(EIS) algatatud kooskõlastamine

Justiits- ja Digiministeerium [email protected] 25.11.2025 nr 1-12/1232-1 Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab teistkordseks kooskõlastamiseks rahvaraamatukogude seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Epp Hannus [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 21. november 2025 Rahvaraamatukogu seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Rahvaraamatukogu ning selle põhieesmärgid ja ülesanded (1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse üksuse kultuuri- ja haridusasutus, mille põhieesmärgid on: 1) tagada kõigile võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ning kultuurile; 2) edendada lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist; 3) toetada elukestvat õpet ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. (2) Rahvaraamatukogu põhiülesanded tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidest on: 1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine; 2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning haldamine; 3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine; 4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamine; 5) info- ja digipädevusalane juhendamine; 6) elukestvat õpet ja formaalharidust toetavate koolituste ning muude harivate tegevuste korraldamine. (3) Arvestades kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi, pakub rahvaraamatukogu ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning täidab muid ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus. § 3. Rahvaraamatukogu õiguslik seisund (1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus. Rahvaraamatukogu võib olla kohaliku omavalitsuse asutuse struktuuriüksus, kui on täidetud muud käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevad tingimused. (2) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 621 lõikes 1 nimetatud ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise kohaliku omavalitsuse üksuse rahvaraamatukogule. 1 (3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest, IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. 2. peatükk Rahvaraamatukogu tegevuse korraldamine § 4. Rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine (1) Rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu. (2) Rahvaraamatukogu tegevus korraldatakse ning rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad määratakse arvestusega, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. (3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest näitajatest: 1) paikkonna elanike arv; 2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur; 3) kohalike elanike vajadused. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra. (5) Rahvaraamatukogu asutamise kohta esitab kohaliku omavalitsuse üksus valdkonna eest vastutavale ministeeriumile kirjaliku teate järgmiste andmetega: 1) rahvaraamatukogu nimetus; 2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja kontaktandmed; 3) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete täitmise kohta, arvestades lõikes 3 nimetatud näitajaid. (6) Rahvaraamatukogu ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab kohaliku omavalitsuse üksus kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministeeriumile vähemalt üks kuu enne kavandatavat tähtpäeva. Teates esitatakse: 1) rahvaraamatukogu nimetus ja registrikood; 2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja kontaktandmed; 3) teave selle kohta, kes võtab üle rahvaraamatukogu teeninduse või selle osa ja kogud; 4) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete jätkuva täitmise kohta, arvestades lõikes 3 nimetatud näitajaid. (7) Selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus kohalike elanike vajadustele, kaasatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste ettevalmistamisse kohalikud elanikud. § 5. Rahvaraamatukogu struktuur ja teenuste osutamise erisused (1) Kohaliku omavalitsuse üksuses on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja vajadusel haruraamatukogudest. Haruraamatukogude loomise otsustamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud näitajatest. 2 (2) Keskraamatukogu juhib haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude üleselt muu hulgas järgmiseid ülesandeid: 1) käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise koordineerimine; 2) töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes; 3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukoguhoidjate täienduskoolituste korraldamine. (3) Rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis. (4) Paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub või pole selle teenused piisavalt kättesaadavad, võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada liikuvas raamatukogus ehk rändraamatukogus. § 6. Raamatukogude andmekogu (1) Käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks kasutab rahvaraamatukogu raamatukogude andmekogu. (2) Raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik. (3) Raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine on rahvaraamatukogule tasuta. § 7. Rahvaraamatukogu põhimäärus, arengukava ja töökorralduse eeskiri (1) Rahvaraamatukogu täpsemad ülesanded, juhtimise korraldus, juhi õigused ja kohustused, rahvaraamatukogu struktuur vähemalt käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste täpsusega ja sellest tulenev raamatukoguteeninduse omavalitsuslik koordineerimine ning muud tegevuse korraldamise olulised küsimused sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses. Põhimäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud korras. (2) Rahvaraamatukogu arengusuunad on osa kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud arengukavast või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavast arengukavast. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja, milles sätestatakse tingimused ja kord: 1) kogude kujundamise ja komplekteerimise ning väljaannete ja esemete hankimise, vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise, töötlemise, inventuuri ja kustutamise kohta; 2) rahvaraamatukogu teenuste kasutamise, sealhulgas lugejate registreerimise ja arvestuse, väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohalkasutuse, rahvaraamatukogu külastuse, raamatukogudevahelise laenutuse, elektrooniliste teenuste ning infoteeninduse, kohta. § 8. Rahvaraamatukogu juht (1) Keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu juhib rahvaraamatukogu juht. 3 (2) Rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus. (3) Rahvaraamatukogu juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema määratud isik. Juhiga sõlmitakse tähtajaline või tähtajatu tööleping. (4) Rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus. (5) Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema: 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutse või 2) valmisolek omandada erialane kõrgharidus või nõutav kutse nominaalse õppeaja jooksul. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul sõlmitakse rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, arvestades erialase kõrghariduse või juhile vastava raamatukoguhoidja kutse omandamise nominaalset õppeaega. Vajaliku kõrghariduse või kutse omandamisel sõlmitakse juhiga uus tööleping käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras avalikku konkurssi korraldamata. (7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus elab kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja kutse madalaim tase. (8) Välisriigis raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium. § 9. Raamatukoguhoidja (1) Raamatukoguhoidjal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, peab olema nende täitmiseks piisav haridus või raamatukoguhoidja kutse. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid raamatukoguhoidjaid ei leita, võib käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid täita töötaja, kellel on valmisolek omandada vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul sõlmitakse raamatukoguhoidjaga tähtajaline tööleping, mille kestus on vajaliku hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg. Vajaliku hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. § 10. Rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukogu (1) Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute tegemiseks moodustatakse kohaliku kogukonna esindajatest ja teistest valdkonna asjatundjatest vähemalt kolmeliikmeline rahvaraamatukogu nõukogu, kes hindab rahvaraamatukogu tööd ning arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi küsimusi. Rahvaraamatukogu nõukogu moodustamise kord, pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses. (2) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud juhul on rahvaraamatukogu nõukogus esindatud kõigi asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad. Ühisasutuse moodustamise korral 4 võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 623 lõikes 1 nimetatud nõukogu. (3) Raamatukogude Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõuandev kogu, kuhu kuuluvad raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad. (4) Raamatukogude Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi käesoleva seaduse ja raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme. (5) Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks. Liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös osalemise eest maksta tasu. (6) Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 11. Riigi ülesanded rahvaraamatukogude valdkonnas (1) Kultuuriministeerium tagab rahvaraamatukogude kaudu Eesti väljaannete kättesaadavuse infosüsteemis. (2) Eesti Rahvusraamatukogu täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi haldusülesandeid: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine; 5) käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest rahvaraamatukogude valitud väljaannete keskne hankimine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigi haldusülesannete täitmisega seonduv sätestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduses. § 12. Rahvaraamatukogu vara Rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korrale. § 13. Rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimine (1) Rahvaraamatukogu finantseeritakse: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest; 2) riigieelarvest; 3) annetustest; 4) tasulistest teenustest; 5) laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab rahvaraamatukogule vähemalt: 1) töötajate töötasud; 5 2) kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtudes rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust ja vajadustest; 3) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud ja kohalikule eripärale vastavad ruumid, sisustuse ning majandamiskulud. (3) Riigieelarvest toetatakse: 1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist; 2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja koostööd, raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate erialaste teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogude ajakohastamisele, lugejas- ja külastajaskonna laiendamisele ning rahvaraamatukogu teenuste ligipääsetavusele suunatud tegevusi; 3) raamatukogude andmekogu kasutamist rahvaraamatukogude poolt. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud kulu hüvitab Kultuuriministeerium Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 75 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega sätestatud määras. (5) Riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti Rahvusraamatukogu määrama ja tagasi nõudma riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetuse käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud määrusega sätestatud tingimustel ja korras. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab Eesti Rahvusraamatukogul jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud toetuse võib osaliselt või täielikult tagasi nõuda eelkõige juhul, kui selgub, et toetuse saaja: 1) on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult; 4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (9) Riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise tingimused ja korra ning toetuse tagasinõudmise täpsemad alused, määrad ja tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3. peatükk Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused § 14. Kogud (1) Rahvaraamatukogu kogud on koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased, sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. 6 (2) Rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada või müüa kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. (3) Rahvaraamatukogu tagab oma kogudes asuvate ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaannete säilimise. Kui rahvaraamatukogu soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid seal puuduvad säilitustingimused, antakse väljaanne hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. (4) Rahvaraamatukogu teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest Eesti Rahvusraamatukogu, kes vajaduse korral teeb Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise. § 15. Lugeja ja külastaja (1) Lugeja on rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja, kellel on õigus kasutada nii isikutuvastust nõudvaid kui ka ilma isikutuvastuseta osutatavaid teenuseid. (2) Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja, kellel on tagatud juurdepääs teenustele, mis ei eelda isikutuvastust. § 16. Teenindus (1) Rahvaraamatukogu teenuseid võib kasutada igaüks, välja arvatud käesoleva seaduse § 21 lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel. (2) Rahvaraamatukogu lahtiolekuajad vastavad lugejate ja külastajate vajadustele. (3) Lugejatele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, korraldab rahvaraamatukogu nende soovil tasuta koduteeninduse. (4) Rahvaraamatukogu juht võib vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või külastajatele ajutiselt piirata rahvaraamatukogule juurdepääsu, kui see on vältimatult vajalik. Juurdepääs tuleb taastada viivitamata pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist. Rahvaraamatukogule juurdepääsu piiramisel tuleb võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil. § 17. Teenused (1) Väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on rahvaraamatukogus tasuta. Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Avaliku teabe seaduse alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabega tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal kasutada arvutit. Raamatukogutöötaja juhendab isikuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks. Juhendamiskohustus ei hõlma isiku asemel teenuste sisulist kasutamist. 7 (3) Digitaalne väljaanne, väljaande digitaalne kujutis ning digitaalset väljaannet, väljaande digitaalset kujutist ja väljaannet kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel rahvaraamatukogule, on taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi. (4) Rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest. Lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist. Väljaannete tellimine kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu piires on tasuta. (5) Lugejalt võib nõuda väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna kümnekordses suuruses, kui: 1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või 2) see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude kulupõhised suurused ja lõikes 5 nimetatud tagatise määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. § 18. Rahvaraamatukogu lugejaks registreerimine ja isikuandmete töötlemine (1) Rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks. (2) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel. (3) Rahvaraamatukogul on lugejaks registreerimisel õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul küsida väljaande või eseme kojulaenutamiseks ka tema seadusliku esindaja andmeid ning kirjalikku nõusolekut. (4) Rahvaraamatukogu töötleb järgmiseid lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed; 4) lisa-postiaadress; 5) telefoninumber; 6) elektronposti aadress; 7) koduteeninduse vajadus; 8) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule. (5) Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga. (6) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. 8 (7) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas rahvaraamatukogu külastusel. (8) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni. (9) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse lõppemisel. Kui seaduslikul esindajal on rahvaraamatukogu ees esindusõigusest tulenevaid täitmata kohustusi, säilitatakse tema isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete kustutamisel või puude kestuse lõppemisel. (11) Rahvaraamatukogu võib käesoleva seaduse § 21 lõike 8 rakendamiseks töödelda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–6 nimetatud isikuandmeid ka külastaja kohta. Külastaja andmed kustutatakse ühe aasta möödumisel käesoleva seaduse § 21 lõike 8 rakendamisest arvates. Kui külastajal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, säilitatakse tema isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni. § 19. Lugejat puudutavad teavitused (1) Rahvaraamatukogul on õigus edastada lugejale tema esitatud postiaadressile, telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet. (2) Lugeja nõusolekul on rahvaraamatukogul õigus lugejale saata ka teavitusi, mis ei ole rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud. § 20. Rahvaraamatukogu kasutamise eeskiri Rahvaraamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ning kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas, mis tehakse teatavaks igale lugejale ja külastajale. § 21. Lugeja ja külastaja vastutus (1) Lugeja on kohustatud laenutatud väljaande ja eseme tagastama laenutustähtaja jooksul. Kui lugeja ei tagasta laenutatud väljaannet ja eset tähtpäevaks, võib rahvaraamatukogu nõuda viivitatud aja eest tasu, kuid mitte rohkem kui 0,1 eurot iga viivitatud päeva eest ühe väljaande või eseme kohta. (2) Väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise korral on lugeja kohustatud selle asendama või tasuma selle hinna kuni kümnekordses suuruses. (3) Rahvaraamatukogu annab lugejale tähtaja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud summade tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks. Tähtpäevaks maksmata summa tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks võib valla- või linnavalitsus teha lugejale ettekirjutuse koos sundtäitmise algatamise hoiatusega ettekirjutuse täitmata jätmise korral. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte 9 toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on valla- või linnavalitsusel õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2-5 sätestatut kohaldatakse ka külastaja suhtes tema poolt rahvaraamatukogu teenuse kasutamisel väljaande või eseme rikkumise korral. (7) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul täitnud, võtta väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. (8) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara, võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ülesande täitmiseks võib küsida isiku tuvastamiseks isikut tõendavat dokumenti. (10) Valla- või linnavalitsus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5–7 nimetatud pädevuse anda valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele. (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. (12) Käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat. (13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ja 7 lugeja või külastaja kohta sätestatut kohaldatakse alla 18-aastase isiku ning täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule esindajale. § 22. Automaatne haldusmenetlus (1) Kohaliku omavalitsuse üksus või rahvaraamatukogu võib käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse läbi viia infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma ametniku või töötaja vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusmenetlus). (2) Automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga, ning haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel. (3) Automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures on selgitus, et tegemist on automaatse toiminguga, ja teave vahetu isikliku kontakti õiguse kohta kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku või rahvaraamatukogu töötajaga. (4) Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 10  4. peatükk Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve § 23. Aruandlus (1) Rahvaraamatukogu esitab oma tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud aruanded. (2) Rahvaraamatukogu esitab Eesti Rahvusraamatukogule statistilise ja sisulise töö aruanded igal aastal 1. märtsiks. Aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu. § 24. Teenistuslik ja haldusjärelevalve (1) Teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle teostab kohalik omavalitsus. (2) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab Kultuuriministeerium. 5. peatükk Rakendussätted 1. jagu Üleminekusätted § 25. Põhimäärused Rahvaraamatukogude põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks. § 26. Maakonnaraamatukogud (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist maakonnaraamatukoguks nimetatud rahvaraamatukogu tegutseb maakonnaraamatukoguna kuni 2027. aasta 30. juunini. (2) Maakonnaraamatukogu täidab raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerijana järgmisi riiklikke ülesandeid: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. § 27. Rahvaraamatukogu struktuuri ümberkorraldamine Rahvaraamatukogu struktuur viiakse käesoleva seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2027. aasta 1. juuliks. § 28. Töölepingud ning haridus- ja kutsenõuded 11 Käesoleva seaduse § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 2027. aasta 1. jaanuari ametis olevatele raamatukoguhoidjatele. 2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 29. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõna „teavik“ sõnaga „väljaanne“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „haldusjärelevalve tegevuse üle“ tekstiosaga „ning raamatukogude andmekogu asutamine“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) väljaannete riiklik bibliograafiline registreerimine ja rahvusbibliograafia kättesaadavaks tegemine;“; 4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „trükitoodangu-“ tekstiosaga „väljaannete, sealhulgas trükiste,“; 6) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) raamatukogunduse, infoteaduse ja raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest ja nende algatamine;“; 7) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 3 asendatakse tekstiosa „Rahvusraamatukogu infovara üldkättesaadavaks tegemiseks“ tekstiosaga „üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks“; 8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Rahvusraamatukogu kasutab käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja Rahvusraamatukogu põhikirjast tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu.“; 9) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmine (1) Rahvusraamatukogu täidab rahvaraamatukogude seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud riigi haldusülesandeid (edaspidi riigi haldusülesanded). (2) Valdkonna eest vastutav minister võib riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda määrusega täpsustada. 12 (3) Riigi haldusülesannete otstarbekaks täitmiseks on Rahvusraamatukogul esindajad piirkondades üle Eesti. (4) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Rahvusraamatukoguga riigi haldusülesannete täitmiseks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet valdkonna eest vastutav ministeerium. (5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab Rahvusraamatukogul jätkata riigi haldusülesannete täitmist, korraldab nende edasise täitmise valdkonna eest vastutav ministeerium. 10) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna “lugeja” tekstiosaga “ja külastaja”; 11) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel. ” 12) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: “(21) Rahvusraamatukogul on õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul küsida väljaande kojulaenutamiseks ka seadusliku esindaja andmeid ning kirjalikku nõusolekut. (22) Rahvusraamatukogu töötleb järgmiseid lugeja ja vajadusel tema seadusliku esindaja isikuandmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed; 4) lisa-postiaadress; 5) telefoninumber; 6) elektronposti aadress; 7) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule.“; 13) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rahvusraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse tagamiseks. Külastaja vastutuse tagamiseks võib Rahvusraamatukogu töödelda külastaja kohta käesoleva paragrahvi lõike 22 punktides 1-6 nimetatud andmeid.“; 14) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–46 järgmises sõnastuses: „(41) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas Rahvusraamatukogu külastusel. (42) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui lugeja pole Rahvusraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on Rahvusraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni. (43) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse lõppemisel. 13 (44) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete kustutamisel või puude kestuse lõppemisel. (45) Rahvusraamatukogu võib üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule. Laenutatud väljaande tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel kustutab nimetatud raamatukogu talle edastatud isikuandmed. (46) Külastaja isikuandmed kustutatakse pärast kohustuste täitmist või nõude aegumist.“; 15) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „§ 71. Lugeja teavitamine (1) Rahvusraamatukogul on õigus edastada lugejale tema esitatud postiaadressile, telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ning muud lugejat puudutavat teavet. (2) Lugeja nõusolekul on Rahvusraamatukogul õigus lugejale saata ka teavitusi, mis ei ole Rahvusraamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud. § 72. Automaatne haldusmenetlus (1) Rahvusraamatukogu võib käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse läbi viia infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma töötaja vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusmenetlus). (2) Automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga, ning haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel. (3) Automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures on selgitus, et tegemist on automaatse toiminguga, ja teave vahetu isikliku kontakti õiguse kohta Rahvusraamatukogu töötajaga. (4) Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 16) seadust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses: „11. peatükk Raamatukogude andmekogu § 73. Raamatukogude andmekogu asutamine ja pidamise eesmärk (1) Raamatukogude andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on: 1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine kogude haldamiseks ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine; 2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine; 3) lugejate, külastajate ja laenutuste registreerimine ning nende üle arvestuse pidamine teenuste osutamiseks; 14 4) raamatukogude korraldamine ja juhtimine; 5) raamatukogude andmete kogumine ja töötlemine, uuringute ning statistiliste ülevaadete tegemiseks ja esitamiseks; 6) raamatukogude ülesannete elektrooniline täitmine. (2) Raamatukogude andmekogu vastutavad töötlejad on rahvaraamatukogude valdkonna eest vastutav ministeerium, Rahvusraamatukogu ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu. (3) Raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Raamatukogude andmekogu põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis; 2) andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded; 3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 4) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsed tähtajad ja kord; 6) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. § 74. Raamatukogude andmekogus töödeldavad isikuandmed ja nende säilitamine (1) Raamatukogude andmekogus töödeldakse järgmiseid isikuandmeid: 1) käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 ning § 7 lõigetes 22 ja 4 nimetatud andmed; 2) rahvaraamatukogu seaduse § 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmed; 3) säilituseksemplari seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud andmed; 4) raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu lugeja teenindamiseks vajalikud andmed vastavalt muu raamatukogu tegevust reguleerivale seadusele või selle alusel antud õigusaktile; 5) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule; 6) raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste asutuste ja isikute töötajate andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber, elektronposti aadress). (2) Raamatukogude andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks võib teha päringuid teistesse andmekogudesse. (3) Raamatukogude andmekogus töödeldavaid lugeja ja tema seadusliku esindaja isikuandmeid säilitatakse vastavalt käesolevas seaduses ja rahvaraamatukogu seaduses ning raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud tähtaegadele. Säilitustähtaja möödumisel lugeja isikuandmed anonüümitakse ja tema seadusliku esindaja isikuandmed kustutatakse. Juhul kui lugejal või külastajal on raamatukogu ees täitmata kohustusi, säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni. (4) Raamatukogude andmekogus isikuandmete säilitamise tähtaeg on kuni kolm aastat ajast kui: 1) lugeja ei ole isikutuvastust nõudvaid teenuseid kasutanud või 2) raamatukogu või lugeja ise ei ole enda andmeid uuendanud; 3) lugeja või külastaja ei ole raamatukogu ees täitmata kohustusi või on tema suhtes nõue aegunud. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud isikuandmeid säilitatakse töösuhte lõppemiseni. 15 § 75. Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu (1) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võib võtta raamatukogult, välja arvatud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu. (2) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused ja piirmäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.; 17) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „seitse“ sõnaga „üheksa“; 18) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kaks liiget nimetavad nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest vastutavad ministrid ning ühe liikme üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Käesolevas lõikes nimetatud nõukogu liikmete volituste tähtaeg on neli aastat.“; 19) paragrahvi 8 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „või valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „, valdkonna eest vastutav minister või üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit“; 20) paragrahvi 10 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „ja töötajate töötasustamise alused“; 21) paragrahvi 10 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 10 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise, kinnitab siseauditeerimise tööplaani ning kuulab ära siseaudiitori aruande;“; 23) paragrahvi 10 punktid 9–11 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 10 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „viis“; 26) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „asjaajamiskorra“ sõnaga „teabehalduskorra“; 27) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“; 28) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Peadirektor tagab 2027. aasta 1. juuliks Rahvusraamatukogu põhikirja vastavusse viimise käesoleva seaduse 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga ja 2028. aasta 1. jaanuariks 2027. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooniga.“. § 30. Rahvaraamatukogu seaduse kehtetuks tunnistamine Rahvaraamatukogu seadus (RT I 1998, 103, 1696) tunnistatakse kehtetuks. § 31. Säilituseksemplari seaduse muutmine 16 Säilituseksemplari seaduse § 18 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõike 1 punkti 15 alusel kehtestatud korra kohaselt“. 3. jagu Seaduse jõustumine § 32. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 6, § 11 lõike 2 punkt 5, § 29 punktid 2, 3, 8, 16 ja 24 ja § 31 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil. Riigikogu esimees Tallinn, 2026. a Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 17  Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Rahvaraamatukogu seaduse (RaRS) eelnõuga asendatakse kehtiv rahvaraamatukogu seadus ning ajakohastatakse koos Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (ERRS) muudatustega rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) rollid, ülesanded ja juhtimine ning asutatakse raamatukogude andmekogu. Eelnõu eesmärk on tagada kasutajakeskne ja kättesaadav raamatukoguteenus üle Eesti. Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused: 1. ajakohastatakse rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted; 2. määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevad ülesanded; 3. ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhtimine ja struktuur; 4. muudetakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmist; 5. asutatakse raamatukogude andmekogu, mille kaudu saavad kasutajad ligi kõikide liitunud raamatukogude teenustele ja kogudele ühes süsteemis; 6. rakendatakse kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimalusi, mis lihtsustavad teenuste kasutamist. Eelnõuga võimaldatakse kohalikele omavalitsustele paindlikum rahvaraamatukogude võrgu korraldamine, lähtuvalt elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest vajadustest. Eelnõuga määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärgid ning -ülesanded nii kultuuri- kui ka haridusasutusena. Põhiülesanneteks seatakse sealhulgas kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning nende kättesaadavaks tegemine, juurdepääsu tagamine avalikele e-teenustele, lugemisharjumuse kujundamine, koolituste ja harivate tegevuste korraldamine, ning kogukonna- ja riigielus osalemise toetamine olemasolevate võimaluste piires. Eelnõu järgi on rahvaraamatukogu üks põhieesmärke ka ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva arengu toetamine. Eelnõuga nähakse ette rahvaraamatukogu teenuse keskne juhtimine ning sellele vastavalt korrastatud struktuur (keskraamatukogu, haruraamatukogu, teeninduspunkt, rändraamatukogu). Samuti lisatakse rahvaraamatukogu töötaja pädevuse regulatsioon. Olulise muudatusena nähakse ette riiklike haldusülesannete etapiviisiline volitamine RaRa-le. Seni maakonnaraamatukogude täidetavad ülesanded antakse järk-järgult RaRa-le, sealhulgas rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine, rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine, piirkondlik erialane nõustamine ja koolituste koordineerimine, programmides osalemise koordineerimine ning riikliku toetuse eest väljaannete keskne hankimine. Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 30. juunini 2027. aastal kogude komplekteerimise ja töötlemise ning andmebaaside pidamise ülesannete täitmist. Muudatuse eesmärk on suurendada raamatukoguteenuste kasutajakesksust, 1 kättesaadavust ja muuta senine killustatud raamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete korraldus ühtseks ning efektiivsemaks. Samuti soovitakse võimaldada raamatukogutöötajatel keskenduda teenuste sisulisele arendamisele nii üksikute raamatukogude kui ka kogu võrgustiku tasandil. Eelnõuga luuakse ERRS-is raamatukogude andmekogu õiguslik alus. Andmekogu asutab kultuuriminister ning vastutavad andmetöötlejad on Kultuuriministeerium (KuM), RaRa ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu. Rahvaraamatukogudele on andmekoguga liitumine kohustuslik ning sellega seotud kulud katab KuM. Kultuuriminister kehtestab raamatukogudele andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused ning piirmäärad. Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste kvaliteedi, mis võimaldab lugejatel tutvuda kõikide rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudega ühes süsteemis. Samuti on tulevikus ühe andmekogu ülalpidamine ja arendamine kulutõhusam. ERRS-i muudatustega suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu seitsmelt üheksale, kaasates Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad, et tagada tõhusam juhtimine uute ülesannete täitmisel. Täpsustatakse RaRa teadus- ja arendustegevuse ülesandeid, sh lisandub kutsekoolituse ja koostööprogrammide algatamise funktsioon. Eelnõuga luuakse ka võimalus delegeerida RaRa-le halduslepingu alusel KuM raamatukogude valdkonna sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimine ja toetuste menetlemine. Eelnõuga luuakse alus kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluste läbiviimiseks. Kui riigil on otsuse tegemiseks vajalikud andmed olemas, võimaldab automatiseeritud menetlus teha otsuseid kiiresti ja ilma täiendava asjaajamiseta. Muudatus aitab vähendada kodanike halduskoormust ning muudab raamatukoguteenuste kasutamise lihtsamaks ja mugavamaks. Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa RaRa töökorralduse muudatused ja suurendavad töökoormust, kuna rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitjana lisanduvad talle uued ülesanded. Samal ajal väheneb töökoormus 15-s kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus seoses nimetatud ülesannete dubleerimise lõppemisega omavalitsuse tasandil. Avaliku sektori (raamatukogud, KOV-id, RaRa, KuM) töökoormus muutub, sest ümberkorraldustega kaasneb ajutine lisakoormus, kuid pikas perspektiivis oodatakse efektiivsuse kasvu ja töökoormuse vähenemist raamatukogude teatud valdkondades (nt kataloogimine, statistika kogumine, automaatsed toimingud). Kõik muudatused on suunatud raamatukoguvõrgu terviklikkuse tugevdamisele, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning kasutajamugavuse suurendamisele. Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, osaliselt 2027. aasta 1. juulil. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunikud Karin Ligi (teenistussuhe peatunud), Külli Siim (teenistussuhe 2 lõppenud) ja Epp Hannus ([email protected], 628 2231). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ ([email protected], 626 4284). Eelnõu väljatöötamisse andsid aastatel 2022–2024 olulise panuse Rahvaraamatukogude Nõukogu liikmed: Janne Andresoo – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor (kuni 2023), Kaie Holm – Tallinna Keskraamatukogu direktor, Marina Jantson – Pärnu Keskraamatukogu teeninduse peaspetsialist (kuni 2023), Kädi Koppe – Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik (kuni 2022), Aira Lepik – Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi raamatukogunduse lektor, Reet Lubi – Viljandi Linnaraamatukogu direktor, Kati Maidla – Põlva Keskraamatukogu direktor, Kristina Pai – Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu direktor, Katre Riisalu – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse liige, Angela Saksing – Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik, Triin Soone – Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor, Asko Tamme – Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi tegevdirektor, Krista Visas – Pärnu Keskraamatukogu direktor, Kaili Õunapuu-Seidelberg – Rakvere Raamatukogu direktor ja Martin Öövel – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor. Eelnõu koostamisel konsulteeriti Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Justiits- ja Digiministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Rahandusministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Õiguskantsleri Kantseleiga, Andmekaitse Inspektsiooniga, Riigi Infosüsteemide Ametiga, Eesti Rahvusraamatukoguga, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kohalike omavalitsustega, maakonnaraamatukogudega, rahvaraamatukogudega, teadusraamatukogudega, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga ning Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga1, mille punkt 08.01.06 on sõnastatud järgmiselt: „Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtset raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele.“. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks rahvaraamatukogu seadus (edaspidi ka RaRS) (RT I 1998, 103, 1696) ning muudetakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi ka ERRS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29.06.2022, 15 ja säilituseksemplari seaduse (edaspidi SäES) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.07.2016, 1. Eelnõusse on kavandatud ka hiljem (2027. aasta 1. juulil) jõustuvad muudatused 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuvasse RaRS-i. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seaduse eesmärk on luua rahvaraamatukogude reformi elluviimist toetav ja rahvaraamatukogude tegevust ajakohaselt reguleeriv õiguslik raamistik. Rahvaraamatukogude reformi tuum on praeguse 58 riigi rahastatud maakonnaraamatukogu töökoha killustatud ressursi (eelarve 1 489 997 eurot) senisest tõhusam kasutamine rahvaraamatukogude võrgu arendamiseks ja ühtse raamatukogusüsteemi ehk raamatukogude andmekogu juurutamiseks. RaRS-i eelnõu on vaid osa reformist, mille elementideks on ka rahvaraamatukogude digipööre (e-laenutuse teenuse käivitamine, raamatukogude statistiliste andmete juhtimistöölaua 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. 3 rakendamine, väljaannete digimine), rahvaraamatukogude struktuuri ümberkorraldamine, riiklike toetusmeetmete rakendamine (rahvaraamatukogude kiirendi), teenuste konsolideerimine (Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate raamatukogu ülesannete üle andmine RaRa-le) ja raamatukoguvõrgu terviklik arendamine (rahvaraamatukogude arendusüksuse loomine, raamatukogude andmekogu rakendamine). Eesmärk on 1998. aastal jõustunud RaRS-i terviklikult uuendada. Kõnealuses seaduses tehti olulisemad sisulised muudatused viimati 2007. aastal. Hiljem on tehtud väiksemaid korrektuure näiteks seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamise ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)2 (edaspidi ka IKÜM) jõustumisega. Aastate jooksul on Kultuuriministeeriumile (edaspidi ka KuM) esitatud hulk seaduse muutmise ettepanekuid nii rahvaraamatukogude endi, nende pidajateks olevate kohalike omavalitsuste kui ka valdkondlike esindusorganisatsioonide poolt. Mitmed probleemkohad on ilmnenud ka KuM- i kui raamatukogunduse valdkonna korraldaja igapäevatöös. Rahvaraamatukogude reformi elluviimisega seoses vajab täiendamist ka ERRS, milles tehakse lisaks RaRa juhtimise korraldust ajakohastavaid ja muid tehnilist laadi muudatusi. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmade esindajatele arvamuse avaldamiseks 2020. aasta mais.3 VTK-s seati eesmärgiks RaRS-i terviklik kaasajastamine ja kirjeldati seitset olulisemat kavandatavat muudatust. Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK-le selles nimetatud muudatuste kaupa. VTK: Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete uuendamine Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted, mis seni on baseerunud üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi ka KOV) elanike arvul, asendatakse eelnõuga põhimõtete ja näitajatega, millest lähtudes on KOV-il paindlikumad võimalused oma territooriumil rahvaraamatukogude võrgu korraldamiseks. Oluline on arvestada, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Seejuures tuleb lähtuda KOV-i elanike arvust, asustustihedusest ja asustusstruktuurist ning kohalike elanike vajadustest. VTK: Rahvaraamatukogu struktuuri kirjeldamine Eelnõusse on kavandatud sätted, mis kirjeldavad rahvaraamatukogu struktuuri (keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või erandina haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu). Eelnõu kohaselt täiendatakse RaRS-i terminitega „teeninduspunkt“ ja „rändraamatukogu“. VTK: Maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamine 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 3 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. 4 Eelnõuga lõpetatakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonda kuuluvate riigi haldusülesannete täitmine maakonnaraamatukogude kaudu ja antakse nende täitmine üle RaRa- le. Uuendatakse ka kõnealuste ülesannete sisu. VTK: Rahvaraamatukogu juhtimise tõhustamine Eelnõuga uuendatakserahvaraamatukogu juhi haridus- ja kutsenõudeid. VTK: Raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmine Eesti Rahvusraamatukogule Eelnõusse on kavandatud volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) halduslepingu alusel volitada RaRa-d määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetust. Rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmisest RaRa-le on loobutud ja see jääb jätkuvalt KuM-i ülesandeks. VTK: Raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramine Eelnõuga on ERRS-i kavandatud säte, mille kohaselt on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks. ERRS-i täiendatakse ka raamatukogude andmekogu puudutava regulatsiooniga. VTK: Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine Eesti Rahvusraamatukoguga Kõnealune muudatus on eraldi eelnõuga4 juba ellu viidud. Ministeeriumidest esitasid VTK kohta märkused Haridus- ja Teadusministeerium (märkused kooli- ja teadusraamatukogude vaatest), Justiitsministeerium (tähelepanekud seoses autoriõiguse seadusega ja soovitused mõjude hindamiseks), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (ettepanekud rahvaraamatukogude teenuste laiendamiseks) ning Rahandusministeerium (tähelepanekud maakonnaraamatukogude poolt täidetavate riiklike ülesannete kulude hüvitamise ja KOV-idele pandavate võimalike uute kohustuste rahastamise kohta). Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid VTK märkusteta, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium ja Välisministeerium vaikimisi. Huvirühmade esindajatest esitasid arvamuse: - Eesti Kirjastuste Liit (tähelepanekud arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ning e-väljaannete laenutuskeskkonna kohta); - Eesti Linnade ja Valdade Liit (märkused rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise, rahvaraamatukogu struktuuri, rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete ja infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise kohta); - Eesti Pimedate Liit (tähelepanekud seoses Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksuseks olnud Eesti Pimedate Raamatukoguga); - Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ettepanekud seoses rahvaraamatukogu juhi kutsenõuetega, rahvaraamatukogude arendusüksusega ja ühtse raamatukogutarkvaraga); 4 Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seadus 559 SE. 5 - Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (märkused rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ja ühtse raamatukogutarkvara kohta); - Eesti Rahvusraamatukogu (tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta); - Harju Maakonnaraamatukogu (tähelepanekud pea kõigi (välja arvatud Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga) VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta); - Harjumaa Omavalitsuste Liit (tähelepanekud enamiku (välja arvatud Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga ning arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimalik delegeerimine) VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta); - Põlva Keskraamatukogu (tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta); - Tallinna Keskraamatukogu (märkused ja ettepanekud seoses maakonnaraamatukogude, rahvaraamatukogude arendusüksuse, rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise, infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise, rahvaraamatukogu eesmärkide ja ülesannetega ning erisustega Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogudele riigieelarvelise toetuse määramisel); - Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (tähelepanekud arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise, ühtse raamatukogutarkvara, rahvaraamatukogude arendusüksuse, rahvaraamatukogu struktuuri ning maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamise kohta); - Viljandimaa Omavalitsuste Liit (arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta); - Võrumaa Arenduskeskus (arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu § 1 – kirjeldatakse seaduse reguleerimisala. Lõike 1 kohaselt sätestab RaRS rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on sätet täiendatud selliselt, et RaRS-is ei reguleerita mitte üksnes rahvaraamatukogude finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist. Täiendus on vajalik, kuna kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks rahvaraamatukogudele ka muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude valdkonda panustavad. Lõikega 2 nähakse ette, et RaRS-is ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades RaRS-i erisusi. Rahvaraamatukogu ning selle lugeja ja külastaja vaheline suhtlus ja asjaajamine (näiteks lugejaks registreerumine, laenutustähtaja määramine ja selle pikendamine, laenutustähtaja ületamise tõttu viivise nõudmine, väljaande tagastamiseks ettekirjutuse tegemine) on haldusmenetlus HMS-i tähenduses. Eelnõu § 2 – esitatakse termini „rahvaraamatukogu“ määratlus selle põhieesmärkide kaudu ja kirjeldatakse rahvaraamatukogu ülesandeid. 6 Lõike 1 sissejuhatava lauseosa kohaselt on rahvaraamatukogu KOV-i kultuuri- ja haridusasutus. Kui seni on rahvaraamatukogusid nähtud pigem kultuuri- või kultuuripärandiasutustena, siis eelnõu kohaselt määratletakse neid nii kultuuri- kui ka haridusasutustena, mis väljendab selgemalt tänapäevase rahvaraamatukogu olemust. Eesti Vabariigi haridusseaduse (edaspidi HaS) § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt on haridusasutused hariduse eesmärke elluviivad organisatsioonid. HaS § 2 lõige 3 näeb ette, et hariduse eesmärgid on: 1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; 2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; 3) luua igaühele eeldused pidevõppeks. Nende eesmärkide elluviimises osalevad ka rahvaraamatukogud. Ka IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestis5 märgitakse, et rahvaraamatukogude tegevus aitab kaasa hariduse, kultuuri ja informatsiooni arengule ning nähakse rahvaraamatukogu ühe võtmeülesandena nii individuaalõppe ja iseseisva hariduse omandamise kui ka ametliku haridussüsteemi toetamist kõigil tasanditel. Rahvaraamatukogud korraldavad formaalharidust toetavaid koolitusi ja muid harivaid tegevusi. Seejuures ei tule neil taotleda tegevusluba või esitada majandustegevusteadet (kui asjaomase koolitusvaldkonna eriseadusest ei tulene teisiti).6 Eelnõu kohaselt on rahvaraamatukogu põhieesmärgid järgmised: 1) tagada kõigile võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ja kultuurile; 2) edendada lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist; 3) toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. Võrreldes kehtiva RaRS- iga on lisandunud lugemiskultuuri, info- ja digipädevuse ja ühistarbimise edendamine ning kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemise toetamine. Tegemist ei ole põhimõtteliselt uute eesmärkide seadmisega, vaid valdkondade loetlemisega, millesse rahvaraamatukogud juba praegu aktiivselt panustavad. Eelnõu kajastab seega muutunud ühiskondlikke vajadusi ja tehnoloogilist arengut, andes rahvaraamatukogudele ajakohase ja laiemalt mõtestatud rolli. 2018. aastal oli noorte teadmiste ja oskuste uuringu PISA (Programme for International Student Assessment)7 põhivaldkond funktsionaalne lugemine. Uuringu raames selgitati välja, kui hästi saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid kasutada. Uuringu tulemused näitasid, et Eesti põhikooliõpilased on oma oskuste poolest Euroopa absoluutses tipus ja maailmas esikaheksas. Testis on välja toodud, et koduse raamatukogu suuruse kasvades paranevad sünkroonis ka testitulemused. Samuti mõjutas oluliselt testi tulemusi raamatute žanriline esindatus koduses raamatukogus.8 Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies)9 tulemustest ilmneb, et vaadates raamatute arvu mitteõppivate ja kõigi noorte lapsepõlvekodudes, paistis silma, et vaid üld- ja kutseharidusega noored pärinevad sagedamini kodudest, kus oli väga vähe raamatuid. Raamatute arv on oluline, kuna see peegeldab hariduse väärtustamist ja lugemisharjumuse olemasolu lapsepõlvekodus.10 Kuigi kumbki uuring ei hõlma rahvaraamatukogude mõju, on kahtlemata oluline roll lugemiskultuuri edendamisel ka 5 IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifest. 6 Haridus- ja Teadusministeerium. Koolitus- või tegevusluba. 7 Haridus- ja Teadusministeerium. PISA. 8 Haridus- ja Noorteamet. PISA 2018 Eesti tulemused. 9 Haridus- ja Teadusministeerium. PIAAC. 10 Haridus- ja Teadusministeerium. PIAAC aruanded. 7 neil. Ilma rahvaraamatukogude tasakaalustava mõjuta võib koduse raamatukogu kasinus mõjutada negatiivselt noorte haridusteed ja Eesti elanike konkurentsivõimelisust. Aidates edendada info- ja digipädevust, panustavad rahvaraamatukogud digilõhe kaotamisse. Digilõhe on infoühiskonnas tekkinud erinevus ühelt poolt internetile vaba ligipääsuga ja selle võimalusi kasutada oskavate ning teiselt poolt internetile halvasti või üldse mitte ligipääsevate ja selle võimalusi mittevaldavate inimeste vahel.11 Üks peamisi elanikkonnarühmi, kes digiteenustest kõrvale jäävad, on eakad. Maapiirkondade elanikud on eakate kõrval teine peamine digiriigist välja jääv sihtrühm. Need kaks rühma kattuvad suures osas, sest maapiirkondades elab rohkem vanemaealisi.12 Eesti inimarengu 2023. aasta aruandes tuuakse välja, et digiajastul mängivad infotehnoloogilised vahendid ja keskkonnad igapäevaelus olulist rolli nii õppimisel, suhtlemisel, teenuste kasutamisel kui ka mujal. Aruandes märgitakse, et end digipädevamaks pidavad teismelised kalduvad olema oma eluga pisut rohkem rahul. Vanemate täiskasvanute interneti mittekasutamise peamine põhjus on aga eelkõige oskuste, mitte võimaluste puudumine. Inimestel, kellel puudub igapäevane ligipääs digioskuste juhendamisele, vähenevad võimalused kaasas käia tehnoloogiliste ja tarkvaraliste muutustega.13 Digilõhe kaotamisel on olulised kogukonnapõhised lahendused ja usaldusväärset digimaailma õppekeskkonda luua aitavate niinimetatud ankurasutuste tegevus. Ankurasutused on kogukonda koondavad asutused, näiteks rahvaraamatukogud.14 Rahvaraamatukogude üks põhieesmärke on ka ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva arengu toetamine. Ühistarbimine tähendab majanduse vormi, mis baseerub toodete ja teenuste jagamisel, vahetamisel, kauplemisel või rentimisel, võimaldades ligipääsu asjadele ilma neid omastamata ning muutes mitte niivõrd seda mida me tarbime, vaid kuidas me tarbime.15 Rahvaraamatukogud edendavad ressursitõhusust ja kestlikku tarbimist, võimaldades jagatud juurdepääsu raamatutele ja järjest rohkem ka muudele esemetele (näiteks tööriistad, sporditarbed jms). Üha enam pakuvad rahvaraamatukogud tuge ka kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemisel. Nagu juba eespool märgitud, on rahvaraamatukogud kogukonda koondavad ankurasutused, mis on inimestele lähedal ja millest on saanud seetõttu olulised tugipunktid. Rahvaraamatukogud pakuvad näiteks infot ja abi elektrooniliste avalike teenuste kasutamisel, aga ka võimalusi (olgu siis ruumide või info levitamise näol) osaleda kohalikes ja kogukondlikes aruteludes, aidates seeläbi tugevdada kodanikuaktiivsust ja kaasatust. Lõikes 2 loetletakse rahvaraamatukogu põhiülesanded. Osaliselt on need tuletatud kehtivast RaRS-ist ja osaliselt eelmises lõikes kirjeldatud uutest rahvaraamatukogu põhieesmärkidest. Ülesannete sõnastamisel on eeskuju võetud Soome rahvaraamatukogu seadusest16 ja arvestatud Rahvaraamatukogude Nõukogu ning IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifesti17 soovitusi. Sarnaselt rahvaraamatukogu uutele eesmärkidele peegeldavad ka eelnõus nimetatud 11 Vikipeedia. Digilõhe. 12 Arenguseire Keskus. Kuidas kaotada digilõhe? 13 Eesti inimarengu aruanne 2023. 14 Arenguseire Keskus. Kuidas kaotada digilõhe? 15 Technopolis Group ja Ernst & Young Baltic AS. Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja õigusruumis. Lõpparuanne. 16 Laki yleisistä kirjastoista. 17 IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest. https://repository.ifla.org/server/api/core/bitstreams/c8ec7b1e- d40f-45c2-ab03-ac039b90f3d2/content 8 ülesanded aja jooksul rahvaraamatukogude tegevuses toimunud põhimõttelist muutust, kus pigem laenutuskeskselt kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale organisatsioonile ja tegevustele, mis toetavad inimest, ühiskonda ja elukeskkonda. Esimese põhiülesandena nimetatud trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete ning esemete kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine on sarnases sõnastuses olemas ka kehtivas RaRS-is (§ 2 lõikes 2). Termini „teavik“ asemel on eelnõus läbivalt kasutusele võetud termin „väljaanne“, mis on täna erialakeeles eelistatum. Eelnõu ettevalmistajad ei pea seejuures vajalikuks teha samasugust muudatust kõikides teistes õigusaktides, kus sõna „teavik“ on kasutatud (näiteks käibemaksuseaduses ja riigihangete seaduses), sest regulatsioonide sisu see ei mõjuta. Lisaks on kõnealuse ülesande puhul uuendusena lisatud esemete kättesaadavaks tegemine. Nagu juba eespool märgitud, edendavad rahvaraamatukogud ühistarbimist ja see ei tähenda täna enam ainult raamatute (ja muude väljaannete) laenutamist, vaid on laienenud ka näiteks e-lugerite, tööriistade, sporditarvete ja pillideni. Andmebaasidele juurdepääsu võimaldamise osas on täpsustatud, et rahvaraamatukogud võimaldavad kasutada valikut andmebaasidest (nt Eesti Filmi Andmebaas, DIGAR). Reeglina soovitakse raamatukogu kaudu tasuta juurdepääsu just sellistele andmebaasidele, mis on tavakasutajatele tasulised (nt Naxos Music Library). Arvestades aga asjaolu, et vastavate litsentside soetamisega kaasneb rahvaraamatukogudele kulu, ei saa eeldada, et rahvaraamatukogu võimaldab lugeja soovil juurdepääsu mistahes andmebaasile. Rahvaraamatukogu teise põhiülesandena on eelnõus nimetatud kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomist ja haldamist. Kogude pidev uuendamine koos kogukonna vajaduste arvestamisega tagab, et rahvaraamatukogu kogud kajastaksid ühiskondlikke muutusi ning vastaksid eri vanuserühmade ja huvigruppide vajadustele. Kolmas põhiülesanne näeb ette, et rahvaraamatukogu võimaldab juurdepääsu avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine on rahvaraamatukogu kohustus ka kehtiva RaRS-i kohaselt (§ 15 lõiked 2 ja 21), samuti on see sätestatud avaliku teabe seaduses (edaspidi ka AvTS) (§ 33). Riigi Teataja seaduse (edaspidi RTS) § 7 lõike 2 kohaselt võimaldatakse rahvaraamatukogudes tasuta juurdepääs Riigi Teatajale. Eelnõuga täiendatakse olemasolevat ülesannet elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamisega. Silmas peetakse riigi ja KOV-i teenuseid (näiteks toetuste taotlemine jms). Tegemist on regionaalpoliitiliselt olulise ülesandega, mille tarbeks kasutatakse ära rahvaraamatukogude üle-eestilist võrku, et võimaldada inimestel kasutada riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenuseid võimalikult kodu lähedal. Kõnealuse ülesande täitmise korraldust on täpsustatud eelnõu § 17 lõikes 2. Neljas rahvaraamatukogu põhiülesanne seisneb kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamises. Ülesanne seondub eelnõu sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 seatud eesmärgiga edendada lugemiskultuuri. Rahvaraamatukogud korraldavad näiteks kohtumisi kirjanikega, lugemiskampaaniaid jms. Viies rahvaraamatukogu põhiülesanne on info- ja digipädevusealane juhendamine. Rahvaraamatukogude rolli digilõhe kaotamisse panustamisel on kirjeldatud eespool. Lisaks sellele, et rahvaraamatukogudes abistatakse inimesi avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamisel, pakuvad paljud rahvaraamatukogud diginõustamist näiteks e-posti kasutamise, sotsiaalmeedia kontode loomise, nutiseadmete kasutamise jms osas. Näiteks 2023. aastal korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös 9 Trinidad Wiseman OÜ-ga raamatukogutöötajatele koolitustsükli "Raamatukogu digiriigi nõustajana", mille eesmärk oli tõsta raamatukogutöötajate endi digipädevust ja luua neile eeldused diginõustamise teenuse pakkumiseks oma kogukonnas. Kuues põhiülesanne on elukestvat õpet ja formaalharidust toetavate koolituste ning muude harivate tegevuste korraldamine. Kõnealune ülesanne seondub nii rahvaraamatukogu defineerimisega kultuuri- ja haridusasutusena kui ka rahvaraamatukogu ühe põhieesmärgiga toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Rahvaraamatukogud korraldavad nii raamatukogutunde lasteaedadele ja koolidele kui ka täienduskoolitusi igas vanuses huvilistele. Lõike 3 kohaselt pakub rahvaraamatukogu kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi arvestades ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning täidab muid ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus. Säte peegeldab tänast olukorda, kus rahvaraamatukogu on kogukonda koondav ankurasutus, mis pakub sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt (näiteks tegutseb ka postipunktina). Eelnõu § 3 – sätestatakse rahvaraamatukogu õiguslik seisund. Lõige 1 näeb sarnaselt kehtivale RaRS-ile ette, et rahvaraamatukogu on KOV-i asutus. Uuendusena on lisatud teine lause, mille kohaselt võib rahvaraamatukogu olla KOV-i asutuse struktuuriüksus, kui on täidetud muud RaRS-ist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevad tingimused (näiteks juhi haridus- ja kutsenõuded jms). Kavandatav muudatus tagab suurema paindlikkuse KOV-i korralduses. Näiteks Alutaguse Huvikeskus on Alutaguse Vallavalitsuse hallatav asutus, mis organiseerib valla territooriumil olevate rahvamajade, seltsimajade, noortekeskuste ning raamatukogude tegevust. Asutuse põhimääruses on toodud rahvaraamatukogu eesmärk ja ülesanded, tegevuse korraldamine ning raamatukogude tegevuse juhtimine. Raamatukogude tegevust juhib ja korraldab raamatukogude juht. Raamatukoguteenindus tagatakse raamatukoguhoidja kutsenõuetele vastavate töötajate ja muu personaliga. Lõike 2 kohaselt võivad KOV-id moodustada RaRS-is sätestatud ülesannete täitmiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 621 lõikes 1 nimetatud ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise KOV-i rahvaraamatukogule. Tegemist on uue lahendusega, millest võiks abi olla näiteks väikesaartel, kuid mille kasutamine ei ole kulude kokkuhoiu või teenuste kvaliteedi parandamise eesmärgil välistatud ka mujal. Samuti on loodav lahendus tulevikku vaatav võimalus suurendada rahvaraamatukogude maakondlikku või piirkondlikku rolli. Ei ole välistatud, et näiteks kümne aasta pärast võib tegutseda ühisasutus Lõuna-Eesti Raamatukogu, mis koosneb piirkonna KOV-ide rahvaraamatukogudest. Vabatahtlikult moodustuv tugev maakondlik või piirkondlik rahvaraamatukogu on kindlasti lahendus, mida eelnõu soosib. Kõnealune säte võimaldab ka lahendust, kus halduslepinguga antakse vaid osa rahvaraamatukogu ülesandeid (näiteks mingi töölõik kogude haldamisest) teise KOV-i rahvaraamatukogule. Koostööorgan on moodustatud näiteks piirkondliku ühistranspordikeskuse ülesannete täitmiseks. Põhjalikumalt on kohaliku omavalitsuse õigust moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi käsitletud veebiväljaande Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne18 peatüki XIV paragrahvis 159. 18 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. https://pohiseadus.ee/sisu/3644 10 Lõikes 3 sätestatakse, et rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses RaRS-ist, teistest õigusaktidest, IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on tehtud üksnes täpsustus, et tegemist on IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestiga (varem UNESCO rahvaraamatukogude manifest). 2. peatükk. Rahvaraamatukogu tegevuse korraldamine Eelnõu § 4 – sätestatakse rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamisega seonduv, mis on erinevalt kehtivast RaRS-ist eelnõus koondatud ühte paragrahvi (kehtivas RaRS-is §-d 4 ja 12). Lõige 1 näeb ette, et rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab KOV-i volikogu. Sama põhimõte on ka kehtivas RaRS-is. Lõike 2 kohaselt korraldatakse rahvaraamatukogu tegevus ning määratakse rahvaraamatukogu RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad arvestusega, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Käesolevas kontekstis mõistetakse paikkonna all kohaliku omavalitsuse territooriumil täpselt piiritlemata maa-ala, mille elanikke haruraamatukogu ennekõike teenindab. Sisult lähedane nõue on ka kehtivas RaRS-is, mille § 14 lõige 1 näeb ette, et KOV määrab rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna arvestusega, et ükski paikkond ei jääks raamatukogu teenindusest välja. Täiendusena on lisatud viide RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohtadele ning rahvaraamatukogu ruumide ja teenuste ligipääsetavuse nõue. Viidatud struktuuriüksuste all peetakse silmas keskraamatukogu ja haruraamatukogusid. Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Teisisõnu on ligipääsetavus laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disain, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik. Ligipääsetavus on elukaarest lähtuv, mis tähendab, et suurel osal inimestest on elu vältel ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid ühiskonnas on eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt.19 „Kultuuri arengukavas 2021–2030“ märgitakse, et ligipääs kultuurile peab olema tagatud sõltumata erivajadustest, elukohast, vanusest, soost, rahvusest, keeleoskusest, huvidest, võimekusest ja muudest tingimustest, et parandada inimeste elukvaliteeti ning toimetulekut.20 Rahvaraamatukogudele küll juba kohalduvad mitmed teistest õigusaktidest tulenevad ligipääsetavuse nõuded21, kuid ligipääsetavuse olulisuse rõhutamine valdkondlikus eriseaduses väljendab selgelt riigi ootust ja panustab võrdsuslõimesse. Lõikes 3 sätestatakse näitajad, millest KOV-il tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel juhinduda. Kui seni on RaRS-is olnud sätestatud KOV-i elanike arvul põhinevad numbrilised 19 Riigikantselei. Ligipääsetavuse rakkerühm. 20 Kultuuriministeerium. Kultuuri arengukava 2021–2030. 21 Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusest nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“, avaliku teabe seadusest (§ 32) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrusest nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“. Ligipääsetavusnõuete kohta saab rohkem teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt ning kultuuri ja spordi ligipääsetavuse osas ka Kultuuriministeeriumi veebilehelt. 11 rahvaraamatukogude võrgu loomise kriteeriumid (kehtivas RaRS § 4 lõikes 2), siis eelnõuga muudetakse nõudeid paindlikumaks. Senised, 1998. aastast saati kehtivad, kriteeriumid ei ole enam kohaldatavad, kuna viimase pea 30 aasta jooksul on oluliselt muutunud nii Eesti haldusjaotus kui ka erinevate piirkondade asustustihedus, muuhulgas on näiteks märkimisväärselt kasvanud suuremate linnade lähedaste valdade elanike arv. Eelnõu kohaselt tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel arvestada: 1) paikkonna elanike arvu; 2) paikkonna asustustihedust ja asustusstruktuuri; 3) kohalike elanike vajadusi. Kuna konkreetseid numbrilisi näitajaid seaduses ette ei nähta, tuleb KOV-il loetletud asjaolusid ise kaaluda ning leida selle tulemusena parim lahendus tagamaks, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Kohalike elanike vajaduste hindamisel tuleb seejuures arvestada näiteks olulisemaid liikumisteid, ühistranspordi korraldust jms, samuti tuleb elanike vajaduste väljaselgitamiseks neid otsustusprotsessi kaasata. Lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega kehtestada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra. Seega võib määrusega seada näiteks tingimuse, millega määratakse kindlaks kui mitme elaniku kohta peab KOV-is rahvaraamatukogu struktuuriüksus loodud olema (sarnaselt seni seaduses sätestatud lahendusele). Kõnealuse volitusnormi kohaselt on ministril kaalutlusõigus, kas selline määrus kehtestada või mitte. Vajadus selle järele sõltub ennekõike sellest, kuidas KOV-id uusi rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid rakendavad. Kui ilmneb, et suurem paindlikkus hakkab näiteks ohustama rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust, saab minister täpsemate tingimuste seadmisega sekkuda. Kavandatav volitusnorm kujutab endast täidesaatva riigivõimu sekkumist KOV-i autonoomiasse. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) kohaselt võib seaduse alusel kehtestada KOV-i enesekorraldusõiguse vahetuid või kaudseid piiranguid.22 Käesoleval juhul oleks tegemist vahetu piiranguga, mis seisneks kohustuslikult lahendatavate kohaliku elu küsimuste lahendamise viisi ettekirjutamises. Kuigi PS § 154 lõikest 1 tuleneb kohustus kehtestada KOV-i autonoomia piirangud seadusega, ei tähenda seadusereservatsioon siiski seda, et seadus peab ammendavalt sätestama KOV-i põhiseaduslikke tagatisi puudutava regulatsiooni ning et sellega seonduva regulatsiooni kehtestamise delegeerimine täitevvõimule oleks täielikult keelatud. Küll aga peab seadusandja ise otsustama kõik enesekorraldusõiguse piiramise seisukohast olulised küsimused. Täitevvõimule võib delegeerida enesekorraldusõigusele seadusega kehtestatud piirangute täpsustamise, seega nende rakendamise seisukohalt vähem oluliste küsimuste määrusega reguleerimise. See eeldab seaduses täpset, selget ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevat volitusnormi. Täitevvõimule ei või anda pädevust kehtestada seadusega võrreldes ulatuslikumaid piiranguid.23 Kõnealune volitusnorm johtub kõrgendatud avalikust huvist ja on tagatiseks, et rahvaraamatukogude teenused oleksid kõigile Eesti inimestele jätkuvalt kättesaadavad. Seejuures on ministri õigus rahvaraamatukogude võrgu loomist korraldada selgelt piiratud RaRS-i kavandatud näitajate (paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused) täpsustamisega. Kavandatav volitusnorm vastab seega PS-ile. 22 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 154 kommentaar 3. 23 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 154 kommentaar 4. 12 Lõigetes 5 ja 6 esitatakse loetelu teabest, mille KOV peab rahvaraamatukogu asutamisel, selle ümberkorraldamisel või lõpetamisel KuM-ile esitama. Senisega võrreldes on lisandunud kohustus esitada teave ka RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste (keskraamatukogu ja haruraamatukogud) kohta. See on vajalik põhjusel, et kehtiv RaRS põhineb lahendusel, kus KOV-is oli sageli mitu eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, kuid nüüd on nii eelnõus kui juba ka praktikas liigutud selles suunas, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, millel on struktuuriüksused erinevates asukohtades. Rahvaraamatukogude võrgust tervikliku pildi saamiseks vajab KuM seega teavet ka kõnealuste struktuuriüksuste kohta. Struktuuriüksuste ring, mille kohta tuleb teave esitada, on piiratud viitega RaRS § 5 lõikele 1 ehk silmas peetakse keskraamatukogu ja haruraamatukogusid. Teavet ei pea seega esitama väiksemate struktuuriüksuste (näiteks osakondade) täpsusega. Samuti on lisandunud kohustus lisada KuM-ile esitatavale teatele selgitus sama paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete (ükski paikkond ei tohi jääda rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused peavad olema ligipääsetavad) täitmise kohta, arvestades lõikes 3 nimetatud näitajaid (paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused). Seega tuleb kirjeldada, kuidas on KOV kõiki asjaolusid arvestades jõudnud otsuseni, et rahvaraamatukogu tegevus tuleb ümber korraldada24 ja see on kooskõlas RaRS-is sätestatud nõuetega. Rahvaraamatukogu tegevuse ümberkorraldamisel või lõpetamisel tuleb esitada KuM-ile ka teave selle kohta, kes võtab üle rahvaraamatukogu paikkondliku teeninduse või selle osa ja kogud. Kogu eespool kirjeldatud teave on KuM-ile, kui RaRS-is sätestatud nõuete üle haldusjärelevalve tegijale vajalik, et hinnata rahvaraamatukogude võrgu loomise õiguspärasust. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on nii kõnealustes sätetes kui ka muudel asjakohastel juhtudel asendatud viide valla- või linnavalitsusele üldisema viitega kohaliku omavalitsuse üksusele. Muudatus on seotud KOKS § 22 lõikega 2, mis näeb ette, et õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Seega võimaldab eelnõus kasutatud üldisem sõnastus KOV-i volikogul otsustada, kas üks või teine RaRS-ist tulenev küsimus on valla- või linnavalitsuse või kellegi teise lahendada. Lõike 7 kohaselt tuleb selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus kohalike elanike vajadustele, kaasata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste (rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine) ettevalmistamisse kohalikud elanikud. Tegemist on RaRS-is uue põhimõttega, mille eesmärk on tagada, et rahvaraamatukogu teenused vastaksid kohalike elanike vajadustele. Seaduses ei täpsustata, kuidas kaasamine peaks toimuma. Oluline on, et kogukonnad saaksid kaasa rääkida ja edastada paikkonna unikaalseid olusid ning vajadusi peegeldavad ootused. Näiteks võib kaaluda avalikke koosolekuid, küsitlusi, kasutajakeskse teenusedisaini töötubasid, fookusgruppe või digitaalseid kanaleid, et koguda võimalikult laiapõhjalist tagasisidet ja arvamusi. Tagada tuleks kaasamisprotsessi läbipaistvus, avatus ja võimalikult paljude huvigruppide hõlmatus, mis kindlustaks ümberkorralduste järgselt rahvaraamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi ja asjakohasuse igas paikkonnas. 24 Rahvaraamatukogu asutamine ja tegevuse lõpetamine on tulevikus (pärast eelnõu seadusena jõustumisele järgnevat rahvaraamatukogude võrgu korrastamist) eeldatavasti pigem harvad juhud, kuna igas KOV-is peab eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt olema ainult üks rahvaraamatukogu ja muudatused saavad edaspidi toimuda struktuuriüksuste tasandil. 13 Eelnõu § 5 – kirjeldatakse rahvaraamatukogu struktuuri ja teenuste osutamise erilahendusi. Lõikes 1 nähakse ette, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja vajadusel haruraamatukogudest. Keskraamatukogu on haruraamatukogusid administratiivselt ja majanduslikult juhtiv keskne raamatukogu või üksus. Keskraamatukoguna käsitletakse ka administratiivüksust, kuhu on koondatud tsentraliseeritud juhtimis- ja tugifunktsioonid. Keskraamatukogu nimetus ei pea asutuse ametlikus nimes kajastuma, kuid kasutajale peab olema arusaadav, kus asub rahvaraamatukogu juhtiv administratiivüksus. Ka haruraamatukogu nimetus ei pea kajastuma raamatukogu nimes. KOV- il on erandjuhul võimalus pidada ka üht haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu, kuid sellise rahvaraamatukogu loomise vajaduse otsustamisel tuleb lähtuda eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud näitajatest. Nagu ka eelnõu § 4 lõigete 5 ja 6 selgituse juures märgitud, on rahvaraamatukogude võrgu korraldamise praktika juba liikunud suunas, kus KOV-is ei ole mitut eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, vaid üks rahvaraamatukogu, millel on struktuuriüksused erinevates asukohtades. 2024. aastaks oli keskraamatukogu moodustatud 66 KOV-is25 (neist mõnes on küll lisaks ka rahvaraamatukogusid, kes tegutsevad veel eraldiseisvate asutustena). See on eelistatud lahendus, kuna ühtne juhtimine tagab reeglina kvaliteetsemad teenused ja samas ei pea iga väike rahvaraamatukogu üksi korraldama näiteks kõigi rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist. Suurema rahvaraamatukogu koosseisus saavad haruraamatukogud kõnealuseid ülesandeid ka omavahel jagada. Mis puudutab KOV-idele kohalduvat erandjuhtu (võimalus pidada üht haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu), siis siin on silmas peetud ennekõike Kihnu valda, Ruhnu valda ja Vormsi valda, kuid konkreetset elanike arvust lähtuvat kriteeriumi siiski seadma ei hakata ja teenuse korraldus jääb selles osas KOV-i otsustada. Seadusega ei reguleerita rahvaraamatukogu struktuuri ega selle juhtimise astmeid detailsemalt, millega jääb KOV-ile võimalus luua asutuse sees osakondi või muid madalama astme struktuuriüksuseid ning määrata ase- või teenuste juhte (näiteks peavarahoidja, teenuste juht, laste- ja noorte teeninduse juht, avalike suhete juht). Lõike 2 kohaselt juhib keskraamatukogu haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude üleselt muu hulgas järgmiseid ülesandeid: 1) RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete (rahvaraamatukogu põhiülesanded) täitmise koordineerimine; 2) töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes; 3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukoguhoidjate täienduskoolituste korraldamine. Keskraamatukogu ülesanded kattuvad sisult suures osas kehtivas RaRS § 5 lõikes 5 sätestatuga. Küll aga ei ole enam eraldi sätestatud keskraamatukogu ülesanne teatmebibliograafilise töö korraldamine. Tulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see on sätestatud juba rahvaraamatukogu põhieesmärkides. Lõikega 3 võetakse RaRS-is kasutusele termin „teeninduspunkt“. Nimelt näeb kõnealune lõige ette, et rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis. Teeninduspunkt pole rahvaraamatukogu struktuuriüksus, vaid erilahendus rahvaraamatukogu mõne teenuse 25 Raamatukogude statistika. Eesti Rahvusraamatukogu, 2025. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk- statistika/statistika/. 14 osutamiseks. Teeninduspunkt võib olla hea lahendus olukorras, kus rahvaraamatukogu teenuseid vajab mõni muu asutus (näiteks hooldekodu, lasteaed, kool, haigla), kes võimaldab selleks vajaliku ruumi. Ajutise teeninduspunktina võib tegutseda ka pop-up ehk hüpikraamatukogu, mida rahvaraamatukogu saab pakkuda näiteks kirjandus- vms üritustel, - tänavatel, messidel ja laatadel. Lõikega 4 võetakse RaRS-is kasutusele termin „rändraamatukogu“. Säte näeb ette, et paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub või pole selle teenused piisavalt kättesaadavad, võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada liikuvas raamatukogus ehk rändraamatukogus. Rändraamatukogu on näiteks raamatukogubuss. Eelnõu § 6 – sätestatakse raamatukogu andmekogu kasutamine rahvaraamatukogudes. Käesoleval ajal kasutavad rahvaraamatukogud ja teiste asutuste raamatukogud, sh kooliraamatukogud erinevaid raamatukogusüsteeme ning katavad nende kasutamise kulud oma eelarvest. Eelnõu eesmärgiks on rahvaraamatukogudes üleriigiliselt ühe andmekogu kasutuselevõtmine. Samas luuakse eeldused ka teistele raamatukogutüüpidele (rahvus-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud) raamatukogude andmekoguga liitumiseks. Kultuuriministeeriumi ega Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala teiste asutuste raamatukogude (näiteks muuseumid, ülikoolid, koolid) andmekoguga liitumine ega selle kasutamine ei ole kohustuslik ja selle kasutamise kulude hüvitamiseks ei eraldata riigieelarvest täiendavaid vahendeid. Raamatukogude andmekogu projekti käivitamisele eelneval ja projekti perioodil on kõigil raamatukogudel võimalik andmed migreerida tasuta, sellest teavitab RaRa kõiki asutuste, sh koolide raamatukogude pidajaid raamatukogu andmete tasuta migreerimise ja liitumiseks ettevalmistuse võimalusest. Pärast projekti migratsioonitegevuste lõppemist muutub andmete migreerimine tasuliseks teenuseks. Andmekogu kasutamine on asutuste raamatukogudele (v.a kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogud) kulupõhise tasu alusel. Rahvaraamatukogude osas katab rahvaraamatukogude andmekogu kasutamise kulud Kultuuriministeerium. Lõike 1 kohaselt kasutab rahvaraamatukogu RaRS-ist ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Raamatukogude andmekogu asendab seni rahvaraamatukogudes kasutusel olnud mitut erinevat raamatukogusüsteemi. Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste kvaliteedi, mis ennekõike väljendub lugejate võimalusena tutvuda kõikide rahvaraamatukogude (ja teiste andmekoguga liitunud raamatukogude) kogudega ühes süsteemis. Andmekoguga seonduvat on täpsemalt kirjeldatud eelnõu § 29 punkti 16 selgituse juures. Lõige 2 näeb ette, et raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik. Ühise andmekogu kasutamise plussid on lühidalt kokku võetud sama paragrahvi eelmise lõike selgituses. Lõike 3 kohaselt on raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine rahvaraamatukogule tasuta. Kuna raamatukogude andmekogu kasutamise rahvaraamatukogudele kohustuslikuks muutmine kujutab endast sekkumist KOV-ide õigusesse iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, katab riik selle tasakaalustamiseks andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulud, mis praegu kasutusel olevate raamatukogusüsteemide puhul on KOV-ide endi kanda (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 7 15 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“). Eelnõu § 7 – sisaldab rahvaraamatukogu põhimääruse, arengukava ja töökorralduse eeskirjaga seotud regulatsiooni. Lõikesse 1, mis puudutab rahvaraamatukogu põhimäärust, on võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtivas seaduses § 6 lõige 1) lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu struktuur tuleb põhimääruses sätestada vähemalt RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste (keskraamatukogu ja haruraamatukogud) täpsusega ja kirjeldada ka struktuuri sellisest ülesehitusest tulenevat raamatukoguteeninduse omavalitsuslikku koordineerimist (näiteks rahvaraamatukogu põhiülesannete jagamisel haruraamatukogude vahel viidata, milline haruraamatukogu millist põhiülesannet täidab või koordineerib). Põhimäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud korras. Lõikega 2 nähakse ette, et rahvaraamatukogu arengusuunad peavad olema kajastatud valla või linna arengukavas või kui KOV-is on koostatud näiteks eraldi kultuuri- ja haridusvaldkonna arengukava, siis (ka) selles. Täiendav arengukava võib olla koostatud ka veelgi kitsama tegevusvaldkonna arendamiseks ehk ainult rahvaraamatukogu kohta. Rahvaraamatukogu arengusuundade käsitlemine valla või linna arengukavas või selleks eraldi arengukava koostamine aitab tagada rahvaraamatukogu sihipärase arengu ja teenuste vastavuse kogukonna vajadustele. Arengukava olemasolu on sageli ka eelduseks riiklikest toetusmeetmetest26 rahastuse taotlemisel, tagades, et investeeringud põhinevad selgelt kavandatud eesmärkidel ja pikaajalisel strateegial. Lõige 3 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega kehtestada rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja. Volitusnormi sõnastust on võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 6 lõige 2) täpsustatud, määratlemaks seaduses selgelt piirid, millises ulatuses minister rahvaraamatukogu töökorraldust võib reguleerida. Seejuures on arvestatud kultuuriministri 12. juuli 2004. a määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ sätestatut. Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21). Eelnõu § 8 – reguleeritakse rahvaraamatukogu juhi ning tema haridus- ja kutsenõuetega seonduvat. Lõikes 1 nähakse ette, et keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu juhib rahvaraamatukogu juht. Loobutud on sõna „direktor“ kasutamisest, vältimaks arusaama, et seadus kohustab kasutama direktori ametinimetust. Täpsustatud on ka, et rahvaraamatukogu juhina mõistetakse rahvaraamatukogu kui terviku juhti (keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või väiksemate KOV-ide puhul haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu), mitte näiteks haruraamatukogude juhte, kui need on määratud. Seega kohalduvad ka kõnealusest paragrahvist tulenevad nõuded rahvaraamatukogu kui terviku juhile. 26 Vt näiteks kultuuriministri 21. veebruari 2023. a määruse nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ § 10 lõike 3 punkti 2. 16 Lõige 2 puudutab rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamist. Konkursi kuulutab välja ja konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus (kehtiva seaduse säte § 7 lõige 2). Lõikes 3 reguleeritakse rahvaraamatukogu juhiga töölepingu sõlmimisega seonduvat. Võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 7 lõige 3) jääb regulatsioon sisuliselt samaks, kuid on täpsustatud, et rahvaraamatukogu juhiga võib vallavanema või linnapea asemel töölepingu sõlmida ka tema määratud isik. See tagab vajaliku paindlikkuse ennekõike suuremates KOV-ides, kus taolised ülesanded on sageli delegeeritud mõne ametiasutuse juhile. Juhi ametikoha vabanemisel peab KOV langetama otsuse uue töölepingu sõlmimise tingimuste kohta, sealhulgas rahvaraamatukogu juhi töölepingu tähtajalisuse osas. Ka kehtiva RaRS-i kohaselt võib juhiga sõlmida tähtajalise või tähtajatu töölepingu. Vaatamata seaduse sõnastuses esmalt nimetatud ja ette nähtud võimalusele sõlmida tähtajaline leping, ei ole enamik omavalitsusi tähtajalise töölepingu võimalust rakendanud. Arvesse võtmata on jäänud asjaolu, et haldusreformi järgselt on tänaseks suuremates omavalitsustes näiteks üheksa iseseisva rahvaraamatukogu asemele, kus igas töötas direktor (kes oli sageli ka raamatukoguhoidja), moodustatud üks, kogu omavalitsuse elanikkonda teenindav ja keskselt juhitud rahvaraamatukogu. Sarnaselt kohaliku omavalitsuse juhtidega teenindab ka rahvaraamatukogu juht kogu omavalitsuse territooriumi elanikkonda. Seetõttu võiksid kohalikud omavalitsused varasemast enam kaaluda tähtajalise töölepingu vajalikkust, kuna see aitab tagada kõrge juhtimiskvaliteedi ja edendada valdkonnasiseseid karjäärivõimalusi. Tähtajaline tööleping võimaldab KOV-il analüüsida perioodiliselt rahvaraamatukogu juhi töö tulemuslikkust ja arengukavas seatud eesmärkide saavutamist, samuti rahvaraamatukogu tulevikuvajadusi. Tähtajalise töölepingu mõjul oleks rahvaraamatukogu juhi töökohale juurdepääs kõikidel sobivatel kandidaatidel vähemalt iga viie aasta tagant. Lõige 4 näeb ette, et rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus. Sama nõue on ka kehtivas RaRS-is (kehtiva seaduse § 7 lõige 4), kuid seda erisusega, et kõrgharidust ei nõuta rahvaraamatukogu juhilt, kui rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku. Sarnane erisus on kavandatud ka eelnõusse (kõnealuse paragrahvi lõikesse 8) ehk väiksema teeninduspiirkonnaga (nüüd kuni 800 elanikku) rahvaraamatukogude puhul juhilt kõrgharidust ei nõuta (vt selle kohta ka eelnõu § 8 lõike 7 selgitust). Lõikes 5 sätestatakse, et kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust ehk erialast kõrgharidust, peab tal olema: 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutse või 2) valmisolek erialane kõrgharidus või nõutav kutse nominaalse õppeaja jooksul omandada. Kõnealuse lõike punkt 1 vastab sisult kehtivale RaRS § 7 lõikele 5. Selles on ajakohastatud vaid kutse osa. Juhi kompetentsid on nüüd kirjeldatud kutsestandardites “Raamatukoguhoidja, tase 7”27 ja “Raamatukoguhoidja, tase 8”28, millele viidatakse eelnõus sõnastuses „juhile vastav raamatukoguhoidja kutse“. Punkti 2 näol on tegemist aga uue lahendusega, mille kohaselt võib rahvaraamatukogu juhil olla ka mitteerialane kõrgharidus ja puududa juhile vastav raamatukoguhoidja kutse, kui ta kinnitab valmisolekut asuda erialast kõrgharidust või nõutavat kutset nominaalse õppeaja jooksul omandama. Kuivõrd kehtivas seaduses sellist võimalust ette nähtud ei ole, on eelnõu selles osas paindlikum, võimaldades 27 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 7. 