Selgitustaotlus

Saatja: "Carmen Linnumäe" <[email protected]> Saaja: "Info - RAM" <[email protected]> Teema: selgitustaotlus - elektriaktsiis saldeeritud ja netomõõdetud elektrienergia kogustelt Kuupäev: 2025-11-24 08:34 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Elektrilevi OÜ edastab Rahandusministeeriumile selgitustaotluse eesmärgiga saada selgitusi ja suuniseid elektriaktsiisi arvestamiseks ja tasumiseks seoses 2026. aasta 1. jaanuaril jõustuvate elektrituruseaduse muudatustega, mis kujundavad ümber tarbitud elektrienergia koguste eest tasu esitamise põhimõtted. Kui jõustuvad muudatused või Elektrilevi taotlus vajavad põhjalikumat lahti selgitamist, siis andke sellest kindlasti märku, teeme seda meeleldi. Lugupidamisega Carmen Linnumäe Õigus- ja regulaatorsuhete üksuse juht Elektrilevi OÜ +372 5647 5509 | [email protected] Veskiposti 2, 10138 Tallinn | <http://elektrilevi.ee> elektrilevi.ee <https://www.elektrilevi.ee/> <https://www.linkedin.com/company/elektrilevi/> <https://www.facebook.com/elektrilevi> <https://maru.elektrilevi.ee/> Rahandusministeerium [email protected] kuupäev digitaalallkirjas nr JV-TUR-1/5386 Selgitustaotlus elektriaktsiisi arvestamise ja tasumise kohta saldeeritud elektrienergia kogustelt Elektrilevi OÜ (edaspidi Elektrilevi) pöördub Rahandusministeeriumi poole eesmärgiga saada selgitusi ja suuniseid elektriaktsiisi arvestamiseks ja tasumiseks seoses 2026. aastal jõustuvate elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) muudatustega, mis kujundavad ümber tarbitud elektrienergia koguste eest tas u esitamise põhimõtted . Alates 01.01.2026 tuleb võrguettevõtjal saldeerida võrgust salvestatud ja võrku tagas tatud elektrienergia kogused ning alates 01.08.2026 tuleb võrguettevõtjal rakendada netomõõtmist, mis tähendab, et arveldamise aluseks ei ole enam tegelikult liitumispunkti läbinud ja võrgust tarbitud (mõõdetud) elektrienergia kogused , vaid elektrienergia arvutuslikud kogused. ELTS-i m uudatused omavad mõju võrguteenuse edastamistasu ja taastuvenergia tasu esitamisele, kuid Elektrilevi hinnangul ei ole muudatuste rakendamisel üheselt selge, kuidas tuleb edaspidiselt käsitleda elektriaktsiisi arvestust. Kuna a lkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus e (ATKEAS) alusel tuleb Elektrilevi võrgust tarbijale edastatud elektrienergia eest elektriaktsiisi arvestada, deklareerida ja tasuda Elektrilevil , siis palub Elektrilevi juhiseid, kuidas tuleb elektrituruseaduses jõustunud muudatusi arvesse võttes alates 01.01.2026 elektriaktsiisi tasuda . Salvestatud elektrienergia saldeerimine alates 01.01.2026 Elektrituruseaduse s jõustub 01.01.2026 § 71 l g 10 1 järgmises sõnastuses: „Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest ei võeta samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu, kui on täidetud vähemalt üks käesoleva seaduse § 59 2 lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustest.“ Teisisõnu, kui mõõtepunkt, millega on ühendatud salvestusseade, vastab vähemalt ühele ELTS § 59 2 lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimust ele, siis tuleb võrguettevõtjal võrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud ja võrku tagasi antud elektrienergia kogused saldeerida. ELTS § 3 lg p 22 4 kohaselt on salvestusperiood kalendrikuu. Seega n äiteks , kui energiasalvestusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab sellest salvestusperioodi (ühe kuu) jooksul võrku 80 ühikut elektrienergiat, siis maksab energiasalvestusüksus edastamistasu 100 ühiku asemel 20 ühiku elektrienergia eest. Salvestatud elektrienergia saldeerimist tuleb ELTS § 59 2 lg 10 kohaselt rakendada ka taastuvenergia tasu esitamisel. Kuigi seadusandja ei muutnud ATKEAS-t, siis seletuskirjas on seadusandja väljendanud ootust saldeeritud elektrienergia koguseid kasutada ka elektriaktsiisi eest arveldamisel: „ Reeglina laeb salvesti end ühel päeval täis ja annab selle elektri samal või järgmisel päeval võrku tagasi, misjärel tarbib tarbija võrku tagastatud elektri ära ja maksab selle eest edastamistasu, taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja elektriaktsiisi. Seega maksab elektrienergia salvestamise eest eelmainitud tasud turuosaline, misjärel maksab sama elektri tarbimise eest eelmainitud tasud ka tarbija. Eelnõu eesmärk on mitte võtta elektrienergia võrgust salvestamisel eelmainitud tasusid koguse eest, mis salvestusperioodi jooksul (üks kuu) võrku tagastatakse. Energiasalvestusüksus võib muudatusega hoida käitamiskuludelt kokku kuni 50%. “ Netomõõtmine alates 01.08.2026 Elektrituruseaduse s jõustub 01.08.2026 § 75 1 lg 1 2 järgmises sõnastuses: „Võrguettevõtja ja elektrimüüja arveldavad tootja ning tarbijaga kauplemisperioodidel netomõõdetud elektrienergia koguste eest.“ ELTS § 3 p 4 1 kohaselt on netomõõtmine kauplemisperioodil mõõtepunkti läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine. Kuigi seadusandja ei muutnud ATKEAS-t, siis seletuskirjas on seadusandja väljendanud ootust netomõõdetud elektrienergia koguseid kasutada ka elektriaktsiisi eest arveldamisel: T a rbijate arvete esitamisel võetakse edaspidi kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmine. Netomõõtmisel kasutusel olev bilansiperiood on 60-minutiline või 15 minutiline periood sõltuvalt sellest, millise perioodiga andmeid võrguettevõtjad andmevahetusplatvormile esitavad. Muudatuse eesmärk on muuta senist lähenemist, mille järgi tarbijatele, kelle mõõtepunktis asub nii tootmine kui ka tarbimine, esitatakse arve, kus tarbitud ja toodetud elektrienergia koguseid faaside vahel ja kauplemisperioodil ei saldeerita. Muudatuse jõustumisel saadavad võrguettevõtjad peale praegu andmevahetusplatvormile (AVP) esitatavate kahesuunaliste andmete ka kauplemisperioodil netomõõdetud andmed, et turuosalised saaksid neid andmeid kasutada tarbijatele arvete esitamiseks. Kauplemisperioodil netomõõtmine rakendub kogu elektriarvele ja selle komponentidele. Näide: Tarbija tarbib kauplemisperioodil järgmiselt: faas 1 kaudu toodab elektrit 1 kW, tarbib 0,5 kW (kauplemisperioodil võib tootmine ja tarbimine muutuda); faas 2 kaudu toodab elektrit 2 kW, tarbib 1 kW; faas 3 kaudu toodab elektrit 0 kW, tarbib 2,5 kW. Sellisel juhul edastab võrguettevõtja AVP-sse kahesuunalised mõõteandmed kauplemisperioodil mõõtepunktis toimunud tarbimise ja tootmise kohta: tarbimine = 0,5 kWh + 1 kWh + 2,5 kWh = 4 kWh; tootmine = 1 kWh + 2 kWh = 3 kWh. Lisaks kahesuunalistele andmetele edastab võrguettevõtja AVP-sse kauplemisperioodil netomõõdetud andmed ehk eelneva näite järgi on