõige Vastab. kõrvaldamistööd on lõpetatud, 1. kontrollitakse enne teiste toimingutega „(1) Asbestikiudude sisaldust jätkamist asbestiga kokkupuute riski mõõdetakse, kui on vaja puudumist töökohal kooskõlas riigisisese veenduda, et töötajate õiguse ja tavaga kokkupuude asbestiga ei ületa piirnormi või et asbestitöö lõppedes ei sisalda töökoha õhk asbestitolmu.“ Asbestitöö määruse § 10 lõige 6. „(6) Asbestitöö lõppedes peab tööandja veenduma, et töökoha õhk ei sisalda asbestitolmu.“ Artiklit 14 muudetakse järgmiselt: a) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Asbestitöö määruse § 12. Vastab. Koolituse sisu peab olema töötajatele „§ 12. Töötajate väljaõpe hõlpsasti arusaadav. Töötajatel peab Tööandja korraldab koolituse abil olema võimalik omandada asbestitöö tegijatele enne vajalikke tööõnnetuste ärahoidmise ja esmakordset tööleasumist tööohutuse alaseid teadmisi ja oskusi väljaõppe, mille sisu ja maht 14 kooskõlas töökohas kohaldatava peavad olema kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga.“; tehtava töö laadiga. Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja seal peab käsitlema järgmisi teemasid: 1) asbesti tervistkahjustav toime ja tervisekahjustuse riski suurendavad tegurid, sh suitsetamine; 2) asbesti sisaldavate toodete ja materjalide liigid, nende tuvastamine; 3) tegevused, mille käigus võidakse asbestitolmuga kokku puutuda; 4) asbestitöö kavandamine ja töökava koostamine; 5) juhised tegutsemiseks, kui töö käigus ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid materjale või kahjustatakse neid; 6) ohutud töövõtted, kaitsevahendid, kasutatavad ohumärguanded; 7) hingamiskaitsevahendite otstarve, sortiment, valimine ja kasutamine; 8) asbestitöö hügieeninõuded; 9) saastest puhastamine; 10) jäätmete kõrvaldamine; 15  11) tervisekontrolli kord; 12) lammutamise ja asbesti eemaldamise tehnika, vajadusel koos praktiliste harjutustega.“ b) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Ei eelda Käesoleva artikli kohaselt antava siseriikliku koolituse sisu, kestuse ja sageduse ning õiguse muutmist. sellega seotud dokumenteerimise miinimumnõuded on sätestatud Ia lisas“. Artikkel 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 15 Ei vasta. Eelnõu § 1 punktiga 13 sõnastatakse asbestitöö 1. Ettevõtted, kes kavatsevad tegeleda määruse §-6 pealkiri järgmiselt: „§ 6. lammutamise või asbesti kõrvaldamisega, Asbestitööde alustamisest teavitamine ja peavad enne tööde alustamist saama Tööinspektsiooni nõusolek teatud tööde pädevalt asutuselt loa. Selleks peavad nad tegemiseks“. esitama pädevale asutusele vähemalt tõendi artikli 6 nõuete täitmise kohta ja Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse asbestitöö tunnistused, mis tõendavad koolituse määruse § 6 lõiget 1 pärast sõna „teate“ läbimist vastavalt artiklile 14 ja Ia lisale. tekstiosaga „, koos dokumentidega, mis 2. Liikmesriigid teevad lõike 1 kohaselt tõendavad §-s 8 sätestatud terviseriski loa saanud ettevõtete nimekirja üldsusele vähendamise meetmete rakendamist ja §-s 12 kättesaadavaks kooskõlas riigisisese töötajate väljaõppe läbiviimist.“ õiguse ja tavaga.“ Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse asbestitöö määruse §-i 6 lõigetega 4-7 järgmises sõnastuses: „(4) Kui tööandja kavatseb esmakordselt teostada asbesti lammutus- või eemaldustöid, kontrollib Tööinspektsioon lõikes 1 nimetatud teabe alusel, kas tööandja rakendab terviseriski vähendamiseks ettenähtud abinõusid vastavalt §-s 8 sätestatud 16  nõuetele ning on korraldanud töötajate väljaõppe vastavalt §-s 12 sätestatud nõuetele. (5) Tööinspektsiooni nõusolekut asbesti lammutus- või eemaldustöid teostada eeldatakse, kui Tööinspektsioon ei ole nõusoleku andmisest keeldunud lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. (6) Tööandja ei tohi teostada asbesti lammutus- ega eemaldustöid, kui Tööinspektsioon keeldub lõikes 4 sätestatud asjaolude kontrollimise tulemusena nõusoleku andmisest. (7) Tööinspektsioon avaldab lõikes 4 nimetatud nõusoleku saanud ettevõtete nimed oma ametlikul veebilehel.“ Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse asbestitöö määrust §-ga 161 järgmises sõnastuses: „161. Paragrahvi 6 lõigete 4-7 rakendamine Tööandja puhul, kes enne § 6 lõigete 4-7 jõustumist tegeles asbesti lammutus- või eemaldustöödega, kontrollib tööinspektor § 6 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist § 6 lõikes 1 nimetatud teabe saamisel.“ Artikli 18 lõige 1 jäetakse välja. 1. Arvestades artikli 3 lõike 3 sätteid, Ei eelda võetakse lõigetes 2–5 osutatud meetmed. siseriikliku õiguse muutmist. Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 18c Ei eelda 1. Komisjon kaalub artikli 22 kohase siseriikliku järgmise hindamise raames vajadust õiguse muutmist. ajakohastada artiklis 2 esitatud kiuliste silikaatide loetelu, võttes arvesse 17 teaduslikke teadmisi, ning vajadust lisameetmete järele, et tagada tööl kaitse teisese kokkupuute eest asbestiga. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud Ei eelda hindamise järel ning pärast siseriikliku konsulteerimist tööohutuse ja õiguse muutmist. töötervishoiu nõuandekomiteega hindab komisjon artiklis 2 toodud kiuliste silikaatide loetelu ajakohastamise asjakohasust ja vajadust. Komisjon hindab eelkõige seda, kas on asjakohane lisada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse muid kiulisi silikaate, nagu erioniit, ribekiit, vintšiit, rihteriit ja fluoroedeniit, ning kas on asjakohane võtta lisameetmeid, et tagada tööl kaitse teisese kokkupuute eest asbestiga. Kui see on asjakohane, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta seadusandlikud ettepanekud.“ Artiklit 19 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 jäetakse välja; Ei eelda siseriikliku õiguse muutmist. b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Asbestitöö määruse § 14 Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse asbestitöö Tööandja kannab artikli 3 lõikes 1 lõiked 1, 3-5. määruse § 14 lõike 1 punkti 2 pärast sõna osutatud toimingutega tegelevaid „§ (1) Tööandja peab pidama „kirjeldus“ tekstiosaga „, mille täitmisel puutub töötajaid käsitleva teabe registrisse. See asbestiga kokkupuutuvate töötaja asbestiga kokku“. teave näitab ära toimingu laadi ja kestuse töötajate nimekirja, kandes ning selle, milline on olnud nende sinna järgmised andmed: kokkupuude asbestiga. Arstil ja/või tervisekontrolli eest vastutaval asutusel 18 on juurdepääs nimetatud registrile. 1) töötaja ees- ja Töötajatel on registris juurdepääs neid perekonnanimi ning ennast puudutavatele andmetele. isikukood; Töötajatel ja/või nende esindajatel on 2) tööülesannete kirjeldus; juurdepääs registris sisalduvale 3) igakordse asbestiga anonüümsele kollektiivsele teabele.“ kokkupuute kestus. (3) Töötajal on õigus tutvuda tema kohta nimekirja kantud andmetega. (4) Töökeskkonnavolinikul või muul töötajate esindajal peab olema võimalus tutvuda nimekirjas sisalduva isikustamata statistilise teabega. (5) Töötervishoiuarstil, töökeskkonnaspetsialistil ja tööinspektoril on õigus tutvuda nimekirja kantud andmetega.“ Artikkel 21 asendatakse järgmisega: „Artikkel 21 Riigikogu 16. juuni 1999. a Vastab. Liikmesriigid peavad registrit kõigi seaduse „Töötervishoiu ja meditsiiniliselt diagnoositud asbestiga tööohutuse seadus“ (edaspidi seotud kutsehaigusjuhtude kohta. I lisas töötervishoiu ja tööohutuse on esitatud selliste haiguste näidisloetelu, seadus) § 23 lõiked 6 ja 8. mida võib põhjustada asbestiga „(6) Kutsehaigestumisest kokkupuude.“ teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva 19  jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsioonile ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. (8) Tööinspektsioon edastab Terviseametile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kirjalikult eelmise aasta kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste statistilised andmed.“ Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lõike 1 alusel 09.05.2005 a. vastu võetud Sotsiaalministri määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“. Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 22a 1. Komisjon hindab 31. Ei eelda detsembriks 2028 piirväärtuste edasise siseriikliku vähendamise teostatavust, võttes arvesse õiguse muutmist. liikmesriikide artikli 22 kohaselt esitatud aruandeid, teaduslike tõendite kättesaadavust, tehnika arengut ning seost uute analüüsimeetodite ja arvulise piirväärtuse vahel. 2. Komisjon pakub käesoleva direktiivi nõudeid täitvatele tööandjatele asjakohast tehnilist tuge ja teavet asjaomaste liidu rahaliste vahendite kohta, et aidata 20 liikmesriikidel neid vahendeid parimal viisil ära kasutada ja hõlbustada neile juurdepääsu, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, sealhulgas mikroettevõtjatele.“ I lisa punkt 1 asendatakse järgmisega: „1. Praeguste teadmiste kohaselt võib Sotsiaalministri 9. mai 2005. Ei eelda kokkupuude asbestikiududega põhjustada a määruse nr 66 siseriikliku vähemalt järgmisi haigusi: — asbestoos; „Kutsehaiguste loetelu“ § 2. õiguse muutmist. — mesotelioom; — kopsuvähk; — mao- „§ 2. Respiratoorsed soolestikuvähk; — kõrivähk; — kutsehaigused ja -kasvajad“ munasarjavähk; — healoomulised avatud loetelu. pleurahaigused.“ Käesoleva direktiivi lisas esitatud tekst Ei eelda lisatakse Ia lisana. siseriikliku õiguse muutmist. Artikkel 2 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva Ei eelda direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja siseriikliku haldusnormid hiljemalt 21. detsembriks õiguse muutmist. 2025. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile 2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 Ei eelda jõustavad liikmesriigid artikli 1 punkti 6 siseriikliku alapunktide c ja d (mis puudutab õiguse muutmist. direktiivi 2009/148/EÜ artikli 7 lõike 7 teist lõiku) ning punkti 7 (mis puudutavad direktiivi 2009/148/EÜ artikli 8 lõikeid 2 ja 3) järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 21. detsembriks 2029. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. 21 Enne õigus- ja haldusnormide jõustamist käesoleva lõike kohaselt kasutavad liikmesriigid kiudude loendamiseks võimaluse korral faasikontrastmikroskoopiat kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni 1997. aastal soovitatud meetodiga või muud meetodit, mis annab samaväärseid või täpsemaid tulemusi. 3. Kui liikmesriigid lõigetes 1 ja 2 Ei eelda osutatud normid vastu võtavad, lisavad siseriikliku nad nende ametlikul avaldamisel õiguse muutmist. nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 4. Liikmesriigid edastavad komisjonile Ei eelda käesoleva direktiiviga reguleeritavas siseriikliku valdkonnas nende poolt vastu võetud õiguse muutmist. põhiliste õigusnormide teksti. Artikkel 3 Käesolev direktiiv jõustub Ei eelda kahekümnendal päeval pärast selle siseriikliku avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. õiguse muutmist. Artikkel 4 Käesolev direktiiv on adresseeritud Ei eelda liikmesriikidele. siseriikliku õiguse muutmist. LISA Ia LISA – Koolituse miinimumnõuded Töötajad, kes puutuvad kokku või võivad Asbestitöö määruse §12 Vastab. tõenäoliselt kokku puutuda asbestist või sissejuhatav lause. 22 asbesti sisaldavatest materjalidest„Tööandja korraldab pärineva tolmuga, peavad läbima asbestitöö tegijatele enne kohustusliku koolituse, mis hõlmab esmakordset tööleasumist vähemalt järgmisi miinimumnõudeid. väljaõppe, mille sisu ja maht peavad olema kooskõlas tehtava töö laadiga. Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja seal peab käsitlema järgmisi teemasid:“ 1) Koolitus korraldatakse töösuhte Asbestitöö määruse § 12 Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö § alguses ja lisakoolituse vajaduse sissejuhatava lõigu esimene 12 järgmiselt: tekkimise korral. lause. „Tööandja korraldab „§ 12. Töötajate väljaõpe asbestitöö tegijatele enne (1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes esmakordset tööleasumist puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga, väljaõppe, mille sisu ja maht enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja peavad olema kooskõlas praktilise väljaõppe. tehtava töö laadiga.“ (2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see peab hõlmama: 1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tutvustamist; 2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja selle riski suurendavatest teguritest, sh suitsetamine; 3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja materjalide liikidest ning nende tuvastamisest; 4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja asbestitolmuga kokku puutuda ja selle ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest; 5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava koostamisest; 23  6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid materjale või kahjustatakse neid; 7) õpetust ohututest töövõtetest, kaitsevahenditest, kasutatavatest ohumärguannetest; 8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist, valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest; 9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest; 10) õpetust saaste puhastamisest; 11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest; 12) infot tervisekontrolli korrast; 13) juhiseid hädaolukorraks. (3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut töökeskkonda. (4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud või töötaja, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks. (5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. (6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3 24  nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel, milles väljaõpe läbiti. (7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale keskmist tööpäevatasu.“ 2) Koolitus peab asjaomaste töötajate Asbestitöö määruse § 12 Vastab. ülesandeid arvestades olema piisava sissejuhatava lõigu teine kestusega. lause „Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja seal peab käsitlema järgmisi teemasid:“ 3) Koolitust peab pakkuma instruktor, Täiskasvanute koolituse Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö § kelle kvalifikatsiooni on tunnustatud seaduse (edaspidi TäKS) § 7 12 järgmiselt: riigisisese õiguse ja tava kohaselt. lõiked 1-3. „(1) Täienduskoolitusasutuse „§ 12. Töötajate väljaõpe pidaja kehtestab (1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes täienduskoolituse puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga, õppekorralduse alused ja enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja täienduskoolitusasutuse praktilise väljaõppe. tegevuse kvaliteedi tagamise (2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see alused. peab hõlmama: (2) Täienduskoolituse 1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja õppekorralduse alustes tööohutuse nõuete tutvustamist; sätestatakse õppijate 2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja täienduskoolitusele vastuvõtu selle riski suurendavatest teguritest, sh ja koolituselt väljaarvamise suitsetamine; tingimused ja kord ning 3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja täienduskoolituse eest materjalide liikidest ning nende tuvastamisest; õppetasu maksmise, sellest 4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja vabastamise ja selle asbestitolmuga kokku puutuda ja selle tagastamise tingimused ja ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest; kord ning teised õppe 5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava koostamisest; 25 korraldamiseks olulised 6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus tingimused. ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid (3) Täienduskoolitusasutuse materjale või kahjustatakse neid; tegevuse kvaliteedi tagamise 7) õpetust ohututest töövõtetest, alustes sätestatakse vähemalt kaitsevahenditest, kasutatavatest täienduskoolituse ohumärguannetest; õppekavade, 8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige täienduskoolituskursusega hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist, seotud täiskasvanute valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest; koolitajate ja õppekeskkonna 9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest; kvaliteedi tagamise 10) õpetust saaste puhastamisest; tingimused ja kord ning 11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest; täienduskoolituse kohta 12) infot tervisekontrolli korrast; tagasiside kogumise kord.“ 13) juhiseid hädaolukorraks. (3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti TäKS § 11 lõiked 1 ja 2. lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama „(1) Täiskasvanute koolitaja ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate on käesoleva seaduse kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise tähenduses spetsialist, kes ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut sihipäraselt loodud töökeskkonda. õpisituatsioonis toetab (4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus täiskasvanud inimeste korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud õppimist ja enesearendust. olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt (2) Täienduskoolituse eemal viibinud või töötaja, tööandja või läbiviimiseks tagab Tööinspektsioon peab seda vajalikuks. täienduskoolitusasutuse (5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus pidaja õppe eesmärkide ja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse õpiväljundite saavutamiseks nõuetele. vajaliku arvu õppekavas (6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse kirjeldatud kvalifikatsiooni, tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja õpi- või töökogemusega teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27 koolitajate olemasolu.“ „Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3 26  nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel, milles väljaõpe läbiti. (7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale keskmist tööpäevatasu.“ 4) Iga töötaja, kes on koolitusel Haridus- ja teadusministri 19. Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö § rahuldavalt osalenud, saab juuni 2015. a. määrus nr 27 12 järgmiselt: koolitustunnistuse, millel on märgitud „Täienduskoolituse standard“ a) koolituse kuupäev; § 3 lõige 3. „§ 12. Töötajate väljaõpe b) koolituse kestus; „(3) Tunnistusele ja tõendile (1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes c) koolituse sisu; märgitakse vähemalt puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga, d) koolituse keel; järgmised andmed: enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja e) instruktori või koolitust pakkuva 1) täienduskoolituses praktilise väljaõppe. asutuse või mõlema nimi, kvalifikatsioon osalenud või selle läbinud (2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see ja kontaktandmed. isiku nimi ja isikukood; peab hõlmama: 2) täienduskoolitusasutuse 1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja nimi ja tööohutuse nõuete tutvustamist; täienduskoolitusasutuse 2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja pidaja registrikood; selle riski suurendavatest teguritest, sh 3) majandustegevusteate või suitsetamine; tegevusloa 3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja registreerimisnumber Eesti materjalide liikidest ning nende tuvastamisest; Hariduse Infosüsteemis; 4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja 4) õppekava nimetus; asbestitolmuga kokku puutuda ja selle 5) täienduskoolituse ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest; toimumise aeg ja 5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava täienduskoolituse maht; koostamisest; 6) tõendi või tunnistuse 6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus väljaandmise koht ja ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid kuupäev; materjale või kahjustatakse neid; 7) tõendi või tunnistuse number; 27 8) koolitajate nimed. 