28 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 8. 17 vajadusel (näiteks kui erialaste teadmistega juhikandidaate ei leita) rahvaraamatukogu juhina tööle võtta inimese, kes alles siseneb raamatukogunduse valdkonda. Lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul (ehk juhul kui rahvaraamatukogu juhil puudub erialane kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutse, kuid ta kinnitab valmisolekut asuda erialast kõrgharidust või nõutavat kutse nominaalse õppeaja jooksul omandama) sõlmida rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, arvestades erialase kõrghariduse või juhile vastava raamatukoguhoidja kutse omandamise nominaalset õppeaega. Töölepingu tähtajalisus on siin õigustatud asjaoluga, et rahvaraamatukogu juhil puuduvad tööle asumisel erialased teadmised ja vajadusega tagada nende omandamine mõistliku aja jooksul. Vajaliku kõrghariduse või kutse omandamisel sõlmitakse juhiga uus tööleping § 8 lõikes 3 sätestatud korras avalikku konkurssi korraldamata. Lõige 7 näeb ette, et sama paragrahvi lõikeid 4–6 ei kohaldata KOV-is, kus elab kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja kutse madalaim ehk kehtiva kutsestandardi alusel kuues tase29. Seega ei pea väikse elanike arvuga KOV-ide rahvaraamatukogude juhtidel olema küll kõrgharidust30 ega tule erialase kõrghariduse või juhile vastava raamatukoguhoidja kutse puudumise tõttu sõlmida nendega lühema tähtajaga töölepingut, kuid neil peab siiski olema vähemalt raamatukoguhoidja kutse madalaim tase. Elanike arvu järgi kohalduks kõnealune erisus hetkel Kihnu vallale, Ruhnu vallale ja Vormsi vallale. Sarnane väikese teeninduspiirkonna erisus on ka kehtivas RaRS § 7 lõikes 6 ning see on põhjendatud seetõttu, et viidatud väiksemate KOV-ide rahvaraamatukogude puhul võib nii töökoha võrdlemisi eraldatud asupaigast kui ka eelduslikult tagasihoidlikumast palgatasemest tulenevalt olla keeruline kõikidele eespool kirjeldatud nõuetele vastavaid juhikandidaate leida. Alljärgnevalt esitatakse proportsionaalsuse kontroll rahvaraamatukogu juhile esitatava kutsenõude muudatuse kohta, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja selle rakendamiseks kehtestatud Eesti haldusjuhise põhimõtetega. Eelnõuga ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhi kvalifikatsiooninõuded, nähes ette paindlikuma ja astmelise lähenemise, kus esmaseks nõudeks on kõrgharidus. Erialase kõrghariduse puudumisel peab juhil olema muu kõrgharidus koos juhile vastava raamatukoguhoidja kutsega või valmisolek nõutav kvalifikatsioon omandada nominaalse õppeaja jooksul. Sellisel juhul sõlmitakse tööleping kuni kolmeks aastaks. Muudatus teenib avalikku huvi, et tagada kasutaja vajadustele vastav ajakohane raamatukogu- ja infoteenuste kvaliteetne korraldus. Juhi töö eeldab lisaks juhtimisoskustele ka teadmisi kogude kujundamisest, töötlemisest ja kättesaadavaks tegemisest. Kvalifikatsiooninõue aitab tagada avaliku teenuse kvaliteedi. Üldnormid ei sätesta erialaspetsiifilisi standardiseeritud tegevustega seotud oskusi ega teadmisi raamatukogutööks vajalike andmete haldamisel. Muudatus on sobiv vajalike teadmiste ja oskuste tagamiseks, pakkudes samal ajal võimalust tööle asuda ka neil, kes on valmis kvalifikatsiooni töö käigus omandama. Lähenemine arvestab piirkondlikke tööjõuprobleeme, sh hajaasustusaladel kvalifitseeritud kandidaatide nappust. 29 Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 6. 30 Kutsestandardi kirjelduses on küll märgitud, et 6. taseme raamatukoguhoidjal on kõrgharidus, aga see ei ole kutse taotlemisel nõutav, vaid soovituslik. 18 Muudatus võib mõjutada 79 rahvaraamatukogu juhi ametikohale kandideerijaid üle Eesti. 2024. aasta lõpuks oli 66 omavalitsuses rakendatud rahvaraamatukogude ühtne juhtimine, rakendades kehtiva RaRS-iga juhile sätestatud nõudeid, mis välistasid kvalifikatsiooni omandamise töö käigus. Eelnõuga on kavandatud raamatukogude andmekogu loomine ja ühise raamatukogusüsteemi rakendamine, mis eeldab erialaseid teadmisi ja oskusi rahvaraamatukogu põhiülesannete korraldamiseks. Erialased teadmised on vajalikud uute teenusmudelite väljatöötamises ning rakendamises osalemiseks, et vähendada regionaalseid, infotehnoloogilisi ja muid barjääre raamatukogude infovarade kasutamisel, et suurendada juurdepääsu raamatukogude teenustele.31 Kehtiv õigusnorm seadis koheselt täidetava kvalifikatsiooninõude, mis välistas potentsiaalsed kandidaadid, kes oleksid valmis vajaliku kvalifikatsiooni omandama töö kõrvalt. Paindlikkuse puudumine ei vastanud tööjõuturu tegelikule olukorrale ning ei võimaldanud piisavalt paindlikkust rahvaraamatukogu juhi värbamisel. Muudatus ei piira kvalifikatsiooniga isikute ega teistest riikidest pärit kandidaatide juurdepääsu ametikohale, kuna nõuded ei sea piiranguid riigi osas. Muudatus ei too kaasa ka uusi piiranguid seoses kutseorganisatsioonide liikmelisuse, kindlustuskohustuse või keeleoskuse nõuetega. Tegemist ei ole piiratud juurdepääsuga tegevusega ega kaitstud kutsenimetusega. Nõue ei ole liigselt piirav, sest aktsepteeritav on ka muu kõrgharidus. Samuti võimaldab muudatus tööle asuda erialase ettevalmistuseta, kui on olemas valmisolek kvalifikatsioon omandada. Piirang on põhjendatud avalike huvidega ning võimaldab paindlikke lahendusi kvalifikatsiooni omandamisel. Muudatus on proportsionaalne, sest suurendab juhi ametikohale kandideerimise paindlikkust, säilitades erialaselt pädeva juhtimise ja raamatukoguteenuste kvaliteedi nõude. See avab tööturu ka neile, kel puudub erialane kõrgharidus või juhile vastav raamatukoguhoidja kutse, tingimusel, et see omandatakse tähtajalise töösuhte jooksul. Nii kujuneb erialane juhtimispädevus välja mõistliku aja jooksul. Vähem piiravat, kuid sama tõhusat alternatiivi olemasolevale lahendusele ei ole. Kavandatav muudatus vastab proportsionaalsuse kriteeriumile: see on vajalik, sobiv ja paindlikum kui kehtiv regulatsioon. Muudatus laiendab kandidaatide ringi, säilitades siiski nõutava kvalifikatsioonitaseme. Lõike 8 kohaselt reguleeritakse eelnõus ka pädev asutus, kes võrdleb taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustab taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium. Eelnõu § 9 – reguleeritakse raamatukoguhoidja haridus- ja kutsenõuetega seonduvat, mida kehtivas RaRS-is tehtud ei ole. Lõige 1 näeb ette, et raamatukoguhoidjal, kes täidab RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid (rahvaraamatukogu põhiülesanded), peab olema nende täitmiseks piisav haridus või 31 Kultuuri arengukava 2021-2030. Lisa 5. https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2022- 03/Lisa%205.pdf 19 raamatukoguhoidja kutse. Nõue on vajalik rahvaraamatukogude teenuste kõrge kvaliteedi tagamiseks. Sättes ei viidata konkreetselt raamatukogunduse või infoteaduste alasele haridusele, kuna teatud põhiülesannete täitmiseks (näiteks avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamisel toe pakkumiseks ning digipädevusealaseks juhendamiseks) võib olla sobilik ka muu valdkonna haridus. Samuti ei nõuta kõrghariduse olemasolu, vaid piisavaks hariduseks võib olla ka näiteks raamatukoguhoidjate kutsekoolituse läbimine. Haridus- ja kutsenõuded ei laiene rahvaraamatukogu töötajatele, kes täidavad muid ülesandeid (näiteks pakuvad tugiteenuseid). Lõike 2 kohaselt võib juhul, kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid raamatukoguhoidjaid ei leita, rahvaraamatukogu põhiülesandeid täita ka töötaja, kellel on valmisolek vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul omandada. Arvestades asjaolu, et rahvaraamatukogude võrk katab tervet Eestit ja kõikjale ei pruugi olla võimalik piisava hariduse ja kompetentsiga töötajaid leida, jäetakse raamatukoguhoidja haridus- ja kutsenõuetesse teatav paindlikkus, ent kasutatakse seejuures siiski lahendust, mis suunab vajalikke teadmisi mõistliku aja jooksul omandama. Lõikes 3 sätestatakse, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja kompetentsita või raamatukoguhoidja kutseta töötajaga võib sõlmida üksnes tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg. Lisaks nähakse ette, et vajaliku hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. Tegemist on nõudega, mis taaskord motiveerib vajalike teadmiste omandamisega mitte viivitama, tagades seeläbi rahvaraamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi. Alljärgnevalt esitatakse proportsionaalsuse kontroll uute rahvaraamatukoguhoidja haridus- ja kutsenõuete kohta, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja selle rakendamiseks kehtestatud Eesti haldusjuhise põhimõtetega. Muudatuse eesmärk on tagada kvaliteetne, asjakohane ja ajakohane rahvaraamatukogu teenuse osutamine, mis vastab erinevate sihtrühmade (sh lapsed, eakad, tööotsijad, digivajadustega inimesed) vajadustele. Raamatukoguhoidjatel on oluline roll Eesti kultuuri- ja haridusruumi edendamisel ning elanike info- ja digipädevuse tõstmisel. IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest rõhutab, et raamatukoguhoidja on raamatukogu ja kasutajate vaheline aktiivne vahendaja ning et teenuse kvaliteedi tagamiseks on vaja erialast haridust ja pidevat täiendusõpet. Hea väljaõppega ja motiveeritud raamatukogutöötajad on oluline ressurss selle eesmärgi saavutamisel. 2023. aasta Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis 489 rahvaraamatukogu, kus töötab kokku 1302 raamatukoguhoidjat. Need töötajad teenindavad 357 900 lugejat kõigis 79 kohalikus omavalitsuses. Arvestades, et Eesti elanike arv on ligikaudu 1 369 285, pakuvad rahvaraamatukogud potentsiaalselt teenust kogu elanikkonnale. Suur hulk raamatukoguhoidjaid täidavad seadusega määratud järgmisi rahvaraamatukogu põhiülesandeid: 1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine; 20 2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ja haldamine; 3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine; 4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamine; 5) info- ja digipädevusealane juhendamine; 6) formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine. Need ülesanded nõuavad töötajate pädevust nii sisulises kui tehnilises mõttes. Kehtivas seaduses ei ole raamatukoguhoidjatele haridus- ega kutse nõuet. Praktikas võib see ohustada teenuse kvaliteeti, kuna puudub kindlustunne, et töötajatel on vajalikud teadmised ja oskused nimetatud ülesannete täitmiseks ning teenuste pakkumiseks eri sihtrühmadele. Nõue, et töötajal peab olema piisav haridus või raamatukoguhoidja kutse, aitab tagada, et raamatukogu põhiülesandeid täidavad inimesed, kes suudavad pädevalt teenindada erinevaid sihtrühmi – lapsi ja noori, eakaid, õpetajaid, õpilasi ja erivajadustega inimesi. Eesmärk ei ole kitsendada ligipääsu elukutsele, vaid tagada, et teenus oleks kvaliteetne ja toetaks elukestvat õpet, info- ja digipädevust ning kogukonna sidusust. Paragrahv kehtestab haridus- ja kutsenõuded vaid neile raamatukoguhoidjatele, kes täidavad rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Samas ei nõuta kitsalt erialast kõrgharidust, vaid piisavat haridust ja kompetentsust, mistõttu on meede eesmärgipärane ja realistlik. Nõuded kehtivad ainult töötajatele, kes täidavad rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Need ei piira otseselt isikute ega teenuste vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul, kuna kvalifikatsioonide paindlik tunnustamine ja nominaalajal piisava hariduse ja kompetentside omandamise võimalus on tagatud. Lisaks võimaldatakse ka töötamine tingimusel, et isik on valmis vajalikku kvalifikatsiooni omandama, mis tagab avatuse tööturule. Arvestatud on, et kõikjal Eestis ei pruugi olla koheselt kättesaadavad nõuetele vastavad töötajad. Eelnõu võimaldab ka sellise töötaja töölevõttu, kes alles omandab vajalikku haridust või kutset või asub seda omandama. See lähenemine on kooskõlas EL direktiiviga 2018/958, mille kohaselt tuleb piiranguid kehtestades valida vähem piiravad vahendid. Nõude kehtestamine ei välista tööle asumist, vaid julgustab töötajat kvalifikatsiooni omandama, kindlustades samas, et teenuse kvaliteet aja jooksul paraneb. Eelnõus on ette nähtud paindlik lahendus: kui nõuetele vastavaid töötajaid ei ole võimalik leida, võib tööle võtta ka isiku, kes on valmis kvalifikatsiooni omandama. Tööleping sõlmitakse sel juhul tähtajaliselt nominaalse õppeaja ulatuses. Selline paindlikkus võimaldab lahendada tööjõupuudust ja samal ajal suunab pädevuse omandamisele, mis on vähem piirav meede võrreldes kohese ja jäiga nõudega. Eelnõuga ei kehtestata piiratud juurdepääsu tegevusele ega kaitstud kutsenimetust. Samuti ei nõuta kutseorganisatsiooni liikmeks olemist. Eelnõus puuduvad kindlustuskaitse või keeleoskuse piirangud. Säte ei sea töötajate arvulisi piiranguid. Töölepingu regulatsioon võimaldab paindlikkust ja õigusliku selguse, sätestades tähtajalise töölepingu, mis muutub tähtajatuks kutse omandamisel. 21 Regulatsioon on vajalik, sobiv ja proportsionaalne, sest tagab avaliku teenuse kvaliteedi ja usaldusväärsuse, arvestab tööjõuturu tegelikkust ja võimaldab pädevuse omandamist töö kõrvalt, samuti ei kehtesta liigselt piiravaid ega diskrimineerivaid tingimusi. Sätestatud haridus- või kutse nõue toetab ka rahvaraamatukogu põhieesmärkide saavutamist. Muudatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega ja toetab rahvaraamatukogude rolli haridus- ja kultuuriasutusena üle Eesti. Eelnõu § 10 – reguleeritakse rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukoguga seonduvat. Lõige 1 puudutab rahvaraamatukogu nõukogu moodustamist ja kattub suures osas kehtivas RaRS § 8 lõikes 1 sätestatuga. Uuendusena on lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu nõukogu liikmed on kohaliku kogukonna esindajad ja teised valdkonna asjatundjad. Lõige 2 näeb ette, et kui KOV-id on moodustanud rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks ühisasutuse või sõlminud kõnealuste ülesannete täitmiseks halduslepingu, on rahvaraamatukogu nõukogus esindatud kõigi asjaomaste KOV-ide esindajad. Ühisasutuse moodustamise korral võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita KOKS § 623 lõikes 1 nimetatud nõukogu (KOV-ide ühisasutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse koordineerimiseks mõeldud nõukogu) ehk eraldi rahvaraamatukogu nõukogu moodustada pole tarvis. Lõige 3 sätestab Raamatukogude Nõukogu, mis on KuM-i nõuandev kogu, kuhu kuuluvad raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad. Seni on RaRS § 8 lõike 2 alusel tegutsenud Rahvaraamatukogude Nõukogu, kuid nüüd luuakse raamatukogude valdkonda laiemalt hõlmav Raamatukogude Nõukogu. Eri tüüpi raamatukogudel (rahvaraamatukogud, teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud) on palju kokkupuutepunkte ja nad moodustavad Eesti raamatukoguvõrgu. Seega on oluline, et valdkonnas toimuvat arutataks laiemas ringis. Lõike 4 kohaselt teeb Raamatukogude Nõukogu ettepanekuid ja annab arvamusi RaRS-i ja raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme. Sarnased ülesanded on olnud seni Rahvaraamatukogude Nõukogul, kuid seda mõistagi ainult rahvaraamatukogude vaatest. Lõikega 5 nähakse ette, et Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) kolmeks aastaks ja liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös osalemise eest maksta tasu. Lõike 6 kohaselt kehtestab Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) käskkirjaga. Sarnane regulatsioon sisaldub ka näiteks muuseumiseaduse §-s 19 muuseuminõukogu kohta ja muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) §-s 75 Muinsuskaitse Nõukogu kohta. Senise Rahvaraamatukogude Nõukoguga seonduv on olnud täpsemalt reguleeritud kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määruses nr 5 „Rahvaraamatukogude Nõukogu põhimääruse kinnitamine“, kuid kuna KuM-i nõuandva kogu töökorraldus ei kujuta endast piiritlemata arvu juhtude reguleerimist, sätestatakse Raamatukogude Nõukogu töökorraldus ministri käskkirjaga. Mis puudutab Raamatukogude Nõukogu liikme volituste kestust, siis seda on võrreldes Rahvaraamatukogude Nõukogu liikmetega pikendatud aasta võrra, st kahelt aastalt kolmele. Pikem volituste aeg võimaldab liikmetel järjepidevamalt 22 panustada ja loob eeldused pikemaajaliste eesmärkide seadmiseks, sisendi kogumiseks ning tegevuste elluviimiseks. Eelnõu § 11 – RaRS-i lisatakse riigi ülesanded rahvaraamatukogude valdkonnas. Tegemist on rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate ülesannetega. Osaliselt on samu ülesandeid seni täitnud maakonnaraamatukogud, kuid arvestades seda, et maakonnaraamatukogude ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel on muutumatuna püsinud alates 2007. aastast, on kavas eelnõuga kõnealuste ülesannete sisu ka mõnevõrra uuendada. Lõikes 1 sätestatakse Kultuuriministeeriumi ülesanne tagada rahvaraamatukogude kaudu Eesti väljaannete kättesaadavus infosüsteemis. Riik korraldab selleks vajaliku infosüsteemi kasutusele võtmise. Kulude katmisega võimaldab KuM omavalitsuste rahvaraamatukogudel täita oma ülesandeid elektrooniliselt, mis tagab väljaannete ühtlasema kättesaadavuse üle riigi. Lõige 2 näeb ette, et RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi haldusülesandeid: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine; 5) käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest rahvaraamatukogude valitud väljaannete keskne hankimine. Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 kohaselt täidab maakonnaraamatukogu järgmiseid raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamine. Eelnõu § 26 lõige 2 näeb ette, et kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 1 ja 2 kirjeldatud ülesanded jäävad kuni 2027. aasta 30. juunini maakonnaraamatukogude täita, misjärel võtab RaRa komplekteerimisülesande üle, kuid andmebaaside loomise ja pidamisega seonduvat senisel kujul mitte. Maakonnaraamatukogud on küll loonud ja haldavad kodulooandmebaasi, kuid enamasti tegelevad sellega raamatukogutöötajad, kellele riigieelarvest finantseeritavat töötasu ei maksta. Seega on siin tegemist pigem rahvaraamatukogude koostööga, mitte riikliku ülesandega, mis vajaks keskset koordineerimist ja toetamist. Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 3 ja 4 kirjeldatud ülesanded liiguvad pisut uuendatud kujul RaRa-le juba 2027. aasta 1. jaanuaril (vt ERRS § 41 selgitusi), kuid punktis 5 nimetatud teatmebibliograafilise töö korraldamise ülesande täitmine pole enam vajalik. Tulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see vaja enam riikliku ülesandena koordineerimist. Lõikega 3 lisatakse RaRS-i viide, et lõikes 2 nimetatud RaRa riigi haldusülesannete täitmisega seonduv sätestatakse ERRS-is. Kõnealused ülesannetega seotud sätted lisatakse eelnõu § 29 punktiga 9 ERRS-i § 41. Tegemist on seni maakonnaraamatukogude poolt täidetud raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannetega, mis antakse ajakohastatud sisus ja vormis järk-järgult üle RaRa- 23 le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punkti 9 selgitusi). Kuigi asjaomane täpsem regulatsioon on kavandatud ERRS-i, on õigusselguse huvides oluline lisada viide ka just rahvaraamatukogude valdkonda reguleerivasse seadusesse ehk RaRS-i. Eelnõu § 12 – nähakse, ette, et rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt KOV-i volikogu kehtestatud korrale. Säte kattub kehtiva RaRS §-ga 9. Eelnõu § 13 – reguleeritakse rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimisega seonduvat. Võrreldes kehtiva RaRS-iga ei käsitleta seega mitte üksnes rahvaraamatukogude finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist. Täiendus on vajalik, kuna kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks rahvaraamatukogudele ka muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude valdkonda panustavad. Nendeks asutusteks võivad olla näiteks Eesti Rahvusraamatukogu või raamatukogude andmekogu arendajad. Lõikes 1 loetletakse rahvaraamatukogu finantseerimise allikad ja need kattuvad suures osas seni RaRS § 10 lõikes 1 sätestatuga. Üksnes kõnealuse lõike punktist 4, mis näeb rahvaraamatukogu finantseerimise ühe allikana ette tema põhitegevusega seotud tasulised teenused, on välja jäetud tekstiosa „tema põhitegevusega seotud“. Seda põhjusel, et rahvaraamatukogud pakuvad täna sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt (näiteks tegutsevad ka postipunktina) ehk rahvaraamatukogu pakutavad tasulised teenused ei ole alati tema põhitegevusega seotud. Lõike 2 kohaselt peab KOV tagama rahvaraamatukogule vähemalt: 1) töötajate töötasud; 2) kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtuvalt rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust ja vajadustest; 3) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud ja kohalikule eripärale vastavad ruumid, sisustuse ja majandamiskulud. Lõige kattub sisuliselt seni RaRS § 10 lõikes 2 sätestatuga. Tehtud on mõned sõnastuslikud muudatused. Näiteks on lõike sissejuhatavasse lauseosasse lisatud sõna „vähemalt“, juhtimaks tähelepanu, et KOV võib alati panustada enam, kui seadusega nõutud. Punktist 1 on ära jäetud viide maakonnaraamatukoguks olevata rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudele ja ülalpidamise kuludele, mis kaetakse riigieelarvest ja sätestatakse eelnõu § 26 lõikega 3. Punktis 2 on väljaannete kõrval nimetatud ka esemeid (seda on tehtud asjakohastel juhtudel eelnõus läbivalt), kuna esemete laenutamine on rahvaraamatukogudes juba laialt levinud praktika. Lõige 3 näeb ette, et riigieelarvest toetatakse: 1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist; 2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja koostööd, raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate erialaste teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogude ajakohastamisele, lugejas- ja külastajaskonna laiendamisele ning rahvaraamatukogu teenuste ligipääsetavusele suunatud tegevusi; 3) raamatukogude andmekogu kasutamist rahvaraamatukogude poolt. Seni on riigi rahaline panus rahvaraamatukogudesse olnud reguleeritud RaRS § 10 lõikes 3. 24 Kavandatav punkt 1 kattub sisuliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 1, kuid sellesse on lisatud täpsustus sõna „osaliselt“ näol. Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. Kavandatav punkt 2 kattub põhimõtteliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 2, kuid selles on täpsemalt kirjeldatud, milliseid tegevusi riik toetab. Kõnealuste sihtotstarbeliste taotlusvoorudega seonduv reguleeritakse täpsemalt eelnõu § 13 lõikesse 9 kavandatud volitusnormi alusel kehtestatavas valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) määruses. Võrreldes kehtiva RaRS § 10 lõikega 3 on välja jäetud järgmised finantseeritavad kulud (nimetatud lõike järgmised punktid): 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Maakonnaraamatukogude töötajatega seotud kulude hüvitamine on reguleeritud eelnõu § 26 lõikes 3 ehk need kulud kaetakse jätkuvalt riigieelarvest. Mis puudutab üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomist ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamist, siis kõnealune säte lisati RaRS-i 2001. aasta 1. jaanuaril jõustunud AvTS-iga ning see puudutas avalike internetipunktide loomist rahvaraamatukogudes, mis tuli ellu viia 2002. aastaks (vt AvTS § 55). Tänaseks on säte oma toime kaotanud. Kavandatavasse punkti 3 lisatakse riigieelarvest finantseeritava kuluna raamatukogude andmekogu kasutamine omavalitsuse rahvaraamatukogudes. Eelnõu § 6 näeb ette, et rahvaraamatukogudes raamatukogude andmekogu kasutatakse ülesannete elektrooniliseks täitmiseks, sellega liitumine on kohustuslik ja rahvaraamatukogule tasuta. Lõike 4 kohaselt hüvitab KuM RaRa-le rahvaraamatukogude andmekoguga kasutamise kulud riigieelarvest, lähtudes kultuuriministri määrusega kehtestatud raamatukogu andmekogu liitumise ja kasutamise kulupõhise tasu arvutamise alustest ning piirmäärast. Määrus kehtestatakse eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i lisatava § 75 lõike 2 alusel. Lõige 5 näeb ette, et riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister), kes võib selle lõike 6 kohaselt halduslepinguga delegeerida RaRa- le. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet KuM. Sellist delegeerimisvõimalust kavandati ka juba VTK-s, kus märgiti, et ministeerium peaks olema ennekõike poliitikakujundaja ja andma rakenduslikud tegevused võimalusel valitsemisala asutustele või isikutele. Sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimise osas on KuM seda mitmes oma vastutusvaldkonnas juba ka teinud (näiteks kultuuripärandi valdkonna toetamiseks ettenähtud taotlusvooruga seonduvad ülesanded on antud Muinsuskaitseametile ning osa spordivaldkonna toetuste menetlemine on üle antud Eesti Olümpiakomiteele ja Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele). RaRa-le ei delegeerita arusaadavalt selliste sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimist, mille tingimuste kohaselt on ka RaRa-l endal õigus toetust taotleda. KuM soovib delegeerida raamatukogude sihtotstarbeliste taotlusvoorudest toetuse määramisega seonduva haldusülesande RaRa-le, mistõttu luuakse selleks võimalus eelnõu § 13 lõikega 6. Eesti Rahvusraamatukogul ei ole õigust ise otsustada, mis toetusi 25 rahvaraamatukogudele või muudele asutustele määrata, vaid tegemist on toetuse andmise elluviimisega seonduvate ülesannetega ministri kehtestatud toetuse andmise tingimuste alusel. Tulenevalt halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) § 5 lõikest 1 võib juriidilise või füüsilise isiku volitada haldusülesannet täitma, kui: 1) haldusülesande täitmine juriidilise või füüsilise isiku poolt on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu hulgas ülesande riigi või kohaliku omavalitsuse poolt täitmiseks volitamiseks, võimalikuks rahastamiseks ning haldusjärelevalveks tehtavaid kulutusi; 2) haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti; 3) haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele ja KOV-idele fokusseeritud töö lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam. RaRa-s juba töötavad raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja kogemustega rahvaraamatukogusid toetava tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks suudetakse taotlusvoorust toetuse määramisel pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu juriidiline tugi, raamatupidamine, koolitused, info ja kommunikatsiooniteenused. Jätkuvalt on oluline pakkuda kogu Eestit katvale rahvaraamatukogude võrgule arendusprojektideks toetust ja toetuse määramisel peab säilima raamatukoguteeninduse arendamise kõrge tase. Haldusülesande RaRa-le volitamine on HKTS § 5 lõike 1 punkti 1 mõttes majanduslikult põhjendatud. KuM arvestuslik kulu RaRa-le volitatud ülesannete täitmiseks on 33 600 eurot aastas, mis on hinnanguliselt 30% väiksem kui sama töö tegemisel ministeeriumis. See kulu sisaldab lisaks tööjõukuludele ka haldus- ja üldkulusid ning väiksemaid arendustegevusi. RaRa- l on olemas vajalik taristu ja personaliressurss, sh kogemused rahvaraamatukogude nõustamisel ja koolitamisel, mis võimaldab vältida topeltinvesteeringuid ning kasutada olemasolevaid ressursse efektiivsemalt. KuM säilitab volituse andjana strateegilise planeerimise rolli, mis vähendab töökoormust ja võimaldab keskenduda poliitikakujundamisele. Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on detailsemalt avatud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“. Volitamise tulemusena teenuse kvaliteet ei halvene, vaid eelduslikult paraneb, täites HKTS § 5 lõike 1 punkti 2. RaRa täidab juba praegu mitmeid arendustegevusi: korraldab raamatukogutöötajate koolitusi ja koordineerib valdkonna arendusega seotud tegevusi. RaRa-l on pikaajaline kogemus raamatukogudele tuge pakkuva asutusena ning tihe koostöö valdkondlike partneritega. See loob eeldused, et kompetentsid mitte ainult säilivad, vaid ka arenevad. Eelnevast tulenevalt, sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse määramise haldusülesande RaRa-le täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti, sest kompetents ja koostöövõrgustik tagavad teenuse vähemalt samaväärse või parema kvaliteedi. 26 Kui KuM asemel asub haldusülesannet täitma RaRa, siis taotlusvooru menetlemine toimub jätkuvalt KuM Toetuste Menetlemise Infosüsteemis32, mis tagab taotluste menetlemise lihtsuse ning tagab andmete analüüsimise võimalused. KuM sõlmib RaRa-ga halduslepingu, milles lepitakse kokku kõik vajalikud üksikküsimused haldusülesande täitmiseks. Lepingus määratakse detailsemalt ülesande sisu ja eesmärgid, tulemuste hindamise kriteeriumid (sh mõju hindamine), taotlusvooru kokkuvõtete sagedus, järelevalvemehhanismid ja aruandlus. Hindamine toimub vähemalt kord aastas, võimaldades vajadusel kohandada tegevusi või lepingutingimusi. KuM teostab haldusjärelevalvet volitatud ülesande täitmise üle. Halduslepingu sõlmimisel tagab KuM täidetava ülesande üle järelevalve (eelnõu § 13 lõige 6), mis tagab selle, et volitamine ei põhjustaks teenuse kvaliteedi halvenemise. KuM säilitab seega strateegilise juhtimise ja sisulise järelevalve. Volituse andmine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse, mis vastab HKTS § 5 lõike 1 punktile 3. Ülesande täitmise vorm ei muuda taotlejate – rahvaraamatukogude ja KOV-ide – õigusi ega piira nende ligipääsu taotlusvoorule, selle toele ja teabele. Teenuse sisu ja eesmärk jäävad samaks. Haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve, kuivõrd RaRa avalik-õigusliku juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. RaRa jätkab senist koostööd ning tegevusi, mis toetavad raamatukoguvõrgu arengut, sealhulgas koolitusi, juhendmaterjale ja nõustamist. Haldusülesande volitamine RaRa-le ei halvenda rahvaraamatukogude nõustamise ja toe pakkumise kvaliteeti ning selleks on eelnõusse kavandatud järelevalve meetmed. Samas kinnitab praktika, et RaRa on püsiv ja usaldusväärne koostööpartner raamatukogudele ning nende omanikele ja volitamine ei muuda teenuse olemust. Ülesande volitamine on põhjendatud, kuna RaRa täidab juba täna mitmeid sarnaseid ülesandeid ning omab vajalikku kompetentsi ja taristut nende jätkusuutlikuks teostamiseks. Eelnõu § 13 lõike 3 punktis 2 nimetatud sihtotstarbeliste taotlusvoorude toetuse määramise võib kultuuriminister eelnõu § 13 lõike 6 kohaselt halduslepingu alusel volitada RaRa-le alates 2027. aasta 1. jaanuarist. Halduslepinguga saadud volituse alusel määrab RaRa toetusi kultuuriministri määrusega kehtestatud toetuse andmise tingimustel ja korras (§ 13 lg 9 ). Näiteks taotlusvooru “Raamatukogude arendusprojektid” aluseks oleva määruse annab kultuuriminister, seades toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja korra. Lõikes 7 on sätestatud, et kui sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise KuM. Tegemist on haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamise abinõuga. Lõikes 8 on sätestatud juhud, mil toetuse andmisel (§ 13 lg 6), näiteks taotlusvooru kaudu, võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda kui ilmneb, et toetuse saaja: 1) on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult; 4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. 32 Toetuste Menetlemise Infosüsteem. https://toetused.kul.ee/et/login 27 Lõige 9 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra ning toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja korra. Sarnase sisuga määrus33 on kehtiva RaRS § 10 lõike 4 alusel kehtestatuna olemas ka praegu, kuid eelnõuga muudetakse kõnealuse volitusnormi sõnastust täpsemaks, andes ministrile määruse kehtestamiseks senisest selgemad raamid ning lisades rahvaraamatukogude kõrvale ka rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevad muud asutused ja isikud. 3. peatükk. Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused Eelnõu § 14 – reguleeritakse rahvaraamatukogu kogudega seonduvaid küsimusi. Lõike 1 kohaselt on rahvaraamatukogu kogud koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased, sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Sarnaselt on sõnastatud ka kehtiv RaRS § 13 lõige 1. Uuendusena on lisatud, et kogud on aja- ja asjakohased ning sisaldavad ka mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Kuivõrd rahvaraamatukogudel pole oma kogudes olevate väljaannete pikaajalise säilitamise kohustust, välja arvatud mõned ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega rariteetsed väljaanded (vt selle kohta eelnõu § 14 lõigete 3 ja 4 selgitusi), on seatud aja- ja asjakohasuse kriteerium. On oluline, et rahvaraamatukogu kogudes oleks ka uuem ning ühiskonnas parajasti aktuaalseid teemasid käsitlev kirjandus. Pidevalt uuenevate kogude loomine ja haldamine on eelnõu § 2 lõike 2 punkti 2 kohaselt rahvaraamatukogu üks põhiülesanne. Esemete osas on käesolevas seletuskirjas eespool juba korduvalt selgitatud, et nende rahvaraamatukogu kogudesse lisamine on levinud suundumus. Enamasti on tegemist näiteks e-lugerite, mängude, muusikariistade või spordivahenditega. Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada või müüa KOV-i volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Säte vastab suures osas kehtivale RaRS § 13 lõikele 2. Sisulise täiendusena on lisatud sõna „esemeid“. Lõike 3 kohaselt peab rahvaraamatukogu tagama oma kogudes asuvate ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaannete säilimise. Täpsustusena on lisatud, et kui rahvaraamatukogu soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid puuduvad säilitustingimused, antakse väljaanne hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. Seni on selliste väljaannetega seonduv olnud reguleeritud RaRS § 13 lõikes 3, milles viidatakse väljaannete arvestusele ja säilitamisele õigusaktides kultuurimälestiste kohta kehtestatud tingimustel ja korras. Kultuurimälestistega seonduv on reguleeritud ennekõike MuKS-is. Kuivõrd kehtiv MuKS ei käsitle mälestiste arvestust ja kehtestab mälestise säilitamise osas võrdlemisi üldsõnalise säilitamiskohustuse (vt MuKS § 33 lõiget 1), ei ole viide kultuurimälestiste kohta kehtestatud tingimustele ja korrale enam asjakohane. Seega nähaksegi ette lihtsalt säilitamiskohustus koos võimalusega anda säilitustingimuste puudumisel (näiteks ei suudeta tagada väljaande pikaajaliseks säilimiseks vajalikku temperatuuri, õhuniiskust või turvalisust) väljaanne hoiule 33 Kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“. 28 väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. SäES § 12 kohaselt on väljaannete pikaajaliseks säilitamiseks sobivad tingimused Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus, RaRa-s, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja Tartu Ülikooli Raamatukogus. Säilitamiseks hoiule võtmise tingimused tuleb rahvaraamatukogul väljaandeid säilitava raamatukoguga eraldi kokku leppida. Lõikega 4 lisatakse RaRS-i kohustus teavitada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest (ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaanne) RaRa-d, kes teostab vajadusel ERRS § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise. Säte aitab tagada, et kõik seni teadmata ja registreerimata või mittetäieliku eksemplari tõttu, vaid osaliselt registreeritud Eesti kultuurilugu mõjutanud ja kultuuriloole olulised väljaanded saaksid registreeritud Eesti rahvusbibliograafias ning nende andmed oleksid tulevaste põlvede jaoks nõuetekohaselt säilitatud. Eelnõu § 15 – esitatakse terminite „lugeja“ ja „külastaja“ määratlused. Lõike 1 kohaselt on lugeja, käesoleva seaduse tähenduses, rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja, kellel on õigus kasutada nii .isikutuvastust nõudvaid kui ka ilma isikutuvastuseta osutatavaid teenuseid. Sama definitsioon on kehtivas RaRS § 151 lõikes 1. Lugeja saab kasutada selliseid rahvaraamatukogu teenuseid, mis eeldavad isiku tuvastamist (näiteks kojulaenutus, litsentsiandmebaaside kasutamine) kui ka ilma isikutuvastuseta osutatavaid teenuseid (näiteks trükiste kohapeal kasutamine). Lõikes 2 esitatakse RaRS-is uue termini „külastaja“ määratlus käesoleva seaduse tähenduses. Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja kellel on tagatud juurdepääs teenustele, mis ei eelda isikutuvastust. Külastaja saab kasutada rahvaraamatukogu üksnes isikustamata teenuseid (näiteks trükiste kohapeal kasutamine). Kõnealuse mõiste RaRS-i lisamisega rõhutatakse, et rahvaraamatukogu on avatud kõigile. Lugeja ja külastaja eristamine on oluline ka seetõttu, et hoida rahvaraamatukogu nii-öelda täisteenuse kasutajate arvu adekvaatsena. Sellest võib sõltuda näiteks rahvaraamatukogudele müüdavate andmebaaside litsentside hind. Eelnõu § 16 – sätestatakse teeninduse korraldus rahvaraamatukogus. Lõike 1 kohaselt võib rahvaraamatukogu teenuseid kasutada igaüks, välja arvatud RaRS § 21 lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel (kui lugejalt on ära võetud väljaannete ja esemete kojulaenutamise õigus või lugejale või külastajale on kehtestatud ajutine keeld rahvaraamatukokku siseneda). Sama põhimõte tuleneb kehtivast RaRS § 15 lõikest 1. Rahvaraamatukogu teenindab seega kõiki soovijaid, sõltumata näiteks nende elukoha asumisest teises KOV-is. Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu lahtiolekuajad peavad vastama lugejate ja külastajate vajadustele. Kehtivas RaRS-is sellist nõuet ei ole. Rahvaraamatukogu teenused peavad olema aga võimalikult laiale sihtrühmale kättesaadavad, sealhulgas näiteks nii-öelda klassikalise 8- tunnise esmaspäevast reedeni tööajaga inimestele, vajadusel õhtuse vahetuse õpilastele, ühistranspordi kasutajatele (kui ühistranspordi graafik piirkonnas on hõre, tuleb sellega kindlasti eraldi arvestada) jne. Säte aitab kaasa sellele, et KOV-id kavandaksid 29 rahvaraamatukogude töökorralduse viisil, mis vastab kohaliku kogukonna ootustele ja vajadustele. Lõike 3 kohaselt korraldab rahvaraamatukogu lugejatele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Samasisuline säte on kehtiv RaRS § 15 lõige 6. Lõige 4 puudutab teeninduse korraldust erakorralistes oludes. Selle kohaselt võib rahvaraamatukogu juht vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või külastajatele ajutiselt piirata rahvaraamatukogule juurdepääsu, kui see on vältimatult vajalik. Seejuures tuleb juurdepääs taastada viivitamatult pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist ning ligipääsu piiramisel võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 5 lõike 5 kohaselt on vahetu oht olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Oluline oht on KorS § 5 lõike 3 kohaselt oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele 34, keskkonnale või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo35 toimepanemise oht. Kõrgendatud oht on KorS § 5 lõike 4 kohaselt oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele36, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis (riigivastased süüteod) sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis (üldohtlikud süüteod) sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Reeglina peab rahvaraamatukogu juht juhinduma KOV-i kehtestatud rahvaraamatukogu lahtiolekuaegadest ega või neist omal volil kõrvale kalduda. Seetõttu ongi erakorralisteks oludeks loodud käesolevaga alus, mis võimaldab juhil endal vajadusel kiiresti reageerida. Selliste olukordadena võivad muu hulgas kõne alla tulla näiteks ekstreemsed ilmastikuolud (üleujutus, lumetorm). Kuivõrd rahvaraamatukogus tuleb RTS § 7 lõike 2 kohaselt tagada juurdepääs Riigi Teatajale ja AvTS § 33 kohaselt muule avalikule teabele, on RaRS § 16 lõikesse 4 lisatud kohustus taastada ligipääs rahvaraamatukogule nii pea kui võimalik ning võimalusel säilitada ligipääsu piiramise ajaks rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil (näiteks luues arvuti ja interneti kasutamise võimaluse ajutises teeninduspunktis). Eelnõu § 17 – reguleeritakse rahvaraamatukogu teenustega seonduvat. Lõikes 1 eristatakse rahvaraamatukogu tasuta ja tasulised teenused. Väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on rahvaraamatukogus tasuta. Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab KOV. Sisulisi muudatusi (kui välja arvata asjaolu, et väljaannete kõrval nimetatakse ka esemeid ja avaliku teabe kõrval ka elektroonilisi avalikke teenuseid) siin võrreldes kehtiva RaRS-iga ei tehta. Tasuta teenused on seni olnud reguleeritud RaRS § 15 lõikes 2 ja tasulised teenused sama paragrahvi lõikes 3. Rahvaraamatukogu tasuta teenuste sätestamine seaduses tagab, et igaühel on ligipääs olulisele teabele ja kultuurile, sõltumata tema majanduslikust olukorrast. 34 Olulise väärtusega varaline hüve ületab KorS § 5 lõike 8 punkti 1 kohaselt kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 35 Karistusseadustiku 15. peatükis (riigivastased süüteod) sätestatud esimese astme kuritegu või 22. peatükis (üldohtlikud süüteod) sätestatud kuritegu. 36 Suure väärtusega varaline hüve ületab KorS § 5 lõike 8 punkti 2 kohaselt kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 30 Lõikes 2 nähakse ette, et AvTS-i alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabega tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal kasutada arvutit. Kõnealuse sätte kohaselt on raamatukogutöötajal kohustus juhendada isikuid riigi- ja KOV-i asutuste veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks. Seejuures on täpsustatud, et juhendamiskohustus ei hõlma isiku asemel teenuste sisulist kasutamist. Säte kattub üldjoontes kehtiva RaRS § 15 lõikega 21. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on sellest välja on jäetud arvuti kasutamise eelregistreerimise korraldamise kohustus, kuna see pole enam ajakohane ega üldjuhul vajalik. Nagu ka teistel asjakohastel juhtudel, on siingi avaliku teabe kõrval nimetatud elektroonilisi avalikke teenuseid. Uuendusena on lisatud raamatukogutöötaja juhendamiskohustuse ulatust selgitav lause. Raamatukogutöötaja selgitamise, juhendamise ja kaasaaitamiskohustus ei ole võrreldav selle asutuse ametniku või töötaja kohustusega, kelle teabele või teenusele inimene juurdepääsu soovib. Raamatukogutöötaja aitab ennekõike vajalike veebilehtede ja muude kontaktandmete leidmisel. Lõige 3 kattub kehtiva RaRS § 15 lõikega 22. Kõnealune säte lisati RaRS-i AvTS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (71 SE)37, et selles sisalduks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.06.2013, lk 1–8)38 nõuetele vastav määratlus, milline raamatukogude, arhiivide ja muuseumide valduses olev teave tuleb direktiivis sätestatud tingimustel ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavaks teha. Nimetatud direktiiv küll täna enam ei kehti, ent seda asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019, avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83)39. Lõige 4 puudutab raamatukogudevahelist laenutust nähes ette, et rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest. Sättes on ka märgitud, et lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist, kuid väljaannete tellimine kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu piires on tasuta. Raamatukogudevaheline laenutus on seni olnud reguleeritud RaRS § 15 lõikes 4. Väljaannete liikumisega ühe rahvaraamatukogu erinevate struktuuriüksuste vahel kaasnevad arusaadavalt samuti kulud, ent need on teisalt tasandatavad sellega, et kõikides haruraamatukogudes ei pea olema sama lai valik väljaandeid kohapeal olemas, vaid seda ressurssi saab jagada. Lõikes 5 reguleeritakse tagatise küsimist, mis seni on tulenenud RaRS § 15 lõikest 5. Eelnõu kohaselt võib nõuda lugejalt väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna kümnekordses suuruses, kui: 1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või 2) see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on tehtud mitu muudatust. Lisatud on täpsustus, et tagatist võib nõuda kuni väljaande või eseme hinna kümnekordses suuruses. Tagatise suurim võimalik määr on seotud eelnõu § 21 lõikest 2 tuleneva hüvitise määraga, mida lugeja on kohustatud väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise korral tasuma. Tagatise ja viidatud hüvitise suurust ei saa võrdsustada väljaande või eseme hinnaga selle soetamise hetkel, sest tagastamata jäetud (haruldast) 37 Avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 71 SE. 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1–8). 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019, avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83). 31 väljaannet ei pruugi (järelturult) enam sama hinnaga saada ning arvestada tuleb ka väljaande kogusse lisamisega kaasnevat töötlemiskulu. Kui seni on tagatise nõudmise üheks aluseks olnud asjaolu, et lugeja rahvastikuregistrisse kantud elukohaks ei ole rahvaraamatukogu asukohajärgne vald või linn, siis nüüd saab tagatist küsida, kui lugeja rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis. Muudatus on tingitud asjaolust, et inimesed on muutunud liikuvamaks, jagades end sageli mitme kodu vahel ja kasutades seega ka mitme KOV-i avalikke teenuseid, sealhulgas rahvaraamatukogu teenuseid. Samal ajal toimub suhtlus rahvaraamatukogu ja lugeja vahel üha enam elektroonilisi kanaleid pidi, mistõttu inimese elukohal Eesti piires rahvaraamatukogu ees olevate kohustustega seoses olulist tähtsust ei ole. Küll aga annab rahvaraamatukogule kindlustunde see, kui lugeja registreeritud elukoht on siiski Eestis. Kuivõrd rahvaraamatukogu on avatud kõigile, on seal lugejateks sageli ka välismaalased. Kui neil puudub registreeritud elukoha kaudu Eestiga püsiv side, on tagatise võtmine hea abinõu rahvaraamatukogu kogude tervikluse säilitamiseks. Väljaande (või eseme) väärtust puudutavasse punkti on lisatud täpsustus koguväärtuse näol. See on oluline näiteks juhul, kui laenutatud e-lugeri väärtus koos sellesse laaditud e-väljaannete väärtusega ületab piirmäära, mille puhul KOV on kehtestanud tagatise nõudmise kohustuse, olgugi et eraldivõetuna laenutatud seade ega väljaanded kõnealust piirmäära ei ületaks. Lõike 6 kohaselt kehtestab sama paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude (tasulised teenused ja raamatukogudevahelise laenutuse kulud) kulupõhised suurused ja lõikes 5 nimetatud tagatise määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra KOV. Sarnased volitusnormid on ka kehtivas RaRS-is (§ 15 lõigetes 3 ja 51). Uuendusena on lisatud kulupõhisuse järgimise kohustus, kuna rahvaraamatukogu kui KOV-i ametiasutuse hallatav asutus ei osuta avalikke teenuseid tulu teenimise eesmärgil. Eelnõu § 18 – reguleeritakse rahvaraamatukogu lugejaks registreerimise ja isikuandmete töötlemisega seonduvat. Lõikes 1 nähakse ette, et rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks. Säte kattub üldjoontes kehtiva RaRS § 151 lõikega 1, kuid üldistatud on viidet lugeja vastutusele ja lisatud ka isikuandmete töötlemine külastaja vastutuse tagamise eesmärgil (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 18 lõike 9 selgitust). Lõigete 2, 3 ja 4 sõnastamisel on eeskujuks võetud kehtiv RaRS § 151 lõige 2. Lõikesse 2 on lisatud võimalus registreeruda rahvaraamatukogu lugejaks ka juhiloa alusel. Juhiloal on küll isikut tõendava dokumendi tunnused, kuid tegemist ei ole siiski isikut tõendava dokumendiga, mistõttu on vajalik see isikut tõendavate dokumentide ja õpilaspileti kõrval RaRS-is eraldi nimetada. Lõikes 3 nähakse ette võimalus küsida lisaks alaealisele ka täisealise eestkostetava puhul väljaande või eseme kojulaenutamiseks tema seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku nõusolekut. Rahvaraamatukogu küll ei kontrolli iga täisealise lugejaks registreeruda soovija puhul ega talle eestkostjat pole määratud, kuid sageli annab eestkostja sellest rahvaraamatukogule ise märku. Kõnealune täiendus võimaldab sellisel juhul töödelda ka eestkostja isikuandmeid, et tagada vajadusel kontakt vastutava isikuga. 32 Vanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek on vajalik, kuna vanem või eestkostja vastutavad, et ära hoida näiteks rahalised nõuded viivitatud aja eest aga olla ka teadlik, et väljaande rikkumisel lasub tal tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 alusel vastutab laste ja hoolduse alla antud isikute tekitatud kahju eest vanem või eeskostja. Omavalitsus saab otsustada, kas väljaande tagastamata aja eest küsida viivist või nõuda rikutud väljaande hüvitamist. Nõuoleku puudumisel võib vanem või eeskostja keelduda viivise maksmisest ja kahju hüvitamisest, kui ta polnud teadlik võimalikest tekkivatest kuludest. Lõikes 4 tuuakse töödeldavate isikuandmete loetelu, mida on täiendatud rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmetega ja lisa-postiaadressiga, andmetega koduteeninduse vajaduse kohta ja lugeja eelistuste andmetega (viimaseid kogutakse üksnes lugeja nõusolekul). Isiku elukoha andmeid vajab raamatukogu erinevate teenuste osutamiseks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks. Elukoha andmeid vajatakse näiteks tagastamata väljaannete väljanõudmiseks ja sellekohaste nõuete saatmiseks lugejale, sest mitte kõigil Eesti elanikel pole e-posti aadressi. Lugeja elukoha aadress on vajalik ka koduteeninduse pakkumiseks. Samuti on elukoha andmed vajalikud väljaande või eseme laenutamisel tagatise küsimise üle otsustamiseks (eelnõu kohaselt võib tagatist küsida, kui lugeja elukoht ei ole Eestis). Rahvastikuregistri järgsed elukoha andmed on lisatud kohalike omavalitsuste ettepanekulul, kellele on oluline, et raamatukogu saaks võlgnikelt raamatud võimalikult kiiresti tagasi. Näiteks Tallinna Raamatukogudel on igapäevaselt ca 3500 – 5000 raamatuvõlgnikku, kelle käes üle 9000 raamatu. Kuna koduteenindust pakutakse lugejale just tema tervislikust seisundist tulenevalt, tähendab ka taolise märke olemasolu vähemalt kaudselt isiku terviseandmete töötlemist. Koduteeninduse vajadus võib tuleneda lugeja lühi- või pikaajalisest tervislikust seisundist, mis ei võimalda ta raamatukogusse kohale tulla, aga selle ajutine vajadus võib lugejal tekkida ka ootamatult näiteks õnnetuse tagajärjel. Lõige 5 puudutab puudega isikule eriomaste andmete töötlemist. Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 151 lõige 3. Andmeid töödeldakse pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele teenuse osutamiseks. Samuti korraldab rahvaraamatukogu kohaliku omavalitsuse elanikele, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Terviseandmete küsimine on vajalik selleks, et raamatukogu saaks pakkuda koduteenindust või pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele teenust, kellel on puude või tervisliku seisundi tõttu selleks õigus. Avalike teenuste all on mõeldud ka teenuseid, mida ei ole loetletud rahvaraamatukogu seaduses, kuid mis tulenevad muudest seadustest, rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktidest. Näiteks võimaldab autoriõiguse seadus teha autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta teosest ligipääsetavas vormis koopiaid üksnes § 252 lõikes 2 nimetatud soodustatud isikutele nende isiklikuks kasutamiseks. Raamatukogu võib soodustatud isikutele levitada koopiat, suunata selle üldsusele või teha selle üldsusele kättesaadavaks vaid selleks, et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule. Nimetatud kohustuse täitmiseks võib raamatukogu töödelda isiku terviseandmeid, et tuvastada, kas isik on soodustatud isik AutÕS § 252 lõike 2 tähenduses. Käesoleval ajal puudub tehniline lahendus, mis võimaldaks 33 raamatukogule teenuse osutamiseks vajalikke lugeja terviseandmeid saada automatiseeritud andmevahetuse teel Sotsiaalkindlustusametist. Seetõttu on lugeja terviseandmete töötlemine tõendite alusel põhjendatud. Lõike 6 kohaselt registreeritakse rahvaraamatukogu lugejaks isik, kes nõustub täitma rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. Ka siin võrreldes kehtiva RaRS § 151 lõikega 4 muudatusi ei tehta. Lõige 7 puudutab lugeja andmete õigsuse kontrollimist. Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 151 lõige 5. Lugeja andmete kontrollimine toimub lugeja teenuste kasutamisel, mis vajavad isikutuvastust raamatukogu füüsilise külastuse ajal või isikutuvastust vajavate e-teenuste kasutamisel. Lõige 8 näeb ette, et lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni, mis on reguleeritud § 21 lõikes 12. Võrreldes kehtiva RaRS § 151 lõikega 6 on kõnealusest sättest välja jäetud lugeja seadusliku esindaja andmete säilitamisega seonduv, sest see on reguleeritud eraldi eelnõu § 18 lõikes 9. Uuendusena on lisatud tekstiosa „või lugejaks olemist pikendanud“. Seega võib lugejal tekkida rahvaraamatukogu teenuste kasutamisesse ka pikem paus, kuid kui ta lugejaks olemist ise aegsasti pikendab, säilib soovitud staatus. Tuleb arvestada, et lugeja andmete kustutamine hõlmab näiteks ka tema laenutuste ajalugu. Ajaloo säilimine on inimestele sageli oluline, mistõttu võib lugejaks olemise pikendamine olla uuesti lugejaks registreerumisele eelistatud lahendus. Enne lugeja andmete kustutamist saadetakse lugejale meeldetuletus andmete uuendamise vajaduse kohta. Lõike 9 kohaselt kustutatakse seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse lõppemisel. Võrreldes seni RaRS § 151 lõikes 6 sätestatuga, on lisatud, et seadusliku esindaja andmed kustutatakse ka esindusõiguse lõppemisel ehk siis, kui laps saab täisealiseks või täisealise eestkostetava puhul eestkoste lõppemisel. See täiendus tagab, et seadusliku esindaja andmeid ei töödelda kauem, kui see tegelikult vajalik on. Kui seaduslikul esindajal on rahvaraamatukogu ees esindusõigusest tulenevaid täitmata kohustusi, säilitatakse tema isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni. Lõige 10 puudutab puude andmete kustutamist. Kehtivas RaRS-is ei ole sätestatud, et puude andmed kustutatakse ka puude kestuse lõppemisel. Seegi muudatus tagab, et kõnealuseid andmeid töödeldakse üksnes seni, kuni see on teenuste osutamiseks vajalik. Lõige 11 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib RaRS § 21 lõike 8 rakendamiseks (rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja rikkunud isikult rahvaraamatukogu külastamise õiguse kuni 30 päevaks äravõtmine) töödelda sama paragrahvi lõike 4 punktides 1–6 nimetatud isikuandmeid ka külastaja kohta40. Sättes on ka täpsustatud, et külastaja andmed kustutatakse ühe aasta möödumisel rahvaraamatukogu külastamise õiguse ajutisest äravõtmisest arvates. Kuna valikut rahvaraamatukogu teenustest (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) saab kasutada ka end lugejaks registreerimata ehk külastajana ja rahvaraamatukogude praktikas 34 esineb paraku juhtumeid, kus sellega kaasneb korrarikkumine, on eelnõuga loodud võimalus piirata ajutiselt rahvaraamatukogu külastamise õigust nii lugeja kui külastaja puhul (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 21 lõike 8 selgitust). Kõnealuse piirangu seadmine eeldab aga külastaja isikuandmete töötlemist, mistõttu ongi eelnõu § 18 lõikega 11 rahvaraamatukogule selleks vajalik õiguslik alus loodud. Korda rikkunud külastaja isiku aitab vajadusel tuvastada politsei. Eelnõu § 19 – käsitletakse lugejat puudutavaid teavitusi. Lõige 1 annab rahvaraamatukogule õiguse edastada lugejale tema poolt esitatud postiaadressile, telefoninumbrile või elektronpostiaadressile meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet. Seega ei pea rahvaraamatukogu lugejale sellise teabe edastamiseks temalt eraldi nõusolekut küsima. Selline teave on näiteks meeldetuletus laenutustähtaja peatse lõppemise kohta, teade väljaande, mille järjekorras lugeja on, saadavuse kohta, teade lugeja isikuandmete peatse kustutamise ja lugejaks olemise pikendamise võimaluse kohta jne. Kõnealuse teabe edastamine on lugeja huvides, kuna aitab vältida näiteks rahvaraamatukogu ees võlgnevuste tekkimist või lugeja staatusest ilmajäämist. Lõige 2 näeb ette, et lugeja nõusolekul võib lugejale saata ka muid teavitusi, mis ei ole raamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud. Siin peetakse silmas näiteks rahvaraamatukogu üldist uudiskirja või eraldi teavitusi rahvaraamatukogus toimuvate ürituste või rahvaraamatukogusse saabunud uute väljaannete kohta. Kõnealuste teavituste saatmine läheb kaugemale avalikes huvides oleva ülesande täitmisest ja on pigem käsitletav isikuandmete töötlemisena turunduslikul eesmärgil, mistõttu on selleks vajalik lugeja nõusolek. Seejuures võib lugeja oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta (vt ka IKÜM artiklit 7). Eelnõu § 20 – puudutab rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja. Sätte sisu vastab suures osas kehtivale RaRS §-le 16. Nagu ka muudel asjakohastel juhtudel on siin lugeja kõrval nimetatud nüüd ka külastajat ning üldistatud sõnastust selles osas, milline KOV-i organ rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja kehtestab, jättes selle KOV-i otsustada. Eelnõu § 21 – reguleeritakse lugeja ja külastaja vastutust. Lõige 1 puudutab viivise küsimist ja selle sõnastus kattub suures osas kehtivas RaRS § 17 lõikes 1 sätestatuga. Uuendusena on laenutatud väljaande kõrval nimetatud ka eset ja tõstetud viivise piirmäära 0,06 eurolt 0,1 euroni iga viivitatud päeva eest. Senine viivise piirmäär on kehtinud alates 1998. aastast.41 Viivise piirmäära tõstmine 0,1 euroni lihtsustab viivise arvutamist ja eeldatavasti ka motiveerib lugejaid senisest enam laenatud väljaandeid ja esemeid õigeaegselt tagastama. Samas on oluline märkida, et RaRS-is sätestatu näol on tegemist viivise suurima võimaliku määraga. KOV võib rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas lugeja kohustusena kehtestada ka sellest madalama piirmääraga viivise tasumise või viivise küsimisest üldse loobuda. Väiksemates rahvaraamatukogudes ka praegu viivist sageli ei küsita, sest lugejate väiksema arvu tõttu on kontakt nendega personaalsem ning laenatud väljaandeid ja esemeid tagastatakse reeglina kohusetundlikumalt. Tähtaegselt tagastamata väljaannete probleem on ennekõike suuremates linnades (näiteks Tallinn ja Tartu). Lõige 2 puudutab väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamist ja kattub sisuliselt kehtivas RaRS § 17 lõikes 2 sätestatuga. 41 2011. aastal asendati 1 kroon 0,06 euroga, mis vastas eurole ülemineku kursile (1 euro = 15,6466 Eesti krooni). 35 Lõikes 3 käsitletakse lugejale viivise tasumiseks ja väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamiseks tähtaja määramist ning sundtäitmise algatamise hoiatusega ettekirjutuse tegemist. Säte vastab suures osas seni RaRS § 17 lõike 4 esimeses ja teises lauses sätestatule. Võrreldes kehtiva seadusega on välja jäetud kolmas lause, mille kohaselt märgitakse ettekirjutuses selle vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord. Ettekirjutuse näol on tegemist haldusaktiga, mille puhul tuleneb vaidlustamisviite märkimise kohustus HMS § 57 lõikest 1 ja selle kordamine RaRS-is pole vajalik. Teise uuendusena on kõnealust sätet täiendatud selliselt, et tähtaega ei määrata üksnes viivise või hüvitise tasumiseks, vaid algset laenutustähtaega täiendava tähtaja võib määrata ka väljaande või eseme tagastamiseks. See on vajalik näiteks olukorras, kus rahvaraamatukogus viivise küsimise võimalust ei rakendata. Samuti kannab selline täiendus endas sõnumit, et rahvaraamatukogu peamine eesmärk on saada tagasi konkreetne väljaanne või ese, mitte rahaline hüvitis. Lõike 4 kohaselt toimetatakse sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus kätte HMS § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest. Ettekirjutuse kättetoimetamist RaRS-is seni reguleeritud pole, kuid käesoleval juhul on see vajalik, et näha ette erisused HMS-is sätestatud dokumendi kättetoimetamise üldisest regulatsioonist. HMS § 25 lõige 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 26 lõike 1 kohaselt saadetakse dokument postiga kättetoimetamise korral menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga, kuid seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. RaRS-is sätestataksegi võimalus toimetada ettekirjutus lugejale kätte lihtkirjaga, täpsustades seejuures, millal loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks. Kõnealune RaRS-i täiendus on tingitud asjaolust, et seni on rahvaraamatukogud pidanud ettekirjutuse posti teel lugejale edastamiseks kasutama tähtkirja, mis on aga lihtkirjaga võrreldes märksa kallim ja millega võib kaasneda ka oluline ajakulu (hoiuaeg postkontoris, korduvatele kättetoimetamise katsetele kuluv aeg). Rahvaraamatukogu eesmärk on saada laenutatud väljaanne või ese võimalikult kiiresti tagasi, et see teistele lugejatele uuesti kättesaadavaks teha. Näiteks Eesti suurimal rahvaraamatukogul ehk Tallinna Keskraamatukogul on igapäevaselt 3 500–5 000 võlgnikku, kellest igaühe käes võib omakorda olla mitu tagastamisele kuuluvat väljaannet. Ettekirjutuse kiiremini kättetoimetatuks lugemine tähendab ka selle kiiremini kehtima hakkamist (vt HMS § 61 lõiget 1) ja võimalust suunata nõue vajadusel kiiremini täitemenetlusse ehk teisisõnu asjaomase väljaande või eseme kiiremini rahvaraamatukokku tagasi jõudmist. Lõige 5 puudutab ettekirjutuse sundtäitmist ja vastab sisult kehtivale RaRS § 17 lõikele 5. Lõiges 6 nähakse ette, et lugeja vastutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka külastajale. Selline vajadus võib tekkida näiteks juhul, kui külastaja raamatukogu teenuste kasutamise käigus väljaande rikub. Lõige 7 näeb ette, et valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi (väljaande või eseme tagastamine, viivise tasumine, väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamine) rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul 36 täitnud, võtta väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Sarnane põhimõte sisaldub ka kehtivas RaRS § 17 lõikes 3, kuid seda on eelnõuga pisut muudetud. Kui kehtiv sõnastus on imperatiivne (lugejalt võetakse väljaannete kojulaenutamise õigus ära), siis eelnõukohane sõnastus on paindlikum, nähes ette võimaluse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenutamise õigus ära võtta. Siin saab iga KOV jälle ise otsustada, kui ranget lähenemist nende rahvaraamatukogus eelistatakse. Täpsustatud on ka laenamisõiguse piiramise kestusega seonduvat. Kui seni on kõnealune piirang saanud kehtida kuni üks aasta, siis nüüd nähakse ette, et laenamisõiguse saab ära võtta kuni kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Pikim võimalik aeg, mil lugejale rahvaraamatukogust väljaandeid või esemeid ei laenutata, on seega jätkuvalt üks aasta, kuid piirang ei saa jääda enam kehtima olukorras, kus lugeja on oma kohustused rahvaraamatukogu ees juba täitnud. Laenamisõiguse piirangu kehtimise ajal saab lugeja teisi rahvaraamatukogu teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) edasi kasutada. Lõikes 8 sätestatu kohaselt võib valla- või linnavalitsus lugejalt või külastajalt, kes rikub rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara (näiteks ähvardab relvaga, rikub arvuteid, lõigub või sodib raamatuid), võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. Külastusõiguse võib lugejalt või külastajalt ära võtta 30 päeva kaupa. Külastusõiguse piirang määratakse uuesti kui raamatukogu kasutamise eeskirja rikkumine kordub. Kehtivas RaRS-is sarnast sätet ei ole. Sellise piirangu seadmiseks õigusliku aluse loomise vajadusele on aga rahvaraamatukogud tähelepanu juhtinud, sest kohustusega olla kõigile soovijatele avatud (vt eelnõu § 16 lõiget 1), võib kaasneda paratamatult ka olukordi, kus sellist avatust kuritarvitatakse. Rahvaraamatukogu külastamise õigust võib kõnealuse sätte kohaselt piirata nii registreeritud kui ka registreerimata kasutaja ehk nii lugeja kui ka külastaja puhul. Kui lugeja puhul on rahvaraamatukogul juba olemas tema isikuandmed ja piirangu vormistamine on selle võrra lihtsam, siis külastaja puhul tuleb selleks konkreetse isiku andmed alles saada. Kuivõrd rahvaraamatukogul endal KorS § 32 kohast isikusamasuse tuvastamise õigust ei ole, tuleb selleks vajadusel kasutada politsei abi. Isikusamasuse tuvastamise õigus on vastavalt turvategevuse seaduse §-le 21 ka turvateenistujal. Rahvaraamatukogu töötleb § 18 lõikes 4 nimetatud ulatuses külastaja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandmeid. Oluline on veel rõhutada, et kõnealuse piirangu võib seada üksnes asjasse puutuva haruraamatukogu külastamise suhtes. Lõikega 9 lisatakse säte, mis annab rahvaraamatukogule õiguse küsida lugejalt või külastajalt isikut tõendavat dokumenti isiku tuvastamiseks, et registreerida ja rakendada isiku suhtes külastamisõiguse piirang juhul, kui isik rikub rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirib oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustab töötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustab rahvaraamatukogu vara. Lõige 10 puudutab valla- või linnavalitsuse õigust kõnealuses paragrahvis sätestatud õiguste teostamine valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele edasi delegeerida. Sarnane säte sisaldub ka kehtivas RaRS-is (§ 17 lõige 6), kuid eelnõuga on seda laiendatud ka näiteks rahvaraamatukogu külastamisõiguse ajutise piiramise üle otsustamisele. KOV-i ametiasutuse hallatava asutusena saab volitatav olla ka rahvaraamatukogu. Lõikes 11 käsitletakse viivise ja rikutud või tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitise laekumist KOV-i eelarvesse ning see kattub seni RaRS § 17 lõikes 7 sätestatuga. 37 Lõike 12 kohaselt on sama paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete (viivis ja rikutud või tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitis) aegumistähtaeg kümme aastat. Kuigi nõuete aegumistähtaegade üldine regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi TsÜS), on aastaid kestnud õigusselgusetuse lahendamise huvides oluline sätestada kõnealuste nõuete aegumistähtaeg RaRS-is. Nimelt on vaieldud selle üle, kas antud nõuded tuleks lugeda tehingust tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt kolm aastat või seadusest tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt kümme aastat. Kuivõrd rahvaraamatukogu tegevus väljaannete ja esemete laenutamisel kujutab endast siiski avaliku teenuse osutamist ning seda iseloomustab haldustegevusele iseloomulik ühepoolsus (lugejal ei ole näiteks võimalik laenutustingimusi mõjutada), ei ole väljaannete ja esemete laenutamise käsitlemine tsiviilõigusliku tehinguga kohane. Seega on põhjendatud seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja kohaldamine, mille kestus sätestatakse õigusselguse huvides RaRS-is. Lõige 13 näeb ette, et sama paragrahvi lõigetes 1–4 ja 6 lugeja või külastaja kohta sätestatut kohaldatakse alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule esindajale. Selle eesmärk on vältida kõigis viidatud sätetes lugeja kõrval täpsustust, et alaealise ning täisealise eestkostetava asemel vastutab tema seaduslik esindaja. Eelnõu § 22 – reguleeritakse automaatset haldusmenetlust. Tegemist on RaRS-is uue regulatsiooniga. Lõike 1 kohaselt võib KOV või rahvaraamatukogu RaRS-is ettenähtud haldusmenetluse läbi viia infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt, ilma ametniku või töötaja vahetu sekkumiseta ning seda nimetatakse automaatseks haldusmenetluseks. HMS § 2 lõige 1 defineerib haldusmenetluse kui haldusorgani tegevuse määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. HMS § 8 lõike 1 kohaselt on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Seega on nii valla- või linnavolikogu või -valitsus kui ka rahvaraamatukogu haldusorganid. RaRS-is sätestatud ülesannete täitmine kujutab endast reeglina haldusakti andmist (näiteks viivise tasumiseks ettekirjutuse tegemine) või toimingu sooritamist (näiteks selgituse andmine).42 Kõnealune eelnõu säte annab KOV-ile või rahvaraamatukogule niisiis õiguse viia haldusmenetlus läbi infosüsteemi vahendusel ametniku või töötaja sekkumiseta. Selle eelduseks on siiski HMS-is sätestatud haldusmenetluse põhimõtete järgimine ehk automaatset haldusmenetlust ei saa läbi viia näiteks juhul, kui haldusorganil on kaalutlusõigus, mis HMS § 4 lõike 1 kohaselt kujutab endast otsuse tegemise kaalumist või erinevate otsuste vahel valimist, või on vaja rakendada HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ehk haldusorganile ei ole kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud teada või haldusmenetlust ei ole võimalik läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata43. 42 KOV-i puhul mõnel juhul ka määruse andmist (näiteks rahvaraamatukogu põhimääruse kehtestamine), kuid see ei ole automaatse haldusmenetluse kontekstis relevantne. 43 HMS § 40 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks või sama lõike punkti 3 kohaselt juhul, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. 38 Automaatse haldusmenetluse saab läbi viia nii tänaste raamatukogusüsteemide44 kui ka eelnõuga asutatava raamatukogude andmekogu (vt eelnõu § 29 punkti 16) vahendusel ja neis olevate andmete põhjal. Toimingu sooritamises (näiteks selgituse andmises) seisneva haldusmenetlusena saab käsitleda ka suhtlust tekstirobotiga. Automaatse haldusmenetluse regulatsiooni RaRS-i lisamise eesmärk on kiirendada ja kaasajastada teabe liikumist rahvaraamatukogu ja lugeja vahel. Automaatne haldusmenetlus on reguleeritud ka IKÜM-is, mille artikli 22 lõige 1 näeb ette, et andmesubjektil45 on õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju. Sama artikli lõike 2 punkti b kohaselt ei kohaldata lõiget 1, kui üksnes automatiseeritud töötlusel põhinev otsus on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. Eelnõuga luuaksegi IKÜM artikli 22 lõike 2 punktis b nimetatud õiguslik alus. Asjakohased meetmed andmesubjekti (antud juhul rahvaraamatukogu lugeja) õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks tulenevad osaliselt HMS-st ja on osaliselt kavandatud ka eelnõusse. Nii näiteks on automaatse haldusmenetluse adressaadil võimalik oma õigusi kaitsta vaidemenetluses või halduskohtumenetluses samaväärselt olukorraga, kus haldusmenetluse viib läbi KOV-i või rahvaraamatukogu teenistuja. Eelnõu § 22 lõikes 3 on aga ette nähtud kohustus lisada automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juurde selgitus, et tegemist on automaatse toiminguga ja teave vahetu isikliku kontakti õigusest KOV-i või rahvaraamatukogu ametniku või töötajaga. HMS-i kavandatavate muudatuste järgi ei ole automaatne haldusmenetlus lubatud haldusmenetluse uuendamise ja vaidemenetluse korral. Vaidemenetluses hinnatakse, kas varasem otsus oli õiguspärane ja õiglane. See puudutab õigusemõistmise kõige kesksemat põhimõtet – õiglane menetlus ja inimlik kaalutlus. Inimesel peab alati olema õigus teada, kuidas ja miks otsus tema suhtes tehti, ning seda otsust vaidlustada. See kehtib ka automaatse menetluse korral ehk inimene saab esitada vaide või pöörduda halduskohtusse nagu iga teise haldusotsuse puhul. Kui isik leiab, et tema suhtes tehtud otsus on vale, saab ta selle vaidlustada ja inimene (ametnik või kohtunik) vaatab asja üle. See eeldab inimlikku arutlusvõimet ja mõistmist, mida masin pakkuda ei suuda. Samuti on oluline ka see, et vaidemenetluses ei kontrollita lihtsalt andmeid ja reegleid – seal tuleb hinnata olukorra nüansse, tõlgendada seadust ja mõnikord isegi kaaluda erinevaid õigusi (nt avalik huvi vs. erahuvid). Kui põhimenetluses on otsuseni jõutud valede järelduste kaudu või kui järgimata on jäänud HMS-i üldpõhimõtted, on just menetluse uuendamise või vaidemenetluses haldusaktide muutmise ja kehtetuks tunnistamise kaudu võimalik tagada isikute õiguskaitse. Näiteks ei ole ära kuulamata jätmise mõju isikute õigustele nii intensiivne, kui kaebemenetluses on isiku ärakuulamisõigus tagatud. Seega on tegemist kaitsegarantiiga võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks. Lõige 2 näeb ette, et automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei märgita haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja, kuid selles märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga ja haldusorgani kontaktandmed. Automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel. 44 Sierra, URRAM ja RIKS. 45 Andmesubjekt on füüsiline isik ehk inimene, kelle andmeid töödeldakse. 39 Haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja märkimata jätmine on mõistetavalt tingitud asjaolust, et kõnealune haldusakt antakse nimetatud isikute vahetu sekkumiseta. Selleks RaRS-i õigusliku aluse loomine on vajalik põhjusel, et HMS § 55 lõike 4 kohaselt kirjalikus haldusaktis selle andnud haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri- reeglina märgitakse. E-templi kasutamine tagab haldusakti autentsuse ja garanteerib, et seda ei ole alates dokumendi kinnitamisest e-templiga muudetud. Lõike 3 kohaselt peab automaatses haldusmenetluses sooritatud toimingu juures olema selgitus, et tegemist on automaatse toiminguga ja teave vahetu isikliku kontakti õigusest KOV-i ametniku või rahvaraamatukogu töötajaga. Tegemist on IKÜM artikli 22 lõike 2 punkti b kohase meetmega andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. Lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu määrusega. Automaatselt soovitakse esialgsel hinnangul hakata andma näiteks järgmiseid haldusakte ja sooritama järgmiseid toiminguid: 1) lugejaks registreerimine; 2) lugeja ja tema seadusliku esindaja andmete kustutamine; 3) laenutustähtaja pikendamine; 4) meeldetuletuste ja muu lugejat puudutava teabe edastamine; 5) viivise määramine46; 6) väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ajutine äravõtmine kohustuste (väljaande või eseme tagastamine, viivise tasumine, väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamine) mittetäitmisel47; 7) kohustuste (samad, mis eelmises punktis) täitmise tähtaja määramine ja selle ületamisel ettekirjutuse tegemine48; 8) täitmata ettekirjutuse täitemenetlusse suunamine49. Kavandatava volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-s 14 sätestatut, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning KOV-ide kohustus. Esmane vastutus põhiõiguste tagamise eest on Riigikogul, sest just seadustega tuleb paika panna põhiõiguste teostamiseks vajalik, sealhulgas vajaliku menetluse ja korra peamised elemendid.50 Ka PS § 3 lõikest 1 tulenev olulisuse põhimõte nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu.51 Kuigi kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peab langetama seadusandja, võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.52 Antud juhul tulenevad automaatset haldusmenetlust puudutavad olulised põhimõtted seadusest (kas eelnõukohasest RaRS-ist või näiteks HMS-ist (vt ka eelnõu § 22 lõike 1 selgitusi)). Ministri määruse tasandile on kavandatud üksnes loetelu haldusaktidest ja toimingutest, mida on võimalik seadusest tulenevaid nõudeid arvestades automaatselt anda või sooritada. Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21). 46 Kuivõrd viivist puudutav eelnõu § 21 lõige 1 sisaldab kaalutlusõigust (kas määrata viivis või mitte ja kui määrata, siis kas kõnealuses sättes nimetatud suurima lubatud määra järgi või väiksema määra järgi), saab viivise määramine toimuda automaatselt üksnes juhul, kui KOV on rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas otsuse tegemise kriteeriumid sellise täpsusega paika pannud, et inimese sekkumist eeldavat kaalumisruumi enam pole. 47 Kuna ka väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ajutist äravõtmist puudutav eelnõu § 21 lõige 6 sisaldab kaalutlusõigust (kas võtta kojulaenutamise õigus ära või mitte), on automaatne haldusmenetlus siin võimalik jälle vaid eeldusel, et KOV on otsustamise kriteeriumid rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas täpselt kindlaks määranud. 48 Eelnõu § 21 lõikes 3 sätestatu eeldab automaatse haldusmenetluse korral samuti täpseid suuniseid rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas (määratava tähtaja pikkus ja kas ettekirjutus tehakse või mitte). 49 Ka eelnõu § 21 lõikes 5 sätestatu eeldab automaatse haldusmenetluse korral täpseid suuniseid rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas (kas täitmata ettekirjutus suunatakse täitemenetlusse või mitte). 50 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 14 kommentaar 17. 51 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3. 52 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 6. 40 4. peatükk. Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve Eelnõu § 23 – reguleeritakse rahvaraamatukogu aruandlusega seonduvat. Lõikes 1 nähakse ette üldine õigusaktidest tulenevate aruannete esitamise kohustus, mis on sätestatud ka kehtivas RaRS § 11 lõikes 4. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on eelnõust välja jäetud lause, mille kohaselt esitab valla- või linnavalitsus KuM-ile aruande rahvaraamatukogule riigieelarvest eraldatud summade kasutamise kohta hiljemalt iga aasta 20. jaanuariks. Kuna rahvaraamatukogule riigieelarvest eraldatava toetuse või hüvitisega seonduv on kavandatud eelnõu § 13 lõike 9 alusel kehtestatavasse valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) määrusesse, siis sätestatakse ka asjaomase aruande esitamise tähtaeg või tähtpäev samas määruses. Lõike 2 kohaselt esitab rahvaraamatukogu RaRa-le statistilise ja sisulise töö aruanded igal aastal 1. märtsiks ning kõnealused aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu. Seni on statistilise ja sisulise töö aruannete esitamist reguleeritud RaRS § 11 lõikes 5, mis näeb ette aruannete esitamise maakonnaraamatukogule, kes omakorda esitab koondaruanded KuM-ile. Aruannete esitamise tähtpäev on ka kehtivas RaRS-is 1. märts. Rahvaraamatukogude statistilised aruanded esitatakse tegelikult juba praegu RaRa-le, kelle üks ülesanne rahvusraamatukoguna on trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kogumine ja esitamine (ERRS § 4 lõike 1 punkt 4). Sisulise töö aruandeid on seni esitatud tõesti KuM-ile, kuid seoses maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete etapiviisilise lõpetamisega (vt selle kohta ka eelnõu § 26 selgitusi) ja sellest tulenevalt RaRa-le uue ülesande lisandumisega (rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine), tuleb need edaspidi esitada RaRa-le. Lisatud on ka täpsustus, et aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu (välja arvatud juhul, kui KOV- i väiksusest tulenevalt on tegemist haruraamatukogudeta rahvaraamatukoguga). Seega kogub keskraamatukogu, kelle ülesanne on eelnõu § 5 lõike 2 punkti 3 kohaselt haruraamatukogude üleselt statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine, haruraamatukogudest kokku vajaliku teabe ja esitab selle RaRa-le. RaRa on arendamas raamatukogude juhtimistöölauda53, mis võimaldab RaRS-i eelnõu seadusena jõustumise järgselt esitada aruandeid juba spetsiaalses elektroonilises keskkonnas. Eelnõu § 24 – puudutab teenistuslikku ja haldusjärelevalvet. Lõike 1 kohaselt teostab teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle KOV. Sama põhimõte on sätestatud kehtivas RaRS § 11 lõikes 1. Lõige 2 näeb ette, et haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab KuM. Kehtiva RaRS § 11 lõike 2 kohaselt on KuM-i teostatav haldusjärelevalve olnud kitsam ehk suunatud ainult rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete järgimise ja maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise kontrollimisele. Kavandatav muudatus tagab järelevalve terviklikkuse, hõlmates kõiki RaRS-is sätestatud nõudeid. Edaspidi on KuM-il õigus teostada järelevalvet kõigi rahvaraamatukogu seadusest tulenevate nõuete täitmise üle. Nii on järelevalve terviklik ning saab kaasa aidata sellele, et lugeja ja külastaja saaksid raamatukogust kvaliteetseid ja õigusaktidega kooskõlas olevaid teenuseid. Haldusjärelevalvet 53 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude juhtimistöölaud. 41 KOV-i hallatava rahvaraamatukogu üle teostatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 alusel. Järelevalve hõlmab õiguspärasuse ning seaduses sätestatud otstarbekuse kontrollimist, mis võib osutuda vajalikuks kui ministeeriumile edastatakse mistahes teave võimalike rikkumiste kohta. Näiteks võib järelevalve olla põhjendatud juhul, kui lugeja pöördub KuM-i poole kahtlusega, et rahvaraamatukogu ei järgi isikuandmete töötlemise nõudeid, mis on sätestatud eelnõu §-s 18 või rahvaraamatukogude võrgu loomisel pole arvestatud § 4 lõikes 3 nimetatud kohaline elanike vajadusi. Sellisel juhul saab KuM hinnata, kas raamatukogu tegevus vastab seadusest tulenevatele kohustustele, ning vajaduse korral nõuda puuduste kõrvaldamist. 5. peatükk. Rakendussätted 1. jagu. Üleminekusätted Eelnõu § 25 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogude põhimäärused eelnõukohase RaRS-iga vastavusse 2027. aasta 1. juuliks. Kuivõrd põhiosa eelnõust on kavandatud seadusena jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril, on KOV-idel vajalike muudatuste tegemiseks aega pool aastat. Eelnõu § 26 lõige 1 ja 2 näevad ette, et eelnõu seadusena jõustumisel loetakse maakonnaraamatukogudeks rahvaraamatukogud, mis on maakonnaraamatukogudeks nimetatud enne kõnealuse seaduse jõustumist. Seega jätkavad 2027. aasta 1. jaanuarist 2027. aasta 30. juunini ehk kuni maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete lõpetamiseni maakonnaraamatukogudena tegutsemist Harju Maakonnaraamatukogu (Harju maakonnas), Kärdla Linnaraamatukogu (Hiiu maakonnas), Jõhvi Keskraamatukogu (Ida-Viru maakonnas), Põltsamaa Raamatukogu (Jõgeva maakonnas), Järvamaa Keskraamatukogu (Järva maakonnas), Rakvere Raamatukogu (Lääne-Viru maakonnas), Lääne Maakonna Keskraamatukogu (Lääne maakonnas), Põlva Keskraamatukogu (Põlva maakonnas), Pärnu Keskraamatukogu (Pärnu maakonnas), Rapla Keskraamatukogu (Rapla maakonnas), Saare Maakonna Keskraamatukogu (Saare maakonnas), Kõrveküla Raamatukogu (Tartu maakonnas), Valga Keskraamatukogu (Valga maakonnas), Viljandi Linnaraamatukogu (Viljandi maakonnas) ja Võrumaa Keskraamatukogu (Võru maakonnas). Kuivõrd tegemist on tavaliste rahvaraamatukogudega, kes täidavad riikliku kohustusena täiendavaid ülesandeid, ei tähenda maakonnaraamatukogude tegevuse lõpetamine asjaomaste rahvaraamatukogude sulgemist, vaid üksnes lisaülesannete täitmise lõppemist. Seni maakonnaraamatukogude poolt täidetud raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesanded antakse ajakohastatud sisus ja vormis järk-järgult üle RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punkti 9 selgitusi). Lõikes 2 on esitatud maakonnaraamatukoguspetsiifilised ülesanded. Võrreldes kehtiva RaRS- iga (kehtivas seaduses § 5 lõige 1) on lisatud täpsustus, et raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesanded, mida maakonnaraamatukogud täidavad, on neile pandud riiklik kohustus. Lõikes loetletud maakonnaraamatukoguspetsiifilisi ülesandeid on võrreldes kehtivas RaRS § 5 lõikes 5 sätestatuga oluliselt vähem. Seda seetõttu, et osa riikliku kohustusena täidetavatest raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannetest hakkab juba alates 2027. aasta 1. jaanuarist täitma RaRa (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punkti 9 selgitust). Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 2027. aasta 30. juunini veel järgmiste ülesannete täitmist: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine. 42 Lõike 3 kohaselt hüvitatakse riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud KOV-ile riigieelarvest kultuuriministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. Seni on nende kulude katmine tulenenud RaRS § 10 lõike 3 punktist 3, kuid kuna antud juhul ei ole tegemist mitte toetusega riigieelarvest, vaid KOV-ile delegeeritud riikliku kohustuse täitmisega seotud kulude katmisega, on see reguleeritud eraldi sättes. Seejuures väheneb riigi hüvitis nelja töötajaga seotud kuludelt kahe töötajaga seotud kuludele. Hüvitise vähenemine on tingitud asjaolust, et vähenevad ka maakonnaraamatukogu ülesanded. Maakonnaraamatukogusid puudutav regulatsioon kaotab oma toime alates 01.07.2027. a mil 15 rahvaraamatukogu lõpetavad tegutsemise maakonnaraamatukoguna ehk riikliku kohustusena maakondliku koordineerimise ülesanded täitmise. Eelnõu § 27 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogu struktuur eelnõukohase seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2027. aasta 1. juuliks. Eelnõu § 5 lõige 1 näeb ette, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. KOV-i väiksusest tulenevalt võib seal olla üks haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu. 2024. aastaks oli keskraamatukogu moodustatud 66 KOV-is54 (neist mõnes on küll lisaks ka rahvaraamatukogusid, kes tegutsevad veel eraldiseisvate asutustena). Seega vastab enamiku KOV-ide rahvaraamatukogu struktuur juba eelnõuga kavandatule. Ülejäänutel on rahvaraamatukogu struktuuri korrastamiseks aega kuus kuud eelnõu põhiosa seadusena jõustumisest arvates. Rahvaraamatukogudele muutub 2027. aasta 1. juulist kohustuslikuks raamatukogude andmekoguga liitumine ja selle kasutamine, mis tähendab, et andmekoguga liitumise tähtaeg on sama kui ühtse juhtimise struktuuri jõustumine (1. juuli 2027). Et tagada sujuv üleminek, nähakse RaRa raamatukogu andmekogu rakendamise projekti raames ette, et raamatukogude andmekoguga saavad liituda kõik KOV-i veel ümber korraldamata rahvaraamatukogud, viisil, mis ei nõua raamatukogude ümberkorraldamisel täiendavaid kulutusi ega olulist käsitööd. Eelnõu § 28 – sisaldab töölepingute ning haridus- ja kutsenõuetega seotud üleminekusätteid. Paragrahvis sätestatakse, et RaRS § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 2027. aasta 1. jaanuari ametis olevatele raamatukoguhoidjatele. RaRS § 9 lõige 3 näeb eelnõu kohaselt ette, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja kompetentsi või raamatukoguhoidja kutseta töötajaga võib sõlmida üksnes tähtajalise töölepingu ja sedagi vaid juhul, kui töötaja on valmis vajaliku hariduse või kutse nominaalse õppeaja jooksul omandama. Kõnealuse üleminekusätte kohaselt jäävad aga kõigi olemasolevate raamatukoguhoidjate töölepingud kehtima ega muutu töötaja haridus- ja kutsenõuetele mittevastavuse tõttu tähtajaliseks. 