kauplemisperioodil netomõõdetud tarbimine 4 kWh – 3 kWh = 1 kWh. Kui tarbija maksab praegu kogu 4 kWh elektri eest elektrienergia edastustasu, taastuvenergiatasu ja elektriaktsiisi, siis tulevikus teeb ta seda kauplemisperioodil netomõõdetud koguste eest ehk eelneva näite järgi 1 kWh tarbitud elektri eest . Kui kauplemisperioodil tootmine ületab tarbimist näiteks 1 kWh võrra, siis maksab tarbija kauplemisperioodil elektrienergia edastustasu, taastuvenergiatasu ja elektriaktsiisi 1 kWh elektrivõrku toodetud elektri eest. Kuna elektrivõrku tootmise eest ei maksa Eesti tarbijad elektrienergia edastustasu, taastuvenergiatasu ja elektriaktsiisi, siis olukorras, kus kauplemisperioodil toodetud elektrikogus ületab samal perioodil tarbitud elektrikogust, tarbija eelnimetatud tasusid ei tasu. Elektriaktsiisi ar vestamine ja tasumine Kui algselt oli Kliimaministeeriumil kavas koos elektrituruseaduse muutmise seaduse ga muuta ka ATKEAS-t, siis Rahandusministeerium jättis ATKEAS-e muudatused kooskõlastamata , peaasjalikult põhjusel, et: maksuhalduri jaoks on salvestusüksuseid käitavad ettevõtjad tuvastamatud; salvestusüksuse omatarvet ei maksustata mitmekordselt ja omatarbe aktsiisist vabastamine on põhjendamatu; muudatus tooks kaasa elektriaktsiisi administreerimiseks kasutatava infosüsteemi muutmise vajaduse, milleks puuduvad rahalised vahendid; ettepanekul puudub mõjuanalüüs ; aktsiisimaksukohustus või selle vähendamine seatakse sõltuvusse asjaoludest, mis ei pruugi neile endile teada olla . Olenemata ATKEAS-e muudatuste tegemata jätmisest on seadusandjal eelnõu seletuskirja kohaselt ootus , et võrguettevõtjad ei arvestaks salvestatud elektrienergia pealt elektriaktsiisi . Samuti soovib seadusandja, et alates 01.08.2026 maksaksid kõik tarbijad, kes on samaaegselt ka tootjad, elektriaktsiisi saldeeritud ehk arvutuslikelt elektrienergia kogustelt. Kehtiva ATKEAS § 24 lg 6 3 esimese lause alusel tekib elektrienergia võrguettevõtjal maksukohustus elektrienergia kasutusele võtmisel tarbimiseks ja edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja. ATKEAS § 33 lg 4 järgi peavad elektriaktsiisi maksja mõõtma oma tarbitava ja tarbijale või muule isikule edastatud elektrienergia kogust. Tarbijale edastatud elektrienergia koguseid mõõdab võrguettevõtja liitumispunkti paigaldatud mõõteseadmetega. Nii on Elektrilevi s enises praktikas arveldanud ühtede elektrienergia kogustega: nendega, mida on mõõtnud võrguettevõtja mõõteseade. Pärast ELTS-i muudatuste jõustumist tekivad kolmed tarbimisandmed : mõõteseadmega mõõdetud elektrienergia kogused; kuupõhiselt salvestatud elektrienergia saldeeritud kogused; kauplemisperioodil (15-min) saldeeritud elektrienergia kogused. Võrguühenduse kasutust , st kokkulepitud läbilaskevõimest kinnipidamist kontrollib võrguettevõtja tegelike mõõteandmete alusel, kuid võrguteenuse edastamistasu ja taastuvenergia tasu hakkab võrguettevõtja esitama saldeeritud või netomõõdetud elektrienergia koguste alusel. Küll aga on Elektrilevil tõusetunud küsimus, kas arvestades ELTS-is jõustuvaid saldeerimise põhimõtteid tuleb ATKEAS § 24 lg 6 3 rakendamisel aluseks võtta tegelikult võrgust tarbitud elektrienergia kogused ( mõõdetud kogused ) või saldeeritud elektrienergia kogused (arvutuslikud kogused) . Juhul, kui