7) õpetust ohututest töövõtetest, (4) Käesoleva paragrahvi kaitsevahenditest, kasutatavatest lõike 3 punktis 8 nimetatud ohumärguannetest; andmed võib märkida ka 8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige tunnistuse või tõendi lisas. hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist, (5) Tunnistusel või selle lisas valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest; märgitakse lisaks käesoleva 9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest; paragrahvi lõikes 3 10) õpetust saaste puhastamisest; sätestatule omandatud 11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest; õpiväljundid ja õpiväljundite 12) infot tervisekontrolli korrast; saavutatuse hindamise viisid. 13) juhiseid hädaolukorraks. (6) Käesoleva määruse § 2 (3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti lõikes 4 nimetatud juhul lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama märgitakse tunnistusele või ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate selle lisale ka kutsestandard kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise ja selle kutsetase või ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut õppekava, milles sisalduvate töökeskkonda. kompetentside omandamine (4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus oli täienduskoolituse korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud eesmärgiks. olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt (7) Tunnistus ja tõend eemal viibinud või töötaja, tööandja või allkirjastatakse Tööinspektsioon peab seda vajalikuks. täienduskoolitusasutuse (5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus pidaja kehtestatud korras. vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse (8) Täienduskoolitusasutuse nõuetele. väljastatud tunnistused ja (6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse tõendid nummerdatakse ja tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja täienduskoolitusasutus peab teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27 nende üle arvestust pidama. „Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3 Tunnistusi ja tõendeid võib nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel, väljastada ka milles väljaõpe läbiti. elektrooniliselt.“ 28  (7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale keskmist tööpäevatasu.“ 5) Töötajad, kes puutuvad kokku või Asbestitöö määruse §12. Vastab osaliselt. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö § võivad tõenäoliselt kokku puutuda „§ 12. Töötajate väljaõpe 12 järgmiselt: asbestist või asbesti sisaldavatest Tööandja korraldab materjalidest pärineva tolmuga, peavad asbestitöö tegijatele enne „§ 12. Töötajate väljaõpe läbima teoreetilise ja praktilise koolituse, esmakordset tööleasumist (1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes mis käsitleb vähemalt järgmist: väljaõppe, mille sisu ja maht puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga, a) selle liikmesriigi kohaldatav õigus, kus peavad olema kooskõlas enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja töö toimub; tehtava töö laadiga. praktilise väljaõppe. b) asbesti omadused ja selle mõju Väljaõppe kestus on (2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see tervisele, sealhulgas selle koosmõju vähemalt 8 tundi ja seal peab peab hõlmama: suitsetamisega; käsitlema järgmisi teemasid: 1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja c) asbesti sisaldada võivate toodete või 1) asbesti tervistkahjustav tööohutuse nõuete tutvustamist; materjalide liigid; toime ja tervisekahjustuse 2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja d) toimingud, mille käigus võidakse riski suurendavad tegurid, sh selle riski suurendavatest teguritest, sh asbestiga kokku puutuda, ning selle suitsetamine; suitsetamine; ärahoidmiseks rakendatavate abinõude 2) asbesti sisaldavate toodete 3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja tähtsus; ja materjalide liigid, nende materjalide liikidest ning nende tuvastamisest; e) ohutud töövõtted, kontroll ja tuvastamine; 4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja kaitsevahendid; 3) tegevused, mille käigus asbestitolmuga kokku puutuda ja selle f) kaitsevahendite, eelkõige võidakse asbestitolmuga ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest; hingamisseadmete otstarve, sortiment, kokku puutuda; 5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava valimine, piirangud ja nõuetekohane 4) asbestitöö kavandamine ja koostamisest; kasutamine; töökava koostamine; 6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus g) juhised hädaolukorraks; 5) juhised tegutsemiseks, kui ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid h) saastest puhastamise kord; töö käigus ootamatult materjale või kahjustatakse neid; i) jäätmete kõrvaldamine; avastatakse asbesti 7) õpetust ohututest töövõtetest, j) tervisekontrolli nõuded. sisaldavaid materjale või kaitsevahenditest, kasutatavatest kahjustatakse neid; ohumärguannetest; 29 Koolitus peab võimalikult täpselt 6) ohutud töövõtted, 8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige vastama töötajate kutseala eripärale ning kaitsevahendid, kasutatavad hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist, kutseala konkreetsetele ülesannetele ja ohumärguanded; valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest; töömeetoditele. 