Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 19. november 2025 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] SEISUKOHT riigihankes nr 290035 „Võrgustikuanalüütika tarkvara“ Vaidlustaja: FOB Solutions OÜ registrikood 12449455 Valukoja tn 8/1, 11415 Tallinn e-post [email protected] esindaja: vandeadvokaat Kristo Kallas Advokaadibüroo DEM Maakri 30, 10145 Tallinn e-post [email protected] Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus registrikood 70009244 e-post: [email protected]; [email protected] Kolmas isik: STATS Unities OÜ registrikood 12873532 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kolga küla, Metsa, 92612 e-post [email protected] Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Advokaadibüroo Ruus & Veso Kaupmehe 10-11, Tallinn 10114 tel +372 52 88 458 e-post: [email protected] 1 / 9 | Advokaadibüroo DEM OÜ | Registrikood 16453100 | Maakri 30, 10145 Tallinn | | E-post [email protected] | Telefon +372 56 66 4049 | www.abdem.ee | 1. SISSEJUHATUS 1.1. VAKO menetluses on FOB Solutions OÜ (edaspidi pakkuja või vaidlustaja) 07.11.2025 esitatud vaidlustus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (edaspidi hankija) korraldatud riigihankes „Võrgustikuanalüütika tarkvara“ (viitenumber 290035). 1.2. VAKO teatas 07.11.2025 vaidlustuse esitamisest, kaasas kolmanda isikuna STATS Unities OÜ (edaspidi ka kolmas isik) ning palus esitada vastus vaidlustusele hiljemalt 12.11.2025. 1.3. Hankija ja kolmas isik esitasid oma vastused 12.11.2025. 1.4. VAKO teatas 14.11.2025 asja lahendamisest kirjalikus menetluses ning märkis, et lähtudes RHS § 196 lg-st 3 on menetlusosalistel võimalik esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 19.11.2025. Selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 24.11.2025. 2. SEISUKOHT HANKIJA JA KOLMANDA ISIKU VASTUSTE SUHTES 2.1. Vaidlustaja hinnangul on nii hankija kui ka kolmanda isiku argumendid õiguslikult ja tehniliselt põhjendamatud ja väärad. Nende seisukohad tuginevad kahele fundamentaalsele ja järjepidevale veale: 1) „Karbitoote“ müüdi loomine ehk hankija ja kolmas isik üritavad meelevaldselt tembeldada hanget „valmistoote“ (nn karbitoote) hankeks, kus igasugune seadistamine on väidetavalt keelatud „arendus“. 2) Hankija seisukohtade vastuolulisus ehk hankija on kogu hankemenetluse vältel käitunud vastuoluliselt, jättes esmalt pakkujatele „vabad käed“, et seejärel rakendada hindamisel äärmiselt kitsaid ja hankedokumentides mitte kajastuvaid tõlgendusi. 2.2. Vaidlustaja ei nõustu, et vaidlusaluse hanke puhul oleks tegemist „karbitoote“ hankega. 2.2.1. Kolmas isik väidab oma seisukoha mitmes punktis (nt p 10 ja 11, samuti 14), et peab pakkuma valmislahendust, kus funktsionaalsus on olemas ilma täiendava arenduseta. Hankija toetab sama seisukohta, väites, et konfigureerimine on „arendustegevus“ (hankija vastuse lk 7 alt kolmas lõik). 2.2.2. See on hankedokumentide ilmselge väärtõlgendus või vähemalt ei saa sellele tagantjärele anda sellist tõlgendust ja pidada vaidlustaja pakkumust mittevastavaks. Hanke objektiks ei ole staatiline „karbitoode“, vaid dünaamiline platvorm koos selle paigaldamise ja seadistamise teenusega. Seda tõendab üheselt ka hankelepingu projekt ja tehniline kirjeldus, mis määratleb detailselt Pakkuja kohustused, sh: 2/9  1) Hankelepingu projekti punkt 1.3 (lepingu ese) ja punkt 1.4 (üleandmine pärast lõppkasutajate koolitust) viitavad selgelt teenuse osutamisele ja protsessile, mitte ainult litsentsi üleandmisele ehk „karbitoote“ üleandmisele. 