elektriaktsiisi tuleb arvestada tegelik ult võrgust võetud elektrienergia kogustelt, siis kujuneb võrguteenuse- ja elektriarve kahe erineva elektrienergia koguse alusel: edastamistasu ja taastuvenergia tasu saldeeritud elektrienergia kogustelt; elektriaktsiis tegelikult võrgust tarbitud elektrienergia kogustelt. Palume Rahandusministeeriumi seisukohta, kas arvestades ülalmainitud ELTS-i muudatusi tarbitud elektrienergia koguste arvutamisel on asjakohane pärast muudatuste jõustumist ka ATKEAS § 24 lg 6 3 all mõista saldeeritud elektrienergia koguseid või tuleb ATKEAS § 24 lg 6 3 rakendamisel lähtuda jätkuvalt arvestiga mõõdetud võrgust tarbitud elektrienergia kogustest . Viimasel juhul m uutub aga tarbijat e elektriarve kujunemi ne raskesti jälgitavaks ning arveldamise protsess ja tarbijate le info jagamine halduskoormuse mõttes kulukamaks ja keerukamaks , kuivõrd tasud ja maks ud esitataks erinevate elektrienergia koguste alusel . Kui saldeerimise põhimõtted ja võrguteenuse eest arveldamine vaja vad Elektrilevi poolt põhjalikumat lahti selgitamist, siis oleme seda meeleldi valmis tegema. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Carmen Linnumäe Õigus- ja regulaatorsuhete üksuse juht Lisa 1 – Rahandusministeeriumi tagasiside ELTS ja ATKEAS muutmise seaduse eelnõule; Teie 11.04.2024 nr 1-4/24/1911, Kliimaministeerium KLIM/24-0379/-1K [email protected] Meie 02.05.2024 nr 1.1-11/1778-3 Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud härra kliimaminister Rahandusministeerium kooskõlastab elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muutmise seaduse eelnõu osas, mis puudutab elektrituruseaduse muutmist. Siiski palume täiendada seletuskirja osa 7, kuivõrd eelnõu mõju riigieelarvele on kirjeldatud väga minimaalselt. Kuigi mõju kuludele ja tuludele on hinnatud väheseks, tuleb ka need välja tuua ja näidata ka kulude katteallikad (sh ei ole väljendatud, et eelnõuga Konkurentsiametile pandavate ülesannetega seotud kulud kaetakse Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvest). Me ei kooskõlasta eelnõu osas, mis puudutab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmist. Nõustume, et probleem elektrienergia osalise topelt maksustamisega on olemas ning vajab lahendamist, samas praegusel kujul tehtud ettepanek ei lahenda probleemi. See läheb vastuollu mitmete põhimõtetega ning pigem tekitab praktikas märksa tõsisemaid probleeme juurde. Maksustamise korraldus ja isikutel maksukohustuse tekkimise alused peavad olema üheselt arusaadavad. Ühel isikul tekkiv maksukohustus (või sellest vabastamine) ei saa sõltuda asjaoludest, mis on temale endale teadmata ja mille õigsust ta ise ei suuda kontrollida. Samuti peab maksustamine olema (lihtsasti) kontrollitav ilma tarbetu halduskoormuseta nii ettevõtjatele kui riigile. Ettepanek praegusel kujul loob pigem väga raskesti kontrollitava või pea kontrollimatu olukorra. Probleemid: 1. Ettepanekus kasutatakse defineerimata mõistet „energiasalvestusüksus“, millest tekib õiguslik ebaselgus reguleeritavate isikute osas: keda selleks lugeda; kas üldse (ja milliste) tehniliste asjaoludega on see isik määratletav (näiteks salvestusmaht, ühendatus jaotusvõrguga, …)? Samuti jääb ebaselgeks, kuidas on salvestusüksusi käitavad ettevõtjad maksuhalduri jaoks