7) hingamiskaitsevahendite 9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest; otstarve, sortiment, valimine 10) õpetust saaste puhastamisest; ja kasutamine; 11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest; 8) asbestitöö 12) infot tervisekontrolli korrast; hügieeninõuded; 13) juhiseid hädaolukorraks. 9) saastest puhastamine; (3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti 10) jäätmete kõrvaldamine; lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama 11) tervisekontrolli kord; ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate 12) lammutamise ja asbesti kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise eemaldamise tehnika, ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut vajadusel koos praktiliste töökeskkonda. harjutustega. (4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud või töötaja, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks. (5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. (6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3 nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel, milles väljaõpe läbiti. (7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale keskmist tööpäevatasu.“ 30 6) Kooskõlas käesoleva direktiiviga Ei vasta. Eelnõu § 1 punktiga 23 sõnastatakse asbestitöö § peavad lammutustöid tegevad või asbesti 12 järgmiselt: kõrvaldavad töötajad lisaks punktis 5 ette nähtud koolitusele läbima koolituse „§ 12. Töötajate väljaõpe tehnoloogiliste seadmete ja masinate (1) Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes kasutamise kohta, et piirata tööprotsessi puutuvad või võivad kokku puutuda asbestiga, ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut. enne esmakordset tööleasumist teoreetilise ja praktilise väljaõppe. (2) Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi ja see peab hõlmama: 1) asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tutvustamist; 2) ülevaadet asbesti tervistkahjustavast toimest ja selle riski suurendavatest teguritest, sh suitsetamine; 3) ülevaadet asbesti sisaldada võivate toodete ja materjalide liikidest ning nende tuvastamisest; 4) ülevaadet tegevustest, mille käigus võib töötaja asbestitolmuga kokku puutuda ja selle ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsusest; 5) õpetust asbestitöö kavandamisest ja töökava koostamisest; 6) juhiseid tegutsemiseks, kui töö käigus ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid materjale või kahjustatakse neid; 7) õpetust ohututest töövõtetest, kaitsevahenditest, kasutatavatest ohumärguannetest; 8) õpetust kaitsevahendite, eelkõige hingamiskaitsevahendite otstarbest, sortimendist, valimisest ja nõuetekohasest kasutamisest; 9) ülevaadet asbestitöö hügieeninõuetest; 31  10) õpetust saaste puhastamisest; 11) õpetust jäätmete kõrvaldamisest; 12) infot tervisekontrolli korrast; 13) juhiseid hädaolukorraks. (3) Töötaja väljaõpe, kes tegeleb asbesti lammutus- või eemaldustöödega, peab hõlmama ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut töökeskkonda. (4) Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus korrata eelkõige, kui töökeskkonnas on toimunud olulisi muudatusi, töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud või töötaja, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks. (5) Väljaõppe viib läbi täienduskoolitusasutus vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. (6) Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse tunnistus, millele märgitakse lisaks haridus- ja teadusministri 19. juuni 2025. a. määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“ § 3 lõikes 3 nimetatule ka ülevaade väljaõppe sisust ning keel, milles väljaõpe läbiti. (7) Tööandja korraldab väljaõppe omal kulul ja tööajal. Väljaõppe ajal makstakse töötajale keskmist tööpäevatasu.“ 32 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/25-1289 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses direktiivi (EL) 2023/2668 ülevõtmisega Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.12.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a4c590f-c6c6-424a-9c04-39ae4b3a6d22 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a4c590f-c6c6-424a-9c04-39ae4b3a6d22?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main