2. jagu. Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu § 29 – muudetakse ERRS-i. 54 Raamatukogude statistika andmebaas. Eesti Rahvusraamatukogu, 2025. 43 Eelnõu § 29 punkt 1 – sarnaselt RaRS-ile asendatakse ka ERRS-is sõna „teavik“ sõnaga „väljaanne“ (vt ka eelnõu § 2 lõike 2 selgitust) . Eelnõu § 29 punkt 2 – laiendatakse seaduse reguleerimisala, lisades sellesse raamatukogude andmekoguga seonduva (vt ka eelnõu § 29 punkti 16 selgitust). Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega. Eelnõu § 29 punkt 3 – tehakse sõnastuslikke muudatusi ERRS § 4 lõike 1 punktis 2, mis puudutab väljaannete registreerimist rahvusbibliograafia andmebaasis ja selle kättesaadavaks tegemist. Eelnõu kohaselt välditakse ERRS-is rahvusbibliograafia andmebaasi nimetamist, kuna seadust täiendatakse raamatukogude andmekogu regulatsiooniga ja rahvusbibliograafia andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust. Eelnõu ettevalmistajad ei pea seejuures vajalikuks jätta sõnad „rahvusbibliograafia andmebaas“ välja kõikidest teistest õigusaktidest, kus neid on kasutatud (näiteks autoriõiguse seaduses ja selle rakendusaktides), sest tulenevalt asjaolust, et rahvusbibliograafia andmebaas jääb raamatukogude andmekogu osana alles, regulatsioonide sisu see ei mõjuta. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega. Eelnõu § 29 punkt 4 – ERRS § 4 lõike 1 punkt 3, mis puudutab Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia alase koostöö koordineerimist, tunnistatakse kehtetuks. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia alane koostöö ei vaja enam eraldi koordineerimist, sest Eesti vanemate väljaannete osaga seotud tegevus on tänaseks lõpule viidud. Eelnõu § 29 punkt 5 – ERRS § 4 lõike 1 punktis 4 tehakse sõnastuslik kohendus, võttes ka seal kasutusele termini „väljaanne“. Sõnastust „riiklik väljaannete statistika“ on kasutatud ka SäES § 18 lõikes 2. Eelnõu § 29 punkt 6 – muudetakse ERRS § 4 lõike 4 punkti 1, mille uue sõnastuse kohaselt on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena raamatukogunduse, infoteaduse ja raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest ja nende algatamine. Võrreldes kehtiva sõnastusega on kõnealuses sättes tehtud järgmised muudatused: 1) jäetud välja sõnad „raamatukoguteadus“ ja „bibliograafia“; 2) täiendatud sätet kutsekoolitusega; 3) täiendatud sätet teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamisega. Raamatukoguteadust ja bibliograafiat enam eraldi ei nimetata, sest raamatukogundus, infoteadus ja raamatuteadus hõlmavad ka neid. Uue sõnastuse kohaselt on RaRa ülesanne korraldada lisaks raamatukogutöötajate täienduskoolitustele ka nende kutsekoolitust. RaRa alustas raamatukogutöötajate kutsekoolituse55 pakkumist juba 2006. aastal ehk tegemist ei ole RaRa-le uue ülesande andmisega, vaid ERRS-i ajakohastamisega. Mis puudutab teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamist, siis kõnealune täiendus rõhutab RaRa aktiivset rolli mitte ainult osalejana, vaid ka käivitajana, võimaldades tal kujundada teadus- ja arendustegevuse suundi ning edendada rahvusvahelist ja riiklikku 55 Eesti Rahvusraamatukogu. Kutsekoolitus. 44 koostööd. RaRa on koostöös erinevate asutustega algatanud ja edukalt ellu viinud või viimas mitmeid riiklikke arendusprojekte, sealhulgas krattide projektid, innovatsiooniprojekt "Raamatud liikuma", riiklik e-raamatute laenutus, ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem (ehk asutatav raamatukogude andmekogu), digitaalarhiiviga DIGAR seotud projektid, raamatukogude juhtimistöölaud jne.56 MIRKO e-väljaannete laenutuse edasine arendamine võib vajada koostööd Justiits- ja Digiministeeriumiga uute litsentsimudelite ja õiguslike muudatuste väljatöötamisel. Eelnõu § 29 punkt 7 – ERRS § 4 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse ümber selliselt, et RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks. Kehtivas ERRS-is viidatakse kõnealuses sättes infotehnoloogia arendamisele üksnes RaRa enda infovara üldkättesaadavaks tegemise eesmärgil. Muudatus kajastab RaRa suurenenud rolli kogu valdkonda hõlmava teadus- ja arendusasutusena. Näiteks on RaRa loonud üle-eestilise laenutusplatvormi Minu Raamatukogu (MIRKO)57, millesse panustab oma kogudega 88 raamatukogu üle Eesti. Samuti on RaRa kaasvastutava töötlejana seotud asutatava raamatukogude andmekoguga, millega oodatakse liituma kõiki Eesti raamatukogusid. Eelnõu § 29 punkt 8 – RaRa ülesandeid puudutavat ERRS § 4 täiendatakse lõikega 6, mille kohaselt kasutab RaRa ERRS-ist, muudest õigusaktidest ja RaRa põhikirjast tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Sarnane säte on kavandatud ka RaRS-i (vt eelnõu § 6). Seega on raamatukogude andmekogu kasutamine RaRa-le ja rahvaraamatukogudele kohustuslik. Muud tüüpi raamatukogud (näiteks teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud) saavad andmekoguga liituda soovi korral. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. juulil koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega. Eelnõu § 29 punkt 9 – ERRS-i täiendatakse §-ga 41, mis puudutab riigi haldusülesannete RaRa-le täitmist. Eelnõu § 11 kohaselt täidab RaRa rahvaraamatukogude valdkonnas seaduses loetletud riiklikke haldusülesandeid. Osaliselt on samu ülesandeid seni täitnud maakonnaraamatukogud, kuid arvestades seda, et maakonnaraamatukogude ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel on muutumatuna püsinud alates 2007. aastast, on kavas eelnõuga kõnealuste ülesannete sisu ka mõnevõrra uuendada. Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 kohaselt täidab maakonnaraamatukogu järgmiseid raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamine. Eelnõu § 26 lõige 2 näeb ette, et kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 1 ja 2 kirjeldatud ülesanded jäävad kuni 2027. aasta 30. juunini maakonnaraamatukogude täita, misjärel võtab RaRa komplekteerimisülesande üle, kuid andmebaaside loomise ja pidamisega seonduvat senisel kujul mitte. Maakonnaraamatukogud on küll loonud ja haldavad kodulooandmebaasi, kuid enamasti tegelevad sellega raamatukogutöötajad, kellele riigieelarvest finantseeritavat töötasu 56 Eesti Rahvusraamatukogu. Arendusprojektid. 57 MIRKO. 45 ei maksta. Seega on siin tegemist pigem rahvaraamatukogude koostööga, mitte riikliku ülesandega, mis vajaks keskset koordineerimist ja toetamist. Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 3 ja 4 kirjeldatud ülesanded liiguvad pisut uuendatud kujul RaRa-le juba 2027. aasta 1. jaanuaril , kuid punktis 5 nimetatud teatmebibliograafilise töö korraldamise ülesande täitmine pole enam vajalik. Tulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see vaja enam riikliku ülesandena koordineerimist. Rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamise näol on tegemist ühe suurima ja olulisema RaRS-i eelnõuga tehtava muudatusega. Vajadust maakonnaraamatukogudega seonduv ümber mõtestada käsitleti ka VTK-s, kus tõdeti, et maakonnaraamatukogu olemusele on olulise jälje jätnud haldusreform, mille tulemusel on juba tekkinud üks tervet maakonda hõlmav vald (Hiiumaa vald Hiiu maakonnas) ning mitu maakonda koosnevad vaid kolmest KOV-ist (Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Põlva maakond, Saare maakond ja Valga maakond). Arvestades asjaolu, et maakonnaraamatukogu koordineerivate ülesannete riiklikeks kohustusteks lugemine põhineb mitmele KOV-ile teenuste osutamisel, ei saa Hiiumaa puhul täna enam rääkida riiklike kohustuste täitmisest. Samas on jätkuvalt oluline, et suurele kogu Eestit katvale rahvaraamatukogude võrgule pakutaks keskset tuge ehk teatav riiklik koordineerimine peab raamatukoguteeninduse ühtlaselt kõrge taseme hoidmiseks ning rahvaraamatukogude võrgu sidususe ja arengu tagamiseks säilima. Asjaolule, et (rahva)raamatukogude valdkonnas on vajadus arendusülesandeid täitva üksuse või asutuse ehk arenduskeskuse58Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kui ka Rahvaraamatukogude Nõukogu, kuhu kuuluvad valdkonda hästi tundvad spetsialistid maakonnaraamatukogudest, partnerorganisatsioonidest ja õppeasutustest. Arendusüksuse puudumise probleem on käsitlemist leidnud ka Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud dokumendis „Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks“.59 Eelnõuga antaksegi RaRa-le ülesanded, mida ta asub täitma rahvaraamatukogude arendusüksusena. ERRS § 41 lõige 1 näeb ette, et RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi haldusülesandeid: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine; 5) RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest rahvaraamatukogude valitud väljaannete keskne hankimine. Punktis 1 sätestatu all mõeldakse näiteks üle-eestilise laenutusplatvormiga MIRKO sarnaseid lahendusi. MIRKO platvormile on võimalik arendada täiendavaid teenuseid, sealhulgas uusi rahvaraamatukogude kasutajatele suunatud laenutusteenuseid, näiteks välisriikides kirjastatud väljaannete laenutamise võimaluse loomine. Samuti oleks otstarbekas arendada ühtne veebikeskkond rahvaraamatukogudele, mis koondaks valdkonna jaoks olulise teabe ja juhendid. Veebikeskkonnas võiksid olla kättesaadavad näiteks väljaannete kirjeldamise ja 58 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. 21. sajandi raamatukogu (2016. aasta versioon). 59 Murasov, M., Allemann, M., Preegel, K., Michelson, A. (2022). Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 46 andmekogu kasutamise juhendid, teave valdkondlike koostöötegevuste, seminaride ja koolituste kohta jms. Võimalik on luua ka kaugkoolituskeskkond e-koolituste läbiviimiseks. Punktis 2 sätestatu on kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punkti 3 ja § 11 lõike 5 kohaselt olnud maakonnaraamatukogu ülesanne. Nüüd asub seda täitma RaRa. Ülesande täitmiseks on RaRa arendamas raamatukogude juhtimistöölaua teenust60, mis lihtsustab oluliselt andmete kogumist ja analüüsimist. Punktis 3 kirjeldatule sarnast ülesannet on RaRS § 5 lõike 5 punkti 4 alusel samuti seni täitnud maakonnaraamatukogud. Piirkondades ehk rahvaraamatukogudele võimalikult lähedal toimuv erialane nõustamine on seotud ERRS-i kõnealuse paragrahvi lõikega 3, mis paneb RaRa-le kohustuse tagada piirkondlike esindajate olemasolu üle Eesti (vt selle kohta selgitust allpool). Raamatukogutöötajate koolitusvajaduste kaardistamine ja koordineerimine lihtsustab ühelt poolt raamatukogutöötajatel asjakohaste turul pakutavate koolituste leidmist, ent annab teisalt vajaliku sisendi ka RaRa-le endale raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituste korraldajana, võimaldades näiteks koondada ühiseid huvisid üle Eesti ja vastavalt sellele koolitusi või õppereise kavandada. Punkti 4 all peetakse silmas erinevaid algatusi, millesse rahvaraamatukogud saavad panustada. Tegemist võib olla näiteks meedia- ja digipädevuste arendamisele61 või laste lugemishuvi suurendamisele62 suunatud programmidega, aga ka mistahes muudest valdkondadest alguse saanud ettevõtmistega, kus rahvaraamatukogud saavad ja soovivad kaasa lüüa. RaRa ülesanne seisneb seejuures programmi algatajale partneriks olemises, vajaliku teabe rahvaraamatukogudele edastamises, rahvaraamatukogude osaluse suurendamiseks kaasamisürituste korraldamises jne. Punkti 5 all peetakse silmas RaRa-le volitatavat RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskse hankimise ülesannet. Tegemist on komplekteerimisülesandega, mida eelnõu § 26 lõike 2 punkti 1 kohaselt täidavad kuni 2027. aasta 30. juunini maakonnaraamatukogud. Eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1 juulil. Viidatud RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetus on riigieelarvest rahvaraamatukogudele väljaannete soetamiseks antav osaline toetus. Komplekteerimisülesande täitmisel maakonnaraamatukogudes ilmnenud peamised kitsaskohad on olnud seotud ennekõike uute väljaannete rahvaraamatukogudesse jõudmiseks kuluva ajaga63 ning asjaoluga, et puudunud on kvaliteedi- ja protsessijuhtimise eest keskne vastutaja ja koordineerija. Sellest tulenevalt on seni tehtud palju käsitööd ning igas maakonnas on tulnud välja töötada sarnaseks tegevuseks vajalikud protsessid ja töövood. Kõnealuse ülesande RaRa- le täitmiseks volitamisega püütakse need probleemid lahendada. Keskse üksuse komplekteerimisega seotud töötajate tööülesanded on väljaannete tellimuste kogumise koordineerimine ja hankimise korraldamine (ostuna hangitavate uute ja 60 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude juhtimistöölaud. 61 Eesti Rahvusraamatukogu. Meedia- ja digipädevuse arendamine. 62 Eesti Lastekirjanduse Keskus. Lugemisisu. 63 2021. aastal maakonnaraamatukogudes tehtud haldusjärelevalve andmetel jõudsid uued väljaanded rahvaraamatukogudesse ainult ühes maakonnas keskmiselt 2–3 korda kuus, kolmes maakonnas 2 korda kuus, seitsmes maakonnas 1–2 korda kuus ja kolmes maakonnas 1 kord kuus ning ühes maakonnas vastavalt võimalustele. 13 maakonnas oli väljaannete transport rahvaraamatukogudesse korraldatud vastavalt nende endi ja KOV-ide võimalustele. Ainult kaks maakonda olid sõlminud kokkulepe väljaannete tarnijatega, kes viisid tellitud väljaanded ise rahvaraamatukogudele kohale, mis võimaldas uute väljaannete saabumise sagedust suurendada. 47 järelkomplekteeritavate väljaannete tellimisnimekirjade aga ka annetusena saadud ja pakutavate väljaannete nimekirjade koostamine ning vahendamine). Väljaandeid on kavas tellida ja hankida keskse tehnoloogilise lahenduse (asutatava raamatukogude andmekogu) vahendusel erinevatelt tarnijatelt (e-poed, raamatukauplused, antikvariaadid, kirjastajad, eraisikud jne). Rahvaraamatukogude valikute ja tellimuste alusel hangitud väljaanded on plaanis toimetada tarnija või tema logistikapartnerite abil rahvaraamatukogudesse, kus toimub väljaannete tehniline töötlemine (näiteks inventarinumbri, kohaviida ja vöötkoodi lisamine). Kõnealuse ülesande täitmise 15 maakonnast RaRa-see viimine võimaldab väljaannete eksemplare tellida suures koguses ühe korraga, mis võib tagada kokkuleppel tarnijatega ka soodsama hinna. Iga rahvaraamatukogu võib KOV-i eraldatud rahaliste vahendite arvelt väljaandeid tellida ja hankida jätkuvalt ka iseseisvalt. ERRS § 41 lõike 2 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega täpsustada eelnõu § 11 lõikes 2 ja sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda. Kuigi kõnealuste ülesannetega seonduvat täpsustatakse ka ERRS § 41 lõike 5 alusel sõlmitavas halduslepingus, antakse ministrile õigus vajadusel määruse kehtestamiseks. Seda põhjusel, et halduslepingu näol on tegemist ennekõike poolte kokkuleppega, ent ülesannete täpsustamine määruses eeldab määruse eelnõu koostamise etapis kaasamise hea tava järgimist ja tagab seega asjassepuutuvatele huvirühmadele võimaluse kaasa rääkida. Kuna nimetatud määruses võib täpsustada just riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda, ei sekkuta antud juhul PS §-s 154 sätestatud KOV-i autonoomiasse. Volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et PS § 3 lõikest 1 tulenev olulisuse põhimõte nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu.64 Käesoleval juhul on rahvaraamatukogude valdkonnas täidetavad ja RaRa-le delegeeritavad riigi haldusülesanded kirjeldatud seaduses ning minister võib määruses nendega seonduva osas küll üksikasjalikumaks minna, kuid mitte ülesannete sisu muuta. Kõnealust määrust esialgu ei kavandata, vaid selle kehtestamise vajalikkuse üle otsustatakse rahvaraamatukogude valdkonna esindajate tagasiside põhjal siis, kui RaRa on asjaomaseid ülesandeid juba mõnda aega täitnud. ERRS § 41 lõige 3 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete otstarbekaks täitmiseks on RaRa-l esindajad piirkondades üle Eesti. Piirkondade kindlaksmääramisel arvestatakse kohalikke ja piirkondlikke vajadusi. RaRa-le pannakse seega kohustus mitte koondada riigi haldusülesannete tegevust üksnes pealinna, vaid pakkuda tuge ka kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi tundvate piirkondlike esindajate poolt erinevates piirkondades. ERRS § 41 lõike 4 kohaselt sõlmib valdkonna eest vastutav minister RaRa-ga sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks halduslepingu, mille täitmise üle teostab haldusjärelevalvet KuM. 64 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3. 48 Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele fokusseeritud töötajate lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam ja otstarbekam. RaRa-s juba töötavad raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja kogemustega rahvaraamatukogude arendusüksuse tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks suudetakse pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu raamatupidamine, personalitöö, kommunikatsioon ja haldusteenused. Eelnevast tulenevalt on KuM veendunud, et kõnealuste riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti. Ei ole ka põhjust arvata, et haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamine kahjustaks avalikke huve, kuivõrd RaRa avalik-õigusliku juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. Samuti ei kahjustata rahvaraamatukogude arendusüksuse RaRa-sse loomisega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Käesoleval juhul on puudutatud isikuteks rahvaraamatukogude kaudu KOV-id. Ka seni on raamatukoguteenindust KOV-ides riiklikult koordineeritud, kuid seda maakonnaraamatukogude kaudu, kes on ka ise rahvaraamatukogud. Kuigi riigi haldusülesannete viimine RaRa-sse võib olla KOV-idele murettekitav põhjusel, et rahvaraamatukogudele toe pakkumine justkui kaugeneb (seda nii füüsilise asukoha mõttes kui ka sisuliselt, sest RaRa pole ise rahvaraamatukogu), on eelnõusse kavandatud seda leevendavad meetmed (piirkondlike esindajate olemasolu kohustus ja valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) õigus riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda huvirühmade esindajaid kaasates vajadusel määrusega täpsustada). Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on analüüsitud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“. ERRS § 41 lõikes 5 on sätestatud, et kui kõnealune haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmist, korraldab nende edasise täitmise KuM. Tegemist on haldusülesannete täitmise järjepidevuse tagamise abinõuga. Eelnõu § 29 punkt 10 – täiendatakse ERRS § 7 lõiget 1 ning nähakse ette, et RaRa kasutuseeskirjas kehtestatakse edaspidi ka külastaja vastutusega seonduv. See on vajalik näiteks olukorras, kus külastaja RaRa teenuste kasutamise käigus väljaande rikub vms. Eelnõu § 29 punktid 11 ja 12 – kujundatakse ümber ERRS § 7 lõige 2 ning täiendatakse sama paragrahvi lõigetega 21 ja 22. Lõikes 2 nähakse ette, et RaRa lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel. Dokumentide loetelu on täiendatud juhiloaga (vt eelnõu § 18 lõike 2 selgitust). Lõikes 21 nähakse RaRa-le (sarnaselt rahvaraamatukoguga) õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul küsida väljaande kojulaenutamiseks ka seadusliku esindaja andmeid ning kirjalikku nõusolekut. 49 Lõikes 22 tuuakse lugeja ja tema seadusliku esindaja isikuandmete loetelu, mida RaRa-l on õigus töödelda. Isikuandmete loetelu on võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatud lugeja nõusolekul kogutava infoga lugeja eelistuste kohta. Eelnõu § 29 punkt 13 – muudetakse ERRS § 7 lõiget 3, mis näeb eelnõu kohaselt ette, et RaRa töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse tagamiseks. Kehtiva sõnastuse kohaselt on RaRa-l õigus töödelda lugeja isikuandmeid avalike ülesannete täitmisega seotud teenuste analüüsiks. Kõnealuse ERRS-i sätte sõnastus ühtlustatakse RaRS § 18 lõike 1 eelnõukohase sõnastusega. Tegemist ei ole isikuandmete töötlemise eesmärgi faktilise laiendamisega, sest mõistetavalt kasutab RaRa ka praegu isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks ja muuks eespool nimetatuks, vaid senise ebaõnnestunud sõnastuse korrigeerimisega. Lisaks nähakse RaRa-le ette õigus töödelda külastaja vastutuse tagamiseks tema isikuandmeid. Eelnõu § 29 punkt 14 – ERRS § 7 täiendatakse lõigetega 41–466. Lõiked 41–44 puudutavad lugeja andmete õigsuse kontrollimist ja kustutamist ning vastavad RaRS § 18 lõigete 7–10 eelnõukohasele sõnastusele (vt ka eelnõu § 18 lõigete 7–10 selgitusi). ERRS-is seni kõnealuseid küsimusi reguleeritud pole, vaid neid on käsitletud RaRa isikuandmete töötlemise korras65. Seejuures on lugeja andmete üldine säilitustähtaeg olnud RaRS-is sätestatuga sama (kolm aastat viimasest teenuse kasutamisest arvates). Kuna RaRa ja rahvaraamatukogud hakkavad lugejate isikuandmete töötlemiseks kasutama raamatukogude andmekogu, siis on ühtne lähenemine andmete õigsuse kontrollimise ja kustutamise küsimustes eelistatud lahendus ning vastavate põhimõtete sätestamine ERRS-is põhjendatud. Eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatav lõige 45 näeb ette, et RaRa võib üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada sama paragrahvi lõikes 22 nimetatud isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule. Laenutatud väljaande tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel peab nimetatud raamatukogu talle edastatud isikuandmed kustutama. Lugeja andmete edastamine teisele raamatukogule on vajalik üle- eestilise laenutusplatvormi MIRKO kasutamiseks. MIRKO-t kasutades ei pea registreeruma selle raamatukogu lugejaks, kus soovitud väljaanne parajasti olemas on. Küll aga on asjaomasel raamatukogul tarvis lugeja andmeid selleks, et tellitud väljaanne temani toimetada. Seega edastabki vajalikud isikuandmed MIKRO haldajana RaRa. Isikuandmeid ei tohi säilitada kauem, kui see teenuse osutamiseks vajalik on. ERRS §-i 7 lisatav lõige 46 näeb ette, et külastaja isikuandmed kustutatakse pärast kohustuste täitmist või nõude aegumist. Külastaja vastutusega seonduv reguleeritakse RaRa kasutuseeskirjas. Eelnõu § 29 punkt 15 – ERRS 1. peatükki täiendatakse §-dega 71 ja 72, mis puudutavad lugejale kõikvõimalike teavituste edastamist ja automaatset haldusmenetlust. ERRS § 71 kattub RaRS § 19 lõigete 1 ja 2 eelnõukohase sõnastusega ning ERRS § 72 kattub RaRS § 22 eelnõukohase sõnastusega. Seega kõnealuste sätete sisu siin selgitama ei hakata ja sellega saab tutvuda viidatud RaRS-i sätteid käsitlevates seletuskirja osades (vt eelnõu § 19 lõigete 1 ja 2 ning § 22 selgitusi). 65 Eesti Rahvusraamatukogu. Isikuandmete töötlemise kord. 50 Eelnõu § 29 punkt 16 – ERRS-i täiendatakse raamatukogude andmekogu puudutava 11. peatükiga. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. juulil, mil andmekogu on kasutusele võtmiseks valmis. ERRS §-s 73 sätestatakse riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude andmekogu asutamine ja selle pidamise eesmärk (lõikes 1). Raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on: 1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine kogude haldamiseks ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine; 2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine; 3) lugejate ja laenutuste registreerimine ning nende üle arvestuse pidamine teenuste osutamiseks; 4) raamatukogude korraldamine ja juhtimine ; 5) raamatukogu andmete kogumine ja töötlemine uuringute ning statistiliste ülevaadete tegemiseks ja esitamiseks; 6) raamatukogude ülesannete elektrooniline täitmine. Raamatukogude andmekoguga saavad liituda kõik raamatukogud, sõltumata nende tüübist. Lõige 2 puudutab raamatukogude andmekogu vastutavat töötlejat. Raamatukogude andmekogu vastutavad töötlejad on KuM, RaRa ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu. Vastutavate töötlejate vastutusvaldkonnad määratakse kindlaks ERRS § 73 lõike 3 alusel kehtestatavas raamatukogude andmekogu põhimääruses. Lõike 4 reguleerib raamatukogude andmekogu põhimäärusega seonduvat, andes valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) volituse põhimääruse kehtestamiseks ja kirjeldades põhimääruse sisu: 1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis; 2) andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded; 3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 4) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsed tähtajad ja kord; 6) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Kõnealuse volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-ga 26, mis sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, ning PS § 3 lõikest 1 tulenevat olulisuse põhimõtet, mis nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu66. Seejuures võib aga vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.67 Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on ka isikuandmete kaitse.68 Käesoleval juhul on raamatukogude andmekogus töödeldavate isikuandmete koosseis ja säilitustähtajad esitatud nii täpselt, kui vähegi võimalik, seaduses (ERRS §-s 74). Põhimääruses on kavas küll andmekoosseise täpsustada, kuid seda isikuandmete puhul ennekõike osas, mis puudutab isiku nõusolekul põhinevat ja raamatukogude andmekogu pidamise eesmärgi sõnastamisega loodud raamidesse jäävat andmetöötlust. Raamatukogude andmekogu põhimääruse kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 2). ERRS §-s 74 esitatakse loetelu raamatukogude andmekogus rahvaraamatukogude ja RaRa poolt töödeldavatest isikuandmetest, lisades, et teiste liitunud raamatukogude (näiteks muuseumi-, kooliraamatukogu) lugejate teenindamiseks vajalikke isikuandmeid töödeldakse vastavalt asutusele kohalduvatele õigusaktidele (lõikes 1) ning reguleeritakse teiste andmekogudega toimuva andmevahetuse (lõikes 2) ja isikuandmete säilitamisega (lõigetes 3, 4 66 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3. 67 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 6. 68 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 26 kommentaar 24. 51 ja 5) seonduvat. Lõikega 4 lisatakse andmekogus isikuandmete säilitamise tähtaeg. Raamatukogude andmekogu kohta on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang, milles on põhjalikult käsitletud kõnealuses ERRS-i paragrahvis sätestatut ja muud isikuandmete kaitsega seonduvat. Mõjuhinnang on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 1). ERRS §-s 75 reguleeritakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasuga seonduvat. Lõike 1 kohaselt võib raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võtta raamatukogult, välja arvatud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu. Rahvaraamatukogudele kohalduv erand on seotud eelnõu §-ga 6. Viidatud RaRS-i paragrahvi kolmanda lõike kohaselt on raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine rahvaraamatukogule tasuta (vt ka eelnõu § 6 selgitust). Tasu küsimise õigus on sätestatud seaduses, kuna tegemist on avalik-õigusliku maksega, mis on hõlmatud PS §-st 113 tuleneva seadusereservatsiooni klausliga. PS § 113 näeb ette, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Seejuures tuleb kõnealust PS-i sätet tõlgendada võimalikult laialt, nii et see hõlmaks kõiki avalik-õiguslikke tasusid69, seega ka riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu. Lõikes 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) volitus raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise aluste ja piirmäärade kehtestamiseks määrusega. Kuigi avalik-õiguslikud tasud tuleb PS § 113 kohaselt sätestada seaduses, ei tähenda see seda, et määrusega ei võiks anda seadust täpsustavaid eeskirju. Küll aga on keelatud seaduses sätestatud kohustusi määrusega suurendada.70 Käesoleval juhul on seadusesse (ERRS § 77 lõikesse 1) kavandatud põhimõte, mille kohaselt peab võetav tasu olema kulupõhine ehk raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võetav tasu ei saa olla nii suur, et andmekogu pidamine muutuks tulu teenimise allikaks. Sellega peab minister tasu arvutamise aluste ja piirmäärade kehtestamisel arvestama. Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21). Eelnõu § 29 punkt 17 – ERRS § 8 lõikes 1 suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu seitsmelt üheksale. Muudatus on tuleneb sama paragrahvi lõike 3 muutmisest (vt eelnõu § 29 punkti 18 selgitust). Eelnõu § 29 punkt 18 – muudetakse ERRS § 8 lõiget 3, mis puudutab valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) poolt RaRa nõukogusse liikme nimetamist. Sätte uue sõnastuse kohaselt nimetavad kaks liiget RaRa nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest vastutavad ministrid (kultuuriminister ning haridus- ja teadusminister, kumbki nimetab ühe liikme) ning ühe liikme üleriigiline KOV-ide liit (Eesti Linnade ja Valdade Liit). Nõukogu liikmete volituste tähtaeg (neli aastat) võrreldes kehtivas ERRS-is sätestatuga ei muutu. Haridus- ja teadusministri ning üleriigilise KOV-ide liidu kaasamine RaRa juhtimisse on vajalik, sest eelnõu § 11 sätestatudga lisatavate ülesannetega volitatakse RaRa-d täitma rahvaraamatukogude valdkonnas valikut riigi haldusülesandeid (ehk tegutsema 69 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 113 kommentaar 9. 70 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 113 kommentaar 6. 52 rahvaraamatukogude arendusüksusena) ning määratakse RaRa asutatava raamatukogude andmekogu vastutavaks töötlejaks, mistõttu on nimetatud uute nõukogu liikmete osalemine juhtimisotsustes oluline. Eelnõu § 29 punkt 19 – ERRS § 8 lõikes 6 tehakse tulenevalt RaRa nõukogu koosseisu laiendamisest tehniline täiendus, nimetades sättes ka üleriigilist KOV-ide liitu. Eelnõu § 29 punkt 20 – RaRa nõukogu pädevust puudutavast ERRS § 10 punktist 5 jäetakse välja töötajate töötasustamise aluste kinnitamine, kuna tegemist on tegevjuhtimise tasandi ülesandega. Eelnõu § 29 punkt 21 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks ehk RaRa nõukogul kaob kohustus kinnitada RaRa taotlus kulutuste finantseerimiseks riigieelarvest. Praktikas RaRa nõukogu sellist taotlust eraldi ei kinnita, vaid kinnitab ERRS § 10 punkti 3 alusel RaRa finantsplaani ja võtab vastu eelarve, mis on omakorda kõnealuse RaRa taotluse aluseks. Eelnõu § 29 punkt 22 – muudetakse RaRa nõukogu pädevust puudutavat ERRS § 10 punkti 8, mille uue sõnastuse kohaselt on RaRa nõukogu pädevuses sisekontrollisüsteemi rakendamise tagamine, siseauditeerimise tööplaani kinnitamine ning siseaudiitori aruande ärakuulamine. Sisekontrolli ja siseaudiitorit puudutab ka sama paragrahvi järgmine punkt (ERRS § 10 punkt 9). Kõnealuse eelnõu sättega ERRS § 10 punktide 8 ja 9 sisu ühendatakse ning loobutakse mittevajalikust. Välja on jäetud RaRa-s siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise tagamine ja siseauditeerimise töökorra kinnitamine, millest esimene on sisuliselt kaetud sättesse alles jääva osaga ja teist eraldi ei kinnitata, sest sisekontrollisüsteemi puudutav on reguleeritud RaRa põhikirjas71. Eelnõu § 29 punkt 23 – RaRa nõukogu pädevust puudutavad ERRS § 10 punktid 9–11 tunnistatakse kehtetuks. Nagu eelnõu § 29 punkti 22 selgituses märgitud, ühendatakse ERRS § 10 punkti 9 sisu punktiga 8. ERRS § 10 punkti 10 kohaselt kuulab RaRa nõukogu ära peadirektori, direktorite ja struktuuriüksuste juhtide aruanded. Direktorite ametikohti RaRa struktuuris ei ole ehk selles osas on kõnealuse sätte sõnastus aegunud. ERRS § 10 punkti 2 kohaselt kinnitab nõukogu RaRa arengu- ja tegevussuunad ning tegevusaruanded ja ERRS § 10 punkti 7 kohaselt majandusaasta aruande. Muid perioodilisi aruandeid RaRa nõukogule ei koostata. Praktikas tutvustavad juhtkonna liikmed nõukogule olulise mõjuga tegevusi jooksvalt. ERRS § 10 punkt 11 näeb ette, et nõukogu annab hinnangu RaRa tegevusele. Sisuliselt annab nõukogu kõnealuse hinnangu vastavalt ERRS § 10 punktile 2 tegevusaruande kinnitamisega ehk tegemist on tarbetu kordusega. Eelnõu § 29 punkt 24 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealuse punkti kohaselt kinnitab RaRa nõukogu rahvusbibliograafia andmebaasi pidamise, andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamise korra. Kuna rahvusbibliograafia andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust ja sellega seonduv reguleeritakse ERRS § 76 lõike 1 alusel kehtestatavas andmekogu põhimääruses (vt ka eelnõu § 29 punkti 16 71 Eesti Rahvusraamatukogu. Põhikiri. 53 selgitust), ei ole antud punkt enam vajalik. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. juulil koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega. Eelnõu § 29 punkt 25 – ERRS § 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „viis“. Kõnealused sätted puudutavad RaRa nõukogu otsustusvõimelisust ja nõukogu õigust võtta otsus vastu koosolekut kokku kutsumata. Kvoorumi suurendamine on tingitud nõukogu liikmete arvu suurendamisest. Eelnõu § 29 punkt 26 – RaRa peadirektori pädevust puudutavas ERRS § 15 lõike 2 punktis 1 tehakse sõnastuslik uuendus. Sõna „asjaajamiskord“ asendatakse sõnaga „teabehalduskord“. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusega nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määrus nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused”. Tulenevalt sellest nimetatakse ka RaRa-s asjaajamiskorda teabehalduskorraks. Eelnõu § 29 punkt 27 – RaRa finantseerimist puudutavas ERRS § 19 lõikes 3 asendatakse sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“. HMS § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Kõnealune ERRS-i muudatus on üksnes sõnastuslik, kuivõrd olemuslikult on ka seni olnud tegemist halduslepinguga. Eelnõu § 29 punkt 28 – täiendatakse ERRS-i üleminekusätteid. Lisatava sätte kohaselt peab RaRa peadirektor tagama 2027. aasta 1. juuliks RaRa põhikirja vastavusse viimise ERRS-i 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga ja 2028. aasta 1. jaanuariks 2027. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooniga. Kuna olulised ERRS-i muudatused jõustuvad kahes etapis (2027. aasta 1. jaanuaril näiteks suurem osa riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamisega seonduvast ja 2027. aasta 1. juulil raamatukogude andmekogu puudutav), võib ka põhikirja põhjalik muutmine olla vajalik kahel korral. Muudatuste tegemiseks on mõlemal juhul jäetud aega pool aastat. Eelnõu § 30 – tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud RaRS, sest eelnõuga kehtestatakse seaduse uus terviktekst. Eelnõu § 31 – muudetakse SäES § 18 lõiget 1, millest jäetakse välja viidet ERRS § 10 lõike 1 punktile 15 puudutav tekstiosa 72. Muudatus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril ja on tingitud viidatava ERRS-i sätte samal ajal kehtetuks muutumisest (vt eelnõu § 29 punkti 24 selgitust). 3. jagu. Seaduse jõustumine Eelnõu § 32 – tegemist on jõustumissättega. Paragrahvi 32 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 2027. aasta 1. jaanuaril. Sellest teeb erandi sama paragrahvi teine lõige, mille kohaselt jõustuvad seaduse § 6, § 11 lõike 2 punkt 5, § 29 punktid 2, 3, 8, 16 ja 24 ja § 31 2027. aasta 1. juulil. Jõustumisaja valikut on põhjendatud üldisest jõustumisajast erineva jõustumisajaga eelnõu sätete selgituste juures ja seletuskirja punktis 9 „Seaduse jõustumine“. 4. Eelnõu terminoloogia 72 SäES § 18 lõikes 1 viidatakse ERRS § 10 lõike 1 punktile 15, mis vastab ERRS-i 2023. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsioonis § 10 punktile 15. 54 Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised RaRS-is uued, ent raamatukogunduses tuttavad terminid: - väljaanne (üldnimetus levitamiseks määratud teose või teaviku kohta); - haruraamatukogu (iseseisva koguga, kuid administratiivselt ja rahaliselt keskraamatukogule alluv raamatukogu); - teeninduspunkt (koht väljaspool raamatukogu ruume, kus teenindatakse lugejaid); - rändraamatukogu (liikuv raamatukogu lugejate teenindamiseks piirkondades, kus raamatukogu puudub);73 - (rahvaraamatukogu) külastaja (rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja). 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34)74 ja selle rakendamiseks kehtestatud haldusjuhises75 sätestatut (seoses rahvaraamatukogu juhi ja raamatukogutöötaja kutsenõuetega) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)76 sätestatut (seoses isikuandmete töötlemisega). 6. Seaduse mõjud Kavandatud muudatused ei mõjuta keskkonda, majandust ning riigi julgeolekut ja välissuhteid. 6.1. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete ajakohastamine. 6.1.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Eesti elanikkond, kes on rahvaraamatukogu registreeritud lugejad või registreerimata külastajad, kohalikud elanikud, kogukond. Eesti elanike üldarv 2025. a 1. jaanuari seisuga oli 1 369 99577. Kuna rahvaraamatukogude korraldus mõjutab otseselt rahvaraamatukogu teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, puudutab enamik eelnõus kirjeldatud muudatustest vähemal või rohkemal määral raamatukogude 73 Eelnevate terminite määratlused on võetud raamatukogusõnastikust. 74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25– 34). 75 Haldusjuhis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, rakendamiseks. 76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 77 RV021: RAHVASTIK, 1. JAANUAR | Sugu, Aasta ning Vanuserühm. Statistika andmebaas 55 lugejaid, keda 2024. aastal oli 349 300787980. 2018. aastal AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemused näitasid, et raamatukogukülastajate osakaal võib ulatuda koguni 50%-ni Eesti elanikkonnast, kusjuures 22% eestimaalastest plaanis raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei plaaninud järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna. Statistikaameti uuringu andmetel oli 2023. aastal raamatukogu külastanud isikute osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas 34%81, kellest sagedasti ehk 7–12 korda külastas raamatukogu 7,4%.8283 Nimetatud uuringud ei käsitle alla 15-aastaste raamatukogukülastusi, kelleks on peamiselt õppivad lapsed ja noored või rääkima ja lugema õppivad lapsed. 2025. a on 7-26 aastaste noorte osatähtsus rahvastikust 21,6% ning nende koguarv 295 62484. Kuigi rahvaraamatukogude teenuseid võiks põhimõtteliselt kasutada pea kogu Eesti elanikkond, võib seniste külastuste põhjal järeldada, et raamatukoguvõrgu korraldus läheb eriliselt korda keskmise suurusega osale kogu kõnealusest sihtrühmast.85. 6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, rahvaraamatukogude külastajatele, mittekülastajatele, kohalikele elanikele ja kogukonnale tervikuna. Paindlikult korraldatud ja elanike arvu, paikkonna asustustihedust,-struktuuri ning elanike vajadusi arvestav rahvaraamatukogu võrgu korraldus toetab kogukonnaliikmete informeeritust, tööelu, igapäevast suhtlust riigiga, huvitegevust, õpinguid, sotsiaalset kaasatust, kogukonna sidusust ja uute kogukonnaliikmete kogukonda sisseelamist. Kohalike elanike vajaduste hindamisel arvestatakse näiteks olulisemaid liikumisteid, ühistranspordi korraldust. Elanike vajadusi selgitatakse välja nii raamatukogu nõukogu kaudu kui ka laiemat kaasamist kasutades. Kuna rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted on seaduses sätestatud eesmärgiga hoida rahvaraamatukogude teenused kõikidele Eesti inimestele mõistlikul määral kättesaadavana, aitavad kavandatavad muudatused kaasa inimeste põhivajaduste ja hea elukvaliteedi tagatusele igas Eesti paigas ning omavad sihtrühmale positiivset mõju. Kuigi teenuse kättesaadavus peab olema tagatud, võivad üksikud struktuurimuudatused (nt harukogu asendamine teeninduspunktiga) tekitada mõnedele elanikele kohanemisraskusi või taju teenuse kvaliteedi langusest. Kuivõrd eelnõu kavandatakse eesmärgiga uuendada tänaseks selgelt ebamõistlikuks muutunud rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid ja sihiks ei ole seejuures praktikas toimivat rahvaraamatukogude võrku märkimisväärsel määral ümber kujundada, ei kaasne elanikele negatiivseid mõjusid. Raamatukoguteenusele ligipääs ja kättesaadavus tuleb seaduse nõuete kohaselt tagada mistahes raamatukoguvõrgu lahenduse korral. 78 KU01: RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas 80 81 Raamatukogud ja raamatud | Statistikaamet, 2025 82 KUT022: VÄHEMALT 15-AASTASED VIIMASE 12 KUU JOOKSUL | Kultuurivaldkond, Kultuuriasutuse külastamise sagedus, Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas 84 NH01: NOORED, 1. JAANUAR | Sugu, Haldusüksus, Aasta, Vanuserühm ning Näitaja. Statistika andmebaas 56 6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja rahvaraamatukogud 2025. aasta 14. aprilli seisuga oli Eestis 1 769 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 22 806 mittetulundusühingut 86. Kavandatavad muudatused mõjutavad Eesti 79-t KOV-i üksust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks87, ning nende hallatavaid asutusi ehk üldkasutatavaid rahvaraamatukogusid, mida 2024. aasta statistika kohaselt oli 480. Rahvaraamatukogudest omakorda riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid täitvaid rahvaraamatukogusid oli kehtiva RaRS kohaselt 15. Haldusreformi mõjul on levimas lähenemine, kus valda või linna jäetakse juriidiliselt alles üks rahvaraamatukogu ja teised raamatukogud loetakse selle struktuuriüksusteks. 2024. aastaks oli üle Eesti moodustatud 6688 kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu. Ennekõike mõjutavad kavandatavad muudatused valdasid, mille elanikkond on viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt kasvanud või kahanenud. Kohaliku omavalitsuse üksuste koguarvu arvestades on tegemist väikese sihtrühmaga. Eelnõu annab ühelt poolt linnale ja vallale võimaluse valida oma elanike vajadustest lähtuvad raamatukogude asukohad ja otsustada otstarbekalt korralduslikud küsimused. Teisalt tuleb rahvaraamatukogude võrgu kujundamisel lähtuda seaduses nimetatud tingimustest. Nii peab iga struktuuriüksuse muudatus või raamatukogude tegevuse ümberkorraldamine, sh lõpetamine põhinema objektiivsele vajadusele ja arvestama kohaliku kogukonna arvamust. 6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavad muudatused annavad valdadele ja linnadele mõistliku juhise enda territooriumil rahvaraamatukogude pidamiseks ja loovad neile ennekõike võimaluse toimida korrektselt kooskõlas seadusega. Kuivõrd rahvaraamatukogude võrgu kujundamise tingimuste uuendamisel arvestatakse olemasolevate rahvaraamatukogude asukohti, ei prognoosita rahvaraamatukogude võrgu ulatuslikku ümberkorraldamist. Kõnealuste põhimõtete uuendamisega kaasneva mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sedavõrd suured muutused kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonnas, paikkonna asustustiheduses ja asustusstruktuuris, millega kaasneks vajadus korraldada ümber ka kohalike rahvaraamatukogude tegevus, avalduvad pika aja vältel. Antud sihtrühma vaatest võib võimaliku negatiivse mõjuna uute rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete rakendamisel tekkida olukord, kus ka pärast RaRS-i uuendamist ei vasta kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil olemasolevate rahvaraamatukogude arv kohalike elanike vajadustele ja füüsilised teenused pole piisavalt kättesaadavad ja ligipääsetavad. Sellisel juhul võib tekkida vajadus uue rahvaraamatukogu moodustamiseks ja sellega kaasnevad mõistagi kulud. Negatiivsete mõjude avaldumise riski maandamiseks nähakse ette võimalus asendada põhjendatud juhul mõned üksikud rahvaraamatukogud rändraamatukogu või teeninduspunkti teenusega. Kavandatav muudatus mõjutab positiivselt regionaalarengut, sest rahvaraamatukogusid asub üle Eesti kõigis kohalikes omavalitsustes, mistõttu nende võrgu paindlik ajakohastamine toetab piirkondade 86 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregister. https://ariregister.rik.ee/est/statistics? Juriidilised isikud tegevusala järgi seisuga 14.aprill 2025 https://ariregister.rik.ee/est/statistics/detailed/detailed_by_main_area_of_activity/2023/2 87 Riigiportaal Eesti.ee. https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/eesti-vabariik/kohalikud-omavalitsused 88 Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogude statistika. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk- statistika/statistika/ 57 tasakaalustatumat arengut. Kokkuvõttes võib sihtrühmale kaasneva mõju hinnata pigem positiivseks ja väheoluliseks. 6.2. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevate ülesannete määratlemine 6.2.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga sätestatakse selgesõnaliselt ülesanded, mida rahvaraamatukogud on senini täitnud oma igapäevases tegevuses, kuid mida ei olnud kehtivas seaduses otseselt kirjas. Selgesõnaliselt sõnastatud ülesanded tagavad kasutajatele teenuse järjepidevuse ning selguse, milliste tegevuste kaudu rahvaraamatukogu põhieesmärke saavutatakse. Ülesannete sätestamisel on arvestatud vajadusi, kuid ka rahvaraamatukogu võimalusi pakkuda rahvaraamatukogu ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks. Rahvaraamatukogu saab täita elanike heaolu, kaasatuse või sidususe suurendamiseks ka muid KOV ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus. Sätestatud ülesanded ei lisa rahvaraamatukogudele otseselt uusi tegevusi, kuid sõnastavad need raamatukogu külastaja ja lugeja jaoks ning annavad elanikele selgema ülevaate tänapäevasest raamatukogu rollist ühiskonnas ja selle pakutavatest võimalustest. Eelnõu § 2 lõike 2 punktiga 3 on sätestatud ülesanne võimaldada juurdepääs ka avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele. Muudatusega suureneb rahvaraamatukogu kohustus juhendada inimesi avalike teenuste kasutamisel, millega kaasneb elanikele suurem kindlustunne, et e-riigi teenuste või tehnoloogia arenemisel on koht, kus pakutakse abi, et digilõhe ei suureneks. Tegemist on regionaalpoliitiliselt suure mõjuga muudatusega, millega kasutatakse ära rahvaraamatukogude üle-eestilist suurt võrku ja võimaldatakse inimestel kasutada riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenuseid (nt toetuste taotlemine, rahvastikuregistri andmete muutmine vms) võimalikult kodulähedal. Juhendamiskohustus piirdub üldjuhul arvuti kasutamise võimaldamisega ja õige veebilehe avamisega, samuti soovitustega juhul, kui teemakohane teadmine on töötajal olemas. Seadus ei keela töötajal rohkemat teha, kui tal on selleks teadmised ja valmisolek ja isik täiendavat juhendamist soovib. Raamatukogu ülesannete sätestamine kannab sõnumit, et raamatukogus saab teha muudki, peale raamatute laenutamise. Senisele rahvaraamatukogu eesmärgile lisatud ülesanded avaldavad positiivset mõju teenuse kvaliteedile ja elanikel (kogu elukaare ulatuses) tekib suurema tõenäosusega võimalus tarbida ühtlasema kvaliteediga raamatukoguteenuseid üle riigi. Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei ole ette näha. 6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste töökorraldus) 6.2.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja rahvaraamatukogud 58 Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.1. 6.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga kirjeldatakse kohaliku omavalituse asutusena tegutseva rahvaraamatukogu eesmärkidest tulenevad ülesanded. Kirjeldatud ülesanded tagavad kõigis omavalitsustes ühtlasema teenuse kättesaadavuse, sest eelnõu sätestab kõigile rahvaraamatukogudele ühetaolised ülesanded. Sätestatud ülesanded ei lisa kohalikele omavalitsustele ega raamatukogudele otseselt uusi tegevusi, kuid sõnastavad Eestis kõigile kohalikele omavalitsustele kui raamatukogu pidajatele ja raamatukogudele kui nende asutustele, ajakohased rahvaraamatukogu ülesanded. Konkreetsetest ülesannetest tulenevad tegevused annavad ühtlasi selgemad tegevussuunad ajakohase raamatukogu rolli kujundamiseks ühiskonnas, tagades raamatukogude võimaluste parima kasutamise. Sätestatud ülesanded võimaldavad sama eesmärki täitvate raamatukogude tegevusi sarnasemalt korraldada ja tagada üle riigi raamatukoguteenuse ühtlasema kättesaadavuse ja kvaliteedi. Ülesannete määratlemine toetab raamatukogu pidaja senist praktikat ja avaldab positiivset mõju teenuse korraldamisele ja kvaliteedile. Tegemist on siiski väheolulise mõjuga, kuna praktikas neid ülesandeid valdavalt juba täidetakse. Lisaks loob ülesannete määratlemine aluse tihedamale koostööle teiste omavalitsuste raamatukogudega, soodustab ühistegevust, parandab teenuste koosvõimet, toetab heade praktikate levikut ning aitab ühtlustada teenuste kvaliteeti riiklikul tasandil. Ülesannete määratlemisel on oluline ja positiivne mõju ka raamatukoguvõrgu arengule. 6.3. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogu juhtimise ja struktuuri ajakohastamine 6.3.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1. 6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu eesmärgiks on koondada ühes KOV üksuses asuvad rahvaraamatukogud ühtse juhtimise alla (rahvaraamatukogu struktuuri moodustavad keskraamatukogu ja vajadusel haruraamatukogud). Sarnaselt rahvaraamatukogu võrgu loomise põhimõtete ajakohastamisega tagab KOV territooriumil rahvaraamatukogu selgelt kirjeldatud struktuur ehk teenuse korraldus ning teenuste keskne ning eesmärgipärane juhtimine, et rahvaraamatukogudes pakutavad teenused on kõikidele Eesti inimestele, sõltumata nende elukohast, soovi korral mõistliku pingutusega kättesaadavad. Rahvaraamatukogude keskne juhtimine ja juhi kompetentsus tagavad ühtlase raamatukoguteenuse kvaliteedi kohaliku omavalitsuse territooriumil või samaaegselt mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil. Sihtrühma jaoks on seega tegemist positiivse arenguga, mille tulemusena raamatukoguteenuse kvaliteet või kättesaadavus kohaliku omavalitsuse territooriumil tervikuna paranevad (näiteks kohaliku omavalitsuse kõigi raamatukogude kogud moodustavad terviku, mis võimaldab mitmekülgsemat valikut; töötajate spetsialiseerumine (arendus- või teenindusjuht, huvijuht, laste- ja noorsootööspetsialist) ja liikumine asutuse üksuste vahel võimaldab lugejal ja külastajal osa saada nt keskselt välja töötatud laste ja noorte haridusprogrammidest, eakatele suunatud huvitegevuse või ürituste sarjadest, kohalikest rändnäitustest vms. 59 6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.3.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ning keskraamatukogud ja rahvaraamatukogud Eestis on 79 kohaliku omavalitsuse üksust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks. Vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.1. 6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõju avaldub nendele KOV-idele ehk 79-st 66-le KOV-ile, kelle rahvaraamatukogudest mõni ei ole veel nimetatud valla või linna keskraamatukoguks ja teised rahvaraamatukogud ei tegutse haruraamatukogudena. Rahvaraamatukogude pidamiseks senisest täpsema struktuuri ja juhtimiskorralduse kehtestamine võib kaasa tuua olukorra, kus osa olemasolevaid rahvaraamatukogusid nõutavatele tingimustele ei vasta. Kohalikul omavalitsusel tuleb siis enda elanikele kvaliteetse teenuse pakkumiseks täiendavaid pingutusi teha ja eeldatavasti võivad kaasneda sellega ka kulud (näiteks keskraamatukogus sobivate kooskäimise või koolitusruumide rajamine või sisustamine vms). Teisalt peaksid kavandatavad muudatused innustama kohalikke omavalitsusi nende peetavat rahvaraamatukogude võrku optimaalsemalt tööle panema (näiteks kujundama kõiki kohaliku omavalitsuse üksuse rahvaraamatukogusid ümber valla või linna ühe keskraamatukogu struktuuriüksusteks). Muudatustega kaasneva mõju avaldumise sagedus on väike, kuna see eeldab ühekordset või väga pika aja järel korduvat kohalike rahvaraamatukogude teenuste ülevaatamist ja vajadusel ümberkorraldamist. Kohalike omavalitsuste jaoks, kus võrk on veel korrastamata, võib võimalikuks negatiivseks mõjuks olla juba nimetatud täiendav kulu, kuid seejuures tuleb arvestada, et kvaliteetsete kohalike teenusteta on keeruline ka piirkonda elujõulisena hoida ja pikas perspektiivis peaks optimeerimine kulude kasvu pidurdama või kulusid kokku hoidma. 6.3.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe) 6.3.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude juhid Keskraamatukogude juhte on 79-st KOV-ist vähemalt 66-s. 13-s KOV-is on keskraamatukogu veel moodustamata. Enamus juhte töötavad tähtajatu töölepinguga ja teadaolevalt vaid üks tähtajalise töölepinguga. Seaduse jõustumisel on rahvaraamatukogude juhte maksimaalselt 79. 15 KOV-i maakonnaraamatukogude direktorid on ühtlasi KOV rahvaraamatukogu juhid. Neist 14 töötavad tähtajatu töölepinguga ja üks tähtajalise töölepinguga. Arvestades rahvaraamatukogude üldarvu, mis 2024. aasta seisuga oli 480, ja sellises hulgas asutustes ametis olevat personali hulka, milleks on 1249, võib sihtrühma pidada väikseks. 6.3.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Ametis olevate kesk- ja rahvaraamatukogude juhtide töölepingud jäävad kehtima, mistõttu on kavandatavate muudatuste mõju neile ebaoluline ja mõju avaldub alles struktuurimuudatusel. 6.3.4. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.3.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude külastajad Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1. 60 6.3.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Raamatukoguteeninduse koordineerimisel võtmetähtsust omavate rahvaraamatukogude juhtimise tõhustamine aitab hoogustada kaasaegsete teenuste strateegilist arendamist ning toob süsteemi rohkem uuenduslikkust. Sellest võidavad lõppastmes rahvaraamatukogude külastajad, mistõttu on muudatusel oluline mõju. 6.4. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmise etapiviisiline muutmine 6.4.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1. 6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Riigi haldusülesannete keskne juhtimine ja korraldus ning regioonides piirkondlike üksuste olemasolu tagab rahvaraamatukogudele pideva nõustamis- ja koolitustoe nende asukohale lähedal. Tänu ühtsele ja süsteemsele töökorraldusele toimub rahvaraamatukogude kogude komplekteerimine läbimõeldumalt. Niisiis on rahvaraamatukogude töötajatel olemas nii keskne kui asukohalähedane tugi. Kõik see tagab raamatukoguteenuse kui avaliku põhiteenuse ühtlaselt hea kvaliteedi üle Eesti ja avaldab positiivset mõju rahvaraamatukogude teenuste kasutajatele. 6.4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.4.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja maakonnaraamatukogud Igas maakonnas on üks maakonnaraamatukogu ehk kokku on neid 15. Sama palju on ka mõjutatud kohalikke omavalitsusi. Arvestades seda, et rahvaraamatukogusid on 2024. aasta statistika kohaselt 48089, moodustavad maakonnaraamatukogud neist alla 3%. Kohalike omavalitsusüksuste üldarvust (79) moodustavad maakonnaraamatukogude pidajateks olevad omavalitsused ligi 19%. Tegemist on väikese kuni keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Praegu täidab 15 maakonnaraamatukogu keskse koordineerijana riigi haldusülesandeid. Eelnõuga kavandatakse rahvaraamatukogude valdkonna riiklikud ülesanded koondada ning anda need valdkonna kompetentsikeskusele RaRa-le. Riigi ülesandeid eelistatakse üha enam korraldada läbi ametite (või keskuste), sest keskse juhtimise kaudu on paremini võimalik tagada ühtne halduspraktika, ekspertteadmiste koondumine, koolitus ja ressursside tõhusam kasutamine. 89 KU01: RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas, 2025 61 Eesti Koostöö Kogu toob juba oma 2014. aasta analüüsis90 välja trendid, et ametkondlikult on hakatud Eestit üha enam käsitlema kui ühte regiooni. Analüüsi kohaselt toimub sellega paralleelselt teine muudatus, mille eesmärgiks on planeerida tööd ja tegevused eelkõige sinna, kus on rohkem vajadust. Eemaldutakse püüdest kogu Eesti territoorium teenuste ja ressursiga (töötajad, varustus, rahastamine) ühtlaselt katta. Regionaalsest juhtimistasandist loobumise põhjendustena tuuakse välja peamiselt Eesti väiksust ja samas vajadust olla paremini kursis kohalike oludega. Leitakse, et Eesti on liiga väike, et oleks vajalik kasutada regiooni kui eraldi administratiivset juhtimistasandit. Täiendavate iseseisvate juhtimistasandite ära kaotamisega viiakse enamasti ka põhiprotsessid regionaalselt toimemudelilt valdkondlikule toimemudelile. See tähendab, et spetsiifilisi oskusi nõudvaid ja ühetaolist tööd on võimalik juhtida ühest kohast. Eelnõu tulemusel muutub avalike ülesannete täitmine ühtlasemaks ja otsesemaks valdkondliku arendusüksuse ja kõigi kohalike omavalitsuste vahel. Samuti muutub valdkondliku riiklikke rahvaraamatukogu ülesandeid täitva üksuse tegevus efektiivsemaks ja professionaalsemaks, kuivõrd tegevused koonduvad konkreetse valdkondliku üksuse kätte. Koos seniste maakonnaraamatukogude ülesannete üle minemisega RaRa-le võivad tänased maakonnaraamatukogude töötajad leida rakendust RaRa-s, kes vastavat ülesannet täitma hakkab. Isegi kui maakonnaraamatukogust ülesanded kaovad, ei tähenda see tingimata kõigi töökohtade kadumist piirkonnast, kui linna või valla raamatukogu peab sisulise töö jätkamist vajalikuks. 6.4.2.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – KuM ja Eesti Rahvusraamatukogu 2025. aasta 14. aprilli seisuga oli Eestis 1 769 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 22 806 mittetulundusühingut.91 Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete halduslepinguga üleandmisel raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule on muudatusest mõjutatud vaid üks avalik-õiguslik juriidiline isik ja üks riigiasutus (KuM). KuM-i 95-st töötajast on riigi haldusülesannetega seotud u 6 ametnikku ja töötajat. Tegemist on väikese suurusega sihtrühmaga. 6.4.2.4. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Seoses kõnealuste ülesannete üleandmisega suureneb töökoormus RaRa-s. Sellega seoses luuakse seaduse jõustumisel ehk riiklike ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis RaRa-sse 12 täiendavat töökohta, millest 5 asub RaRa moodustatavates regionaalsetes piirkonnaüksustes. Riiklike ülesannete ümberkorralduse teises etapis (alates 01.07.2027) ehk raamatukogude andmekogu tööle rakendamisel luuakse RaRa juurde täiendavalt 13 ametikohta. KuM-ile kaasneb halduslepingu koostamise ja sõlmimise ning järelevalve teostamise kohustus. KuM maakonnaraamatukogude ülesannete osas haldusjärelevalve maht väheneb seaduse jõustumisel ja vajadus selleks kaob alates 01.01.2027. KuM-ile lisandub halduslepingu sõlmimine RaRa- ga ja haldusjärelevalve teostamine RaRa-s täidetavate riiklike haldusülesannete üle. Riigieelarvest toetatakse rahvaraamatukogude tegevust erinevate taotlusvoorude kaudu. Haldusülesandena taotlusvooru rakendamise kulu peaks edaspidi kajastuma RaRa iga-aastases 90 Eesti Koostöö Kogu (2014). „Omavalitsuskorralduse ja regionaalhalduse trendid ja stsenaariumid.“ Tellija: Siseministeerium (http://www.kogu.ee/wp-content/uploads/2014/11/Omavalitsuskorraldus-ja-regionaalhalduse- anal%C3%BC%C3%BCs_loplik_27.11.14.pdf 91 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregistri portaal. https://ariregister.rik.ee/est/statistics. Seisuga 14. aprill 2025. 62 eelarves. Kuna raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamiseks korraldatakse taotlusvoor korda aastas ja pidevat töökoormuse kasvu sellega ei kaasne, on ka sellega seotud töömaht arvestatud juba RaRa ühe täiendava töökoha sisse. Haldusülesannete täitmiseks nähakse etapiviisilisel ülesannete rakendumisel ette vahendite liikumine maakondades riiklikke ülesandeid täitvatelt KOV-ide rahvaraamatukogudelt RaRa arendusüksuse ametikohtade loomiseks. 6.4.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe) 6.4.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – maakonnaraamatukogudes riiklikke haldusülesandeid täitvad 58 töötajat Kehtiva õiguse kohaselt toetab riik maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasu kulu. Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu nelja (va Hiiumaa, kus kahe) töötaja töötasudeks raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmise eest. Töötajate töötasusid finantseeritakse iga-aastaselt riigieelarves selleks määratud summa ulatuses. 2025. aastal oli selleks summaks 1 489 997 eurot. Rahvaraamatukogudes töötab kokku 124992 töötajat, kellest maakonnaraamatukogu riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid täidab 58, moodustades rahvaraamatukogude töötajate üldarvust 4,6%. Tegemist on väikese suurusega sihtrühmaga. 6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Seaduse jõustumisel 01.01.2027 jätkavad maakonnaraamatukogud kahe riikliku ülesande täitmist ning maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasu ja ülalpidamiskulud hüvitatakse KOV üksusele riigieelarvest valdkonna eest vastutava ministri määrusega sätestatud tingimustel ja korras. Seega on seaduse jõustumisel maakonnaraamatukogus ametis kaks töötajat (kokku 30 töötajat), kelle töölepingud jäävad kehtima kuni 30.06.2027 (tööandja kulu 385 344 eurot), sest maakonnaraamatukogud jätkavad viiest kahe riikliku ülesande täitmist (kogude komplekteerimine ja töötlemine ja rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine). Nimetatud ülesandeid täidavad peamiselt komplekteerijad, bibliograafid, infosüsteemide haldurid. Kehtiva seaduse viiest kolme ülesande (rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine, rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine ning rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine) üleandmine RaRa-le toob kaasa 15-le kohalikule omavalitsusele 28 töötaja koondamise (kulu u 60 000 eurot, mis on kavandatud riigieelarvest) või töösuhte ümberkorraldamise (töötasu 1600 eurot kuus, tööandja kulu kokku aastas 719 309 eurot). Nimetatud ülesandeid täidavad peamiselt direktorid, peaspetsialistid, pearaamatukoguhoidjad. Töösuhte ümberkorraldamisel tuleb 8-l kohalikul omavalitsusel (Keila Linnavalitsus, Põltsamaa Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Tartu Vallavalitsus, Valga Vallavalitsus, Võru Linnavalitsus) leida kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu juhi töötasu, sest maakonnaraamatukogude direktorite töötasu on seni 92 . KU01: RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas, 2025. 63 laekunud enamasti maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja riiklikust toetusest. Viiel KOV-il tuleb leida kohaliku omavalitsuse eelarvest direktori töötasu osaliselt, sest maakonnaraamatukogu ülesandeid on täidetud koormusega 0,5-0,8. Kahel KOV-il saab direktor töötasu kohaliku omavalitsuse eelarvest. 15 kohaliku omavalitsuse kui tööandjate kulude kasv riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis võib jääda vahemikku 385 344 eurot kuni 719 309 eurot. See sõltub kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu töötaja töö vajalikkusest edaspidi kohaliku omavalitsuse raamatukogu tegevuste elluviijana ja RaRa piirkondlike spetsialistide värbamise protsessi tulemusest piirkondlike esindajate ametikohtadele. Seetõttu on kavandataval muudatusel oluline mõju 15-e kohaliku omavalitsuse eelarvele. Teises riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ümberkorralduse etapis tuleb 15-s kohalikus omavalitsuses koondada 30 kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu töötajat või nende töö ümber korraldada. Koondamistasuna on kavandatud riigieelarvest u 64 000 eurot. Kohalike omavalitsuste võimalik kulu on kuni 770 688 eurot, sõltuvalt raamatukoguhoidjate töö vajalikkusest kohaliku omavalitsuse raamatukogus (komplekteerija, bibliograaf, peaspetsialist, infosüsteemide haldur jms). Maakonnaraamatukogude (15) pidajateks olevad kohalikud omavalitsused peavad tulenevalt kõnealuste rahvaraamatukogude riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete etapiviisilisest ümberkorraldusest korraldama ümber 58 maakonnaraamatukogus töötava töötaja ülesanded. 6.4.3.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – KuM ja Eesti Rahvusraamatukogu Tegemist väikese suurusega sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.4.2.3). 6.4.3.4. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Seoses kõnealuste ülesannete üleandmisega suureneb töökoormus RaRa-s. Sellega seoses luuakse seaduse jõustumisel riiklike ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis RaRa-sse 12 täiendavat töökohta, millest 5 asub piirkondades. Riiklike ülesannete ümberkorralduse teises etapis ehk uue raamatukogu infosüsteemi tööle rakendamisel luuakse riiklike ülesannete koordinatsiooni täitja juurde täiendavalt 13 ametikohta. Ülesannete konsolideerimisel väheneb aga riiklike ülesandeid täitvate inimeste arv seniselt 58-lt 25-ni, mis kokkuvõttes tähendab oluliselt efektiivsemat riigiressursside kasutamist. KuM-ile kaasneb ülesanne koostada haldusleping ning määratleda selles üksikasjalikult RaRa-le üle antavad ülesanded ning kõik töö- jm korraldusega seonduv. Samuti tuleb KuMil teha järelevalvet ning olla valmis olukorraks, kui riiklikke ülesandeid peaks täitma ministeerium ise. KuM maakonnaraamatukogude ülesannete osas haldusjärelevalve maht väheneb esimeses etapis ja vajadus kaob teises etapis, kuid riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete haldusjärelevalve jätkub RaRa ülesannete osas. KuM-ile lisandub seega halduslepingu sõlmimine RaRa-ga ja haldusjärelevalve korraldamine ning läbiviimine RaRa-s riiklike haldusülesannete täitmise üle. Haldusülesandena rahvaraamatukogudele arendustoetuse andmise taotlusvooru rakendamise kulu peaks edaspidi kajastuma RaRa iga-aastases eelarves. Kuna raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamiseks korraldatakse taotlusvoorud korda aastas, siis sellega ei kaasne pidevat töökoormuse kasvu. Vastav töömaht on juba arvestatud RaRa ühe täiendava töökoha koosseisu. 64 Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa RaRa töökorralduse muudatused ja suurendavad töökoormust, kuna rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitjana lisanduvad talle uued ülesanded: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine: 5) rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskne hankimine. RaRa-le eraldatakse haldusülesannete täitmiseks ja vajalike ametikohtade loomiseks vahendid etapiviisiliselt, lähtudes maakonnaraamatukogude ülesannete lõpetamisest vabanevate ressursside mahust. 6.5. Kavandatav muudatus – raamatukogude andmekogu asutamine ja rakendamine 6.5.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6.5.1.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1. 6.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga luuakse eeldused raamatukogude andmekogu rakendamiseks, et luua praegu Eestis kasutusel oleva üle kümne e-kataloogi asemel ühtne e-kataloog. Sellega soovitakse ühtlustada riigisisest väljaannete metaandmete kvaliteeti ja leitavust. Muudatusel on positiivne mõju kõigile Eesti elanikele ja eriti rahvaraamatukogude lugejaile, kes saavad ühe otsinguga ülevaate riigi rahvaraamatukogudesse soetatud inforessursist (näiteks raamatud, perioodika, auvised), mille suuruseks 2024. aasta seisuga oli Eesti ligi 10 miljonit arvestusüksust. Ka teiste Eestis raamatukogude liitumisel oleks võimalik saada ülevaade raamatukogudes leiduvast kokku 30 miljonist arvestusüksusest. Muudatusega luuakse eeldused Eesti elanike rahulolu kasvuks rahvaraamatukogu teenusega, kuna ühe otsinguga saab parema ülevaate raamatukogudes leiduvatest väljaannetest. Raamatukogu lugejaks registreerunutel tekib võimalus saada ka personaliseeritumat teenust. Suureneb elanike teadlikkus ühetaoliselt korraldatud avalikust teenusest ja väheneb teenuse kasutamiseks kuluv aeg, sest vajalike väljaannete leidmiseks, tellimiseks ja kättesaamiseks on erinevate e-kataloogide asemel üks andmekogu. Seega on muudatuse positiivne mõju oluline. 6.5.2. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.5.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude andmekogu infotehnoloogiliste lahenduste haldamise ja arendamisega seotud asutused ja eraõiguslikud juriidilised isikud Raamatukogusüsteeme RIKS, ESTER/Sierra ja URRAM haldavad ja arendavad vastavalt Deltmar OÜ, MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ja Innovative Interfaces (Ameerika Ühendriigid) ning Urania Com OÜ. 2025. aasta 1. aprilli seisuga oli äriregistris äriühinguid, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste 65 registris registreeritud kokku 299 492 isikut ja asutust93. Kuna Eestis registreeritud juriidilistest isikutest ja asutustest on mõjutatuid vaid 0,002%, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Raamatukogude andmekogu loomine võib mõjutada seniseid teenusepakkujad, kes võivad sattuda ebasoodsasse olukorda. Mõju avaldumise ulatus sõltub sellest, kas seni pakutav teenus on konkreetse asutuse või isiku jaoks põhiline tegevusvaldkond ja tuluallikas ning Eesti raamatukogud on peamised või koguni ainsad kliendid. Mõnede sihtrühma liikmete puhul nagu raamatukogude tarkvara arendajad (näiteks URANIA Com) see nii on ja nende jaoks on tegemist olulise negatiivse mõjuga. Leevendust võib selles osas pakkuda võimalus osaleda raamatukogudele mõeldud uusi infotehnoloogilisi lahendusi puudutavates riigihangetes. 6.5.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.5.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised raamatukogud ning nende pidajad 2024. aasta 1. aprilli seisuga oli Eestis 2334 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust, sealhulgas 25 avalik-õiguslikku juriidilist isikut94. Ennekõike avaldub mõju RaRa-le. Kui õiguslik alus selleks, et RaRa saaks asuda täitma üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest vastutaja rolli, on loodud ja algab ülesande reaalne täitmine, võivad vähemal või rohkemal määral tulevikus mõjutatud olla kõik raamatukogud, sealhulgas 480 rahvaraamatukogu, 38 teadus- ja erialaraamatukogu ja 356 kooliraamatukogu95, samuti raamatukogusid pidavad asutused ja isikud. Kuna kavandatav muudatus mõjutab juba ainuüksi rahvaraamatukogude pidajatena kõiki kohalikke omavalitsusi, on tegemist suure sihtrühmaga. 6.5.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Esmajärjekorras avaldub mõju RaRa töökorraldusele. RaRa raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest vastutajaks määramisel on asutuse täiendav tööjõuvajadus kaheksa töökohta, mis luuakse rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete olemasoleva ressursi arvelt. Teistelt raamatukogudelt eeldab uute lahenduste kasutuselevõtt samuti kohanemist, ent töökoormuse kasvu ei prognoosita. Pigem võib ühtne raamatukogude andmekogu raamatukogutöötajate tööd lihtsustada. Muudatustega kaasneb kindlasti raamatukogude personali koolitamise vajadus, seda tuge pakub RaRa. Asutuse korralduse aspektist on seega kavandataval muudatusel märkimisväärne mõju just RaRa-le. 6.5.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (avaliku sektori rahastamine, sealhulgas kulud ja tulud) 6.5.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised raamatukogud ning nende pidajad Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.5.3.1. 6.5.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta 93 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregister. https://ariregister.rik.ee/est/statistics/registered_entities 94 Avaliku sektori statistika. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus- kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika 95 Statistikaamet. Statistika andmebaas. https://andmed.stat.ee/et/stat 66 Kavandatav muudatus mõjutab RaRa kulusid ning võib mõjutada ka teiste raamatukogude ja nende pidajate kulusid. Eeldatavaid kulusid on kirjeldatud käesoleva seletuskirja punktis 7. Raamatukogude andmekogu rakendamisel on positiivne mõju regionaalarengule ning kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Avaliku raamatukoguteenuse innovatsioon ja terviklikkus toetab keskselt arendatavate teenuslahenduste pakkumist ning loob võimaluse pakkuda personaalselt proaktiivseid ja sündmusteenuseid. Keskkonna jalajälje vähendamiseks laienevad inforessursi ristkasutuse võimalused ja jagamistegevused, mis suurendavad kasutajasõbralikku infole juurdepääsu, kättesaadavust ning ligipääsetavust. Tervikuna toetab muudatus infoühiskonna arengut ja suurendab kõigi Eesti inimeste kvaliteetset elu- ja teenuskeskkonda. Eesti raamatukogud kasutava täna oma teenuste toetamiseks kolme erinevat raamatukogusüsteemi ning nende juurde kuulub kolm erinevat e-kataloogi. Enim kasutajaid on praegu raamatukogusüsteemil RIKS (523 raamatukogu), millele järgneb URRAM (329 raamatukogu) ja raamatukogusüsteem Sierra on kasutusel u 100 raamatukogus. Kolme süsteemi kasutajad teevad täna ebaefektiivseid dubleerivaid toiminguid, mille kõrvaldamisest saadavat tulu oleks võimalik suunata kõigi osapoolte jaoks mugavama lahenduse pakkumisse. Sh kaasnevad täna kohalikele omavalitsustele dubleerivate andmekogude ülalpidamise, arendamise ja andmete hoiustamisega kaasnevad kulud. Tekkinud on olukord, kus raamatukogude teenused ei vasta enam hästi lõppkasutajate ootustele ja raamatukoguteenus tervikuna on jäämas e-riigi arenguplaanidest maha.96 Eesmärgiks on kaasaegse ja kasutajasõbraliku raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmine, mis on tervik, kuid koosneb mitmest tarkvaralahendusest, mida raamatukogu oma teenuste pakkumiseks rakendab, s.t mitte üksnes raamatukogusüsteemi tarkvara. Rahvaraamatukogu seaduses ja Eesti Rahvusraamatukogu seaduses sätestatakse raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemise korraldus, millega kaasneb selgus raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemisel. Andmekogu on tulevikus avatud kõikidele raamatukogudele ja vajaduse ning valmiduse korral täiendatakse edaspidi õigusakte. Raamatukogude andmekogu vähendab regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, sest tagab ühtlasema ligipääsu Eesti raamatukogudes leiduvatele väljaannetele. Samuti mõjutavad kavandatavad muudatused 15 kohalikku omavalitsust ja nende rahvaraamatukogusid, kus kokku 58 töötajat täidavad praegu riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid. 6.5.5. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.5.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude külastajad Ainuüksi rahvaraamatukogusid külastab üle 30% (mõne hinnangu kohaselt koguni kuni 50%) Eesti elanikest (vt ka seletuskirja punkti 6.1.1.1.). Kuivõrd kavandatav muudatus puudutab kogu rahvaraamatukogude võrku, võib hõlmata ka teisi raamatukogu tüüpe (näiteks kooliraamatukogud), on kõigi raamatukogude külastajate hulk veelgi suurem kui rahvaraamatukogude külastajate arv üksi. Lisaks nii-öelda tavakülastustele külastatakse 96 Raamatukoguteenuste ärianalüüs. Lõpparuanne (rara.ee) 67 raamatukogusid ka virtuaalselt (näiteks kasutatakse raamatukogu veebilehte ja digitaalseid väljaandeid, otsitakse e-kataloogist väljaannete kohta infot jne). Statistikaameti andmetel oli rahvaraamatukogude virtuaalkülastusi 2024. aastal 3,2 miljonit 97, teadus- ja erialaraamatukogude virtuaalkülastusi 1,4 miljonit98. Raamatukogude külastajate näol on seega tõenäoliselt tegemist suure sihtrühmaga. 6.5.5.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatav muudatus parandab oluliselt raamatukoguteenuse kättesaadavust, mugavust ja kvaliteeti. Näiteks uue raamatukogusüsteemi loomisega tekib kasutajate jaoks seni puuduv ühtne e-kataloog, kust on võimalik otsida huvipakkuvaid väljaandeid raamatukogudest üle Eesti. Sihtrühma jaoks on seega tegemist positiivse mõjuga. 6.6. Kavandatav muudatus – kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimaluste rakendamine 6.6.1. Mõju infotehnoloogia ja infoühiskonna arendustele (e-teenustele) 6.6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu lugejad Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal rahvaraamatukogudes 349 30099 lugejat ning eriala- ja teadusraamatukogudes 170 700100 lugejat. Eriala- ja teadusraamatukogude lugejatest oli RaRa lugejaid 52 048101. Tõenäoliselt on tegemist keskmise kuni suure sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.5.5.1.). 6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Raamatukogude kasutajasõbralikud automaatsed lahendused (näiteks meeldetuletuste saatmine laenutustähtaja saabumisele eelnevalt või teavituste saatmine lugeja isikuandmete kustutamise kohta juhul, kui lugeja ei ole kolme aasta jooksul kasutanud raamatukogu isikutuvastust nõudvaid teenuseid) on nii isiku kui ka avalikes huvides, kuna vähendavad asjaajamisele kuluvat aega ja lihtsustavad kõigi elanike asjaajamist. Raamatukogude andmekogu loob eelduse automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks. Raamatukogude andmekogu asendab praegu iga valla ja linna eraldi peetavat andmekogu, mis asuvad praegu raamatukogudel üheteistkümnes, erasektorilt teenusena ostetud serveris. Seadus loob õigusliku aluse andmeid andmekogus töödelda ning sätestab kõik isikuandmete kaitsega seonduva. 6.6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 97 KU01: RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas 98 KU02: ERIALA- JA TEADUSRAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas 99 KU01: RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas 100 KU02: ERIALA- JA TEADUSRAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas 101 Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude statistika, 2024. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk- statistika/statistika/ 68 6.6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised raamatukogud ning nende pidajad Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.5.3.1. 6.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Edaspidi koondatakse kõik lugejate ja külastajate isiku- ja kontaktandmed, andmed laenutuste, väljaannete, kogude jm kohta ühte infosüsteemi. Andmeid töödeldakse, sh kustutatakse ühetaoliselt. Eelnõu oluline osa on tulevikku vaatav andmekogu võimalusi kasutav automaatne haldusmenetlus ja n-ö inimest abistavate ja asjaajamist kiiremaks ja mugavamaks muutvate krattide kasutamine. Kui riigil on kõik otsustamiseks vajalikud andmed olemas, saab edaspidi teha kiire otsuse ebavajaliku asjaajamiseta, samas tagades isikuandmete tõhusa kaitse. Muudatuse mõju on positiivne nii elanikele, raamatukogu pidajatele kui ka raamatukogudele, sest lihtsustab inimese ja riigi asjaajamist ning suurendab riigi otsuste arusaadavust ja läbipaistvust ning vähendab haldusmenetluse läbiviimiseks kuluvat aega (meeldetuletused laenutustähtaja saabumisest, viivis, lugejaandmete uuendamine jms). Automaatsed võimalused on kasulikud nii lugejatele ja külastajatele kui ka raamatukogudele, kuna võimaldavad kiireid ja lihtsaid lahendusi seal, kus pole vaja töötaja vahetut tegevust. 6.7. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele Kavandatavad muudatused ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust ja eeldatavasti vähendavad kodanike halduskoormust. Kavandatavad muudatused vähendavad kodanike halduskoormust raamatukoguteenuste kasutamisel tänu protsesside lihtsustumisele ja automatiseerimisele (nt ühtne e-kataloog, automaatsed teavitused). Ettevõtjate (v. a mõjutatud IT-teenuse pakkujad) halduskoormust muudatused oluliselt ei mõjuta. Avaliku sektori (raamatukogud, KOV-id, RaRa, KuM) töökoormus muutub, sest ümberkorraldustega kaasneb ajutine lisakoormus, kuid pikas perspektiivis oodatakse efektiivsuse kasvu ja töökoormuse vähenemist teatud valdkondades (nt kataloogimine, statistika kogumine, automaatsed toimingud). 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete ajakohastamine Kehtiva RaRS-iga sätestatud rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted eeldavad paiguti ebamõistlikult suure hulga rahvaraamatukogude loomist, mistõttu soovitakse neid muuta. Eelnõu ei näe ette uute raamatukogude avamist ega raamatukogude sulgemist, mistõttu ei kaasne kohalikele omavalitsustele sellega seoses kulusid. Kohalikud omavalitsused, kellel on olnud kehtivaid rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid eriti keeruline järgida, on juba valdavalt läinud seda teed, et korraldanud rahvaraamatukogude võrgu lähtudes omavalitsusüksuse elanike tegelikest vajadustest, mistõttu ei ole oodata ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu. 7.2. Rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevate ülesannete kirjeldamine Põhieesmärkidest tulenevate rahvaraamatukogude põhiülesannete kirjeldamine ja lisamine, ei too kaasa täiendavat kulu neile kohalikele omavalitsustele, kes juba on hoolitsenud selle eest, et rahvaraamatukogude olemasolevates struktuuriüksustes on tagatud tänapäevane teenuse 69 miinimumstandard (nt ajakohased arvutid, interneti kasutamise võimalus, koolitatud personal, funktsionaalsed ruumid jne). Eelnõus nimetatud ülesanded peegeldavad aja jooksul raamatukogu tegevuses juba toimuvaid põhimõttelisi muudatusi, kus pigem laenutuskeskselt kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale organisatsioonile ja tegevusele, et toetada elanikke ja ühiskonda. KOV-is, kus on moodustatud või moodustatakse keskraamatukogu ja toimub ühtne teenuse juhtimine, võib struktuuriüksuste vahel toimuv tööjaotus toetada ülesannete täitmisel spetsialiseerumist (näiteks lastetöö, haridusprogrammid, digipädevuse koolitused) ja teenuse kvaliteedi tõusu. Ülesannete sätestamine eelnõus ei too kaasa kulude kasvu ega ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu. 7.3. Rahvaraamatukogu struktuuri ajakohastamine Seadusega ei reguleerita rahvaraamatukogu struktuuri ega selle juhtimise astmeid detailsemalt. KOV-ile jääb võimalus luua asutuse sees osakondi või muid madalama astme struktuuriüksuseid ning määrata ase- või teenuste juhte. Rahvaraamatukogude võrgu korraldamise praktika on juba liikunud suunas, kus KOV-is ei ole mitut eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, vaid üks rahvaraamatukogu, millel on struktuuriüksused erinevates asukohtades. KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur koosneb keskraamatukogust ja selle haruraamatukogudes, saab toimuda paindlikum tööjaotus struktuuriüksuste vahel. Ühtne juhtimine tagab reeglina kvaliteetsemad teenused ja samas ei pea iga väike rahvaraamatukogu üksi korraldama kõigi rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist, mistõttu ei too muudatus kaasa kulude kasvu ega ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu. 7.4. Riiklike haldusülesannete täitmise etapiviisiline muutmine Riiklike ülesannete ümberkorraldamise esimene etapp rakendub seaduse jõustumisel (eeldatavalt 2027. aasta 1. jaanuarist) ja teine etapp rakendub raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmisel (eeldavalt 1. juulist 2027. aastal). Kehtiva RaRS kohaselt täidab igas maakonnas üks KOV rahvaraamatukogu täiendavalt viit raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannet, mis on loetletud RaRS § 5 lõikes 4. Nimetatud ülesandeid täidab 58 töötajat, mille kulu koos tööandjakuluga (palgakulu) kokku aastas on 1 489 997 eurot (vt Tabel 1.). Tabel 1. Maakonnaraamatukogude riiklike ülesannete täitmiseks töötajate arv ja kulud aastal 2025. Toetatav maakonnaraamatukogu – Riiklike Riiklike ülesandeid kohaliku omavalitsuse hallatava ülesandeid täitvate täitvate töötajate asutuse juriidiline nimetu töötajate arv tööandja palgakulu (eurot) (KUM toetus) 1. Pärnu Keskraamatukogu 4 102 758,4 2. Kärdla Linnaraamatukogu 2 51 379,4 3. Harju Maakonnaraamatukogu 4 102 758,4 4. Põltsamaa Raamatukogu 4 102 758,4 5. Jõhvi Keskraamatukogu 4 102 758,4 6. Järvamaa Keskraamatukogu 4 102 758,4 7. Lääne Maakonna Keskraamatukogu 4 102 758,4 8. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 4 102 758,4 9. Põlva Keskraamatukogu 4 102 758,4 70  10. Rapla Keskraamatukogu 4 102 758,4 11. Saare Maakonna Keskraamatukogu 4 102 758,4 12. Kõrveküla Raamatukogu 4 102 758,4 13. Valga Keskraamatukogu 4 102 758,4 14. Viljandi Linnaraamatukogu 4 102 758,4 15. Võrumaa Keskraamatukogu 4 102 758,4 Kokku: 58 1 489 997 Seaduse jõustumisel ehk riiklike ülesannete ümberkorraldamise esimeses etapis jätkab 15-s KOV rahvaraamatukogus eelnõu § 26 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud kahe ülesande täitmist 30 raamatukogutöötajat palgakuluga 385 344 eurot (vt Tabel 2). KOV rahvaraamatukogus riiklikke ülesandeid täitva 28 raamatukogutöötaja ülesanded maakonnaraamatukogus lõpetatakse seaduse esimese etapi jõustumisele eelnevalt, enne 31. detsembrit 2026. aastal. Vältimaks töölepingu lõpetamist võib tööandja ehk KOV pakkuda töötajale teist tööd sarnasel või ka mitte erialasel tööl. Kui KOV-is teist tööd pakkuda pole, otsustab tööandja töötajate koondamise. Ülesannete ümberkorraldamisega seotud töötajate võimalik koondamiskulu riigile seaduse jõustumistele eelneval perioodil ehk enne 1. jaanuari 2027. aastal on u 60 000 eurot ja 2027. aastal enne 1. juulit on 64 224 eurot (vt Tabel 2). Samas tekib nimetatud raamatukogutöötajatel võimalus kandideerida RaRa piirkonna esindajate loodavatele ametikohtadele. Tabel 2. Maakonnaraamatukogu riiklike ülesannete täitmise tööjõuvajadus ja kulud aastal 2027. Maakonna- raamatukogu Kuni 31. detsember 2026 Peale 1. jaanuari 2027 Tööandja palgakulu Tööandja kokku palgakulu Töötajate (KUM Töötajate (KUM Riiklikud ülesanded arv Palk eelarve) arv Palk eelarve) Komplekteerimine 15 1 600 192 672 Statistika, aruandlus 0 0 0 Infosüsteemid ja andmebaasid 15 1 600 192 672 Koolitused ja muu nõustamine 0 0 0 Kokku 58 1600 1 489 997 30 385 344 Riiklike ülesannete lõpetamine maakonnas, vajadusel koondamine - hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 28 1 600 59 942 30 1 600 64 224 Kokku 1 549 939 449 568 71 Seaduse jõustumisel jääb maakonnaraamatukogu eelnõu § 26 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitjaks. Samas volitatakse Eesti Rahvusraamatukogule rahvaraamatukogude valdkonna riiklikud haldusülesanded, mis on määratletud eelnõu § 11 lõikes 2. RaRa rahvaraamatukogude valdkonnas riigi haldusülesannete täitja tööjõuvajadus ja kulu on järgmine (vt Tabel 3): Tabel 3. RaRa riiklike rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesannete täitmiseks tööjõuvajadus ja kulu 2027. aastal Alates 1. jaanuar 2027 Alates 1. juulin 2027 Riiklikud Tööta- Palk/ Tööandja Tööta- Palk / Tööandja haldusülesanded jate ülalpidamiskulu palgakulu jate arv ülalpidamis- palgakulu arv kulu Koolitused, programmid 1 1 900 15 25302 1 1 900 30 506,4 Aruandluse analüüs 1 2 600 20 872,8 1 2 600 41 745,6 Andmekogu 4 2 800 89 913,6 8 2 800 359 654,4 Üksuse juht 1 2 800 22 478,4 1 2 800 44 956,8 Komplekteerijad 0 0 0 4 1800 115 603,2 Piirkondlik spetsialist 5 1 800 72 252 10 1 800 289 008 Ülalpidamiskulu 12 1 200 14 400 25 1 200 30 000 Riiklikud kokku 12 235 170 25 911 474,4 Tabel 3.1. Riiklike toetuste määramine taotlusvoorudest: haldusülesande täitmiseks tööjõuvajadus ja kulu 2027. aastal Alates 1. jaanuar 2027 Haldusülesanne Tööta- Palk / Tööandja jate arv ülalpidamis- palgakulu kulu Toetuste menetleja 1 2000 32 112 Ülalpidamiskulu jm kulud 1 488 1 488 Kokku 33 600 Kehtiva seaduse § 5 lõige 5 riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete uuendamine toob kaasa uued ametialased nõudmised nende ülesannete täitjale. Üksuse juht tagab riiklike ülesannete igapäevaste tegevuste efektiivse töökorralduse, sise- ja väliskommunikatsiooni ning ressursside optimaalse kasutamise oma pädevuste piires, et parandada tegevuste tulemuslikkust. Arendab ja säilitab suhteid sisemiste ning väliste partneritega. Analüüsib tegevuse tulemusi ja tõhusust, teeb ettepanekuid parendustegevusteks. Koolitusvajaduste koordinaator kaardistab rahvaraamatukogutöötajate koolitusvajadusi ja korraldab koolituste logistikat koostöös kohaliku omavalitsuse raamatukogude ja 72 erialaorganisatsioonidega. Teeb tihedat koostööd koolitajate, partnerorganisatsioonide ja muude asjakohaste osapooltega, et tagada koolituste ajakohasus, kvaliteet ning vältida dubleerivaid tegevusi. Lisaks kaardistab ta osalejate huve, et leida lahendusi, mis vastavad suurimatele vajadustele ja pakuvad maksimaalset kasu osalejatele. Aruandluse analüüsi koordinaator tegeleb kohalike omavalitsuse raamatukogude statistiliste andmete ja sisuliste tööaruannete esitamise tugiteenusega, kasutades selleks spetsiaalselt loodud juhtimistöölaua kaudu andmete kogumise süsteemi. Ta analüüsib statistilisi ja sisutöö andmeid, et toetada raamatukoguteenuste tõhusat juhtimist ja planeerimist. Lisaks teeb ta tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, teiste raamatukogude ja asjakohaste asutustega, et tagada andmete täpsus ja ajakohasus. Ta Jälgib andmete kogumise protsesside tõhusust ja vajadusel pakub lahendusi andmete kvaliteedi parandamiseks. Samuti nõustab ta aruannete koostamist, et raamatukogud esitaksid selged ja informatiivsed ülevaated raamatukogude tegevusest ja saavutustest. Eelpool nimetatud tegevused aitavad kaasa andmepõhiste otsuste tegemisele ja teenuste parendamisele. Raamatukogude andmekoguga seotud ametikohtade moodustamine on seotud raamatukogude andmekogu loomise, arendamise ja selle haldusega seotud tegevustega. Loodavad ametikohad kindlustavad raamatukogude andmekogu funktsionaalsuse loomise ning tagavad süsteemi toimepidevuse ja efektiivse teenuse halduse. Ametikohad hõlmavad spetsialiste, kellel on infosüsteemide ja andmekogu administreerimise pädevused. Nimetatud spetsialistid on: peakasutajad/teenuseomanikud, andmeanalüütik, toote juht, e-kataloogi tooteomanik, raamatukogusüsteemi tooteomanik, raamatukogusüsteemi ekspert. Need spetsialistid vastutavad andmekogu arendamise, haldamise ja täiustamise eest, et tagada süsteemi tõrgeteta toimimine ja vastavus raamatukogude valdkonna vajadustele. Kasutajatoe ning koolituse spetsialistid tagavad andmekogu tõhusa kasutamise ja töötajate kompetentsuse. Spetsialistid pakuvad igapäevast kasutajatuge, lahendavad kasutajate probleeme, vastavad süsteemiga seotud küsimustele ja pakuvad vajalikku juhendmaterjali. Samuti korraldavad nad koolitusi, et tagada töötajate oskuste ajakohasus ja tõhus andmekogu kasutamine. Nimetatud ametikohtadega tagavad spetsialistid mitte ainult süsteemi tehnilise toimimise, vaid ka kasutajate vajadustele vastava toe ja koolituse, mis on vajalik raamatukogude efektiivseks ja sujuvaks tööks. Kui riiklikud ülesanded antakse täita Rahvusraamatukogule, siis seaduse jõustumisel asub RaRS eelnõu § 11 lõikes 2 nimetatud riigi haldusülesandeid täitma RaRa esialgu 12 töötajaga (üksuse juht – kuupalk 2800 eurot; analüütik - kuupalk 2600 eurot; 4 IT spetsialisti - kuupalk umbes 2800 eurot, 5 piirkondlikku spetsialisti - kuupalk umbes 1800 eurot; mille kulu koos tööandjakuluga (palgakulu) aastas kokku on u 455 940 eurot, millest ülalpidamiskulu 12 x 1200 eurot = 14 400 eurot. Seega asub esimeses riiklike ülesannete ümberkorralduse etapis RaRa-s tööle 12 töötajat kogukuluga 235 170 eurot (vt Tabel 3). Kultuuriminister võib volitada ka taotlusvooru menetlemise RaRa-le, siis lisandub esimeses etapis ka 13-s töötaja (toetuste menetleja – kuupalk 2 000 eurot) töötasu ja ülalpidamise kulu, hindamiskomisjoni kulu, mis kaetakse KUM eelarvest, kokku 33 600 eurot (vt Tabel 3.1.). Riiklike ülesannete täitmisel RaRa-s teisenevad ja laienevad asutuse tugistruktuuri (arendusüksus, üleriigiliste raamatukoguteenuste keskus, kommunikatsioon ja turundus, kogude arenduse osakond, infotehnoloogi osakond) ülesanded (nt kommunikatsioon lisaks raamatukogudele ka nende omanikele, KOV-ile arvelduste ülevaated jms). 73 Riiklike ülesannete ülemineku esimese etapi eel ehk 2026. a teisel poolaastal võib tekkida riigil vajadus toetada teenuse ümberkorralduste käigus tööjõu ümberkorraldamist KOV-ides (koondamised) ühekordselt u 60 000 euroga (vt Tabel 2). Eelnõu ajakavas muudatuste läbiviimine ei too riigile kaasa lisakulusid. Raamatukogude andmekogu rakendumisel 1. juulist 2027. aastal jõustub riiklike ülesannete ümberkorralduse teine etapp. Maakonnaraamatukogudes lõpetatakse riiklike ülesannete täitmine ja kõik riiklikud ülesanded antakse üle RaRa-le. Riikliku toetusena saavad 15 KOV-i 30 raamatukogutöötaja tööandja kulu aastas kokku 770 688 eurot. Vältimaks töölepingu lõpetamist võib tööandja ehk kohalik omavalitsus pakkuda 30- le töötajale teist tööd sarnasel või ka mitte erialasel tööl. Kui kohalikus omavalitsuses teist tööd pakkuda pole, otsustab tööandja töötajate koondamise. Samas tekib nimetatud raamatukogutöötajatel võimalus kandideerida ka RaRa-s loodavatele ametikohtadele. 2027. aastal riiklike ülesannete ümberkorraldamisega maakonnaraamatukogudes tekib 2027. aasta teisel poolaastal riigile 30 raamatukogutöötaja koondamiskulu u 65 000 eurot (vt Tabel 2), kuid sellega riigile lisakulu ei kaasne, sest ümberkorraldus tehakse olemasolevate ressursside piires. Teises etapis tekib RaRa-l täiendava tööjõu vajadus, et täita eelnõu § 11 lõikes 2 nimetatud kõiki riiklikke haldusülesandeid. Lisanduvad ülesanded nagu riikliku väljaannete soetamise toetuse eest väljaannete keskne hankimine ja raamatukogude andmekogu täismahus rakendamine. Nimetatud ülesannetega kaasneb täiendav tööjõu vajadus (4 komplekteerijat – kuupalk 1800 eurot, 5 piirkonnaspetsilisti - kuupalk 1800 eurot; 4 IT-spetsialisti – tootejuht, e- kataloogi tooteomanik, raamatukogusüsteemi tooteomanik, raamatukogusüsteemi ekspert – kuupalk 2 800 eurot). Teise etapi rakendumisel tegeleb rahvaraamatukogude riiklike ülesannetega RaRa-s kokku 25 töötajat tööandja kogukuluga aastas u 911 474 eurot (vt Tabel 3). Tabel 4. Riiklikud ülesanded ja nende kulu aastal 2027 Riiklikud Kuni 31.12.2026 Alates 01.01.2027- Alates 01.07.2027 haldusülesanded 30.06.2027 Töötajate Kulu Töötajate Kulu Töötajate Kulu arv arv arv Maakonna- 58 1 489 997 30 385 344 - - raamatukogu Koondamiskulu 28 59 942 30 64 224 - - RaRa - - 12 235 170 25 911 474 Raamatukogude - - 578 523 andmekogu haldus ja riiklike ülesannete kulu Kokku 58 1 549 939 42 25 1 489 997 Riiklike ülesannete ümberkorraldamisega tekib 2027. aasta 1. juulist RaRa-l võimalus hallata üleriigilist raamatukogude andmekogu, sest tekib andmekogu ja teenuste haldamiseks vajalik 74 ressurss 578 523 eurot, mis annab avalikule rahvaraamatukoguteenusele kasutajakeskse ja uue kvaliteedi. 2027. aasta 1. juulist suureneb andmekogu ja teiste ülesannete halduskulu summa 578 523 euroni (vt Tabel 4), sest lisandub maakonnaraamatukogudes riiklike ülesannete lõpetamisest vabanev summa. Kohalike omavalitsuse rahvaraamatukogudel puudub uuenduslike teenuste ja ruumide arendamiseks koostööpartnerite võrgustik Raamatukogude valdkonna arendusprojektide ehk raamatukogude kiirendi taotlusvoorude toetuste menetleja ülesanne on nii menetlusprotsessi korraldamine ja juhtimine kui ka laiemalt valdkonna arenguks eelduste loomine, pakkudes tuge ja võimalusi projektide riskide maandamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning koostöövõrgustike loomiseks. Menetleja ülesandeks on korraldada töötubasid ja seminare, et jagada parimaid praktikaid, ideid ja innovaatilisi lahendusi ning seeläbi edendada valdkonna teadmiste vahetust ja koostööd ning kasvatada rahvaraamatukogude valdkonna üldist võimekust projektide algatamisel ja läbiviimisel. Riiklike ülesannete täitmisel kaasneb ka töötaja ülalpidamisega seotud kulu, mis on vajalik inventari ja tehnika soetamiseks, koolitusteks ning lähetusteks. Riiklike ülesannete täitmine vaid kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus ei anna valdkonna digitaliseerimisel ajakohaselt efektiivset tulemust, sest riiklike ülesannete koordinatsioon eeldab kõigi kohalike omavalitsuste kaasamiseks keskset juhtimist, kesksete andmekogude kasutust ja ülesannete ühetaolist korraldust kõigi kohalike omavalitsuste hüvanguks. Riiklike ülesannete täitmisel RaRa-s muutuvad vähesel määral ka KUM tugistruktuuri (finantsosakond, strateegia- ja innovatsiooniosakond, raamatupidamine, kommunikatsiooniosakond, õigus- ja haldusosakond) ülesanded (nt raamatukogude andmekogu kaasvastutaja ülesannetega seotud tegevused). 7.5. Raamatukogude andmekogu loomine ja rakendamine Eesti elanike arv on 1 369 995102, kellest 701 000103 on Eesti raamatukogude lugejad104, ehk raamatukogude teenuseid kasutab iga teine elanik, mis teeb raamatukogud suurima kliendikontaktiga kultuuriasutusteks Eestis. Eesti raamatukogudes on kokku ligi 31 miljonit väljaannet, mida 2024. aastal laenutati kokku 12 miljonit korda, neist 9,4 miljonit korda rahvaraamatukogudest. 2024. aasta jooksul registreeriti raamatukogudes kokku 7,2 miljonit külastust ja 4,6 miljonit virtuaalkülastust aastas 105. Eesti raamatukogud kasutavad täna oma teenuste pakkumiseks kolme erinevat raamatukogusüsteemi ning nende juurde kuulub kolm erinevat e-kataloogi. Enim kasutajaid on 102 Rahvaarv | Statistikaamet 103 Raamatukogud | Kultuuriministeerium 104 Statistikaamet. Raamatukogud, 2025. 105 Raamatukogud | Kultuuriministeerium 75 praegu raamatukogusüsteemil RIKS (523 raamatukogu), millele järgneb URRAM (329 raamatukogu) ja raamatukogusüsteem Sierra on kasutusel u 100 raamatukogus. 106 Kliendi poolelt vaadates ongi raamatukogu üks tervik-teenus, mille taustal toimivad IT süsteemid või raamatukogude, osakondade ja töötajate rollijaotus välja ei paista. Analüüsi ”Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain“107 kasutajauuringust selgus muuhulgas, et kolm paralleelselt kasutusel olevat e-kataloogi ja suur hulk muid veebikeskkondi tekitavad kasutajates segadust. Veebikeskkondade paljususega seotud segadust ning üldist rahulolu teenustega aitab paremaks muuta ühtse sujuva ja kasutajasõbraliku terviksüsteemi kasutuselevõtt. Muudatuse eesmärgiks on vähendada raamatukogude poolt pakutavate e-kanalite paljusust ja korrastada ning reguleerida raamatukogu tööprotsesside tehnoloogilise taristu korraldus ning haldamine raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmisega. Raamatukogu tööprotsesside ja teenuste haldamine ühtses raamatukogude andmekogus võimaldab teenust ühtlustada ning optimeerida ja tõsta automatiseerituse taset, mis ühtlasi muudab ka raamatukoguteenuse elanike jaoks ajakohaseks ning kasutajasõbralikuks. Vähendades ülalpeetavate süsteemide arvu, suureneb raamatukogude töö tõhusus, paraneb olemasolevate rahaliste ressursside kasutamine ning luuakse paremad eeldused tulevikuteenuste arendamiseks. Samal ajal vähenevead KOV-i kulud raamatukogusüsteemi ülalpidamisele, arendamisele ja andmete hoiustamisele. Raamatukogude andmekogu koosneb kahest komponendist: e-kataloog ja raamatukogusüsteem. E-kataloogi hange toimus ja arendamine toimub 2025. aastal ning raamatukogusüsteemi hange 2026. aastal. Raamatukogude andmekogule üleminek toimub aastatel 2026-2027. 2-aastane üleminek aitab optimeerida üleminekule tehtavad kulutusi ning samal ajal saavutada kõrgemat raamatukoguteenuste taset. Üleminekuperioodil tuleb arvestada paralleelsete kuludega praeguste süsteemide ülalpidamiseks ja uue andmekogu juurutamiseks ning haldamiseks (vt Tabel 5 ja Tabel 7). Uue andmekogu juurutamisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Tabel 5 . Raamatukogusüsteemide kulude võrdlus 2021. aastal ja 2017. aastal Raamatukogusüsteem 2021. aasta 2017. aasta Kulud Raamatukogusid Kulud Raamatukogusid (eurot) (tk) (eurot) (tk) Sierra/Ester 360 000 100 177 900 100 RIKS/RIKSWEB 99 300 523 96 300 497 URRAM/Lugeja.ee 109 300 329 113 300 336 Kokku: 568 600 952 387 500 933 106 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain, Ernst & Young Baltic AS, 2022. https://www.rara.ee/wp- content/uploads/2023/03/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 107 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain. Ernst & Young Baltics ja Rethink agentuur, 2022. https://www.rara.ee/wp-content/uploads/2023/04/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 76 Raamatukogusüsteeme kasutavate raamatukogude koguarvuks 2021. a oli 952, mis on rohkem kui Eestis 2021. aastal ja 2017. aastal raamatukogusid. Seda tingib raamatukogusüsteemide esindajate poolt haruraamatukogude arvestamine eraldiseisvate raamatukogudena. Käesoleval ajal on iga-aastane kulu kolme raamatukogusüsteemi peale kokku on ca 570 000 eurot. Kulude suurenemine või vähenemine on seotud ka liitunud raamatukogude arvu muutustega. Raamatukogusüsteem hangitakse eeldatavasti riigihankega valmislahendusena ning seadistatakse vastavalt Eesti rahvaraamatukogude vajadustele. Süsteem hangitakse ja andmed migreeritakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest (edaspidi EL SF) ja selle eeldatav kogumaksumus on kuni 2,1 miljonit eurot 108(hankimine ja üleminekukulud ehk juurutamine sh andmete migratsioon, liideste loomine, andmevahetuse testimine, turvatestimine, rakendamine, töötajate koolitamine jm), mis on ühekordne investeering (vt Tabel 6). Raamatukogusüsteemi hankimise ja juurutamise kogusumma suuruse vahemik 0,5 miljonit on kalkuleeritud tuginedes 2021-2023 hangete kallinemisele 20-30%. Raamatukogusüsteemi hankimine ja juurutamine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027109 üldeesmärk 8.1.6. “Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtset raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele”. Samuti on raamatukogusüsteemi kasutuselevõtmine Kultuuriministeeriumi Kultuuripärandi digitegevuskava 2023-2029 üks alamtegevus, millele rahastamise otsus langetatati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis aastal 2024 ja langetati Justiits- ja Digiministeeriumis ka aastal 2025. Tabel 6. Raamatukogude andmekogule (e-kataloog ja raamatukogusüsteem) üleminekuks vajalike ühekordsete investeeringute hinnang* Kulukomponent Hinnanguline ühekordne kulu (eurot) E-kataloog 400 000 – 650 000 Raamatukogusüsteem 350 000 – 1 200 000 Andmete migratsioon ja praeguse teenuse lõpetamine 100 000 – 250 000 Investeeringud kokku: 815 000 – 2 100 000 *Hinnang kulukomponentidele on antud teiste sarnaste arenduste näitel ja on ligikaudne. Andmekogule üleminekuga seotud ühekordsed investeeringukulud (vt Tabel 6) katab riik EL SF projektitoetustena. Tabel 7. Raamatukogude andmekogu ülalpidamise aasta kulude hinnang** Kulukomponent Hinnanguline aastane kulu (eurot) 108 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain. Ernst & Young Baltics ja Rethink agentuur ,2022. https://www.rara.ee/wp-content/uploads/2023/04/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 109 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. https://www.valitsus.ee/ 77 Litsentsitasud 800 raamatukogu, 800 000 – 1 200 000, sellest sellest litsentsitasud (500 000 eurot rahvaraamatukogudele (489) rahvaraamatukogud) Sellest hädavajalikud arendused 100 000 – 300 000 Sellest hooldus 60 000 Sellest majutus 30 000 – 66 000 Sellest küberturve 15 000 – 35 000 Personalikulu 360 000 – 400 000 Sellest hädavajalikud arendused 100 000 – 300 000 Jooksvad kulud kokku: 860 000 – 1 600 000 ** Hinnang kulukomponentidele on antud teiste sarnaste arenduste näitel ja on ligikaudne, sõltub riigihangete tulemusest ja inflatsioonist. Litsentsitasud on kulupõhised ja arvutatakse liitunud raamatukogude andmete (nt kogude suurus, süsteemiga töötavate töötajate arv) põhjal. Andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud) raamatukogude omanikud (v.a rahvaraamatukogude omanikud), v.a personalikulu, mis saadakse riiklike ülesannete ümberkorraldamisest. Raamatukogu poolt makstav tasu kavandatakse proportsionaalsena raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see oleks jõukohane ka väiksematele raamatukogudele. Hädavajalike arendustega tagatakse ühilduvus ja ajakohasus erinevate sisemiste ning väliste infosüsteemide vaates. Raamatukogude andmekogu rakendamise riigi ühekordsete kulude eeldatav kogumaksumus on kuni 2,1 miljonit eurot ja kaetakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Raamatukogude andmekogule üleminekuga kaasnev iga-aastane rahvaraamatukogude teenuse ülalpidamiskulu (arendus, majutus, küberturve) saadakse riiklike raamatukoguteeninduse ülesannete ümberkorraldusest vabanevast ressursist, mis on u 500 000 eurot (vt Tabel 4) ja kaetakse riiklike ülesannete ümberkorraldamise ressursist ning riigile lisakulu ette ei näe. Raamatukogude andmekogule üleminekuga kaasnev iga-aastane tööjõukulu on 360 000 eurot sh koolituskulu. Need kaetakse riiklike ülesannete ümberkorraldamise tulemusel vabanevast ressursist ning riigile lisakulu ette ei näe. Rahvaraamatukogu omanikele ehk kohalikele omavalitsustele lisakulusid ei tule ja iga-aastased andmekoguga seotud kulud jäävad suurusjärku u 500 000 eurot, sest süsteemi kasutamisel võib ette näha litsentsitasusid. Seega on kohalikel omavalitsustel võimalik samade kuludega saavutada kõrgem raamatukoguteenuste tase. RaRa 2023. aastal läbiviidud turuanalüüsi näitas, et eeldusel kui kõik Eesti raamatukogud liituksid, oleks nende ülalpidamise keskmine aastane turuhind kokku 917 725 eurot. Seega hinnanguliselt ühe raamatukogu aritmeetiline keskmine kulu raamatukogusüsteemi kasutamise eest ühes kuus on ligikaudu 96 eurot (1147 eurot aastas) või 367 eurot aastas raamatukogutöötaja kohta eeldusel, et raamatukoguvõrgus töötab 2500 inimest. Nimetatud aritmeetiline keskmine kulu annab üldistatud pildi aastasest kulust, kuid seda ei saa enne infosüsteemi hanke toimumist erinevat tüüpi raamatukogude liitumisel aluseks võtta. Hinnastamine hakkab toimuma vastavalt tarbitavale ressursile (raamatukogude arv, kogude suurus, lugejate arv, töötajate arv vms). Hinnanguline ülalpidamiskulu võttes aluseks aritmeetilisi keskmisi: 78 Rahvaraamatukogude ülalpidamine - 459 000 eurot; Rahvusraamatukogu – 36 000 eurot. Uuele andmekogule ülemineku kulu arvutused on hinnangulised, sest lõplikud kulud selguvad infosüsteemi hankimisel 2026. aastal. Eelnõuga seotud andmekogu kulude hinnang on tehtud tuginedes “Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain”110 ärianalüüsi aruande lõppversioonile, mis valmis 2022. a detsembris ja 2023. a detsembris valminud ”Raamatukogusüsteemi detailanalüüs”111 tulemitele. Täpsem tegeliku maksumuse hinnang e-kataloogi ja infosüsteemi kogulahendusele on võimalik anda peale e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi hankimist 2026. aasta lõpus. 7.6. Kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimaluste rakendamine Rahvaraamatukogu ja RaRa võib eelnõu kohaselt oma ülesannete täitmisel rakendada elektrooniliselt automaatset haldusmenetlust infosüsteemi vahendusel. Eelnõus kirjeldatud automaatsete toimingute kulu sisaldub infosüsteemi hankimise ja rakendamise kulus. Haldusmenetluse automaatsusega seotud vajalike täiendavate arenduste kulu kaetakse iga- aastastest ülalpidamiskuludest või mahukamate projektipõhiste arenduste puhul taotleb RaRa kulu SF vahenditest või riigieelarvest. Automaatsed võimalused on kasulikud nii lugejatele ja külastajatele kui ka raamatukogudele, kuna võimaldavad kiireid ja lihtsaid lahendusi seal, kus pole vaja töötaja vahetut tegevust. KOV-is, kus raamatukogu kasutab automaatsete teavituste võimalusi, võib toimuda teenuse kvaliteedi tõusu, mis ei too kaasa kulude kasvu, kuid võib tuua kaasa vähese kulude kokkuhoiu. 8. Rakendusaktid Eelnõusse on kavandatud valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) määruste kehtestamiseks järgmised volitusnormid: - eelnõu § 4 lõige 4 (kaalutlusõigusega volitusnorm) – rahvaraamatukogude võrgu loomisel aluseks võetavatest näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja kord; - eelnõu § 7 lõige 3 – rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri; - eelnõu § 13 lõige 9 – riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsem liigitus ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord, samuti riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kulude hüvitamise tingimused ja kord; - eelnõu § 22 lõige 4 – automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu; - eelnõu § 29 punkt 9 (ERRS § 41 lõige 2; kaalutlusõigusega volitusnorm) – RaRa-le täitmiseks volitatavate riigi haldusülesannete täpsem sisu ning nende täitmise tingimused ja kord; - eelnõu § 29 punkt 15 (ERRS § 72 lõige 4) – automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu; - eelnõu § 29 punkt 16 (ERRS § 73 lõige 3) – raamatukogude andmekogu põhimäärus; 110 Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain, Ernst & Young Baltic AS, 2022. https://www.rara.ee/wp- content/uploads/2023/03/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf 111 Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi detailanalüüs. 2023, Ernst & Young Baltic AS. https://www.rara.ee/raamatukogudele/uhtne-raamatukogususteem/ 79 - eelnõu § 29 punkt 16 (ERRS § 75 lõige 2) – raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused ja piirmäärad. Loetelus teise ja kolmandana nimetatud volitusnormid sisalduvad ka kehtivas RaRS-is (§ 6 lõikes 2 ja § 10 lõikes 4). Nende sõnastust küll täpsustatakse, kuid ei muudeta sellisel määral, et oleks uuesti vaja hinnata nende põhiseaduspärasust. Teiste volitusnormide vastavust PS-ile on hinnatud vastavate eelnõu sätete selgituste juures. Käesolevale seletuskirjale ei ole lisatud nende rakendusaktide kavandeid, mille kehtestamise vajaduse üle otsustamisel on valdkonna eest vastutaval ministril kaalutlusõigus. Kõnealused ministri määrused kehtestatakse üksnes juhul, kui seaduse rakendamise käigus selgub, et rahvaraamatukogude võrgu loomisel aluseks võetavad näitajad ja RaRa-le täitmiseks volitatavate riigi haldusülesannete sisu vajavad täpsustamist. Tulenevalt RaRS-i (RT I 1998, 103, 1696) kehtetuks tunnistamisest, muutuvad kehtetuks järgmised määrused: 1) kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määrus nr 5 „Rahvaraamatukogude Nõukogu põhimääruse kinnitamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/90139); 2) kultuuriministri 12. juuli 2004. a määrus nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019005); 3) kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/113012015030). Seoses riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavaid toetusi puudutava volitusnormi täiendamisega tunnistatakse kehtetuks riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri 21. veebruari 2023. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023002?leiaKehtiv). Nimetatud määruses reguleeritud toetusmeetmed lisatakse eelnõu seadusena jõustumisel RaRS-i alusel kehtestatavasse ministri määrusesse. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, osaliselt 2027. aasta 1. juulil. Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada seaduse rakendusaktide jõustumist, nii KOV-idel kui ka RaRa-l kavandada ja ellu viia maakonnaraamatukogude tegevuse järk-järgulise lõpetamisega seotud muudatusi ning tagada raamatukogude andmekogu sujuv kasutuselevõtmine. Hilisem jõustumine on seotud raamatukogude andmekogu rakendamisega ja väljaannete hankimise ülesande ümberkorraldamisest tulenevate hangete, tehniliste lahenduste ja töökorralduse muudatustega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile ja Statistikaametile ning arvamuse avaldamiseks, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule, Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumile, Osaühingule Urania COM, Osaühingule Deltmar, Rahvaraamatukogude Nõukogule, Eesti Rahvusraamatukogule, maakonnaraamatukogudele ning suuremate linnade keskraamatukogudele. 80 Laekunud tagasisidet on käsitletud eelnõu lisas (märkuste tabel). Eelnõu esitatakse teistkordselt kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning samaaegselt teadmiseks teistele märkusi esitanud ministeeriumidele ning huvitatud osapooltele. Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 81  Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Kavand 1 Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 9 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord. (2) Määrust kohaldatakse: 1) rahvaraamatukogudele osaliselt väljaannete soetamise toetamiseks; 2) rahvaraamatukogude arendusprojektide kulude toetamiseks; 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasude ja ülalpidamise kulude hüvitamiseks. (3) Toetuse määrab ja nõuab tagasi Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). (4) Määrust rakendatakse koostoimes haldusmenetluse seadusega. 2. peatükk Väljaannete soetamise kulude finantseerimine § 2. Väljaannete soetamise toetuse arvutamine (1) Rahvaraamatukogude väljaannete soetamise kulusid finantseeritakse iga-aastaselt riigieelarves selleks määratud summa ulatuses rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud maakonnaraamatukogude kaudu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jagatakse maakonnaraamatukogude ning Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogude vahel vastavalt nende raamatukogude teeninduspiirkonna elanike arvule rahvastikuregistri andmetel toetuse maksmisele eelneva aasta 1. detsembri seisuga. (3) Arvestades muude raamatukogude osakaaluga Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas, korrutatakse Harju maakonnas Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu maakonnas Tartu rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr vastavalt koefitsientidega 0,6 ja 0,79. (4) Tagamaks väiksema elanike arvuga maakondades parem info kättesaadavus, korrutatakse Ida-Viru maakonna rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr koefitsiendiga 1,15. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 nimetatud arvutuse tulemusena üle jääv summa jaotatakse maakonnaraamatukogude vahel, välja arvatud Harju maakonna, Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogud. § 3. Väljaannete soetamise toetuse eraldamine Maakonnaraamatukogule, Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu rahvaraamatukogule ette nähtud väljaannete soetamise toetussumma kantakse vastava valla- või linnavalitsuse arveldusarvele kuni kahes võrdses osas. § 4. Väljaannete soetamise toetuse kasutamine (1) Vähemalt 30% käesoleva määruse § 2 nimetatud väljaannete soetamise toetusest peab kasutama rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõige 3 alusel kehtestatud määruse „Rahvaraamatukogude töökorralduse eeskiri“ § 2 lõikes 9 loetletud kirjanduse ja kultuuriperioodika väljaannete soetamiseks ning järelkomplekteerimise teostamiseks, arvestades rahvaraamatukogu kasutajate sihtgrupi vajadusi ja eripära. § 5. Aruanne ja dokumendid väljaannete soetamise toetuse kasutamise kohta (1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande väljaannete soetamise toetuse kasutamise kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise tähtpäeva, mis saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks. (2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja juures. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. (6) Väljaannete soetamise toetuse kasutamise aruanne ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna toetuse andjale e-posti aadressile [email protected] käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil. § 6. Toetuse jäägi tagastamine Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa, kui see ületab viit eurot, samal ajal aruande esitamisega. 3. peatükk Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord § 7. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Taotlusvooru „Rahvaraamatukogude arendusprojektid“ (edaspidi taotlusvoor) eesmärk on pakkuda rahvaraamatukogudele võimalus teha ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomisega arenguhüppeid, et: 1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus; 2) kohandada rahvaraamatukogu ruume kogukonnategevuseks; 3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust; 4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist koostööd; 5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et suureneks raamatukogude valdkonna võimekus. (2) Toetuse tulemusena on eelkõige paranenud rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas, avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus, raamatukogude riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate rahulolu avaliku teenusega ning elanike osalus, sidusus ja kaasatus kogukonna, kohalikus ja riigielus. Võimaluse ja sobivuse korral on rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt oluliseks kogukonna teenuskeskuseks. § 8. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused (1) Taotlusvoorust toetatakse: 1) rahvaraamatukogu töötajate erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe rahvaraamatukogu töötajad; 2) rahvaraamatukogude ühiste ja üleriigiliste koolituste, ürituste ja kursuste korraldamist, sealhulgas kirjanduse tundmise, infokirjaoskuse ja digipädevuse teemal; 3) rahvaraamatukogude valdkonna koostööprojekte, mis parandavad tervikuna rahvaraamatukogude või valdkonna jätkusuutlikkust või lugemisoskust ja -harjumust ning aitavad laiendada raamatukogude lugejas- ja külastajaskonda; 4) sõidutaotlusi rahvusvahelistele raamatukoguüritustele, kui taotleja esindab Eestit või teeb ettekande; 5) taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise kõiki etappe, sealhulgas ideelahendust, eskiisi, projekteerimist ning individuaal- ja rühmaruumide, video- ja helistuudiote, õmblustubade, lastealade, kaugtöövõimaluste ja muu sellise loomist; 6) rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnika ja tehnoloogia, sealhulgas iseteenindustehnoloogia, või tehnika, sealhulgas raamatukappide, arvutite ja printerite soetamist ja paigaldamist; 7) tegevusi, mis aitavad parandada avaliku raamatukoguteenuse kvaliteeti, teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust ning laiendada raamatukogu lugejas- ja külastajaskonda. (2) Taotlusvoorust ei toetata vähemalt: 1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse üksuse raamatukogu ürituse korraldamist; 2) kohalike andmebaaside või infosüsteemide loomist; 3) näituseprojekte; 4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui taotlemise aasta 31. detsembrini; 5) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembrini; 6) trükiste väljaandmist, välja arvatud rahvaraamatukogusid või raamatukogude võrku või raamatukogundust tervikuna tutvustavate trükiste väljaandmist osaliselt, kui sellest luuakse ka elektrooniline versioon; 7) välislähetuse päevaraha maksmist; 8) esinduskulu ja kingitusi; 9) organisatsioonide liikmemaksu; 10) erisoodustusena käsitletavat kulu ja sellelt tasutavat maksu; 11) käibemaksu juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 12) rahatrahvi ja rahalist karistust; 13) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 14) sularahas tasutud kulu; 15) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. (3) Taotlusvoorust ei toetata tegevusi, milleks taotletav summa ületab taotlusvooru eelarve või toetuse maksimaalmäära. § 9. Nõuded taotlejale (1) Taotlusvoorust saavad toetust taotleda: 1) kohaliku omavalitsuse üksus koos rahvaraamatukoguga tegevustele, mis on loetletud käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7; 2) mitme kohaliku omavalitsuse üksuse keskraamatukogu ühiselt tegevustele, mis on loetletud käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4; 3) mittetulundusühing, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine, raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ja kellel on vähemalt kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas, tegevustele, mis on loetletud käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4. (2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) tal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja võlg tasutud ajakava kohaselt. Käesolevates tingimustes loetakse riikliku maksu võlaks taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel, sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla; 4) ta on suutlik tasuma projekti elluviimiseks omafinantseeringut ja taotlusega seotud mitteabikõlblikke kulusid; 5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.  4. peatükk Toetuse määr, summa ja kulude abikõlblikkus § 10. Toetuse maksimaalne määr, summa ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne summa käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevustele on 3000 eurot taotleja kohta ja § 8 lõike 1 punktis 5–7 nimetatud tegevustele maksimaalselt 100 000 eurot taotleja kohta. (2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste toetuse määr on 7% programmi toetuse kogusummast. (3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest. (4) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. (5) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja peab katma käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevustele oma- või kaasfinantseeringu arvelt vähemalt 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest. (6) Toetuse saaja oma- või kaasfinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. § 11. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik kulu on: 1) toetuse saajale käesoleva määruse § 12 lõigetes 2, 3 või 4 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate ja käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste käigus tekkiv kulu; 2) käesoleva määruse §-s 7 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks põhjendatud, otstarbekas, mõistlik ja vajalik, projekti tegevuste käigus tekkiv ning varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitamata ja mittehüvitatav kulu; 3) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. (2) Kõiki projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikke kulusid, mis on tasututud toetuse saaja arvelduskontolt, tõendatakse arvete või sellega võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. (3) Käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatud mitteabikõlblik kulu on vähemalt: 1) toitlustuskulu; 2) kingitused, välja arvatud lugemisprojektide jaoks soetatud raamatud; 3) organisatsiooni liikmemaks, mille tasumiseks ei saa käesoleva määruse § 8 lõike 2 punkti 9 alusel toetust taotleda; 4) päevaraha; 5) käibemaks juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 6) lühikest aega ja ühe korra kasutatava vahendi soetamise kulu; 7) toetuse saajale juba hüvitatud või teisest meetmest või kindlustuslepingu alusel hüvitatav kulu; 8) enne abikõlblikkuse perioodi tekkinud kulu; 9) rahatrahv ja rahaline karistus; 11) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 12) tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline muu kulu. § 12. Kulude abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud tekivad. (2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast kuni 31. detsembrini. (3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast kuni taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembrini. (4) Käesoleva määruse § 13 lõikes 3 toodud juhul algab tegevuste abikõlblikkuse periood täiendava taotlusvooru väljakuulutamisest või taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ajal. (5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni järgmise kalendriaasta 31. detsembrini, kui: 1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja 2) ta on taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne abikõlblikkuse perioodi lõppu. (6) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks toetuse andja määratud kuupäev. (7) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist. 4. peatükk Taotlusvooru avamine, nõuded taotlusele ja toetuse taotlemine § 13. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru avab ja eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. (2) Taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. novembrini. (3) Kui eelarve jääk seda võimaldab, võib toetuse andja avada ühes kalendriaastas täiendava taotlusvooru. Täiendavast taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel võimaluse korral vähemalt seitse kalendripäeva enne täiendava taotlusvooru avamise päeva. § 14. Taotluste ja dokumentide esitamine Taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse toetuse saaja toetuste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu. § 15. Nõuded taotlusele (1) Taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus, pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed; 2) üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, toimumise aeg ja koht, toetuse kasutamise periood, projekti eesmärk, elluviimise vajadus, põhjendus, arenguhüppe kirjeldus ja tegevused, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju ning sihtrühm ja koostööpartnerid, kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused ja lisandväärtus; 3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa; 4) kinnitus, et taotleja on suutlik tasuma omafinantseeringut ja taotlusega seotud mitteabikõlblikke kulusid. (2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine info ja dokumendid: 1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuse kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad tulemused, kasusaajate arv ja tegevuse olulisus kasusaajatele, ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja keskkonnasäästlikkusele, kui see on kohane, ning valdkondlik ja regionaalne mõju; 2) koolituste, ürituste kava koos esinejate loeteluga ja nende lühitutvustus; 3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa. (3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine teave ja dokumendid: 1) tegevuse vajaduse põhjendus, sealhulgas arenguhüpe; tegevuse eesmärk, ajakava ja kirjeldus, ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused, sealhulgas lisandväärtus, kirjeldus muutustest teenuse kvaliteedis, kättesaadavuses ja ligipääsetavuses; mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja keskkonnasäästlikkusele, regionaalne mõju; 2) viide kohaliku omavalitsuse üksuse, piirkonna, raamatukogude valdkonna või raamatukogu arengukavale; 3) ehitamise või renoveerimise korral õigusaktides ehitamiseks või renoveerimiseks nõutud dokumendid; 4) eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, oma- ja kaasfinantseeringu summa. (4) Kui taotluse esitaja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitatakse taotluses sellekohane teave. (5) Ühe taotleja kavandatud tegevused esitatakse käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tegevuste puhul ühes ja § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevuste puhul teises taotluses. Kui käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud taotleja taotleb toetust § 8 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rohkemaks kui üheks tegevuseks, tuleb taotluse kulude ja tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes. (6) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja saab taotlusvoorust taotleda korraga toetust ainult ühele käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevusele. (7) Taotluse esitaja kinnitab, et on taotluse esitamise nõuetega tutvunud ning esitatud andmed on tõesed. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 16. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul, taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 9 sätestatud nõuetele või toetust taotletakse käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetamata tegevuseks. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale tähtaja. Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks. (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse sisuliselt läbi juhul, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded. § 17. Taotluste hindamise komisjon (1) Taotluste hindamiseks võib toetuse andja moodustada nõuandva komisjoni (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel. (3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 tegevustele esitatud taotlusi hindab üldjuhul kolm komisjoni liiget. Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 tegevustele esitatud taotlusi hindab üldjuhul seitse komisjoni liiget. (4) Komisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu korral taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. See võib toimuda ka elektrooniliselt. Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees või toetuse andja. (6) Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjon võib vajaduse korral taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta eksperdina toetuse andja finantstöötaja. (7) Komisjonil on õigus nõuda taotluses esitatud teabe selgitamist või täpsustamist. (8) Komisjon teeb kultuuriministrile põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (9) Komisjoni liikmete tööd tasustatakse Kultuuriministeeriumi toetuste ja preemiate taotluste hindamiskomisjoni liikme tasustamise korra kohaselt. (10) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti Rahvusraamatukogu määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetust. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium. § 18. Hindamise skaalad ja hindepunktid Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 hindamiskriteeriumide ning järgmiste tingimuste ja punktiskaalade alusel: 1) taotlusi hinnatakse punktiskaala alusel täisarvudes; 2) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel on võimalik saada 5–15 punkti: „5“ – nõrk; „10“ – hea; „15“ – väga hea; 3) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 3 ja 4 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel on võimalik saada 1–5 punkti: „1“ – nõrk; „3“ – hea; „5“ – väga hea; 4) taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete aritmeetilisest keskmisest; 5) paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud punktide koondhinde põhjal pingeritta alates kõrgeima koondhinde saanud taotlusest. Pingeread moodustatakse eraldi käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste ja § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul; 6) juhul kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse projekti, millel on esimesena kõrgem hindamiskriteeriumi 1 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana hindamiskriteeriumi 4 hinne, neljandana hindamiskriteeriumi 3 hinne; 7) juhul kui taotlused on pärast käesoleva paragrahvi punktis 6 hinnatud järjekorda endiselt võrdsed, eelistatakse taotlust, millel on suurem valdkondlik ja regionaalpoliitiline mõju, oma- ja kaasfinantseeringu määr kokku või oluline keskkonnasääst; 8) hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotluse võib jätta rahuldamata, kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne on 12 või hindamiskriteeriumide 1 ja 2 aritmeetiline keskmine on 5. § 19. Hindamiskriteeriumid ja nende kirjeldused (1) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja tulemusele; 2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju; konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase; 3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviijate võimekus; 4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. (2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja tulemusele; 2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju, tegevuste uuenduslikkus, mõju raamatukoguteenuse ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkus; 3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise võimekus; 4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel kasutatakse taotluste hindamisel abivahendina järgmist hindamiskriteeriumide ja neile vastavate hindepunktide metoodikat: Nr Hindamiskriteerium Hindepunktid Tegevuste vastavus ja mõju taotlusvooru eesmärkide ja tulemuste saavutamisele 1. Projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile: Hindeid ajakohased ja uuenduslikud lahendused arenguhüppeks, et: antakse 1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem vahemikus kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus; 5–15 punkti 2) kohandada rahvaraamatukogu ruume kogukonnategevusteks; „5“ – nõrk 3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust; „10“– hea 4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist „15“ – väga koostööd; hea 5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et suureneks raamatukogude valdkonna võimekus. Projekti tulemusena on eelkõige paranenud rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas,  avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus, raamatukogude riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate rahulolu avaliku teenusega ning elanike osalus, sidusus ja kaasatus kogukonna-, kohalikus ja riigielus. Seal, kus võimalik ja sobiv, on rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt oluliseks kogukonna teenuskeskuseks. Hinnang antakse taotluses kirjeldatud tegevuste ja eesmärkide põhjal, hinnates sealjuures ka oodatavate tulemuste saavutamise realistlikkust. Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:  kas ja kuivõrd panustavad tegevused taotlusvooru eesmärki, st milline on tegevuste sisuline vastavus taotlusvooru eesmärgile;  kas taotleja kavandatud tegevused on vajalikud, piisavad ja põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus. Projekt on otseselt seotud taotlusvooru eesmärgiga. Planeeritud „15“ – väga tegevused on vajalikud, piisavad, põhjendatud ja realistlikud, et hea saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus. Projekt panustab taotlusvooru eesmärki osaliselt, planeeritud „10“ – hea tegevused ei pruugi olla täies ulatuses piisavad ja põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks olulised tulemused täielikult. Projekti seos taotlusvooru eesmärgiga on ebamäärane või küsitav „5“ – nõrk ja/või planeeritud tegevustega pigem ei ole võimalik taotlusvooru olulisi tulemusi saavutada – näiteks ei parane avalikkusele pakutavate teenuste kvaliteet, sihistatus ega kättesaadavus. Tegevuste ajakohasus, ettevalmistus ja läbimõeldus 2. Projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava Hindeid realistlikkus, põhjendatus ning valdkondlik ja regionaalne mõju. antakse Määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud konverentside, vahemikus seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse 5–15 punkti põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase. „5“ – nõrk Määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul „10“ – hea mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele „15“ – väga ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele. hea Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:  kas taotluses ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemused või lahendada mõne aktuaalse probleemi;  kas tegevused on ajakohased ja kestlikud;  kas tegevuste ajakava on realistlik;  kas kommunikatsiooniplaan on läbimõeldud;  kas tegevuste ettevalmistamise kvaliteet on kõrge, keskmine või madal;  kas tegevusel on selge mõju raamatukogude valdkonnale või kas tegevuse regionaalne mõju raamatukoguteenusele on tugev, keskmine või madal;   kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi kirjeldus piisavalt põhjalik ning kas kaasatud esinejate tase on tugev, keskmine või madal;  kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 7–9 nimetatud tegevuste mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on tugev, keskmine või madal. Tegevused on ajakohased ning põhjalikult ja läbimõeldult lahti „15“ – väga kirjutatud. Tulemused on saavutatavad ja pakuvad lahendusi mõnele hea raamatukogu aktuaalsele probleemile, mis leiab kajastamist raamatukogu arengukavas või muus strateegilises dokumendis. Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan vastab tegevuse spetsiifikale. Projekti aja- ja tegevuskava ning eelarve on detailselt kirjeldatud ning omavahel loogiliselt seotud. Ajakava on realistlik ja selles on arvestatud võimalike ootamatustega. Projekt on jagatud loogilisteks etappideks, see on põhjalik ja asjakohane. Projekt on hästi ette valmistatud ja usaldusväärne (näiteks on lisatud kaasatud osapooled). Selgelt on põhjendatud mõju raamatukogude valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele. Mõju ja selle ulatuse hindamisele on mõeldud. Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi kirjeldus põhjalik ja kaasatud esinejate tase tugev. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on tugev. Vastab täielikult toetuse andja ootustele. Tegevused on rahuldavalt lahti kirjutatud, tulemused on osaliselt „10“ – hea saavutatavad. Ajakohasus ja pakutavad lahendused on keskmised. Probleem on aktuaalne osaliselt ja seda ei ole kajastatud arengudokumentides. Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan vastab tegevuse spetsiifikale osaliselt, selles on puudusi. Projekti aja- ja tegevuskava ning eelarve ei ole selgelt kirjeldatud. Mõju raamatukogude valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele on keskmine. Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi kirjeldus ja kaasatud esinejate tase keskmine. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on keskmine. Vastab keskmiselt toetuse andja ootustele.  Tegevused ei ole piisavalt põhjalikult ega läbimõeldult lahti „5“ – nõrk kirjutatud, tulemuste saavutamine ei ole realistlik. Tegevuse kestlikkus on madal. Pakutavad tegevused või lahendused ei ole piisavalt ajakohased. Tegevuse spetsiifikast lähtuv teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan puudub. Mõju raamatukogude valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele on madal. Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi kirjeldus ja kaasatud esinejate tase madal. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on madal. Vastab alla keskmise toetuse andja ootustele. Taotleja tiimi suutlikkus 3. Projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise Hindeid võimekus. antakse Hinnatakse tegevuste elluviijate professionaalsust, mis väljendub vahemikus taotleja kogemuses või suutlikkuses sarnaseid või kavandatud 1–5 punkti tegevusi korraldada; haldusvõimekuses, mis väljendub korraldaja pikaajalises korrektses finantskäitumises; tiimi komplekteerimise ja „1“ – nõrk juhtimise võimekuses. „3“ – hea „5“ – väga Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist: hea  milline on taotleja kaasatud tiimi erialane kogemus ja kompetents;  kas ja milline on taotleja tiimi juhtimisalane kogemus ja kompetents;  kas taotlejal on koostööpartnerid ning milline ja kui suur on nende panus. Taotlejal on olemas väga hea sarnase suunitlusega tegevuste „5“ – väga elluviimise oskus ja suutlikkus. Näiteks olid varasemad tegevused hea edukad või nähtub taotlusest tegevuste realistlik ja kõrgel tasemel elluviimise võimekus. Pikaajaline finantskäitumine jm juhtimine on korrektne. Tiimi on kaasatud asjakohased eksperdid ja koostööpartnerid (kui see on asjakohane), kelle rollid ja ülesanded projektitiimina on projektikirjelduses selgelt määratletud ja ammendavalt lahti kirjutatud. Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad. Vastab täielikult toetuse andja ootustele Taotlejal on sarnase suunitlusega tegevustes vähene või mõningane „3“ – hea oskus. Näiteks on eelnevad tegevused ellu viidud, kuid pikaajalises finantskäitumises jm esineb vajakajäämisi. Asjakohased eksperdid on tiimi kaasatud osaliselt ning nende rollid ja ülesanded  projektitiimina ei ole projektikirjelduses selgelt määratletud või selgelt välja toodud. Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad keskmiselt. Tiimi võimekus on keskmine. Taotlejal puuduvad kavandatud tegevuse korraldamiseks või „1“ – nõrk elluviimiseks piisavad oskused ja suutlikkus. Varem on esinenud puudusi nii finantskäitumises kui ka üldise võimekuse tagamises. Tiimi võimekus on rahuldav. Partnerid ei ole oma valdkonnas piisavalt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad. Taotlejal puuduvad projekti elluviimiseks sobivad ressursid (inimesed, oskus) ja vajalikku asjatundlikkust ei ole kavandatud teenusena sisse osta. Tiimi võimekus on rahuldav. Tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus 4. Eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning Hindeid kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. antakse Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite vahemikus põhjendatust, lähtudes taotluses kirjeldatust, ning kaasfinantseeringu 1–5 punkti struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves. „1“ – nõrk Hindamisel arvestatakse järgmist: „3“ – hea  kas eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus „5“ – väga mahus oma- ja kaasfinantseeringut, kui see on nõutud; hea  kas kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud;  kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et planeeritud tulemusi saavutada. Eelarve on piisavalt detailne, põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud „5“ – väga põhjendatud (märgitud on kaas- ja omafinantseeringu määr, kui see hea on nõutud, ning koostööpartnerite rahaline panus). Eelarve vastab turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks vajalikud, otstarbekad ja mõistlikud. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest. Vastab täielikult toetuse andja ootustele. Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on põhjendatud vaid „3“ – hea osaliselt. Eelarve vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud osaliselt, kuid soovitud tulemust saaks saavutada ka soodsama lahendusega. Eelarves esitatud summad üle- või alahinnatud. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest.  Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole „1“ – nõrk piisavalt põhjendatud või realistlikud. Enamik eelarves planeeritud kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või alahinnatud. Planeeritud kulud ei ole eesmärkide saavutamiseks vajalikud, otstarbekad ja mõistlikud. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel ei ole taotletava toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see ei ole 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest. § 20. Taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab toetuse andja. (2) Taotluse võib taotluse esitaja nõusolekul rahuldada osaliselt, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või kui taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teeb toetuse andja taotluse esitajale taotluse osalise rahuldamise ettepaneku taotletud toetust vähendada ja/või kavandatud tegevusi muuta ning kuulab ära taotleja seisukoha. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast. (6) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui: 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 9 ja 12 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada; 6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatava tegevuse muutmise kohta; 7) taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on võimalik saavutada ilma toetuseta. (7) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui taotlusvooru vahendid on eelmiste pingereas eespool olnud rahuldatud taotlustega lõppenud. (8) Taotluste läbivaatamine protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse ekeskkonnas. Protokollis kajastatakse vähemalt taotluste hindamise tulemused, taotluste vastavus hindamiskriteeriumidele, hindamiskomisjoni ettepanekud ning rahuldatud, osaliselt rahuldatud ja rahuldamata jäetud taotluste nimekiri ning põhjendused iga taotluse kohta. (9) Kui taotluste läbivaatamiseks korraldati koosolek, siis märgitakse protokolli koosoleku toimumise aeg ja koht, osalenud isikute ning juhataja ja protokollija nimed, komisjoni ettepanekud, koondhinded ja põhjendused, olemasolu korral eriarvamused, teave komisjoni liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolu korral viide konkreetsele taotlejale ja taotlusele. Elektroonilise koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete e-kirjad. Protokolli allkirjastavad digitaalselt komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll edastatakse komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest. (10) Taotluste rahuldamisel, osalisel rahuldamisel või rahuldamata jätmisel märgitakse põhjendus lähtudes hindamiskriteeriumidest. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast. Muudatuse sisu ei tohi olla täiesti uue tegevuse elluviimine. (3) Toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. § 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 6) tegevused ei ole ellu viidud taotluses ja selle rahuldamise otsuses kindlaks määratud viisil; 7) toetuse saaja ei esita toetuse kasutamisega seotud aruannet või ei kõrvalda selle puudusi. (2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.  7. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine § 23. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kui otsuses ei ole määratud teisiti. (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta aruande 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppemise tähtpäeva. (2) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja juures. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. 8. peatükk Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine § 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Toetuse andja võib nõuda toetuse osaliselt või täielikult tagasi eelkõige juhul, kui: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) käesoleva määruse paragrahvis 7 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks või nõuetekohaselt; 7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui: 1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse. (3) Toetuse võib tagasi nõuda kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Toetuse saaja maksab toetuse tagasi toetuse andja määratud tähtajaks. (5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. (6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele lisab toetuse saaja finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse võimaluse korral kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. (9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. (10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. (11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral maksab toetuse saaja toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. § 26. Toetuse jäägi tagastamine Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa toetusest, kui see ületab 5 eurot, samal ajal aruande esitamisega. 9. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 27. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi ja viib tegevused edukalt ellu käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel, sealhulgas: 1) kasutab toetust taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 4) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 5) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 6) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude ning mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 7) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 8) tagastab toetuse kasutamata jäägi; 9) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude. § 28. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 29. Toetuse andja kohustused Toetuse andja: 1) edastab taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused ja muud dokumendid; 2) säilitab toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 3) kontrollib tegevuste elluviimist; 4) teeb taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e- keskkonnas; 5) teavitab toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 6) teeb muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid ja menetlustoiminguid. § 30. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele; 2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud; 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata; 8) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi. 10. peatükk Töötajate kulude rahastamine § 31. Töötajate kulude toetuse eesmärk (1) Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasudeks rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmise eest. § 32. Töötajate kulude toetuse määr (1) Töötajate töötasu kulusid rahastatakse iga-aastaselt riigieelarves selleks määratud summa ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jaotab toetuse andja võrdselt maakonnaraamatukogude vahel. § 33. Töötajate kulude toetuse eraldamine (1) Igale maakonnaraamatukogule ette nähtud töötajate kulude toetuse määr kantakse vastava maakonnaraamatukogu valla- või linnavalitsuse arveldusarvele kuni kahes võrdses osas. § 34. Aruanne ja dokumendid töötajate kulude toetuse kasutamise kohta (1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande töötajate kulude toetuse kasutamise kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise tähtpäeva, mis saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks. (2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja juures. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. (6) Aruanne ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna toetuse andjale e-posti aadressile [email protected] käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil. 11. peatükk Rakendussätted § 35. Määruse kehtetuks tunnistamine (1) Kultuuriministri 09. jaanuari 2015. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord” tunnistatakse kehtetuks. (2) Kultuuriministri 21. veebruari 2023. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 36. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Kultuuriministri ....2026. a määrus nr xx „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord“ Lisa 1 VÄLJAANNETE SOETAMISE TOETUSE JA TÖÖTAJATE KULUDE TOETUSE KASUTAMISE ARUANNE I Üldandmed Toetuste kasutamise periood Kultuuriministeeriumi toetuse summa kokku Toetuse saaja Kohaliku omavalitsuse üksus (kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse juriidiline nimetus) Kontaktisik  Telefon E-posti aadress II Väljaannete soetamise toetus Kultuuriministeeriumi Eraldatud Kasutatud Vajadusel täiendav info toetuse jaotus kohaliku summa summa omavalitsuse üksuste lõikes 1. 2. 3. 4. 5. KOKKU KOV poolse toetuse jaotus Eraldatud Kasutatud Vajadusel täiendav info kohaliku omavalituse summa summa üksuste lõikes 1. 2. 3. 4. 5. KOKKU Lühiülevaade Kultuuriministri xxx määruse nr „Rahvaraamatukogude töökorralduse eeskiri“ § 2 lõikes 9 nimetatud väljaannete soetamisest ning maakonda soetatud väljaannete valdkondadest, laadidest jms toetuse saamise aastal: III Töötajate kulude toetus Kultuuriministeeriumi toetus Eraldatud summa Kasutatud summa Töötasud kahele töötajale Sotsiaalmaks  Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa KOKKU KOV töötasu neljale töötajale Töötasud kahele töötajale Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa KOKKU Lühiülevaade raamatukoguteeninduse maakondlikust koordineerimisest, hinnang rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud ülesannete eesmärkide saavutamisele toetuse saamise aastal. Kinnitan, et aruandes esitatud andmed on õiged: Toetuse saaja volitatud Kuupäev Allkirjastatud digitaalselt esindaja nimi ja ametikoht  Kavand 2 Rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskiri rahvaraamatukogudele (edaspidi raamatukogu) kogude kujundamise (uuendamise, haldamise), väljaannete ja esemete komplekteerimise (valikute tegemise, hankimise), vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise (bibliografeerimise), töötlemise (tehnilise töötlemise), inventuuri ja kustutamise, samuti raamatukogu teenuste kasutamise, lugejate registreerimise ja arvestuse, väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohalkasutuse, raamatukogudevahelise laenutuse, rahvaraamatukogu külastuse, elektrooniliste teenuste ning infoteeninduse kohta. § 2. Raamatukogu kogu kogude kujundamine ja komplekteerimine (1) Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, aja- ja asjakohased, sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid eri keeltes, tüüpi ja laadi väljaandeid (trükiseid, auviseid, võrgu- ja muid väljaandeid), andmebaase ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks esemeid. (2) Raamatukogu kujundab oma kogud lähtuvalt kohaliku omavalitsuse teeninduspiirkonna vajadustest koostöös haruraamatukogudega, maakonnaraamatukoguga ja teiste raamatukogudega. (3) Raamatukogu kogude kujundamisel on komplekteerimiseelistused järgmised: 1) rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus – Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad väljaanded ning Eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised trükised ja teised väljaanded; 2) teabekirjandus – sisaldab tarbe, õppe-, teatme, aime-, teadus ja muu selline kirjandus. Teatmekirjandus – entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja muud väljaanded, juhul kui need pole veebis avalikult kättesaadavad. Tarbekirjandus – laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased väljaanded; 3) elukestvat õppimist ja enesetäiendamist toetav kirjandus – eri teadusalade väljaanded sh õppekirjandus nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde; 4) laste- ja noortekirjandus – väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud. Eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik; 5) tõlgitud ilukirjandus – klassikaline ja nüüdisaegne väärtkirjandus; muud valikud vastavalt nõudlusele; 6) ajaviitekirjandus – teoseid ajaviitekirjanduse kõikidest žanritest; 7) perioodika, eelistatult kvaliteet- ja kultuuriväljaanded; 8) võõrkeelse väliskirjanduse eri tüüpi ja laadi väljaannete valimisel ning hankimisel eelistatakse naaberriikides, Euroopa Liidu liikmesriikides ja Ameerika Ühendriikides ilmunud väljaandeid. Teistes riikides ilmunud väljaandeid ja andmebaase komplekteeritakse valikuliselt, lähtudes nõudlusest ja võimalustest. Eelistatakse tunnustatud kirjastuste väljaandeid, mida komplekteeritakse peamiselt inglise, prantsuse, saksa ja vene keeles. (4) Rahvaraamatukogu seaduse § 14 lõike 3 punktis 1 nimetatud riigieelarvelise toetuse eest väljaannete valimisel ja hankimisel rahvaraamatukogu kogusse tuleb vähemalt 30% riiklikku väljaannete soetamise toetusest kasutada järgmiste väljaannete soetamiseks: 1) Sihtasutuse Kultuurileht väljaanded; 2) kultuuriajakirjad, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital; 3) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia saanud ja nomineeritud raamatud; 4) riigi kultuuri aastapreemia saanud raamatud; 5) Balti Assamblee kirjandusauhinna ja Euroopa Kirjandusauhinna saanud Eesti autor või eestikeelse tõlke raamatud; 6) Põlvepikuraamatu konkursi laureaadid, Paabeli Torni, Aasta Rosina, Nukitsa auhinna saanud raamatud; 7) Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsooromaani võistluse auhinna saanud raamatud; 8) 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut konkursil auhinnatud Raamatud; 9) kohalikke kirjanduspreemiaid saanud raamatud; 10) kultuuriajakiri Oma Keel; 11) erialaajakiri Raamatukogu; 12) Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse soovitatud väljaanded; 13) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitatud väljaanded; 14) teosed sarjast „Eesti Mõttelugu“; 15) teosed sarjast „Avatud Eesti Raamat“; 16) muuseumide väljaanded; 17) riigiasutuste väljaanded; 18) muid kirjanduspreemiaid saanud väljaanded. (5) Raamatukogu teeb lugejale juurdepääsetavaks avalikud andmebaasid (nt Riigi Teataja). (6) Raamatukogu vastutab oma kogude pideva uuendamise, kättesaadavaks tegemise, juurdepääsetavuse, säilitamise, mittevajalike väljaannete kustutamise, üleandmise ja nõuetekohase kogude arvestuse eest. § 3. Kogudesse hankimine (1) Maakonnaraamatukogu koordineerib koostöös maakonna rahvaraamatukogudega kogude komplekteerimist ja töötlemist. (2) Maakonnaraamatukogu komplekteerib ja töötleb kogud rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõike 2 punktis 1 nimetatud ülesande täitmiseks, kasutades seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud riigieelarvelist toetust. (3) Iga raamatukogu võib rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest komplekteerida, järelkomplekteerida ja töödelda oma kogud ka iseseisvalt. (4) Maakonnaraamatukogus riigieelarvelise toetuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve kasutamine väljaannete komplekteerimiseks ning töötlemiseks toimub kohalike omavalitsuste vahelise lepingu alusel. (5) Maakonnaraamatukogu koostab ja kinnitab teiste piirkonna raamatukogude tellimuste alusel koondtellimuse. Väljaannete järelkomplekteerimist teostatakse paralleelselt jooksva komplekteerimisega. (6) Lähtuvalt teeninduspiirkonna elanike vajadusest tellib ja hangib raamatukogu ise oma kogudesse vajalikud esemed kohaliku omavalitsuse eelarvest või muust toetusest. (7) Litsentsiandmebaaside kasutusõiguse võib hankida kas ühele raamatukogule või ühishankena mitmele raamatukogule. (8) Raamatukogude tellimuste andmebaas sisaldab järgmisi tellitud väljaannete, esemete ja andmebaaside identifitseerimist võimaldavaid andmeid: 1) väljaande autor(id); 2) väljaande pealkiri või eseme või litsentsiandmebaasi nimetus; 2) köide; 3) standardnumber; 4) kirjastaja; 5) ilmumisaasta; 5) tarnija; 6) tellitud eksemplaride arv või litsentsi kehtivuse periood; 7) eeldatav maksumus. (9) Maakonnaraamatukogu või kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu raamatukogude andmebaasis on andmed tellitud väljaannete, litsentsiandmebaaside või esemete kohta raamatukogude kaupa. (10) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside kohta tehakse saabumismärge raamatukogude tellimuste andmebaasis. (11) Raamatukogu võib oma komplekteerimiseelarvest tellida väljaandeid Eesti Rahvusraamatukogu üleriigilisse e-väljaannete laenutuskeskkonda MIRKO (Minu raamatukogu). Väljaanded hangib Eesti Rahvusraamatukogu. § 4. Kogudesse vastuvõtmine (1) Raamatukokku saabunud väljaandeid ja esemeid võetakse vastu saatedokumendi (arve või saatelehe) alusel. (2) Saatedokumendita saabunud väljaannete ja esemete kohta koostatakse raamatukogude andmebaasis arvelevõtmisel kirjalikku taasesitamist võimaldav vastuvõtuakt. Ühe vastuvõtuaktiga võetakse vastu samal viisil hangitud (ostetud, annetatud, asendatud, üleantud või vahetatud) väljaanded või esemed. (3) Raamatukogude andmebaasis väljaannete vastuvõtuaktil tuuakse järgmised andmed: 1) akti koostamise kuupäev; 2) akti koostaja nimi; 3) väljaannete või esemete saamise viis ja tarnija; 4) vastuvõetud väljaannete või esemete kogumaksumus. (4) Maakonnaraamatukogult teistele raamatukogudele või kohaliku omavalitsuse keskraamatukogult haruraamatukogule või osakonnale üleantava saadetise kohta koostatakse saatedokument (sh e-saateleht), millele märgitakse järgmised andmed: 1) väljaandeid või esemeid saava raamatukogu nimi; 2) hankeviis (ost, annetus vm); 3) eksemplaride arv kokku; 4) nimetuste arv kokku; 5) väljaannete ja esemete eksemplaride arv laadide kaupa; 6) raamatueksemplaride arv liikide kaupa; 7) raamatueksemplaride arv keelte järgi; 8) saadetavate väljaannete või esemete kogumaksumused eraldi; 9) saatelehe koostamise kuupäev; 10) väljaannete või esemete üleandja ja vastuvõtja nimi; 11) paberkandjal saatedokumendil allkirjad või e-saatelehel üleandmise ja kättesaamise kinnitus. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud saatedokumendi juurde kuuluvas väljaannete või esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed: 1) autor(id); 2) pealkiri; 3) UDK liik; 4) eksemplari hind koos käibemaksuga; 5) eksemplaride arv; 6) eksemplaride maksumus. (6) Saatedokument ja selle juurde kuuluv nimekiri koostatakse raamatukogude andmebaasis kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (7) Igal raamatukogul on oma saatelehtede numeratsioon. (8) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside leidumusandmeid täiendatakse raamatukogude andmebaasis ja selle e-kataloogis. § 5. Kogude arvestus (1) Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise ja rahalise väärtuse ning nendes tehtud muudatuste kohta raamatukogude andmebaasis. Raamatukogude andmebaas täidab inventari- ja hulgiarvestuse ülesannet. Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu, koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse raamatukogu tegevuse tulemusi. (2) Raamatukogude andmebaasis peetakse arvele võetud väljaannete, esemete, omaloodud ja litsentsiandmebaaside arvestust. Raamatukogu kogudes võetakse vähemalt raamatud arvele põhivarana. (3) Raamatukogude andmebaasis peetakse väljaannete ja esemete hulgiarvestust arvuliselt, laadiliselt ja rahaliselt, lisandunud ja kustutatud väljaannete ja esemete ning kogude hetkeseisu üle. Liigiliselt ja keeleliselt arvestatakse vähemalt raamatuid. (4) Raamatukogus peetakse jooksval aastal lisandunud väljaannete ja esemete eksemplaride, hangitud litsentsiandmebaaside litsentside ja omaloodud andmebaaside arvestust. Avalikud andmebaasid ei kuulu raamatukogu kogude arvestusse. (5) Ajakirju ja ajalehti arvestatakse aastakomplektidena. (6) Teeninduspunkti, rändraamatukogusse ja mujale (nt näitused, raamatukogudevahelisse laenutusse, ujukogusse) viidavale väljaandele ja esemele määratakse raamatukogude andmebaasis ajutine asukoht ja lisatakse vajadusel märkus. Väljaannete tagasi saabumisel raamatukogusse tehakse sellekohased muudatused raamatukogude andmebaasis. (7) Väljaannete, esemete ja litsentsiandmebaaside arvestuse algdokumente (saatedokumendid) säilitatakse vastavalt raamatupidamise seadusele. Raamatukogude andmebaasis olevad andmed on ajakohased ja andmeid säilitatakse alaliselt. § 6. Arvestusüksused (1) Kogu arvestusüksus on: 1) üksikväljaanne või väljaannete kogum, mida käsitatakse iseseisva füüsilise üksusena (köide, eksemplar, ajakirja aastakomplekt, laserketas jmt). Komplekti ehk koos kasutamiseks mõeldud väljaandeid, mis on omavahel seotud ja võivad olla eri meediumitel, kuid leiavad kasutamist ühe tervikuna (näiteks keeleõpik koos CD-ga jmt), arvestatakse ühe füüsilise üksusena. 2) litsentsi alusel kasutatav ja omaloodud andmebaas (nt täistekst, muusika). 3) perioodikal puhul ainult lisandunud aastakomplekt. (2) Raamatukogu arvestusüksused on järgmised: 1) nimetus, pealkiri – iga omaette identifitseeriva ja teistest eristava pealkirjaga väljaanne, mis on välja antud ühe üksusena (nt e-väljaanne) või mitme füüsilise üksusena (nt mitmes köites). Raamatukogus juba enne oleva nimetuse lisaeksemplaride hankimist arvestatakse ainult eksemplaride hulgas. Uue, parandatud ja täiendatud trüki eksemplarid arvestatakse uue nimetusena. Muutmata uustrükk ei ole uus nimetus. Ajalehtedel ja ajakirjadel näidatakse aasta jooksul saabunud nimetuste arv; 2) eksemplar – üksikobjekt või üksik väljaanne, mis on koondatud ühtede kaante vahele või ümbrisesse (nt füüsiliselt iseseisev trükitud raamat, DVD-plaat) ja moodustab terviku või selle osa (nt kui müüakse eraldi). Võib olla nii füüsilise kui ka digitaalse väljaande eksemplar või ese. Nimetuse eksemplar on kasutajale kättesaadav laenutuseks, kohalkasutuseks või allalaadimiseks; 3) aastakomplekt – ajakirja või ajalehe aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu; 4) litsents – ametlik luba omada või kasutada kellelegi teisele kuuluvat ja intellektuaalomandiõigusega kaitstavat teost teatud tingimustel (nt elektroonilist väljaannet või andmebaasi või andmebaasi osa). Litsentsi alusel kasutatavaid andmebaase arvestatakse igaühte eraldi, isegi kui juurdepääs mitmele litsentsiandmebaasile toimub sama kasutajaliidese kaudu; 5) laudimeeter - riiuli mahutavuse mõõtühik (näiteks pikkus 1 m, mahutab 35 köidet raamatuid v 14 ajakirjaköidet). § 7. Väljaannete laadid, esemed ja nende arvestus 1) raamat – trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge. Statistilistes aruannetes arvestatakse raamatute hulka ka brošüürid (kuni 48 leheküljelised köidetud väljaanded), köidetud kaardid, noodid, graafikaväljaanded, normdokumendid, jätkväljaanded (nt toimetised, aastaraamatud), Braille’ kirjas raamatud. Jätkväljaanne on nummerdatud, kuid normimata ajavahemike järel ja määramata annete arvuga ilmuv väljaanne. Arvestatakse nimetusi ja eksemplare; 2) jadaväljaanne – järjestikuste osadena mis tahes ilmumissagedusega avaldatud trükitud või muus vormis väljaanne, mis on tavaliselt kuupäevastatud või nummerdatud ja mida antakse välja jätkuvalt (nt ajakiri ja ajaleht). Ei hõlma monograafiasarju, mis tuleb arvestada raamatutena. Jadaväljaannete hulka kuuluvad ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud, uurimuste ning toimetiste seeriad, perioodiliselt ilmuvad statistikakogumikud jms. Jadaväljaanded ei ole mitmeosalised teosed, millele on kavandatud ilmumise lõpp. ajaleht – jadaväljaanne, mis edastab üld- või erihuvi pakkuvaid uudiseid jooksvate sündmuste kohta ja mille üksikud osad on kuupäevastatud või nummerdatud ning mis tavaliselt ilmub vähemalt üks kord nädalas. Arvestatakse nimetusi ja lisandunud aastakomplekte. ajakiri – regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas), ühesuguses kujunduses ja formaadis numbritena ilmuv perioodikaväljaanne. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte; 3) käsikiri – originaalväljaanne, mis on kirjutatud käsitsi, masina- või arvutikirjas. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte; 4) auvis – väljaanne, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog- kui ka digitaalkandjal või võrgu kaudu kättesaadavad. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte; audioväljaanne – heli kujul informatsiooni kandev dokument, kasutamine rajaneb kuulmismeelel. Nt heliplaat, vinüül- ja laserplaat, helilint, helikassett, CD, heli- ehk audiofail. Audio- ehk heliraamatud on raamatud; visuaalväljaanne – silmloetav väljaanne, nt diapositiiv, diafilm või foto; kombineeritud auvis – nt helifilm, videosalvestis; 5) muu väljaanne – mitte-elektrooniline väljaanne või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud (nt pisitrükis). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare; 6) digiväljaanne – piiritletud sisuga digitekkeline või digitud infoüksus, mis on loodud või digitud raamatukogus või komplekteeritud raamatukogu kogusse digikujul. Digikujul väljaanne on üldjuhul loetav arvuti või nutiseadme abil. Hõlmab e-raamatuid, e- patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ja muid digitaalväljaandeid, nt aruandeid, kaardi- ja noodiväljaandeid, eeltrükke jne. Digiväljaannete hulka ei kuulu andmebaasid ega e-jadaväljaanded. Arvestatakse nimetusi ja litsentse; 7) e-raamat – litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digiväljaanne, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog. Hõlmab digitekkelisi ja digitud väljaandeid. Arvestatakse nii füüsilisel kandjal kui ka võrgus pakutavate e-raamatute litsentse ja nimetusi; 8) muu digiväljaanne – digiväljaanne, mis ei ole e-raamat, e-jadaväljaanne, võrgu kaudu kättesaadav auvis ega e-patendikirjeldus. Siia kuuluvad nt elektroonilised aruanded, eeltrükid, kaardi- ja noodiväljaanded, keeleõppematerjalid jms. Arvestatakse füüsilisel kandjal üksusi ja võrgus olevaid või eraldi arvutisse installeeritud nimetusi; 9) andmebaas – ühise kasutajaliidese ning andmete otsingut ja käitlust võimaldava tarkvaraga varustatud elektrooniliselt talletatud kirjete ja sisuüksuste (sh faktid, täistekstid, pildid, heli jm) kogum. Arvestatakse eraldi omaloodud ja hangitud andmebaase. Omaloodud andmebaasidel arvestatakse ka kirjete arvu ning litsentsiandmebaasidel ka litsentse; 10) ese – igasugune konkreetne materiaalne asi, v.a väljaanded (nt e-luger, spordivahend, muusikariist, tööriist). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare. § 8. Kogudest kustutamine (1) Aegunud, lagunenud, kaotatud ja liigses eksemplaarsuses väljaanded ja esemed kustutatakse kogudest ja raamatukogude andmebaasist. Mahakandmise põhjuste (aegunud, lagunenud vm) järgi koostatakse kustutusakt ja kustutatud väljaannete või esemete nimekiri, mis kinnitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korras. Kustutatud väljaannete ja esemete info säilitatakse raamatukogude andmebaasis vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korrale. (2) Kustutusakt peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) koostamise kuupäev; 2) väljaannete või esemete kogumaksumus; 3) raamatute eksemplaride arv liikide ja keelte järgi; 4) kustutamise põhjus; 5) koostaja nimi ja allkiri. (3) Kustutatud väljaannete nimekirjas tuuakse järgmised andmed: 1) autor(id); 2) pealkiri; 3) ilmumisaasta; 4) liik; 5) vöötkoodi- või inventarinumber; 6) keel; 7) hind. (4) Kustutatud esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed: 1) pealkiri; 3) soetamise aasta; 4) vöötkoodi- või inventarinumber; 6) hind. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 nimetatud nimekiri koostataks raamatukogude andmebaasis olevate andmete väljavõttena. (6) Raamatukogu peab arvestust lugejate kaotatud ja asendatud või rahas tasutud väljaannete ja esemete üle. Vastavad parandused tehakse raamatukogude andmebaasis. Koostatakse kustutus- ja vastuvõtuakt. (7) Ajalehtede ja ajakirjade eemaldamisel kogudest kustutusakti ei koostata. (8) Raamatukogude kogudest kustutatud väljaande ja eseme eksemplari andmed kustutatakse andmebaasist ja e-kataloogist kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitanud aja ja korra kohaselt. Inventarinumber märgitakse kustutatuks. (9) Raamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada või müüa kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras, et soodustada väljaannete ja esemete taaskasutust. § 9. Inventuur (1) Väljaannete ja kogudesse kuuluvate esemete olemasolu kontrollimiseks tehakse raamatukogus inventuur vähemalt iga kümne aasta järel või vajaduse korral (vastutava töötaja vahetus; avarii, milles said kannatada kogud vm) sagedamini. Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda inventuuri igal ajal. (2) Inventuuri tegemiseks moodustatakse komisjon kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korras. (3) Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogude andmebaasis arvel olevaid väljaandeid ja esemeid kohalolevate ning laenutatud väljaannete ja esemetega, et tuvastada puuduolevad väljaanded ja esemed. (4) Inventuuri lõpetamisel koostatakse akt, millele lisatakse puuduvate väljaannete ja esemete nimekiri. Inventuuriakti kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus. (5) Inventuuriaktis on järgmised andmed: 1) inventuurikomisjoni liikmete nimed ja ametikohad; 2) inventuuri läbiviimise aeg; 3) väljaannete ja esemete olemasolu kontrollimise alused, mis kirjeldatud sama paragrahvi punktis 3; 4) raamatukogus kohal olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa; 5) laenutuses olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa; 6) puuduvate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa; 7) puuduvate väljaannete ja esemete kogumaksumus hankimisviiside kaupa; 8) puuduvate raamatute eksemplaride arv liikide järgi; 9) puuduvate raamatute eksemplaride arv keelte järgi; 10) inventuurikomisjoni järeldused ja ettepanekud; 11) inventuuriakti koostamise kuupäev; 12) inventuurikomisjoni liikmete allkirjad. (6) Inventuuri käigus puuduvate, lagunenud ja aegunud väljaannete ja esemete kustutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse vara haldamise korrale. § 10. Kataloogimine ja töötlemine (1) Väljaannete raamatukogunduslik töötlemine on bibliografiline kirjeldamine ja kataloogimine, liigitamine, märksõnastamine, paigutusindeksi ja kohaviida määramine ning tehniline töötlemine (nt kiletamine, vöötkoodi, turvariba või raadiokiibi lisamine). Kehtib ka esemete kohta. (2) Kirje koostamisel juhindutakse rahvusvahelistest bibliograafilise kirjeldamise reeglitest (ISBD) ja rahvusvahelisest kataloogimisstandardist (RDA) ning laadide kaupa MARC21 kataloogimise vormingutest ja juhenditest. Tellimisel või arvele võtmisel tuleb kasutada raamatukogu andmebaasis juba leiduva väljaande, andmebaasi või eseme bibliograafilist kirjet. Kirje puudumisel koostatakse nõuetekohane lühikirje. (3) Kõik raamatukogu kogudesse arvele võetud väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed peavad olema kajastatud raamatukogu andmebaasis ja e-kataloogis ning lugejale kättesaadavad. (4) Väljaanded ja litsentsiandmebaasid liigitatakse UDK tabelite alusel, mis on eesti keeles leitavad UDC Summary veebilehel (https://udcsummary.info). Muusikaväljaannete erilaadide (noodid, auvised) liigitamisel tuleb lähtuda muusikaraamatukogude põhimõtetest ja kasutada ka teisi liigitussüsteeme. (5) Väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed märksõnastatakse “Eesti märksõnastik EMS” alusel. (6) Tehniline töötlemine on kohaviida märkimine, raamatukogu templiga tembeldamine ja inventarinumbri ning vöötkoodiga varustamine. Vöötkood võib asendada inventarinumbrit. Väljaannete ja esemete tuvastamiseks, märgistamiseks ja jälgimiseks võib kasutada ka raadiokiipi ehk raadiolaineid kasutavat tehnoloogiat (RFID). (7) Kõik raamatukogu kogudes arvele võetavad väljaanded ja esemed tembeldatakse raamatukogu templiga. Eset tembeldatakse, kui see on võimalik. Jäljend lüüakse raamatu tiitellehe pöördele ja irdlisadele, ajalehtedel esiküljele, ajakirjadel jms trükistel esikaane pöördele. Heliplaatidel lüüakse templijäljend esikülje etiketile, CD-ROMidel ja laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio- ja videokandja etiketile, filmidel jms pakendi etiketile. Arvele võetavad pisitrükised tembeldatakse. Templit ei lisata arvele mittevõetavatele jaotusmaterjalidele (info- ja reklaamvoldikud, ürituste kavad jms). (8) E-kataloogis on väljaannet võimalik leida vähemalt: 1) autori; 2) pealkirja; 3) ilmumisaasta; 4) laadi; 4) liigi (UDK); 5) märksõna; 6) vöötkoodi/kohaviida; 7) standardnumbri; 8) keele; 9) sarja pealkirja järgi. (9) E-kataloogis on litsentsiandmebaasi võimalik leida vähemalt: 1) pealkirja; 3) ilmumisaasta; 4) laadi; 4) liigi (UDK); 5) märksõna; 6) ligipääsuõiguse; 7) keele järgi. (10) E-kataloogis on eset võimalik leida vähemalt: 1) pealkirja; 2) laadi; 3) märksõna; 4) vöötkoodi/kohaviida järgi. (11) E-kataloogi selleks määratud andmeväljadele võib lisada ka muid lugejale olulisi märkusi (nt vanusepiirang). § 11. Raamatukogu teenuste kasutamine (1) Raamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ning kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud raamatukogu kasutamise eeskirjas. Ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri tehakse igale raamatukogu kasutajale teatavaks lugejaks registreerimisel, raamatukogu ruumis ja veebilehel. (2) Raamatukogu põhiteenused on väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele riigi ja kohaliku omavalitsuse teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Raamatukogu põhiteenused on tasuta. (3) Avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal kasutada arvutit. Raamatukogu võib seada arvuti kasutamise ajale piiranguid. (4) Raamatukogu haridusprogrammide, töötubade kulumaterjalid (nt printeri paber, töötoa materjalid, 3D filament, jaotusmaterjal) samuti eriteenused (valguskoopia tegemine, printeri väljatrükid, välisele andmekandjale salvestamine, kuller- ja postipakiteenus jm) võivad olla tasulised. Raamatukogu või raamatukoguvälise teenuse osutaja võetava tasu suurus tehakse igale kasutajale teatavaks enne teenuse kasutamist. (5) Arvestades raamatukogu võimalusi ja kogukonna vajadusi, pakutakse erinevatele sihtrühmadele (nt erivajadustega inimestele, lastele) ruume õppimiseks, huvitegevuseks, kaug- ja rühmatöö tegemiseks, kirjandus- ja kultuuriüritusteks, debattide korraldamiseks. Uute sihtrühmadeni jõudmiseks kasutatakse ruumide, nagu konverentsi- ja näitusesaalid, ristkasutuse võimalusi. § 12. Lugejate registreerimine ja arvestus (1) Lugeja registreerimine toimub kehtiva isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel raamatukogu lugejate andmebaasis üks kord. Alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul on raamatukogul õigus küsida kojulaenutamise õiguse andmiseks tema seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekut. (2) Lugejaks registreerimine toimub nii raamatukogus raamatukogutöötaja vahendusel kui ka iseseisvalt või veebikeskkonna kaudu. (3) Veebis lugejaks registreerumisel peab isikul olema Eesti isikukood ja isikut tõendav dokument. Digitaalseks allkirjastamiseks on isikul vaja ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID kehtivaid sertifikaate ja PIN-koode. (4) Lugejaks registreerimisel tuleb isikule tutvustada raamatukogu kasutamise eeskirja, tasuliste teenuste ja teisi raamatukogu eeskirju, mis reguleerivad raamatukogu teenuste kasutamist. 1) lugeja ja külastaja vastutust puudutav ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri peab olema kättesaadav igal ajal nii raamatukogus, teeninduspunktides, rändraamatukogus kohapeal kui ka raamatukogu veebilehel. (5) Lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. Kasutaja saab anda nõusoleku digiallkirjaga, kasutades nt ID-kaarti või nõustumise kinnitamisega veebikeskkonnas vastavas kinnituskastis või füüsilisel kujul allkirjastades dokumendi. 1) lugejatele, kes on andnud raamatukogule oma e-posti aadressi, saadetakse raamatukogu kasutamise eeskirja muutusest teade ka e-posti aadressile. (6) Lugejaks registreerimisel koostatakse raamatukogude andmebaasi lugejakirje. Lugejakirjesse märgitakse lugeja õigused raamatukogu kasutamisel või ka koduteeninduse vajadus. Raamatukogu lugejate andmebaasi kantakse lugejaks registreerimisel järgmised lugeja isikuandmed ja raamatukogu nõudel kuni 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava seadusliku esindaja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed; 4) lisa-postiaadress; 5) telefoninumber; 6) elektronposti aadress; 7) koduteeninduse vajadus; 8) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule. (7) Raamatukogu võib lugeja nõusolekul küsida lugejateeninduseks täiendavaid isikuandmeid. (8) Lugejakirjega seotud isikuid teavitatakse kohustusest teavitada raamatukogu oma nime, elukoha ja e-posti aadressi ning telefoninumbri muutumisest. (9) Registreeritud lugejale antakse isiku identifitseerimist vajavate teenuste kasutamise õiguse (sh kojulaenutamine) kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, milleks on ID-kaart, juhiluba või õpilaspilet. Lugeja võib saada raamatukogust ka lugejakaardi. (10) Lugejaks registreerumisel antakse isikule raamatukogu kasutamise õiguse üheks aastaks. Igal aastal registreeritakse lugeja isikut tõendava dokumendi alusel ümber, kontrollides lugejaks registreerimisel esitatud andmete kehtivust, ning pikendatakse raamatukogu kasutamise õigust ühe aasta võrra. (11) Lugeja, alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul seadusliku esindaja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas lugeja raamatukogu külastusel. (12) Lugejaid arvestatakse arvuliselt ja lugejarühmade järgi. Lugejarühmad on: 1) täiskasvanud; 2) laps vanuses kuni 13 aastat (kaasaarvatud); 3) noor vanuses14 kuni 17 aastat (kaasaarvatud); 4) vanemaealised (üle 65-aastased) Lugejarühmad võivad olla ka kooliastmed: 1) I kooliaste 1.–3. klassi õpilane; 2) II kooliaste 4.–6. klassi õpilane; 3) III kooliaste 7.–9. klassi õpilane; 4) gümnaasium – 10.–12. klassi õpilane; 5) üliõpilane. (13) Raamatukogus on lugejate arv aasta lõpul haruraamatukogudes, osakondades, teeninduspunktides, rändraamatukogus registreeritud lugejate arvu summa. Seejuures registreeritakse iga isik raamatukogu lugejana üks kord. (14) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse lugejaid nagu kohapeal raamatukogus. (15) Rahvaraamatukogu lugejate andmebaasist kustutatakse lugeja ja alla 18-aastase isiku ja täisealise seadusliku esindaja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kui lugeja pole raamatukogu isikustatud teenuseid kasutanud kolm aastat. Enne lugejakirje kustutamist saadetakse lugejakirje aegumise teavitus. Lugejakirje säilitatakse nõusolekul. Kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, ei kustutata lugeja või tema seadusliku esindaja andmeid lugejate andmebaasist. Nimetatud juhul säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni. § 13. Kojulaenutus, kohalkasutus ja külastus (1) Laenutus registreeritakse kehtiva ID-kaardi, õpilaspileti, juhiloa või lugejakaardi alusel raamatukogude andmebaasis. Lugejat teavitatakse tagastustähtajast. Tagastustähtaega peab saama lugeja ka ise igal ajal e-kataloogist vaadata. (2) Teisele isikule laenutamine võib toimuda volituse alusel. (3) Lugejal võimaldatakse veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise väljaandeid ja esemeid reserveerida, vaadata reserveeringute andmeid ning võimalusel pikendada kehtivat tagastustähtaega. (4) Lugeja võib veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise või raamatukogutöötaja vahendusel väljaande või eseme tagastustähtaega pikendada raamatukogu kasutamise eeskirjas määratud arv kordi, kui väljaannet või eset ei ole soovinud laenata teised lugejad. Tähtaja pikendamine loetakse uueks laenutuseks, kuid pikendusi arvestatakse eraldi. (5) Väljaande või eseme laenutamisel ja tagastamisel tehakse laenutatud ja tagastatud eksemplari osas muudatused raamatukogude andmebaasis, mille tulemusel lugeja kirjes märgitakse või kustuvad laenutuse andmed. (6) Laenutusüksuseks on väljaande või eseme arvestusüksus. Laenutused jagunevad kojulaenutusteks ja kohalkasutusteks. Lugejarühma järgi arvestatakse eraldi laste-, noorte ja täiskasvanute laenutusi. Laenutusi arvestatakse väljaande laadi järgi, minimaalselt arvestatakse raamatute, ajakirjade, ajalehtede, auviste, e-raamatute ja esemete laenutused. Kui ajakirju ei köideta aastakomplektideks kokku ja neid laenutatakse üksiknumbrite kaupa, loetakse laenutuseks üksiknumbri laenutus. (7) Raamatute laenutusi arvestatakse ka liigi ja keele järgi. Eseme näiteks e-lugeri puhul arvestatakse lugeri laenutust, sõltumata lugeris olevate väljaannete arvust. (8) Laenutuste alla kuuluvad ka raamatukogus kohalkasutuseks tehtud registreeritud laenutused. (9) Kohalkasutust registreeritakse kas igapäevaselt või valikstatistikana. (10) Raamatukogu füüsilise ruumi külastajale tehakse raamatukogu külastamisel kättesaadavaks raamatukogu kasutamise eeskiri ja muud teenuseid reguleerivad eeskirjad. (11) Füüsilise külastusena arvestatakse lugeja ühekordset sisenemist raamatukokku, sõltumata sellest, mitut osakonda ta külastab, samuti osalemist raamatukogu korraldatud üritusel ja koolitustel. Eelistatult kasutada külastuste automatiseeritud lugemist. Sisenemine, väljumine ja oma töötajate liikumine tuleb välistada. (12) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse laenutusi ja külastusi nagu paikses raamatukogus. § 14. Elektroonilised teenused Elektroonilised teenused on raamatukoguteenused, mida raamatukogu osutab kas kohaliku serveri põhjal või mis on kättesaadavad võrgu kaudu. Elektrooniliste teenustena arvestatakse näiteks avalikku e-kataloogi, raamatukogu veebilehe ja andmebaaside kasutamist. § 15. Raamatukogudevaheline laenutus (1) Raamatukogu kogudes puuduvad väljaanded ja võimalusel esemed tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest. Laenutamise või mitte laenutamise aga ka kasutamise tingimused määrab iga laenutav raamatukogu. Kulude arveldamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korrale ja raamatukogude koostööleppes sätestatud tingimustele. Kulud tasub saatjale telliv raamatukogu. (2) Raamatukogudevahelise laenutuse kasutamine registreeritakse. Arvestatakse laenutamist ühest raamatukogust teise raamatukokku, mis ei ole sama juhtkonna alluvuses. Näiteks arvestatakse teistest kohaliku omavalitsuse raamatukogudest saadud ja teisele kohaliku omavalitsuse raamatukogudele esitatud tellimusi ning nende täitmist. Struktuuriüksustevahelist laenutust arvestatakse eraldi. (3) Raamatukogu võib luua lugejale iseteenindusvõimaluse, et lugeja saaks tellida soovitud väljaande või eseme teisest raamatukogust oma kulul. § 16. Infoteenindus (1) Infoteenindus on raamatukogu tegevus, mis eeldab raamatukogutöötajatelt infoallikate (trükised ja muud väljaanded, litsentsiandmebaasid, raamatukogu enda ja teiste asutuste andmekogud) tundmist ja kasutamist. (2) Lugeja või külastaja võib esitada infopäringu suuliselt (nt telefoni teel) või kirjalikult (nt e- posti või veebivestluse teel). Vastus antakse lugejale või külastajale sobivas vormis kas kirjalikult või suuliselt. Lugejat teavitatakse vastamise tähtajast kui vastamine võtab kauem aega kui tööpäev. Mahukamatele ja keerukamatele päringutele vastamine võib olla tasuline teenus. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. (3) Infopäringuna arvestatakse näiteks lugeja päringut temaatilise informatsiooni leidmiseks, nimestike koostamiseks või mitmesuguste faktiandmete väljaselgitamiseks. Siin ei arvestata leidumus- ega töökorraldusalaseid päringuid. Infopäringud arvestatakse arvuliselt. (4) Raamatukogu võib infoteeninduseks luua ja hallata kodulooandmebaasi. § 17. Raamatukogu arhiiv (1) Raamatukogu arhiivis säilitatakse raamatukogu tegevuse käigus loodud dokumente. (2) Raamatukogu arhiiv korraldatakse «Arhiiviseaduse» ja «Arhiiviseaduse» § 13 alusel kehtestatud arhiivieeskirja nõuete ning korra kohaselt. § 18. Määruse kehtetuks tunnistamine Kultuuriministri määruse Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend (RTL 2004, 97, 1529) tunnistatakse kehtetuks.  Kavand 3 Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 22 lõike 4 ja Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 72 lõike 4 alusel. § 1. Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu automaatsed haldusaktid ja dokumendid. (1) Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda: 1) registreerida raamatukogu lugejaks; 2) kustutada lugeja isikuandmed; 3) kustutada seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse lõppemisel; 4) kustutada arstitõendi või muu tõendi kestuse või puude lõppemisel pimedate raamatukogu teenuse kättesaadavaks tegemise; 5) saata meeldetuletusi laenutustähtaja saabumisest; 6) määrata lugejale viivise määra; 7) korralduse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära võtmiseks; 8) ettekirjutuse lugejale kohustuse täitmise tähtaja; 9) ettekirjutuse kohustuse täitmise tähtajaga; 10) ettekirjutuse kohustuse täitmise automaatselt täitemenetlusse. § 2. Kohaliku omavalitsuse üksuse automaatsed haldusaktid ja dokumendid. Kohaliku omavalitsuse üksus võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda teavituse esimesse klassi mineva õpilase kooli registreerinud seaduslikule esindajale rahvaraamatukogu lugejaks saamise võimalusest. § 3. Rakendussäte Määrus jõustub 2027. aasta 1. juulil.  Kavand 4 Raamatukogude andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 73 lõike 3 alusel. 1. Peatükk. Üldsätted § 1. Andmekogu nimetus § 2. Andmekogu eesmärk § 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja § 4. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ülesanded § 5. Andmekogu ülesehitus § 6. Andmekogusse kantud andmete kaitse 2. Peatükk. Andmekoguga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine § 7. Andmekoguga liitumine § 8. Andmekogu kasutajaõigused § 9. Andmekogu kasutamise õiguste äravõtmine 3. Peatükk. Andmekogusse kantavad andmed, andmeandjad ja andmete esitamise kord § 10. Andmekogusse kantavad andmed § 11. Andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed § 12. Andmevahetus teiste andmekogudega § 13. Andmete esitamise kord § 14. Andmete õigsuse tagamine § 15. Ebaõigete andmete parandamine 4. Peatükk. Juurdepääs andmekogu andmetele ja nende väljastamine andmekogust § 16. Juurdepääs andmekogu andmetele § 17. Andmete väljastamine andmekogust 5. Peatükk. Andmekogu andmete säilitamise ja kustutamise kord § 18. Andmete säilitamine ja kustutamine § 19. Andmetöötluse logide säilitamine 6. Peatükk. Andmekogu järelevalve ja lõpetamine (muud andmekogu pidamiseks vajalikud korraldusküsimused) § 20. Järelevalve andmekogu pidamise üle § 21. Andmekogu likvideerimine 6. Peatükk. Rakendussäte § 22. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2027. aasta 1. juulil.  „Raamatukogude andmekogu põhimäärus” Lisa 1 Eesti Rahvusbibliograafai alamandmekogu pidamine 1. Peatükk. Alamandmekogu nimetus ja vastutav töötleja 2. Peatükk. Alamandmekogu pidamine 3. Peatükk. Alamandmekogusse kantavad andmed 4. Peatükk. Alamandmekogus andmete säilitamise ja kustutamise kord 5. Peatükk. Alamaandmekogu Eesti rahvusbibliograafia koostamise alused  Kavand 5 Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 75 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise teenuste loetelu ning teenuste tasu arvutamise alused raamatukogudele. (2) Määrust kohaldatakse andmekogu liitunud raamatukogule. (3) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võetav tasu on kulupõhine. Kasutamise tasu arvutatakse lähtuvalt liitumislepingus kokku lepitud teenustest ja nende kasutamise mahust. (4) Rahvaraamatukogude liitumine raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulupõhine tasu kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest. 2. peatükk Raamatukogude andmekogu moodulid § 2. Raamatukogude andmekogu moodulite loetelu. (1) Raamatukogu andmekogu moodulid on järgmised: 1) e-kataloog (Minu raamatukogu MIRKO); 2) raamatukogusüsteem; 3) keskne lugejate registreerimise ja autentimise süsteem (SSO); 4) …. 3. peatükk Raamatukogude andmekogu teenused § 3. Raamatukogu andmekogu teenuste loetelu ja tasu arvutamise ühik (1) Liitumisega seotud teenused on järgmised: 1) raamatukogu liitumine ja esmakordne seadistamine; 2) raamatukogu andmete migreerimine ja testimine; 3) raamatukogu andmete korrastamine. (2) Andmekogu kasutamise teenused on järgmised: 1) raamatukogusüsteemi tarkvara hooldustasu (majutus, varukoopiad, regulaarsed uuendused ja nende paigaldamine, igapäevane hooldus ja kasutajatugi); 2) e-kataloogi hooldustasu (majutus, hooldus, kasutajatugi); 3) litsentsi tasu, mille suurus sõltub raamatukogu töötajate-, lugejate-, biblio- ja eksemplaride kirjete arvust (hallatavate kogude suurusest); 4) testkeskkondade kasutamise tasu; 5) raamatukogupõhised erilahendused ja nendel baseeruvad teenused (iseteenindus seadmed, raamatu kapid, liidesed kolmanda osapoole tarkvaradega). (3) Alamandmekogu kasutamise teenused on järgmised: 1) alamandmekogu moodustamine ja andmete korrastamine; 2) alamaandmekogu andmetel tuginevad erilahendused.  Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Raamatukogude andmekogu andmekaitsealane mõjuhinnang Kokkuvõte andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemustest Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud isikuandmete töötlemise kohta kultuuriministri asutatavas raamatukogude andmekogus (edaspidi ka andmekogu), mida saavad kasutama hakata kõik Eesti raamatukogud. Raamatukogude andmekogu andmesubjektid on raamatukoguteenuste kasutajad (sh puudega inimesed ja lapsed) ning raamatukogutöötajad. Andmekogusse talletatakse raamatukoguteenuste osutamiseks vajalikud isikuandmed (näiteks ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed jne). Lisaks sisaldab andmekogu isikuandmeid, mis tekivad raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad andmesubjekti isiklikke eelistusi või huve. Raamatukogude andmekogus sisalduvate isikuandmetega seotud riskide maandamiseks kasutatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Olulisemad isikuandmete kaitseks võetavad abinõud on raamatukogude andmekogu puhul järgmised: 1) iga andmevälja tarbeks on olemas selge õiguslik alus; 2) raamatukoguteenuste alaealiste (samuti täisealistest eestkostetavatest) kasutajate puhul küsitakse lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolekut; 3) raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata; 4) raamatukogutöötajatele raamatukoguteenuste kasutajate isikuandmetele juurdepääsu andmisel lähtutakse põhimõttest, et raamatukogutöötaja võib omada juurdepääsu ainult nendele andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 5) kasutaja autentimiseks on kasutusel turvalised kanalid (TARA, HarID, TAAT); 6) kasutajanime ja parooliga sisselogimisel kasutatakse mitmeastmelist autentimist; 7) andmesubjektile tagatakse võimalus valdavat enamust oma andmetest ise muuta ja raamatukogu ees täitmata kohustuste puudumisel ka kustutada; 8) kord aastas kontrollitakse isikuandmete õigsust; 9) raamatukogude andmekogu veebipõhise rakenduse puhul kasutatakse vahendeid, mis kaitsevad rakendust lubamatute päringute eest ning logivad kõrvalekalduvaid tegevusi; 10) logitakse kõiki tekkivaid tehnilisi vigu ja süsteemi ebaharilikku käitumist; 11) kõik raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega tehtud toimingud logitakse, iga päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt selle teinud isiku nimi ning päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg; 12) isikuandmetele on määratud säilitustähtajad, mille lõppemisel isikuandmed kustutatakse või anonümiseeritakse; 13) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt ja varukoopiaid hoitakse turvaliselt eraldi asukohas, et neid saaks taastada süsteemi rikke või küberrünnaku korral; 14) raamatukogude andmekogu kasutavatele raamatukogutöötajatele pannakse kohustus läbida igal aastal andmekaitse ja turvalisusega seotud veebikoolitus. Kuigi raamatukogude andmekogu puhul esineb riske, mille realiseerumisel oleks suur negatiivne mõju, on nende esinemise tõenäosus tänu rakendatavatele meetmetele väike. 1 1. Mõjuhinnangu läbiviimisest 1.1. Läbiviimise aeg Mõjuhinnang on läbi viidud ajavahemikul oktoober 2024 – märts 2025. 1.2. Mõjuhinnangu ulatus Mõjuhinnang on koostatud isikuandmete töötlemise kohta raamatukogude andmekogus. Mõjuhinnang ei hõlma raamatukogude kogudes ja andmebaasides sisalduvaid väljaannetega seotud isikuandmeid. 1.3. Metoodika Mõjuhinnangu teostamisel on peamiste allikatena kasutatud raamatukogude andmekogu osadeks olevate raamatukogusüsteemi ja e-kataloogi detailanalüüse1,2, mille koostamisel analüüsiti asjasse puutuvaid dokumente, viidi läbi intervjuusid tellija ehk Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi RaRa) töötajatega ja seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemide esindajatega, korraldati raamatukogude esindajatele töötuba ning koguti kirjalikku tagasisidet. Lisaks on mõjuhinnangu läbiviimise raames toimunud mitu kohtumist RaRa esindajatega. Mõjuhinnang on koostatud, kasutades riskil põhinevat meetodit. 2. Andmekogu kirjeldus 2.1. Andmekogu üldine kirjeldus Raamatukogud kasutavad e-katalooge ja neid toetavaid raamatukogusüsteeme kogude haldamiseks, raamatukogude kasutajate registreerimiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks, väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohapeal kasutamise üle arvestuse pidamiseks ning statistika tegemiseks. Hetkel on Eestis kasutusel neli erinevat e-kataloogi (ESTER3, lugeja.ee4, Riksweb5, MIRKO6) koos neid toetavate raamatukogusüsteemidega (Sierra, URRAM, RIKS). Selline killustatus on tekitanud olukorra, kus raamatukogud ei suuda enam pakkuda kasutajate ootustele vastavaid teenuseid, sest olemasolevad süsteemid ei rahulda raamatukogude muutuvaid vajadusi ning raamatukoguteenus tervikuna on jäämas riigi arenguplaanidest maha. Vajalikku muutust ja arenguhüpet ei ole võimalik saavutada tänaste e-kataloogide ja raamatukogusüsteemide pinnalt, mistõttu on RaRa hankimas ühte üleriigilist e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi tervele Eestile. Kõnealusest uue e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi kooslusest saabki raamatukogude andmekogu. Selleks, et tagada võimalikult sujuv üleminek uuele raamatukogusüsteemile, on plaanis hankida juba valmis arendatud ja rahvusvaheliselt erinevate raamatukogude poolt kasutusel olev raamatukogusüsteem ehk nii-öelda „karbitoode“. Sellisel juhul ei ole süsteemil küll kohe 1 Raamatukogusüsteemi detailanalüüs. 2 E-kataloogi detailanalüüs. 3 ESTER. 4 Lugeja.ee. 5 Riksweb. 6 MIRKO. 2 pakkuja poolt välja arendatud Eesti eripärasid arvestavaid täiendavaid funktsionaalsusi, kuid need lahendused töötatakse välja süsteemi juurutamise käigus. Mis puudutab ühtset e-kataloogi, siis selles osas on korraldatud arendushange ja uus e-kataloog luuakse MIRKO baasil. Andmed migreeritakse seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemidest raamatukogude andmekogusse. Kuna täna kasutusel olevad raamatukogusüsteemid on erineva andmestruktuuriga, mis muudab migratsiooniprotsessi keerukaks ja võrdlemisi pikaks, toimub migratsioon etapiviisiliselt. 2.2. Andmekogu arhitektuur Raamatukogude andmekogu koosneb peamiselt raamatukogude kasutajatele mõeldud e- kataloogist7 ja raamatukogutöötajatele mõeldud raamatukogusüsteemist, mis sisaldab endas nii ühtset üleriigilist bibliokirjete kui ka lugejakirjete andmebaasi. Ühtse bibliokirjete andmebaasi üheks osaks on Eesti rahvusbibliograafia, kus on talletatud kõik Eesti kohta või Eestis ilmunud väljaannete bibliokirjed. Lisaks talletatakse ühtses bibliokirjete andmebaasis kõik muud raamatukogude kogudes sisalduvate väljaannete ja esemete bibliokirjed (näiteks väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelsed väljaanded, laenutuseks pakutavad seadmed jne). Ühtne bibliokirjete andmebaas sisaldab ka RaRa digitaalarhiivis DIGAR säilitatavate ja kättesaadavaks tehtavate väljaannete metaandmeid ning Eesti õigusbibliograafiat. Lisaks e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi omavahelisele liidesele on raamatukogude andmekogu liidestatud ka erinevate väliste infosüsteemidega. Raamatukogude andmekogu liidesed väliste süsteemide ja seadmetega on kajastatud järgmises tabelis. 7 Raamatukogude kasutajatele mõeldud e-kataloogi funktsionaalsused on kasutajakonto haldamine, otsimine ja laenutamine ning raamatukogutöötajatel on e-kataloogis administreeriv roll. 3 Raamatukogude andmekogu liidesed väliste süsteemide ja seadmetega võib hõlmata isikuandmeid andmekogu kasutab välise Väline süsteem või seade kasutab raamatukogude Kasutamine hõlmab või Seos on mõlemapoolne andmekogu andmeid süsteemi või seadme Raamatukogude andmeid Väline süsteem või seade Selgitus Riigi autentimisteenus. Võimaldab autentida ID-kaardi, TARA ✓ ✓ Mobiil-ID, Smart-ID ja EU eID-ga (piiriülene autentimine läbi eIDAS taristu). Riigi allkirjastamisteenus. Kasutatakse e-kataloogis lugejaks SiGa ✓ ✓ registreerimisel raamatukogu registreerumisavalduse digiallkirjastamiseks. HarID ✓ ✓ Haridusvaldkonna e-teenuste autentimis- ja halduslahendus. Haridus- ja teadusasutuste vahelise autentimise ja TAAT ✓ ✓ autoriseerimise taristu. Eesti Hariduse Infosüsteem. Kasutatakse õppimise või õpetamise fakti tuvastamiseks raamatukoguteenuste EHIS ✓ ✓ kasutamise õiguse kontrollimisel näiteks kooliraamatukogude puhul. Kontroll teostatakse lugeja isikukoodi järgi. 4  Kontrollitakse õppimise või õpetamise fakti päringu edastamise hetkel. Kasutatakse registreeritud elukoha kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) tuvastamiseks raamatukoguteenuste korraldamise ja arendamise eesmärgil. Kontroll teostatakse Rahvastikuregister ✓ ✓ lugeja isikukoodi järgi. Rahvastikuregistrit kasutatakse ka lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusoleku andmise protsessi toetamiseks (esindusõiguse kontrollimiseks). Kasutatakse e-kataloogile väljaannete kaanepiltide, EPIK kaanepiltide lahendus ✓ sisukokkuvõtete ja sisukordade lisamiseks. Kasutatakse pangalinkide jm maksevõimaluste kaudu (näiteks viivise) tasumise võimaluse loomiseks. Samuti pakuvad Makselahendus ✓ ✓ enamik makselahendusi ka krediitkaardi andmete turvalise sisestamise ja talletamise võimalust. Raamatukogude andmekogus krediitkaardi andmeid ei talletata. Kasutatakse pakiautomaati saatmise või kullerteenuse Logistikateenus ✓ ✓ osutamiseks. Arendamisel. Kasutatakse raamatukogusid puudutavate andmete (näiteks raamatukogude nimed, asukohad, Raamatukogude juhtimistöölaud ✓ vöötkoodid, pakiautomaatide ja raamatukappide asukohad jm) ja anonümiseeritud lugejaandmete pärimiseks statistilisel eesmärgil. Arendamisel. Teadusandmebaasidele juurdepääsude haldamise Teadusandmebaaside hub ✓ lahendus. ISSN, ISMN ja ISBN koodi põhjal väljaande tuvastamist ISSN, ISMN ja ISBN põhjal toetavad mitmed lahendused. Ühed levinumad neist on Amazon väljaande tuvastamise lahendus ✓ Product Advertising API8 (toetab ISBN põhist päringut), WorldsCat Search API (toetab ISSN ja ISBN põhist päringut). 8 API (Application Programming Interface) ehk rakendusliides on (masin)liides IT-süsteemide vahel andmete vahetamiseks. 5  Kasutatakse raamatukogu lugejaks registreerumise avalduste, raamatukogu kasutamise eeskirja ja isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnituste ning lapsevanemate või muude Dokumendihaldussüsteemid ✓ ✓ seaduslike esindajate antud nõusolekute säilitamiseks. Dokumendid saadetakse selle raamatukogu dokumendihaldussüsteemi, mille lugejaks kasutaja e-kataloogi kaudu registreerus.9 DIGAR-is kasutaja registreerimiseks, autentimiseks ja DIGAR-i täistekstide ✓ ✓ isikustatud funktsionaalsuste pakkumiseks kasutatakse e- andmebaas kataloogi komponendiks olevat SSO-d10. Eesti riigi virtuaalne abiline. E-kataloogis on Bürokratt esialgu kasutusel nõuandva juturobotina. Kaugemas tulevikus peab Bürokratt ✓ ✓ lisanduma võimalus Bürokrati kaudu raamatut laenutada, laenutustähtaega pikendada jm toiminguid teha. Kasutatakse andmesubjektile tema isikuandmetega seotud Andmejälgija ✓ ✓ toimingutest ülevaate andmiseks. Iseteeninduskioskid ja Kasutatakse lugejate poolt iseseisvalt laenutuste ja tagastuste tagastusautomaadid ✓ ✓ teostamiseks. Kasutatakse komplekteerimisega seotud toimingute Raamatupoodide süsteemid ✓ automatiseerimiseks. Kasutavad raamatukogusüsteemi andmeid õppijaga (lugejaga) Õppeinfosüsteemid ✓ ✓ seotud laenutuste oma süsteemis kuvamiseks. 9 Liidestus dokumendihaldussüsteemiga luuakse kindlasti RaRa puhul, ent ei realiseeru kohe kõikide muude raamatukogude andmekoguga liituvate raamatukogude puhul. Kui liidestus dokumendihaldussüsteemiga puudub, saadetakse lugejaks registreerumise avaldused, raamatukogu kasutamise eeskirja ja isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnitused ning lapsevanemate või muude seaduslike esindajate antud nõusolekud raamatukogu poolt määratud elektronposti aadressile ja asjaomane raamatukogu tagab nende säilimise vastavalt tema suhtes kohalduvatele teabehalduse korraldust reguleerivatele aktidele ja juhenditele. 10 SSO (single sign-on) on autentimise süsteem, mis võimaldab kasutajal sisse logida ühe ja sama kasutajanime ja parooliga mitmes seotud, kuid omaette seisvas tarkvarasüsteemis. 6 Väljaannete automatiseeritud Kasutatakse väljaannete logistika haldamiseks raamatukogude haldus- ja logistikasüsteem ✓ ✓ lõikes. Raamatupidamissüsteem ja Kasutatakse arvete ja muude rahaliste nõuetega (näiteks viivis) kassasüsteemid ✓ ✓ seotud toimingute automatiseerimiseks. Võimaldab andmekogu skaneerida, luues seeläbi automaatse ülevaate andmetest (struktuur, profiil, näidisandmed), Andmehaldustarkvara ✓ ✓ kasutatavatest klassifikaatoritest ja loenditest. Andmehalduse tarkvara võimaldab ka teostada andmekvaliteedi kontrolle ja kirjeldada ärisõnastikke. Näiteks digiarhiivid nagu e-varamu jt. Raamatukogude andmekogu kasutab väliseid andmebaase teistest Avaandmete lahendused ✓ raamatukogusüsteemidest bibliokirjete loomiseks ning samuti jagab neid andmeid ise välja teistele süsteemidele. Sõltuvalt ontoloogiast on andmestik väga erinev. Näiteks võib Välised ontoloogiad ✓ välisest ontoloogiast saada andmeid kohanimede, märksõnade, autorite, riigikoodide, isikute, organisatsioonide jm kohta. Raamatukogude poolt pakutavate uute teenuste loomisel on võimalik tekitada liidestusi vastavate teenuste pakkumiseks. Hetkel puudub raamatukogude andmekoguga liituvate API otspunktid ✓ ✓ ✓ ✓ raamatukogude kohta terviklik ülevaade, kes soovivad liituda ja milliseid teenuseid liidestada (näiteks uste avamise süsteemid, ruumide broneerimise süsteemid, koopiamasina kasutamine jne). Vajalik seetõttu, et üleminek raamatukogude andmekogule Seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemid ✓ ✓ toimub etapiviisiliselt, mistõttu olemasolevate raamatukogusüsteemide kasutamist korraga ei lõpetata. 7 2.3. Andmekogu kasutajad Raamatukogude andmekogu loomise olulisimaks sihiks on, et sellega liituvad tulevikus kõik Eesti raamatukogud. 2023. aasta raamatukogude statistika andmetel moodustasid Eesti raamatukoguvõrgu 879 raamatukogu: 493 rahvaraamatukogu, 38 teadus- ja erialaraamatukogu ning 348 kooliraamatukogu.11 Esimeste raamatukogude andmekoguga liitujatena nähakse lisaks RaRa-le rahvaraamatukogusid. Raamatukogude andmekogu kasutajagrupid on järgmised: 1) anonüümne kasutaja; 2) lugeja; 3) raamatukogutöötaja; 4) peakasutaja. Anonüümne kasutaja ja lugeja kasutavad raamatukogude andmekogu avalikku kasutajaliidest. Anonüümne kasutaja ehk autentimata kasutaja saab kasutada ainult neid funktsionaalsusi, mis ei seondu isikustatud teenuste pakkumisega. Näiteks saab anonüümne kasutaja kasutada väljaannete otsingut ja sirvida raamatukogusid. Lugeja on autenditud kasutaja ehk ta on läbinud e-kataloogis autentimise ning registreerunud üleriigilise raamatukoguteenuse kasutajaks (st nõustunud üleriigilise raamatukoguteenuse kasutamise eeskirjaga ja isikuandmete töötlemise korraga) ja vähemalt ühe raamatukogu lugejaks.12 Lugeja saab kasutada kogu raamatukogude andmekogu avaliku kasutajaliidese funktsionaalsust. Lugejate õigusi võidakse laiendada või piirata EHIS-e ja rahvastikuregistri andmete põhjal, sõltuvalt konkreetse raamatukogu reeglitest. Raamatukogutöötaja kasutab enda raamatukogu piires pakutavaid raamatukogude andmekogu administreerimise funktsionaalsusi. Peakasutaja (RaRa) on raamatukogude andmekogu ekspert, kellel on õigus kasutada kõiki seadistusvõimalusi ja funktsionaalsusi, sh jagada raamatukogutöötajatele kasutajaõigusi. Raamatukogude andmekogu kasutajagruppide õigused andmeobjektidele on kajastatud järgmises tabelis. 11 Raamatukogud Eestis. 12 Isikutest, kes soovivad kasutada ainult üleriigilist raamatukoguteenust (ja mitte näiteks ühegi konkreetse rahvaraamatukogu teenuseid), saavad RaRa lugejad. 8 Raamatukogude andmekogu kasutajagruppide õigused andmeobjektidele (CRUD maatriks) C – infoobjekti loomine (create); R – infoobjekti kasutamine (read); U – infoobjekti väärtuse muutmine (update); D – infoobjekti kustutamine (delete). Andmeobjekt talletatakse Andmeobjekt talletatakse raamatukogusüsteemi Anonüümne kasutaja Raamatukogutöötaja Peakasutaja e-kataloogi Lugeja Andmeobjekt Selgitus C Anonüümne kasutaja saab end autentides registreerida e-kataloogi kasutajaks ja R Isik(ukirje) C R U ✓ ✓ valitud raamatukogude lugejaks. Lugeja saab enda kohta isikukirjesse talletatud andmeid e-kataloogi kaudu lugeda, kuid mitte muuta ega kustutada13. D Lugeja saab enda kohta talletatud isikuandmeid e-kataloogi kaudu lugeda ning C C C vastava õiguse olemasolul muuta ja kustutada14. Raamatukogutöötaja saab antud R R R Lugeja(kirje) U U U ✓ andmeobjektiga toiminguid teha raamatukogusüsteemi kaudu, mitte e-kataloogi kaudu. E-kataloogi poolel päritakse ja säilitatakse sessiooni ajal isiku seost D D D raamatukogusüsteemis talletatud lugejaga. 13 Seega ei saa lugeja näiteks kustutada enda ees- ja perekonnanime ning isikukoodi ehk lugejaks olemist päris iseseisvalt lõpetada. Selleks tuleb pöörduda raamatukogutöötaja poole. Näiteks perekonnanime vahetumisel muutub see aga raamatukogude andmekogus autentimisel automaatselt. 14 Näiteks ei saa lugeja kustutada lugejakirjes sisalduvaid kontaktandmeid juhul, kui tal on raamatukogu ees täitmata kohustusi (tagastamata väljaanne, viivise võlg jms). 9  C C Töötajakirjeid loovad, uuendavad, kustutavad üldjuhul peakasutajad. Juhul kui R R raamatukogutöötajal on vastav kompetents, siis on võimalik ka talle selleks õigused Töötaja(kirje) U U ✓ anda (näiteks keskraamatukogu töötjale haruraamatukogude töötajate kirjete D D haldamiseks). C C C Raamatukogutöötaja saab antud andmeobjektiga toiminguid teha R R R Laenutus ✓ ✓ raamatukogusüsteemi kaudu, mitte e-kataloogi kaudu. Lugeja saab kasutada e- U U U kataloogi laenutuse tegemiseks ja pikendamiseks. D D D C C Bibliokirje andmed päritakse raamatukogusüsteemist. E-kataloog võimaldab neid R R Bibliokirje R R ✓ ainult vaadata. Raamatukogutöötajal ja peakasutajal on olenevalt õigustest võimalik U U bibliokirjet raamatukogusüsteemis luua, vaadata, muuta ja kustutada. D D C C Eksemplari andmed päritakse raamatukogusüsteemist. E-kataloog võimaldab neid R R Eksemplar R R ✓ ainult vaadata. Raamatukogutöötajal ja peakasutajal on olenevalt õigustest võimalik U U eksemplarikirjet raamatukogusüsteemis luua, vaadata, muuta ja kustutada. D D C R R Ettepanek C R U ✓ Ettepanekud (väljaannete kogusse võtmiseks) talletatakse ainult e-kataloogis. U D D Teavitusi (näiteks väljaande laenutustähtaja peatse lõppemise kohta) saadetakse peamiselt raamatukogusüsteemist lugeja elektronposti aadressile või sõnumina mobiiltelefoni numbrile. Ka e-kataloog võimaldab lugejal talle saadetud teavitusi Teavitus15 R C C ✓ ✓ lugeda. Teatud teavitusi võidakse tulevikus saata ka e-kataloogist (näiteks lugemissoovitused). Raamatukogusüsteem võimaldab teavitusi saata ka raamatukogutöötajatele (näiteks broneeringute kohta). C C Viivised arvutatakse ja viiviste tekkimisega seotud andmed saadetakse e-kataloogi C R R raamatukogusüsteemist (viiviste andmed päritakse raamatukogusüsteemist üle Arve (sh viivis) R U U ✓ ✓ liidese, e-kataloogi poolel säilitatakse andmeid ainult sessiooni ajal). E-kataloogi U D D poolel talletatakse tarnetega seotud arvete andmed (pakiautomaati saatmise ja kulleri 15 Teavituste saatmist puudutav regulatsioon on kavandatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõusse (vt eelnõu § 19 lõikeid 1 ja 2 ning eelnõu § 29 punktiga 15 Eesti Rahvusraamatukogu seadusesse kavandatud § 71). 10  tasud). C C C Broneeringu andmed saadetakse e-kataloogist raamatukogusüsteemi. Selle R R R tulemusena eksemplar broneeritakse. Kui e-kataloogis ei viida tellimust (laenutust) Broneering ✓ ✓ U U U kindlaks määratud aja jooksul lõpuni, siis broneeringu andmed tühistatakse D D D raamatukogussüsteemist. C C C Tellimuse andmed saadetakse raamatukogusüsteemi, kus registreeritakse laenutus. R R R Raamatukogutöötaja haldab tellimusi ja laenutusi raamatukogusüsteemi kaudu. Tellimus ✓ ✓ U U U Tellimuste andmed säilitatakse ajutiselt e-kataloogi andmebaasis, kuni need on D D D edukalt raamatukogusüsteemile edastatud. C C C Järjekordade andmed päritakse raamatukogusüsteemist. Lugeja saab e- kataloogi R R R Järjekord ✓ kaudu ennast väljaande järjekorda lisada või ennast järjekorrast eemaldada. Andmed U U U saadetakse üle liidese raamatukogusüsteemi. D D D C C C Lugeja saab e-kataloogis luua, muuta ja kustutada isiklikke lugemisnimekirju R R R (talletatakse ainult e-kataloogis). Raamatukogutöötaja koostab lugejatele mõeldud Lugemisnimekiri R U U U ✓ ✓ soovitusi sisaldavaid lugemisnimekirju raamatukogusüsteemis ja need saadetakse e- D D D kataloogi. C C Raamatukogu andmeid (nimi, kirjeldus jne) muudetakse ja talletatakse R R Raamatukogu R R U U ✓ raamatukogusüsteemis (lisaandmeid võib olla tulevikus võimalik pärida raamatukogude juhtimistöölaua kaudu). D D Registreerumisavalduse esitamisel kinnitatakse, et nõustutakse raamatukogu C C kasutamise eeskirjaga ja ollakse tutvunud isikuandmete töötlemise korraga. C Registreerumis- R R Registreerumisavaldus digiallkirjastatakse või kinnitatakse16 e-kataloogi kaudu ning avaldus R U U ✓ saadetakse seejärel raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt U D D selleks määratud elektronposti aadressile. Samuti saadetakse digiallkirjastatud või kinnitatud registreerumisavaldus koos raamatukogu kasutamise eeskirja ja 16 Hetkel ei ole teada, kas ühtse lahendusena jääb kasutusele digiallkirjastamine või kinnitamine (vastava lahtri linnutamine), mistõttu on käesolevas mõjuhinnangus nimetatud mõlemat. 11  isikuandmete töötlemise korraga lugeja elektronposti aadressile. Registreerumisavalduse digiallkirjastamise või kinnitamise järgselt luuakse raamatukogusüsteemi lugejakirje.17 E-kataloogi andmebaasis registreerumisavaldust ei säilitata. Iga raamatukogu lisab raamatukogusüsteemi oma kasutamise eeskirja. E-kataloog võimaldab lugejal dokumendiga nõustumise eelselt tutvuda. Pärast nõustumist C C saadetakse kasutamise eeskirja dokument (kui kasutatakse digiallkirjastamist, siis Raamatukogu R R R R ✓ registreerumisavalduse konteineris) raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või kasutamise eeskiri U U raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti aadressile ning lugeja D D elektronposti aadressile. E-kataloogis dokumenti ei säilitata. Kinnitamise info (kuupäev jm) talletatakse raamatukogusüsteemis. Iga raamatukogu lisab raamatukogusüsteemi oma asutuses kehtiva isikuandmete töötlemise korra. E-kataloog võimaldab dokumendiga tutvuda ja sellega tutvumist C C kinnitada. Pärast tutvumise kinnitamist saadetakse sellekohased andmed (kuupäev Isikuandmete R R R R ✓ jm) raamatukogusüsteemi. Isikuandmete töötlemise kord saadetakse raamatukogu töötlemise kord U U dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti D D aadressile ning lugeja elektronposti aadressile (kui kasutatakse digiallkirjastamist, siis registreerumisavalduse konteineris ). E-kataloogis andmeid ei säilitata. C C C Lugeja saab mugavusteenuste osutamiseks vajalike isikuandmete töötlemisega Isikuandmete R R R töötlemise nõusolek U U U ✓ nõustumiseks anda e-kataloogi kaudu nõusoleku. Märge nõusoleku kohta talletatakse raamatukogusüsteemis. D D D Lapsevanem või muu seaduslik esindaja saab e-kataloogi kaudu anda nõusoleku, et laps või täisealine eestkostetav saaks hakata valitud raamatukogu lugejaks ja C C C kasutada lugejale pakutavaid e-kataloogi funktsionaalsusi. Seadusliku esindaja Lapsevanema või muu R R R õigsust kontrollitakse rahvastikuregistrist. Nõusolek saadetakse raamatukogu seadusliku esindaja U U U ✓ ✓ dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti nõusolek D D D aadressile ning nõusoleku andnud isiku elektronposti aadressile. Nõusoleku andnud isiku andmed ja märge nõusoleku kohta talletatakse raamatukogusüsteemis. Alla 13- aastasele lapsele e-kataloogi kasutajakonto loomiseks antav lapsevanema nõusolek 17 Raamatukogus kohapeal lugejaks registreerudes luuakse lugejakirje raamatukogutöötaja vahendusel ja (paberkandjal) registreerumisavaldust säilitatakse vastavalt asjaomase raamatukogu suhtes kohalduvatele teabehalduse korraldust reguleerivatele aktidele ja juhenditele. 12  saadetakse samuti raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti aadressile ning nõusoleku andnud lapsevanema elektronposti aadressile. C R Tõlked U ✓ ✓ Tõlkemoodulit e-kataloogi sisu tõlkimiseks teise keelde kasutab peakasutaja. D C C Lugeja õiguste tuvastamiseks saab teha päringuid EHIS-esse ja rahvastikuregistrisse. R R Kontrollide reegleid saavad hallata raamatukogutöötaja (enda raamatukogu piires) ja Automaatkontrollid U U ✓ peakasutaja (üle kõigi raamatukogude) e-kataloogi administreerimise kasutajaliidese D D kaudu. C C Enda raamatukogu poolt pakutavad tarnevõimalused (näiteks raamatukappi tellimise R R Tarne R R U U ✓ võimalus, pakiautomaati tellimise võimalus jne) seadistab raamatukogutöötaja e- kataloogi administreerimise lahenduses. D D C R R R Arvustus on lugeja poolt mingile väljaandele antud hinne ja kommentaar. Arvustused Arvustus R U D D ✓ talletatakse ainult e-kataloogis. D C R Lugeja saab märkida raamatukogusid lemmikuks. Lemmikraamatukogu andmed Lemmikraamatukogu ✓ U talletatakse ainult e-kataloogis. D Nii anonüümne kasutaja kui ka lugeja saavad laenutuskorvi luua, lisada sinna C C väljaandeid, väljaandeid laenutuskorvist kustutada ja laenutuskorvi tühjendada. R R Laenutuskorv U U ✓ Laenutuskorvi andmeid säilitatakse sessiooni kestel e-kataloogi andmebaasis (välja arvatud juhul kui lugeja laenutuskorvi salvestab, siis säilitatakse e-kataloogi D D andmebaasis kuni lugeja kustutab korvi või lõpetab teenuse kasutamise). 13 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Töötlemise eesmärgid Raamatukogud töötlevad isikuandmeid eesmärgiga osutada raamatukoguteenuseid. Sõltuvalt raamatukogu tüübist on teenused mõnevõrra erinevad, kuid üldjoontes baseeruvad need eesmärgil tagada kõigile juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ja kultuurile, edendada info- ja digipädevust, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. Raamatukoguteenuste osutamine kujutab endast avalikes huvides oleva ülesande täitmist. Rahvaraamatukogusid peavad KOV-id ja see kohustus tuleneb rahvaraamatukogu seadusest (edaspidi RaRS). Nii nähakse näiteks RaRS-i eelnõu § 4 lõigetes 2 ja 3 ette rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted ja § 4 lõikes 2 rõhutatakse ka, et ükski paikkond KOV-i territooriumil ei tohi rahvaraamatukogu teeninduspiirikonnast välja jääda. RaRa tegutseb avalik-õigusliku juriidilise isikuna Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi ERRS) alusel ning täidab rahvusraamatukogu, parlamendiraamatukogu, humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukogu, teadus- ja arendusasutuse, hoiuraamatukogu ja pimedate raamatukogu ülesandeid.18 Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 41 lõikest 1 peab koolil olema raamatukogu. Ka avalik-õiguslike juriidiliste isikutena tegutsevate kõrgkoolide19 omanimelistes seadustes on raamatukoguteenuste osutamine kajastatud. Lisaks näeb Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ § 3 lõike 10 punkt 4 ette, et õppe korraldamine vastab nõuetele, kui õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus-, arendus- ja loometegevuseks on olemas vajalik õppekeskkond, mis hõlmab muu hulgas ka raamatukogu. Isikuandmete töötlemine on reguleeritud RaRS-i eelnõu §-s 18, ERRS § 5 lõikes 3, § 7 lõigetes 2–4 ja RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatavates lõigetes 41–45 ning haridus- ja teadusministri 18. märtsi 2011. a määruse nr 7 „Kooliraamatukogude töökorralduse alused“ (edaspidi kooliraamatukogude töökorralduse alused) §-des 24 ja 25.20 Muudel teadus- ja erialaraamatukogudel on isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks füüsilise isiku ehk andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmine. Niinimetatud mugavusteenuste (näiteks uutest väljaannetest teavitamine jms) osutamiseks küsitakse andmesubjektilt eraldi nõusolekut. 3.2. Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus RaRS-i eelnõu § 18 lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu lugejate andmebaasi kantakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel järgmised lugeja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) elukoht (postiaadress); 18 RaRS-i eelnõu § 29 punkti 9 kohaselt ka riigi haldusülesandeid rahvaraamatukogude valdkonnas. 19 Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. 20 Raamatukogude andmekogu asutamist ja pidamist puudutavad sätted on kavandatud RaRS-i eelnõusse ja valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) kehtestatavasse raamatukogude andmekogu põhimäärusesse. 14 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress, kui see on olemas; 6) koduteeninduse vajadus. Sama sätte kohaselt on väljaande või eseme kojulaenutamiseks rahvaraamatukogul õigus küsida alaealise lugeja ja täisealise eestkostetava puhul samu andmeid vajadusel ka seadusliku esindaja21 kohta ning lisaks seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut. RaRS-i eelnõu § 18 lõikes 3 on sätestatud, et puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga. Samasisulised sätted sisalduvad ERRS-is (§ 7 lõigetes 2 ja 4). Lisaks annab ERRS § 5 lõige 3 aluse kogudes ja andmebaasides sisalduvate (väljaannetega seotud) isikuandmete (sh eriliiki) töötlemiseks, eelkõige ERRS § 4 lõike 1 punktides 1–5, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3 nimetatud avalike ülesannete täitmiseks, kogude digiteerimiseks, teksti- ja andmekaeveks ning orbteoste väljaselgitamise eesmärgil teostatava hoolika otsingu läbiviimiseks. Kooliraamatukogude töökorralduse aluste § 24 näeb ette, et kooliraamatukogu lugejaks registreeritakse õpilasi õpilaspileti või klassinimekirjade alusel ning õpetajaid isikut tõendava dokumendi alusel. Paragrahvi 25 kohaselt on lugejate andmebaasis järgmised andmed: 1) nimi; 2) klass või ametikoht; 3) isikukood või sünniaeg; 4) kontaktandmed. Kõik nimetatud isikuandmed hakkavad sisalduma ka raamatukogude andmekogus. Lisaks hakkavad kõnealuses andmekogus olema: 1) isikuandmed, mida töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või andmesubjekti nõusoleku alusel; 2) andmed, mis tekivad raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad andmesubjektipoolset teenuse kasutamist ja tema isiklikke eelistusi või huve. Lepingu täitmist kasutavad isikuandmete töötlemise õigusliku alusena ennekõike teadus- ja erialaraamatukogud, kes lisaks andmesubjekti nimele, isikukoodile või sünniajale ja kontaktandmetele vajavad näiteks ka andmeid tema ameti, akadeemilise staatuse, õppeasutuse, kursuse, töötaja instituudi ning teaduskonna kohta. Andmesubjekti nõusoleku alusel saab raamatukogul olemasolevaid isikuandmeid kasutada algsest erineval eesmärgil isikuandmete töötlemiseks (mugavusteenuste osutamiseks) või küsida täiendavaid isikuandmeid (näiteks suhtluskeele eelistust) personaalsema teeninduse pakkumiseks. Andmed, mis tekivad raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad andmesubjekti isiklikke eelistusi või huve, on lugeja poolt teda huvitavateks märgitud valdkonnad ja väljaanded ning lugeja laenutuste ajalugu ja lugemisnimekirju puudutavad andmed. Nende põhjal tehakse lugeja nõusolekul ka turunduslikul eesmärgil profiilianalüüsi, et pakkuda just 21 Alaealise puhul reeglina lapsevanem. 15 talle meelepäraseid väljaandeid ja teenuseid (näiteks teatud valdkonna koolitusi või muid üritusi). Isikuandmete töötlemise proportsionaalsuse hindamiseks tuleb esmalt kirjeldada töötlemise sobivus ja vajalikkust ning seejärel kaaluda, kas taotletavad eesmärgid on kaalukamad kui andmesubjekti põhiõiguste riive, seejuures võttes arvesse riive olemust ning intensiivsust. Sisuliselt tuleb võrrelda töötlemisest tulenevaid plusse ühiskonnale tervikuna ning miinuseid andmesubjektile ning hinnata, kas need on omavahel tasakaalus. Kõikide nimetatud isikuandmete töötlemine raamatukoguteenuste osutamisel on sobiv ja vajalik järgmistel põhjustel: 1) raamatukogude vara kaitseks; 2) oma nii-öelda „kliendi“ tundmiseks; 3) raamatukoguteenuste kasutusmugavuse huvides; 4) teoste kasutamiseks autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta puudega isikute huvides. Raamatukogud tegelevad väljaannete ja esemete kojulaenutamisega ja kohapeal kasutada andmisega. Need teenused on reeglina tasuta, kuigi teatud juhtudel võib nõuda tagatise maksmist22. Kui raamatukogud usaldavad oma vara kellegi kätte, peavad nad mõistetavalt teadma, kellega on tegemist ja kuidas selle isikuga vajadusel ühendust saada. Alaealise ja täisealise eestkostetava piiratud teovõime tõttu peab olema võimalik kontakteeruda ka lapsevanema või muu seadusliku esindajaga. Oma nii-öelda „klientide“ ehk lugejate tundmine on vajalik ka selleks, et neile üldse kvaliteetseid raamatukoguteenuseid osutada. Nii peavad raamatukogud teadma, kas nende lugejate hulgas on näiteks palju lapsi, üliõpilasi või mõne muu sihtrühma esindajaid ning millised on nende eelistused ja huvid, et arvestada sellega kogude kujundamisel ja ürituste korraldamisel. Ka lugejail endil on raamatukoguteenuseid mugavam kasutada, kui neil on võimalik koostada oma eelistustest lähtuvalt lugemisnimekirju ning meenutada laenutuste ajaloo põhjal juba loetut. Puude andmete töötlemine on vajalik selleks, et kohaldada autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) 4. peatüki 21. jaost tulenevat erisust, mis võimaldab kasutada teost autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta, et teha sellest ligipääsetavas vormis koopia pimedale, vaegnägijale, taju- või lugemispuudega isikule ning isikule, kes füüsilise puude tõttu muul viisil on võimetu raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama. Kui raamatukogud peaksid teenindama nii-öelda „anonüümseid kliente“, siis võib sellega tõenäoliselt kaasneda oluline varaline kahju (kaduma läinud väljaannete ja esemete näol), raamatukoguteenuste kvaliteedi langus (kuna kogude kujundamisel ei ole võimalik arvestada lugejate eelistuste ja huvidega) ja AutÕS-i rikkumine (piiratud sihtrühmale mõeldud teoste laiemalt kättesaadavaks tegemine ja sellest tulenev autorite õiguste kahjustamine). Eeltoodust lähtuvalt on isikuandmete töötlemine taotletavate eesmärkide täitmiseks sobiv ning vajalik. 22 Vt näiteks RaRS-i eelnõu § 17 lõiget 5. 16 Igasugune isikuandmete töötlemine riivab õigust isikuandmete kaitsele ning era- ja perekonnaelu austamisele kui põhiõigustele. Antud töötlemise puhul on riive võrdlemisi intensiivne – töödeldavate isikuandmete maht on suur, kuivõrd andmekogusse kantakse kõikide raamatukogude lugejakirjed. Esialgselt kantakse andmekogusse 300 000 unikaalset isiku kirjet, mis viiakse üle andmete migratsiooni käigus. Aastate jooksul uute andmete lisandumisel kasvab andmekogu maht ~500 000 isiku kirjeni. Samuti sisaldab isikuandmete koosseis alaealiste isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid (puude olemasolu kohta). Samas on andmekoosseis selgelt piiritletud, õiguslike alustega kaetud ning põhineb minimaalsuse printsiibil (töödeldakse nii vähe andmeid kui eesmärgi saavutamiseks vajalik), samuti ei kuulu isikuandmed avalikustamisele – neid saavad vaadata ja kasutada üksnes andmetöötlejad ja andmesubjektid. Kolmandate isikute juurdepääs on piiratud ning selle kord sätestatakse andmekogu põhimääruses, samuti on andmekogu turvalisus ja juurdepääs põhjalikult ja selgelt piiritletud ja see on kirjeldatud ka käesolevas mõjuhinnangus. Lisaks vähendab riive intensiivsust asjaolu, et isikuandmete töötlemine ei oma andmesubjektile negatiivset mõju, vaid vastupidi, nagu eelpool kirjeldatud, on isikuandmete töötlemine kasulik ning oluline ka andmesubjektile talle kvaliteetse raamatukoguteenuse osutamiseks ning teoste kasutamiseks autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta puudega isikute huvides. Kuigi isikuandmete töötlemisel on andmesubjekti põhiõiguste riive võrdlemisi intensiivne peamiselt oma mahu tõttu, on töötlemine piisaval määral piiritletud selleks, et tagada kvaliteetse raamatukoguteenuse osutamine ning selle raames raamatukogude vara kaitse. Samuti on kirjeldatud määral isikuandmete töötlemine ka andmesubjekti enda huvides. Seda arvestades on isikuandmete töötlemine kõnealusel juhul proportsionaalne – isikuandmete töötlemise eesmärk on tasakaalus andmesubjekti õiguste riivega. 4. Isikuandmete töötlemise toimingud 4.1. Isikuandmete kogumine 4.1.1. Andmekoosseisud Raamatukogude andmekogu puhul on andmesubjektideks raamatukoguteenuste kasutajad (sh alaealised ja puudega isikud) ja raamatukogutöötajad23. Nagu juba käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.3 selgitatud, saab raamatukogude andmekogu vahendusel raamatukoguteenuseid kasutada anonüümselt või lugejaks registreerununa. Raamatukoguteenuste registreeritud kasutaja kohta luuakse lugejakirje, mis koosneb kõikidele raamatukogude andmekoguga liitunud ja kõnealusele kasutajale teenuseid pakkuvatele raamatukogudele nähtavast ühtsest isikukirjest ja igale konkreetse kasutajaga seotud raamatukogule eriomasest (ja teistele sama lugejaga seotud raamatukogudele mittenähtavast) lugejakirjest kitsamas tähenduses. Isikukirje andmekoosseis on järgmine: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) lokaalne isikukirje identifikaator; 4) raamatukogude andmekogu viimase kasutuse kuupäev; 23 Raamatukogutöötajaid on siin silmas peetud laiemas tähenduses, hõlmates ka peakasutaja töötajad ehk kõik, kes raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavad. 17 5) viimane andmete uuendamise kuupäev; 6) roll või teenused mida raamatukogu pakub andmekogu vahendusel. Lugejakirje24 suurim võimalik andmekoosseis25 on järgmine: 1) elukoht (postiaadress); 2) telefoninumber; 3) elektronposti aadress; 4) koduteeninduse vajadus; 5) puude liik ja kestus; 6) kasutamise eeskirja nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev; 7) isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnitus ja selle andmise kuupäev; 8) isikuandmete töötlemise nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev26; 9) lugejagrupp27; 10) akadeemiline staatus; 11) raamatukogu28; 12) laenutused; 13) lugemisnimekirjad; 14) tagastused; 15) võlgnevused; 16) lugejakonto kehtivusaeg; 17) lugejakirje viimase uuendamise kuupäev; 18) kasutajanimi29; 19) parool30; 20) amet; 21) töötaja instituut; 22) teaduskond; 23) ettevõte; 24) õppetase; 25) õppeasutus; 26) kursus või klass; 27) valdkonnad31; 28) suhtluskeele eelistus; 29) teadete saamise kanali eelistus32; 30) suhtluskanali eelistus33; 31) teavituste eelistused; 32) lugejakaardi number; 24 Siin kitsamas tähenduses. 25 Esitatud on suurim võimalik andmekoosseis, kuid tegelikkuses sõltub see näiteks raamatukogu tüübist, mille lugeja ollakse. Lugejakirje andmed on hierarhilise struktuuriga ehk üks lugeja võib olla lugejana arvel mitmes erinevas raamatukogus, kes võivad näha erinevaid lugejaga seotud andmeid. Ka see, kas ühtede või teiste andmete esitamine on kohustuslik või vabatahtlik, sõltub raamatukogu tüübist. 26 Nõusoleku isikuandmete töötlemiseks näiteks mõne mugavusteenuse osutamise tarbeks saab anda tähtajaliselt, kuid seejuures ka igal ajal tagasi võtta. 27 Näiteks „õpilane“, „üliõpilane“ jne. 28 Koduraamatukoguks on kõik raamatukogud, kus isik on lugejaks registreerunud. Isik ise näeb lugejakirjes kõiki koduraamatukogusid, kuid raamatukogutöötaja ainult seda raamatukogu, kus ta töötab. 29 Võib kattuda elektronposti aadressiga. 30 Vt parooli vajalikkuse kohta selgitust käesoleva mõjuhinnangu punkti 4.1.2.2 juures. 31 Lugejat huvitavad valdkonnad, näiteks matemaatika, arstiteadus jne. 32 Siin mõeldakse nii-öelda kohustuslikke teavitusi, nagu näiteks laenutustähtaja lõppemise teavitus. 33 Siin peetakse silmas nii-öelda vabatahtlikke teavitusi, nagu näiteks teated uute väljaannete kohta. 18 33) lugejakaardi aegumise kuupäev; 34) üliõpilaskood; 35) raamatukogu kasutamisõiguse piirangud34; 36) volituse informatsioon35. Lugejakirjesse kitsamas tähenduses lisanduvad alaealise ja täisealise eestkostetava puhul lapsevanema või muu seadusliku esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed ning lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolek, et alaealine või täisealine eestkostetav võib asjaomaseid teenuseid kasutada, samuti andmed eestkoste kestuse kohta. Raamatukogude andmekogule juurdepääsu omavate raamatukogutöötajate kohta luuakse kirje, mille andmekoosseis on järgmine: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) raamatukogu, mille töötaja ollakse; 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress; 6) roll; 7) moodulid36. Nagu käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.1 mainitud, migreeritakse andmed seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemidest raamatukogude andmekogusse. Järgnevas punktis kirjeldatakse raamatukoguteenuste uute kasutajate ja raamatukogutöötajate isikuandmete kogumise protsessi. 4.1.2. Isikuandmete kogumise protsessi kirjeldus 4.1.2.1. Kasutaja autentimine e-kataloogis ja lugejakirje pärimine või loomine Esmakordselt e-kataloogi sisse logimiseks on vajalik kasutaja tugev autentimine keskse juurdepääsulahenduse kaudu (võimalikud autentimisvõimalused on TARA, Har-ID ja TAAT). Keskse juurdepääsulahenduse kaudu teostatakse autentimispäring, mille vastusena saadakse identsustõend, sh isikukood. TAAT-i puhul võib isikukood puududa, kuna isikukood on TAAT- i lahenduses mittekohustuslik. Kui kasutaja üritab sisse logida TAAT-i kasutades ning isikukood puudub, siis pole autentimine võimalik. Sellisel juhul kuvatakse kasutajale e- kataloogis sellekohane teavitus ning soovitus kasutada mõnda muud pakutavat (tugevat) autentimisvõimalust. Eduka autentimise järgselt tehakse e-kataloogist raamatukogusüsteemi kontrollpäring, et teha kindlaks, kas kasutaja on mõnes raamatukogus lugejana registreeritud (kas lugejakirjeid eksisteerib). Kui kasutaja pole ühegi raamatukogu lugeja, saadakse päringu vastuseks, et lugejakirjed puuduvad. Kasutajal on soovi korral võimalik suunduda end lugejaks registreerima. Kasutaja valib raamatukogu, mille lugejaks ta soovib hakata ja sisestab konkreetse raamatukogu poolt nõutud andmed juhul, kui antud raamatukogu lugejaks registreerumiseks on vaja täiendavaid andmeid esitada. Raamatukogusüsteemi saadetavad 34 Teave selle kohta, kui lugejalt on ajutiselt äravõetud väljaannete ja esemete laenutamisõigus (väljaande või eseme tagastamata ja asendamata jätmise tõttu) või raamatukogu külastamise õigus (raamatukogu kasutamise eeskirja korduva ja olulise rikkumise tõttu). 35 Juhuks, kui lugeja on volitanud teist isikut enda nimel väljaandeid laenama. 36 Kajastavad raamatukogutöötaja õiguste ulatust andmekoguga töötamisel. 19 andmed (sh isiku seos raamatukoguga) moodustavad lugejakirje. Raamatukogusüsteemi saadetud andmete põhjal toimub lugeja registreerimine (andmete salvestamine raamatukogusüsteemi). Kui esmakordsel e-kataloogi sisselogimisel saadakse raamatukogusüsteemist vastus, et kasutaja on juba mõne raamatukogu lugeja, siis salvestatakse lugejaks oleku fakt ajutiselt e- kataloogi (andmed salvestatakse sessiooni ajaks, sessiooni lõppedes andmed kustutatakse). Kui kasutaja pole varem e-kataloogi kasutanud (tema isikukoodi e-kataloogi andmebaasis pole), peab ta looma e-kataloogi kasutajakonto (st nõustuma e-kataloogi isikuandmete töötlemise korraga ja üleriigilise raamatukoguteenuse kasutamise eeskirjaga). 4.1.2.2. Lugeja autentimine kasutajanime ja parooli abil Kasutajanime ja parooli abil autentimine ei ole süsteemi turvalisuse vaatest soovitud lahendus. Kuna aga raamatukoguteenuste kasutajate seas on palju neid, kelle harjumuspärane autentimisviis on just kasutajanimi ja parool, peab olema ka sel viisil võimalik e-kataloogi sisse logida. Samuti on kasutajanime ja parooliga sisselogimise võimalus vajalik välismaalastele, kellel puudub Eesti isikukood (elamisloaga Eestis elavatel välismaalastel on isikukood olemas) ja TARA EU eID kasutamise võimalus (TARA kaudu saavad sisse logida ainult Euroopa Liidust pärit välismaalased, kasutades selleks EU eID lahendust). Kasutajanime ja parooli kasutamisel peab kasutaja turvalisuse tagamiseks seadistama mitmeastmelise autentimise (elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri kaudu oma isiku tõendamine). Tulevikus on plaanis kasutajatele pakkuda ka biomeetrilist sisselogimist võimaldavat lahendust, mis on eelkõige suunatud nutiseadmete kasutajatele. Kuigi eelistatud oleks e-kataloogi kasutajanimena elektronposti aadressi kasutamine, rõhutasid raamatukogude andmekogu kasutuselevõttu kaasatud raamatukogud kasutaja enda poolt valitava kasutajanime vajalikkust, sest see on teatud madalama digivõimekusega kasutajagrupi jaoks väga oluline. Seetõttu jäetakse kasutajatele võimalus ka ise kasutajanime määrata. Kasutajanime ja parooli e-kataloogi kaudu loomise eelduseks on, et kasutaja on end e- kataloogis eelnevalt tugevalt autentinud ning teada on tema isikukood. Edaspidi saab kasutaja sama kasutajanime ja parooli kasutada kõigi raamatukogude puhul, kus ta on lugejaks registreerunud. Elektronposti aadressi kujul kasutajanime ja parooli on võimalik luua ka raamatukogus kohapeal soovi avaldades. Selleks tuleb raamatukogutöötajal sisestada raamatukogusüsteemi lugeja e-kataloogi kasutajanimena kasutusele võetav elektronposti aadress. Sisestatud elektronposti aadressile saadetakse spetsiaalne link, mille kaudu pääseb lugeja ligi e-kataloogi “Minu profiil” vaatele, et seadistada oma e-kataloogi kasutajakonto parool ja soovi korral ka kasutajanimi (kui kasutaja ei soovi edaspidi elektronposti kasutajanimena kasutada). Kui kasutaja on loonud e-kataloogi kasutajakonto raamatukogusüsteemist saadetava lingi kaudu, siis saab ja peab ta edaspidi sama kasutajanime ja parooli kasutama kõigi raamatukogude puhul, kus ta on lugejaks registreerunud. Võib tekkida olukord, kus lugeja avaldab raamatukogus kohapeal soovi e-kataloogi kasutamiseks vajamineva kasutajanime ja parooli loomiseks, kuid varem on sama lugeja teises raamatukogus samal viisil juba spetsiaalse lingi kaudu kasutajanime ja parooli loonud. Sellisel juhul tuvastab e-kataloog (isikukoodi abil) lingi kaudu saabuva kasutaja kasutajakonto ning kasutaja suunatakse olemasoleva kasutajakonto „Minu profiil“ vaatesse, kus ta saab oma kasutajanime ja parooli muuta. Ilma isikukoodita välimaalaste puhul säilib antud voos 20 võimalus, et kasutajal tekib mitu kasutajakontot, sest välismaalaste puhul puudub isikut üheselt tuvastada võimaldav tunnus. 4.1.2.3. Lugejaks registreerumine e-kataloogi kasutamata Lugejaks registreerumine e-kataloogi kasutamata toimub raamatukogus kohapeal. Raamatukogutöötaja kontrollib raamatukokku tulnud isiku isikut tõendavat dokumenti (või õpilaspiletit või juhiluba), isik allkirjastab raamatukogu registreerumisavalduse ning kinnitab, et on tutvunud raamatukogu kasutamise eeskirja ja isikuandmete töötlemise korraga, misjärel sisestab raamatukogutöötaja raamatukokku tulnud isiku andmed raamatukogusüsteemi. Isiku andmete sisestamisel tekib lugejakirje. Kui vajalikud isikuandmed on raamatukogusüsteemis juba olemas (st kogutud varem mõne muu raamatukogu lugejaks registreerumisel), siis lugeja neid uuesti esitama ei pea. Küll aga on raamatukogutöötajal võimalik lugejalt kontrollida, et olemasolevad andmed on õiged ja neid vajadusel parandada. 4.1.2.4. Õpilaste lugejaks registreerumine ja e-kataloogi kasutamine Kooliraamatukogude lugejaks registreeritakse õpilased kooli astumisega. Üldhariduskoolides on õpilaste lugejaks registreerimine seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemis toimunud enamasti käsitööna (näiteks kantakse andmed käsitsi sisse Exceli tabelist). Suuremate koolide ja ülikoolide puhul on uute õpilastest lugejate andmed laetud senisesse raamatukogusüsteemi enamasti failiga. E-kataloogi vaates tähendab eelnev seda, et kui õpilane siseneb autendituna e- kataloogi, siis tehakse e-kataloogist päring raamatukogusüsteemi ning saadakse teada, et isik on juba antud kooliraamatukogu lugeja. Seega ei pea õpilane ise e-kataloogi kaudu kooliraamatukogu lugejaks registreerumiseks ühtegi toimingut tegema ning võimalik on kohe e-kataloogi kaudu kooliraamatukogu poolt pakutavaid teenuseid kasutama hakata. Seejuures tuleb aga arvestada isikuandmete kaitse seaduse §-s 8 sätestatut, mis ei võimalda alla 13- aastastel lastel ise anda isikuandmete töötlemise nõusolekut, mis on e-kataloogi kasutamiseks vajalik. Seega peavad alla 13-aastaste laste vanemad andma e-kataloogi kasutamiseks nõusoleku. Kooliraamatukogu teenuste e-kataloogi kaudu sujuvamaks kasutamiseks oleks soovitatav koguda vajaminevad nõusolekud juba varem mõne muu toimingu raames (näiteks kooli astumisel). Ka teistest raamatukogudest laenutamiseks on alaealiste puhul vajalik lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolek, mida on võimalik e-kataloogi kaudu anda. 4.1.2.5. Raamatukogutöötaja ja peakasutaja autentimine ja õiguste haldus Raamatukogutöötaja ja peakasutaja sisenevad raamatukogude andmekogusse tugeva autentimise kaudu, mis realiseeritakse keskse juurdepääsulahenduse kaudu. Peakasutaja saab sisselogituna määrata kasutajaid raamatukogutöötaja rolli. Kui keskraamatukogu või muu suurema raamatukogu töötajal on olemas vastav kompetents, siis on võimalik ka talle kasutajaõiguste andmise võimalus luua. Sisseloginud peakasutaja saab teha toiminguid raamatukogude üleselt. Raamatukogutöötaja saab toiminguid teha ainult enda raamatukogu piires. 4.1.3. Andmete ajakohasuse tagamine 21 RaRS-i eelnõu § 18 lõige 5 näeb ette, et lugejate andmete õigsust kontrollitakse kord aastas rahvaraamatukogu külastusel. RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatakse sama põhimõte ka ERRS-i (ERRS § 7 lõige 41). Kooliraamatukogude töökorralduse aluste § 24 lõikes 3 on sätestatud, et lugejaks taasregistreeritakse alates iga aasta 1. septembrist. Seejuures kontrollitakse lugejate andmed ja täpsustatakse ning tehakse vajalikud parandused lugejate elektroonilises andmebaasis. Samasugune iga-aastane isikuandmete õigsuse kontrollimise kohustus kehtestatakse ka raamatukogude andmekogu suhtes ning see laieneb seeläbi kõikidele andmekogu kasutavatele raamatukogudele. Lisaks on raamatukogude andmekogus võimalik vajadusel ka jooksvalt isikuandmeid ajakohastada (nii lugejal endal kui ka raamatukogutöötaja vahendusel). 4.1.4. Andmesubjekti nõusolekud ja kinnitused Käesoleva mõjuhinnangu eelnevates punktides on viidatud erinevatele andmesubjekti antud nõusolekutele ja kinnitustele. Raamatukogude andmekogusse on kavandatud asjaomaste nõusolekute ja kinnituste andmise võimalus. Nii saab raamatukogude andmekogu kaudu anda näiteks kinnituse raamatukogude andmekogu või konkreetse raamatukogu kasutamise eeskirjaga tutvumise kohta, kinnituse isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kohta, nõusoleku teavituste saamiseks (sh teadete ja suhtluskanali eelistuse), isikuandmete töötlemise nõusoleku muude mugavusteenuste puhul ning lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusoleku, et alaealine või täisealine eestkostetav võiks teatud raamatukoguteenuseid kasutada. Lisaks on lugejal lugejakirje loomisel võimalik anda nõusolek (ning võtta nõusolek tagasi) oma laenutuste ajaloo salvestamiseks. 4.2. Isikuandmete säilitamine Isikuandmeid säilitatakse mõlemas raamatukogude andmekogu osas ehk nii e-kataloogis kui ka raamatukogusüsteemis. E-kataloog salvestab võimalikult väikese osa andmeolemite „isik“ ja „lugeja“ andmeid, et e-kataloogi teenust pakkuda (st enamik isikuandmeid säilitatakse raamatukogusüsteemi poolel). Lõplik e-kataloogi poolel talletatav andmekomplekt sõltub raamatukogusüsteemi poolt pakutavatest võimalustest ja selgub peale raamatukogusüsteemi hanke läbiviimist. Raamatukogude lugejaks registreerumise avaldusi koos kinnitustega raamatukogude kasutamise eeskirjade ja isikuandmete töötlemise kordadega tutvumise kohta ning lapsevanema või muu seadusliku esindaja antud nõusolekuid säilitatakse raamatukogude dokumendihaldussüsteemides. Raamatukogude andmekogu teeb päringuid riiklikesse registritesse (EHIS, rahvastikuregister), et kontrollida raamatukoguteenuste kasutamise õigust (õppimise, töötamise või eestkoste fakti kontroll). Raamatukoguteenuste kasutamise õiguse kontrollimiseks tehtavate päringute puhul andmeid raamatukogude andmekogusse reeglina ei salvestata. Erandiks on e-kataloogi kaudu raamatukogu lugejaks registreerumisel tehtav rahvastikuregistri päring, millega päritakse registreeritud elukoha KOV-i andmeid. Selle päringu teostab e-kataloog ning andmed saadetakse üle liidese raamatukogusüsteemi, kus toimub nende talletamine. 22 RaRS-i eelnõu § 18 lõige 6 näeb ette, et lugeja andmeid, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmeid, säilitatakse kolm aastat viimasest rahvaraamatukogu külastusest37 või lugejaks olemise pikendamisest arvates. Samas sättes täpsustatakse, et isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi ning sellisel juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni. RaRS-i eelnõu § 18 lõike 7 kohaselt säilitatakse lugeja seadusliku esindaja andmeid sama kaua, kui lugeja omi või esindusõiguse lõppemiseni. Puude andmeid säilitatakse vastavalt RaRS-i eelnõu § 18 lõikes 8 sätestatule lugeja muude isikuandmete kustutamise või puude kestuse lõppemiseni. Samasugused säilitustähtajad on RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatud ka ERRS-i (ERRS § 7 lõiked 42–44). Muud tüüpi raamatukogude puhul isikuandmete säilitamise tähtaegu seadusest ei tulene, vaid need on olnud kehtestatud asutuse enda poolt. Raamatukogude andmekogus isikuandmete säilitamise osas on RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i kavandatud § 75 lõige 3, mis näeb ette, et raamatukogude andmekogus töödeldavaid lugeja andmeid säilitatakse isikustatult vastavalt ERRS-is ja RaRS-is ning raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud tähtaegadele. Raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste asutuste ja isikute töötajate andmeid säilitatakse ERRS-i kavandatud § 75 lõike 4 kohaselt töösuhte lõppemiseni või vajaduse äralangemiseni38. Andmete säilitamise täpsem kord sätestatakse ERRS § 76 lõike 1 alusel kehtestatavas raamatukogude andmekogu põhimääruses. Dokumendihaldussüsteemides hoitavate dokumentide säilitustähtajad määrab iga asutus ise, arvestades arhiiviseaduses ja selle rakendusaktides39 sätestatut. Raamatukogude andmekogu andmete kaitse hõlmab: 1) käideldavust, tagades andmete kättesaadavuse; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise; 3) konfidentsiaalsust, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest. Raamatukogude andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid (vt selle kohta täpsemalt käesoleva mõjuhinnangu punktist 6). Raamatukogude andmekogusse kantud andmete turvaklass on K2T2S2 ja turbeaste on M. Raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega tehtud toimingud logitakse. Iga raamatukogude andmekogusse tehtud päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) päringu või kande teinud isiku nimi; 2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg. Logisid säilitatakse raamatukogude andmekogus üks aasta päringu või kande tegemisest arvatest. 4.3. Isikuandmete kasutamine 37 Raamatukogu viimase külastusena, millest alates säilitustähtaega arvestatakse, peetakse silmas ka virtuaalset külastust ehk raamatukogude andmekogu kasutamist. 38 Näiteks kui tööülesanded ei eelda enam juurdepääsu raamatukogude andmekogule. 39 Asjakohased arhiiviseaduse rakendusaktid on käesoleval juhul Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 181 „Arhiivieeskiri“ ja Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“. 23 Raamatukogud kasutavad isikuandmeid eesmärgiga osutada raamatukoguteenuseid, täites seejuures avalikes huvides olevat ülesannet. RaRS-i eelnõuga luuakse õiguslik alus ka automaatseks haldusmenetluseks (vt RaRS-i eelnõu § 22 ja § 29 punktiga 15 ERRS-i lisatavat § 72), mis võimaldab raamatukogude andmekogu vahendusel ilma raamatukogutöötaja sekkumiseta näiteks lugejaks registreerumist, laenutustähtaja pikendamist ja laenutustähtaja ületamisel viivise määramist40. Isiku andmekomplekti näevad kõik raamatukogud, kus konkreetne isik on lugejaks registreerunud.41 Vastavate õigustega raamatukogutöötaja saab ainult enda raamatukogu lugejate lugejakirjeid vaadata ja muuta. Raamatukogude andmekogu võimaldab seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab. See on vajalik suuremates raamatukogudes, kus näiteks üritustele registreerimisega ja raamatute laenutamisega tegelevad erinevad inimesed. Raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. Raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata. Ülevaate selle kohta, milliseid andmeid on tema kohta kogutud, saab lugeja “Minu andmed” funktsionaalsuse kaudu. Seal samas on võimalik enda kohta talletatud andmeid ka muuta. Raamatukoguteenuste kasutaja saab soovi korral algatada raamatukogude andmekogu kaudu valitud raamatukogudes lugejaks olemise lõpetamise, sh esitada sooviavalduse oma andmete kustutamiseks. Soovi korral on võimalik ka üksnes e-kataloogi kasutajakonto kustutada (st kustutatakse e-kataloogi poolel kasutaja kohta säilitatavad andmed, kuid konkreetsetes raamatukogudes lugejaks olemine säilib).42 Kui tegemist on lugejaga, kes kasutab raamatukoguteenuseid üksnes raamatukogus kohapeal ja pole endale seetõttu ka e-kataloogi kasutajakontot loonud, on tal võimalik saada ülevaade enda kohta kogutud andmetest raamatukogutöötaja vahendusel. Nagu juba ka käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.2 märgitud, logitakse kõik toimingud raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega. Kui raamatukoguteenuste kasutajal tekib isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi, on logide põhjal võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil tema isikuandmeid töödeldi. 4.4. Isikuandmete edastamine RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatakse ERRS §-i 7 lõige 45, mis näeb ette, et RaRa võib üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule ehk raamatukogule, kus konkreetne isik lugejaks registreerunud ei ole. Tegemist on raamatukogude andmekogu sisese andmete edastamisega, mis toimub aga erinevate asutuste vahel. See on vajalik teenuse kasutamiseks, mille raames saab isik soovitud väljaande tellida kõnealuse teenusega liitunud mis tahes raamatukogust, ilma et ta peaks seejuures antud raamatukogu lugejaks registreeruma. Sellist teenust osutatakse MIRKO vahendusel, millest saab raamatukogude andmekogu osa. 40 Viimast üksnes juhul, kui viivise määramine on raamatukogu kasutamise eeskirjas sedavõrd täpselt reguleeritud, et puudub kaalutlusruum. 41 Erandiks on RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatavas lõikes 45 sätestatud olukord, mida on täpsemalt selgitatud käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.4. 42 Nii lugejaks olemise lõpetamisel kui ka e-kataloogi kasutajakonto kustutamisel säilivad statistikaga seotud isikustamata andmed. 24 Käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.2 esitatud tabelist nähtub, millised välised süsteemid või seadmed kasutavad raamatukogude andmekogu andmeid. Seejuures võib toimuda muu hulgas ka isikuandmete edastamine järgmistele süsteemidele või seadmetele: 1) logistikateenus; 2) dokumendihaldussüsteemid; 3) DIGAR-i täistekstide andmebaas; 4) Bürokratt; 5) andmejälgija; 6) iseteeninduskioskid ja tagastusautomaadid; 7) õppeinfosüsteemid; 8) väljaannete automatiseeritud haldus- ja logistikasüsteem; 9) raamatupidamissüsteem ja kassasüsteemid; 10) andmehaldustarkvara; 11) API otspunktid; 12) seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemid. Käesoleva mõjuhinnangu koostamise ajal ei ole raamatukogude andmekogust välistele süsteemidele ja seadmetele edastatavad andmekoosseisud veel teada. Mõjuhinnangut on võimalik andmekogu kasutuselevõtmisel selles osas täpsustada. 4.5. Isikuandmete kustutamine Säilitustähtaja lõppemisel kustutatakse raamatukogude andmekogust isiku tuvastamist võimaldavad andmed, kuid lugeja puhul säilitatakse valdkondlikuks statistikaks vajalikud andmed ehk teisisõnu isikuandmed anonümiseeritakse (vt RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i lisatavat § 75 lõiget 3). Nagu käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.3 selgitatud, saab raamatukoguteenuste kasutaja algatada raamatukogude andmekogu vahendusel ka ise oma andmete kustutamise, kuid ka sellisel juhul säilivad statistikaga seotud isikustamata andmed. Isikuandmeid ei saa kustutada (ka mitte kasutaja enda algatusel) siis, kui lugejal on raamatukogu ees täitmata kohustusi (näiteks mõni väljaanne tagastamata või viivis tasumata). Sellisel juhul saab küll lugejakirjes soovi korral osa andmeid kustutada, kuid kohustuste täitmise tagamise seisukohalt olulised andmed (nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kontaktandmed) säilitatakse. Isikuandmed, mille töötlemise õiguslikuks aluseks on andmesubjekti nõusolek, kustutatakse raamatukogude andmekogust automaatselt nõusoleku tagasivõtmisel või nõusoleku tähtaja lõppemisel. Kustutamine, nagu ka kõik muud isikuandmete muudatused, logitakse. See, kas andmete kustutamine või anonümiseerimine toimub automaatselt või vajab raamatukogutöötaja või peakasutaja sekkumist, sõltub hangitava raamatukogusüsteemi vastavast lahendusest. 5. Riskid ja nende maandamine Esinemise Riski nimetus Mõju Ettepanek riski maandamiseks tõenäosus Isikuandmete lekkimine Väike Suur Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 25  1) raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata; 2) raamatukogude andmekogu võimaldab seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab, raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 3) raamatukogutöötaja ei näe lugejate kasutajakontode paroole pärast parooli genereerimist (kuvatakse räsina); 4) raamatukogude andmekogu veebipõhise rakenduse puhul kasutatakse vahendeid, mis kaitsevad rakendust lubamatute päringute eest ning logivad kõrvalekalduvaid tegevusi; 5) andmed on turvatud vastavalt Eesti infoturbestandardile43. Isikuandmete Väike Väike Riski maandamiseks võetakse väärkasutamine kasutusele järgmised meetmed: (isikuandmete töötlemise 1) isikuandmete töötlemiseks ebaseaduslikkus ja raamatukogude andmekogus on eesmärgipäratus) olemas selged õiguslikud alused (täidetakse avalikes huvides olevat ülesannet, isikuandmete töötlemine on reguleeritud seaduses või määruses, isikuandmeid töödeldakse andmesubjekti nõusoleku alusel või andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks); 2) raamatukoguteenuste kasutajal on võimalik ise valida, milliseid teavitusi ta soovib raamatukogult saada, mis välistab isikuandmete nõusolekuta kasutamise näiteks turunduslikel eesmärkidel; 3) isikuandmetega seotud toimingutest ülevaate saamiseks kasutatakse andmejälgijat; 43 Eesti infoturbestandard. 26  4) raamatukogutöötajad läbivad regulaarselt isikuandmete kaitse alase koolituse. Identiteedivargus Väike Suur Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata; 2) raamatukogude andmekogu võimaldab seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab, raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 3) kõik toimingud raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi; 4) andmed on turvatud vastavalt Eesti infoturbestandardile. Isikuandmete rikkumine Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse või muutmine kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt; 2) kõik toimingud raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi. Isikuandmete kadu Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt; 2) andmed on turvatud vastavalt Eesti infoturbestandardile. Ebapiisav Väike Suur Riski maandamiseks võetakse juurdepääsukontroll kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu võimaldab seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab, 27  raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 2) raamatukogutöötajad peavad raamatukogude andmekogusse sisenemiseks kasutama RIA poolt loodud TARA autentimislahendust. Isikuandmete Väike Suur Riski maandamiseks võetakse ülekandmine turvamata kasutusele järgmised meetmed: kanalite kaudu 1) isikuandmete ülekandmist turvamata kanalite kaudu välditakse; 2) andmeid edastatakse krüpteeritult või kasutades muid meetmeid, vältimaks võimalust, et andmeid võib näha keegi muu peale adressaadi. Kolmandate osapoolte Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse riskid kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu osaks oleva raamatukogusüsteemi hankimisel nii-öelda „karbitootena“ seatakse tingimuseks, et andmed peavad olema turvatud vastavalt Eesti infoturbestandardile44 ja arvestama isikuandmete osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) tulenevate nõuetega. Isikuandmete ülemäärane Väike Väike Riski maandamiseks võetakse kogumine ja säilitamine kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmise projekti raames on koostöös eri tüüpi raamatukogudega välja töötatud andmekoosseisud; 2) isikuandmetele on määratud säilitustähtajad, mille lõppemisel 44 Või sellele vastavale ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemile. 28  need kustutatakse või anonümiseeritakse. Isikuandmete kaitse Väike Väike Riski maandamiseks võetakse üldmääruse kohaste kasutusele järgmised meetmed: andmesubjekti õiguste 1) kõik toimingud rikkumine raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi; 2) andmesubjektil on võimalik saada ülevaade tema kohta kogutud isikuandmetest raamatukogude andmekogu või raamatukogutöötaja vahendusel; 3) andmesubjektil on võimalik oma andmeid muuta või raamatukogu ees täitmata kohustuste puudumisel ka kustutada. 6. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed Raamatukogude andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid, juhindudes Eesti infoturbestandardist või sellele vastavast ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemist. Kuna raamatukogude andmekogu saavad kasutama hakata kõik Eesti raamatukogud, kellest igaühe tegevusega võivad kaasneda isikuandmetega töötlemisega seotud riskid, peavad kõikidel raamatukogude andmekoguga liitunud raamatukogudel olema kasutusel asjakohased riskide vältimise meetmed. Käesolevas mõjuhinnangu punktis on lühidalt kirjeldatud üksnes kõige üldisemaid ja kõiki raamatukogude andmekogu kasutavaid raamatukogusid hõlmavaid riskide vältimise meetmeid. Raamatukogude andmekogu kasutavad raamatukogutöötajad läbivad süsteemi kasutamiseks vajaliku koolituse ja kättesaadavaks tehakse ka veebikoolitused, mida on võimalik teadmiste värskendamiseks igal ajal iseseisvalt uuesti läbida. Samuti on igapäevaselt kättesaadav peakasutaja pakutav kasutajatugi. Lisaks peavad raamatukogude andmekogu kasutavad raamatukogutöötajad igal aastal kohustuslikuna läbima andmekaitse ja turvalisusega seotud veebikoolituse. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab raamatukogude andmekogu põhimääruse (vt RaRS- i eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i lisatavat § 76), milles määratakse kindlaks kuidas isikuandmeid kogutakse ja säilitatakse ning muul moel töödeldakse. Selles sätestatakse ka isikuandmete töötlejate õigused, kohustused ja vastutus. Rakendatavate turvameetmete osas on üheks oluliseks aspektiks ka juurdepääsupiirangute ja autoriseerimisega seonduv. Nagu juba käesoleva mõjuhinnangu eelmistes punktides selgitatud, võimaldab raamatukogude andmekogu seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid töödelda saab. Raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. Kõik toimingud 29 raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi. Nagu samuti juba eespool märgitud, turvatakse andmeid vastavalt Eesti infoturbestandardile (või sellele vastavale ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemile). Valik raamatukogude andmekogu puhul rakendatavatest olulisematest infotehnoloogilistest turvameetmetest on järgmine: 1) kasutatakse turvalisi autentimislahendusi (TARA, HarID, TAAT); 2) kasutajanime ja parooliga sisselogimisel kasutatakse mitmeastmelist autentimist; 3) raamatukogude andmekogu veebipõhise rakenduse puhul kasutatakse vahendeid, mis kaitsevad rakendust lubamatute päringute eest ning logivad kõrvalekalduvaid tegevusi; 4) logitakse kõiki tekkivaid tehnilisi vigu; 5) logitakse kõiki veaolukordi ja süsteemi kui terviku seisukohast olulisi olukordi, mis otseselt ei põhjusta viga, kuid viitavad süsteemi ebaharilikule käitumisele; 6) kõik raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega tehtud toimingud logitakse ning iga päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt selle teinud isiku nimi, päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg; 7) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt ja varukoopiaid hoitakse turvaliselt eraldi asukohas, et neid saaks taastada süsteemi rikke või küberrünnaku korral. 30  Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 Märkuste ja ettepanekute tabel Sisukord Rahandusministeerium ............................................................................................................................................................................................................. 2 Haridus- ja Teadusministeerium ............................................................................................................................................................................................... 5 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ................................................................................................................................................................................ 8 Justiits- ja Digiministeerium .................................................................................................................................................................................................... 17 Riigi Infosüsteemi Amet .......................................................................................................................................................................................................... 36 Andmekaitse Inspektsioon ...................................................................................................................................................................................................... 37 Eesti Linnade ja Valdade Liit .................................................................................................................................................................................................... 54 Rahvaraamatukogude Nõukogu .............................................................................................................................................................................................. 