tuvastatavad selleks, et maksude tasumise õigsuse üle tõhusat järelevalvet teha? Teadaolevalt puudub elektrienergia salvestamisega tegelevatel isikutel tegevusloa omamise või tegevusest teatamise kohustus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Maksust vabastamise tingimused peavad olema üheselt selgelt määratletud ning samuti peab vabastamise õigsus olema maksuhalduri jaoks lihtsasti kontrollitav. Seletuskirjas kirjutatakse järgmist: „Energiasalvestusüksustena on käsitatavad erinevad lahendused alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud akupankadeni, sh elektriautode akud.“ Eelnev viitab sellele, et eelnõuga soovitakse energiasalvestusüksust käsitada väga laialt. Jääb selgusetuks, kas näiteks füüsiline isik, kes omab elektriautot ja müüb auto akusse salvestatud elektrienergiat tagasi võrku, võib olla energiasalvestusüksuseks? Juhul kui ATKEASes kasutatakse uut mõistet, siis tuleb see defineerida või viidata definitsioonile mõnes teises seaduses. ELTSis on planeeritud muudatus, millega soovitakse salvestustegevuse sidumist tingimusega, et see on ühendatud jaotusvõrguga. Nt eelnõu § 1 punkt 2 („salvestusperiood /-/ mille kestel elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud elektrienergiaks“) ja § 1 punkt 7 („Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust salvestatud elektrienergiale samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva seaduse §-des 59 ja 594 nimetatud toetuste rahastamise kulu ei rakendu juhul kui energiasalvestusüksusele on paragrahvi 67 lõike 11 kohaselt rajatud eraldi mõõtepunkt või olemasolev võrguühendus on kasutusel üksnes energiasalvestusüksuse poolt. Käesoleva lõike kohast salvestatud elektrienergia arvestust teostatakse mõõtepunkti põhiselt.“). Juhul, kui ka ATKEASe muudatus peaks hõlmama vaid jaotusvõrguga ühendatud salvestusüksust, siis loob see ettevõtjate vahel põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise, sest kõik salvestusüksused pole ühendatud jaotusvõrguga. 2. Ettepanekuga loodava maksustamise regulatsiooni sisuline mõte jääb arusaamatuks: salvestusüksuse tarbitavat elektrienergiat (s.o salvestusüksuse enda omatarvet) ei maksustata aktsiisiga selles ulatuses, kui palju elektrienergiat edastati samal perioodil salvestusüksusest järgmisele aktsiisimaksjale. Ei eelnõust ega seletuskirjast selgu, miks peaks salvestusüksuse tarbitavat (omatarbe) elektrienergiat aktsiisist vabastama. Juhime tähelepanu, et see ei vasta ettepaneku eesmärgile, kuna seda elektrienergia kogust ei maksustata aktsiisiga mitmekordselt. Vastav omatarbe maksuvabastuse kohustus puudub ka energiamaksustamist reguleerivast direktiivis 2003/96/EÜ. 3. Ettepanek tooks kaasa elektriaktsiisi administreerimiseks kasutatava infosüsteemi muutmise vajaduse, milleks ei ole rahalisi vahendeid planeeritud ning puudub ka võimalus katta kulud muudest vahenditest. 