Hankija vastus

Vaidlustaja: Aktsiaselts Fujitsu Estonia Registrikood: 10239452 Aadress: Sepise tn 7, 11415 Tallinn Esindaja: Vandeadvokaat Erki Fels, vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Registrikood: 70009770 Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn e-post: [email protected] Hankija esindaja: Ave Liina Antonik, e-post [email protected] Kolmas isik: Iglu OÜ Registrikood: 12397439 e-post: [email protected] Vastus Aktsiaselts Fujitsu Estonia vaidlustusele riigihankes Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) arendustööd, viitenumbriga 298530 Järgnevas seisukohas esitatud põhjendustel taotleb hankija: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda. I Asjaolud 1.1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi hankija) avaldas 13.08.2025 riigihangete registris riigihanke „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) arendustööd“ (viitenumber 298530). Pakkumuste esitamise tähtajaks 1.10.2025 esitati hankes kokku kümme pakkumust. 1.2. Hankija viis läbi pakkumuste kontrolli ja hindamise ning langetas 11.11.2025 otsused pakkujate vastavaks, edukaks tunnistamise ja kõrvaldamata jätmise osas, millest teavitati pakkujaid samal päeval riigihangete registri (edaspidi RHR) vahendusel. Hankija koostas  17.11.2025 edukate pakkujate kvalifitseerimise otsuse, millest teavitati pakkujaid samal päeval RHR vahendusel. 1.3. Vaidlustaja esitas 21.11.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile hankija 11.11.2025 otsustele vaidlustuse, kuna leiab, et hankija on eksinud vaidlustaja pakkumusele hindepunktide määramisel hindamiskriteeriumis nr 3 „Proovitöö 2“ ning sellest tulenevalt ka edukate pakkujate üle otsustamisel. Hankija vaidlustaja hinnanguga ei nõustu ja esitab järgnevalt omapoolsed põhjendused. II Hankija otsuse õiguslik alus 1.4. RHS § 117 lõike 1 alusel hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. 1.5. Kehtiva riigihanke alusdokumendi „Hindamismetoodika“ punkt 3.1 näeb ette järgmist: „Komisjon hindab alakriteeriumi vastava skooriga, kui kõik alakriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Kui hinnatava alakriteeriumi puhul vähemalt üks nimetatud tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse alakriteeriumi eest madalamad punktid.“ 1.5.1. Hindamismetoodika alakriteerium „Proovitöö 2“ 30 punkti tingimuste kohaselt: „Kasutatud komponendid on eesmärgipärased, moodustavad loogilise kasutajateekonna ning nende kasutamine on üheselt mõistatav.“ 1.5.2. Hindamismetoodika alakriteerium „Proovitöö 2“ 15 punkti tingimuste kohaselt: „Kasutatud komponendid on üldiselt eesmärgipärased, moodustavad suuremalt jaolt loogilise kasutajateekonna ning nende kasutamine on üldiselt mõistetav.“ 1.5.3. Hindamismetoodika alakriteerium „Proovitöö 2“ 1 punkti tingimuste kohaselt: „Kasutatud komponendid ei moodusta loogilist kasutajateekonda ning nende komponentide kasutamine ei ole põhjendatud või on puudulik.“ III Hankija põhjendused 1.6. Vaidlustaja hinnangul loob tema pakkumuse koosseisus esitatud disainilahendus kasutajatele loogilise kasutusteekonna ja on üheselt mõistetav, mis peab vaidlustaja arvates tooma kaasa kriteeriumi osas kõrgema punktiskoori määramise. Hankija leiab, et pakkuja ei ole arvestanud RHAD „Proovitöö osa nr 2“ tuleneva ülesande püsitusega ega vasta proovitöös hindamismetoodika kriteeriumile selliselt, mis võimaldaks määrata kriteeriumi  osas pakkujale kõrgema punktiskoori. Hankija hinnangul on vaidlustus põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Kasutatud komponendid ei moodusta (täielikult) loogilist kasutajateekonda 1.7. Proovitöö 2 ülesanne oli luua STAR2 avaleht, mis on esimene ja peamine koht, kust kasutaja süsteemi kasutamist alustab. RHAD „Proovitöö osa nr 2“ p 2.1 kohaselt: „Avalehel peab olema funktsionaalsus klientide otsimiseks, uute menetluste algatamiseks ning olemasolevate menetluste jätkamiseks. Lisaks peab avaleht võimaldama kasutajatel saada koondülevaade oma tööülesannetest, aktiivsetest ja lõpetatud menetlustest ning süsteemi kaudu saabunud teadetest.“ Seega pidi avalehe kaudu saama kasutaja oma koondülevaate, mille järgi prioriseerida ja alustada oma järgnevaid tegevusi. Informatsioon pidi olema selgesti nähtav, arusaadav ning kiiresti hoomatav. [Ärisaladus] 1.8. [Ärisaladus] 1.9. [Ärisaladus] Näide. Eesti.ee töölaua vaade Näide: TEIS töölaud  1.10.