2) Tehnilise kirjelduse punkt 2 hanke eesmärgina on märgitud, et lisaks tarkvara litsentside soetamisele ostetakse ka selle liidestamise teenust. Tehnilise kirjelduse p 3.2 määratleb samuti liidestamise ja konfigureerimise funktsiooni. 2.2.3. On endastmõistetav ja lepinguga ette nähtud, et „paigaldusteenus“ hõlmab tarkvara konfigureerimist vastavalt kliendi (hankija) spetsiifilistele andmetele ja vajadustele. hankija ja kolmanda isiku katse tembeldada see lepinguline kohustus justkui puuduvaks funktsionaalsuseks ei ole heauskne. Hankija näib olevat kallutatud sooviga eelistada üht pakkujat ja välistada vaidlustaja pakkumuse edukus. 2.2.4. Hankija eksib ka selles, et vaidlustaja pakutav toode oleks alfa, beeta või snapshot staatuses (lk 2 lõpus). Alfa, beeta vms staatusega oleks tegemist siis, kui vaidlustaja pakutavas süsteemis vastavad funktsionaalsused puuduvad ning need tuleks alles arendada (programmeerida). Seda arendusvajadust aga pole, funktsionaalsused on olemas, kuid need tuleb lihtsalt hankija soovi järgi seadistada. 2.3. Hankija seisukohad on vastuolulised ning hankija on pakkumusi hinnanud meelevaldselt, vastuolus hanke tingimuste ja enda selgitustega. 2.3.1. Vaidlustaja on hankemenetluse käigus käitunud heas usus ja tuginenud hankija enda selgitustele. Nagu on märgitud vaidlustuses, vastas hankija vaidlustaja täpsustavatele küsimustele (nt demoandmete ja funktsionaalsuse demonstreerimise kohta) korduvalt, et jätab pakkujatele „vabad käed”. 2.3.2. Hindamisfaasis on aga hankija asunud vaidlustaja pakkumust tagasi lükkama, tuginedes äärmiselt kitsastele ja spetsiifilistele tehnilistele tõlgendustele (nt „nupp peab olema liideses”), mida mitte kuskil hankedokumentides ei nõutud. See on selge RHS § 3 p 1 (läbipaistvus) ja § 3 p 2 (võrdne kohtlemine) rikkumine. Hankija on loonud vaidlustajale õiguspärase ootuse, et lahenduse esitlemine on paindlik, kuid on seejärel rakendanud meelevaldseid, varjatud hindamiskriteeriume. Oleks hankija andnud vaidlustajale teistsugused ja sisukad, mitte pakkumuse koostamisel „vabu käsi“ jätva selgituse, oleks vaidlustaja ilmselgelt ka oma pakutavat toodet täpsemalt kirjeldanud. 2.3.3. Hankija hankemenetluses selgituste andmisel ja pakkujate küsimustele vastamisel „vabade käte“ jätmise osas eksib hankija nüüd ise selles, mille osas ta vabad käed andis. Hankija märgib oma vastuses (lk 1 lõpus), et hankija antud ükski selgitus ei muuda riigihanke alusdokumente (RHS § 46 lg 3) ja hankija kinnitab, et ei ole andnud ka ühtegi selgitust, mis võimaldaks mitte täita RHADis toodud nõudeid. Ainukesed selgitused nn 3/9  „vabade käte“ kohta on hankija andnud vajalike näidisandmete loomeks, vastamaks nõutud funktsionaalsuse demonstreerimiseks. 2.3.4. Vaidlustaja ei nõustu hankijapoolse tagantjärgi antud tõlgendusega seoses „vabade käte“ andmisega ja selle piiritlemisega. Vaidlustaja esitas hankijale kuus küsimust, millest nelja osas andis hankija pakkujale „vabad käed“ ega andnud sisulist selgitust ja suunist, kuidas peaks pakkumuse vormistama ja mida neis küsitud aspektides käsitlema ning kuidas presenteerima (lisa 1 – koond vaidlustaja ja hankija küsimustest-vastustest). 2.3.5. Näiteks esimeses küsimuses, kuidas või milliste demo andmete pealt näidata nõudes 4.30.1 tehingute ringahelate funktsionaalsust, jättis hankija pakkujatele vabad käed ega vaevunud midagi täpsustama. 