4. Eelnõu kohaselt muutuks aktsiisi administreerimise üheks sisuliseks osapooleks salvestusüksust käitav ettevõtja, kellel aga erinevalt aktsiisimaksjatest ja aktsiisist vabastatud lõpptarbijatest puudub igasugune kohustus nii vastu võetud, enda tarbitud kui edastatud elektrienergia koguse mõõtmiseks ja selle üle arvestuse pidamiseks. Selle tagajärjel ei pruugi salvestusüksust käitava ettevõtja tegevus olla läbipaistev ja kontrollitav. Maksude tasumise õigsuse kontrollitavus ei saa olla sõltuvuses ettevõtja tahtest elektrienergia kogust mõõta ja selle üle arvestust pidada. Ettepanekul puudub mõjuanalüüs. Pole täpselt selge isikute ring, keda eelnõuga kavatsetakse hõlmata ning mis on täiendavad kulud, mis planeeritud muudatusega ettevõtjale kaasnevad? Oluline on silmas pidada, et aktsiis mõjutab müüdava elektrienergia hinda väga vähe. Küll aga peaks salvestusüksusele olema sätestatud teatavad kohustused (praegu need eelnõus 2 täielikult puuduvad), mis võimaldaks elektrienergia jälgitavat mõõtmist ja korrektset arvepidamist. Arvestades, et valdavalt on akuparkide toimimine täielikult automatiseeritud, siis võivad potentsiaalselt lisanduvad kohustused osutuda ettevõtjale rahaliselt oluliselt kulukamaks võrreldes aktsiisiga. 5. Ettepanekuga seatakse isikutel elektrienergialt tekkiv aktsiisimaksukohustus (või selle vähendamine) sõltuvusse asjaoludest, mis ei pruugi neile endile teada olla. Ettepaneku kohaselt ei teki ühel aktsiisimaksjal (nt võrguettevõtjal) aktsiisimaksukohustust sellelt elektrienergialt, mille (1) ta on edastanud salvestusüksust käitavale isikule, kui (2) salvestusüksuse käitaja on elektri edastanud järgnevale aktsiisimaksjale, (3) kes on ise sellelt tasunud aktsiisi. Esimesel aktsiisimaksjal ei ole praktikas võimalik ei teada ega kontrollida, kas üldse ja kui palju edastas salvestusüksuse käitaja elektrienergiat järgnevale aktsiisimaksjale ning kas ja kui palju viimane sellelt aktsiisi tasus. Samuti ei ole salvestusüksuse käitajal praktikas võimalik ei teada ega kontrollida, kas üldse ja kui palju järgnev aktsiisimaksja saadud elektrienergialt aktsiisi tasus. Lisaks on ebaselge salvestusüksuse käitaja ja järgneva aktsiisimaksja vastutus (tahtlikult või ekslikult) valeandmete esitamise eest, millega on põhjustatud esimese aktsiisimaksja poolne aktsiisi valesti deklareerimine ja/või alusetu maksuvabastuse kasutamine. Seetõttu ei ole salvestusüksuse käitajale algselt elektrienergiat edastanud aktsiisimaksjal võimalik teada, kas üldse ning millises ulatuses seda elektrienergiat aktsiisiga ei maksustata. Maksukohustuse tekkimine või sellest vabastamine peab isikule olema endale selgelt ette nähtav, mitte olema sõltuvuses asjaoludest, mis on temale teadmata ja/või mille tõele vastavust ta ei suuda kontrollida. (Rääkimata sellest, et selline lahendus on tarbetult koormav ettevõtjatele endile – pidev omavaheline infovahetus.) Salvestusüksusest edastatud elektrienergia aktsiisist vabastamist on väär siduda sellelt järgneva elektriaktsiisi maksja poolse aktsiisi tasumise faktiga ka põhjusel, et viimane võib elektrienergia edastada ka aktsiisist vabastatud lõpptarbijale. 6. Eelnõus seotakse elektrienergia aktsiisiga mitte maksustamine vaid ühe kalendrikuu kestel edastatud elektrienergia kogusega, mille tõttu praktikas ei täida ettepanek oma eesmärki. Salvestusüksuse käitaja võib ühe kalendrikuu kestel salvestatud elektrienergiat edastada ka järgnevatel kalendrikuudel, sellega jääks eelnõus sätestatud tingimus täitmata, mille tagajärjel ei saavuta eelnõu oma eesmärki. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Virge Aasa 58851493 [email protected] Lauri Lelumees 58851404 [email protected] 3