Pr Ulvi Reimets
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85
10115 Tallinn 24.11.2025 nr 1.1-5/112-4
[email protected]
Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, registrikood: 70009244
Hankija esindaja: Kairi Osolainen
e-post:
[email protected];
[email protected]
Vaidlustaja: FOB Solutions OÜ, registrikood: 12449455
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kristo Kallas
Advokaadibüroo DEM
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: STATS Unities OÜ, registrikood: 12873532
Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik
Advokaadibüroo Ruus & Veso
e-post:
[email protected]
HANKIJA VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE
Riigihange: „Võrgustikuanalüütika tarkvara“
Riigihanke viitenumber: 290035
Vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) teatas 14.11.2025 asja lahendamisest kirjalikus menetluses ning
märkis, et menetlusosalistel on võimalik esitada täiendavaid selgitusi kuni 19.11.2025. Selleks
tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 24.11.2025.
FOB Solutions OÜ (edaspidi vaidlustaja) esitas VAKOle täiendavad seisukohad 19.11.2025. Hankija on
seisukohal, et vaidlustaja arusaam vaidlustatud riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest
ning hankija antud selgitustest on ilmselgelt otsitud ja ei põhine riigihangete seadusel (edaspidi RHS).
Hankija kordab kokkuvõtlikult oma varasemalt VAKOle edastatud seisukohti:
1) Vaidlustatud riigihange on korraldatud võrgustikuanalüütika tarkvara (hankelepingu ese)
soetamiseks.
2) Hankelepingu eseme omaduste ja nõuete loetelu on sätestatud tehnilises kirjelduses (RHS §
87 lg 1).
3) Tehniline kirjeldus on riigihanke alusdokument (edaspidi RHAD) (RHS § 4 p 17).
4) Selgitused ei ole RHAD (RHS § 4 p 17).
5) Hankija selgitused ei muuda RHADi (RHS § 46 lg 3).
6) Pakkuja pakkumus peab vastama RHADis sätestatud tingimustele (RHS § 110 lg 2).
7) Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHADis sätestatud tingimustele (RHS § 114 lg 1).
Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn /
[email protected] / www.rmit.ee / registrikood 70009244
2 (3)
8) Pakkumuse vastavuse kontroll ei tohi olla sisutühi ega formaalne.
9) Hankija peab pakkumuse tagasi lükkama, kui see ei vasta RHADi esitatud tingimustele (RHS §
114 lg 2).
Hankija lükkab veelkord ümber vaidlustaja 19.11.2025 esitatud täiendavad seisukohad ja selgitab
täiendavalt:
1. Vaidlustaja täiendava seisukoha punkt 2.2. käsitleb karbitoote ja platvormi tehnilist erinevust.
Hankija selgitab, et sätestas RHADis nõuded, mida pakutav süsteem peab täitma. Et mitte piirata
pakkujate võimalusi riigihankel osaleda erinevalt lahendatud süsteemide korral, siis oli riigihanke
tehnilise kirjelduse punktis 2 kirjas: „kuna tarkvaratootjatel on erinevaid lähenemisi toodete
kompaktsuse ja modulaarsusega, siis ei pruugi kõik hankija soovitud nõuded olla lahendatud
ühtses rakenduses. Hanke dokumentatsioonis on seetõttu kasutatud termineid
analüütikatarkvara, süsteem ja rakendus. Süsteemi all peame silmas kõiki nõudeid täitvat
terviklikku lahendust, mis ei pruugi koosneda ainult analüütikatarkvarast. Rakendus omakorda
võib olla vaid lõppkasutajale mõeldud kasutajaliides analüütikatarkvarast.“
Seega võisid pakkujad pakkuda nii karbitoodet kui ka erinevad platvorme või süsteeme, kuid
arvestada tuli sellega, et täita tuli tehnilise kirjelduse punktis 4 toodud tingimused. Seega hankija
ei nõudnud nö karbitoodet nagu väidab vaidlustaja, kuid RHADis sätestatud osa funktsionaalsetest
nõuetest peab olema lõppkasutajale kasutatav rakenduse graafil. Karbitoodetel on see
tavapärane, platvormide pakkumise korral oleks pakkujal tulnud nõutud funktsionaalsused
koondada ühtsesse kasutajaliidesesse ja tõendada demovideol nende töötamist ja vastavust
RHADile. Riigihanke tehnilises kirjelduses kõiki nõutud funktsionaalsusi vaidlustaja pakutud
platvormil ei esinenud, sh neid, mis pidid olema rakenduse graafil.