63 Tartumaa Omavalitsuste Liit ................................................................................................................................................................................................... 83 Eesti Rahvusraamatukogu ....................................................................................................................................................................................................... 84 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing .......................................................................................................................................................................................... 85 Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ................................................................................................................................................................................... 97 Jõhvi vald ............................................................................................................................................................................................................................... 100 Järvamaa Keskraamatukogu .................................................................................................................................................................................................. 102 Lääne Maakonna Keskraamatukogu ..................................................................................................................................................................................... 105 Viljandi Linnaraamatukogu.................................................................................................................................................................................................... 108 Tartu linn ja Tartu Linnaraamatukogu ................................................................................................................................................................................... 110 Võru linnavalitsus ja Võru Keskraamatukogu ........................................................................................................................................................................ 116 Põltsamaa Raamatukogu ....................................................................................................................................................................................................... 121 Rakvere Raamatukogu........................................................................................................................................................................................................... 122 1  Saare Maakonna Keskraamatukogu ...................................................................................................................................................................................... 123 Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud Seisukohad/vastused /Mitte- arvestatud Rahandusministeerium 1. Eelnõu §-s 2 tuuakse välja, et rahvaraamatukogu on Antud Kehtivas rahvaraamatukogu seaduses (RaRS) on sätestatud kultuuri- ja haridusasutus ning sätestatakse selgitus rahvaraamatukogu eesmärgid ja põhiteenused, kuid selle rahvaraamatukogu põhieesmärgid ja põhiülesanded. ülesandeid pole sätestatud. Nagu ka seletuskirjas välja tuuakse, peegeldavad need Põhjamaades on ühiskonnamudeli üks olulisemaid aspekte aja jooksul rahvaraamatukogude tegevuses toimunud avalik ruum, milles mängivad olulist rolli ja mille osaks on ka põhimõttelist muutust, kus pigem laenutuskeskselt raamatukogud. Sellest lähtuvalt on nimetatud riikide kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale raamatukoguseadusi muudetud, et sätestada raamatukogude organisatsioonile ja tegevusele, mis toetavad inimest, ruumi ja tegevuste roll demokraatia edendamisel ning ühiskonda ja elukeskkonda. Kuid kui vaadata eelnõu, sotsiaalne roll. siis rahvaraamatukogu teenuste korraldamise regulatsioon (3. peatükk) on ikkagi vaid Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse rahvaraamatukogu ajakohased laenutuskeskne, mis pealegi on detailideni ära on põhieesmärgid ja esmakordselt ka põhiülesanded. Loetelus on reguleeritud. Muude ülesannete kohta on eelnõus nii traditsioonilised kui ka sotsiaalsemad ülesanded, sealhulgas üksnes öeldud, et arvestades kogukonna vajadusi ja formaalharidust toetavad koolitused, harivate tegevuste rahvaraamatukogu võimalusi, pakub korraldamine aga ka info- ja digipädevusalane juhendamine. rahvaraamatukogu ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks Eelnõu 3. peatükk reguleerib üksikasjalikumalt traditsioonilisi tegevuseks ning täidab muid ülesandeid, mis ei takista teenuseid (sh kogude korraldamine, teenindus, lugejaks rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole registreerimine), kuna need vajavad kasutaja vaates ja nendega vastuolus (eelnõu § 2 lõige 3). Jääb raamatukogude andmekogus töötamiseks ühtset ning selget selgusetuks, kas muude ülesannete täitmine ongi regulatsiooni. Uueks lähenemiseks on külastaja võimalused lahendatud läbi ruumide üürimise. rahvaraamatukogu teenuste kasutamisel, arvestades, et üha enam kasutavad raamatukogu teenuseid registreerimata kasutajad ehk külastajad. Isiku tuvastamist mitte vajavateks 2  teenusteks on näiteks väljaannete kohapeal lugemine, lasteala kasutamine või ka üritustel osalemine. Eelnõu § 2 lõige 3 rõhutabki rahvaraamatukogu rolli kogukonnakeskusena ja kaasava avaliku ruumina. See säte annab raamatukogule paindlikkuse pakkuda kohalike vajadustega haakuvaid sisulisi tegevusi, mis viiakse ellu raamatukogu enda eestvedamisel või koostöös partneritega. Rahvaraamatukogude ajakohaste ülesannete täitmiseks ja tingimuste loomiseks algatas Kultuuriministeerium 2023. aastal rahvaraamatukogude arendusprojektide toetusmeetme (rahvaraamatukogude kiirendi). Meetme eesmärk on toetada rahvaraamatukogude ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomist, ruumide kohandamist kogukonnategevusteks, raamatukoguteenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamist, raamatukogutöötajate professionaalsuse tõstmist ning raamatukogudevahelise ja rahvusvahelise koostööd arendamist. Ajas muutuvate ja piirkondlikult erinevate sotsiaalsete teenuste sisu ning ruumiliste vajaduste detailne sätestamine eelnõus ei toeta nende paindlikku arengut ega ole seetõttu otstarbekas. 2. Eelnõu § 8 kohaselt võib raamatukogu juhiga sõlmida Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud ja sätestatud, et juhiga sõlmitakse üksnes tähtajalise töölepingu kuni seitsmeks aastaks, tähtajaline või tähtajatu tööleping. Seega jääb kehtima senine mida võib ühe korra uut konkurssi korraldamata kuni regulatsioon (RaRS § 7 lg 3). kolme aasta võrra pikendada. Tavaliselt on tähtajalised töösuhted lühema kestvusega ja seletuskirjas ei ole selgitatud, millest tulenevalt on raamatukogude juhtidele otsustatud kohaldada 7- aastast tähtaega. 3-aastane konkursita töölepingu pikendamise võimaluse juures jääb ebaselgeks, kuidas on muudatus kooskõlas TLS § 10 lõikega 1, mille 3  kohaselt, kui tähtajalist lepingut on pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks (eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt ei muutu tähtajatuks). 3. Eelnõu § 13 lõikega 6 antakse valdkonna eest Arvestatud Eelnõu § 13 lõige 6, 8, 9 muudetud ja seletuskirja § 13 osas vastutavale ministrile võimalus volitada täiendatud. halduslepingu alusel Eesti Rahvusraamatukogu Eelnõu § 13 lõike 5 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutav määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või minister rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetuse asutusele või isikule toetust. Eelnõust ei selgu, mida määramise ministri kehtestatud tingimuste ja korra alusel (§ 13 mõeldakse toetuse määramise all (ka minister otsustab lg 9). sama paragrahvi lõike 5 kohaselt toetuse määramise), Kultuuriminister võib halduslepinguga volitada Eesti kas ministri kehtestatud tingimuste alusel või ka enda Rahvusraamatukogu määrama riigieelarvest toetust äranägemisel toetuse andmist. Selguse huvides rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas palume sõnastust täpsustada, et oleks selgelt aru tegutsevale muule asutusele või isikule (§ 13 lõige 6), volituse saada, et Eesti Rahvusraamatukogul ei ole õigust ise alusel määrab RaRa toetuse kultuuriministri määrusega otsustada, mis toetusi rahvaraamatukogudele või kehtestatud toetuse andmise tingimuste ja korra alusel (§ 13 muudele asutustele määrata, vaid tegemist on toetuse lõige 9). andmise elluviimisega seonduvate ülesannetega ministri kehtestatud toetuse andmise tingimuste alusel. Ka ministri puhul (§ 12 lõige 5) ei ole aru saada, kas ta määrab toetusi juhtumipõhiselt või on see lõige seotud lõike 8 punktis 1 nimetatud volitusnormi alusel antavate toetustega. 4. Seoses toetuste andmisega märgime veel, et Arvestatud Eelnõu § 13 muudetud ja lisatud toetuste tagasinõudmise põhiseaduse riive tõttu tuleks konkurentsipõhiste regulatsioon (§ 13 lg 8). toetuste puhul seaduse tasandil reguleerida toetuste Tagasinõudmisel lähtutakse ka kultuuriministri määrusest tagasinõudmine, kohustuste täitmata jätmise “Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude tagajärjed (viivisnõuded) ja kohustuslik jaotamise tingimused ja kord“ (määruse eelnõu kavand on vaidemenetlus, kui seda soovitakse ette näha ning kooskõlastatavate materjalide hulgas), mida rakendatakse haldusmenetluse seadus pole piisav. koostoimes haldusmenetluse seadusega. Kohustuslikku vaidemenetlust ette ei nähta. 4 Haridus- ja Teadusministeerium 5. Probleemid, mis tõusetuvad ühtse üleriigilise Antud Eelnõuga sätestatakse rahvaraamatukogude ja Eesti raamatukogusüsteemi (ÜÜRS) loomisega: selgitus Rahvusraamatukogu töökorraldus. Eelnõuga ei muudeta Loodav süsteem ei arvesta teadusraamatukogude Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala õigusakte ega vajadustega. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusel haldusala asutuste töökorraldust. tõime välja, et ühtset andmekogu luues tuleb kindlasti tagada nii teadusraamatukogude kui ka Raamatukogude andmekogu loomine lähtub küll rahvaraamatukogude jaoks vajalike teenuste rahvaraamatukogude reformi eesmärkidest, kuid koostöö nii jätkumine. Ometi on andmekogu ülesannet andes ja Haridus- ja Teadusministeeriumi, RaRa kui ka regulatsiooni kujundades lähtutud vaid teadusraamatukogudega ning teiste raamatukogudega on rahvaraamatukogude vajadustest. Ometi on reformi toimunud läbivalt alates analüüsidest (aastatel 2018, 2022, ambitsioon oluliselt laiem – ÜÜRSi kasutuselevõtt 2023) kuni käimasoleva hankedokumentide koostamiseni. kõikide Eesti raamatukogude poolt. Leiame, et Töörühmad jätkavad ka täna tööd, et andmekogu tagaks muudatuste mõjude hindamisel ei ole käsitletud nende kõikidele raamatukogudele, sh teadusraamatukogudele, mõju teistele valdkondadele. vajalikud funktsionaalsused. Valitud lahendus muudab ühepoolselt teadusraamatukogude vahel sõlmitud ja nende 2023. aasta raamatukogusüsteemi detailanalüüsi projekti toimimiseks vajalikku koostööraamistikku, lühikokkuvõttes on selgesõnaliselt väljendatud projekti pakkumata asemele uut nende teenuste jätkumist eesmärk: “Eesti Rahvusraamatukogu on koostöös teiste tagavat lahendust. Eelnõu kujundamisel on võetud raamatukogude ja Kultuuriministeeriumiga käivitanud seisukoht, et teadusraamatukogude toimimisel tervikprojekti, mille eesmärk on liita kõigi Eesti puudub puutumus rahvaraamatukogude töö raamatukogude kogud ühte ühisesse e-kataloogi ja võimaldada korraldamisega, samas lõhutakse ühtede vajadusi raamatukogude töötajatel kasutada seda toetavat ühtset silmas pidades teiste toimimiseks vajalik toimemudel. raamatukogusüsteemi.” Sama detailanalüüsi käigus pandi kirja Eelnõus puudub selgus, kuidas teadusraamatukogud ka raamatukogusüsteemi funktsionaalsed ja uue loodava andmekogu süsteemiga liituda saavad, mittefunktsionaalsed nõuded, mis on esmaseks sisendiks sest kahe paralleelse raamatukogude infosüsteemi raamatukogusüsteemi tarkvara hankimisel. pidamine ei ole Eesti-suuruses riigis jätkusuutlik. Kui Eesti Rahvusraamatukogule antakse seadusega Maailmaturul pakutavad raamatukogusüsteemid on välja keskne roll üleriigiliste raamatukogude töötatud teadus- ja rahvaraamatukogude rahvusvahelistest infosüsteemide arendamisel ja teenuste pakkumisel, vajadustest lähtuvalt, seega sobivad kasutamiseks kõigi tuleb selgelt määratleda, millised teenused, millistele raamatukogutüüpide puhul ning võimaldavad täita ka kõige 5 sihtgruppidele ja millistel tingimustel neid osutatakse, keerukamaid ülesandeid. Hangitav raamatukogusüsteem on kuidas tagatakse teenuste sobivus teadus- ja modulaarne, mistõttu saab seda kasutada ulatuses, mis vastab arendustegevuseks ning ülikoolide autonoomia ja roll iga raamatukogu tüübi vajadustele. teadusraamatukogude teenuste kujundamisel. Käimasoleva raamatukogusüsteemi riigihanke Leiame, et eelnõu edasiseks menetlemiseks on vaja alusdokumentide ettevalmistuses osalevad ka suuremat õigusselgust, kuidas arvestatakse teadusraamatukogude esindajad, kes on kinnitanud, et Raamatukogu andmekogu loomisel ja juhtimisel raamatukogusüsteemile seatud funktsionaalsed nõuded ülikoolide ja teadlaste vajadustega. See eeldab kõigi vastavad ka ülikoolide vajadustele. osapooltega juhtimismudeli kokku leppimist ning selle reguleerimist seaduses. Kogu protsess on olnud nii Kultuuriministeeriumi kui ka projektijuhi Eesti Rahvusraamatukogu poolt kaasav, läbipaistev ja kõik ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (ÜÜRS) materjalid on RaRa kodulehel kõigile kättesaadavad. Eelnõuga luuakse raamatukogude andmekogule õiguslik alus ja nähakse ette, et sellega liitumine on kohustuslik rahvaraamatukogudele. Teistele raamatukogudele on andmekoguga liitumine vabatahtlik. Raamatukogude andmekogu vastutavad töötlejad on eelnõu kohaselt rahvaraamatukogude valdkonna eest vastutav ministeerium, Rahvusraamatukogu ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu. Raamatukogude andmekoguga liitunud raamatukogud saavad andmekogu eesmärkidest lähtudes elektrooniliselt täita neile õigusaktidega pandud ülesandeid. ERRS § 8 lõikes 1 suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu seitsmelt üheksale. Kaks liiget nimetavad RaRa nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest vastutavad ministrid ning ühe liikme üleriigiline kohaliku omavalitsuse 6  üksuste liit. Selle muudatuse eesmärgiks on kaasata HTM ja KOVid neid mõjutada võivate otsuste langetamisse. Eelnõuga ei sätestata asutuste koostööd. Koostööraamistiku säilimiseks on RaRa teinud MTÜ Raamatukoguvõrgu Konsortsiumile ja ülikooliraamatukogudele ettepaneku jätkata tegevust konsortsiumi liikmena, et panustada teadusraamatukogude huvidest lähtuvassete raamatukogusüsteemi arendamisse. Käimas on ELNET Konsortsiumi ja RaRa vahelise koostöölepingu ettevalmistamine. Kultuuriministeerium lisab „Kultuuripärandi digitegevuskavasse 2024-2029“ ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi projekti partneritena MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi, sh Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid. Tegevuskavas kirjeldatakse projekti osapoolte rollid ja vastutus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi hankimisel ning rakendamisel. 6. Eelnõu §-des 8 ja 9 - Vaba liikumine on Euroopa Arvestatud Eelnõu § 8 täiendatud uue lõikega 8 ja seletuskiri on muudetud. Liidu kodanike põhiõigus, mis hõlmab õigust ka Pädeva asutusena lisatud Haridus- ja Teaduministeerium, kes töötada. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine põhineb võrdleb taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis põhimõttel – kui isikul on õigus ühes riigis töötada reguleeritud ametikohal nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja teatud kutsealal/ametikohal, siis peab teine riik otsustab taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise. tunnustamisel sellega ka arvestama, isegi kui kvalifikatsiooninõuded on riigiti erinevad. Eeltoodust tulenevalt tuleb eelnõus reguleerida ka pädev asutus, kes võrdleb taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal 7  nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustab taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise. 7. Täiendavalt juhime tähelepanu, et §-des 8 ja 9 Arvestatud Eelnõu §-de 8 ja 9 ning seletuskiri on muudetud. kasutatav termin „kutsekvalifikatsioon“ ei ole täpne. Seletuskirja kohaselt saame aru, et silmas on peetud kutse omamist kutseseaduse tähenduses. Termin „kutsekvalifikatsioon“ on oluliselt laiem mõiste kui „kvalifikatsioon“. Kutsekvalifikatsiooni all peetakse silmas lisaks hariduse nõuetele ka koolitust ja töökogemust. Seda terminit reguleerib välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus. Seega palume õigusselgusetuse vältimiseks siseriiklike kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel lähtuda kutseseaduse terminoloogiast ja märkida seadusesse viide kutse omamise kohustuslikkusele. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 8. Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt võib valdkonna eest Antud Eelnõu § 4 lõige 4 volitusnormi kohaselt on ministril vastutav minister määrusega kehtestada täpsemad selgitus kaalutlusõigus, kas sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimused rahvaraamatukogude võrgu loomiseks, näitajatest lähtumiseks kehtestada määrusega täpsemad kui lähtuda § 4 lõikes 3 toodud järgmistest näitajatest: tingimused ja kord või jätta see kehtestamata. paikkonna elanike arvust, paikkonna Kavandatav säte ei piirata põhjendamatult kohalike asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalike omavalitsuste võimalust kujundada ja korraldada avalikke elanike vajadustest. Kas see tähendab, et ministri teenuseid viisil, mis vastab nende piirkonna eripäradele ja määrusega võib näiteks määrata raamatukogude arvu, vajadustele. mis on sõltuvuses elanike arvust või asustustihedusest Kui aga ilmneb, et eelnõuga ette nähtud suurem paindlikkus ning tekkida olukord, kus kohalik omavalitsus ei saa hakkab näiteks ohustama rahvaraamatukogude teenuste rahvaraamatukogude teenusvõrku ise kujundada? kättesaadavust, on kultuuriministril võimalik sekkuda, Kuna täpsemad tingimused ei ole piiritletud, võivad kehtestades täpsemad tingimused. Kord kehtestatakse ministri ministri määrusega seatavad tingimused omada määrusega, mille koostamisse kaasatakse ka kohalikud kohaliku omavalitsuse võrgustiku kujundamisele omavalitsused, kes saavad esitada määruse sisu ja tingimuste suurt mõju ja seetõttu tuleks need sätestada juba kohta ettepanekuid. eelnõus. 8 9. Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt peab kohaliku Arvestatud Volikogu otsusest eelneva teavitamise nõue eelnõust välja omavalitsuse üksus kirjalikult teavitama jäetud. Teavitada tuleb vähemalt üks kuu enne Kultuuriministeeriumit vähemalt üks kuu enne rahvaraamatukogu kavandatavat ümberkorraldamist või selle kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse tegemise tegevuse lõpetamist. kavandatavat tähtpäeva. Rõhutame, et enne kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse tegemist ei ole raamatukogu sulgemine kindel, seega tuleks Kultuuriministeeriumit teavitada lõplikust kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest. 10. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 5 lõike 1 teine lause on Arvestatud Eelnõu § 5 lõige 1 muudetud. jäänud poolikuks. Seletuskirjas on märgitud, et mõeldud oli, et väikestes kohalikes omavalitsustes nagu näiteks Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallas võib pidada haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu. Rõhutame, et lähtuma ei peaks ainult omavalitsuse elanike arvust, vaid ka asustuse kompaktsusest. Näiteks linnalise asustusega kohalikud omavalitsused nagu Loksa, Keila, Rakvere, Võru ja Viljandi linn (mitteammendav loetelu) ei peaks samuti asutama haruraamatukogusid. Teeme ettepaneku täiendada § 5 lõike 1 esimest lauset, et rahvaraamatukogu struktuur koosneb keskraamatukogust ja vajaduse korral haruraamatukogust. 11. Eelnõu § 6 lõikes 2 nähakse ette kord Arvestatud Maakonnaraamatukogusid puudutav regulatsioon on viidud maakonnaraamatukogude nimetamiseks. Eelnõu § 26 eelnõu §-i 26. kohaselt loetakse rahvaraamatukogu seaduse jõustumisel maakonnaraamatukogudeks rahvaraamatukogud, mis on maakonnaraamatukogudeks nimetatud enne rahvaraamatukogu seaduse jõustumist. Kuna maakonnaraamatukogud tegutsevad 2026. aasta lõpuni, siis antud § 6 lõikes 2 toodud korda ei ole 9  plaanis rakendada, mistõttu teeme ettepaneku säte eelnõust välja jätta. Arvestades maakonnaraamatukogude lühikest tegevusaega eelnõu 1. juulil 2026 2 (3) kavandatava jõustumise järgselt, ei näi otstarbekas hakata maakonnaraamatukogusid ümber korraldama. 12. Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt kehtestab Arvestatud Eelnõu § 7 lõige 1 muudetud. rahvaraamatukogu põhimääruse kohaliku omavalitsuse volikogu, kuulates eelnevalt ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 teise lause kohaselt toimub hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. Teeme ettepaneku eelnõus samuti sätestada, et rahvaraamatukogu põhimäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud korras, kuulates eelnevalt ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse. 13. Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse, et kui nõuetele Antud Jah, on hinnatud ja leitud on, et säte ei piira raamatukogude vastavaid raamatukogutöötajaid ei leita, võib selgitus avatuna hoidmist. Kõikjale ei pruugi olla võimalik piisava raamatukogutöötajaks määrata ka töötaja, kellel on hariduse ja kompetentsiga töötajaid leida, seepärast jäetakse valmisolek omandada vajalik haridus või raamatukoguhoidja haridus- ja kutsenõuetesse teatav kutsekvalifikatsioon nominaalse õppeaja jooksul. paindlikkus, ent kasutatakse seejuures siiski lahendust, mis Jääb ebaselgeks kuivõrd on hinnatud, kas see võib suunab vajalikke teadmisi mõistliku aja jooksul omandama. muutuda piiravaks väikeste haruraamatukogude avatud hoidmisel, arvestades, et haruraamatukogud on avatud vaid mõnedel päevadel ning seal töötavad osakoormusega raamatukogutöötajad? 14.. Eelnõu § 13 lõike 3 punkti 1 alusel kavandatakse Mittearvest Kultuuriministeerium kaalus eelnõu koostamisel ideed kanda toetada riigieelarvest osaliselt rahvaraamatukogudele atud sihtotstarbeline väljaannete soetamise toetus kohalike väljaannete soetamist. Eelnõu rakendusaktides on ette omavalitsuste tuludesse, kuid jõudis järeldusele, et ühe keskse 10 nähtud ka toetuse arvutamise alused, mille kohaselt trükiste- ja e-väljaannete hankimise teenusega saavutatakse lähtutakse elanike arvust ja eelnõus toodud väljaannete hankimisel soodsamad tingimused (riigihange, koefitsientidest. Teeme ettepaneku eraldada arveldamine, tarne ja väljaannete hinnad, litsentsilepingud jms) riigieelarvelised vahendid omavalitsustele osana kui seda suudaks eraldiseisvalt kõik 79 KOV tulubaasist (suurendades vastavalt nende tulumaksu ja rahvaraamatukogu. tasandusfondi laekumist). Analoogselt on 2025– 2027 Kehtiva seaduse kohaselt toimub keskne väljaannete koalitsioonileppes võetud eesmärk kohaliku hankimine ja toetuse haldamine 15-s KOV-is, eelnõu kohaselt omavalitsuse otsustusõiguse suurendamiseks hariduse RaRa-s (RaRa lähtub väljaannete hankimisel valdkonnas tagada autonoomia rahaliste vahendite rahvaraamatukogude soovidest). osas ning vähendada hariduse rahastamise killustatust Raha eraldamine KOV-idele ja seejärel tagasimaksete ja sellega seonduvat bürokraatiat. Selleks viiakse mehhanismi haldamine loob täiendavat töökoormust nii sihtotstarbelised haridustoetused (välja arvatud raamatupidajatele kui raamatukogudele ja väljaannete õpetajate palgatoetus) alates 2027. aastast kohalike tarnijatele. omavalitsuste tuludesse. Samast põhimõttest saab Kui KOV-idele eraldatavat toetust peaks haldama 79 lähtuda ka teiste püsivate kohalikele omavalitsusele omavalitsust, luuakse tingimused suuremaks killustatuseks, suunatud toetuste osas. dubleerimiseks ja ebatõhususeks. Kasutajate vajaduste muutumisel või kultuuri- ja eelarvepoliitika muutumisel (e-väljaannete ja audioraamatute vajaduse suurenemisel) võib väljaannete toetus osana KOV tulubaasist osutuda raskesti korrigeeritavaks. Eelnõu kohaselt eraldatakse väljaannete riiklik toetus keskselt KOV rahvaraamatukogudesse väljaannete hankimiseks valdkondliku eriseaduse alusel kujundatud rahastamisskeemi alusel. Seaduse alusel antava määrusega rakendatakse rahalise ühtlustamise mehhanism, et tagada väiksemate rahaliste vahenditega ja võimalustega KOV-ide teenuse jätkusuutlikkus. Riiklikku väljaannete toetuse osakaal määratakse igale KOV- ile elanike arvu ja teeninduspiirkonnas raamatukogude osakaalu koefitsiendi või väiksema elanike arvuga maakondade koefitsiendi määra alusel. Riikliku toetuse 11  ulatuses saavad KOV-i raamatukogud tellida väljaandeid RaRa vahendusel. 15. Eelnõu § 16 lõike 3 kohaselt peab rahvaraamatukogu Antud Täpselt samasisulised sätted on kehtivas RaRS-is vastavalt § korraldama elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei selgitus 15 lõige 6 ja § 151 lõige 3, seega ei ole tegemist kehtiva õiguse ole võimelised raamatukogu külastama, tasuta muutmisega. koduteeninduse. Eelnimetatud sättes ei ole tervislikku seisundit piiritletud. Eelnõu § 18 lõige 3 reguleerib Rahvaraamatukogu võib osutada ka muid avalikke teenuseid, puudega isikule eriomaste andmete töötlemist, kuid mida ei ole loetletud rahvaraamatukogu seaduses, kuid mis säte ei sea seda piirangut. tulenevad muudest seadustest, rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktidest. Näiteks võimaldab autoriõiguse seadus pakkuda pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele kohandatud lugemismaterjale. Eelnõu § 18 lõike 7 kohaselt tuleb seadusliku esindaja Antud Esindusõiguse kehtivuse aeg märgitakse lugejakirjesse. andmed kustutada lugeja isikuandmete kustutamisel selgitus Vajadusel kontrollib volitatud isik õiguste kehtimist või esindusõiguse lõppemisel. Juhime tähelepanu, et rahvastikuregistrist. raamatukogu ei pruugi teada esindusõiguste lõppemisest, kui seotud isik ei teavita sellest raamatukogu. 16. Eelnõu § 25 kohaselt tuleb rahvaraamatukogude Arvestatud Eelnõu § 25 muudetud. põhimäärused viia eelnõuga vastavusse 2027. aasta 1. jaanuariks. Teeme ettepaneku täiendada eelnimetatud sätet, et rahvaraamatukogu seaduse (RT I, 13.03.2019, 127) alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse määrused kehtivad kuni eelnõu alusel vastu võetud määruste jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2026. aasta 31. detsembrini. 17. Teeme ettepaneku üle vaadata regionaalarenguga Antud Raamatukogude ühtse juhtimise alla viimine ei mõjuta seotud mõju kirjeldus ja tuua muuhulgas täiendavalt selgitus negatiivselt erinevate piirkondade arengut, vaid parandab välja, milliseid piirkondi mõjutab eelnõu erineval teenuse kvaliteeti. Valdavalt on mõjud hinnatud ptk-s 6. moel (sealhulgas teenuste ja töövõimaluste kättesaadavuse, valiku ja kvaliteedi ning kohalike kogukondade arengu osas) ning hinnata kas ja mil 12  moel võivad eelnõuga kaasnevad muudatused mõjutada üldisi piirkondade vahelisi arengu erinevusi Eestis (näiteks rahvastiku muutuse ja inimeste elukvaliteedi osas). Soovitame siinjuures lähtuda ka mõjude määratlemise kontrollküsimustiku 9. mõjuvaldkonnast (regionaalarengu, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele avalduvate mõjude kohta). 18. Palume hinnata, kas ja millisel määral võivad Antud Seletuskirjas on tehtud mõjude hinnang. Töö võimalused mõnevõrra kasvavad nõuded raamatukogutöötajatele, selgitus piirkondades pigem laienevad, kuna tööle saavad asuda vaatamata kavandatud leevendusmeetmetele, raamatukoguhoidja ametist ja õppimisest huvitatud töötajad. mõjutada raamatukogutöötajate kättesaadavust ning Kvaliteetse teenuse pakkumiseks on hariduslike nõuete selle kaudu töövõimalusi mõnes piirkonnas, kus esitamine põhjendatud ja Kultuuriministeeriumi hinnangul ei nõuetele vastavat tööjõudu võib olla leida raskem. ole need ülemäärased. Justiits- ja Digiministeerium 19. Eelnõu § 2 lg 1. Kuna eelnõu järgi käsitletakse Antud 1998. aastast kehtiva rahvaraamatukogu seaduse alusel on rahvaraamatukogusid HaS mõttes haridusasutustena, selgitus rahvaraamatukogu eesmärk toetada elukestvat õppimist ja laieneksid rahvaraamatukogudele AutÕS-is enesetäiendamist. Rahvaraamatukogud korraldavad sätestatud spetsiifilised hariduserandid (AutÕS § 19 formaalharidust toetavaid koolitusi ja muid harivaid tegevusi. lg 1 pd 3 ja 32). Need erandid annaksid Seejuures ei tule neil taotleda tegevusluba või esitada rahvaraamatukogudele senisest laiemad õigused majandustegevusteadet (kui koolitusvaldkonna eriseadusest ei kasutada nt formaalharidust toetavate koolituste tulene teisiti). läbiviimisel autoriõigusega kaitstud teoseid. Seega Haridusseaduse (HaS) § 3 kohaselt koosneb haridussüsteem võivad autorid ja õiguste omajad jääda ilma tulust, kui kahest alasüsteemist. Sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 on rahvaraamatukogud tuginevad edaspidi teoseid sätestatud, et alasüsteemi kuuluvad ka hariduse eesmärke kasutades spetsiifilisele hariduserandile selmet tasuda elluviivad organisatsioonid. HaS § 3 lõikes 2 on nimetatud autoritele või õiguste omajatele litsentside eest. haridussüsteemi eelkõige kuuluvad haridusasutused. Sõltuvalt haridusasutuse mõiste sisustamisest Rahvaraamatukogu haridusasutusena arvestab oma tegevuses praktikas (eelkõige kui veelgi enam organisatsioone autoriõiguse seaduse (AutÕS) nõuetega ja tugineb ka liigitatakse haridusasutusteks) võib osutuda haridusasutusena autoriõiguse seaduse teose vabakasutamise vajalikuks nn paljundushüvitise (AutÕS § 271 ) erandile, mis sätestatud AutÕS § 20 lõikes 3. Samuti saab tasumudeli ülevaatamine, et AutÕS § 19 lg 1 p-s 3 rahvaraamatukogu jätkuvalt tugineda üldisele hariduserandile, 13  sätestatud hariduserandile tuginedes teose mis sätestatud AutÕS § 19 lg 1 p-s 2 ja kasutada teost üksnes reprodutseerimisel säiliks autoritele ja õiguste “illustreeriva materjalina, motiveeritud mahus ja et selline omajatele väljamakstav õiglane hüvitis. Justiits ja kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke”. Digiministeerium soovib Kultuuriministeeriumi Kuna AutÕS-i § 19 lõikes 1 punktides 3 ja 32 on haridusasutuse hinnangut selle kohta, kas hüvitise määramise määratlus kitsam, ei laiene nimetatud AutÕS sätted kriteeriumid on sobivalt sõnastatud AutÕS rahvaraamatukogule kui haridusasutusele. alusnormis, arvestades, et eelnõuga määratletakse Kultuuriministeeriumi hinnangul ei vaja paljundushüvitise rahvaraamatukogusid HaS mõttes haridusasutustena (AutÕS § 271) tasumudel muutmist, sest AutÕS vaates ja tehakse laenutuskeskkondi ümber. rahvaraamatukogu tegevuses teose vabakasutuse erandi alus ei muutu. 20. Eelnõu seletuskirjas on mitmes kohas selgitatud e- Arvestatud Seletuskirja täiendatud. E-laenutuskeskkonna (MIRKO) laenutuse teenuse käivitamise kavatsust, mis on osa arendamisel ja rakendamisel on kasutusele võetud ajakohased raamatukogude digipöördest (nt seletuskirja lk-d 3, tehnilised meetmed ning e-väljaandeid ja audioraamatuid 42). Justiits- ja Digiministeerium selgitab, et teoste ja laenutatakse litsentsimudeli alusel. autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide MIRKO e-väljaannete laenutuse edasine arendamine võib kasutamine AutÕS mõttes, sealhulgas laenutamine, vajada koostööd Justiits- ja Digiministeeriumiga uute toimub AutÕS sätete alusel. Kehtiv õigus võimaldab litsentsimudelite ja õiguslike muudatuste väljatöötamisel. avaliku laenutusõiguse erandile tuginedes laenutada füüsilisi väljaandeid, mitte aga e-väljaandeid. Kuigi EL õigusega ei ole vastuolus e-väljaannete laenutamine avaliku laenutusõiguse alusel, peab sellisel juhul kasutusele võtma tehnilised meetmed (vt EKo C174/15 p 54). Seega kehtivat õigust muutmata ja täiendavaid tehnilisi meetmeid kehtestamata saab e- väljaandeid laenutada üksnes litsentsimudeli alusel. Siiski, selleks, et tagada e-väljaannete laenutamisel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste regulatsiooni puudutavate aspektidega igakülgne hindamine, on Justiits- ja Digiministeerium valmis Kultuuriministeeriumiga konstruktiivseks koostööks. 14 21. Autorihüvitusfond (AHF) maksab välja nn Antud KuM on hinnanud, et raamatukogude andmekogu laenutushüvitist (AutÕS § 133 ) ja paljundushüvitist selgitus rakendamisel ei kaasne AHF-ile kulusid ja töökoormus (AutÕS § 271 ). Muuhulgas on AHF-il nn väheneb, kuna laenutushüvitise maksmiseks vajalikud andmed laenutushüvitise väljamaksmiseks AutÕS § 133 lg 9 on võimalik pärida ühest andmekogust. kohaselt õigus saada rahvaraamatukogudelt kõiki tasu Raamatukogude andmekogus on andmete töötlemise õigus maksmiseks vajalikke andmeid, millega seotud ainult liitunud raamatukogudel ja nende töötajatel, mistõttu lisakulutused kannab AHF. Seni on Justiits- ja AHF-il ei ole vaja rakendada täiendavaid turbemeetmeid ega Digiministeeriumile teadaolevalt saanud AHF teha lisakulutusi. andmeid kolmest raamatukogusüsteemist (RIKS, RaRa saab süsteemi võimalusi arvestades andmete URRAM ja Sierra), ent eelnõuga kavandatakse ühtset väljastamise protsessi automatiseerida, tagades AHF-ile raamatukogude andmekogu. Sellisel juhul on AHF-il õigeaegse ja kontrollitud andmete väljastamise. õigus pääseda ligi raamatukogude andmekogule, kust pärineksid tasu maksmiseks vajalikud andmed. Sellega seoses soovib Justiits- ja Digiministeerium teada, kas Kultuuriministeerium on hinnanud raamatukogude andmekogu käivitamisega kaasnevat mõju AHF-ile. Näiteks võib AHF-ile kaasneda majanduslik mõju (kõrgemad litsentsikulud) või peab AHF kasutusele võtma täiendavaid turbemeetmeid (vt raamatukogude andmekogu põhimääruse kavandi § 6 lg 3). 22. Eelnõu § 3 lg 2 – sätestatakse ühisasutuse loomise Arvestatud Seletuskirja täiendatud. Kultuuriministeeriumil puudub võimalus. Mõistame, et selline võimalus on kohaliku informatsioon täna tegutsevate ühisasutuste kohta. Samas omavalitsuse korralduse seaduses ette nähtud, kuid märgime, et tegemist on võimaldava sättega, seega tuleb igal kas ja kuidas see toimib võrreldes n-ö tavaasutusega? üksikjuhul hinnata, kas ühisasutuse loomine on mõistlik ja Kas on näiteid teistest valdkondadest või seadustest, põhjendatud. kus selline ühisasutus reguleeritud oleks? On seda võimalust praktikas ka kusagil veel kasutatud? Palume seletuskirja vastavalt täiendada. 23. Eelnõu § 17 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab Teadmiseks Kultuuriministeerium peab väga oluliseks senist koostööd rahvaraamatukogus olema tagatud arvuti vahendusel võetud ministeeriumitega raamatukogutöötajate koolitamisel, et 15  tasuta juurdepääs internetile, avalikule teabele ja e- tagada raamatukoguhoidjate juhendamispädevus internetist teenustele. Peame neid sätteid väga vajalikeks ning tasuta juurdepääsu võimaldamisel avalikule teabele ja e- palume eelnõu edasise menetluse käigus jälgida, et teenustele. nimetatud nõuded jääksid eelnõusse sisse. Tegemist on ka praktikas toimiva teenusega, millega inimesed saavad lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse (KOV) teenustele (juhilubade tervisedeklaratsiooni koostamine, tuludeklaratsiooni esitamine jne) kasutada ka näiteks internetipanga teenuseid. Lisaks on raamatukogudel juhendamise ülesanne. Eelmisel struktuurivahendite perioodil koolitati rahvaraamatukogude töötajaid, et tõsta nende juhendamisoskuseid. 24. Eelnõu § 18 lg 2 – sätte kohaselt töödeldakse Osaliselt Eelnõu § 18 on muudetud. Eelnõuga nähakse ette, et lugeja isikuandmeid külastaja vastutuse tagamiseks. Eelnõus arvestatud isikuandmeid võib töödelda § 18 lõikes 4 nimetatud ulatuses ja ei ole välja toodud, milliseid isikuandmeid külastaja külastaja isikuandmeid § 18 lõike 4 punktide 1-6 ulatuses. kohta kogutakse ja millistel juhtudel. Võttes arvesse, et külastaja andmeid kogutakse selleks, et teda Eelnõu § 21 lõige 8 (varem lg 7) on muudetud ja sõnastusest vajaduse korral vastutusele võtta, ning andmeid eemaldatud “korduvalt”, sest külastaja isikuandmeid ei koguta säilitatakse ühe aasta möödumisel külastusõiguse kui raamatukogu kasutuseeskirjade rikkumisel vastutust ei teki. äravõtmisest, siis palume seaduse tasandil ette näha, et töödeldakse selle külastaja andmeid, kes on Eelnõu § 21 lõike 8 rakendamiseks on eelnõu § 18 lõikes 11 korduvalt rikkunud rahvaraamatukogu kasutamise sätestatud, et rahvaraamatukogu võib töödelda paragrahvi 18 eeskirju, tuues välja ka isikuandmete kategooriad (vt lõike 4 punktides 1–6 nimetatud isikuandmeid ka külastaja sõnastusettepanekut järgmises punktis). kohta. Külastaja andmed tuleb kustutada ühe aasta möödumisel § 21 lõike 8 rakendamisest. 25. Eelnõu § 18 lg 2 – sättega on ette nähtud, et alaealise Osaliselt Eelnõu loob raamatukogule õigusliku aluse küsida alaealise ja ja täisealise eestkostetava puhul on õigus küsida arvestatud täisealise eestkostetava puhul väljaande või eseme väljaande või eseme kojulaenutamiseks ka tema kojulaenutamiseks ka tema seadusliku esindaja andmeid ning seadusliku esindaja andmeid ning kirjalikku kirjalikku nõusolekut. Samasisuline regulatsioon alaealiste nõusolekut. Justiits- ja Digiministeeriumile jääb kohta on kehtestatud nii RaRS § 151 lg-s 2 kui ERRS § 7 lg-s arusaamatuks, miks sellise nõusoleku küsimine 16 vajalik on. Leiame, et riik peaks toetama inimeste 2. Lisatud on täisealise eestkostetava puhul eestkostja huvi lugemise, õppimise ja enesearengu vastu ning ei nõusoleku küsimise õigus. tohiks piirata võimalusi seda teha. Samuti tuleb Vanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek on vajalik, isikuandmete töötlemisel järgida isikuandmete kaitse kuna vanem või eestkostja vastutavad, et ära hoida näiteks üldmäärusest (IKÜM) tulenevat isikuandmete rahalised nõuded viivitatud aja eest aga olla ka teadlik, et töötlemise minimaalsuse ja eesmärgipärasuse väljaande rikkumisel lasub tal tekitatud kahju hüvitamise põhimõtet. Sellest põhimõttest tulenevalt on vaja isiku kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 alusel vastutab laste elukoha andmeid töödelda üksnes nende isikute ja hoolduse alla antud isikute tekitatud kahju eest vanem või puhul, kellel on koduteeninduse vajadus. eeskostja. Samuti on eelnõu § 18 lg 2 p 6 liiga lai, seletuskirjas Omavalitsus saab otsustada, kas väljaande tagastamata aja eest on toodud, et vajalik on fakt, et inimesel on küsida viivist või nõuda rikutud väljaande hüvitamist. koduteeninduse vajadus, seega palume p-s 6 esitatud Nõuoleku puudumisel võib vanem või eeskostja keelduda andmekategooriat 3 kitsendada. viivise maksmisest ja kahju hüvitamisest, kui ta polnud teadlik Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku eraldada võimalikest tekkivatest kuludest. eelnõu kohane § 18 lg 2 kolmeks eraldi lõikeks ja Isiku elukoha andmeid vajab raamatukogu ka tagastamata sõnastada need järgmiselt: väljaannete väljanõudmiseks ja sellekohaste nõuete saatmiseks “§ 18. Rahvaraamatukogu lugejaks registreerimine ja lugejale, sest mitte kõigil Eesti elanikel pole e-posti aadressi. isikuandmete töötlemine Lugeja elukoha aadress on vajalik ka koduteeninduse (2) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut pakkumiseks. Samuti on elukoha andmed vajalikud väljaande tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel. või eseme laenutamisel tagatise küsimise üle otsustamiseks (3) Rahvaraamatukogu töötleb järgmiseid lugeja (eelnõu kohaselt võib tagatist küsida, kui lugeja elukoht ei ole isikuandmeid: Eestis). 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) elukoht, kui isik vajab Rahvastikuregistri järgsed elukoha andmed on lisatud kohalike koduteenindust; ja selle vajaduse kinnitus; 4) omavalitsuste ettepanekulul, kellele on oluline, et raamatukogu telefoninumber; 5) elektronposti aadress. saaks võlgnikelt raamatud võimalikult kiiresti tagasi. (4) Rahvaraamatukogu töötleb korduvalt Näiteks Tallinna Raamatukogudel on igapäevaselt ca 3500 – rahvaraamatukogu kasutamise eeskirju rikkunud 5000 raamatuvõlgnikku, kelle käes üle 9000 raamatu. külastaja järgmiseid isikuandmeid: 1) ees- ja Menetlusdokument saadetakse ka posti teel ning mitte kõigil perekonnanimi 2) isikukood või selle puudumisel lugejatel pole e-posti aadressi. sünniaeg; 3) telefoninumber; 4) elektronposti Rahvaraamatukogu korraldab kohaliku omavalitsuse elanikele, aadress.” kes terviseseisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu 17  Seletuskirjale lisatud mõjuhinnangus (lk 18) on külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. toodud lugejakirje suurim võimalik andmekoosseis, Terviseandmete küsimine võimaldab seda sätet realiseerida, mis aga väljub oluliselt seaduseelnõus toodud raamatukogu peab veenduma, et isikul on tulenevalt puudest isikuandmete raamidest. Kui andmekogus või tervislikust seisundist õigus eriteenuseid saada. töödeldakse andmeid, mis on mõjuhinnangus toodud, Koduteeninduse ajutine vajadus võib tekkida lugejal ka siis tuleb need ka seaduses välja tuua. Praegusel juhul ootamatult näiteks õnnetuse tagajärjel. nimekirjas loetletud andmeid andmekogus töödelda ei või. Raamatukogude andmekoguga võivad liituda ja on potentsiaalsed liitujad ka rahvus-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud. Mõjuhinnangus toodud maksimaalne isikuandmete koosseis hõlmab ka teiste raamatukogutüüpide vajaduseks ja teiste õigusaktide alusel töödeldavaid isikuandmeid, eelnõu käsitleb aga üksnes rahvaraamatukogusid ja RaRa-d Rahvaraamatukogu töötleb raamatukogude andmekogus vaid neid isikuandmeid, mis sätestatud rahvaraamatukogu seaduses rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks. 26. Eelnõu § 18 lg 2 – teeme ettepaneku lisada kõrge Mittearvest Paragrahvi 18 lõikes 2 nimetatud dokumendid on usaldusväärsuse tasemega e-identimise vahend (nt atud olukordadeks, kus isik registreeritakse või tuvastatakse SmartID), kuna lugejaks saab registreerida ka raamatukogus kohapeal. elektrooniliselt ja kasutusel on ka eID vahend, mis ei Isikut tõendava dokumendi mõiste ja nende loetelu on ole isikut tõendav dokument. sätestatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2, mis määratlevad, millised dokumendid võimaldavad füüsiliselt isikusamasuse tuvastamist. Raamatukogude andmekogus elektroonilise registreerimise korral toimub isiku tuvastamine elektroonilise identimise vahendite abil (nt ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID). Seetõttu ei ole vajalik eelnõu § 18 lõikes 2 eraldi nimetada e-identimise vahendeid. 27. Eelnõu § 18 lg 3 – siinkohal juhime tähelepanu, et see Osaliselt Samasisuline säte on kehtiva RaRS-i § 151 lõikes 3. säte on isikuandmete töötlemise minimaalsuse ja arvestatud Seletuskirja on täiendatud (uue numeratsiooni kohaselt § 18 lg eesmärgipärasuse põhimõtte kohaselt liiga lai. 5). 18  Raamatukogul on teenuse pakkumiseks vajalik info selle kohta, kas isikule on määratud puue, kas see on 2025. aastal on Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) saadud info, et kehtiv ning mis liiki puudega on tegemist. Lisaks ka SKAIS2 süsteem sisaldab puude raskusastme ja liigi infot. dokumentide loetelu, millega isik seda infot saaks Olemasolev X-tee teenus võimaldab isikukoodi alusel üksnes esitada. Arvestades, et arstitõendil on ilmselt oluliselt jah/ei vastust, kuid ei anna teavet otsuse kehtivuse või tähtaja rohkem eriliiki isikuandmeid, siis sellise teabe kohta. Seetõttu puudub praegu tehniline lahendus, mis raamatukogule esitamine on ülemäärane. Kuna võimaldaks raamatukogudele edastada piisava täpsusega nimetatud andmeid hakatakse töötlema vajalikke andmeid. raamatukogude andmekogus, teeme ettepaneku arutada Sotsiaalkindlustusametiga, et kasutusele võtta Pimedate raamatukogu ja kohandatud väljaannete tehniline lahendus, kuidas jõuaksid vajalikud andmed kasutamiseks tuleb tõendada, et isikul on trükikirja lugemist Sotsiaalkindlustusameti andmekogust raamatukogude takistav puue, häire või haigus. Kuna teenuse saajate hulgas on andmekogusse, et inimesed ei peaks erinevate ka isikuid, kellel on liitpuue või ei ole määratud puuet, ei tõenditega esitama andmeid, mis ei ole teenuse võimaldaks üksnes automatiseeritud andmevahetus kõiki pakkumiseks vajalikud. Samuti palume eelnõu õigustatud kasutajaid tuvastada. Lisaks ei pruugi lugeja puue seletuskirja täiendada selgitusega, miks seletuskirjas olla määratud Eestis. loetletud andmeid on raamatukogul vaja töödelda. Praegu ei ole SKA-l võimalik raamatukogude jaoks vajalikku tehnilist lahendust rakendada, mistõttu on andmete esitamine tõendite alusel põhjendatud. Raamatukogudele vajalikku tehnilist lahendust pole SKA-l ka lähiajal võimalik rakendada. 28. Eelnõu § 18 lg-d 6–9 – need sätted reguleerivad Osaliselt Eelnõu §-s 18 (uue numeratsiooni järgi lõigetes 8-11) nähakse isikuandmete säilitamist. Võttes arvesse, et lugeja arvestatud ette rahvaraamatukogule spetsiifilised lugeja andmete isikuandmeid töödeldakse raamatukogude säilitamise tähtajad. andmekogus, palume andmete säilitamine sätestada andmekogu regulatsioonis (eelnõu § 29 p 16). Raamatukogude andmekogu regulatsioonis, mis lisatakse Eesti Paragrahvi 18 juurde võiks lisada viite andmekogu Rahvusraamatukogu seadusesse (ERRS), tehakse viide RaRSi vastavale sättele. vastavale sättele. Selline lahendus on valitud põhjendusel, et raamatukogude andmekoguga võivad tulevikus liituda erinevat tüüpi raamatukogud, kes töötlevad lugejatele oma teenuste osutamiseks rahvaraamatukogudest erinevaid andmeid ning 19  kelle õigus andmeid töödelda on reguleeritud konkreetse raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides. ERRS § 75 täiendatud ja lisatud uus lõige 4, milles sätestatakse andmekogus isikuandmete säilitamise maksimaalne sündmuspõhine tähtaeg: “(4) Raamatukogu andmekogus andmete säilitamise tähtaeg on kuni kolm aastat ajast kui: 1) isik pole isikutuvastust nõudvaid teenuseid kasutanud 2) raamatukogu või isik ise ei ole enda andmeid uuendanud. 3) lugejal või külastajal ei ole raamatukogu ees täitmata kohustusi või on tema suhtes nõue aegunud.”. Raamatukogude andmekogus isikuandmete säilitamise eest vastutab iga andmekoguga liitunud raamatukogu, sealhulgas rahvaraamatukogu ise. Seepärast on rahvaraamatukogus isikuandmete säilitamise tähtaeg rahvaraamatukogu seaduse eelnõu § 18 lg 6–9. Näiteks raamatukogude andmekoguga liituva kooliraamatukogu lugeja isikuandmete säilitamise tähtaeg raamatukogude andmekogus võib erineda rahvaraamatukogu lugejaks oleva lugeja isikuandmete säilitamise tähtajast, sest kooliraamatukogu lugejaks olemise aeg sõltub õppeasutuses õppimise ajast. Eelnõu § 29 p 16 (ERRS § 75 lõikes 3) on sätestatud, et raamatukogude andmekogus töödeldavaid lugeja ja tema seadusliku esindaja isikuandmeid säilitatakse vastavalt käesolevas seaduses ja rahvaraamatukogu seaduses ning raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud tähtaegadele. Säilitustähtaja möödumisel lugeja isikuandmed anonüümitakse ja tema seadusliku esindaja isikuandmed kustutatakse. 20 29. Eelnõu § 18 lg 9 – selle sättega on antud õigus Mittearvest Seletuskirja täiendatud. töödelda § 18 lg 2 punktides 1–5 nimetatud atud Eelnõu § 18 lõikes 9 (uue numeratsiooni järgi lg 11) nimetatud isikuandmeid, siinkohal on tegemist üleliigse isikuandmete töötlemine on vajalik, et rikkumise korral kui andmetöötlusega. Nagu ka lugeja puhul, ei ole külastaja on tekitanud kahju, saata isikule näiteks kahjunõue seletuskirjas toodud selgituste kohaselt raamatukogul kui isikul puudub e-posti aadress. Kahju tekitanud külastajaga vaja isiku elukoha andmeid töödelda. Kui külastaja on tegelemiseks ei ole alati vajalik ega otstarbekas kaasata korda rikkunud ja politsei selle kohta ka menetluse politseid. algatab, töötleb politsei vajalikke isikuandmeid Täpselt samasisuline isikuandmete koosseis on sätestatud ka temale seadusega antud õiguslikel alustel ja ulatuses. kehtiva RaRS § 151 lõige 2. See on praktikas kinnitust saanud minimaalselt vajalik andmekoosseis nii lugejate kui ka külastaja andmete töötlemisel, et tagada raamatukogu lugejateenindus ja selle kogude säilimine. 30. Eelnõu § 19 lg-d 1 ja 2 – juhime tähelepanu, et isiku Arvestatud Eelnõu § 19 sõnastus on muudetud. nõusolekuta võib isikuandmeid töödelda üksnes Lugejateenindus on ajas muutuv ja piiratud loetelu teavituse nende teavituste saatmiseks, mis puudutavad otseselt edastamise juhtudest võib jätta lugeja ilma olulistest teenuse pakkumist ehk lugejale meeldetuletuste meeldetuletustest ja teavitustest, mis on vältimatud teenuse saatmiseks. Isikuandmete töötlemine on põhiõiguste kasutamiseks. Näiteks hõlmavad sellised teavitused lugeja riive ning isikute põhiõigusi võib riivata üksnes juhul, võlgnevust seoses viivitatud laenutähtajaga või väljaande kui see on vajalik. Kõnealusel juhul ei ole meede 4 kaotamisega kaasnevaid hüvitiskohustusi. Samuti on lugejale proportsionaalne. Rahulolu- ja tagasisideküsitlusi ja vajalikud teavitused näiteks ruumide broneerimise ja muude muid teavitusi saab saata üksnes isiku nõusolekul. lugejateenindusega seotud tegevuste kohta. Seega saab lugeja Nagu ka eelnõu § 19., lg 2 sätestab, siis nõusoleku teavitamist lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. alusel saab saata teavitusi, mis ei ole raamatukogu teenuse osutamiseks otseselt vajalikud. Oleme Elukoha andmete osas selgitame, et kõigil lugejatel ei ole e- seisukohal, et küsitluste edastamine ei ole teenuse posti aadressi ja selle omamine ei ole ka kohustuslik. Samuti osutamiseks otseselt vajalik. Eelnevat arvesse võttes võib e-posti kasutamisel esineda ka tehnilisi tõrkeid (n palume lõiked 1 ja 2 sõnastada järgmiselt: “§ 19. postkasti maht on täis vms). Seetõttu tuleb teavitusi saata ka Lugejat puudutavad teavitused (1) isikute elukoha aadressile. Rahvaraamatukogul on õigus edastada lugejale tema esitatud telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi laenutustähtaja peatse lõppemise ja lugejaks olemise pikendamise võimaluse kohta. (2) 21  Muud lugejat puudutavat teavet, sealhulgas rahulolu- ja tagasisideküsitlusi võib edastada lugeja nõusolekul.” 31. Eelnõu § 19 lg 1 – teeme ettepaneku lisada lugejale Arvestatud Eelnõu § 19 sõnastus on muudetud. Nõusolekut küsimata võib võimalus loobuda rahulolu- ja tagasiside küsitlustest. lugejale edastada meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet. Muud infot võib edastada lugeja nõusolekul. 32. Eelnõu § 19 lg 3 – säte reguleerib KOV üksuse Arvestatud § 19 lõige 3 eelnõust välja jäetud. andmetöötlust, tegemist ei ole raamatukogu tegevusega ning sellist andmetöötlust ei tuleks reguleerida raamatukogude tegevust käsitlevas seaduses. Palume säte eelnõust välja jätta. Vajaduse korral tuleb andmetöötluse säte lisada KOV üksuse andmetöötlust reguleerivasse seadusesse. Jääb arusaamatuks ka, kas teavituse saatja on KOV või raamatukogu. 33. Eelnõu § 22. Automaatse haldusmenetluse Arvestatud Seletuskirja muudetud. läbiviimisel tuleks kindlasti taotlejaid või menetlusosalisi teavitada (anda ülevaade) andmekogudest tehtud päringutest (andmetöötlusest teavitamine). Automaatses haldusaktis või automaatselt sooritatud toimingu tegemisel tuleb avaldada riigi andmevahetuskihiga liitunud nende andmekogude nimetused, milles sisalduvaid isikuandmeid haldusakti andmisel kasutati, ning andmed automaatsel haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel kasutatud infosüsteemide kohta. Haldusorgan peab andma inimesele teada, millistest andmekogudest pärit andmete alusel otsus tehti. Juhul kui teavitamiskohustus on suuremahuline, näiteks kasutatakse rohkem kui kümne andmekogu andmeid või kui rohke teabe esitamine muudaks haldusakti raskesti mõistetavaks, võib haldusorgan 22  jätta haldusakti liigse teabega koormamata ja selgitada, kust on soovi korral vajalik teave kättesaadav. Palume lisada lisasäte paragrahvi 22, mis sisaldaks andmetöötlusest teavitamist. 34. Eelnõu ega seletuskiri ei ava juhiseid vaidemenetluse Arvestatud Seletuskirja muudetud. HMS-i muudatuse järgi ei ole läbiviimiseks. Seletuskirjas on küll üks lause automaatne haldusmenetlus lubatud haldusmenetluse vaidemenetluse kohta (lk 36), kuid see ei anna selgust, uuendamise ja vaidemenetluse korral. kuidas viiakse vaidemenetlus läbi. Justiits- ja Digiministeerium on ette valmistamas HMS-i muudatuste järgi ei ole automaatne haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu, lubatud haldusmenetluse uuendamise ja vaidemenetluse korral. milles kavandatakse sätet, et vaidemenetlust ega ka Vaidemenetluses hinnatakse, kas varasem otsus oli menetluse uuendamist ei saa läbi viia automaatselt. õiguspärane ja õiglane. See puudutab õigusemõistmise kõige Põhjus seisneb selles, et kui põhimenetluses on kesksemat põhimõtet – õiglane menetlus ja inimlik kaalutlus. otsuseni jõutud valede järelduste kaudu või kui on Inimesel peab alati olema õigus teada, kuidas ja miks otsus järgimata jäänud haldusmenetluse seaduse tema suhtes tehti, ning seda otsust vaidlustada. See kehtib ka üldpõhimõtted, siis just menetluse uuendamise või automaatse menetluse korral ehk inimene saab esitada vaide vaidemenetluses haldusaktide muutmise ja kehtetuks või pöörduda halduskohtusse nagu iga teise haldusotsuse tunnistamise kaudu on võimalik tagada isikute puhul. Kui isik leiab, et tema suhtes tehtud otsus on vale, saab õiguskaitse. Tegemist on kaitsegarantiiga võimalike ta selle vaidlustada ja inimene (ametnik või kohtunik) vaatab negatiivsete mõjude vähendamiseks. Palume kaaluda asja üle. See eeldab inimlikku arutlusvõimet ja mõistmist, mida lisada paragrahvi 22 täiendav säte vaidemenetluse masin pakkuda ei suuda. Samuti on oluline ka see, et kohta või vastav selgitus seletuskirja. vaidemenetluses ei kontrollita lihtsalt andmeid ja reegleid – seal tuleb hinnata olukorra nüansse, tõlgendada seadust ja mõnikord isegi kaaluda erinevaid õigusi (nt avalik huvi vs. erahuvid). Kui põhimenetluses on otsuseni jõutud valede järelduste kaudu või kui järgimata on jäänud HMS-i üldpõhimõtted, on just menetluse uuendamise või vaidemenetluses haldusaktide muutmise ja kehtetuks tunnistamise kaudu võimalik tagada isikute õiguskaitse. Näiteks ei ole ära kuulamata jätmise mõju isikute õigustele nii intensiivne, kui kaebemenetluses on isiku 23  ärakuulamisõigus tagatud. Seega on tegemist kaitsegarantiiga võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks. 35. Eelnõu § 22 lg 2 ja § 29 p 15 sätestavad, et Mittearvest Automaatsel haldusaktil e-templi kasutamine tagab haldusakti automaatsele haldusaktile lisatakse e-tempel. Teeme atud autentsuse ja garanteerib, et seda ei ole alates dokumendi ettepaneku, et e-templi “võib lisada” või täpsustatakse kinnitamisest e-templiga muudetud. eelnõus, mis tasemel e-tempel lisatakse. Kas see on lihtsalt e-tempel (nt pilt templi kujutisest, mis ei taga dokumendi terviklikkust, täiustatud e-tempel või kvalifitseeritud e-tempel)? Kõrgema taseme e-templi integreerimine raamatukogu infosüsteemi on väga kulukas ja rahvaraamatukogude poolt antavate haldusaktide olulisus ei pruugi olla nii suur, et see investeering tehtaks. 36. ERRS § 73 lg 1 – juhime tähelepanu, et andmekogu Antud Nõustume, et andmekogu asutatakse Eesti Rahvusraamatukogu asutatakse seadusega, mitte määrusega. Soovitame selgitus seadusega. Andmekogu andmekoosseis sätestatakse andmekogude sätted koondada. Teeme selleks põhimääruses kuna andmekoguga liituvad teiste haldusalade sõnastusettepaneku, vt märkust nr 27. asutused (nt koolid, ülikoolid jt), kes lähtuvad oma ülesannete täitmisel, sh isikuandmete töötlemisel, teistest õigusaktidest. Seega eelistame jääda pakutud sõnastuse juurde. 37. ERRS § 73 lg 2 p-d 4 ja 5 – andmekogu pidamise Arvestatud Sätete § 73 lg 2 sõnastust vastavalt muudetud. eesmärgid on sätestatud punktides 1–3. Punktide 4 ja 5 kohta märgime, et p-de 1–3 andmeid võib töödelda p-des 4 ja 5 nimetatud eesmärkidel, aga nendel eesmärkidel ei saa toimuda muude andmete kogumine. Punkti 5 kohta märgime, et andmete kogumine andmekogusse ei saa toimuda muudel eesmärkidel, kui andmekogu pidamiseks on vaja. Riikliku statistika jaoks töödeldakse andmeid riikliku statistika seaduse alusel ning seetõttu ERRS-s ei ole vaja seda reguleerida. Punkti 6 kohta märgime, et andmekogu eesmärkide loetelu peab olema ammendav, punktis esitatud lahtist loetelu ei saa 24  seadusega ette näha. Palume säte vastavalt sõnastada (vt sõnastusettepanekut märkuses nr 27). 38. ERRS § 74 – sättes nähakse ette, et Arvestatud Eelnõu muudetud ja Kultuuriministeerium ning RaRa on Kultuuriministeerium ja Rahvusraamatukogu on vastutavad töötlejad ja täpsem ülesannete jaotus kehtestatakse andmekogu kaasvastutavad töötlejad. Vaadates andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 11 lg 1 kohaselt tagab andmekogu eesmärke, on need seotud raamatukogu Kultuuriministeerium rahvaraamatukogude kaudu Eesti pidamise tegevustega. Seega jääb ebaselgeks, millise väljaannete kättesaadavuse infosüsteemis. Riik korraldab seadusega pandud ülesande täitmiseks selleks vajaliku infosüsteemi kasutusele võtmise. Kulude Kultuuriministeerium andmekogu kasutab. Palume katmisega võimaldab Kultuuriministeerium omavalitsuste seda selgitada ning normi vastavalt täiendada. rahvaraamatukogudel täita oma ülesandeid elektrooniliselt, mis tagab väljaannete ühtlasema kättesaadavuse üle riigi. 39. ERRS § 75 lg 1 kohta toome üldise märkusena välja, Mittearvest Iga raamatukogu tüüp tohib koguda vaid neid isikuandmeid, et seaduses tuleb õigusselguse tagamiseks loetleda, atud mis on talle õigusaktidega ette nähtud vastava valdkonna milliseid isikuandmete kategooriaid on lubatud seaduses, seega on viiteline sidumine vajalik. Põhimääruses andmekogus töödelda. Viidetega sätte sisustamine sätestatakse isikuandmete maksimaalne andmekoosseis. õigusselgust ei loo. Lisaks on viited sätetele, mis loovad üldise aluse isikuandmete töötlemiseks ning nendes ei ole esitatud töödeldavate andmete kategooriaid. Palume lõikes 1 välja tuua, milliseid isikuandmete kategooriaid andmekogus töödeldakse. 40. ERRS § 75 lg 1 p 4 kohaselt töödeldakse andmekogus Osaliselt Seletuskirja täiendatud. ka andmekoguga liitunud muu raamatukogu lugeja arvestatud ERRS näeb ette RaRS, SäES ja ERRS alusel teenindamiseks vajalikke andmeid. Juhime rahvaraamatukogude ja rahvusraamatukogu tööks vajalike tähelepanu, et töödeldavate isikuandmete kategooriad andmete töötlemise. Ülikoolide ja koolide õpilaste tuleb ette näha seaduse tasandil, sättes esitatud lahtist isikuandmete töötlemise ulatus reguleeritakse vastavates loetelu seaduses olla ei või. Samuti, kui muu valdkonna õigusaktides. Vajadusel tuleb tulevikus raamatukogu on andmekoguga liitunud ja töötleb talle valdkondlikku ja andmekogu regulatsiooni täiendada. pandud ülesannete täitmiseks andmekogus andmeid, Isikuandmete töötlemise osas on kõik andmekoguga liitunud on ka muu raamatukogu raamatute andmekogu raamatukogud vastutavad töötlejad oma raamatukogu andmete kaasvastutav töötleja. Sama küsimus tekib p 11 kohta, osas. ERRS § 75 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmekoguga kui andmekogu kasutavad töövahendina ka muud liitunud muu raamatukogu all peetakse silmas asutuste 25  asutused. Palume selgitada, kas muud asutused raamatukogusid, nagu näiteks muuseumi-, ülikooli- ja omavad lihtsalt juurdepääsu andmekogule või kooliraamatukogud. Need raamatukogud on üldjuhul asutuse kasutavad nad andmekogu oma tegevuses, olles struktuuriüksus. sealjuures ka kaasvastutavad töötlejad. Paraku ei selgu seletuskirjast ega ka andmekaitsealasest mõjuhinnangust, keda teiste asutuste all silmas on peetud ning millisel eesmärgil nad andmekogu kasutavad. Palume seletuskirja ja mõjuhinnangut vastavalt täiendada. 41. ERRS § 75 lg 1 p 8 kohaselt töödeldakse Arvestatud Eelnõu § 18 lg 4 p 8 lisatud lugeja kohta töödeldavate raamatukogude andmekogus ka lugeja eelistuste isikuandmete hulka lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja andmeid tema nõusolekul. Juhime tähelepanu, et nõusolekule. eelnõu kohase seaduse § 18 sellist isikuandmete koosseisu ette ei näe. Kui rahvaraamatukogud neid andmeid töötlevad, siis palume § 18 vastavalt täiendada. 42. ERRS § 75 lg 2 – raamatukogude andmekogusse Antud Eelnõu § 18 lõike 4 punkt 3 ja seletuskirja muudetud. kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks võib selgitus Lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja teha päringuid teistesse andmekogudesse. Selle sätte rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete saamiseks ning mõte jääb hetkel arusaamatuks. Eelnõu seletuskirjas kontrollimiseks tehakse päringuid rahvastikuregistrisse. on selgitatud, et esindusõiguse puhul ei kontrollita, Sotsiaalkindlustusameti andmekogu ei võimalda täna veel seega ei toimu päringut rahvastikuregistrisse, ka teabe kõigi haiguste või puuete (nt liitpuue) osas kontrollida, kas saamiseks isiku puude kohta ei ole välja toodud, et isikul on õigus kasutada pimedate raamatukogu teenust (nt seda infot saaks Sotsiaalkindlustusameti düsleksia, reuma jm puhul). andmekogust. Seega tekib küsimus, milliste andmete saamiseks ja kontrollimiseks kõnealuse sättega õigus antakse. Seletuskirja leheküljel 48 on selgitatud, et lõikes 2 reguleeritakse teiste andmekogudega toimuvat andmevahetust. Juhime tähelepanu, et andmeandjad ja nendelt saadavad andmed on sätestatud põhimäärusega, praegu jääb selle sätte eesmärk arusaamatuks. 26 43. ERRS § 7 5 lg-d 3 ja 4 – palume nendesse sätetesse Arvestatud Eelnõu § 75 on lisatud uus lõige 4, millega kehtestatakse koondada andmekogus säilitatavate isikuandmete isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg. säilitustähtajad (vt märkus eelnõu § 18 p-de 6–9 kohta), vt sõnastusettepanekut märkuses nr 27. Samuti ei saa säilitamise tähtaega jätta seaduse tasandil määramata, seega palume seadusest välja jätta sõnad “või vajaduse äralangemiseni”. 44. Teeme ettepaneku koondada ERRS-i kavandatud Arvestatud Eelnõu § 29 punkti 16 andmekogu sätteid muudetud. raamatukogude andmekogu sätted (eelnõu § 29 p 16 kohased ERRS § 73 -7 6 ) ja sõnastada need järgmiselt: 6 § 73 . Raamatukogude andmekogu (1) Raamatukogude andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv raamatukogude andmekogu, mille eesmärk on: 1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine ning kogude kättesaadavaks tegemise toetamine; 2) raamatukogude infovara säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 3) lugejate ja laenutuste üle arvestuse pidamine; 4) võimaldada andmetöötlust uuringute ja statistiliste ülevaadete tegemiseks, raamatukogude valdkonna korraldamise ja juhtimise tõhustamiseks ning poliitika kujundamiseks. (2) Raamatukogude andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Kultuuriministeerium, Rahvusraamatukogu ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu. (3) Raamatukogude andmekogus töödeldakse järgmiseid isikuandmeid: 1) lugeja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht (postiaadress), kui isik vajab koduteenindust, ja selle vajaduse kinnitus, telefoninumber, elektronposti aadress; 2) raamatukogutöötajate üldandmed; 3) korduvalt rahvaraamatukogu kasutamise eeskirju 27  rikkunud külastaja üldandmed. (4) Raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Raamatukogude andmekogu põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis; 2) andmekogu volitatud töötlejad; 3) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate ülesanded; 4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 5) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord; 6) andmete säilitamise täpsem kord; 7) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. (6) Raamatukogude andmekogus säilitatakse isikuandmeid järgmiselt: 1) lugeja andmeid kolm aastat viimasest rahvaraamatukogu külastusest või lugeja staatuse kehtivuse lõppemisest, kusjuures kui kolme aasta möödudes on lugejal rahvaraamatukogu ees täitma kohustusi, säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni; 2) lugeja puude andmed kustutakse puude kestuse lõppemisel; 3) korduvalt rahvaraamatukogu kasutamise eeskirju rikkunud külastaja andmeid säilitatakse üks aasta külastusõiguse äravõtmisest; 4) raamatukogutöötajate andmeid säilitatakse töösuhte lõppemiseni. 45. Eelnõu § 31 p 2 (RaRS § 101 lg 2) – eelnõuga Arvestatud Seletuskirja täiendatud. sätestatakse rahvaraamatukogudele kohustus liituda Käesoleval ajal kasutavad kooliraamatukogud ja teiste asutuste raamatukogude andmekoguga ja selle kasutamine on raamatukogud erinevaid raamatukogusüsteeme ning katavad rahvaraamatukogudele tasuta. Praktikas on KOV-de nende kasutamise kulud oma eelarvest. koolide raamatukogud kasutanud sama Haridus- ja Teadusministeerium ei ole pidanud vajalikuks raamatukogude infosüsteemi, mida kasutab KOV-i muuta andmekogu kasutamist koolidele kohustuslikuks ega rahvaraamatukogu. Sisuliselt on kogu mõttes tegemist eraldanud selleks täiendavaid vahendeid. Igal koolil on ühe tervikuga. Palume seletuskirjas selgitada, kas jätkuvalt õigus ise otsustada, millist raamatukogusüsteemi kasutada. 28  KOV-de koolide raamatukogud saavad ka edaspidi Kõiki kooliraamatukogusid teavitatakse muudatusest ja neil on kasutada tasuta raamatukogude andmekogu. võimalus liituda raamatukogude andmekoguga. Andmekogu kasutamine on kooliraamatukogudele kulupõhise tasu alusel. 46. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud Arvestatud Seletuskirja normitehnilised parandused ja märkustest eelnõu ja seletuskirjas jäljega tehtud normitehniliste tulenevad muudatused on tehtud. märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 47. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele Arvestatud Kultuuriministeerium esitab eelnõu Justiits- ja 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste eelnõu parandamist ning seletuskirja täiendamist. läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Riigi Infosüsteemi Amet 48. Eelnõu kohaselt on raamatukogude andmekogu Arvestatud Eelnõu § 29 punkti 16 täiendatud. eesmärgiks mh mitmesugune arvestuse pidamine, Lisatud väljaannete ja esemete ning lugejate ning laenutuste näiteks lugejate ja laenutuste üle (§ 29 p 16). arvestuse pidamise eesmärgid. Selgitame, et andmekogu pidamise eesmärgiks ei saa olla üksnes arvestuse pidamine. Arvestust peetakse mingil eesmärgil. Palume eelnõud selles osas täiendada. 49. Eelnõu §-s 6 reguleeritakse Arvestatud Maakonnaraamatukogusid puudutav regulatsioon on maakonnaraamatukogudesse puutuvat. Eelnõu § 13 koondatud eelnõu §-i 26. lõikes 4 ja lõike 8 punktis 2 on reguleeritud riigieelarvest riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasude ja ülalpidamiskulude hüvitamine. Seadus on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. juulil. Maakonnaraamatukogud lõpetavad tegevuse 2026. aasta 31. detsembril. Seega kehtib 29  seaduses sisalduv regulatsioon pool aastat ja on ajutine. Normitehnika käsiraamatu1 § 13 komm 10 kohaselt on see viga, kui ajutised sätted paigutatakse seaduse põhiosasse. Nende sätete kohaldamine ei ole alaliselt ette nähtud. Kui nende mõju lõpeb, jäävad need asjatult põhiteksti koormama ja võivad tekitada arusaamatusi. Eelnõu § 31 on reguleeritud sellesama loodava seaduse muutmine. Muudetavad sätted puudutavad: 1) ülalnimetatud ajutisi sätteid (§ 6 ja 13) ja 2) raamatukogude andmekogu sätet, mis on küll põhiteksti säte, kuid jõustub hiljem. Seaduse teksti koormamise vältimiseks ja selguse huvides võiksid punktis 1 nimetatud sätted olla seaduse rakendussätetes ja punktis 2 olev võiks sisalduda seaduse põhitekstis, kuid jõustuda hiljem. Andmekaitse Inspektsioon 50. Seejuures näeb eelnõu § 15 ette erisuse raamatukogu Arvestatud Eelnõu § 15 lõiked 1 ja 2 muudetud. lugeja ja külastaja vahel. Seletuskirjas on täpsustatud, et lugeja saab kasutada selliseid rahvaraamatukogu teenuseid, mis eeldavad isiku tuvastamist (näiteks kojulaenutus) ning külastaja saab kasutada rahvaraamatukogu isikustamata teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine). Ehk sisuliselt on registreerimata külastaja saadavate teenuste maht piiratud, mida aga seadusest välja lugeda ei ole võimalik. Seletuskirjal ei ole õigust loovat funktsiooni, mistõttu ei saa sellega seaduse sätetes määratud õigusi kitsendada. 51. Eelnõu § 18 lõige 1 sätestab, et rahvaraamatukogu Arvestatud Eelnõu § 21 lõige 7 (uue numeratsiooni kohaselt lg 8) teenuste osutamiseks töödeldakse ainult lugeja muudetud ja välja jäetud sõna „korduv“. Eelnõusse lisatud säte, isikuandmeid, külastaja osas tuleb isikuandmete mis annab raamatukogule õiguse küsida külastajalt, kelle 30  töötlemine kõne alla vaid vastutuse kontekstis, st kui suhtes rakendatakse külastusõiguse ajutist äravõtmist, isiku esineb eelnõu § 21 lõikes 7 viidatud olukord. tuvastamiseks dokumenti. Seletuskirja täiendatud. Siinkohal on oluline märkida, et eelnõu § 21 lõige 7 Rahvaraamatukogul on külastaja rikkumisel õigus tuvastada näeb ette, et rikkumine peab olema korduv, mis tema isik ja töödelda tema andmeid raamatukogude tähendab, et esmakordsel rikkumisel ei tekki õigust andmekogus § 18 lõige 4 sätestatud ulatuses. külastaja isikut tuvastada. Selgusetuks seega jääb, Eelnõu § 21 lõike 8 rakendamiseks on eelnõu § 18 lõikes 11 kuidas siis tuvastada korduvrikkumist, arvestades, et sätestatud, et rahvaraamatukogu võib töödelda paragrahvi 18 esmarikkumise fikseerimine ei ole võimalik, kuna lõike 4 punktides 1–6 nimetatud isikuandmeid ka külastaja rikkujat ei tohi tuvastada. kohta. Külastaja andmed tuleb kustutada ühe aasta möödumisel Isegi juhul, kui seadus näeks ette isiku tuvastamist § 21 lõike 8 rakendamisest. Kui külastajal on esmarikkumisel, jääb siiski arusaamatuks, kuidas rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, säilitatakse tema reaalelus tagada eelnõu § 21 lõikes 7 ettenähtud isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude külastamise õiguse piiramist, arvestades, et üldjuhul aegumiseni. ei tohi külastaja isikuandmeid töödelda. Selleks, et tuvastada, et tegemist on külastamise piiranguga inimesega, peaks kõiki külastajaid tuvastama, milleks aga seaduses õiguslikku alust ei ole, mh ei tundu kõikide külastajate õiguste riive proportsionaalne, lähtuvalt kasust, mida potentsiaalselt toob kaasa eelnõu § 27 lõikes 7 ettenähtud sanktsiooni rakendamine 52. Seletuskirjas on öeldud, et erinevalt lugeja andmetest Arvestatud Seletuskirja eksitav allmärkus § 21 lõike 9 kohta on ei hakata külastaja isikuandmeid töötlema eelnõuga eemaldatud. Külastaja andmeid hakatakse samuti töötlema asutatavas raamatukogude andmekogus. Kuna raamatukogude andmekogus. vajadus külastaja isikuandmete töötlemise järele on eeldatavasti väga harv, ei ole mõistlik nende Eelnõu § 18 lõikes 9 on sätestatud, et külastaja kohta võib töötlemiseks andmekogusse eraldi lahendust luua töödelda § 18 lõike 4 punktides 1-6 nimetatud isikuandmeid. ning kõnealuseid andmeid töödeldakse asjaomase Külastaja andmed kustutatakse ühe aasta möödumisel tema rahvaraamatukogu dokumendihaldussüsteemis või raamatukogu külastamise ajutisest äravõtmisest arvates. Kui mujal vastavalt selle rahvaraamatukogu suhtes külastajal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, kohalduvatele teabehalduse korraldust reguleerivatele säilitatakse tema isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või aktidele ja juhenditele. Seejuures tekib küsimus, kas nõude aegumiseni. 31  ja kuidas on reguleeritud külastajate isikuandmete Märkusega andmekogu põhimääruse kavandile arvestatakse säilitamine. Märgime, et isikuandmete säilitamise selle koostamisel ja § 2 lõiget 2 muudetakse ning täiendatakse, tähtaeg peab olema sätestatud seaduses ka siis, kui eristades lugeja isikuandmete töötlemise eesmärgist külastaja andmeid ei koguta andmekogusse. Ühtlasi, vaadates andmete töötlemise eesmärgi. Külastaja andmeid töödeldakse raamatukogude andmekogu põhimääruse kavandi § 2 tema vastutuse tagamiseks. lõiget 2, selgub, et külastaja isikuandmete töötlemine on üks andmekogu pidamise eesmärk. Jääb arusaamatuks, kas ja millistel juhtudel külastaja isikuandmed kantakse andmekogusse. 53. Eelnõu § 18 lõige 3 näeb ette, et puudega isikule Antud Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 151 lõige 3. avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu selgitus Seletuskirja täiendatud. töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, Rahvaraamatukogu võib osutada ka muid avalikke teenuseid, sh küsida tõendeid. AKI märgib, et sätte sõnastuse mida ei ole loetletud rahvaraamatukogu seaduses, kuid mis pinnalt jääb arusaamatuks, mida peetakse silmas tulenevad muudest seadustest, rahvusvahelisest lepingust või avalike teenuste all. Kui tegemist on Euroopa Liidu õigusaktidest. Näiteks võimaldab autoriõiguse rahvaraamatukogu teenustega, siis nii peab ka sättes seadus pakkuda pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja ütlema. lugemise puudega isikutele kohandatud lugemismaterjale. 54. Rahvaraamatukogu seaduse § 15 lõike 6 kohaselt Arvestatud Seletuskirjas on § 18 selgitusi muudetud. korraldab raamatukogu elanikele, kes terviseseisundi Koduteeninduse korraldamiseks toimub isiku terviseandmete tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, nende otsene või kaudne töötlemine, kuna teenust osutatakse vaid soovil tasuta koduteeninduse. Terviseandmete isikutele, kellel on ajutine või püsiv tervislik seisund, mis ei küsimine võimaldab seda sätet realiseerida, võimalda raamatukogu külastada. raamatukogu peab veenduma, et isikul on tulenevalt Eelnõu § 18 lõikes 3 (uue numeratsiooni järgi lg 5) puudutab puudest õigus eriteenuseid saada. Tegemist on puhtalt puudega isikule eriomaste andmete töötlemist. Selliste koduteenuse osutamisega (koduteeninduse vajadus). terviseandmete kogumise eesmärk on autoriõiguse seaduse Samas eelnõu § 18 lõige 2 punkti 6 kohta on (AutÕS) § 252 lõikes 2 nimetatud soodustatud isikule seletuskirjas selgitatud, et rahvaraamatukogu ei küsi ligipääsetavas vormis teose või muu kaitstud objekti koopiale selle teenuse osutamiseks konkreetseid juurdepääsu võimaldamine. AutÕS seadusest tuleneva erandi terviseandmeid (st mis põhjusel koduteenindust alusel kasutab raamatukogu erandit, mille alusel teost täpselt vajatakse), kuid koduteeninduse vajaduse kasutatakse ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta kohta tehakse lugeja andmete juurde märge. 32  Seletuskirjas on öeldud, et kuna koduteenindust pimeda, vaegnägija või muu trükikirja lugemise puudega isiku pakutakse just tervislikust seisundist tulenevalt, huvides. tähendab ka taolise märke olemasolu vähemalt kaudselt isiku terviseandmete töötlemist. Ehk sellest võib järeldada, et rahvaraamatukogu ei küsi tõendeid konkreetse puue kohta, vaid lähtub koduteenuse vajaduse määramisel puhtalt isiku enda ütlustest. Seega jääb arusaamatuks ja küsitavaks eelnõu § 18 lõikes 3 nimetatud terviseandmete kogumise eesmärk. 55. Eelnõu § 18 lõige 2 ei näe ette eestkoste kohta Antud Eestkostja andmeid kontrollib kohaliku omavalitsuse andmete töötlemist. Kuidas tuvastatakse, et 3 (8) selgitus rahvaraamatukogus selleks volitatud isik rahvastikuregistrist. inimesele on eestkoste määratud? Kas isik peab Samuti saab eeskostet tõendada kohtuotsuse alusel. esitama eestkoste määramist tõendava kohtuotsuse? Rahvaraamatukogu ei kontrolli iga täisealise lugejaks Eestkoste määramise fakt võib iseenesest viidata isiku registreeruda soovija puhul ega talle eestkostjat pole määratud, terviseprobleemidele, seega võib olla tegemist kuid sageli annab eestkostja sellest rahvaraamatukogule ise eriliigiliste andmetega. märku. Eelnõu § 18 lg 4 (sissejuhatav lauseosa) võimaldab sellisel juhul töödelda ka eestkostja isikuandmeid, et tagada vajadusel kontakt vastutava isikuga. 56. Eelnõu § 17 lõige 5 punkt 1 sätestab, et lugejalt võib Antud Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 4 lg 1 on sätestatud, et nõuda väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist selgitus rahvastikuregistri isikuandmetele võimaldatakse juurdepääs kuni selle hinna kümnekordses suuruses, kui tema riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning muudele rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis. füüsilistele ja juriidilistele isikutele neile seadusega või Lugeja elukoha andmete saamine rahvastikuregistrist seaduse alusel pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks. ei ole aga eelnõuga ette nähtud. Andmekogu põhimääruse järgi lugeja andmed kannab Kohaliku omavalitsuse asutusel on õigus teha päringuid andmekogusse lugeja ise e-kataloogi veebiliidese rahvastikuregistrisse, kui see on vajalik rahvaraamatukogu kaudu või tema taotlusel raamatukogu töötaja otse seaduse § 17 lõikes 5 punktist 1 nimetatud ülesande täitmiseks. andmekogusse. Andmevahetust reguleerivas Kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus kontrollib seaduses põhimääruse kavandi §-s 25 ei ole samuti ette nähtud, ette nähtud juhul rahvastikuregistrist elukohaandmeid selleks et rahvastikuregister peaks isiku registreeritud volitatud isik. elukoha andmeid edastama. Seega on selgusetu, kuidas ja mille alusel toimub eelnõu § 17 lõike 5 33  punktis 1 nimetatud tingimuse (mis eeldab päringut rahvastikuregistrisse) kontrollimine. 57. Eelnõu § 18 lõike 5 kohaselt lugeja andmete õigsust Antud Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 151 lõige 5. kontrollitakse kord aastas rahvaraamatukogu selgitus Registreeritud lugeja puhul kontrollitakse rahvaraamatukogu külastusel. Samas lugeja andmed kustutatakse kolme külastusel kord aastas isikuandmeid juhul, kui ta kasutab aasta pärast juhul, kui isik ei külasta raamatukogu. isikutuvastust nõudvaid teenuseid (näiteks kojulaenutus). Kui Seega võib isik käia raamatukogus korra kolme aasta lugeja ei kasuta kolme aasta jooksul selliseid teenuseid, jooksul. Kuidas siis sellisel juhul toimib andmete kustutatakse tema andmed. õigsuse kontroll? Enne lugeja andmete kustutamist saadetakse raamatukogude andmekogust lugejale automaatne teavitus tema poolt edastatud e-posti aadressile. Kui lugeja ei soovi lugejaks olekut pikendada, kustutatakse tema kohta kogutud andmed (tuleb arvestada, et sellisel juhul kustutatakse ka laenutuste ajalugu puudutavad andmed). Raamatukogu teenuste kasutaja võib seejärel raamatukogu kasutada külastajana, kasutades teenuseid, mis ei nõua isikutuvastust. Soovi korral võib inimene alati uuesti lugejaks registreeruda. 58. Omaette küsimus on seadusliku esindaja andmete Antud Kui alaealine teatab, et tema seadusliku esindaja andmed on kontrollimine. Kui alaealine käib raamatukogus ise, selgitus muutunud, antakse alaealisele uuesti täitmiseks lapsevanema kas siis tema esindaja andmed kontrollitakse alaealise või eestkostja kirjaliku nõusoleku leht või vorm, mis sisaldab ütluste järgi (alaealine ei pruugi vanema kontaktid ka esindaja andmeid. Nõusoleku lehe või vormi võib saada peast teadma) või jäävad esindaja andmed raamatukogust või raamatukogu veebilehelt ja selle võib kontrollimata? täidetult tagasi tuua või e-postiga saata. Raamatukogu ei ole kohustust alaealise seadusliku esindaja andmeid küsida, kuid raamatukogu võib seda teha väljaande või eseme kojulaenutamiseks. Raamatukogu, kus alaealistelt ei nõuta viivist ega kaotatud väljaande hüvitamist, ei küsita seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut ega kontaktandmeid. 59. Eelnõu § 19 lõige 1 annab rahvaraamatukogule õiguse Arvestatud Eelnõu § 19 on muudetud. Rahvaraamatukogul on õigus edastada lugejale tema esitatud postiaadressile, edastada lugejale tema esitatud postiaadressile, 34  telefoninumbrile või elektronposti aadressile telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ja meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet, muud lugejat puudutavat teavet. Teavitusi, mis ei ole sealhulgas rahulolu- ja tagasisideküsitlusi. raamatukogu teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud, on Juhul, kui isiku kontaktandmete kasutamise raamatukogul õigus lugejale saata lugeja nõusolekul. eesmärgiks on isikute täiendav teavitamine ja küsitluste korraldamine, peab sellise õiguse Lugejat puudutavaks teabeks on näiteks meeldetuletus kehtestamine olema põhjalikult kaalutud ja vajalik. laenutustähtaja peatse lõppemise kohta, teade väljaande, mille AKI leiab, et eelnõus ei ole sellist vajadust veenvalt järjekorras lugeja on, saadavuse kohta, teade lugeja põhjendatud. Juhul, kui isikutega eelnimetatud isikuandmete peatse kustutamise ja lugejaks olemise eesmärkidel ühenduse võtmine siiski kehtestada, on pikendamise võimaluse kohta jne. Kõnealuse teabe edastamine see võimalik ainult juhul, kui isik on andnud selleks on lugeja huvides, kuna aitab vältida näiteks rahvaraamatukogu nõusoleku ning ka siis peab isikule jääma võimalus ees võlgnevuste tekkimist või lugeja staatusest ilmajäämist nõusolek igal ajal tagasi võtta. Palume eelnõu enne kui lugeja andmed kustutatakse andmekogust. vastavalt muuta. 60. Vastavalt eelnõu § 18 lõikele 6 isikuandmeid ei Arvestatud Eelnõu § 18 lg 6 (uue numeratsiooni järgi lg 8) on täiendatud kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees ja lisatud, et isikuandmed kustutatakse samuti juhul kui viivise täitmata kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse või kahju hüvitamise nõue on aegunud. Nimetatud nõuete isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni. Eelnõuga on aegumistähtaeg on 10 aastat (eelnõu § 21 lg 12). ette nähtud aegumine 10. aasta jooksul, andmete kustutamist reguleeriv säte aga lubab 4 (8) säilitada andmeid põhimõtteliselt igavesti (võlgnevus ei pruugi olla kunagi tasutud), mis ei ole IKÜMi kohaselt aktsepteeritav. 61. Paragrahvi 18 lõige 7 näeb ette, et seadusliku esindaja Antud Eelnõu § 18 lõige 9 täiendatud ja seletuskirja muudetud. andmed kustutatakse lugeja isikuandmete selgitus Täisealiseks saamisel esindaja andmed kustutatakse, v. a juhul kustutamisel või esindusõiguse lõppemisel. Seejuures kui lugejal on täitmata kohustusi, mille eest vastutab tema jääb arusaamatuks, kas nt juhul, kui alaealisel lugejal seaduslik esindaja ja võlgnevus jääb seaduslikule esindajale. on tekkinud võlgnevus, mis ei ole tema täisealiseks Nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat. saamise hetkel tasutud, siis jätkatakse ka seadusliku esindaja andmete säilitamist kuni lõikes 6 nimetatud tähtaja saabumiseni või määravaks on esindusõiguse kadumine sõltumata võlgnevuse olemasolust. 35  Seejuures eelnõu 21 § lõike 11 kohaselt vastutab viivituse eest seaduslik esindaja, mis on mh kooskõlas üldise võlaõigusliku vastutuse ja tsiviilõiguse regulatsiooniga. Seega on selgusetu, kuidas toimub nii alaealise kui esindaja andmete säilitamine juhul, kui esineb eelnõu § 18 lõikes 6 sätestatud olukord (arvestades, et alaealine lugeja ise võlgnevuse eest ei vastuta, ei ole eelnõu loogika järgi justnagu alust tema andmete säilitamiseks). 62. § 77 lg 2 ja 3 -AKI hinnangul vajab automaatse Arvestatud Eelnõu § 22 lõige 3 kohaselt on automaatses haldusmenetluses haldusmenetluse regulatsioon täiendamist. Sätte sooritatud toimingu juures selgitus, et tegemist on automaatse peaks ette nägema paremat andmesubjekti õiguste toiminguga, ja teave vahetu isikliku kontakti õiguse kohta kaitset, sh peab seaduse tasandil olema sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku või rahvaraamatukogu automatiseerituid otsuseid ei tohi vastu võtta töötajaga. alaealiste suhtes. Lisaks peab seadus kohustama andma andmesubjektile konkreetsemat teavet, sh viidet konkreetsele isikule, kellega saab andmesubjekt vajadusel otseselt ühendust võtta. Tagatud peab olema ka õigus väljendada oma seisukohta, õigus saada selgitust otsuse kohta ning õigust seda otsust vaidlustada. 63. ERRS § 7³ lõige 2 sätestab andmekogu pidamise Arvestatud Eelnõu ERRS § 7³ lõige 2 p 5 muudetud. eesmärgi, milleks vastavalt punktile 5 on ka 5 (8) riikliku statistika tegemine. Samas jääb selgusetuks, mida on silmas peetud riikliku statistika tegemise all. Üldjuhul peetakse riikliku statistika all silmas riikliku statistika seaduses (RStS) sätestatut ehk tegemist on kvantitatiivse, kvalitatiivse, kokkuvõtliku ja üldistava teabega, mis iseloomustab massnähtust vaatlusaluses kogumis ja mis saadakse riikliku statistika programmi või programmivälise statistikatöö raames andmete statistilise töötlemise tulemusena. RStS § 6 järgi on 36  riikliku statistika tegijateks Statistikaamet ja Eesti Pank. Ilmselt on siiski silmas peetud statistikat, mis on vajalik raamatukogude tegevuse korraldamiseks. Palume eelnõu selles osas täpsustada. 64. Andmekogu eesmärk on sätestatud ka eelnõule lisatud Arvestatud Eelnõu § 29 punkt 16 andmekogu eesmärke muudetud. andmekogu põhimääruse kavandi §-s 2, mis on aga laiem, kui seaduse volitusnormis toodud eesmärk. Näiteks on põhimääruses ühe eesmärgina toodud lugejatele ja külastajatele teenuste osutamine, kuid volitusnorm sellist eesmärki ei kajasta. Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendis selgitanud, et andmekogu eesmärk peab olema seaduses selgelt sätestatud, kuna see on volitusnormi tuum. Vajalik on, et volitusnorm annaks vastuse küsimusele, millisel konkreetsel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu asutatakse. AvTS § 43¹ lõike 1 ja § 43³ lõike 1 järgi on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avalikke ülesandeid täitva isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse seaduse või selle alusel antud õigusaktiga ja selles sätestatud ülesannete täitmiseks. Seega peab andmekogu asutamise aluseks olevast seadusest ehk seaduse volitusnormist tulenema andmekogu loomise konkreetne eesmärk ehk avalik ülesanne, mille täitmiseks andmekogu luuakse ning seda ei tohiks muuta madalama taseme õigusaktiga. 65. Andmekogu põhimäärus erineb oma ülesehituselt ja Teadmiseks Andmekogu põhimääruse struktuuri muudetakse pärast struktuurilt paljude teiste andmekogude võetud raamatukogusüsteemi edukat hanget ja arvestades põhimäärustest ning ei ole seetõttu ka niivõrd selge ja põhimäärusele tehtud ettepanekuid. üheselt arusaadav kui võiks. Struktuuri osas on eeskuju võetud mitmetest põhimäärustest (näiteks muuseumide andmekogu põhimäärus, tervise 37  Paljude andmekogude põhimääruste puhul n-ö tavaks infosüsteemi põhimäärus, Eesti spordiregistri põhimäärus jne), saanud struktuur võimaldaks kiiremat ja selgemat mille puhul oli struktuur erinev ega vastanud täpselt ülevaadet saada, mis andmekoguga on tegu, miks seda raamatukogusüsteemi aspektidele. vaja on, milliseid andmeid sinna kogutakse, kes neid esitavad ning kes andmekogust andmeid saavad. Andmekogu põhimääruse eesmärk ongi just luua selgust ja läbipaistvust. Palume kaaluda andekogu põhimääruse struktuuri selgemaks ning jälgitavamaks muutmist. 