2.3.6. Teises küsimuses graafi tüüpide kohta vastas hankija erinevate graafi tüüpide nimetuse kohta, kuid täpsustas, et hankija ei ole püstitanud nõuet, millised neist peavad olema pakutavas süsteemis. Ehk siin hankija ise ütles, et nõuet, millised täpsed tüübid olema peavad, ei ole püstitatud, nii ei saa ka tagantjärele võimalik seda puudusena nimetada. 2.3.7. Kolmandas küsimuses nõude p 4.25 ja rakenduse graafil näidatavate funktsionaalsuste kohta vastas hankija taas, et jätab „vabad käed“ ega vaevunud midagi täpsustama. Kui pakkujad võivad luua erievat tüüpi informatsiooni, siis lähtuvalt sellest informatsioonist võisid ka pakkujad, sh vaidlustaja, otsustada, kuidas seda kuvada. Vastavat esitlusviisi ei saa seetõttu tagantjärele puuduseks ja mittevastavuseks pidada. 2.3.8. Neljandas küsimuses nõude p 4.24 ja seoste loomise kohta vastas hankija üldistava näitega, millised võivad seosed olla ning jättis siis taas vabad käed näidisandmete loomiseks. Tagantjärele ei saa hakata hanke tingimuste sisu laiendama ega otsima pakkumusest puudusi, mida hanke tingimustes ega ka selgitustes pole sõnaselgelt nõutud. 2.3.9. Teistes küsimuste vastuse sektsioonides „vabad käed“ määratlust ei olnud, samas hankija vastustest ilmneb, et hankija ei oska vastata näiteks isegi andmeallikate osas, mis võiks selgelt viidata sellele, et tegu on teenusega, kus teenuse käigus tuleb esmalt need andmeallikad samuti defineerida. Ehk hanke alusdokumentidesse on juba eos sisse kirjutatud pakkujate võimalus hanke tingimusi vastavas valdkonnas pakutava parima praktika järgi ning hanke tingimusi oma parema teadmise/arusaamise järgi tõlgendada. 2.4. Nõue 4.8: Andmeelementide tuvastamine – GROK 2.4.1. Hankija väidab (lk 4) ja kolmas isik toetab (p 13), et GROK mustrite kirjutamine on koodi kirjutamine ja programmeerimine, mis on arendustegevus ning seega ei ole funktsionaalsus valmis. 2.4.2. Jällegi, hankelepingu projekt ja tehniline kirjeldus näevad ette paigaldust ja seadistamist. Andmeallikate ühendamine ja nende parsimise seadistamine (mida GROK teeb) on iga 4/9  andmeanalüütika platvormi paigalduse fundamentaalne ja ootuspärane osa. See ei ole „arendus“, see on „seadistus“ ehk pannakse pakutav süsteem toimima nii nagu hankija seda vajab, mitte ei looda ega kirjutata lepingu täitmise käigus hankija jaoks midagi uut, nagu hankija ja kolmas isik püüavad vaidlustaja pakkumuse puhul väita. 2.4.3. Vastaspoolte väide, et GROK on programmeerimine, on tehniliselt ebakorrektne ja eksitav. Väita, et GROK mustri kirjutamine on programmeerimine, on sama, kui väita, et Microsoft Excelis lahtrisse näiteks valemi „SUM(A1:A5)“ kirjutamine on Microsoft Office'i arendamine. See on ju ilmselgelt absurdne väide. GROK on Elastic platvormi standardne, sisseehitatud mustrisobituse (pattern matching) tööriist, mida kasutatakse andmete vastuvõtmisel (ingest pipeline). See on toote standardne konfigureerimise vahend. Elasticu ametlik dokumentatsioon kirjeldab GROK-i kui üht paljudest standardsetest protsessoritest andmete töötlemiseks. Vt https://www.elastic.co/docs/reference/enrich-processor/grok-processor 2.5. Nõue 4.25: Võrgustiku funktsioonid – Centrality, Density, Betweenness, Closeness 2.5.1. Hankija ja kolmas isik väidavad, et need funktsioonid puuduvad vaidlustaja pakkumusest. Erilist rõhku pannakse vaidlustaja varasemale selgitusele Pythoni teekide kohta, väites, et see on väline arendus. 