2. Vaidlustaja ajab oma seisukoha punktis 2.3 jätkuvalt segamini funktsionaalsed nõuded ja
demoandmed. Hankija selgitused „vabadest kätest“ ei olnud mitte funktsionaalsete nõuete
täitmiseks, vaid funktsionaalsuse toimimise kinnitamiseks kasutatavate andmete kohta. Hankija
andis pakkujale vabad käed milliseid andmeid kasutada funktsionaalsuse tõendamiseks, mitte
ei andnud vabu käsi milliseid funktsionaalsusi lahendada.
Hankija toonitab, et isegi, kui hankija selgitused oleks vastuolus RHADis toodud nõuetega, siis RHS
§ 46 lõikest 3 tulenevalt ei muuda selgitused RHADi. Aga hankija kinnitab, et hankemenetluses
antud selgitused ei läinud kordagi RHADiga vastuollu.
3 (3)
3. Vaidlustaja vaatab mööda seisukoha punktis 2.4 RHADi nõudest, mille kohaselt pakutav
tarkvaralahendus peab olema valmis arendatud ja täitma funktsionaalseid nõudeid. Kui hankijal ei
ole võimalik pakkumuse põhjal veenduda, et pakutav tarkvaralahendus täidab tehnilises
kirjelduses nõutud funktsionaalseid nõudeid, sest need ei ole veel „seadistatud“, peab hankija
pakkumuse tagasi lükkama, sest pakkumus ei vasta RHADis toodud tingimustele. Nimelt kohustab
RHS § 114 lg 1 hankijat kontrollima pakkumuste vastavust RHADis esitatud tingimustele ning
tegema põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise
kohta. Hankija ei saa seda otsust teha tulevikus, hankelepingu täitmise käigus. Kui pakkumus ei
tõenda RHADi tingimuste täitmist, tuleb hankijal pakkumus tagasi lükata.
4. Vaidlustaja seisukoha punkt 2.5 käib spetsiifiliste võrgustikuanalüüsis kasutatavate funktsioonide
kohta. Hankija möönab, et võrgustikuanalüütikas on kasutusel palju erinevaid funktsioone, kuid
hankija lähtus RHAD nõuete koostamisel oma vajadustest. RHADis loetletud võrgustikuanalüüsi
funktsioonid on rahvusvaheliselt üldlevinud. Hankijal ei ole midagi selle vastu, kui pakutav
tarkvara võimaldab kasutada ka teistsuguseid lahendusi, kuid RHAD kohustuslikud nõuded on
vähim, mis pakkumuses peab olema täidetud. Ja vaidlustajal ei olnud need nõuded täidetud.
Vaidlustaja ei saa „ägedamate“ lahenduste pakkumistel jätta täitmata RHADis esitatud nõuded.
Veelgi enam, tegemist on vaid lubadustega, mida vaidlustaja sooviks realiseerida/hankijale
pakkuda hankelepingu täitmisel.
Muus osas on hankija andnud oma seisukohad 12.11.2025 esitatud vastuses ja ei pea vajalikuks neid
korrata.
Lähtuvalt antud selgitustest ja põhjendustest palub hankija jätta vaidlustaja poolt esitatud
vaidlustus rahuldamata ja kulud vaidlustaja kanda.
PS. Hankija peab vajalikuks märkida, et vaidlustaja 19.11.2025 esitatud täiendava seisukoha
punktides 3.3 ja 3.4 kajastatud kulud ei ole korrektsed. Esiteks peaks punktis 3.3 toodud tabeli ridade
summeerimisel saadav summa olema 1395€, mitte 1440€. Teiseks palub vaidlustaja punktis 3.4
mõista hankijalt välja vaidlustaja poolt kantud kulud summas 1170 eurot, ning tasutud riigilõiv
summas 1280 eurot.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kairi Osolainen
Riigihangete juht