[Ärisaladus] Riigihanke tehnilise kirjelduse punktis 3.4 selgitati, et kasutajaõiguste andmine registris toimub rollipõhiselt, st registri kasutajaõigused on piiratud isiku ametikohast tulenevate tööülesannetega ja volitustega, et kindlustada andmete nõuetekohane töötlemine registris ning registrisse kantavate ja seal sisalduvate isikuandmete, sh eriliigiliste isikuandmete kaitse. Seega on STAR süsteem üles ehitatud viisil, et isikuandmetele pääsekski ligi ainult juurdepääsuõigusega ametnik ning kõik kuvatavad teated on otseselt seotud tema tööülesannetega. Registri põhimääruse1 kohaselt on andmetöötlusealaste juhiste ja korralduste andmine üksnes Sotsiaalkindlustusameti pädevuses, kes vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ja tagab andmete käideldavuse registriga töötavate ametnike tööülesannete täitmiseks parimal võimalikul viisil. [Ärisaladus] Riigihanke proovitöö 2 koostamise nõuetes ei olnud pakkujal kohustust arvestada andmekaitse nõuetega ning seda kohustust ei tulene ka seadusest. [Ärisaladus] Hilisemaid pakkuja selgitusi ei saa kvaliteedikriteeriumi hindamisel arvesse võtta. Komponentide kasutamine ei ole üheselt mõistetav 1.11. [Ärisaladus] Tööd hinnates ei olnud see üheselt selge ja vajas lisaselgitust ja seetõttu ei ole selle komponendi kasutamine üheselt mõistetav. Hindamise aluseks olevate andmete hilisem selgitamine ei saa aga olla lubatav. 1.12.Riigihanke hindamiskriteerium nr 3 „Proovitöö 2“ puhul on tegemist kvalitatiivse hindamiskriteeriumiga, mille eesmärk on selgitada välja vastavatest ettevõtetest parimad riiklikult oluliste infosüsteemide arendamiseks. Pakkumuste hindamise pädevuse annab 1 Sotsiaalkaitseministri 27.12.2017 määrus nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ § 6  seadus just nimelt hankijale, mitte hankijast sõltumatutele asjatundjatele.2 Pakkumuste hindamiseks moodustas hankija sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri vajaduste koondamise, haldamise ja arendamisega igapäevaselt kokkupuutuvatest TEHIKu ja Sotsiaalkindlustusameti töötajatest ja ametnikest koosneva komisjoni (Lisa 1 – hankekomisjoni käskkiri). Komisjon arvestas hindamisel STAR süsteemi eripärade ning süsteemi kasutajate igapäevaste vajadustega. Kvalitatiivsete hindamiskriteeriumite puhul ei olegi võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda ning hindamiskomisjonile peab jääma vabadus nõudeid etteantud kriteeriumite ulatuses sisustada.3 Hankija ei saanud proovitöö koostamise nõuetes kogu disainilahendust ette määrata, vaid hindas pakkuja leidlikkust etteantud infosüsteemi kasutajale sobiva disaini väljamõtlemisel. [Ärisaladus] Hankija ei ole hindamisotsuseid teinud meelevaldselt, vaid jäänud etteantud kriteeriumide piiridesse, sisustades neid lähtuvalt sotsiaalvaldkonna parimatest praktikatest ja registriga igapäevaselt kokkupuutavate ametnike vajadustest. 1.13. Hankija on hindamiskriteeriume kohaldanud objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes. Sarnaselt vaidlustajale on hankija punkte maha võtnud ka teiselt pakkujalt, kellel esines samasisuline puudus (Lisa 2 – hankekomisjoni protokoll, AK – sisaldab ärisaladust). 1.14.Hankija menetluses langetatud otsuse kontrollitavuseks peab see sisaldama asjaolusid, mille alusel on pakkumus(ed) tunnistatud edukaks või viiteid dokumendile, kus on põhjendused edukaks tunnistamise osas toodud.4 Seejuures on vaidluse korral hankijal õigus otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada.5 Hankija on otsuses esitanud põhjenduse ja leiab, et see on kooskõlas nii riigihanke alusdokumentidega kui ka esitatud pakkumusega. 1.15. Olukorras, kus hankija tuvastab pakkumuses hindamismetoodika alakriteeriumi tingimuse täitmises puuduse, ei olnud hankijal enam kaalutlusõigust ning ta pidi hindamismetoodika punkti 3.1 alusel punkte vähendama. Õige ei ole vaidlustaja seisukoht, et ühe põhjenduse äralangemisel on hindamisotsus tervikuna õigusvastane. 1.16.Kokkuvõtvalt leiab hankija, et on teinud õiguspärase, RHS § 117 lõikega 1 kooskõlas oleva otsuse edukate pakkujate tuvastamisel ja pakkumuste hindamisel. Seetõttu puudub alus vaidlustuse rahuldamiseks ja hankija otsuste tühistamiseks. IV Menetluslikud küsimused 2 Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-19/00: SIAC Construction, p 45. 3 RKHKo 3-20-1198, p 20. 4 RKHKo 3-3-1-45-12, p 29; VAKO 27.07.2018, 140-18/197708, p 21; 12.02.2019, 8-19/203288, p 9 5 RKHKo 3-20-1198, p 21.  1.17. Hankija palub vaidlustus lahendada kirjalikus menetluses. 1.18.Hankija palub menetlusosalistele mitte avaldada vastuse Lisa 2, mis sisaldab hankes osalenud pakkujate ärisaladust. Käesolev on hankija vastuse ärisaladuseta versioon, mida võib avaldada kolmandale isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Ave Liina Antonik Õigustiimi juht Lisad: Lisa 1 – Hankekomisjoni käskkiri Lisa 2 – Hankekomisjoni protokoll (AK, sisaldab ärisaladust) Lisa 3 - Volikiri