2.5.2. Hankija ja kolmas isik on takerdunud kitsastesse akadeemilistesse terminitesse, ignoreerides nõude sisulist eesmärki: tuvastada võrgustikus olulisi ja anomaalseid sõlmi. Hankedokument ei nõua, et liideses peab olema nupp nimega „Betweenness Centrality“ (nagu on märgitud pakkumuse tagasilükkamise protokollis). See on meelevaldne ja pahauskne kitsendus. 2.5.3. Vastaspoolte arusaam on aegunud. Kaasaegsed platvormid, nagu Elastic, ei lahenda neid probleeme alati staatiliste arvutustega, vaid dünaamiliste, AI-põhiste mudelitega. Vaidlustaja pakutav platvorm sisaldab kõiki neid võimekusi standardsete, konfigureeritavate moodulitena. 2.5.4. Illustreeriva võrdlusena – hankija nõuab hobuvankri vibulaskurit (staatiline arvutus), samal ajal kui vaidlustaja pakub tänapäevast tanki (dünaamiline AI-mudel). Mõlemad tabavad sihtmärki, kuid vaidlustaja lahendus on kaasaegne, võimsam ja kuulub pakutava sõiduki standardvarustusse. 2.5.5. Elasticu standardne „Fraud Detection“ lahendus on loodud täpselt nõuete 4.25 ja 4.30.1 äriliste eesmärkide täitmiseks – leida anomaaliaid, mõjukaid sõlmi ja kahtlaseid mustreid (nagu ringtehingud). See on platvormisisene, konfigureeritav funktsionaalsus. Elasticu ametlik blogi kirjeldab, kuidas AI-d kasutatakse pettuste avastamiseks: Vt https://www.elastic.co/blog/elastic-ai-fraud-detection-financial-services 5/9 2.5.6. Tsentraalsus/Vahendatus/Lähedus (Centrality/Betweenness/Closeness): Nende eesmärk on leida mõjukaimad sõlmed. Elasticu sisseehitatud masinõppe (ML) moodulid teevad täpselt seda (anomalous/influential node detection), analüüsides sõlmede käitumist ja ühendusi reaalajas. See on nõude kaasaegne ja parem täitmine. 2.5.7. Tihedus (Density): See on statistiline arvutus (tegelikud seosed / võimalikud seosed). Selle saab arvutada ja kuvada, kasutades platvormi-sisest „Kibana Agregatsioonide“ mootorit ja visualiseerida „Kibana Canvas“ tööriistaga. See on konfigureerimine, mitte arendus. 2.6. Nõue 4.30.1: Ringtehingute ahelad 2.6.1. Hankija väidab (vastuse lk 6), et ML-lahendus pole „valmis lahendus“, kuna see vajab treenimist. 2.6.2. See argument paljastab hankija sügava tehnilise arusaamatuse. Iga masinõppelahendus vajab olemuslikult treenimist kliendi spetsiifilistel andmetel. Väita, et ML-funktsioon puudub, sest see vajab seadistamist (treenimist), on sama, kui väita, et hangitav auto puudub, sest selle paagis pole veel kütust. 2.6.3. Pakutav Elastic platvorm sisaldab ML-mootorit ja spetsiifilisi mudeleid ringtehingute ja muude anomaalsete mustrite tuvastamiseks. See on toote osa. Treenimine on osa hankelepingu projektis kirjeldatud paigaldus- ja seadistusteenusest. See, et hankelepingu ja tehnilise kirjelduse järgi ei paigalda pakkuja toodet ise, vaid juhendab hankija spetsialiste selle paigaldamisel ja seadistamisel, ei välista käsitlemast seda kui seadistamisel treenitavat süsteemi. Ka juhendamine hõlmab spetsiifilist seadistamist vastavalt hankija soovidele ja vajadustele. Elasticu pettuste avastamise lahendused on spetsiaalselt ehitatud selliste mustrite leidmiseks. Vt https://www.elastic.co/blog/financial-services-fraud-generative-ai-attack-surface 2.7. Nõue 4.30.2 ja 4.30.10: Node'i suuruse muutmine ja agregeerimine 2.7.1. Hankija (lk 6-8) väidab, et kuna vaidlustaja viitas Elastic Canvas tööriistale, on tegemist „arendamisega“ ja hankija nõutavad funktsioonid puuduvad. 