66. ERRS § 74 - AvTS-st tulenevalt peab igal andmekogul Arvestatud Eelnõu § 11 lõige 1 ja § 29 punkt 16 ja muudetud. olema vastutav töötleja ehk haldaja, kes korraldab Raamatukogude andmekogu kaasvastutavad töötlejad on andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete rahvaraamatukogude valdkonna eest vastutav ministeerium ja haldamist ning vastutab andmekogu haldamise Rahvusraamatukogu ja andmekoguga liitunud muu seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. raamatukogu. Andmekogu vastutavate töötlejate ülesanded ja Iseenesest ei ole välistatud, et andmekogul võib olla tööjaotus kirjeldatakse andmekogu põhimääruses. mitu vastutavat töötlejat, kes täidavad andmekogu Kultuuriministeerium tagab rahvaraamatukogude kaudu Eesti pidamisel erinevaid ülesandeid, kuid seda eeldusel, et väljaannete kättesaadavuse infosüsteemis. iga vastutav töötleja ka tegelikult vastutava töötleja funktsioone täidab. Seega, et andmekogu pidamisel oleks tööjaotus ja vastutus andmekogu töötlejate vahel selge, tuleks põhimääruses ülesandeid kirjeldadagi vastavalt tegelikule tööjaotusele ehk põhimäärusest peab nähtuma nii vastutavate töötlejate omavaheline kui ka andmekogu vastutava ja volitatud töötleja vaheline tööjaotus. Kuna AvTS ei tunne andmekogude pidamise osas sellist mõistet nagu kaasvastutav töötleja, siis jääbki selgusetuks, millist rolli kaasvastava töötleja puhul antud juhul silmas on peetud. AKI on varasemalt andmekogudega seoses juhtinud tähelepanu sellel, et andmekogude puhul tuleb eristada isikuandmete töötlemise vastutavat töötlejat ja andmekogu 38  vastutavat töötlejat, sh rollidega seotud kohustusi. Kui andmekogu vastutava töötleja ülesanded on seotud andmekogu pidamisega, siis IKÜM näeb isikuandmete vastavale töötlejale ette mitmeid kohustusi just seoses isikuandmete töötlemisega. Kokkvõtvalt võib märkida, et tegelikult täidab RaRa nii andmekogu vastutava töötleja kui ka IKÜM-st tuleneva isikuandmete vastutava töötleja ülesandeid, erinevalt KuM-st, mis tegelikult põhimäärusest tulenevalt andmekogu vastutava töötleja funktsiooni ei täida. Seega jääb ka selgusetuks KuM lisamine põhimäärusesse (kaas)vastutava töötlejana. Pigem on põhimääruse järgi ministeeriumi rolliks andmekogu pidamise reguleerimine õigusloomega ja andmekogu pidamise finantseerimine ning seda saab ministeerium enda haldusalas oleva andmekogu puhul teha niigi, sh teha järelevalvet teenistusliku järelevalve kaudu. 67. Põhimääruse kavand § 24 lg 2 - Selgusetuks jääb, kui Arvestatud Eelnõu § 29 punkti 16 täiendatud ja lisatud andmekogus kaua andmekogu vastutav töötleja tohib tegelikult ja antud isikuandmete säilitamise tähtaeg 3 aastat ajast kui: lugejate andmeid andmekogus säilitada. Märgime, et selgitus 1) lugeja ei ole isikutuvastust nõudvaid teenuseid kasutanud andmete säilitamise tähtajad tuleb ise selgelt kindlaks või määrata, lähtudes andmete säilitamise eesmärgist. 2) raamatukogu või lugeja ise ei ole enda andmeid uuendanud; Viitamine ei taga seda, et andmekogus tõepoolest ka 3) lugeja või külastaja ei ole raamatukogu ees täitmata järgitakse neid tähtaegu, lisaks võib tähtaegades kohustusi või on tema suhtes nõue aegunud. orienteerumine olla andmekogu pidajale endale keeruline, rääkimata lugejatest, kellele peab olema Raamatukogu töökorraldus ja lugeja andmete säilitamine selge kaua nende isikuandmeid säilitatakse. Seetõttu reguleeritakse valdkonna õigusaktides, sest rahva-, kooli- ja oleks õige andmekogus olevate andmete säilitamise rahvus-, teadus- ja erialaraamatukogude lugejaks olemise konkreetsed tähtajad reguleerida põhimääruses, tähtajad sõltuvad asutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest arvestades sealjuures andmekogu volitusnormis ja neist lähtuvatest ülesannetest. kehtestatud tähtaegadega. 39  Kooliõpilane või üliõpilane saab olla vastava õppeasutuse raamatukogu kasutaja kogu oma õppeperioodi vältel (semester, õppeaasta). Põhikooli lõpetamisel raamatukogu kasutamise õigus lõppeb ja andmed kustutatakse. Ülikooliraamatukogus pärast õpingute lõppu saab lugeja soovi korral jätkata raamatukogu teenuste kasutamist muus staatuses. Eelnõu § 18 lõigetes 6 kuni 9 on sätestatud lugeja ja seadusliku esindaja isikuandmete säilitamise tähtajad. § 18 lõikes 9 on sätestatud, et külastaja andmed kustutatakse ühe aasta möödumisel käesoleva seaduse § 21 lõike 7 rakendamisest arvates. Eelnõu § 18 lõikes 6 on sätestatud, et lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui nõude aegumistähtaeg kümme aastat (§ 21 lõige 10). 68. Põhimääruse § 25 lg 1 - Tegemist on mitteregulatiivse Antud Nõustume, et õigus teistelt isikutelt ja asutustelt andmeid saada ja sisutühja normiga. Õigus teistelt isikutelt ja selgitus tuleneb erinevatest seaduse normidest, mis asutuste tegevusele asutustelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu kohalduvad. põhimäärusest, vaid seaduse normidest, mis asutuste Andmekogu rakendumisel võivad andmekogu kasutada tegevusele kohalduvad. erinevate haldusalade raamatukogud (rahva-, kooli-, eriala-, ülikooli-, rahvusraamatukogu ja asutuste raamatukogud). Neile kohalduvad asutuse tööd reguleerivad erinevad õigusaktid, mis määravad andmete töötlemise alused ja ulatuse. Näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 lõike 5 alusel võib rahvaraamatukogu täita kooliraamatukogu põhiülesannet põhikogu osas, kui rahvaraamatukogu asub kooliga samas 40  hoones või kooli hoonele piisavalt lähedal, et kooliraamatukogu põhiülesande täitmine ei oleks takistatud. Sellisel juhul peab ka rahvaraamatukogul olema võimalik täita kooliraamatukogu ülesannet. Samuti võib ka mõne teise asutuse raamatukogule olla pandud lisaülesandeid, mille täitmine eeldab andmevahetust andmekogu põhimääruses loetletud andmekogudega. 69. Märgime, et kogu § 25 mõte jääb arusaamatuks. AvTS Antud Andmekogu põhimääruse lõpliku versiooni koostamisel § 43⁵ lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu selgitus arvestatakse tehtud märkusi ja ettepanekuid. põhimääruses andmekogu pidamise kord, sh § 25 lõikes 9 on nimetatud kõigi raamatukogude ehk rahva-, andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajadusel rahvus, kooli-, ülikooli-, erialaraamatukogude teenuste volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete osutamiseks on vajalik andmevahetus andmekogudega, mis on koosseis, andmeandjad ja 8 (8) vajadusel muud vajalikud lugejateeninduseks oluliste andmete pärimiseks. andmekogu pidamisega seotud korralduslikud Andmekogu kasutatavad või kogutavad andmed võivad küsimused. Andmekogude juhendi punktis 3.2 on erineda sõltuvalt raamatukogu tüübist. toodud välja loetelu andmekogu pidamise olulistest Näiteks ülikooliraamatukogu saab õppeinfosüsteemist andmete küsimustest, mida põhimäärusega reguleeritakse. pärimise või vahetamise kaudu anda üliõpilasele õiguse Sealjuures on punktis 9 märgitud, et põhimääruses kasutada ülikooliraamatukogusse hangitud tuuakse välja andmete allikad ehk millistest litsentsiandmebaase. andmekogudest või kelle käest (millistelt Rahvaraamatukogu, kes täidab ühtlasi kooliraamatukogu andmeandjatelt) andmeid saadakse. Seeläbi põhikogu ülesannet, saab hariduse infosüsteemidest pärida määratakse tegelikult ka kindlaks, millised on õpilaste teenindamiseks vajalikke andmeid. andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab Samas ei ole rahvaraamatukogul, keda kooliraamatukogu AvTS § 43³ lõige 2 asutada ühtede ja samade andmete omanik ei ole volitanud põhikogu ülesande täitmiseks, õigust kogumiseks eraldi andmekogusid, mis tähendab, et hariduse valdkonna andmekogudest andmeid pärida. kui samu andmeid kogutakse juba mõnda teise andmekogusse põhiandmetena, siis tuleks kasutada seal olevaid andmeid, mitte neid isikutelt uuesti koguda. Antud juhul jääb arusaamatuks näiteks lõike 9 loetletu. 70. Lisaks nähtub esitatust, et andmekogu Antud Eelnõu lisa 2 määruse kavandi 4 lisa 1 on ette nähtud ka Eesti alamandmekoguks on Eesti rahvusbibliograafia selgitus rahvusbibliograafia alamandmekogu pidamise korraldus. 41  alamandmekogu, kuid põhimääruse kavandi § 5, kus on toodud andmekogu ülesehitus, sellist alamandmekogu raamatukogu andmekogu alamandmekoguna välja toodud ei ole. Kui tegemist on raamatukogu andmekogu ühe osaga, siis tuleks see selliselt põhimääruses ka välja tuua koos sätetega, mis seda alamandmekogu pidamist puudutavad. 71. Rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja kavandi § Antud Rahvaraamatukogu avalikud ülesanded võivad olla laiemad kui 12 lõike 7 kohaselt raamatukogu võib lugeja selgitus rahvaraamatukogu seaduses sätestatud. nõusolekul küsida lugejateeninduseks täiendavaid Näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 41 lõike 5 isikuandmeid. Arusaamatu on, mis andmed ja mis kohaselt võib rahvaraamatukogu täita kooliraamatukogu eesmärgil võib raamatukogu koguda isiku nõusoleku põhiülesannet põhikogu osas, kui rahvaraamatukogu asub alusel. Reeglina, kui isikuandmete töötlemise õiguslik kooliga samas hoones või kooli hoonele piisavalt lähedal, et alus tuleb juba õigusaktist, milleks eelnõu välja kooliraamatukogu põhiülesande täitmine ei oleks takistatud. töötatakse, on eksitav väita, et isikult võetakse Sellisel juhul peab kooliraamatukogus olema vähemalt nõusolek tema andmete töötlemiseks. Seadus ei saa õppekirjanduse kogu. kohustada andmesubjekti andma nõusolekut oma Selle ülesande täitmiseks on otstarbekas koguda lugejalt andmete töötlemiseks. Kui tegemist on vabatahtliku vabatahtlikult andmeid tema kooli ja klassi kohta. andmete esitamisega, mis ei ole otseselt vajalik Rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja kavandi § 12 lõike 7 asutuse seadusega pandud avalike ülesannete järgi võib raamatukogu lugeja nõusolekul küsida täiendavaid täitmiseks, siis see õigus asutusel igal ajal olemas ja isikuandmeid, näiteks õpilase puhul kooli ja klassi. Selliste seda ei pea eraldi õigusaktiga sätestama. Arvestada andmete küsimine on vajalik, et õpilane või tema seaduslik seejuures tuleb kõikide nõusoleku andmise ja esindaja saaks soovi korral teavitusi vajaliku soovitusliku tagasivõtmise tingimustega (IKÜM art 7). AKI peab kirjanduse kohta. Nõusolekupõhiste andmete esitamine on vajalikuks rõhutada, et avalike ülesannete täitmiseks vabatahtlik, tugineb lugeja nõusolekule ning lugejal on õigus vajalike töödeldavate isikuandmete koosseis peab see nõusolek igal ajal tagasi võtta. tulenema seadusest ning seda ei tohi määrusega Rahvaraamatukogu avalike ülesannete täitmiseks vajalike laiendada. RaRS-is on lugeja ja tema esindaja kohta töödeldavate isikuandmete koosseis tuleneb seadusest. kogutavate isikuandmete loetelu toodud §-s 18. Töökorralduse eeskiri täpsustab tegevusi, mida seadusega ei reguleerita. Eesti Linnade ja Valdade Liit 42 72. Eelnõu § 4 lõike 2 - Teeme ettepanku jätta välja sõna Arvestatud Eelnõu § 4 lõige 2, lõike 5 punkt 2 ja lõike 6 punkt 2 ning 3 „teeninduspiirkonnad“. Teeninduspiirkondade muudetud ja sõnastusest jäetud välja “teeninduspiirkonnad”. juriidiline fikseerimine tekitaks asjatut halduskoormust ja piiraks raamatukogude paindlikkust reageerida muutuvatele vajadustele. Selle asemel tuleks keskenduda teenuste üldisele kättesaadavusele ja ligipääsetavusele, sõltumata lugeja asukohast või konkreetsest haruraamatukogust. Oluline on tagada, et raamatukogu ruumid ja teenused oleksid füüsiliselt ja virtuaalselt kättesaadavad kõigile soovijatele, olenemata nende elukohast kindlas teeninduspiirkonnas. 73. Eelnõu § 4 lõige 4 - Leiame, et kavandatav Mittearvest Eelnõu § 4 lõige 4 volitusnormi kohaselt on ministril volitusnorm on liigne sekkumine KOV atud kaalutlusõigus, kas sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud autonoomiasse ning ei ole põhjendatud. näitajatest lähtumiseks kehtestada määrusega täpsemad Kavandatavad muudatused ei tohi põhjendamatult tingimused ja kord või jätta see kehtestamata. piirata kohalike omavalitsuste võimalust kujundada ja Kavandatav säte ei piirata põhjendamatult kohalike korraldada avalikke teenuseid viisil, mis vastavad just omavalitsuste võimalust kujundada ja korraldada avalikke nende piirkonna eripäradele ja vajadustele. teenuseid viisil, mis vastab nende piirkonna eripäradele ja vajadustele. Kui aga ilmneb, et eelnõuga ette nähtud suurem paindlikkus hakkab näiteks ohustama rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust, on kultuuriministril võimalik sekkuda, kehtestades täpsemad tingimused. Määruse kehtestamisele eelnevalt saavad kohalikud omavalitsused anda oma arvamuse § 4 lõikes 3 sätestatud näitajate täpsemate tingimuste ja korra kohta. 74. Eelnõu § 4 lg-d 1, 5 ja 6 - Eelnõu ja seletuskirja koos Arvestatud Eelnõu § 4 lõiked 1, 5 ja 6 muudetud. lugemisel jääb praeguse sõnastuse järgi mulje, et iga haruraamatukogu avamist või asukoha muutust peaks otsustama volikogu. Nõue, et iga haruraamatukogu 43  ümberkorraldamist (sh kolimist või ruumide muutust) peab volikogu heaks kiitma, on bürokraatlik ja ajamahukas. See takistab raamatukogude kiiret ja efektiivset kohanemist muutuvate vajaduste ja tingimustega. Volikogu on kollegiaalne organ, kus arutelud, muudatusettepanekud ja hääletused toimuvad istungi käigus. Seetõttu ei saa volikogu seisukohta esitada Kultuuriministeeriumile enne, kui volikogu on rahvaraamatukogu ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustanud. 75. Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt kehtestab Arvestatud Eelnõu § 7 lõige 1 viimane lause muudetud. rahvaraamatukogu põhimääruse kohaliku omavalitsuse volikogu, kuulates eelnevalt ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 kohaselt toimub hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. Teeme ettepaneku eelnõus sätestada, et rahvaraamatukogu põhimäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud korras. 76. Eelnõu § 9 lõige 1 kohaselt raamatukogutöötajal, kes Antud Mõlemad on sisustamata õiguse sätted, mis ei tee seaduse sätet täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud selgitus selgemaks, vaid jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema ülesandeid, peab olema nende täitmiseks piisav vabaduse. haridus ja kompetents või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon. Teeme ettepaneku asendada sõna „piisav“ sõnaga „vastav“. 77. Eelnõu § 8 lõige 2 nõuab rahvaraamatukogu nõukogu Arvestatud Eelnõu § 8 lõike 2 viimane lause välja jäetud. arvamuse ärakuulamist juhi kandidaadi sobivuse kohta. Juhi värbamiseks moodustatakse tavaliselt värbamiskomisjon, kuhu saab soovi korral kaasata kogukonna aktiviste või valdkonna spetsialiste. 44  Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 8 lõike 2 viimane lause välja, kui tarbetu sekkumine väljakujunenud juhtide värbamise protsessi - ?. 78. § 8 lg 6 - Teeme ettepaneku jätta seadusest välja Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud ja lõige 4 välja jäetud. rahvaraamatukogude juhtide tähtajalise töölepingu nõue. Kohalikul omavalitsusel peaks olema õigus otsustada, kas raamatukogu juhi koht on tähtajaline või tähtajatu. See annaks omavalitsustele suurema autonoomsuse juhtimisotsuste tegemisel ja ühtlustaks raamatukogu positsiooni teiste hallatavate asutustega. 79. Eelnõu § 16 lõige 4 reguleerib raamatukogu Mittearvest Tegemist on korrakaitseseadusest tulenevate mõistetega ja säte teeninduse korraldust erakorralistes oludes. Teeme atud on vajalik inimese elu ning tervise kaitsmiseks. ettepaneku täiendada viidatud lõiget selliselt, et Muudel juhtudel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus rahvaraamatukogu juhil piirata ajutiselt ligipääsu raamatukogule ajutise juurdepääsu piiramise, kuid oluline on, raamatukogule ka muudel olulistel põhjustel, mis et raamatukogu teenused oleks muul viisil kättesaadavad. takistavad teenuste normaalset osutamist, nagu näiteks avariiolukord, ulatuslik töötajate haigestumine, remonditööd või muud ootamatud sündmused. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada § 16 lg 4 järgmiselt: „(4) Rahvaraamatukogu juht võib vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral või muul mõjuval põhjusel rahvaraamatukogu ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või külastajatele ajutiselt piirata rahvaraamatukogule ligipääsu, kui see on vältimatult vajalik. Ligipääs tuleb taastada viivitamata pärast ohu, takistuse või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist. Rahvaraamatukogule ligipääsu piiramisel tuleb võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil.“. 80. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 17 lõikes 4 Mittearvest Eelnõu § 17 lõikesse 4 lisatud täiendus „kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude ja haruraamatukogude vahelise atud ja rahvaraamatukogu piires“ on tasuta. 45 laenutuse tingimusi ja kulusid, võttes arvesse antud Eelnõus käsitletakse rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnana kavandatava üleriigilise infosüsteemi (ÜÜRS) selgitus kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi ja rahvaraamatukogu funktsionaalsust, teenuse oodatavat mahtu ning põhiteenus peab olema ühetaoline kõigile kohaliku sellega kaasnevat koormust raamatukogu eelarvele. omavalitsuse elanikele. Tasuta tellimise võimalus haruraamatukogude vahel on mõistlik ainult siis, kui tulevane raamatukogude Kehtiva RaRS § 15 lõikes 2 on sätestatud, et rahvaraamatukogu infosüsteem (ÜÜRS) seda täielikult toetab. Praegune põhiteenused on teavikute kohapeal kasutamine ja süsteem ei ole valmis toetama teavikute broneerimist kojulaenutus ning avalikule teabele üldkasutatava haruraamatukogude vaheliseks liikumiseks, teavituste andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. edastamist teaviku teekonna kohta lugejale ja Rahvaraamatukogu põhiteenused on tasuta. töötajale ning laenutusvalmidusest teavitamist. Teiseks, tasuta teenuse pakkumine toob kaasa olulise Eelnõu § 17 lõikega 1 ei muudeta kehtivat regulatsioon. logistika- ja halduskoormuse kasvu. Muudatusettepanek ei ole põhjendatud, kuna looks olukorra, Kolmandaks, sellega kaasneb märkimisväärne kus kohaliku omavalitsuse elanikke koheldakse ebavõrdselt. finantsiline kulu kohalikele omavalitsustele. Eelnõuga ei kaasne teenuse pakkumisel olulist logistika- ja Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta § 17 halduskoormuse kasvu, sest teenust haruraamatukogude vahel lõiget 4 järgmiselt: 1) lisada selge tingimus, et ehk asutusesisene laenutus tuleb korraldada haruraamatukogude vaheline tasuta tellimine on rahvaraamatukogul ka kehtiva seaduse alusel. võimalik vaid juhul, kui üleriigiline raamatukogude Kohaliku omavalitsuse asutuse sisene teenus ehk infosüsteem (ÜÜRS) toetab selleks vajalikke raamatukogusisene laenutus peab olema tagatud kõigile funktsionaalsusi. See hõlmab broneerimise, kohaliku omavalitsuse elanikele ühetaoliselt ega saa sõltuda teavituste, kättesaamiskoha valiku ja ujukogu raamatukoguhoidja väljaannete harukogudesse tellimise haldamise võimekust; 2) kaaluda võimalust valikutest. kehtestada haruraamatukogude vahelisele teavikute Raamatukogudevaheline laenutus on väljaannete edastamine tellimisele tasu, mis kataks vähemalt osaliselt teise asutuse või teise kohaliku omavalitsuse raamatukogule, logistikakulud, või jätta see kohaliku omavalitsuse mis võib olla tasuline. otsustada, arvestades reaalset kulu ja teenuse mahtu. Hangitava raamatukogusüsteemi funktsionaalsed nõuded Alternatiivina võiks riik eraldada selleks otstarbeks sisaldavad broneerimist haruraamatukogude vaheliseks toetust KOVidele, kuid kohe kindlasti ei saa seda kulu liikumiseks, teavituste edastamist väljaande teekonna kohta katta praeguse raamatute toetuse arvelt; 3) anda lugejale ja töötajale ning laenutusvalmidusest teavitamist. KOVidele paindlikkus otsustada, kas nad pakuvad 46  tasuta haruraamatukogude vahelist tellimise teenust või mitte, arvestades nende eelarvelisi võimalusi ja teenuse osutamise otstarbekust. 81. Eelnõu § 18 lõige 2 loetleb, milliseid andmeid Arvestatud Eelnõu § 18 lõige 2 muudetud (uue numeratsiooni järgi lg 4). raamatukogu töötleb isiku lugejaks registreerimisel. Teeme ettepaneku täiendada seda loetelu rahvastikuregistrijärgse elukohaga ja sõnastada sellest tulenevalt loetelu järgmiselt: „1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) rahvastikuregistrijärgne elukoht (postiaadress); 4) lisa-postiaadress; 5) telefoninumber; 6) elektronposti aadress, kui see on olemas; 7) koduteeninduse vajadus.“. Rahvastikuregistrijärgse elukoha lisamine lugejate andmete hulka on oluline, sest iga kohalik omavalitsus peaks osutama tasuta teenust oma elanikele. See võimaldab raamatukogudel täpsemalt identifitseerida oma teeninduspiirkonna, st KOV elanikke ja pakkuda neile seadusega ettenähtud tasuta teenuseid. Ideaaljuhul võiks rahvastikuregistrijärgse aadressi saada otse rahvastikuregistrist, mis lihtsustaks andmete haldamist ja tagaks nende ajakohasuse. Lisa-postiaadress seevastu on lugeja poolt vabatahtlikult täidetav väli. See annab raamatukogule paindlikkuse ühenduse võtmisel, kui põhiaadress ei ole piisav või kui lugeja eelistab teist kontaktaadressi. See lisaväli aitab raamatukogul vajadusel lugejaga ühendust saada näiteks teavituste või meeldetuletuste edastamiseks. 82. Eelnõu § 21 lõige 4 – teeme ettepaneku täiendada Antud Eelnõu § 21 lõike 4 kohaselt toimetatakse sama paragrahvi lõiget võimalusega toimetada ettekirjutus ka e-posti selgitus lõikes 3 nimetatud ettekirjutus kätte HMS § 25 lõikes 1 teel. See muudatus viib kättetoimetamise sätestatud viisil. 47  regulatsiooni paremini kooskõlla tänapäevaste HMS § 25 lõige 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või muu haldusmenetluse praktikatega, loob õigusselguse dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, ettekirjutuse kättetoimetatuks lugemise kohta ning dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. soodustab efektiivsemat asjaajamist. Eeltoodust HMS § 26 lõike 1 kohaselt saadetakse dokument postiga tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 kättetoimetamise korral menetlusosalisele taotluses märgitud lõige 4 järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 aadressil tähtkirjaga, kuid seaduses või määruses sätestatud nimetatud ettekirjutus toimetatakse kätte juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või haldusmenetluse seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud väljastusteatega tähtkirjaga. RaRS-is sätestataksegi võimalus viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib toimetada ettekirjutus lugejale kätte lihtkirjaga, täpsustades ettekirjutuse kätte toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga seejuures, millal loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks. või elektroonilise kättetoimetamise korral e-posti teel loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest.“. 83. Eelnõu § 21 lõike 6 sõnastus vajab täpsustamist, et Antud Sarnane põhimõte sisaldub ka kehtivas RaRS § 17 lõikes 3, oleks selgelt aru saada, kas rahvaraamatukogudel selgitus kuid seda on eelnõuga pisut muudetud. Kui kehtiv sõnastus on tekib kohustus peale ühte aastat laenata uusi imperatiivne (lugejalt võetakse väljaannete kojulaenamise raamatuid ja esemeid ka kõikidele võlgnikele (sh õigus ära), siis eelnõukohane sõnastus on paindlikum, nähes täitemenetluses olevatele võlgnikele), kes ei ole oma ette võimaluse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenamise võlgnevust kõrvaldanud. Lisaks vajab selgemat õigus ära võtta. Siin saab iga KOV jälle ise otsustada, kui käsitlust, kuidas kohaldub kõnealune lõige ranget lähenemist nende rahvaraamatukogus eelistatakse. koolikohustuslikule lapsele. Eelnõu § 21 lõige 8 küll Täpsustatud on ka laenamisõiguse piiramise kestusega viitab, et laenutamisepiirang kohaldub 18-aastase seonduvat. Kui seni on kõnealune piirang saanud kehtida kuni isiku ning täisealise eestkostetava puhul vajalike üks aasta, siis nüüd nähakse ette, et laenamisõiguse saab ära erisustega tema seaduslikule esindajale, aga millised võtta kuni kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui erisused laenutamispiirangu puhul kohalduvad, jääb üheks aastaks. arusaamatuks. Pikim võimalik aeg, mil lugejale rahvaraamatukogust väljaandeid või esemeid ei laenutata, on seega jätkuvalt üks aasta, kuid piirang ei saa jääda enam kehtima olukorras, kus lugeja on oma kohustused rahvaraamatukogu ees juba täitnud. Laenamisõiguse piirangu kehtimise ajal saab lugeja teisi 48  rahvaraamatukogu teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) edasi kasutada. 84. Eelnõu § 21 lõikes 7 nimetatud piirangu puhul tuleb Antud Eelnõu § 21 lõikes 7 nimetatud piirang vormistatakse lähtudes täpsustada, kuidas kõnealune piirang vormistatakse. selgitus HMN-is ettenähtust. Arvestades, et eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt eelnõus Piirang kehtestatakse haldusaktiga ja vastav märge tehakse ka ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse infosüsteemi. Samas piisab dokumendi teatavakstegemisest haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vabas vormis. käesoleva seaduse erisusi, siis on küsimus, kas piirang tuleks kehtestatakse haldusaktiga või piisab vastavast märkest infosüsteemi? 85. Eelnõu § 28 sisaldab üleminekusätteid Arvestatud Eelnõu § 28 lõiked 1-3 välja jäetud. rahvaraamatukogu juhtidele. Meie hinnangul muutuvad need üleminekusätted ebavajalikuks ja üleliigseks, kui loobutakse nõudest sõlmida raamatukogu juhtidega tähtajalised töölepingud. 86. Eelnõu seletuskirja kohaselt on andmekoguga Antud Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 41 lõige 1 sätestab, et liitumine tasuta ainult rahvaraamatukogudele, kuid selgitus koolil peab olema raamatukogu. mitme piirkonna rahvaraamatukogu on seotud ka PGS reguleerib kooliraamatukogu teenust. Seega kooliraamatukoguga. Eelnõu seletuskirjas on küll kooliraamatukogu teenuse eest tuleb tasuda sarnaselt tänastele välja toodud, et muud tüüpi raamatukogud (näiteks raamatukogusüsteemide kasutamise tasudele. teadus- ja erialaraamatukogud ning Kui teenust osutatakse PGS ja selle alusel antud määruse alusel kooliraamatukogud) saavad andmekoguga liituda on tegemist kooliraamatukogu teenusega ja tasu arvutatakse soovi korral, kuid ei selgu mis tingimustel ja kas seda lähtuvalt RaRS eelnõu ja selle määruse alusel. saab teha tasuta või tasu eest. Kui teenust osutatakse RaRS ja selle määruste alusel on tegemist rahvaraamatukogu teenusega. Raamatukogude andmekogu kasutamise tasu arvutamise alused kehtestab kultuuriminister määrusega. Raamatukogude andmekoguga saavad kooliraamatukogud liituda soovi korral. Kui andmekogu rakendamise projekti perioodil on kooliraamatukogu avaldanud soovi liituda raamatukogude andmekoguga, siis andmete migreerimine ja liitumine on 49  tasuta. Tasuda tuleb sellele järgnevalt ainult kasutamisega seotud kulude eest. Kui kooliraamatukogu avaldab liitumise soovi kui andmekogu rakendamise projekti periood on lõppenud, tuleb raamatukogu omanikul tasuda ise nii andmete migreerimise kui ka liitmistasud. Andmekogu rakendamise ajakava avaldab RaRa oma kodulehel. RaRa tutvustab võimalikele liitujatele (nt eriala- ja kooliraamatukogud) ülemineku ajakava, peab liitumiseks läbirääkimisi ning sõlmib raamatukogusüsteemi kasutamise lepingud. 87. Eelnõu kohaselt on andmekoguga liitumine Arvestatud Eelnõu seletuskirja sõnastust täpsustatud. rahvaraamatukogudele tasuta, kuid eelnõu ja antud Rahvaraamatukogu andmekogu kasutamise eest tasu katab seletuskirjas on kirjas, et andmekogu ülalpidamisega selgitus Kultuuriministeerium. seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud) Teiste raamatukogutüüpide puhul katab kulu raamatukogu raamatukogude omanikud, v.a personalikulu, mis omanik, sarnaselt tänastele raamatukogusüsteemide saadakse riiklike ülesannete ümberkorraldamisest. kasutamise kuludele. Palume selgitust, millised on kohalike omavalitsuste RaRa ja ülikooliraamatukogude koostööleping on koostamisel, tegelikud kulud ja kohustused pärast andmekoguga milles lepitakse kokku ka edasise koostöö korraldus, kuna liitumist. ümberkorralduste eesmärk on tagada kasutajate suurem Siinkohal peame ka oluliseks märkida, et Tartu linn mugavus. on oma arvamuses välja toonud, et kohustuslikus Raamatukogude andmekogu eesmärk on tagada, et lisaks korras andmekoguga liitumine võib näiteks Tartu Tallinna ja Tartu linna elanikele saaksid Tallinna ja Tartu keskraamatukogule tähendada eraldumist ülikoolide lähiümbruse valdade elanikud samasuguse ligipääsu näiteks ja teiste teaduskogude ühisest andmebaasist, mida digitud väljaannetele kui täna on Tallinna ja Tartu linna raamatukogu kindlasti ei soovi, sest see tähendaks elanikel. nende lugejate jaoks oluliselt teenuse kvaliteedi Üleminek on kavandatud etapiviisilisena ja e-kataloogi arendus langust. Tartu kasutajad on harjunud leidma oma linna tagab, et teenuse katkestusi kasutajatele ei tule ka juhul kui raamatukogusid ühest andmekogust ja paljud üleminekul töötatakse erinevates raamatukogusüsteemides. kasutavad lisaks rahvaraamatukogule ka teisi linna raamatukogusid. 50 88. Teeme ettepaneku põhjalikult läbi mõelda ülesannete Antud Ülesannete üleandmine arendusüksusele on kavandatud üleandmise järjekord ning viia see ellu etapiviisiliselt selgitus etapiviisilisena ja üleantavate ülesannetega seotud tegevuste arendusüksusele. planeerimine toimub juba RaRa-s moodustatud töörühmades, kuhu kuuluvad rahvaraamatukogude esindajad. 89. Samuti leiame, et Kultuuriministeerium peaks Arvestatud Eelnõu jõustumise ajakava on muudetud (1. jaanuar 2027 ja kaaluma pikemat üleminekuperioodi ning tagama alates 1. juuli 2027 andmekogu rakendamine; väljaannete selleks ajaks maakondadele riigipoolse palgatoetuse, hankimise ümberkorraldus). et muudatused ja kaasnevad protsessid toimuksid Riik on toetanud täiendavalt ainult raamatukoguteeninduse sujuvalt. Oluline on määrata selge ajakava ja tähtajad, maakondliku koordineerimise ülesandeid ega ole toetanud millal maakondlikud ülesanded ja tegevused kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu ülesannete täitmist. lõppevad. Riigi ülesannete üleandmisel arendusüksusele ei ole põhjendatud palgatoetuse eraldamine, sest lõppevad täiendavate ülesannete osutamine teiste kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogudele. Täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid täitvate maakonnaraamatukogusid omavate 15 kohaliku omavalitsuse esindajatega on regulaarselt kohtutud ja läbi arutatud muudatuste ajakava. Riik eraldab nimetatud omavalitsustele 58 töötaja ühe kuu koondamistasu, sõltumata asjaolust, kas töötaja koondatakse või pakutakse talle uus töö. 90. Peame tähtsaks rõhutada, et mitmed kohalikud Antud Kohaliku omavalituse eelarve eest komplekteerimise omavalitsused on oma tagasisides toonud esile selgitus korralduse otsused teeb jätkuvalt kohalik omavalitsus. seisukoha, et komplekteerimine peaks jääma Riigi toetuse eest väljaannete hankimine on kehtiva seaduse omavalitsuse tasandil otsustada. Sellest lähtuvalt alusel riiklik ülesanne ja on seda ka eelnõu kohaselt. oleks põhjendatud ka riikliku teavikutoetuse Väljaannete valimine on kehtiva seaduse ja eelnõu kohaselt suunamine otse omavalitsustele. jätkuvalt KOV rahvaraamatukogu ülesanne. Riigi toetuse suunamisel omavalitsustele tekib omavalitsustel kohustus tegeleda väljaannete hankimisega, mis toob neile kaasa lisakulud töötaja tööjõukulude näol. Eelnõuga nähakse ette, et arendusüksus pakub ka KOV toetuse eest väljaannete hankimist ja arveldamist, kui omavalitsus 51  soovib teenust sarnaselt maakonnaraamatukogu pakutud väljaannete hankimise teenusega. Rahvaraamatukogude Nõukogu 91. § 2 lg 2 p 6 - Ettepanek: täiendada sõnastust Arvestatud Rahvaraamatukogu põhiülesanded lähtuvad § 2 lõikes 1 järgmiselt: „formaalharidust ja elukestvat õpet nimetatud eesmärkidest. Elukestvat õpet toetavad tegevused toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste olid hõlmatud ülesandega “muude harivate tegevuste korraldamine“. korraldamine”. Selgitus: Rahvaraamatukogu toetab ka elukestvat Kuigi sama paragrahvi lõike 2 punktis 6 ei olnud korratud õpet, mitte ainult formaalharidust. eesmärk ülesannete loetelus, on elukestva õppega seotud tegevuste olulisuse tõttu täiendatud nimetatud põhiülesannet. 92. § 4 lg 1 - Eelnõu sõnastuse kohaselt otsustab Antud § 4 lõige 1 näeb ette, et rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise volikogu. Tallinn kui suur KOV selgitus ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab KOV-i ei saa sellega nõustuda. Ettepanek: sõnastada volikogu. Sama põhimõte on ka kehtivas RaRS-is. „volikogu“ asemel „kohaliku omavalitsuse üksus“. Iga KOV peaks saama otsustada, mis tasemel Tegemist on rahvaraamatukogu võrgustikku ja avaliku teenuse vastavad otsused vastu võetakse. Volikogu tasemele kättesaadavust puudutavate kaalukate ning oluliste otsustega, otsuse viimine suuremas KOVs on liigne bürokraatia mis vajavad valla või linna hääleõiguslike elanike poolt valitud ja ajakulu. kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu otsust. Põhjendus: On ebamõistlik käia volikogus kinnitamas iga ümberkorraldamist, nt kui kolitakse üks haruraamatukogu ühest asukohast teise (Tallinna linnas kannavad haruraamatukogud asukoha nimesid), avatakse uus jne. Praeguse ajale on iseloomulik mobiilsus, paindlikkus ja kiire reageerimine. 93. § 4 lg 2 - Teeninduspiirkondade määramine. Osaliselt Eelnõu § 4 lõige 2, lõike 5 punkt 2 ja lõike 6 punkt 2 ning 3 Ettepanek: jätta teeninduspiirkondade määramine arvestatud muudetud. välja. (samuti § 2 lg 6 p 2) või määratleda seaduses miinimummäärad rahvaraamatukogude arvu kohta § 4 lõikega 3 on antud kohalikule omavalitsusele suurem vallas ja/või linnas. otsustusõigus ja paindlikkus rahvaraamatukogude võrgu Põhjendus: KOVi kogu territoorium ja elanikud on loomisel. Võrgu loomisel tuleb lähtuda etteantud näitajates: rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnaks ning 1) paikkonna elanike arv; 52 jagamine struktuuriüksuste vahel on tinglik ning 2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur; tänapäeval liigne bürokraatia. Tallinnas kasutavad 3) kohalike elanike vajadused. inimesed mitmeid raamatukogusid, raamatukogubuss sõidab üle linna, teeninduspiirkondade määramine ei Konkreetseid numbrilisi näitajaid seaduses ette ei nähta, seega ole vajalik ja on ebamõistlik. tuleb KOV-il loetletud asjaolusid ise kaaluda ning leida selle Nimetatud tingimused on ebamäärased, kui pole tulemusena parim lahendus tagamaks, et ükski paikkond ei piirväärtusi. jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja. Ettepanek kriteeriumiteks: (3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel lähtuda Eelnõu § 4 lõige 4 volitusnormi kohaselt on ministril järgmistest põhimõtetest: kaalutlusõigus, kas sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud 1) igas kuni 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse näitajatest lähtumiseks kehtestada määrusega täpsemad üksuses on vähemalt üks rahvaraamatukogu; tingimused ja kord või jätta see kehtestamata. 2) igas üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse Rahvaraamatukogude Nõukogu numbriliste kriteeriumite üksuses on vähemalt üks rahvaraamatukogu alusel tehtud ettepanek ei arvestata kohalike elanike tegelikke keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta; vajadusi, mistõttu oleks see kasutaja vaates ebamõistlik 3) muudes kohaliku omavalitsuse üksustes on lahendus. vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elaniku kohta. Nõukogu ettepanek näeb ette, et: 1) igas kuni 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses on vähemalt üks rahvaraamatukogu; 2) igas üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses on vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta; Ebaselgeks jääb, keda peetakse silmas „muude kohalike omavalitsuse üksustena“, kuna esimese kahe kriteeriumiga on juba hõlmatud kõik KOV-id. Samas peaks Tallinna linn pakutud kriteeriumide järgi olemasolevale 18 rahvaraamatukogule lisaks looma veel 13 raamatukogu ja Tartu linn lisaks viiele veel kaks rahvaraamatukogu. 53  Arvutuse kohaselt piisaks Viimsi valla 22 944 elanikule senise nelja rahvaraamatukogu asemel ligikaudu 1,5 ehk kahest rahvaraamatukogust. Enamikus omavalitsustes piisaks pakutud kriteeriumide järgi ühest rahvaraamatukogust (v.a Rae, Saue ja Saaremaa vald, Kohtla-Järve linn - 2, Narva ja Pärnu linn –3). Pakutud kriteeriumide rakendamisel kahaneks Eesti rahvaraamatukogude võrk 480-lt raamatukogult 125-le. Eelnõu järgi saavad kohalikud omavalitsused lähtuda ajakohastest kriteeriumitest ja arvestada olulisi tegureid nagu liikumisteed, ühistranspordi ühendused ja kogukonna tegelik vajadus. Kui ilmneb, et eelnõuga ette nähtud suurem paindlikkus hakkab näiteks ohustama rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust, on kultuuriministril võimalik sekkuda, kehtestades täpsemad tingimused. Määruse kehtestamisele eelnevalt saavad kohalikud omavalitsused anda oma arvamuse § 4 lõikes 3 sätestatud näitajate täpsemate tingimuste ja korra kohta. 94. § 4 lg 6. „… teatab kohaliku omavalitsuse üksus Arvestatud Eelnõu § 4 lõige 6 muudetud. kirjalikult Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne volikogu otsuse tegemise kavandatavat tähtpäeva.“ Tegemist on liigse sekkumisega KOVi autonoomiasse. Ettepanek: KOV teatab peale otsuse tegemist. Selgitus: Tegemist on liigse sekkumisega KOVi autonoomiasse. 95. § 4 lg 7 - Jätta välja rahvaraamatukogu nõukogu Arvestatud Eelnõu § 4 lõige 7 muudetud. Jäetud ära viide kaasamine § 4 lk 1 otsuste tegemisse. Tegemist on rahvaraamatukogu nõukogule. liigse bürokraatiaga ja formaalse nõudega. 54  Selgitus: Peaks piisama, kui on kaasatud kohalikud elanikud, mida seletuskirjas ka pikalt põhjendatakse. 96. § 5 lg 1 ja lg 2 - Seadus ei pea reguleerima ehk ette Osaliselt Eelnõu § 5 lõige 1 muudetud ja seletuskirja täiendatud. kirjutama, milline on KOVi asutuste struktuur ega arvestatud kohustama moodustama keskraamatukogu. Kui ja antud § 5 lõige 2 punktis 4 sätestatud KOV rahvaraamatukogus vaatame täna mitmete KOVide praktikat (lisaks selgitus töötavate raamatukoguhoidjate erialane nõustamine ja Tallinnale Saue, Harku jt), siis keskraamatukogu ei raamatukoguhoidjate täienduskoolituste korraldamine on ole moodustatud. ennekõike iga kohaliku omavalitsuse asutuse ülesanne. Selgitus: KOVi raamatukogul peab olema vastavalt § 5 lõige 2 punktis 2 nimetatud töö korraldamine KOVi regulatsioonile õigus moodustada infosüsteemides ja andmekogudes hõlmab tegevusi näiteks struktuuriüksusi. raamatukogu dokumendihaldussüsteemis või § 5 lg 1. Ettepanek: asendada sõna “väiksusest” muu raamatukoguhoidjate ülesannete korraldamist sõnaga, nt eripärast tulenevalt, rahvastiku tihedusest raamatukogusüsteemis töötamiseks. tulenevalt vms. Selgitus: Kohaliku omavalitsuse väiksusest tulenevalt võib seal olla üks haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu –see lause ei võta arvesse suuremaid omavalitsusi, eelkõige linnu, milles on/oleks loogiline vaid üks raamatukogu. (Nt Maardu) § 5 lg 2. erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituste korraldamine. Selgitus: Täiendkoolituste korraldamine on piirkonnajuhtide tööülesanne. § 5 lg 2 (2). „Töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes”. Selgitus: Rahvaraamatukogu juht peaks seda tegema, aga mida see ülesanne endas sisaldab? Palun see lahti seletada. 97. § 7 lg 1. Põhimääruse kinnitamine volikogus on liigne Osaliselt Eelnõu § 7 lõige 1 muudetud. bürokraatia. Ettepanek: sõnastada „volikogu“ asemel arvestatud Rahvaraamatukogu põhimäärusega seotud § 7 lõige 1 „kohaliku omavalitsuse üksus“. muudetakse viimane lause ja sätestatakse: “Põhimäärus 55  § 7 lg 1. rahvaraamatukogu nõukogu liikmed kinnitab kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud vallavalitsus raamatukogu juhi ettepanekul kuni 3 korras.”. aastaks. Ettepanek: Määrata ära mitmeks aastaks nõukogu valitakse. Selgitus: RaRS seaduse regulatsioon peab olema mõistlik kõigile KOVidele. Tallinna linnas kinnitab ametiasutuste hallatavate asutuste põhimäärused linnavalitsus. 98. § 7. lg 3 - Valdkonna eest vastutav minister kehtestab Antud Rakendusaktide paketis on esitatud täiendatud määrusega rahvaraamatukogu töökorralduse selgitus rahvaraamatukogude töökorralduse eeskirja kavand. Selle eeskirja… koostamisel ja täiendamisel on arvestatud kultuuriministri 12. Selgitus: Juhime tähelepanu, et rakendusaktide juuli 2004. a määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse paketis on esitatud hetkel kehtiv töökorralduse juhend“ sätestatut, rahvaraamatukogude valdkonna juhend, mis on sisult vananenud ja ei selgita eelnõuga spetsialistide ettepanekuid ning rahvaraamatukogude statistika kaasnevaid muudatusi. kogumisega seotud muudatusi. Kuna rahvaraamatukogu põhiteenuse tegevused (näiteks kogude kujundamise ja arvestuse alused) on oma olemuselt püsivamad ja muutuvad vähem, on töökorralduse eeskirjas oluline tagada lisaks ajakohasusele ka järjepidevus, et raamatukogude tulemusnäitajad oleksid ajas võrreldavad. Eelnõu vastuvõtmisel määrust täiendatakse. 99. § 8 lg 3 - Ettepanek: jätta kehtiva RaRS sõnastus, Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud. Eelnõu § 28 lõiked 1-3 välja mille kohaselt KOV otsustab, kas sõlmib tähtajalise jäetud. või tähtajatu lepingu raamatukogu juhiga. Selle ettekirjutamine seaduses on liigne sekkumine KOVi autonoomiasse. Lisaks toob see kaasa täiendavad kulud KOVile konkursside pideval korraldamisel, KOV peaks saama ise otsustada, mil määral ja milliseid kulusid teeb. § 28. - Ettepanek on rakendada tähtajalist lepingut uutele, pärast seaduse kehtima hakkamist tööle asuvatele juhtidele. 56  Selgitus: Hetkel eelnõus kavandatud nõudmine tekitab 2033. aasta kevadel tööjõu ja juhtimiskriisi Eesti KOV raamatukogudes, sest suur osa KOVidest hakkab ühel ajal uut töötajat otsima. Isegi, kui rakendatakse töölepingu 3 aasta pikendamise võimalust, lükatakse kriis lihtsalt 3 aastat edasi. Nõude ebamõistlikkust/absurdsust näitab seegi, et seaduse eelnõus tehtud ettepanek halvaks 2033. aastal pea kogu Eesti rahvaraamatukogude juhtimise, sest tänastel juhtidel on üldjuhul määramata ajaga töölepingud. 100. § 8 ja § 28 - Ettepanek: tähtajalise töölepingu teemad Arvestatud Vt eelmine selgitus. üle konsulteerida juristiga. Kaaluda siiski 5-aastast lepingut, et oleks vastavuses töölepinguseadusega või jälgida koolijuhtide töölepingute muutmist ja käituda sarnaselt. Põhjendus: Töölepingu seadus ütleb, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks. ning pikendades seda rohkem kui kaks korda või rohkem kui 1 kord viie aasta jooksul, muutub see tähtajatuks. Sel juhul on 7-aastane leping õigustühine ja mitu korda pikendades muutub taas tähtajaliseks. Ka tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel võivad kaasneda kohalikule omavalitsusele suured kulud. Lisaks on § 8 töölepingud kuni 7 aastat, aga 28.s täpselt 7, võib-olla ka siin vastuolu. 101. § 8 lg 6. -Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole Osaliselt Arvestatud ettepanekuga ühtlustada seaduses viitamine raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust arvestatud kutseastmetele ja eelnõu § 8 lõige 8 muudetud kutse “kuues (edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema: tase” asendatud “madalaim tase”. 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav Kutsetasemete numbrid võivad ajas muutuda, mistõttu neid raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või… seadusesse ei lisata. 57  Ettepanek: seaduse eelnõu teksti lisada viited raamatukoguhoidja kutsetele tase 7 ja 8 (juhile vastav kutsetase), mis praegu on mainitud ainult seletuskirjas. Selgitus: Sama paragrahvi lõikes (8) on raamatukoguhoidja kutse tase 6 mainitud kohe ja selline valik tekitab küsimuse, miks ei ole lõikes (6) tasemeid nimetatud. 102. § 8 lg 6 - Ettepanek: loetelusse lisada infokorralduse Mittearvest Eelnõus ei viidata konkreetsetele ülikoolidele ega nende kõrgharidus. atud õppekavade nimetustele, vaid raamatukoguhoidja Uus redaktsioon: Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole ettevalmistust pakkuvale kõrghariduse õppekavadele üldiselt. raamatukogunduse, infoteaduste või infokorralduse Konkreetsete õppekavade nimetamine seaduses ei ole kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus), otstarbekas, kuna nende sisu ja nimetused võivad ajas muutuda, peab tal olema … mis tooks kaasa vajaduse seaduse muutmiseks. Selgitus: Raamatukogunduse ja infoteaduste erialadel Infoteadus on teadusvaldkond, mis käsitleb informatsiooni koolitati varasemalt. Praegusel hetkel on erialast loomist, kogumist, korraldamist, säilitamist, otsimist, kõrgharidust võimalik omandada ainult Tartu levitamist ja kasutamist. Samuti toetab infoteadus teabehaldust Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja kasutajakeskseid infoteenuseid. Kuigi infoteadus hõlmab ka rakenduskõrghariduse õppekaval infokorraldus. Kui raamatukogundust, on eelnõus raamatukogudus eraldi ja seda täpsustust sisse ei viida muutuvad ebapädevaks rõhutatult esile toodud, et tagada selgus raamatukogude seaduse teksti mitmed osised, nt § 8. (6) 2), § 8. (7), § valdkonna spetsialistide ehk raamatukoguhoidjate 9. (1), (2), (3). ettevalmistuse osas. Infokorraldus on infoteaduse rakenduslik haru, mistõttu pole selle eraldi nimetamine vajalik. 103. § 8 lg 8- Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 ei Antud Raamatukoguhoidja kutse andmise korras on kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus elab selgitus raamatukoguhoidja 6. taseme ehk kutse madalaima taseme kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab kirjeldavas A-osas: A-3 Kutsealane ettevalmistus “soovitavalt rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt kõrgharidus”. See ei ole nõue, vaid kirjeldus. raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kuues tase. Eelnõuga ei seata kõrgemat nõuet raamatukoguhoidja kutse Ettepanek: lisada eelnõu § 8 (8) kirjeldatud erandile madalaimale tasemele kui nõue puudub raamatukoguhoidja 6. samuti tingimuseks vähemalt kõrgharidus ja kutse taseme kutsestandardis. kuues tase või valmisolek need omandada. 58  Sarnane väikese teeninduspiirkonna erisus on ka kehtivas RaRS § 7 lõikes 6 ning on põhjendatud seetõttu, et viidatud väiksema rahvaarvuga KOV-ide rahvaraamatukogude puhul võib nii töökoha võrdlemisi eraldatud asupaigast kui ka eelduslikult tagasihoidlikumast palgatasemest tulenevalt olla keeruline kõikidele eespool kirjeldatud nõuetele vastavaid juhikandidaate leida. 104. ERÜ teeb ettepaneku asendada seaduseelnõus sõna Osaliselt Eelnõu ja seletuskirja §-des 8 ja 9 on sõna “kutsekvalifikatsioon” läbivalt sõnaga “kutse” ja arvestatud “kutsekvalifikatsioon” asendatud sõnaga “kutse”. lisada märkus, et kutse peab olema “kutseseaduse kohane” Kuna kutseseaduse muutmiseks on koostatud kutseseaduse Selgitus: ERÜ kutseandjana ja kutseseaduse järgijana muutmise väljatöötamiskavatsus, millega muudetakse peab oluliseks, et raamatukoguhoidja kutse nõue kutsesüsteemi korraldust, siis viidet kehtivale kutseseadusele ei seadusesse sisse kirjutatakse. Konsulteerisime lisata. Kutsekojaga ja ettepanek on: kuna kutseseaduses on “kutse”, siis on soovitus kasutada seda sõna. Lisaks on oluline, et mainitud oleks „kutseseaduse alusel“, sest kutsetunnistusi võib väljaspool kutsesüsteemi välja anda kes tahes. 105. § 9 - Raamatukogutöötaja. Ettepanek: asendada sõna Arvestatud Eelnõu § 9 on muudetud ja asendatud sõna „Raamatukogutöötaja“ sõnaga ja antud „raamatukogutöötaja“ mõistega „raamatukoguhoidja”. „Raamatukoguhoidja“. Kuna raamatukoguhoidja selgitus kutsestandard ühendab kõik raamatukogu ametid Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses on asutuse täpsema mõistesse raamatukoguhoidja, siis ka seaduses võiks juhtimisstruktuuri, koosseisu ja ametikohtadel nõutava raamatukogutöötaja asendada läbivalt sõnaga pädevuse määramine. raamatukoguhoidja. Raamatukoguhoidja pädevused on sõnastatud Teine võimalus: § 9 pealkirjaks raamatukoguhoidja kutsestandardis, mis on siini aluseks „Raamatukogutöötajad“, siis lisada § 1 õppekavade loomisel. Raamatukogutöötajad on raamatukoguhoidjad ja § 9 lõige 1 sätestatud “piisav haridus” on sisustamata õiguse teised töötajad“ ning lisada § 2 Raamatukoguhoidjal säte, mis jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema peab olema raamatukogunduse ja infoteaduste vabaduse raamatukoguhoidja ametikohtadel nõutava pädevuse kõrgharidus või muu kõrgharidus ja vähemalt määramisel. 59 raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kuues tase. Seletuskirja lisada, millised ülesanded eeldavad kõrgharidust ja millised mitte (vastavalt esitatud ettepanekule). Selgitus: Eelnõu § 2 lg 2 toodud ülesanded sisaldavad ka selliseid tegevusi, mille sooritamine ei eelda töötajalt eriteadmisi. Seega on § 2lg 2 viitamine lihtsustamine. Võrreldes kehtiva RaRS on rahvaraamatukogu põhiülesannete loetelu täiendatud, lisandunud on ülesanded, mis eeldavad suuremat professionaalsust, pidevat enesetäiendamist, seavad kõrgemaid nõudeid töötaja enda vastutustundele oma arendamise eest jne. Riik ei saa eeldada, et rahvaraamatukogud neid ülesandeid täita suudavad, kui riik ei sõnasta selgelt nõudmist sellele ametile. Seaduses kindla kõrghariduse nõude sõnastamisega saadab KuM selge sõnumi ka HTMle ja ülikoolidele, millised on riigi ootused raamatukoguhoidjate väljaõppe korraldusele. „Piisav“ haridus ei ole see, mis sõnastaks riigi ootuse nende ülesannete täitmise kvaliteedile ega anna selget sõnumit HTMile, ülikoolidele ega ole ka abiks KOVile raamatukoguhoidjaid värvates, ametijuhendit koostades ning raamatukoguhoidja ja raamatukogu tööd analüüsides ja hinnates. Raamatukoguhoidjal olla mitmesuguseid ametinimetusi, mistõttu raamatukogutöötaja on laiem termin, aga raamatukoguteenuseid pakkuvate töötajate ühisnimetus on raamatukoguhoidja. Ka § 2 lõikes 2 toodu sisuliselt kattub raamatukoguhoidja kutsestandardi kirjeldusega. 60 106. § 9 lg 1. Ettepanek: Raamatukoguhoidjal peaks olema Mittearvest § 9 lõige 1 sätestatud “piisav haridus” on sisustamata õiguse (või omandamisel) kõrgharidus (mitte lihtsalt piisav atud säte, mis jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema haridus). Siis haakub sellega ka lg 2. vabaduse raamatukoguhoidja ametikohtadel nõutava pädevuse Selgitus: Raamatukoguhoidjatele (töötajatele) määramisel. pannakse suuri ootusi: laialdased teadmised Kõrghariduse nõue ei pruugi olla põhjendatud kõigi kirjandusest, digipädevus formaalharidust toetavate raamatukoguhoidjate puhul, kuna tööülesanded on erineva koolituste tegemine, siis peab tal olema kõrgem iseloomuga. Raamatukogudes on ametikohti, mille haridus. KOV vaates on muidugi väga hea, kui on tööülesanded on tehnilist, rutiinset või teeninduslikku laadi. piisava haridusega- sel juhul polegi vaja tööle võtta Raamatukoguhoidja kutsel on 7dal ja 8-ndal tasemel kõrgharitud töötajat ja maksta talle vastavat palka. kõrgharidusnõue, kuid mitte 6-ndal. Öeldakse, et palgake väiksema haridusega. Kannatab aga töö kvaliteet. 107. § 9 lg 1. Raamatukogutöötajal, kes täidab käesoleva Mittearvest Vt eelmine selgitus. seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, peab olema atud nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon. Ettepanek: lisaks raamatukogu juhile ka raamatukoguhoidja puhul esitada kõrghariduse nõue. Selgitus: Kui tööle asumisel kõrgharidust ei ole, siis peab olema valmisolek see omandada. Rahvaraamatukogude kõrge teenuste kvaliteedi eelduseks on, et teenuse osutajad (antud juhul raamatukoguhoidjad) on kompetentsed ja suudavad tagada selle. Kas „piisava“ haridusega raamatukoguhoidja on? Uues seaduses pannakse raamatukogule ka haridusasutuse roll, mis eeldab kindlasti töötajalt kõrgharidust. Teine ohukoht on ka palk, ei ole kõrghariduse nõuet, ei pea ka vastavat palka maksma. 61  KOVidel on raskusi töötasu maksmistega ja see võib hakata mõjutama/survestama, kas ikka on vaja, et oleks raamatukoguhoidjal erialane haridus või kutsekvalifikatsioon. 108. § 10 lg 1 -Ettepanek: mitte kohustada KOVi nõukogu Mittearvest Praktika näitab, et rahvaraamatukogu nõukogu olemasolu ja moodustama, vaid jätta KOVile võimalus seda atud kaasamine võimaldab juhil paremini arvestada kohaliku vajadusel teha. kogukonna vajadustega. Nõukogu puudumisel võib puududa Selgitus: Suurtel KOVidel on paremini reguleeritud regulaarne tagasiside elanikkonnalt. nii raamatukogu töö hindamine kui arengute planeerimine, mis eelnõus pannakse nõukogu ülesandeks. Nõukogu moodustamine on liigne bürokraatia ning tegelik praktika on aastaid näidanud, et nõukogud on jäänud lihtsalt formaalsuseks. Tallinna seisukoht on, et antud ülesandeid täidab edukalt ka nt volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni. Raamatukogud on võimelised edukalt rakendama muid meetodeid, millega kaasatakse kogukondi ja elanikke tegelikult ja rohujuuretasandil. Näiteks võib nõukogu koosolekute asemel kaaluda avalikke koosolekuid, küsitlusi, kasutajakeskse teenusedisaini töötubasid, fookusgruppe või digitaalseid kanaleid, et koguda võimalikult laiapõhjalist tagasisidet ja arvamusi. See, mitte aga nõukogu koosolek, tagab kaasamisprotsessi läbipaistvuse, avatuse ja võimalikult paljude huvigruppide hõlmatuse, mis kindlustab ümberkorralduste järgselt rahvaraamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi ja asjakohasuse igas paikkonnas. 109. § 13 lg 1. Ettepanek: lisada finantseerimisvaldkonna Mittearvest Eelnõu § 13 lõike 1 loetelu on piisavalt ammendav. alla veel lisavõimalusi. atud § 13 lõige 1 sätestab, et rahvaraamatukogu finantseeritakse: Selgitus: Ei tea, kas sihtasutuste ja sihtkapitalide alla 1) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest; mahuvad erinevad nt ELi fondide, programmide 2) riigieelarvest; 62  toetused ja taotletavad rahad, stipendiumid, muu 3) annetustest; taoline. Võimalus muidugi läbi KOVi asju ajada, aga 4) tasulistest teenustest; ehk jätta veel lisavõimalusi. Kas nt ka RaRal oleks 5) laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt. huvi teha ühisprojekte, kus peab raha jagama mingil moel rahvaraamatukogudega. Et tulevikus ei oleks see RaRa saab tegevustoetust riigieelarvest, kuid ta ei jaota seda punkt lõpliku nimekirjana takistuseks raamatukogu edasi. Projektideks taotletakse ja taotleb ka RaRa finantseerimisel. sihtotstarbelist toetust ning sellel on sihtotstarve. 110. § 13 lg 3. Riigieelarvest toetatakse: 1) osaliselt Mittearvest Kehtiva RaRS-i § 10 lõige 3 punktis 1 sätestatakse, et toetusena rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist; atud riigieelarvest finantseeritakse Kultuuriministeeriumi Ettepanek: lisada sõna osaliselt asemel “lähtudes ettepanekul kulud teavikute soetamiseks. Kehtiva praktika ja rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust eelnõu kohaselt kehtestab kultuuriminister määrusega ”. täpsemad toetuse määramise tingimused ja korra. Nii nagu praegu kehtivas seaduses ja praktikas. Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täiendav, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. 111. § 13 lg 4. Riikliku kohustusena Antud Eelnõu § 13 lõikega 4 antakse maakonnaraamatukogudelt raamatukoguteeninduse maakondliku selgitus ülesanded üle seadusega. Antud juhul ei ole tegemist mitte koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu toetusega riigieelarvest, vaid KOV-ile delegeeritud riikliku kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud hüvitatakse kohustuse täitmisega seotud kulude katmisega, mistõttu on see kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest. reguleeritud eraldi sättes. Ettepanek: mitte siduda töötasude ja Seejuures väheneb riigi hüvitis nelja töötajaga seotud kuludelt ülalpidamiskulude hüvitamist riigieelarvest kahe töötajaga seotud kuludele seaduse rakendumisel. Eelnõu kuupäevaga 1.01.2027. ja raamatukogude andmekogu rakendumise aega on muudetud. Selgitus: Hüvitamise lõpetamine on seotud maakonnaraamatukogude ülesannete üleandmisega rahvusraamatukogule, mille ülesandeks on ühise raamatukogusüsteemi vahendusel üleriigilisi teenuseid pakkuma asuda. Küll on aga eeltingimusena vajalik, et andmekogu töötab täies mahus ja 63  funktsionaalsuses, kõik rahvaraamatukogud on integreeritud ühisesse süsteemi ja lahendus töötab tõrgeteta (sama on viidanud ka PwCA 2023. aasta analüüs “Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamine”). Senine kogemus on näidanud, et uute hangitavate ja loodavate infosüsteemide rakendamine ja juurutamine RaRa-s ei ole läinud viivitusteta, seepärast on ettepanek siduda rahastamise lõpetamine ja ülesannete üleandmine tarkvaralahenduste täies mahus rakendamise ajaga, mitte fikseeritud kuupäevaga. 112. § 13 lg 6. (seletuskiri alates lk 24). Ettepanek lisada Antud Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad seletuskirja peale lauset „Eelnõu koostamise ajal on selgitus asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks kes võiksid asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist Seletuskirjas on selgelt väljendatud, et ükski nimetatutest ei ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle üle võtma“ selgitus, et KuMle esitati mitmeid võtma, mis on ümberkorralduse peamine sisu, et vältida riiklike mudeleid, kuidas haldusülesandeid teatud asutuste ülesannete killustatust, mis ei võimalda vajaduste muutumisel vahel ära jagades saavutatakse oluliselt parem ressurssi paindlikult korraldada. tulemus. Kuid KuM ei pidanud neist ühtegi sobivaks. Täna pole ka maakonnaraamatukogudes piisav kompetents Selgitus: Haldusülesandeid teatud asutuste vahel ära ajakohaste uute tegevuste juurutamiseks olemasolevate jagades, mitte eelistades lihtsamat varianti (kõik ülesannete raames. Jätkuvalt ülesannete killustatud täitmisel ei ülesanded RaRale), oleks saavutatud oluliselt parem täidaks muudatused oma eesmärki. tulemus, kuna nimetatud asutustes on vastav kompetents olemas, samas kui RaRa hakkab seda kompetentsi looma. Eelnõu menetluse ajal on RaRa ja 64  raamatukogude vaheline kommunikatsioon näidanud, et RaRa ei ole suutnud luua vajaliku kompetentsi, usaldust RaRa vastu ei ole. Sellist olukorda oleks suudetud vältida, kui ülesanded oleksid jagatud asutuste vahel, kellel on olemas kompetents ja raamatukogude usaldus. 113. § 15 lg 1 ja lg 2. Lugeja ja külastaja. Ettepanek: luua Mittearvest Käesoleva seaduse kontekstis on mõisted avatud seal, kus neid eelnõusse mõistete peatükk. atud esmalt kasutatakse. Selgitus: Raamatukoguvaldkonna standardites (nt Ühtse arusaamise tagamiseks kasutatakse õigusaktides EVS-ISO 2789:2023) ei ole lugejat ja külastajat valdavalt samasisulisi mõisteid. Säilituseksemplari seaduses on selliselt defineeritud. Standardis nimetatakse teatud kasutusel mõiste “väljaanne”. Mõiste „teavik“ on mõiste juhtudel külastajaks ka nt veebilehitsejat või seadet. „väljaanne“ sünonüüm. Ka mõiste “teavik” asendamine mõistega “väljaanne” tekitab küsimust, sest standardites kasutatakse mõistet “teavik”. Või nt Raamatukogude andmekogu põhimääruses “koduraamatukogu” määratlus. 114. § 16 lg 4. Kui juriidiliselt on vajalik see seaduses Antud Tegemist on korrakaitseseadusest tulenevate mõistetega ja säte reguleerida, siis on vajalik anda lisaks nimetatud selgitus on vajalik inimese elu ning tervise kaitsmiseks. ohtudele KOVi üksusele õigus reguleerida muid Muudel juhtudel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus juhtumid, millal on raamatukogu juhil õigus piirata raamatukogule ajutise juurdepääsu piiramise, kuid oluline on, ligipääsu. et raamatukogu teenused oleks muul viisil kättesaadavad. Selgitus: Rahvaraamatukogu juhile peab jääma õigus “Kõrgendatud oht” hõlmab ka avariiolukorda. Kapitaalremont piirata ligipääsu raamatukogule ka muudel juhtudel – on plaaniline tegevus. avariiolukord, kapitaalremont jms. 115. § 17 lg 1.Mõiste „ese“ tuleb selgelt määratleda. Antud Esemeid, mida KOV soovib hankida ja laenutab, selle Teen ettepaneku jätkata mõistena kasutamist „teavik“ selgitus määratleb iga KOV rahvaraamatukogu ise. Oluline, et need (mitte „väljaanne“) ja „muu teavik“, mis on kasutusel oleks nõuetekohaselt kirjeldatud ja laenutatavad. ka standardis EVS-ISO 2789:2023. Muu teavik on mitteelektrooniline teavik või muu üksus, mis ei ole Mõistet “väljaanne” kasutatakse antud seaduse mõistes. § 17 raamat, jadaväljaanne, käsikiri, nooditeavik, lõige 1 sätestab, et väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine mikrovorm, kaarditeavik, auvis, graafikateavik ega ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele patendikirjeldus. Muu teavik on standardi järgi avalikele teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu 65  dioraamid ja teised ruumilised teavikud, mängud, juurdepääs on rahvaraamatukogus tasuta. Muud komplektid, mänguasjad jmt. rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste Selgitus: Esemete kasutamine võib teatud juhul teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. eeldada kulumaterjali kasutamist (nt 3D printeri puhul printimismaterjal), kulumaterjali eest peab jääma Eelnõu kohaselt saab KOV kulumaterjalile kehtestada õigus küsida KOV kehtestatud korras tasu. hinnakirja. Samuti tekib küsimus nt tehniliste vahendite juures, mille kasutamise eest võiks raamatukogu saada küsida tasu, kui nt neid soovib kasutada juriidiline isik või eraisik ärilisel eesmärgil või need on seotud tasulise teenusega (raamatukogu sülearvuti kasutamine tasu eest saali kasutamisel). 116. § 17 lg 4. Väljaannete tellimist ühest Mittearvest Hangitava raamatukogusüsteemi funktsionaalsed nõuded haruraamatukogust teise saab nõuda ainult siis, kui atud sisaldavad broneerimist haruraamatukogude vaheliseks tulevane raamatukogude andmekogu (infosüsteem liikumiseks, teavituste edastamist väljaande teekonna kohta ÜÜRS) seda toetab. lugejale ja töötajale ning laenutusvalmidusest teavitamist. Ettepanek: seada selle punkti kehtima hakkamisele tähtaeg, mis on seotud andmekogu (infosüsteemi) Eelnõus käsitletakse rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnana reaalse rakendumise ajaga. kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi ja rahvaraamatukogu Ettepanek: anda KOVile õigus osutada seda teenust põhiteenus peab olema ühetaoline kõigile kohaliku tasuta või tasu eest. Tegemist on mugavusteenusega, omavalitsuse elanikele. mille puhul peaks jääma KOVile õigus ise otsustada, kuidas ta teenust korraldab. Kehtiva RaRS § 15 lõikes 2 on sätestatud, et rahvaraamatukogu põhiteenused on teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Rahvaraamatukogu põhiteenused on tasuta. Eelnõu § 17 lõikega 1 ei muudeta kehtivat regulatsioon. Muudatusettepanek looks olukorra, kus kohaliku omavalitsuse elanikke koheldakse ebavõrdselt. 66  Eelnõuga ei kaasne teenuse pakkumisel olulist logistika- ja halduskoormuse kasvu, sest teenust haruraamatukogude vahel ehk asutusesisene laenutus tuleb korraldada rahvaraamatukogul ka kehtiva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse asutuse sisene teenus ehk raamatukogusisene laenutus peab olema tagatud kõigile kohaliku omavalitsuse elanikele ühetaoliselt ega saa sõltuda raamatukoguhoidja väljaannete harukogudesse tellimise valikutest. Raamatukogudevaheline laenutus on väljaannete edastamine teise asutuse või teise kohaliku omavalitsuse raamatukogule, mis võib olla tasuline. 117. §18 lg 2. …rahvaraamatukogu töötleb lugeja ja Arvestatud Eelnõu § 18 lõige 2 muudetud (uue numeratsiooni järgi lg 4). vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandmeid; Ettepanek: Jätta välja lisaklausel „kui see on olemas“, sest sel juhul võiks sama öelda ka telefoninumbri kohta.… elektronposti aadress, kui see on olemas. 118. § 18 lg 5. Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord Antud Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 151 lõige 5. aastas rahvaraamatukogu külastusel. selgitus Eelnõuga ei seata lisatingimust, millist kanalit või füüsilist Ettepanek – kas võiks olla kirjas, et andmeid ruumi peaks lugeja kasutama (telefon, e-kataloog, füüsiliselt), kontrollitakse kord aastas (ja see võiks käia kas et rahvaraamatukogu saaks lugeja andmete õigsust kontrollida. füüsilisel külastusel või elektronkataloogi Kanalite lisandumisel muutuks mitteammendav loetelu kasutamisel). piiravaks või oleks takistuseks. Kuidas toimub andmete kontroll juhul, kui lugeja kasutab teenuseid, kuid raamatukogu füüsiliselt ei külasta (tellib läbi lugejaportaali raamatud raamatukappi, tagastab tagastuskasti)? 119. § 18 lg 6. Ettepanek: Lugejaandmed, väljaarvatud Mittearvest Võrreldes kehtiva RaRS § 151 lõikega 6 on kõnealusest sättest statistikaga seotud isikustamata andmed, atud välja jäetud lugeja seadusliku esindaja andmete säilitamisega kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu seonduv, sest see on reguleeritud eraldi eelnõu § 18 lõikes 7, 67  külastanud vähemalt viis aastat või lugejaks olemist kuid lugeja andmete säilitamise-kustutamise aega kolm aastat pikendatud. pole eelnõuga muudetud. Uuendusena on lisatud tekstiosa „või lugejaks olemist pikendanud“. Seega kui lugejal on tekkinud rahvaraamatukogu teenuste kasutamisesse ka pikem paus, kuid kui ta lugejaks olemist ise aegsasti pikendab, säilib soovitud lugejaks olemise staatus. 120. § 19 lg 1 - Ettepanek: täiendada sõnastust järgmiselt: Antud Eelnõu § 19 sõnastus on muudetud. Nõusolekut küsimata võib „sealhulgas rahvaraamatukogu korraldatud rahulolu- selgitus lugejale edastada meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat ja tagasisideküsitlusi“. teavet. Muud infot võib edastada lugeja nõusolekul. Põhjendus: Kui seda täiendust ei lisata, avatakse võimalus, et lugejatele hakatakse saatma ka otseselt raamatukogu mittepuudutavaid küsitlusi. 121. § 21 lg 4. Lisada ka e-posti teel kättetoimetamise Antud Eelnõu § 21 lõike 4 kohaselt toimetatakse sama paragrahvi võimalus. selgitus lõikes 3 nimetatud ettekirjutus kätte HMS § 25 lõikes 1 Ettepanek: sõnastust täiendada järgmiselt: sätestatud viisil. „Elektronpostiga kättetoimetamise korral loetakse HMS § 25 lõige 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või ettekirjutus kättetoimetatuks mh kui on saadud muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, vastuvõtuteatis ja kui on möödunud 30 päeva selle dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või saamisest.“ elektrooniliselt. HMS § 26 lõike 1 kohaselt saadetakse dokument postiga kättetoimetamise korral menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga, kuid seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. RaRS-is sätestataksegi võimalus toimetada ettekirjutus lugejale kätte lihtkirjaga, täpsustades seejuures, millal loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks. 122. § 21 lg 6. näeb ette, et väljaannete esemete Antud Sarnane põhimõte sisaldub ka kehtivas RaRS § 17 lõikes 3, laenutamise õiguse võib ära kohustuste täitmiseni, aga selgitus kuid seda on eelnõuga pisut muudetud. mitte kauemaks kui üheks aastaks. Kui kehtiv sõnastus on imperatiivne (lugejalt võetakse väljaannete kojulaenamise õigus ära), siis eelnõukohane 68  Ettepanek: see võiks olla 2 aastat. Laste poolt laenatud sõnastus on paindlikum, nähes ette võimaluse lugejalt lastekirjanduse puhul võiks tähtaeg olla lühem või väljaannete ja esemete kojulaenamise õigus ära võtta. Siin saab üldse mitte laenamiskeeldu ja sundtäitmist kohaldada. iga KOV jälle ise otsustada, kui ranget lähenemist nende Sõnastus vajab täpsustamist, et oleks selgelt aru rahvaraamatukogus eelistatakse. saada, kas rahvaraamatukogudel tekib kohustus peale Täpsustatud on ka laenamisõiguse piiramise kestusega ühte aastat laenata uusi raamatuid ja esemeid ka seonduvat. Kui seni on kõnealune piirang saanud kehtida kuni kõikidele võlgnikele (sh kohtutäiturile antud üks aasta, siis nüüd nähakse ette, et laenamisõiguse saab ära võlgnikele), kes ei ole oma võlgnevust ära võtta kuni kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui likvideerinud? üheks aastaks. Pikim võimalik aeg, mil lugejale rahvaraamatukogust väljaandeid või esemeid ei laenutata, on seega jätkuvalt üks aasta, kuid piirang ei saa jääda enam kehtima olukorras, kus lugeja on oma kohustused rahvaraamatukogu ees juba täitnud. Laenamisõiguse piirangu kehtimise ajal saab lugeja teisi rahvaraamatukogu teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) edasi kasutada. Laste osas erandi kehtestamist pole Tallinna rahvaraamatukogu toetanud. 123. § 21 lg 7. Ettepanek: Kirjutada selgemalt lahti Arvestatud Seletuskirja on muudetud. külastusõiguse äravõtmise õigus. Eelnõu § 21 lõikes 7 (uue numeratsiooni järgi lg 8) nimetatud Põhjendus: Külastusõiguse äravõtmine kuni 30-ks piirang vormistatakse lähtudes HMS-is ettenähtust. päevaks võiks olla täpsemalt määratletud. Kas 30-ks Dokumendi teatavakstegemine toimub vabas vormis (HMS § päevaks ühes aastas, üldse ühe lugeja kohta kokku või 25 lg 3). Külastusõiguse võib lugejalt või külastajalt ära võtta võib seda teha 30 päeva kaupa lõputult. See jääb 30 päeva kaupa. Külastusõiguse piirang määratakse uuesti kui hetkel selgusetuks ja on mitmeti tõlgendatav. raamatukogu kasutamise eeskirja rikkumine kordub. 124. § 21 lg 6 ja lg 7. Lugeja ja külastaja vastutus. Antud Leiame, et ettepanekus välja pakutud lugeja ja külastaja Ettepanek: mõlema karistuse puhul võiks tähtajad olla selgitus karistuste ühtlustamine ei ole proportsionaalne. ühesugused (näiteks 6 kuud). 125. § 22. Ettepanek: seada selle punkti kehtima Antud Õigusaktis peavad olema sätestatud regulatsiooni rakendumise hakkamisele tähtaeg, mis on seotud andmekogu selgitus ajad. (infosüsteemi) reaalse rakendumise ajaga. Rakendusakti eelnõu kavandis on kirjeldatud automaatse haldusmenetluse võimalused, mis kirjeldatakse 69  Automaatne haldusmenetlus raamatuvõlgnike osas on raamatukogusüsteemi hanke funktsionaalsetes nõuetes. Hanke võimalik ainult siis, kui raamatukogude andmekogu tulemuste selgumisel rakendusakti kavandit täiendatakse. (infosüsteem ÜÜRS) seda toetab: erinevad andmeväljad (võlgnike ja võlgnike esindajate andmed, kontaktandmed jms), mida on lihtne infosüsteemist automaatselt haldusaktile kanda jms. Kui raamatuvõlgnikuks jääb nt alaealine, peab meeldetuletuse saama ka vanem/eestkostja. Seega ei saa nõusolekute andmed olla ainult raamatukogude dokumendihaldussüsteemides, vaid peavad olema ka infosüsteemis ÜÜRS. 126. 2. jagu. § 29 lg 9 p 1.1. (seletuskirjas alates kl 43). Antud 2023. aastal on läbi viidud analüüs “Riiklike Puudu on analüüs, mis mahus toob sellisel moel selgitus raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ja nende haldusülesannete korraldus RaRa kaudu, kellel rahastuse mudeli väljatöötamine.” Analüüsi leiab puudub kompetents rahvaraamatukogude tegevuses, Kultuuriministeeriumi veebilehel uuringute rubriigist. kaasa lisatööd KOVi raamatukogudele ning kuidas Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse RaRa seda kompenseerib. tegevuste, eeldatavate kulude ja tulude analüüs on seletuskirja Ettepanek: Analüüs ja rahastamise lahendus lisada. punktis 7. Põhjendus: Juba praegu panustavad KOVi Analüüsi ei ole alati vajalik täies ulatuses rakendada, sest selle raamatukogude töötajad, kellele maksab palka KOV, eesmärk on toetada otsuste tegemist, mitte dikteerida valmis töörühmades märkimisväärselt, kuigi nende tööd ei lahendusi. Analüüsi mõte on anda sisend, hinnata võimalikke rahastata. Seaduse eelnõu ja seletuskirja sõnastuste mõjusid ja riske ning pakkuda erinevaid stsenaariume või umbmäärasus võib tuua veelgi lisaks täiendavalt lahendusvariante, millest lähtuvalt saab teha kaalutletud ja raamatukogudele kohustusi (nt kohustus teavitada kontekstitundlikke otsuseid. Rakendamisel tuleb arvestada koolitusvajadustest). Juba praegu on näha, kuidas reaalseid olusid, sealhulgas õiguslikke, rahalisi ja ajast juhtimistöölauaga RAJU bürokraatiat kasvatatakse (nt tulenevaid piiranguid. andmeid nõutakse mitte kogu KOVi raamatukogu RaRa korraldab avalikud konkursid riiklikke ülesandeid peale kokku, vaid haruraamatukogude kaupa). täitvatele ametikohtadele raamatukoguhoidjate leidmiseks. Töörühmadesse esindajate määramine on vabatahtlik, mille läbi saavad raamatukogud kaasa rääkida ja seeläbi teenuste arengut toetada. Töörühmades osalemine põhineb koostööl, kus kõik liikmed panustavad ühise eesmärgi nimel. 70  Raamatukogudele ei panda uusi kohustusi, sest riiklikud ülesanded ja nendega seotud sisendi kogumine on sarnane sisendiga, mida KOV rahvaraamatukogud annavad ka täna sisendina maakonnaraamatukogudele, sh sisend koolitusvajadustest. 127. Rahvusraamatukogu seaduse muutmine § 29 lg 10. Antud Kohaliku omavalituse eelarve eest komplekteerimise Ettepanek: mitte viia komplekteerimise ülesandeid selgitus korralduse otsused teeb jätkuvalt kohalik omavalitsus. RaRa-sse vaid jätta tellimine otse tarnijalt KOV Riigi toetuse eest väljaannete hankimine on kehtiva seaduse keskraamatukogule. alusel riiklik ülesanne ja on seda ka eelnõu kohaselt. Põhjendus: Kõnealuse ülesande täitmine RaRa-s võib Väljaannete tellimine on kehtiva korra ja eelnõu kohaselt pikendada raamatute jõudmise aega KOV jätkuvalt KOV rahvaraamatukogu ülesanne. raamatukogudesse. Väljaannete komplekteerimine ja Riigi toetuse suunamisel omavalitsustele tekiks omavalitsustel tellimine võiks olla ühesugune nii KOV eraldatud kui kohustus tegeleda väljaannete hankimisega, mis tooks neile riigi rahaliste vahenditega. lisakulu töötaja kuludena, kes tegeleb väljaannete hankimisega. Eelnõuga nähakse ette, et arendusüksus pakub ka KOV toetuse eest väljaannete hankimist ja arveldamist kui omavalitsus soovib teenust sarnaselt maakonnaraamatukogu pakutud väljaannete hankimise teenusega. Väljaannete hankimist saab korraldada keskselt ja ühesuguselt nii KOV eraldatud kui riigi rahaliste vahendite eest. KOV vahendite eest hankimiseks peab KOV selleks soovi avaldama. Eesmärk on, et väljaanded jõuavad tarnijalt otse KOV-i, mis lühendavad väljaannete jõudmise aega KOV-i, sest siiani jõudsid nad maakonnaraamatukogusse, kust KOV pidi ise oma väljaanded ära tooma. 128. 2. jagu. § 31 „Raamatukogude andmekoguga Antud Riik paneb KOV-ile kohustuse liituda raamatukogude liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik“ . selgitus andmekoguga ja samas võtab riik endale kohustuse tasuda Ettepanek: punkt eemaldada. KOV rahvaraamatukogu andmekoguga liitumise ja selle Põhjendus: Selline kohustus riivab KOVi kasutamise kulu. autonoomiat, KOVil peab olema õigus ise otsustada, kuidas tema raamatukogu töö on korraldatud. 71 129. Seletuskirja p 7.5. Raamatukogude andmekogu Antud Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt on rahvaraamatukogule loomine ja rakendamine. Selgelt sõnastada, mis on selgitus andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine tasuta. KOVile (nii rahvaraamatukogude kui ka nt RaRS ei reguleeri kooliraamatukogudele andmekogu kooliraamatukogude puhul) andmekoguga liitudes rakendamist. tasuta ning mille eest ja kui palju tuleks hakata Kui kooliraamatukogu soovib raamatukogude andmekoguga maksma. liituda, siis eelnõu § 29 punktis 16 (ERRS § 75) on sätestatud, Põhjendus: KuM ja RaRa peavad olema võimelised et raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise esitama eelnõus praegusest oluliselt selgemad eest võib võtta raamatukogult, välja arvatud sõnastused, sh kalkulatsioonid. KOVidele peab antud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu. selge ja konkreetne info, mida infosüsteemiga liitumine ja selle kasutamine kaasa toob. Tasu arvutamise alused ja piirmäärad kehtestab kultuuriminister määrusega, kui selgunud on raamatukogusüsteemi täpne kulu. Tartumaa Omavalitsuste Liit 130. Eelnõu näeb ette, et alates 31. detsembrist 2026 Antud Kehtiva RaRS § 5 alusel on maakonnaraamatukogu lõpetatakse maakonnaraamatukogude senised selgitus rahvaraamatukogu, kes täidab täiendavalt ülesanded, sh väljaannete hankimine, töötajate raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise koolitamine, nõustamine ja arendustegevus ülesandeid. Nimetatud ülesanded on riigi haldusülesanded, mis piirkondlikul tasandil. Need funktsioonid on volitusnormi alusel delegeeritud igas maakonnas ühele koondatakse Rahvusraamatukogu arenduskeskusesse kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogule. Seni on ja viite piirkondlikku üksusesse, mis asuvad raamatukoguteenindust KOV-ides riiklikult koordineeritud, Tallinnas. Tegemist on seaduseelnõu ühe kõige kuid seda maakonnaraamatukogude kaudu. mõjusama struktuurse muudatusega. See muudatus ei ole sisuliselt ega praktiliselt põhjendatud. Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. 72  Arvestades aga asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele ja KOV-idele fokusseeritud töö lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam. Lisaks suudetakse pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu raamatupidamine, personalitöö, kommunikatsioon ja haldusteenused. Muudatuse eesmärk on suurendada raamatukoguteenuste kasutajakesksust, kättesaadavust ja muuta senine killustatud raamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete korraldus ühtseks ning efektiivsemaks. Rahvaraamatukogude reformi tuum on praeguse 58 riigi rahastatud maakonnaraamatukogu töökoha killustatud ressursi (eelarve 1 489 997 eurot) senisest tõhusam kasutamine rahvaraamatukogude võrgu arendamiseks ja ühtse raamatukogusüsteemi ehk raamatukogude andmekogu juurutamiseks. Eesti Rahvusraamatukogu 131. Eelnõu § 29 – ei kooskõlasta nõukogu koosseisu Antud Haridus- ja teadusministri ning üleriigilise KOV-ide liidu laiendamisega (punktid 17, 18, 19 ja 25) seonduvaid selgitus kaasamine RaRa juhtimisse on vajalik, sest eelnõu § 11 sätteid, kuivõrd asutusele ja ka selle nõukogule sätestatud ülesannetega volitatakse RaRa-d täitma (lähtudes RaRa nõukogu 03.06.2025 protokollist) rahvaraamatukogude valdkonnas valikut riigi haldusülesandeid jääb arusaamatuks muudatusest saavutatav kasu ning (ehk tegutsema rahvaraamatukogude arendusüksusena) ning probleem, mida muudatustega soovitakse lahendada. määratakse RaRa asutatava raamatukogude andmekogu Eelnõus viidatud vajadus koostööd laiendada on vastutavaks töötlejaks, mistõttu on nimetatud uute nõukogu faktiliselt juba toimiv ning vajaduspõhiselt laienev. liikmete osalemine juhtimisotsustes põhjendatud. Reformi rakendumise järgselt, ajaliselt piiritletud projekt, asendub teenuste osutamisega. Kõiki Eesti Rahvusraamatukogu teenuseid osutatakse lähtuvalt erinevate sihtgruppide vajadustest ning mitte kunagi ei ole saavutatav olukord, kus RaRa teenuste 73  sihtgrupid on kõik esindatud RaRa nõukogu tasandil. Sellise eesmärgi seadmine ei ole otstarbekas, sest suureneks RaRa nõukogu liikmete arv, kasvaks organisatoorne keerukus ning kaasneks ilma katteallikata täiendav kulu RaRa eelarvele. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 132. Eelnõu § 4 lg lg 3 - ettepanek määratleda seaduses Antud 1998. aastal sobilik olnud lahendus ei ole praegu enam miinimummäärad rahvaraamatukogude arvu kohta selgitus otstarbekas. vallas ja/või linnas….. Kui elanike arvu piirarvu ei § 4 lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt võib esitata, siis KOV-del on vaba voli sulgeda valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega raamatukogusid, nagu on juhtunud haridusasutustega. kehtestada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra. Vajadus selle järele sõltub ennekõike sellest, kuidas KOV-id uusi rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid rakendavad. Kui ilmneb, et suurem paindlikkus hakkab näiteks ohustama rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust, saab minister täpsemate tingimuste seadmisega sekkuda. Eelnõu koostamisel on lähtutud 2017. aastal Rahandusministeeriumis kokku kutsutud piirkondliku statistika töörühma töö tulemustest, mille kohaselt määratakse maa- ja linnarahvastik kindlaks sarnase rahvastikutihedusega klastrite järgi. Asustusüksused jaotatakse viidatud metoodika kohaselt linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Nii tuleb asulate, alevike ja teiste maaliste asustusüksuste puhul arvestada ka elanike asustustihedust km² kohta, ainult elanike arvust ei piisa. Rahvaraamatukogude võrgu korraldamisel saavad kohaliku omavalitsuse üksused arvutuse aluseks võtta Statistikaameti andmebaasis oleva andmestiku rahvaarvu, pindala ja asustustiheduse. 74  Nimetatud metoodikale tuginedes saab iga kohalik omavalitsus kehtestada ise oma territooriumil rahvaraamatukogude võrgu loomise mudeli. Kriteeriumide seadmisega kohustatakse ühelt poolt valda ja linna looma, säilitama ja arendama raamatukogude optimaalset võrku, kuid luuakse kohalikule omavalitsusüksusele paindlikumad alused raamatukogude võrgu ümberkorraldamiseks siis, kui elanike arv ja asustustihedus muutuvad. Seaduses on kohustus, et rahvaraamatukoguteenused peavad olema kättesaadavad ning raamatukogu ligipääsetav, samuti sõnaselge kohustus, et osutada tuleb kõiki § 2 lõige 2 põhiülesandeid. See tähendab, et valla ja linna vabadus nt kokku tõmmata raamatukogude tegevust või neid lausa sulgeda lõpeb seal, kus tekib oht raamatukoguteenuste kättesaadavusele ja ligipääsetavusele allapoole seadusega nõutut. Kui selline olukord peaks tekkima, on Kultuuriministeeriumil haldusjärelevalvega või kohalikul kogukonnal õigus sekkuda. Haldusjärelevalve raames võib ministeerium näiteks volikogul keelata rahvaraamatukogu sulgeda, või siis teha ettepanek uus rahvaraamatukogu või haruraamatukogu avada. 133. Eelnõu § 5 lg 2 - Juhime tähelepanu, et seaduseelnõu Arvestatud Tekst puuduvas osas täiendatud. tekstist on lause lõpp kaduma läinud. 134. Eelnõu § 7 lg 3 - Juhime tähelepanu, et rakendusaktide Antud Rakendusaktide paketis on esitatud täiendatud paketis on esitatud hetkel kehtiv töökorralduse selgitus rahvaraamatukogude töökorralduse eeskirja kavand. Selle juhend, mis on sisult vananenud ja ei selgita eelnõuga koostamisel ja täiendamisel on arvestatud kultuuriministri 12. kaasnevaid muudatusi. juuli 2004. a määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ sätestatut, rahvaraamatukogude valdkonna spetsialistide ettepanekuid ning rahvaraamatukogude statistika kogumisega seotud muudatusi. Kuna rahvaraamatukogu põhiteenuse tegevused (näiteks kogude kujundamise ja 75  arvestuse alused) on oma olemuselt püsivamad ja muutuvad vähem, on töökorralduse eeskirjas oluline tagada lisaks ajakohasusele ka järjepidevus, et raamatukogude tulemusnäitajad oleksid ajas võrreldavad. 135. Eelnõu § 8 lg 3 - ettepanek rahvaraamatukogu juhi Arvestatud Eelnõu § 8 ja seletuskiri muudetud. tähtajalise töölepingu nõuet mitte rakendada juba ametis olevatele juhtidele, st mitte tagasiulatuvalt. Ametis olevata juhtide lepingud kehtivad eelnõu kohaselt küll 2033. aasta 30. juunini, kuid muuatus tekitab 2033. aasta kevadel tööjõu ja juhtimiskriisi Eesti KOV raamatukogudes, sest suur osa KOVidest hakkab ühel ajal uut töötajat otsima. Isegi, kui rakendatakse töölepingu 3 aasta pikendamise võimalust, lükatakse kriis lihtsalt 3 aastat edasi. Ettepanek on rakendada tähtajalist lepingut uutele, pärast seaduse kehtima hakkamist tööle asuvatele juhtidele. 136. Eelnõu § 8 lg 6 - ettepanek lisada viited Antud Kutsestandardid võivad aja jooksul muutuda, sealhulgas raamatukoguhoidja kutsetele tase 7 ja 8 (juhile vastav selgitus raamatukoguhoidja kutse tasemed. Kutse tasemete nimetamine kutsetase), mis praegu on mainitud ainult seletuskirjas seaduses tekitab vajaduse seaduse muutmiseks iga kord kui (analoogselt sama paragrahvi lõikega 8). kutsesüsteemis tehakse muudatusi. Seetõttu ei ole otstarbekas raamatukoguhoidja kutse tasemeid seaduse tekstis nimetada. Sama põhjenduse alusel tehakse muudatus ka § 8 lõikes 8, kus viide kutsetasemele jäetakse välja. 137. Eelnõu paragrahvi 8 lõike 6 loetelusse tuleb lisada Antud Eelnõus ei viidata konkreetsetele ülikoolidele ega nende infokorralduse kõrgharidus. Põhjendus: selgitus õppekavade nimetustele, vaid raamatukoguhoidja raamatukogunduse ja infoteaduste erialadel koolitati ettevalmistust pakkuvale kõrghariduse õppekavadele üldiselt. varasemalt. Praegusel hetkel on erialast kõrgharidust Konkreetsete õppekavade nimetamine seaduses ei ole võimalik omandada ainult Tartu Ülikooli otstarbekas, kuna nende sisu ja nimetused võivad ajas muutuda, ühiskonnateaduste instituudi rakenduskõrghariduse mis tooks kaasa vajaduse seaduse muutmiseks. õppekaval infokorraldus. Kui seda täpsustust sisse ei Infoteadus on teadusvaldkond, mis käsitleb informatsiooni loomist, kogumist, korraldamist, säilitamist, otsimist, 76  viida muutuvad ebapädevaks seaduse teksti mitmed levitamist ja kasutamist. Samuti toetab infoteadus teabehaldust osised, nt § 8. (6) 2), § 8. (7), § 9. (1), (2), (3). ja kasutajakeskseid infoteenuseid. Kuigi infoteadus hõlmab ka raamatukogundust, on eelnõus raamatukogudus eraldi ja rõhutatult esile toodud, et tagada selgus raamatukogude valdkonna spetsialistide ehk raamatukoguhoidjate ettevalmistuse osas. Infokorraldus on infoteaduse rakenduslik haru, mistõttu pole selle eraldi nimetamine vajalik. 138. Eelnõu § 8 lg 8 - ettepanek lisada eelnõu kirjeldatud Antud Elanike arvu järgi kohalduks kõnealune erisus hetkel vaid erandile samuti tingimuseks vähemalt kõrgharidus ja selgitus Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallale. Kõrghariduse nõude kutse kuues tase või valmisolek need omandada. • kohustuslik rakendamine ei arvestaks väikese elanike arvuga ERÜ teeb ettepaneku asendada seaduseelnõus sõna (kuni 800) KOV eripära, kus sobiva juhikandidaadi leidmine “kutsekvalifikatsioon” läbivalt sõnaga “kutse” ja võib olla keeruline. Kehtestatud erisus on võimalus, mida ei lisada märkus, et kutse peab olema “kutseseaduse pea kasutama kui kohalikul omavalitsusel on võimalik leida kohane” (vt § 8 ja 9 ja mõned näited lõigetest). kõrgharidusega juht. 139. Ettepaneku asendada seaduseelnõus sõna Osaliselt Sõna “kutsekvalifikatsioon” asendatud läbivalt sõnaga “kutse”. “kutsekvalifikatsioon” läbivalt sõnaga “kutse” ja arvestatud lisada märkus, et kutse peab olema “kutseseaduse Rahvaraamatukogu juhi kutse nõue on eelnõus juba kohane” (vt § 8 ja 9 ja mõned näited lõigetest). selgesõnaliselt sätestatud ning kutse andmise õiguspõhimõtted Põhjendus: ERÜ kutseandjana ja kutseseaduse jäävad kutseseaduse rakendusvaldkonda, mitte käesoleva järgijana peab oluliseks, et raamatukoguhoidja kutse seaduse reguleerimisalasse. nõue seadusesse sisse kirjutatakse, kuna siis ei ole kutse andmine ohus. Terminite osas pidasime nõu Kutsekojaga ja ettepanek on: kuna kutseseaduses on “kutse”, siis on soovitus kasutada seda sõna. Lisaks on oluline, et mainitud oleks „kutseseaduse alusel“, sest kutsetunnistusi võib väljaspool kutsesüsteemi välja anda kes tahes. 140. Eelnõu § 9 - kuna raamatukoguhoidja kutsestandard Arvestatud Eelnõu § 9 on asendatud sõna „raamatukogutöötaja“ mõistega ühendab kõik raamatukogu ametid mõistesse „raamatukoguhoidja“. raamatukoguhoidja, kas ka seaduses võiks kaaluda raamatukogutöötaja asendamist läbivalt sõnaga raamatukoguhoidja? 