2.7.2. Jällegi on tegemist „karbitoote“ müüdiga. Hankedokumendid ei keela standardsete konfigureerimisvahendite (nagu Canvas) kasutamist. Väide, et Canvas'e kasutamine on „arendus“, on vale. Elastic Canvas on platvormisisene „PowerPoint“ või „PowerBI“ – see on lohista-põhine (drag-and-drop) visualiseerimise ja konfigureerimise tööriist. Väita, et selle kasutamine on „arendus“, on sama, kui väita, et PowerPointis slaidi kujundamine on „programmeerimine“. Nii node'i suuruse dünaamiline sidumine andmeväljaga (nt tehingute arvuga) kui ka node'ide automaatne grupeerimine tunnuse (nt aadress) alusel on 6/9  Canvas'e standardne, hiire-kliki-põhine funktsionaalsus. Elasticu dokumentatsioon kirjeldab Canvas't kui tööriista „live data“ visualiseerimiseks, täpselt nagu nõutud. Vt https://www.elastic.co/docs/explore-analyze/visualize/canvas 2.8. Vaidlustaja ei nõustu ka kolmanda isiku märkusega, et vaidlustaja oleks pidanud hanke tingimustega mittenõustumisel need vaidlustama (lk 3, p 7 lõpus). Printsiibis on see küll õige, ehk õigusvastased tingimused tulekski vaidlustada, kuid hanke tingimusi lugedes ei tekkinud vaidlustajal sellist arusaama, et need oleks kuidagi piiravad ja kahjustavad. See arusaam tekkis alles tagantjärgi hankija käsitlust mõistes, ehk kuivõrd hankija on tagantjärele asunud ise hanke tingimusi tõlgendama vaidlustajale ebasoodsalt. Ehk õigusvastased pole mitte hanke tingimused, vaid hankija otsus, mis käsitles neid tingimusi vääralt ja lõi sellega vaidlustaja jaoks ebasoodsa ja tema huve kahjustava olukorra, kõrvaldades vaidlustaja pakkumuse edasisest hankemenetlusest. 2.9. Kokkuvõtvalt: 2.9.1. Hankija on rikkunud RHS-i aluspõhimõtteid, käitudes vastuoluliselt, andes pakkujatele „vabad käed“ ja seejärel meelevaldselt kitsendades pakkumuste vastavuse kontrollimisel hanketingimuste tõlgendust ning püüdes jõustada varjatud hanketingimust „karbitootele“, mida hankedokumendid ette ei näe. 2.9.2. Hankija ja kolmanda isiku argumendid tuginevad tehnilisele ebakompetentsusele ja kaasaegsete platvormide (Elastic) olemuse valestimõistmisele või on oma käsitluses liialt pinnapealsed või teadlikult kallutatud ja VAKO-t eksitavad. Hankija ja kolmas isik tembeldavad järjepidevalt standardse, tehnilise kirjelduse ja lepinguga ettenähtud konfigureerimise ja seadistamise „arenduseks“, mida see aga oma olemuselt ei ole. 2.9.3. Kolmanda isiku seisukoht on samas ka ilmselgelt kallutatud, tema eesmärk on arusaadavalt saada hankeleping endale ja seetõttu osundada vaidlustaja pakkumuse puudustele ka juhul, kui neid puuduseid tegelikult ei ole ja nad ka ise tegelikult sellest hästi aru saavad. Tegu on vaidlustaja otsese konkurendiga, kelle ainus majanduslik huvi on soodsaima pakkumuse kõrvaldamine. Nende arvamust ei saa käsitleda objektiivse eksperthinnanguna. 2.10. Vaidlustaja jääb oma algse vaidlustuse ja taotluste juurde. Osas, milles vaidlustaja ei ole otseselt hankija ja kolmanda isiku vastustes esitatud väidetele ja seisukohtadele vastanud, ei saa seda käsitleda nende väidetega nõustumisena. 3. MENETLUSKULUD 3.1. RHS § 198 lg 1 kohaselt vaidlustusmenetluse lõppemisel RHS § 197 lõike 1 punktis 3 või 7 sätestatud alusel või punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse täieliku rahuldamisega mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega 7/9  hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3.2. RHS § 199 lg 1 kohaselt taotlus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks koos kulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, esitatakse vaidlustuskomisjonile vaidlustuse läbivaatamiseks peetaval istungil, või kui vaidlustus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, hiljemalt RHS § 196 lõikes 3 sätestatud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks. Vaidlustuse läbivaatamiseks peetaval istungil osalemisega seotud lepingulise esindaja kulude nimekiri esitatakse vaidlustuskomisjonile ühe tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. 3.3. Vaidlustaja on Advokaadibüroo DEM OÜ-ga sõlmitud kliendilepingu alusel kandnud lepingulise esindaja kulusid tunnihinnaga 180 eurot (+käibemaks) alljärgnevalt: Kuupäev Sisu Kestus Tunnihind Kokku Hanke materjalide, hankija otsuste ja 06.11.2025 kliendi selgitustega tutvumine. 3,00 180,00 540,00 Vaidlustuse koostamine. Vaidlustuse koostamine, esitamine 07.11.2025 0,25 180,00 45,00 VAKOle. Hankija vastuse läbivaatamine, 12.11.2025 0,75 180,00 135,00 esmane analüüs, arutelu kliendiga. Stats Unities OÜ vastusega 14.11.2025 0,25 180,00 45,00 tutvumine. Hankija ja Stats Unities OÜ vastuste 18.11.2025 suhtes seisukoha ja menetluskulude 2,25 180,00 405,00 nimekirja koostamine. Hankija ja Stats Unities OÜ vastuste suhtes seisukoha ja menetluskulude 19.11.2025 nimekirja koostamine, esitamine 1,25 180,00 225,00 VAKO-le, hankijale ja kolmandale isikule. 8,00 1440,00 Ülaltoodud tabelis on märgitud summad ilma käibemaksuta. 3.4. Vaidlustaja palub mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetlusega seoses kantavad lepingulise esindaja kulud summas 1170 eurot +käibemaks, ning tasutud riigilõiv summas 1280 eurot. Juhul, kui VAKO mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga, on lepingulise esindaja kulud kokku summas 1785,60 eurot. 8/9 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristo Kallas vandeadvokaat FOB Solutions OÜ esindaja Lisad: 1. Vaidlustaja ja hankija küsimused-vastused. 9/9  Küsimus hankijale Hankedokumendid: Tehniline kirjeldus Tere Lugupeetud hankija, palume teil vastata järgnevatele küsimustele: 1. Kuidas või milliste demo andmete pealt näidata nõudes 4.30.1 tehingute ringahelate funtsionaalsust . Demo andmetes ei ole raha liikumiste andmeid, mille osas saaks seda demoda . Ehk palun tooge mingi näide/ärinõue/ usecase , mis võiks demo andmete kontekstis olla sarnane tehingute ringahelate funktsionaalsusega. 2. Mida hankija on mõelnud nõudes 4.30.11 nimetatud graafi "tüübi" all. Palun selgitada näitega. 3. Punktis 4.25 Rakenduse graafil peab saama kasutada üldlevinud statistilisi ja võrgustikku iseloomustavaid funktsioone, s.h aritmeetiline keskmine, mood, detsiil, tsentraalsus ( centrality ), tihedus ( density ), vahendatus ( betweenness ), lähedus ( closeness ). Küsimus: Kas saaksite selle punkti kohta tuua näited demo andmete kontekstis, mida täpsemalt soovitud funktsionaalsuse all silmas peetakse 4. Punktis: 4.24 Rakenduse graafil peab saama agregeerida nii isikute, seoste kui ka tunnuste kaupa, kas läbi tunnuste määramise või graafil andmeelemente märgistades. Küsimus: Palun täpsustage/kirjutage lahti Demo andmete kontekstis, mis mõeldakse siin punktis "Seoste" ja "Tunnuste" all 5. Failis Funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete vastavaustabelis küsite kinnitust/mittevastavust nõuetele numbritega: 4.8 - 4.29 ja 5.1 - 5.19. Vastavuskriteeriumites punkt: Pakkuja esitab funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabeli, märkides ära, kas ja millised funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded on pakutava tarkvara näol täidetud. Nende nõuete numbritega ei tehta midagi ka kõrvaldamisealustes ega hindamiskriteerimites seega seda nõuet käsitletakse ainult vastavuskriteeriumites meie hinangul