77  Põhjendus: raamatukogutöötaja on küll laiem termin, aga raamatukoguteenuseid pakkuvate töötajate ühisnimetus on raamatukoguhoidja. Ka § 2 lõikes 2 toodu sisuliselt kattub raamatukoguhoidja kutsestandardi kirjeldusega. 141. § 9 lg 1 - sõnastus “piisav haridus” jääb häguseks ja Antud Kehtivas seaduses ei ole raamatukoguhoidja haridus- ega kutse võib saada takistuseks kvaliteetse teenuse osutamisel selgitus nõuet. ja raamatukoguhoidjale väärika palga maksmisel. Eelnõuga lisatakse, et § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete Lisaks teeme ettepaneku lisaks raamatukogu juhile täitmiseks on vajalik töötaja haridus või raamatukoguhoidja ka raamatukogutöötaja puhul esitada kõrghariduse kutse, mis tagaks nii ligipääsu elukutsele, vaid ka selle, et nõue. Näiteks: kui tööle asumisel kõrgharidust ei ole, teenus oleks kvaliteetne ja toetaks elukestvat õpet, info- ja siis peab olema valmisolek see omandada. digipädevust ning kogukonna sidusust. Põhjendus: Kui seadus lubab tööle võtta ka Samas ei nõuta kitsalt erialast kõrgharidust, vaid piisavat keskharidusega töötaja, siis võib KOV siin näha haridust ja kompetentsust, mistõttu on meede eesmärgipärane võimalust kulusid kokku hoida, ja väita, et sellest ja realistlik. haridusest piisab. Lisaks paneb uus seadus Raamatukoguhoidja töö eeldab info- ja digipädevust, teadmisi raamatukogule ka haridusasutuse rolli ning see infootsingust, oskust süstematiseerida, kirjeldada, hallata eeldab töötajatelt kõrghariduse olemasolu. andmeid ning kogusid, valdkonnaga tihedalt seotud regulatsioonide tundmist (autoriõigus, isikuandmete kaitse, ligipääsetavus jm) aga ka analüüsidele tuginevate kasutajakesksete teenuste arendamist. Need oskused ja teadmised saadakse kõrghariduse omandamisel. Raamatukogu on osa avalikust sektorist ning raamatukoguhoidja esindab sealjuures haridus-, kultuuri- ja teabevaldkonda. Nagu õpetajalt, sotsiaaltöötajalt või arhiivitöötajalt eeldatakse kõrgharidust, on see põhjendatud ka raamatukoguhoidja puhul. Kõrghariduse nõue ei pruugi olla põhjendatud kõigi raamatukoguhoidjate puhul, kuna tööülesanded on erineva iseloomuga. Raamatukogudes on ametikohti, mille tööülesanded on tehnilist, rutiinset või teeninduslikku laadi. 78  Raamatukoguhoidja kutsel on 7dal ja 8-ndal tasemel kõrgharidusnõue, kuid mitte 6-ndal. Kohalikul omavalitsusel säilib siiski võimalus, et tehnilist laadi ametikohal tööülesandeid täitvalt raamatukoguhoidjalt ei nõuta kõrgharidust. 142. § 9 lg 3 - ERÜ raamatukoguhoidja kutse andja ja Antud Nominaalse õppeajaga motiveeritakse töötajat vajalike raamatukogutöötajate professionaalse arengu selgitus teadmiste omandamisega mitte viivitama. Mõjuvate põhjuste toetajana toetab erialahariduse väärtustamist seaduse ilmnemisel on tööandjal võimalik sõlmida töötajaga uus tasemel, kuid juhime tähelepanu, et võib realiseeruda tähtajaline tööleping. risk, et õppima asumise aeg ja lõpetamine võib venida Eelnõu § 9 lõikes 3 on lisaks sätestatud, et alles vajaliku õppekohtade vähesuse tõttu. hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. 143. Tõstatame küsimuse - kui riik saab sätestada KOV Antud Eelnõu koostamisel kohaliku omavalitsuse raamatukogu töötajate töölepingu tähtaja ja erialahariduse nõuded, selgitus juhtide töölepingu tähtaja ja erialahariduse nõuete osas on kas siis saaks seaduses määratleda ka töötaja arvestatud huvirühmadelt kaasamisprotsessi käigus laekunud miinimum palgamäära? Ei ole meeldiv lugeda ettepanekutega. Raamatukoguhoidja miinimumtöötasu seletuskirjast, et raamatukogutöötajatele eelduslikult sätestamiseks puudub hetkel osapoolte kokkulepe ja võibki maksta madalamat töötasu. eelarveline kate. Palgapoliitilisi kokkuleppeid on võimalik saavutada, kas kohalike omavalitsuste vahel või riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös eraldi protsessi raames. 144. § 13 lg 3 p 1 - ettepanek on lisada sõna osaliselt asemel Antud Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus ja peab “lähtudes rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna selgitus tagama kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja elanike arvust” (nagu praegu kehtivas seaduses ja esemetega, lähtuvalt rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna praktikas). elanike arvust ja vajadustest. Riigieelarvest toetatakse ainult osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist, sest kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 2 alusel on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada raamatukogude ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Eelnõu alusel nähakse ette ainult teatud kulude katmist, milleks on osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamise toetamine. Siiani on mõned omavalitsused ja raamatukogud eksitavalt tõlgendatud kehtiva seaduse sõnastust nagu 79  riigieelarvest finantseeritakse kõik rahvaraamatukogude kulud väljaannete soetamiseks. Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. Valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) kehtestab määrusega riigieelarvest rahvaraamatukogudele toetuse määramise tingimused ja korra. 145. § 13 lg 4 - ettepaneku mitte siduda töötasude ja Antud Regulatsiooni jõustumise ja kehtivuse tähtaegade sätestamine ülalpidamiskulude hüvitamist riigieelarvest selgitus seaduses on vajalik õiguskindluse ja selguse tagamiseks. kuupäevaga 1.01.2027. Tähtajad võimaldavad reguleeritavatel isikutel ja asutustel Senine kogemus on näidanud, et uute hangitavate ja aegsasti valmistuda muudatuste rakendamiseks ning kujundada loodavate infosüsteemide rakendamine ja juurutamine oma tegevus vastavuses uute seaduse sätetega. RaRa-s ei ole läinud viivitusteta, seepärast on Tähtaegade sätestamine võimaldab eelnõus sätestatu ettepanek siduda rahastamise lõpetamine ja elluviimist etappide kaupa, kooskõlas haldusvõimekuse ja ülesannete üleandmine tarkvaralahenduste täies eelarveliste võimalustega. mahus rakendamise ajaga, mitte fikseeritud kuupäevaga. 146. § 15 lg 2 - tähelepanek: raamatukoguvaldkonna Antud Eelnõu § 15 muudetud ja seletuskirja lisatud täiendus, et standardites (nt EVS-ISO 2789:2023) ei ole lugejat ja selgitus mõisted on defineeritud käesoleva seaduse tähenduses. külastajat selliselt defineeritud. Standardis Käesoleva seaduse kontekstis on mõisted avatud seal, kus neid nimetatakse teatud juhtudel külastajaks ka nt esmalt kasutatakse. veebilehitsejat või seadet. Ühtse arusaamise tagamiseks kasutatakse õigusaktides Ettepanek: luua eelnõusse mõistete peatükk. Näiteks valdavalt samasisulisi mõisteid. Säilituseksemplari seaduses on ka mõiste “teavik” asendamine mõistega “väljaanne” kasutusel mõiste “väljaanne”. Mõiste „teavik“ on mõiste tekitab küsimust, sest standardites kasutatakse mõistet „väljaanne“ sünonüüm. Mõistet „väljaanne“ kasutatakse “teavik”. Või nt Raamatukogude andmekogu käesoleva seaduse tähenduses. põhimääruses “koduraamatukogu” määratlus. Eelnõu lisades asendatakse „koduraamatukogu“ sõnaga „raamatukogu“. 80 147. § 17 lg 4 - ettepanek on lisada täpsustus viimasesse Arvestatud § 17 lõike 4 sõnastus muudetud. lausesse: väljaannete tellimine teistest haruraamatukogudest soovitud haruraamatukokku on Raamatukogude andmekogu funktsionaalsete nõuete kohaselt tasuta. peab infosüsteem toetama nii raamatukogudevahelist kui ka Kommentaariks: väljaannete tellimine ühest raamatukogusisest laenutust. haruraamatukogust teise eeldab, et raamatukogude Eelnõu kohaselt ei ole kohaliku omavalitsuse andmekogus on vastav ja kõikidele raamatukogudele rahvaraamatukogu kogust asutusesisene väljaande tellimine sobiv funktsionaalsus olemas. Samuti nõuab sellise tasuline juhul, kui see toimub sama kohaliku omavalitsus tasuta tellimise käivitamine KOVidelt piires. Põhjuseks on asjaolu, et kohaliku omavalitsuse logistikasüsteemide loomist ja selleks vajalike rahvaraamatukogude kogusid käsitletakse kui ühtset tervikut. vahendite leidmist. KOVidele tuleb see vajadus selgelt sõnastada. Ka riikliku väljaannete toetuse määramisel kohaliku Teeme ettepaneku mitte rakendada nõuet “väljaannete omavalitsuse rahvaraamatukogule ei jaotata toetust iga tellimine haruraamatukogust on tasuta” enne harukogu kaupa, vaid lähtutakse kogu omavalitsuse raamatukogude andmekogu valmisolekut teenust täies raamatukoguvõrgu kui terviku vajadustest, mitte eraldi kogude mahus toetada. kujundamisest igas harukogus. 148. § 21 lg 6 - lausest jääb mulje, et pärast 1 aasta ja 1 Antud Sarnane põhimõte on sätestatud ka kehtiva RaRS § 17 lõikes 3, päeva möödumist võib lugeja tulla uuesti raamatuid selgitus kuid eelnõus on seda täpsustatud. Pikim võimalik periood, mil laenama, ilma et ta peaks eelmised võlad korda lugejale rahvaraamatukogust väljaandeid või esemeid ei tegema. laenutata, on endiselt üks aasta. Samas ei saa piirang kehtima jääda olukorras, kus lugeja on oma kohustused rahvaraamatukogu ees juba täitnud. Lugeja peab täitma oma kohustused rahvaraamatukogu ees jätkuvalt ka siis kui aasta möödumisel tekib lugejal uuesti laenutamise õigus. 149. § 21 lg 7 - ettepanek mõelda veelkord läbi karistuse Antud Kehtivas RaRS-is ei ole sätestatud sarnast piirangut nagu tähtaja pikkused, kuna nimetatud karistused ei ole selgitus eelnõu § 21 lõige 7 (uus lõige 8). Rahvaraamatukogud on pahategude vaates proportsionaalsed. Näiteks tahab juhtinud tähelepanu vajadusele luua selliseks piiranguks raamatukogu külastusõiguse ära võtta pikemaks õiguslik alus, kuna rahvaraamatukogul on seadusest tulenev perioodiks inimeselt, kes häirib töötajate ja teiste kohustus olla avatud kõigile soovijatele. Eelnõu koostamisel on kasutajate rahu ja ohustab oma käitumisega lähtutud põhimõttest, et rahvaraamatukogu eesmärk ei ole turvalisust, selleks on raamatukogul vaja viidata karistamine, vaid turvalise ja toimiva keskkonna tagamine seadusele, kuid seadus lubab häirijal juba kuu aja kõigile kasutajatele. Seetõttu on keeld seatud maksimaalselt 30 81  pärast uuesti tulla ja oma agressiooniga jätkata. päevaks, mis võimaldab reageerida korduvatele Ettepanek on mõlema rikkumise korral rakendada 180 korrarikkumistele proportsionaalselt. Külastusõiguse võib päevast (kuus kuud) raamatukogu kasutamise keeldu. lugejalt või külastajalt ära võtta 30 päeva kaupa. Külastusõiguse piirang määratakse uuesti kui raamatukogu kasutamise eeskirja rikkumine kordub. Pikem, näiteks 180- päevane keeld ei oleks eesmärgipärane ega proportsionaalne üldkasutatava avaliku teenuse kontekstis. 150. § 25 ja § 27 - paragrahvide 25 ja 27 sisu nõuab Arvestatud Eelnõu § 25 muudetud. Rahvaraamatukogu struktuur ja selgitust: põhimäärus sätestab raamatukogu põhimäärus tuleb viia seadusega vastavusse 1. juuliks 2027. struktuuri, kuidas siis struktuuri saab hiljem vastavusse viia kui põhimäärust? 151. § 29 (ERRS muutmine) - ettepanek jääda väljaannete Antud Eelnõus kavandatud muudatused jõustuvad etapiviisiliselt, soetamise toetuse eraldamisel senise töökorralduse selgitus kooskõlas sätestatud riiklike ülesannete ümberkorraldamise juurde, nagu on märgitud ka rakendusaktis ajakavaga. “Rahvaraamatukogudele riigieelarvest Kuni 2027. aasta juuni lõpuni täidavad finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja maakonnaraamatukogud kahte riiklikku ülesannet, sealhulgas kord”, vt § 3. Toetusraha laekuks vastava KOVi väljaannete komplekteerimist. Seetõttu ei muudeta seni ka arveldusarvele. Rakendusaktis nimetatud rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude maakonnaraamatukogu ei oleks siis toetuse saaja, jaotamise tingimusi ega korda. vaid iga KOV eraldi. Nii on praktikute sõnul valla Kui väljaannete soetamise toetus kantaks kohalike keskraamatukogudes ka lihtsam järgida määruse omavalitsuste eelarvesse, kaasneks sellega neile täiendav “Rahvaraamatukogudele riigieelarvest koormus, sealhulgas vajadus korraldada väljaannete hankimine finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja ja tegeleda arveldamisega. Eelnõu kohaselt sellist kohustust kord” § 4. Väljaannete soetamise toetuse kasutamine” kohalikele omavalitsustele ei panda, vaid nad saavad jätkuvalt täitmist. tellida väljaandeid, mille hangib arendusüksus, sarnaselt Väljaannete keskne hankimine (ühishanked) võiks kehtiva maakonnaraamatukogude teenusega, nii kohaliku toimuda e-väljaannete andmebaaside puhul ja omavalitsuse eelarve kui ka riikliku toetuse vahenditest. ajakirjandusväljaannete digiligipääsudele, seda Ettepaneku sätestamine tooks kaasa täiendava kohustuse tegevust võiks teha RaRa keskse teenusena (üks kõigile kohalikele omavalitsustele, mida eelnõu ette ei näe. läbirääkija väljaannete müüjatele). 152. § 31 p 1 (RaRS muutmine) - ettepanek on mitte siduda Antud Regulatsiooni jõustumise ja kehtivuse tähtaegade sätestamine maakonnaraamatukogude riiklike ülesannete (ja selgitus seaduses on vajalik õiguskindluse ja selguse tagamiseks. 82  palgatoetuse, vt kommentaarid ka § 13 kohta) Tähtajad võimaldavad reguleeritavatel isikutel ja asutustel lõpetamist kindla kuupäevaga, vaid lähtuda aegsasti valmistuda muudatuste rakendamiseks ning kujundada ülesannete täitmise eelduseks oleva raamatukogude oma tegevus vastavuses uute seaduse sätetega. andmekogu valmidusest. Peaks olema lõtk, mis Tähtaegade sätestamine võimaldab eelnõus sätestatu võimaldaks maakonnaraamatukogude kui riiklike elluviimist etappide kaupa, kooskõlas haldusvõimekuse ja ülesannete täitjate ja kahe palgatoetuse maksmist eelarveliste võimalustega. jätkata seni, kuni raamatukogude andmekogu on täies mahus kasutusele võetud, testitud ja töötab korralikult. Vastasel korral ei saa RaRa tegelikult ülesandeid edukalt täita ning osa teenused jäävad nö vaakumisse (kui andmekogu ei tööta täies mahus ja maakonnaraamatukogudel pole enam ülesannet komplekteerida, siis kuidas lahendatakse väljaannete raamatukogudesse jõudmise järjepidevus?). 153. § 31 p 2 - Seletuskirjas lk 75 on aga märgitud: Arvestatud Varem eelnõu § 31 punktis 2 sisaldunud muudatus on viidud §- “Andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad i 6. osaliselt (näiteks litsentsitasud) raamatukogude Seletuskirja täpsustatud. Rahvaraamatukogule ja selle omanikud, v.a personalikulu, mis saadakse riiklike omanikule on raamatukogude andmekogu kasutamine tasuta. ülesannete ümberkorraldamisest. Raamatukogu poolt Samas arvutatakse ka rahvaraamatukogudega seotud kulud makstav tasu kavandatakse proportsionaalsena sarnaselt teiste raamatukogude kuludega hinnastamismudeli raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli alusel, kuid need kulud katab Kultuuriministeerium. väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see oleks jõukohane ka väiksematele raamatukogudele.” Palume selgitust, mida selline sõnastus ikkagi raamatukogudele kaasa toob - aastamaks, kulupõhine arenduste eest tasumine vms? 154. Seletuskirja lk 1 - täpsustada “rahvaraamatukogu” ja Arvestatud Seletuskirja on muudetud. “rahvusraamatukogu” mõistet. 155. Seletuskiri lk 11 - Ettepanek kasutada kindlat Arvestatud Seletuskirja on muudetud. kõneviisi: tuleb arvestada ja kaasata (eelnõus “tuleks”). 83 156. Seletuskiri lk 14 - Lause “Tulenevalt info- ja Arvestatud Seletuskirja on muudetud. kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see vaja koordineerimist.”. vajab täpsustamist. 157. Seletuskiri lk 23 teine lõik - Tekitab segadust sõnastus Mitte- Eelnõu sõnastus on laiem ja hõlmab nii kohalike elanike “kohalikule eripärale vastavad ruumid”. Ettepanek arvestatud vajadusi kui ka teiste kohalike tingimuste ning kasutusviiside kasutada “kohalike elanike vajadustele vastavad arvestamist (nt kogukonna praktika, hoone eripära, piirkondlik ruumid”. ruumikasutus, kultuurilised eesmärgid). 158. Seletuskiri lk 42 - ERRS § 4 lõike 4 punkt 3 Mitte- Infotehnoloogia arendamine hõlmab planeerimist, sõnastatakse ümber selliselt, et RaRa üheks arvestatud väljatöötamist, juurutamist ja juhtimist, mida kehtiva seaduse ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on alusel teostas RaRa üksnes oma infovara üldkättesaadavaks infotehnoloogia arendamine üleriigiliste tegemise eesmärgil. raamatukoguteenuste osutamiseks. Ettepanek on kasutada sõnade “infotehnoloogia arendamine” asemel “RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogia lahenduste planeerimine/loomine/väljatöötamine/juhtimine”, sest selline sõnastus selgitab ülesannete sisu laiemalt. 159. Seletuskiri lk 43 – Seletuskiras on toodud, et Antud Seletuskirjas on välja toodud mitme huvirühma tähelepanu “Asjaolule, et (rahva)raamatukogude valdkonnas on selgitus juhtimine vajadusele luua rahvaraamatukogude valdkonnas vajadus arendusülesandeid täitva üksuse või asutuse arendusülesandeid täitev üksus ehk arenduskeskus. Vajadust ehk arenduskeskuse järele on tähelepanu juhtinud nii maakonnaraamatukogudega seonduv ümber mõtestada Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing…” Märgime, et käsitleti ka VTK-s, kus tõdeti, et maakonnaraamatukogu ERÜ eestvedamsiel koostatud visioonidokumendis olemusele on olulise jälje jätnud 2017. aastal toimunud “21. sajandi raamatukogu” 2016. aasta versioonis on haldusreform. viidatud arenduskeskuse loomise vajadusele, aga seda läbi maakonna- jt keskraamatukogude võrgustiku. “Rahvaraamatukogude puhul ehitada teenuste keskse arendamise süsteem üles läbi maakonna- ja linna keskraamatukogude võrgustiku ning 84  raamatukoguteenuste arenduskeskuse.” (lk 8), seaduseelnõus aga on maakonnaraamatukogude roll hoopis taandatud. Visioonidokumendis nägime maakonnaraamatukogude võrgustikku arenduskeskuse tugevusena. 160. Seletuskirja lk 62 on toodud, et “Ülesannete Antud Riiklike ülesannete konsolideerimise eesmärk on tagada nende konsolideerimisel väheneb aga riiklike ülesandeid selgitus tõhusam korraldus. Piirkonna esindajate rendi-, koolitus-, täitvate inimeste arv seniselt 58-lt 25-ni, mis sõidu-, lähetus jm kulud kannab ümberkorralduse järgselt kokkuvõttes tähendab oluliselt efektiivsemat RaRa haldusülesannete täitmise kulust. riigiressursside kasutamist.” Märkus: Tegelikult Erinevalt kehtivast seadusest on eelnõuga selgelt määratletud kaasnevad RaRa piirkonnatöötajatega ka rendi-, KOV rahvaraamatukogu ülesanded ja RaRa-le volitatavad riigi koolitus-, sõidu-, lähetus jm kulud, mida seni pakkus rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesanded ning KOV riigi ülesandeid täitvale töötajale. Seega lisaks finantseerimine. palgakulule lisandub majanduskulusid, mis sisuliselt tähendab KuMi vaatest mitte olulist kokkuhoidu. 161. Seletuskirja lk 63 on toodud “…lugejaile, kes saavad Arvestatud Seletuskirja on muudetud. ühe otsinguga ülevaate riigi rahvaraamatukogudesse soetatud inforessursist, mille suuruseks 2023. aasta seisuga oli Eesti raamatukogudes ligi 31 miljonit arvestusüksust, millest rahvaraamatukogudes ligi 10 miljonit arvestusüksust.”. Märkus: Siin on teksti ja andmete vahel vastuolu. 162. Seletuskirja p 6.5.2.1. (Mõju majandusele, lk 63) - Teadmiseks Seletuskirja p 6.5.2.1. käsitletakse eelnõu majanduslikku mõju Märgime, et asutusena on ELNETi tõesti üks, kuid see võetud sihtrühmale asutused ja eraõiguslikud juriidilised isikud. ühendab asutusi, raamatukogusid, mille teenuste kasutajad moodustavad enam kui poole kõigist Eesti raamatukogude registreeritud kasutajatest, mõjutatud saavad ka registreerimata kasutajad, nt e-kataloogist otsingute tegijad. 163. Seletuskiri lk 75 on toodud, et “Raamatukogu poolt Arvestatud Seletuskirja on muudetud. makstav tasu kavandatakse proportsionaalsena raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli 85  väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see oleks jõukohane ka väiksematele raamatukogudele.”. Märgime, et eelnõus on öeldud, et andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule tasuta (§ 31. lõige 2, punkt 3) ja kohustuslik (§ 31. lõige 2, punkt 2). Seletuskirjast aga võib välja lugeda, et andmekogu ülalpidamiskulud tasuvad siiski raamatukogud. Palume selgitust. Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium 164. Seaduse väljatöötamiskava (edaspidi VTK) kohta Antud Eelnõuga sätestatakse rahvaraamatukogude ja Eesti arvamust avaldades oli meie peamine väide, et selgitus Rahvusraamatukogu töökorraldus. Eelnõuga ei muudeta planeeritud tööd ei võta arvesse raamatukogude Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala õigusakte ega pikaajalist kogemust ühise raamatukogusüsteemi haldusala asutuste töökorraldust. arendamisel ja kasutamisel ning ei arvesta eri raamatukogude vajadusi. Mitmeid sisuliselt samasuguseid arvamusi esitasid ka teadusraamatukogude direktorid, Tallinna ja Tartu raamatukogude juhid. Eeldasime, et eelnõuga edasi liikudes nende ettepanekutega ka arvestatakse, aga seda ei ole toimunud. 165. Küsimus, et kas üks ühtne raamatukogusüsteem on Antud Kultuuriministeerium ei saa nõustuda väitega, sest kõigile raamatukogude lugejatele (ja selgitus raamatukogusüsteemi rakendamiseks on ELNET Konsortsiumi raamatukogudele ning raamatukogude omanikele) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajaid kaasates läbi vajalik ja tarvilik, on jäetud tõenduspõhiselt ning viidud järgmised analüüsid: järjekindlalt analüüsimata ja põhjendamata. Seda 2018. a viidi läbi “Raamatukogusüsteemide kaasajastamise lahendust kirjeldatakse kui midagi analüüs”, mille raames uuriti Eestis kasutusel olevate enesestmõistetavat, aga argumendid, mis tuuakse, on raamatukogusüsteemide (Sierra, RIKS, URRAM) haldamis-, läbivalt manipuleerivad ja eksitavad. valitsemis- ja rahastamismudeleid ning analüüsiti olemasolevat arhitektuuri. Kogutud informatsioonile toetudes koostati ülevaade kõikidele Eesti raamatukogudele ja nende lugejatele sobivaima raamatukogusüsteemi arhitektuurist ja valitsemismudelist. 86  2022. a viidi läbi “Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusdisain” projekt, mille käigus analüüsiti raamatukoguteenuseid, mida ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem peab tulevikus hõlmama ja aitama optimeerida. Analüüsis toodi välja, et raamatukogudel on oma teenuste pakkumiseks palju tegevusi, milles osalevate IT- süsteemide hulk on suur ning keskne roll on raamatukogusüsteemi tarkvaral ja selle juurde kuuluval e- kataloogil. 2023. a läbi viidud “Raamatukogusüsteemi detailanalüüs” käigus pandi kirja raamatukogusüsteemi funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded. Koostatud nõuded on sisendiks raamatukogusüsteemi tarkvara hankimisel. 166. Kuigi eelnõu polnud veel kooskõlastusringilegi Antud KuM kujundab rahvaraamatukogude valdkonna poliitikat ja on saadetud, on Kultuuriministeerium sisuliselt juba selgitus tellinud rahvaraamatukogudele raamatukogusüsteemi tellinud Rahvusraamatukogult suure hulga ÜÜRSiga rakendamiseks vajalikud ettevalmistustööd oma haldusalasse seotud töid, avaliku kataloogi riigihange on juba läbi kuuluvalt RaRa-lt. viidud. Hanke ja kogu projekti lähtekoht on, et mingi “Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi tarkvara: karbitoote ajani kasutatakse arendamisel meie praegust ost, andmete migratsioon ja juurutamine” on raamatukogusüsteemi ESTER, aga ei ELNET-i, Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde projekt. ELNET-i raamatukogudega ega raamatukogude RaRa taotles 2025. a kevadel projektile struktuurivahendite omanikega, st infosüsteemi omanikega, pole neid toetust, mis määratigi 05.11.2025 justiits- ja digiministri plaane piisaval pädevustasemel kooskõlastatud. käskkirjaga nr 82 RaRa-le. Kultuuriministrile nõuandva kogu Rahvaraamatukogude Nõukogu koosseisus on üle viie aasta osalenud ka MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi esindaja. Seega on ELNET Konsortsiumi esindaja nii eelnõu kui ka raamatukogude andmekogu protsessis kaasa töötanud, misläbi on esindajal olnud võimalus järjepidevalt protsessist ka oma liikmeid teavitada. 87  Rahvaraamatukogude Nõukogu koosolekuid on toimunud 2020 (2), 2021 (20), 2022 (9), 2023 (12), 2024 (8), 2025 (1). Kultuuriministeerium on kohtunud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rektorite Nõukogu esindajatega rahvaraamatukogu seaduse eelnõu ja raamatukogusüsteemi lahenduste teemal. Jõutud on kokkuleppeni, et RaRa ja ülikoolide esindajad sõlmivad koostööleppe raamatukogusüsteemi ühiste tegevuste edendamiseks. Kultuuriministeerium on algatanud ELNET Konsortsiumi ettepanekul „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029“ muutmise, et lisada tegevuskavasse partneritena MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, sh Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid ning kirjeldada tegevuskavas osapoolte rollid ja vastutus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi hankimisel ja juurutamisel. 167. Seadmata kahtluse alla rahvaraamatukogudele Antud Jõutud on kokkuleppeni, et RaRa ja ülikoolide esindajad raamatukogusüsteemi arendamise vajadust ega ka selgitus sõlmivad koostööleppe raamatukogusüsteemi ühiste tegevuste seda, et piisava koostöö ja ühise töö korral ei võiks edendamiseks. ÜÜRSiga liituda ka meie praegust süsteemi kasutavad Kultuuriministeerium on algatanud ELNET Konsortsiumi raamatukogud (see on lõpuks iga raamatukogu ja ettepanekul „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029“ tema omanike otsus). Aga praegu juba tehtud (ja muutmise, et lisada tegevuskavasse partneritena MTÜ Eesti tegemisel) tööde ja eelnõus näha olev ÜÜRS-i Raamatukoguvõrgu Konsortsium, sh Eesti avalik-õiguslikud valitsemismudel ei ole meie hinnangul nii suure ja ülikoolid ning kirjeldada tegevuskavas osapoolte rollid ja vastutusrikka koostööprojekti jaoks adekvaatne. vastutus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi hankimisel ja ELNETi erinevate raamatukogude (ja totaalselt juurutamisel. erinevate omanike) senise koostöö edukus annab Raamatukogusüsteemi omanikuks jääb ka peale meile kindluse väita, et asjaosalistel peab olema raamatukogusüsteemi hankimist raamatukogusüsteemi projektiga omandus-, mitte konsultatiivne suhe. tarkvara omanik. Tarkvaralahenduse kasutusõigus saadakse hanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel. Kõik raamatukogude andmekoguga liituvad raamatukogud on raamatukogude 88  andmekogu kasutajad ja oma lugeja ning väljaannete andmete osas vastutavad töötlejad. 168. Põhjendamata on jäetud, miks ei võiks ÜÜRSi Antud Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad loomiseks ja arendamiseks kasutada juba selgitus asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi olemasolevaid koostöövorme või luua uusi, milles haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks asjaosalistel, st vähemasti avalikõiguslike isikute MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas suurtel raamatukogudel, oleks lisaks rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud kaasarääkimisvõimalusele ka selline otsustusõigus, valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. mis oleks jätkuks senisele tööle ja võimaldaks Arvestades aga asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike aastatepikkuse eduka koostöö jätkumist. Lihtsalt on 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda hõlmava teadus- ja esitatud, et erinevad tööd, mille tsentraliseerimist arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele ja KOV-idele planeeritakse, peavad olema administratiivselt ühised. fokusseeritud töö lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti Meie arvamus on, et ei pea. Ei ole mingit head sisulist kõige sujuvam. põhjendust, miks ÜÜRSi haldamiseks ei võiks luua eraldi organisatsiooni, milles paljude erinevate raamatukogude ühistöö avaldub ka juriidilistes, st omandisuhetes. 169. Avalik-õiguslikud ülikoolid, kelle Antud Eelnõuga sätestatakse rahvaraamatukogude ja Eesti teadusraamatukogude panus ESTER-isse ei ole selgitus Rahvusraamatukogu töökorraldus. Eelnõuga ei muudeta kindlasti väiksem kui rahvusraamatukogul, ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala õigusakte ega isegi käesoleva eelnõu kooskõlastajad või haldusala asutuste töökorraldust. arvamusavaldajad. Jõhvi vald 170. Kaotada eelnõu § 1 (1) sõna „valdkonna“, et vältida Antud Eelnõu § 1 lõikes 1 on selgelt määratletud seaduse tekkida võivat olukorda, kus rahvaraamatukogude selgitus reguleerimisala, milleks on rahvaraamatukogude tegevuse, napist toetusest finantseeritakse seadusega kogude, teeninduse ja juhtimise korralduse ning defineerimata asutusi ja isikuid. rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused. RaRS eelnõu reguleerib rahvaraamatukogude ja nende hüvanguks riiklike ülesannete täitmise finantseerimise korraldust. 89 171. Kaotada eelnõu § 4 lõige 4. Mitte Eelnõu § 4 lõige 4 volitusnormi kohaselt on ministril arvestatud kaalutlusõigus, kas sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumiseks kehtestada määrusega täpsemad tingimused ja kord või jätta see kehtestamata. Volitusnorm annab ministrile kaalutlusõiguse sekkuda võrgu kujundamise ühtsete aluste kehtestamisega juhul, kui liigne paindlikkus võib ohustada rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust. 172. Säilitada kahe (2) maakonnaraamatukogu töötaja Antud Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 30. juunini 2027. aastal töötasu ning riiklikest ülesannetest komplekteerimine selgitus kogude komplekteerimise ja töötlemise ning andmebaaside ning maakonna rahvaraamatukogude töötajate pidamise ülesannete täitmist. Ülesannete täitmise ajal tagab nõustamine ja koolituste korraldamine. KuM kahe maakonnaraamatukogu töötaja töötasu. 173. Loobuda piirkondlike üksuste loomisest kui Mitte- Eelnõu näeb ette, et riigi haldusülesannete otstarbekaks kasututest. Piirkondlikele üksustele planeeritud arvestatud täitmiseks on Rahvusraamatukogul esindajad piirkondades üle finantsvahendid planeerida alles jäävate Eesti, RaRa-le pannakse seega kohustus mitte koondada maakonnaraamatu töötajate töötasudeks ja ülejäänu rahvaraamatukogude arendusüksuse tegevust üksnes pealinna, raamatukogude kiirendisse või e- ja audioraamatute vaid pakkuda tuge ka spetsialistide poolt, kes on kohal hankimisele. erinevates Eesti piirkondades ja mõistavad seeläbi paremini kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi. Maakonnaraamatukogu töötajad on KOV asutuse töötajad, kelle tööd ei saa RaRa korraldada. Riiklike ülesannete mahu muutumisel kohandatakse riiklike vahendite jaotust. 174. Muuta kultuuriministri määrus 09.01.2015 nr 1 Teadmiseks Rakendusaktide koostamisel kaalutakse ettepanekut uuesti. „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest võetud finantseeritavate kulude jaotamise korda“, jättes ära Ida-Viru plusskoefitsiendi ja jagades riigipoolne teavikute toetus vastavalt sama määruse § 2 lg 5 toodud tingimustele. 175. Jätta seadusest välja rahvaraamatukogude juhtide Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri on muudetud. tähtajalise töölepingu nõue kui põhjendamatu. Töölepingu seadus on piisavalt paindlik, et vajadusel tööleping lõpetada. 90 176. Seaduseelnõus käsitletakse rahvaraamatukogu Mittearvest Nõude lisamine RaRS-i ei ole otstarbekas, sest eesti keele kultuuri- ja haridusasutusena. Lisada atud oskuse nõuded on reguleeritud keeleseadus (RT I 2011, 1) mis raamatukogutöötajate kvalifikatsiooninõuetele sätestab, et kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub riigikeele oskus C1-tasemel. eesti keeles. Raamatukoguhoidja kutsestandardi lisas 2 on raamatukoguhoidja keelte oskustasemete kirjeldused. Juhi ametikoha keelenõuete kehtestamine jääb kohaliku omavalitsuse pädevusse. 177. Kaaluda koos Haridus-ja Teadusministeeriumiga Teadmiseks Haridus-ja Teadusministeeriumiga kohtumistel on plaanis võimalust koostada 4. ja/või 5. taseme kutseõppe võetud käsitleda raamatukoguhoidja kraadi- ja kutseõpet ning õppekava raamatukogutöötajate koolitamiseks järelkasvu küsimusi. kutseõppesüsteemis. 178. Töötada välja selge ja avalik tegevusplaan tegevuste, Arvestatud RaRa kodulehe rubriigis „raamatukogudele“ alamrubriigis tähtaegade, finantsvahendite ja vastutajatega. „koostöö ja juhtimine“ on KuM-i ja RaRa koostöös tehtud kättesaadavaks tegevuste ajakava ja vastutajad. Eelnõuga seotud tegevusteks KuM finantsvahendeid ei eralda. 179. Keskenduda kommunikatsioonile erinevate Teadmiseks Kommunikatsiooni parandamiseks on käivitatud riiklike osapooltega, tagada teisi osapooli kuulav ja arvestav võetud ülesannete protsesside ja tegevuste kirjeldamiseks töörühmad, suhtlemine. millesse kuuluvad rahvaraamatukogude esindajad üle Eesti. Samuti on eelnõu ja sellega seotud rakendustegevuste kommunikatsiooniga seotud kohtumised ja tegevused kajastatud RaRa kodulehe rubriigis „raamatukogudele“ alamrubriigis „koostöö ja juhtimine“. Uuendatud lehekülje rubriik on varasemalt ja tulevikus rahvaraamatukogudele kiireks info avalikustamise kohaks. Järvamaa Keskraamatukogu 180. Maakonnaraamatukogude funktsiooni kadumine ja Antud Kehtiv seadus ei reguleeri KOV rahvaraamatukogude riiklike ülesannete ümberkorraldamine: selgitus koostööd. Maakonnaraamatukogudel on riiklikud ülesanded, Eelnõu ei anna vajalikku ettekujutust, kuidas on mis antakse üle rahvaraamatukogude valdkonna planeeritud süsteemi toimimine alates 2027. aastast. arendusüksusele. Pigem saame väita, et väljakujunenud sisuline Eelnõu loob eelduse KuM riiklike rahvaraamatukogude koostöö raamatukogude vahel kaob ja ei väärtustata valdkonna haldusülesannete ümberkorraldamiseks. Eelnõu kogukonnapõhisust. Piirkondlikud üksused ei asenda rakendamiseks on RaRa juurde moodustaud viie riikliku 91  toimivat struktuuri ja loovad juurde administreerimise ülesande täitmiseks ja raamatukogude andmekogu töörühmad, tasandeid. Rohkem bürokraatiat ei paranda mille ülesanneteks on info koondamine ja jagamine ning eesmärkide täitmist ja teenuse kvaliteeti kohapeal. lahenduste testimine. Ülesannete ümberkorraldamise Lisaks jääb arusaamatuks, milliste kriteeriumide eesmärgiks on rakenduslike ülesannete keskne, otstarbekam ja alusel piirkonnad valitakse. efektiivsem juhtimine. Oluline eesmärk eelnõus on laste ja noorte Eelnõu näeb ette, et riigi haldusülesannete otstarbekaks lugemisharjumuste kujundamist soodustavate täitmiseks on Rahvusraamatukogul esindajad piirkondades üle tegevuste korraldamine. Järvamaa Keskraamatukogu Eesti, RaRa-le pannakse seega kohustus mitte koondada koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskuse algatatud rahvaraamatukogude arendusüksuse tegevust üksnes pealinna, ettevõtmisi ja viib läbi maakondlikke vaid pakkuda tuge ka spetsialistide poolt, kes on kohal lastekirjandusüritusi. Uus seaduse eelnõu lõhub erinevates Eesti piirkondades ja mõistavad seeläbi paremini toimiva süsteemi ja lagundab maakonna kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi. raamatukogude koostöövõrgustikku. Maakonnaraamatukogu töötajad on KOV asutuse töötajad, Mis saab maakondlikest koduloolistest kelle tööd ei saa RaRa korraldada. Riiklike ülesannete mahu andmebaasidest ja kogudest ning nende täiendamisest muutumisel kohandatakse riiklike vahendite jaotust. kui ollakse vaid ühe omavalitsuse raamatukogu? Kodulooliste andmebaaside täiendamine on võimalik siduda Kultuuriväärtuslike trükiste (aga väärtuslik võib tööga raamatukogude andmekogus ja jätkata omavalitsuse kohalikust vaatepunktist olla erinev) saatmine rahvaraamatukogude koostöös. maakonnast välja viib need lugejast kaugemale. 181. Plaanitavate muudatuste kulu omavalitsusele: Antud Kulupõhise tasu alusel rahvaraamatukogude andmekogu Kohalik omavalitsus rajaneb põhimõttel, kus avalike selgitus kasutamise kulud katab Kultuuriministeerium. teenuste osutamine toimub soodsamatel tingimustel. Andmekogu rakendamine ei vaja ka arvutite väljavahetamist Meie arvestuste järgi raamatukogureformi tulemusena kui raamatukogu kasutab juba mõnda raamatukogusüsteemi ja seletuskirjas välja toodud arvutuste põhjal oma andmete haldamiseks. muutuvad ühtse programmiga liitumisel Järvamaa Keskraamatukogu püsikulud kallimaks. Ühtset Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega programmi veel ei ole ja puudub kindlus, et 1. jaanuar on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide 2027 hakkab uus programm tõrgeteta tööle. Senine ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et praktika on näidanud, et planeeritud ajakavaga rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele hakkama ei saada. laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. Eelnõust võib lugeda, et riigieelarvest toetatakse edaspidi rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist 92  osaliselt. Kui suur on arvestuslik lisakulu Väljaannete keskne hankimine võib pigem vähendada KOV- omavalitsusele? ide kulusid, sest väljaannete müüja või vahendaja tagab Samuti ei selgu, kuidas täpselt toimib uus loodav väljaannete kohaletoimetamise vähemalt 79-sse KOV keskne komplekteerimisteenus ning millised kulud rahvaraamatukogusse, senise 15 maakonnaraamatukogu kaasnevad raamatute transpordiga kullerteenuse asemel. kaudu. Näiteks on Omniva kullerteenus MIRKO-s Kohaliku omavalitsuse asutuse sisene teenus ehk 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga kallinenud raamatukogusisene laenutus peab olema tagatud kõigile rohkem kui 100 %. kohaliku omavalitsuse elanikele ühetaoliselt ega saa sõltuda Raamatukappide soetus ei vähenda omavalitsuse kulu raamatukoguhoidja väljaannete harukogudesse tellimise raamatukogule ega kiirenda raamatute liikumist. valikutest. Omavalitsuste suurused on väga erinevad, ka Raamatukogudevaheline laenutus on väljaannete edastamine väljaannete tasuta tellimisega haruraamatukogudest teise asutuse või teise kohaliku omavalitsuse raamatukogule, kaasnevad suurenenud reaalsed rahalised kulud. mis võib olla tasuline. Rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri selgitab lugejate ja külastuste arvestuse pidamist ja ütleb, et Eelistatult külastuste automatiseeritud lugemine ei eelda selle eelistatult kasutada külastuste automatiseeritud kohest rakendamist või RFID lahendust. Automatiseeritult lugemist. Automatiseeritud süsteemi soetamine nõuab saab külastajate loendust teostada kasutades näiteks turvaväravaid, raamatutele ja töökohtadele RFID uksesensoritel põhinevaid loendureid (infrapuna või laser) või lahendust. 2018. aastal Järvamaa Keskraamatukogule kaamerapõhist automaatset loendustarkvara kasutades. pakutud lahendus maksis rohkem kui meie aasta eelarve. 182. Raamatukogu juhi ja töötajate töölepingu Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri on muudetud. kriteeriumid: Töölepinguid reguleerib töölepingu seadus, mis kirjeldab põhjalikult, millisel juhul sõlmitakse töötajaga tähtajaline tööleping. Mille alusel on eelnõus välja toodud kriteeriumid vajalikud ja põhjendatud? 183. Lugeja ja külastaja vastutus: Mittearvest Raamatukoguteenuse kasutamise piiramine peab olema Kas võlgnikult väljaannete ja esemete kojulaenutuse atud proportsionaalne kasutamise eeskirja rikkumise raskusega. õiguse ära võtmine kuni üheks aastaks ja korduvalt Lugeja võlgnevuse puhul võetakse ära ainult kojulaenamise rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja rikkujalt 93  külastamise õiguse ära võtmine kuni 30 päevaks on õigus, kuid lugeja saab jätkuvalt kohapeal väljaandeid lugeda omavahel proportsionaalsed ja süüteole vastavad kuni tasub võlgnevuse. karistused? Kas nõudmised võiksid olla ühtlustatud? Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara (näiteks ähvardab relvaga, rikub arvuteid, lõigub või sodib raamatuid), võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. Korra rikkumise ja puhul rakendatakse piirangut üksnes asjasse puutuva haruraamatukogu külastamise suhtes. Lääne Maakonna Keskraamatukogu 184. § 5 lg 1 - lõpust on tõenäoliselt midagi puudu jäänud, Arvestatud Eelnõu § 5 lg 1 täiendatud. alles on lausekatke: „Kui kohaliku omavalitsuse üksus on väike,…“. Mis sisalduks ülejäänud lauseosas? 185. Kuidas omavahel suhestuvad § 7 lg 1, kus Arvestatud Eelnõu § 7 lõige 1 muudetud. sätestatakse, et „Põhimääruse kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu, kuulates eelnevalt ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse“ ja § 10 lg 1, mis sätestab, et „Rahvaraamatukogu nõukogu moodustamise kord, pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses.“ Kas nende lõigete vahel ei teki vastuolu? Kumb enne kehtestatud/moodustatud peaks olema, kas põhimäärus või nõukogu? Kas nõukogu moodustamine kohustuslikus korras on vajalik või võiks piisata kohaliku kogukonna kaasamisest? Kaasamise võimalusi on ju erinevaid. 186. § 8 lg 3 ja § 9 lg 3. Tähtajaliste töölepingute Arvestatud Eelnõu § 8 muudetud. tingimuslik sõlmimine rahvaraamatukogu juhiga ja/või raamatukoguhoidjaga võivad suurendada 94  rahvaraamatukogude kaadri voolavust ja seeläbi suurendada kohalike omavalitsuste kulusid. 187. § 8 lg 6 ja § 9 lg 2. Seadusega rahvaraamatukogu Antud Eelnõus nähakse ette uue lahendusega, mille kohaselt võib juhile ja/või raamatukoguhoidjale erialase selgitus rahvaraamatukogu juhil olla ka mitteerialane kõrgharidus ja kõrghariduse või kutsekvalifikatsiooni nominaalse puududa juhile vastav raamatukoguhoidja kutse, kui ta kinnitab õppeaja jooksul omandamise kohustuse sätestamine valmisolekut asuda erialast kõrgharidust või nõutavat kutset on ebamõistlik. Täistööajaga töötamise kõrvalt nominaalse õppeaja jooksul omandama. Kuivõrd kehtivas tasemeõppes nominaalse õppeajaga hariduse seaduses sellist võimalust ette nähtud ei ole, on eelnõu selles omandamine eeldab juhilt või raamatukoguhoidjalt osas paindlikum, võimaldades vajadusel (näiteks kui erialaste kahe täit tähelepanu ja pühendumist nõudva teadmistega juhikandidaate ei leita) rahvaraamatukogu juhina tegevusega paralleelselt tegelemist. Kohalikule tööle võtta inimese, kes alles siseneb raamatukogunduse omavalitsusele võib tekkida ka topelt kulu – töötaja valdkonda. töötasu ja tema õpingute rahastamine. Tööandjal ei ole kohustust katta töötaja ametikohale sobiva hariduse omandamisega seotud õppekulusid. 188. § 9 lg 1. Kas raamatukoguhoidja hariduse kohta Antud Mõlemad on sisustamata õiguse sätted, mis ei tee seaduse sätet sõnastus „piisav haridus ja kompetents“ on piisavalt selgitus selgemaks, vaid jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema selge ja täpne? vabaduse. 189. § 13 lg 3. Riigieelarvest toetatakse osaliselt Antud Riigieelarvest toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist. Palume selgitus kultuuriministe määrusega. selgitust, mida täpsemalt ja millises ulatuses osaliselt Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega toetamine tähendab? Seades rahvaraamatukogude on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide finantseerimise senisest enam kohalike omavalitsuste ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et kohustuseks, süvendatakse üleriigiliselt lõhesid rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele rahaliselt paremas ja kehvemas seisukorras olevate laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogude vahel. Nõrgemas finantsseisus olevate kohalike omavalitsuste raamatukogude varustamine uute väljaannetega võib osutuda keeruliseks kui mitte suisa võimatuks. 190. § 17 lg 1. Kas lause „Väljaannete tellimine Antud Kohaliku omavalitsuse asutuse sisene teenus ehk haruraamatukogust on tasuta“ on seadusesättena selgitus raamatukogusisene laenutus peab olema tagatud kõigile ilmtingimata vajalik? Lääne maakonna näitel võivad kohaliku omavalitsuse elanikele ühetaoliselt ega saa sõltuda 95  harukogude vahelised vahemaad olla suured ja raamatukoguhoidja väljaannete harukogudesse tellimise omavalitsusele kaasnevad teavikute ühest kogust teise valikutest. transpordil nii reaalsed rahalised kui töötajate Raamatukogudevaheline laenutus on väljaannete edastamine tööajakulud. Läbitavad distantsid võivad näiteks teise asutuse või teise kohaliku omavalitsuse raamatukogule, Lääne-Nigula Raamatukogude erinevatest mis võib olla tasuline. harukogudest ühte kogusse teavikuid tellides ulatuda kümnetesse või isegi sadadesse kilomeetritesse. 191. § 21 lg 6 ja lg 7. Kas võlgnikult väljaannete ja esemete Antud Raamatukoguteenuse kasutamise piiramine peab olema kojulaenutuse õiguse ära võtmine kuni üheks aastaks selgitus proportsionaalne kasutamise eeskirja rikkumise raskusega. ja korduvalt rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja Lugeja võlgnevuse puhul võetakse ära ainult kojulaenamise rikkujalt külastamise õiguse ära võtmine kuni 30 õigus, kuid lugeja saab jätkuvalt kohapeal väljaandeid lugeda päevaks on omavahel proportsionaalsed ja süüteole kuni tasub võlgnevuse. vastavad karistused? Kas karistusi võiks/peaks Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub ühtlustama? rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara (näiteks ähvardab relvaga, rikub arvuteid, lõigub või sodib raamatuid), võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. Korra rikkumise ja puhul rakendatakse piirangut üksnes asjasse puutuva haruraamatukogu külastamise suhtes. 192. soovime välja tuua, et kohalike omavalitsuste Antud Rahvaraamatukogu on nii kehtiva seaduse kui ka eelnõu radikaalselt erinevat majanduslikku seisukorda selgitus kohaselt kohaliku omavalitsuse asutus. Eelnõus sätestatud arvesse võttes, luuakse rahvaraamatukogude ülesanded ei lisa rahvaraamatukogudele otseselt uusi tegevusi, ülalpidamisel kohustuste varasemast enam KOV kuid sõnastavad need raamatukogu külastaja ja lugeja jaoks õlgadele panemisega üleriigiliselt olukord, kus ning annavad elanikele selgema ülevaate tänapäevasest raamatukoguteenustele ligipääsu ja nende teenuste raamatukogu rollist ühiskonnas ja selle pakutavatest taseme ebaühtlus ja ebavõrdsus KOVide lõikes võimalustest. süveneb. Raamatukogude andmekogu tagab KOV rahvaraamatukogude kogudele ajakohase ligipääsu ja võimaldab kõigile KOV 96  rahvaraamatukogudele ligipääsu digitaalselt sündinud ning digitud väljaannetele. Viljandi Linnaraamatukogu 193. § 1 lg 1 - Ettepanek: jätta välja sõna ’valdkonna’. Antud RaRS eelnõu sätestab rahvaraamatukogude valdkonna tegevust Mõiste valdkond on lai ja mitmeti mõistetav termin, selgitus toetava finantseerimise korralduse. Rahvaraamatukogude nii eelnõu tekstis kui seletuskirjas ei ole definitsioon valdkonna finantseerimine hõlmab ka kohalikele lahti seletatud. Näeme ka, et valdkonna termini omavalitsustele kui juriidilistele isikutele antavaid toetusi kasutusele võtmisega võib väheneda (näiteks rahvaraamatukogude investeeringute toetus). rahvaraamatukogudele suunatud vahendite hulk. Rahvaraamatukogude andmete haldamiseks vajaliku Seletuskirjas jääb selgusetuks, milliseid asutusi ja raamatukogude andmekogu haldamise kulud on samuti osa isikuid on plaanis tulevikus finantseerima hakata. rahvaraamatukogude valdkonna kuludest, mida Kultuuriministeerium katab andmekogu teenust osutavatele asutustele (nt tarkvara omanik, arendajad). 194. § 3 lg 1 - Ettepanek: sõnastus – Rahvaraamatukogu on Antud Eelnõu § 3 lõike 1 uuendusega kavandatav muudatus tagab kohaliku omavalitsuse asutus. Jätta ära antud lõike selgitus suurema paindlikkuse KOV-i rahvaraamatukogu teine lause. Leiame, et antud seadusega loodavad korraldamiseks. rahvaraamatukogud (igas KOVis üks rahvaraamatukogu) on suured asutused ja suudavad iseseisvana täita seadusega pandud ülesandeid. 195. § 5 lg 1 - Ettepanek: täpsustada mitme KOVi poolt Arvestatud Eelnõu § 5 lõige 1 muudetud ja seletuskirja täiendatud. peetava rahvaraamatukogu asutamise ja pidamise tingimusi. See looks selgema raami otsuste ja lepete sõlmimisel. 196. § 6 - Ettepanek: lisada § 6-le täpsustav ajaraam või Arvestatud Eelnõu § 6 muudetud ja muudatused §-s 26 ja § 32. tähtajad, millal antud ülesanded ja tegevused maakondades lõppevad. Praeguses sõnastuses jääb eksitav mulje, et maakonnaraamatukogud jäävad alles. 197. § 8 lg 3 - Ettepanek: tähtajalise töölepingu sõlmimine Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud ja lõige 4 välja jäetud. meie hinnangul ei ole vajalik. Ja samuti on ebaselge, millest tuleneb toodud ajaline määr – 7 aastat+3 aastat? Tööandjal on võimalik töölepingu seaduse 97  alusel ka praegu leping lõpetada, kui juht ei täida talle pandud ülesandeid või ei oma vastavaid kompetentse. 198. § 8 lg 5 - Ettepanek: lisada juhile nõue omada eesti Antud Nõude lisamine RaRS-i ei ole otstarbekas, sest eesti keele keele oskust kõrgtasemel. selgitus oskuse nõuded on reguleeritud keeleseadus (RT I 2011, 1) mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Raamatukoguhoidja kutsestandardi lisas 2 on raamatukoguhoidja keelte oskustasemete kirjeldused. Juhi ametikoha keelenõuete kehtestamine jääb kohaliku omavalitsuse pädevusse. 199. § 9 lg 1 - Ettepanek: täpsustada, mis on piisav haridus Antud Mõlemad on sisustamata õiguse sätted, mis ei tee seaduse sätet ja kompetents. selgitus selgemaks, vaid jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema vabaduse. 200. § 9 lg 2 - Kommentaar: Kuidas on planeeritud Antud Eelnõu ei näe ette raamatukoguhoidja kutseõppe mahu kutsekoolituste mahud lähiajal? Kas selgitus tavapärasest suuremat vajadust. Rahvusraamatukogu suudab tagada kõigi Hariduse ja kutse omandamisega seotud kulud kannab töötaja kutsekvalifikatsioonita töötajate koolitamise ise või vastavalt kokkuleppele tööandja. nominaalse õppeaja jooksul? Millised on kulud ja kes need katab? 201. § 13 lg 2 p 2 - Ettepanek täpsustada ja kommentaar: Antud § 13 lõige 2 punkt 2 nimetatud tegevus on kohaliku kas tuleb KOVile kohustus minimaalse varustatuse selgitus omavalitsuse pädevuses. tagamise kohta? Kui KOV peab lähtuma elanike arvust – siis kes määrab selle summa elaniku kohta, millest tuleb lähtuda? 202. § 13 lg 3 - Ettepanek: täpsustada riigipoolse toetuse Antud Riigieelarvest toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab määramise aluseid – kas aluseks on elanike arv? selgitus kultuuriminister määrusega. Täpsustada, mida tähendab osaliselt soetamine. Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. 203. § 13 lg 4 - Ettepanek: lisada antud punktile täpsustav Arvestatud Eelnõu § 6 ja 13 lõige 4 muudetud ning muudatused §-s 26 ja ajaraam või tähtajad, millal antud ülesanded ja § 32. 98  tegevused maakondades lõppevad. Praeguses sõnastuses jääb eksitav mulje, et maakonnaraamatukogud jäävad alles. 204. § 29 lg 3 - Kommentaar: palume täpsustada kuidas Antud Eelnõu § 29 punkt 9 ERRS § 41 lõige 3 näeb ette, riigi toimub piirkondade määramine ja kuidas arvestatakse selgitus haldusülesannete otstarbekaks täitmiseks on RaRa-l esindajad piirkondlikke vajaduste ja ülesannete täitmise piirkondades üle Eesti.. otstarbekust. RaRa-le pannakse kohustus mitte koondada rahvaraamatukogude arendusüksuse tegevust üksnes pealinna, vaid pakkuda tuge ka spetsialistide poolt, kes on kohal erinevates Eesti piirkondades ja mõistavad seeläbi paremini kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi. Seadusega ei kirjutata RaRa-le siiski ette mitu piirkondlikku esindajat tal peab olema või kus nad peavad asuma, vaid see jääb koostöös KOV-idega RaRa otsustada. 205. Väljaannete hankimine: Antud Eelnõu kohaselt on väljaannete valiku tegemine jätkuvalt KOV Ettepanek: riigipoolne teavikute hankimise toetus selgitus rahvaraamatukogu ülesanne. KOV toetuse eest väljaannete peaks laekuma KOVile, et mitte dubleerida teavikute hankimist võib KOV rahvaraamatukogu asemel ja soovil tellimiseks kuluvat ressurssi, teostada RaRa. raamatupidamissüsteemide vahelise andmevahetuse Riiklik väljaannete toetus kantakse toetuse eest väljaannete korraldamist ja kulu ning vältida logistika kulu topelt hankijale KOV valitud väljaannete kuludeks, mis väldib raha maksmist. Komplekteerimine võiks jääda KOV ülekannete arvu (79 kande asemel üks ülekanne). tasandil otsustamiseks ja hankimiseks. Tartu linn ja Tartu Linnaraamatukogu 206. Rahvaraamatukogude võrgustiku kardinaalne reform: Osaliselt Seletuskirja on täiendatud. KOV-is on üks rahvaraamatukogu, 1. Eelnõus jäävad segaseks rahvaraamatukogude, sh arvestatud mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja linnade keskraamatukogude ülesanded ja haruraamatukogudest. Keskraamatukogu on rahastamismudelid, puudub ühtne lähenemine ja haruraamatukogusid administratiivselt ja majanduslikult juhtiv määratlus keskraamatukogudele. keskne raamatukogu või üksus. Keskraamatukoguna 2. Selgusetu on, kuidas hakkab praktiliselt toimima käsitletakse ka administratiivüksust, kuhu on koondatud Rahvusraamatukogus asuva arenduskeskuse, tsentraliseeritud juhtimis- ja tugifunktsioonid. kohaliku raamatukogu ja teiste raamatute või Seega eelnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu teenuse keskne juhtimine ning sellele 99  kirjandusega tegelevate üksuste, näiteks Eesti vastavalt korrastatud struktuur (keskraamatukogu, Lastekirjanduse Keskuse koostöö. haruraamatukogu, teeninduspunkt, rändraamatukogu). KOV 3. Statistika kogumiseks rakendatakse uus rahvaraamatukogu põhiülesanded on sätestatud eelnõu § 2 andmekogu Raju, mis eeldab kohati dubleerivaid lõikes 2 ja 3 ning rahvaraamatukogu teenuste korraldamine tegevusi ja ka selliste andmete lisamist, mis juba on KOVis on keskraamatukogu ülesanne. sisestatud kohalikesse dokumendihaldussüsteemidesse. Eelnõuga antakse rahvaraamatukogude riiklikud ülesanded 4. Olulise muudatusena on eelnõust jäänud välja täita RaRa-le, kuid sarnaselt kehtiva seadusega ei reguleerita varasemas seaduses kehtestatud elanike arvuga seotud eelnõuga praktilist tegevust ega koostööd. Praktiliste tegevuste tingimused rahvaraamatukogude loomiseks ja kavandamiseks ja koostöö elluviimiseks on 2024. ning 2025. sulgemiseks. Raamatukoguvõrgu tasakaalustatud aastal moodustatud töörühmad, mis planeerivad iga riikliku toimimine ei saa sõltuda otsustajate poliitilistest ülesande protsesse, tegevusi ja koostööd. eelistustest. Seadus peab aitama tagada kõigi elanike võrdse juurdepääsu informatsioonile. Seda mitte vaid Eelnõuga ei reguleerita raamatukogude juhtimistöölaua RAJU deklaratiivsel tasemel nagu praeguses eelnõus, vaid rakendamist. sõnastades konkreetsed tingimused ja nõuded. Eelnõuga sätestatakse näitajad, millest KOV-il tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel juhinduda ja arvestada: 1) paikkonna elanike arv; 2) paikkonna asustustihedus ja asustusstruktuur; 3) kohalike elanike vajadused. Igal KOV-il tuleb loetletud asjaolusid ise kaaluda ning leida selle tulemusena parim lahendus tagamaks, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Samas on eelnõuga jäetud kultuuriministrile kaalutlusõigus määruse kehtestamiseks, et sätestada loetletud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja kord. 207. Kogude kujundamine: Antud Eelnõuga antakse rahvaraamatukogude riiklikud ülesanded 1. Ei ole selget arusaama, kuidas hakkab selgitus täita RaRa-le, kuid sarnaselt kehtiva seadusega ei reguleerita raamatute tellimine ja kogude eelnõuga praktilist tegevust ega koostööd. Praktiliste tegevuste komplekteerimine toimuma pärast kavandamiseks ja koostöö elluviimiseks on RaRa 2024. ning maakonnaraamatukogude sulgemist, esitatud 100  ei ole andmeid, mis annaksid kindlust, et 2025. aastal moodustatud töörühmad, mis planeerivad iga eelnõuga ette nähtud muudatused on riikliku ülesande protsesse, tegevusi ja koostööd. kasulikud, kuluefektiivsed ja praktilised. Ülesannete konsolideerimisel väheneb riiklike ülesandeid 2. Nii kohalike raamatukogude kui piirkondlike täitvate inimeste arv seniselt 58-lt 25-ni, mis kokkuvõttes üksuste toimimisloogika, ülesanded ja tähendab oluliselt efektiivsemat riigiressursside kasutamist. rahastamismudelid jäävad ebaselgeks. Kuna arvepidamine hangitud teavikute üle hakkab Eelnõuga jääb kehtima kehtiva seadusega sarnane KOV käima kahe paralleelse töövoona (RaRa rahvaraamatukogude rahastamismudel, selle erinevusega, et hangitav ja KOVi hangitav), siis toob see hankimise teenust osutab 15 KOV asemel RaRa. KOVile tööd juurde ega ole mõistlik. Praegusel kujul on Tallinna ja Tartu Eelnõu § 13 lõige 4 punkti 1 on lisatud täpsustus sõna linnaraamatukogudele tehtud küll „osaliselt“ ja selle muudatuse sisu on avatud seletuskirjas. rahastamismudeli erisus, kuid tekib õigustatud Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega küsimus, kas see erisus peaks piirduma ainult on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide kahe mainitud linnaga. Seaduses tuleks selgelt ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et välja tuua sellise erisuse alused. rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele 3. Tulevikus on plaanis korraldada kogu laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. Kultuuriminister komplekteerimine üle Eesti hangetena (täna kehtestab määrusega rahvaraamatukogudele väljaannete suurem osa raamatukogusid ei pea soetamise toetuse tingimused ja korra. Määruse kavand on hankemenetlust tegema). Hankemenetlus teeb eelnõule lisatud. protsessi kallimaks ega võimalda kasutada Ka kehtiva seaduse alusel peetakse riigi toetuse ja KOV eelarve ostmiseks soodusmüüke. vahendite osas eraldi arvestust. Arusaamatuks jääb, kuidas hakkavad rahvaraamatukogud hankima pärast 2027. aastat Väide, et hankemenetlus muudab komplekteerimise kallimaks näiteks välismaiseid väljaandeid. Korduvalt on tehtud ja piirab soodusmüükide kasutamist, ei ole põhjendatud. ettepanek, et Rahvusraamatukogu ülesanne peaks Riigihangete alusel läbiviidavate hangete eesmärk on tagada olema kõigile Eesti rahvaraamatukogudele välismaise hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik e-sisu hankimine (nii nagu ELNET Konsortsium teeb kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi teadusraamatukogude andmebaaside ja e-ajakirjade efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samuti võimaldab ühishankeid). Paraku on see ettepanek jäänud raamleping sõlmida lepinguid (sh reguleerivad tingimused) ühe vastuseta. või mitme ettevõtjaga. Lisaks ei välista hankemenetlus 101  sooduspakkumiste arvestamist, need saab samuti hanketingimustes ette näha. Eelnõuga antakse RaRa-le riigi rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesanded ulatuses, mis on sätestatud eelnõus või tulenevad nende täitmiseks kehtestatud rakendusaktidest, sh toetuste kasutamise tingimustest ja korrast. RaRa saab koostöös rahvaraamatukogudega alustada välismaiste e-väljaannete hankimisekavandamist kohalike omavalitsuste eelarvevahendite arvelt pärast seda kui rahvaraamatukogudele väljaannete hankimise ülesanne on RaRa-le üle antud. 208. Üleriigilise raamatukogude andmekogu loomine: Osaliselt Eelnõu seletuskirja muudetud ja täpsustatud. 1. Eelnõuga kavatsetakse kohustuslikus korras arvestatud Kulupõhise tasu alusel rahvaraamatukogude andmekogu liita kõik rahvaraamatukogud uue kasutamise kulud katab Kultuuriministeerium. raamatukogusüsteemiga (ÜÜRS), kuid näiteks Tartu ja Tallinna keskraamatukogude Kultuuriministeerium on algatanud ELNET Konsortsiumi jaoks võib see tähendada eraldumist ettepanekul „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029“ ülikoolide ja teiste teaduskogude ühisest muutmise, et lisada tegevuskavasse partneritena MTÜ Eesti andmebaasist (ESTER/Sierra), mida need Raamatukoguvõrgu Konsortsium, sh Eesti avalik-õiguslikud raamatukogud kindlasti ei soovi, sest see ülikoolid ning kirjeldada tegevuskavas osapoolte rollid ja tähendaks nende lugejate jaoks oluliselt vastutus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi hankimisel ja teenuse kvaliteedi langust. juurutamisel. Seega on ülikoolidel jätkuv huvi raamatukogude 2. Praeguse teadmise põhjal ei soovi ei ülikoolid andmekogu kasutamiseks, kuna see võimaldab erinevatel ega Eesti Raamatukoguvõrgu (ELNET) raamatukogudel teha oma kogud kättesaadavaks ühest Konsortsium liituda loodava andmekogust. Rahvusraamatukogu hallatava uue ühtse Kõik avalikku teenust pakkuvad raamatukogud (näiteks andmekoguga. ELNET Konsortsiumi näol on teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud) tegu juba pea 30 aastat toiminud saavad andmekoguga liituda soovi korral. demokraatliku koostöövõrgustikuga, kus Kooliraamatukogudele on kaasamissüritused läbi viidud. erineval õiguslikul alusel tegutsevaid asutusi puudutavad otsused võetakse vastu ühiselt. Raamatukogude andmekogule ülemineku ja rakendamise aega ÜÜRSi mudel on tunduvalt jäigem ja näeb on pikendatud ja see on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. 102  andmekogu haldajatena juulil koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate Kultuuriministeeriumi ja sätetega. Rahvusraamatukogu. 3. Mitme piirkonna rahvaraamatukogu on ühendatud kooliraamatukoguga. Kuidas sellisel juhul kataloogiga toimitakse – kas ka kooliraamatukogud on kavas ÜÜRSiga liita? 4. Andmekogu loomise ja süsteemi hanke ajakava ning prioriteedid on ebaloogilised. Kavas on esmalt tööle panna e-kataloog ja seejärel hankida raamatukogusüsteem, tavaliselt tehakse seda teises järjekorras. See seab kahtluse alla tegevuste õnnestumise. 5. Kuigi eelnõu kohaselt on andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine rahvaraamatukogule tasuta, peavad raamatukogude omanikud osaliselt katma andmekogu ülalpidamisega seotud kulud. See sõnastus jääb segaseks ega võimalda aru saada, millised on KOVi tegelikud kohustused ja kulud pärast andmekoguga liitumist. 209. Raamatukogude personal Osaliselt Eelnõu § 8 lõige 3 ja 4 ning seletuskiri muudetud. 1. Kvaliteetse teenuse pakkumine eeldab arvestatud raamatukoguhoidjate pädevust. Peame Eelnõu § 9 kehtestab haridus- ja kutsenõuded vaid neile vajalikuks seaduse tekstis sätestada, et raamatukoguhoidjatele, kes täidavad rahvaraamatukogu raamatukogus töötavad kõrgharidusega või põhiülesandeid. Samas ei nõuta kitsalt erialast kõrgharidust, raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooniga vaid piisavat haridust ja kompetentsust, mistõttu on nõue raamatukoguhoidjad, kelle palk on eesmärgipärane ja realistlik. võrdsustatud õpetajate palgaga. Eelnõus toodud sõnastus “piisav haridus” jääb Kõigil raamatukoguhoidjatel ei pea olema kõrgharidust, sest ebamääraseks ega väljenda selgelt raamatukogude tööülesanded ja vastutus on erineva raamatukogude tegelikke vajadusi. 103  2. Seadusega püütakse reguleerida raamatukogu keerukusastmega. Osa töödest on praktilised ega eelda juhiga sõlmitava lepingu sisu. See peaks akadeemilist ettevalmistust. jääma KOVi otsuseks ja olema ühtmoodi Haridus- ja kutsenõuded ei laiene rahvaraamatukogu reguleeritud kõigis KOVi töötajatele, kes täidavad muid ülesandeid (näiteks pakuvad asutustes/osakondades. Seda ei pea tegema tugiteenuseid). rahvaraamatukogu seadusega. Kohalik omavalitsus kehtestab rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks ametikohtadele vastavad haridusnõuded. 210. Probleemid huvirühmade kaasamise ja Osaliselt Kultuuriministeerium pikendas eelnõu koostamise aega ja kommunikatsiooniga: arvestatud korraldas koos Eesti Linnade ja Valdade Liiduga kohtumisi 1. Seaduse ettevalmistamise protsessis on eelnõu muutmiseks ning täiendamiseks. esinenud probleeme huvirühmade kaasamisega. ELNET Konsortsium ja Arvestame ettepanekuga ning pöörame edaspidi veelgi enam teadusraamatukogud on sisuliselt jäetud tähelepanu huvirühmade kaasamisele ja kommunikatsiooni kõrvale, seejuures on teadusraamatukogud parendamisele. juba mitu korda andnud märku rektorite nõukogule, Haridusministeeriumile ja Samas ei saa nõustuda väitega, et ELNET Konsortsium oleks Kultuuriministeeriumile, et nad ei ole kõrvale jäetud. ELNET Konsortsiumi esindaja on kuulunud arengutega rahul. Esitatud ei ole konkreetseid käskirjaga kinnitatud kultuuriministrile nõuandvasse tegevusplaane, rahastusmudel on ebaselge, Rahvaraamatukogude Nõukogusse kogu eelnõu protsessi puudub kindlus KOV-ide kohustuste osas jooksul. Nõukogu tegutses samal ajal ja samas koosseisus ka tulevikus. Suure tõenäosusega KOVide kulud seaduse eelnõule ettepanekute tegemise töörühmana. kasvavad. 2. Ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on ELNET Konsotrsiumiumi ja Eesti Raamatukoguhoidjate saatnud ministrile pöördumise ettepanekuga Ühing esindajate ettepanekuid ja muudatusettepanekuid arutati muuta reformi sisu, sest selle eesmärgid ei ole eelnõu koostamise käigus, kuid kõiki ettepanekuid ei olnud mõistlikud. Nende ettepanek on jätta alles võimalik arvestada. töötasutoetus maakonnaraamatukogudele vastavalt piirkonna suurusele ja kaaluda Erinevalt kehtivast seadusest on eelnõuga selgelt määratletud veelkord komplekteerimise tsentraliseerimise KOV rahvaraamatukogu ülesanded ja RaRa-le antavad riigi vajalikkust, kuna pakutud mudel ei too kaasa rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesanded ning kulude kokkuhoidu, suurendab ajakulu finantseerimine. teaviku jõudmisel kohalikesse 104  raamatukogudesse ja asetab teatud raamatumüüjad monopoolsesse seisundisse. Ühtlasi tuleks kaaluda ka üleriikliku logistikasüsteemi tekitamise otstarbekust. 3. Tartu linn teeb ettepaneku tööd rahvaraamatukogu seaduse eelnõuga jätkata. Tuleks kaaluda, millises ulatuses on mõistlik ja kuluefektiivne muuta senist toimivat rahvaraamatukogude võrgustikku. Täpsemalt tuleks sätestada riigi ja KOVide ülesannete jaotus ja mõlema poole kulud. Võru linnavalitsus ja Võru Keskraamatukogu 211. Maakonnaraamatukogu 4 töötaja palgakulu Antud Riik on toetanud täiendavalt ainult raamatukoguteeninduse toetamise lõpetamine Kultuuriministeeriumi poolt selgitus maakondliku koordineerimise ülesandeid ega ole toetanud 1. juulist 2026. a jääb eelnõu kohaselt ära riigipoolne kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu ülesannete täitmist. töötasutoetus maakonnaraamatukogudele 2 töötaja Riigi ülesannete üleandmisel arendusüksusele lõppeb osas (Võrumaa Keskraamatukogus direktor ja täiendavate ülesannete osutamine teiste kohalike omavalitsuste lasteosakonna juhataja). 1. jaanuarist 2027 kaob riigi rahvaraamatukogudele. toetus veel 2 töötaja osas (komplekteerimisosakonna juhataja ja komplekteerija). Võru linnavalitsusele lisandub kuluna kokku üle 100 000 euro nelja inimese aasta töötasude summana, mille KOV peaks leidma oma eelarvest, kui ei soovi neid töötajaid koondada. Riigi tasandil räägitakse raamatukogude reformiga kaasnevast kokkuhoiust, aga KOVi tasandil ootab ees kulude suurenemine. 212. Ühine tarkvarasüsteem (ÜÜRS) Antud Eelnõuga asutatakse raamatukogu andmekogu, mis on ka 1. jaanuarist 2027 on kõik rahvaraamatukogud selgitus andmekogu rakendamise eelduseks. kohustatud liituma andmekoguga, mida hetkel veel Eelnõu koostamisega paralleelselt on läbi viidud andmekogu olemas ei ole ja mille hankedokumente alles hankimiseks ja rakendamiseks vajalikud analüüsid, kaasamised koostatakse. Põhiseaduse 14. peatükk tagab kohaliku ja ette valmistatud hanked. Raamatukogude andmekogu omavalitsuse autonoomia ehk õiguse otsustada ja koosneb kahest komponendist: e- kataloog ja 105 korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. raamatukogusüsteem. E-kataloogi hange ja arendamine algas Selline seadusega pandud liitumiskohustus riivab 2025. aastal ning raamatukogusüsteemi hange toimub 2025. KOVi autonoomiat, KOVil peab olema õigus ise aasta lõpus. otsustada, kuidas ta oma haldusalas oleva raamatukogu tööd korraldab. Kuna raamatukogude andmekogu kasutamise Ühise tarkvarasüsteemi ostmiseks kuulutatakse hange rahvaraamatukogudele kohustuslikuks muutmine kujutab välja alles 2025. aasta lõpus. Sellega peaksid liituma endast sekkumist KOV-ide õigusesse iseseisvalt korraldada ja seni kolme erinevat tarkvara (RIKS, Urram, Sierra) juhtida kohalikku elu, katab riik selle tasakaalustamiseks kasutavad rahvaraamatukogud, mille tagajärjel tekib andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulud, mis praegu tohutu hulk väljaannete mitmekordseid kirjeid ja kasutusel olevate raamatukogusüsteemide puhul on KOV-ide kindlasti ka mitmekordseid lugejate isikuandmeid. endi kanda. Kes hakkab neid andmeid korrastama ja kust tuleb Üldise huviga arenduste kulu katmiseks taotleb RaRa toetust rahastus selle ajamahuka töö tegemiseks? erinevatest rahastamise allikatest (riigieelarve, Ühise e-kataloogi ja ÜÜRSi loomise kulud võivad struktuurivahendid jm). 2022. aastal koostatud raamatukoguteenuste ärianalüüsi alusel ulatuda ligikaudu 1,4 miljoni Andmekogusse migreeritavate väljaannete ja lugejate euroni, ÜÜRSi hinnanguline aastane ülalpidamiskulu isikuandmete korrastamine on kavandatud võimalikult suures aga on ~600 000€. Kas ja millised kulud võivad ulatuses automatiseerida. sellega seoses lisanduda edaspidi kohalikule omavalitsusele? Eelnõu seletuskirja kohaselt on plaanis hankida uus raamatukogu tarkvarasüsteem karbitootena. Kes tasub edaspidi raamatukogusüsteemi täiendavate funktsionaalsuste eest? Kindlasti on tarvis välismaisele karbitootele juurde osta mitmeid mooduleid ja nende moodulite lisamine ei ole ilmselt odav. Kas on analüüsitud, kui suured kulud tekivad sellest edaspidi KOVidele? ÜÜRSi kasutuselevõtmise üks eesmärke on lugejate rahulolu suurendamine. Käesoleval aastal Rahvusraamatukogu poolt korraldatud üle-eestilise rahuloluküsitluse tulemusel oli Võrumaa 106  Keskraamatukogu lugejate keskmine rahuloluhinnang raamatukogu tööga 9,85 punkti (maksimum oli 10). Ligilähedaselt samad näitajad olid kõigis Võru maakonna rahvaraamatukogudes. Arusaamatu on soov lugejate rahulolu suurendamiseks, kui nad on niigi rahul. 213. Kogude kujundamine Antud Eelnõu kohaselt hangib RaRa väljaandeid riigi toetuse eest ja Eelnõu kohaselt hakkab Eesti Rahvusraamatukogu selgitus KOV rahvaraamatukogu soovil ka KOV väljaannete tegelema riikliku toetuse eest väljaannete keskse soetamiseks mõeldud vahendite eest. RaRa väljaannete hankimisega, aga Võru linnas on KOVi toetus hankimise ülesanne hõlmab ka järelkomplekteerimist. väljaannete ostmiseks peaaegu sama suur kui riigilt § 13 lõige 4 punkti 1 on lisatud täpsustus sõna „osaliselt“ näol saadav toetus, millega jääb tegelema raamatukogu ja selle muudatuse sisu on avatud seletuskirjas. töötaja ja ka riikliku toetuse eest hangitavate Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega väljaannete tellimuse peab tegema ikkagi on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide komplekteerija. Komplekteerimise töö ei kao, aga ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et muutub mingis osas dubleerituks. Eeldatavasti rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele hakatakse edaspidi riigi toetuse osas väljaannete laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. Kultuuriminister hankimiseks korraldama hankeid, mis tegelikult võib kehtestab määrusega rahvaraamatukogudele väljaannete väljaannete hindu tõsta, sest puudub paindlikkus ja soetamise toetuse tingimused ja korra. Määruse kavand on võimalus osta väljaandeid soodusmüükidelt. eelnõule lisatud. Raamatukogude töökorraldus näeb ette ka Ka kehtiva seaduse alusel peetakse riigi toetuse ja KOV eelarve järelkomplekteerimise, millega endiselt peab vahendite osas eraldi arvestust. tegelema kohapeal olev inimene ja mis on aeganõudev töö. Rakendusakti kavandis „Rahvaraamatukogude töökorralduse Eelnõu kohaselt toetatakse riigieelarvest osaliselt eeskiri“ nähakse ette, et rahvaraamatukogusse soetatud rahvaraamatukogude väljaannete soetamist. Praegu raamatud on raamatukogu põhivara, kuna neid kasutatakse on rahastamine seotud elanike arvuga, aga millistel raamatukoguteenuse osutamisel pikema perioodi jooksul kui alustel hakkab see edaspidi toimima, jääb ebaselgeks. üks aasta ning seetõttu vastavad nad põhivara tunnustele. Väljaannete raamatupidamislik arvestus hakkab Riiklike haldusülesannete etapiviisilise RaRa-le volitamise eelnõu kohaselt olema kahes osas: üks arvestus RaRa eesmärk on muuta senine killustatud raamatukogude poolt ja teine KOVi hangitavate väljaannete osas. valdkonna riigi haldusülesannete korraldus ühtseks ning Võru Linnavalitsuses ei ole praegu väljaanded efektiivsemaks. 107  põhivarana arvel, aga eelnõu kohaselt peaksid edaspidi olema. Need muudatused tekitavad KOVi raamatupidamises lisatööd. Raamatute hankimise ja logistika osas pole mingit kindlat selgust, kuidas väljaanded raamatukogudeni jõudma hakkavad ja kas selle eest ei lisandu taas KOVile täiendavaid kulusid. Praeguse süsteemi järgi toovad kirjastused Võrumaa Keskraamatukogule väljaandeid tasuta mitu korda nädalas, süsteem toimib hästi juba palju aastaid. Maakonna rahvaraamatukogud saavad väljaanded kätte Võrumaa Keskraamatukogust. Mõistetamatu on, miks tahetakse muuta midagi, mis niigi hästi töötab. 214. Eelnõu § 8 lg 3 kohaselt sõlmitakse Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud ja lõige 4 välja jäetud. rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping. Võru Linnavalitsus sõlmib töölepingu kõigi hallatavate asutuste juhtidega ja arusaamatud on ühe hallatava asutuse juhiga (raamatukogu) sõlmitava lepingu erisused, mida seadus reguleerima hakkab. Tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise vajaduse korral majanduslikul põhjusel tööandja algatusel võivad lisaks KOVile kaasneda täiendavad kulud. 215. Eelnõu § 16 lg 3 kohaselt peab rahvaraamatukogu Antud Samasisuline säte on kehtiv RaRS § 15 lõige 6. Eelnõu sättega korraldama elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei selgitus ei lisandu KOV-ile uusi kohustusi. ole võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Seadusega pannakse KOVidele kohustus, aga ei eraldata vahendeid selle kohustuse täitmiseks. Nii on see olnud aastakümneid ja pole teada, et see uue seaduse vastuvõtmisel muutuks. Võrumaa Keskraamatukogu koduteeninduse nimekirjas on 49 inimest, kellest 25 108  tellivad regulaarselt raamatuid koju. Rahvastik vananeb ja võib eeldada edaspidist koduteeninduse kulude kasvu, mis jääb ainult KOVi rahastada. 216. Piirkondlike üksuste loomine. Antud Eelnõu näeb ette, et Rahvusraamatukogu esindajad täidavad Eelnõu kohaselt luuakse Eestis reformi tulemusel neli selgitus riigi haldusülesandeid piirkondades üle Eesti, kuid ei täpsusta raamatukogude piirkondlikku üksust, mille peamine piirkondlike esindajate ega üksuste arvu, mis võib piirata roll on toetada raamatukogusid riiklike ülesannete otstarbekat täitmist. Riiklike haldusülesannete haldusülesannete osas. Riiklike etapiviisilise RaRa-le volitamise eesmärk on suurendada raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete raamatukoguteenuste kasutajakesksust, kättesaadavust ja ja nende rahastuse mudeli väljatöötamise analüüsist muuta senine killustatud raamatukogude valdkonna riigi selgub, et muudatuste tulemusena ei teki ka riigi haldusülesannete korraldus ühtseks ning efektiivsemaks. tasandil kulude kokkuhoidu, millega on seni tihti Samuti on tulevikus riigile ühe andmekogu ülalpidamine ja põhjendatud uue süsteemi loomist. Paljusid arendamine kulutõhusam. ülesandeid hakatakse täitma dubleeritult piirkondlikus üksuses ja hetkel veel maakonnaraamatukogudena töötavates rahvaraamatukogudes. Analüüsis on kirjeldatud mudelit, mille kohaselt oleksid riiklikud koordineerimisülesanded korraldatud tsentraalselt. Välja on toodud antud mudeli realiseerumise eeldused, mis peavad olema enne selle ellu viimist läbi mõeldud ja rakendatud. 1) Ühine raamatukogude infosüsteem, mis võimaldab informatsiooni reaalajas edastamist ning pikaaegset säilitamist. 2) Ühine ürituste-koolituste planeerimise süsteem, mis võimaldab omada ülevaadet kõikidest riigis korraldavatest koolitustest raamatukogutöötajatele. 3) Aruandluse raames esitatavate näitajate defineerimine, mis võimaldaks maakondade (või KOVide) raamatukogude tegevusi aastast aastasse planeerida, võrrelda ning sellest lähtuvalt vajadusel tegevust muuta. 109  Ühtegi neist tingimustest pole praeguseks täidetud. Võrumaa Keskraamatukogu jääks eelnõu kohaselt Lõuna piirkonnaüksuse haldusalasse, kus 3 inimest hakkavad nõustama 140 raamatukogu, sealhulgas ka Tartu, Põlva ja Valga piirkonna raamatukogusid. On juba ette selge, et piirkonna suuruse tõttu jääb nõustamine tagasihoidlikuks ja maakondade rahvaraamatukogud pöörduvad endiselt abi saamiseks praeguste maakonnaraamatukogude töötajate poole, tekib töö dubleerimine. Põltsamaa Raamatukogu 217. Eelnõu § 2 lg 1 p 2 – asendada mõiste “ühistarbimist” Mitte- Mõiste “kooskasutamine” ei ole õiguskeeles kasutusel ega ole mõistega “kooskasutamist”. arvestatud tähenduselt üheselt mõistetav. 218. Eelnõu § 2 lg 2 p 4 - jätta välja sõna “eriti”. Mitte- Laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate arvestatud tegevuste korraldamise rõhutamine on vajalik, sest laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemine on raamatukogu pikaajalise mõju ja haridust toetava rolli seisukohalt strateegiliselt oluline. 219. Eelnõu § 4 lg 2 ja 3 - asendada mõiste “paikkond” Mitte- Mõiste „paikkond“ on kasutusel ka kehtiva seaduse § 14 lõikes täpsema mõistega (ÕS- Paikkond on täpselt arvestatud 1. Mõiste “paikkond” hõlmab asustatud kohta koos selle piiritlemata maa-ala, mis halduslikult võib kuuluda ümbrusega, aidates välditakse olukordi, kus asustus aja jooksul ühe või ka mitme asustusüksuse piiresse. Paikkonna muutub või alles kujuneb. Käesolevas kontekstis mõistetakse piires ei pea olema inimasustust). paikkonna all kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvat täpselt piiritlemata maa-ala, mille elanikke harukogu ennekõike teenindab. Eesti Keele Instituudi Sõnaveeb annab EKI ühendsõnastikus 2025 mõistele “paikkond” järgmise seletuse: “asustatud (maa)koht koos selle lähema ümbrusega; täpselt piiritlemata suurem maa-ala, teatav piirkond”. 220. Eelnõu § 4 lg 6 - Rahvaraamatukogu Mittearvest Etteteatamise aega eelnõuga ei muudeta ja see jääb samaks, mis ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest atud sätestatud kehtiva RaRS § 12 lõikes 2 ja on “vähemalt üks kuu teatab kohaliku omavalitsuse üksus kirjalikult 110  Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne enne kavandatavat tähtaega”, mis on piisav, et hinnata volikogu otsuse tegemise kavandatavat tähtpäeva. muudatuse õiguspärasust. Huvihariduse puhul peab olema etteteatamise aeg olema pikem. 221. Eelnõu § 9 lg 1 - lisada peale sõna “haridus” sõna Arvestatud Eelnõu § 9 lõige 1 muudetud ja seletuskiri täiendatud. Välja “kvalifikatsioon”. jäetud “ja kompetents” ning “kutsekvalifikatsioon” asendatud mõistega “kutse”. 222. Eelnõu § 18 lg 2 – jätta välja p 6 (kodudteeninduse Mittearvest Isiku terviseandmetega seotud andmete töötlemiseks vajadus). atud täiendatud töödeldavate isikuandmete loetelu. Koduteeninduse osutamiseks tehakse lugejakirjesse vajalik märge. Kuna koduteenindust pakutakse just tervislikust seisundist tulenevalt, tähendab ka taolise märke olemasolu vähemalt kaudselt isiku terviseandmete töötlemist. 223. Eelnõu § 18 - jätta välja lõige 3. Mittearvest Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 151 lõige 3. Säte atud annab koduteeninduse vajaduse hindamisel õiguse töödelda isiku terviseandmeid. 224. Eelnõu 18 lg 8 - jätta välja lauseosa “või puude Mittearvest Kehtivas RaRS-is ei ole sätestatud, et puude andmed kestuse lõppemisel”. atud kustutatakse ka puude kestuse lõppemisel. Seegi muudatus tagab, et kõnealuseid andmeid töödeldakse üksnes seni, kuni see on teenuste osutamiseks vajalik. 225. Eelnõu 29 p 14 - jätta välja lauseosa “või puude Mittearvest Kuna RaRa ja rahvaraamatukogud hakkavad lugejate kestuse lõppemisel”. atud isikuandmete töötlemiseks kasutama raamatukogude andmekogu, siis on ühtne lähenemine andmete õigsuse kontrollimise ja kustutamise küsimustes eelistatud lahendus ning vastavate põhimõtete sätestamine ERRS-is põhjendatud. Rakvere Raamatukogu 226. § 9 (1) Raamatukogutöötajal, kes täidab…. piisav Mittearvest Mõlemad on sisustamata õiguse sätted, mis ei tee seaduse sätet haridus ja kompetents… atud selgemaks, vaid jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema Asendada sõna „piisav“ sõnaga „sobiv“. vabaduse. 227. § 18 (2) …rahvaraamatukogu töötleb lugeja ja Arvestatud Eelnõu § 18 lõike 2 punkt 6 muudetud. vajaduse korral tema seadusliku esindaja 111  isikuandmeid: … elektronposti aadress, kui see on olemas; Jätta välja lisaklausel „kui see on olemas“, sest sellist sõnastust võiks kasutada ka telefoninumbri kohta. 228. § 18. (5) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord Osaliselt Samasisuline säte on kehtiva RaRS § 151 lõige 5. Seletuskirja aastas rahvaraamatukogu külastusel. arvestatud täiendatud. Kuidas toimub andmete kontroll juhul, kui lugeja Raamatukogu külastus võib olla kas füüsiline või e-teenuseid kasutab raamatukoguteenuseid, kuid raamatukogu kasutades. Eelnõuga ei seata lisatingimust, millist kanalit või füüsiliselt ei külasta (tellib läbi elektronkataloogi füüsilist ruumi peaks lugeja kasutama (telefon, e-kataloog, raamatud raamatukappi, tagastab tagastuskasti)? füüsiliselt), et rahvaraamatukogu saaks lugeja andmete õigsust Ettepanek – sõnastada punkt ümber nii, et andmeid kontrollida. Kanalite lisandumisel muutuks mitteammendav kontrollitakse kord aastas (ja seletuskirjas avada see loetelu piiravaks või oleks takistuseks. punkt nii, et andmeid kontrollitakse kas füüsilisel külastusel või elektronkataloogi kasutamisel). Saare Maakonna Keskraamatukogu 229. § 1 (1) ütleb, et seadus sätestab rahvaraamatukogude Antud RaRS eelnõu sätestab rahvaraamatukogude valdkonna tegevust valdkonna finantseerimise alused ja seletuskirjast selgitus toetava finantseerimise korralduse. Rahvaraamatukogude ilmneb, et kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide valdkonna finantseerimine hõlmab ka kohalikele alusel toetatakse lisaks rahvaraamatukogudele ka teisi omavalitsustele kui juriidilistele isikutele antavaid toetusi rahvaraamatukogude valdkonda panustavaid asutusi (näiteks rahvaraamatukogude investeeringute toetus). ja isikuid. Küsimusi tekitas mõiste „valdkond“, sest Rahvaraamatukogude andmete haldamiseks vajaliku milliseid asutusi ja isikuid silmas peetakse ning raamatukogude andmekogu haldamise kulud on samuti osa millises ulatuses ja mis vahenditest toetatakse, seda rahvaraamatukogude valdkonna kuludest, mida seletuskirjas välja ei tooda. Kultuuriministeerium katab andmekogu teenust osutavatele asutustele (nt tarkvara omanikule, arendajatele). 230. § 3 lg 1 - Rahvaraamatukogu õiguslik seisund. Mittearvest Eelnõu § 3 lõike 1 uuendusega kavandatav muudatus tagab Leiame, et piisab esimesest lausest: atud suurema paindlikkuse KOV-i rahvaraamatukogu Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus. korraldamiseks. 231. Me ei lugenud välja seda, kuidas piirkondlike üksuste Antud Rahvaraamatukogu valdkonna finantseerimine on sätestatud korraldatud täienduskoolitustel osalemine oleks selgitus eelnõu §-s 13. finantseeritud. Väljaspool Saaremaad toimuvatel Rahvaraamatukogu on KOV asutus ja seda finantseeritakse § koolitustel osalemise teeb keeruliseks suur aja- ja 13 lõikes 1 loetletud allikatest. Riigieelarvest toetatakse § 13 112  rahakulu. Varahommikune ühistranspordiühendus lõike 3 punktis 2 kohaselt sihtotstarbeliste taotlusvoorude mandriga on väga halb. Et Tallinnas või nn piirkonnas kaudu raamatukogutöötajate erialaste teadmiste omandamist ja kell 10 või 11 algavale koolituspäevale jõuda, tuleb parandamist. eelmisel päeval kohale minna ja broneerida majutus Sarnaselt maakonnaraamatukogu korraldatud koolitustega või sõita samal hommikul lennukiga, ka siis riskides kasutatakse koolitustel osalemiseks erinevaid võimalusi (nt hiljaks jäämisega. 12 maakonna külaraamatukogu on veebikoolitused, KOV-is kohapeal koolitamine) ja ressursse nädalas avatud vähem kui viis päeva. Lugejatele (KOV eelarve, riigi toetus). mõeldes ei taheta raamatukogu mitmeks päevaks sulgeda. Kõike eelnevat arvestades peavad raamatukogutöötajad väga oluliseks, et koolituspäevad erinevatel teemadel toimuksid Kuressaares kohapeal. 232. § 8 – Rahvaraamatukogu juht. Tähtajalise töölepingu Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud ja lõige 4 välja jäetud. sõlmimine ei ole meie arvates vajalik. Ei ole selge, millest tuleneb toodud ajaline määr – 7 aastat+3? Tööandjal on võimalik töölepingu seaduse alusel ka praegu leping lõpetada, kui juht ei täida talle pandud ülesandeid või ei oma vastavaid kompetentse. 233. § 9 - Raamatukogutöötaja. Milline haridus ja Antud Eelnõuga ei reguleerita kutsekoolitust. Raamatukoguhoidja kompetentsid on piisavad? Vajalik oleks täpsustus. selgitus kutsestandardites on kirjeldatud raamatukoguhoidja tööks Kuidas on planeeritud kutsekoolitus lähiajal? Millised vajalikud pädevused. on kulud ja kes need katab? Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses on asutuse täpsema juhtimisstruktuuri, koosseisu ja ametikohtadel nõutava pädevuse määramine. Raamatukoguhoidja pädevused on sõnastatud raamatukoguhoidja kutsestandardis, mis on siini aluseks nii õppekavade loomisel kui ka kohaliku omavalitsuse asutuses raamatukoguhoidjate täienduskoolituste korraldamisel. 234. Kui on 4 piirkondlikku üksust, siis kuidas 4-5 endist Antud Piirkondades esindajate ametikohtadele saavad kandideerida maakonda ühendava üksuse 2 töötajat saavad tunda selgitus kohalikke olusid, keelt ja kogukonna eripärasid tundvad kõigi piirkondade kohalikke olusid, keelt ja raamatukoguhoidjad. kogukonna eripärasid? 113 235. Mida mõeldakse keskuse all? Kas RaRa? Tallinn? Antud Puudub viide eelnõu või seletuskirja §-le, kus täpselt „keskuse“ Kas keskraamatukogu? selgitus mõiste vajaks täpsustamist. 236. Tundub, et piirkondlikud üksused siiski dubleerivad, Antud Piirkondades esindajate ülesanded on rahvaraamatukogude sest iga raamatukogu peab oma statistilised andmed selgitus spetsialistidega läbi arutatud ja sõnastatud. Piirkonna ise sisestama RAJU keskkonda. esindajate ülesanne ei ole statistiliste andmete esitamise juhendamine. 237. KuM selgitus: Ei tähenda topelttööd – eesmärk on Antud Piirkondades esindajate ülesanded korraldab RaRa tulenevalt dubleerimise vähendamine. Piirkondlikud üksused selgitus eelnõus sätestatud riiklike ülesannetest ja piirkondades nende võtavad üle standardiseeritud ja korduvad ülesanded täitmise vajadusest. (nt statistika kogumine, tagasiside andmine), mida iga raamatukogu eraldi ei peaks tegema. Tundub, et piirkondlikud üksused siiski dubleerivad, sest iga raamatukogu peab oma statistilised andmed ise sisestama RAJU keskkonda. Näeme, et suures plaanis koondatakse kompetentsid Tallinnasse ja kohalike omavalitsuste otsustusõigus väheneb. Rahastus on ebamäärane, muudatuste tehniline ja korralduslik pool on ebaselged. 238. Saare maakonna raamatukogude esindajad toetavad Antud Väljaannete valikute otsused tehakse kehtiva seaduse ja eelnõu rahvaraamatukogude arendamist, kuid arvame, et selgitus kohaselt iga kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus. praegune seaduseelnõu on ülemäära tsentraliseeriv, Väljaannete kesksel hankimisel on rahvaraamatukogude ebapiisavalt läbi arutatud ja eelnõu ei taga praegusel töötajatele tagatud nii keskne kui ka asukohalähedane tugi. kujul seniste tugevuste säilimist, st. ei väärtusta piisavalt kogukonnapõhist, kohaspetsiifikat arvestavat ega kindlusta uute süsteemide usaldusväärset toimimist. Saare Maakonna Keskraamatukogu leiab, et komplekteerimine võiks jääda KOV tasandil otsustamiseks. Arvame, et oluline on maakondlikul tasandil tugi kohapeal. 114