Selleselt sõnastatud kriteeriumist loeme välja, et vastavuskriteeriumiks on selle tabeli esitamine täidetud infoga, kuid isegi kui ükski nõue ei ole täidetud, siis tuleks pakkumus endiselt vastavaks tunnistada selliselt sõnastatatud vastavuskriteeriumi suhtes, sest mingid mõõdikud ei ole defineeritud. Teeme ettepaneku antud vastavuskriteeriumit täpsustada selliselt, et Hankija defineeriks ikkagi mingi numbrilise miinimum väärtuse kui mitu nõuet peab olema "kinnitatud/jah" staatuses, et pakkuja vastavaks tunnistada. Vastasel juhul jääb mõistmatuks selliselt sõnastatud vastavuskriteeriumi olemus ja eesmärk, sest ka siis kui kõik nõuded on mitte vastavad, siis endiselt tuleks pakkuja vastavaks tunnistada 6. Kas hankija saaks veel anda ajalist pikendust 1 nädala ehk kuni 18.04, Väga täname selle võimaluse eest Tänades ette! Vastused: Tere Edastame vastused esitatud selgitustaotlusele: 1. Hankija on pakkujatele jätnud vabad käed vajalike näidisandmete loomeks, vastamaks nõutud funktsionaalsuse demonstreerimiseks. Pakkuja võib lisaks äriregistri andmetele luua erinevat tüüpi informatsiooni, mis aitab demonstreerida hankija poolt nõutud funktsionaalsust (näiteks ettevõtete omavahelisi makseid). 2. Graafitüüpe on palju ja nende kohta kasutatakse mitmesuguseid erinevaid nimetusi. Hankija arvab, et enim võiksid tal töö käigus kasutust leida näiteks võrgustikudiagramm ( social network chart ), hajuvusdiagramm ( scatter chart ), ajajoone diagramm ( timeline chart ), radardiagramm (radar chart ), statistiline kaart ( map chart ), Sankey diagramm. Kuid hankija ei ole püstitanud nõuet, millised neist peavad olema pakutavas süsteemis. 3. Hankija on pakkujatele jätnud vabad käed vajalike näidisandmete loomeks, vastamaks nõutud funktsionaalsuse demonstreerimiseks. Pakkuja võib lisaks äriregistri andmetele luua erinevat tüüpi informatsiooni, mis aitab demonstreerida hankija poolt nõutud funktsionaalsust. 4. Tuginedes äriregistri andmetele saavad olla: “Seosed” näiteks - ühe ettevõtte osalus mitmes ettevõttes - füüsilise isiku osalus mitmes ettevõttes, kas juhatuses või omanikuna - mitme ettevõtte registreerimine samale aadressile “Tunnused” näiteks - ettevõtte vanus ehk aeg registreerimise kuupäevast - ettevõtte aastakäive Loetelu ei ole ammendav, hankija on pakkujatele jätnud vabad käed vajalike näidisandmete loomeks, vastamaks nõutud funktsionaalsuse demonstreerimiseks. 5. Vastavustabel on nii pakkujale kui hankijale kontroll-leheks hankes esitatud tingimuste täitmise kontrollimisel. Vastavustabelit tuleb tõlgendada koos tehnilise kirjeldusega. Pakkuja pakutav süsteem (palume tutvuda tehnilises kirjelduses toodud tähendusega!) peab täitma kõik nõuded vastavustabeli punktides 4.1 - 4.29 ja 5.1 - 5.19 ning lisaks 4 vabalt valitud nõuet vastavustabeli punkti 4.30 alapunktidest. Siinkohal juhime tähelepanu, et vastavustabelis küsitud videofail ja video ajaline viide tuleb esitada nõuete täitmise tõenduseks kõikidele vastavustabeli punktide 4.1-4.29 ja punkti 4.30 alapunktide osas, mille kohta pakkuja soovib tõendada pakutava süsteemi funktsionaalsuse olemasolu (olgu siis nõude täitmiseks või hindamisel lisapunktide saamiseks). Vastavustabelis toodud info põhjalt kontrollib hankija esitatud andmete õigsust sisulist ja teeb sisulise kontrolli põhjal otsuse pakkumuse vastavuse või mittevastavuse kohta. 6. Hankija ei näe põhjendatud vajadust hanke tähtaja pikendamiseks. Lugupidamisega Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus