3. isiku vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjonile RIIGIHANGE: „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) arendustööd“, viitenumber 298530 VAIDLUSTAJA: Aktsiaselts Fujitsu Estonia (registrikood 10239452) HANKIJA: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (registrikood 70009770) KOLMAS ISIK: Iglu OÜ (registrikood 12397439) KUUPÄEV: 27.11.2025 IGLU OÜ (KOLMANDA ISIKU) SEISUKOHT VAIDLUSTUSELE Iglu OÜ palub jätta Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia (Vaidlustaja) vaidlustuse rahuldamata. Hankija otsus tunnistada edukaks Iglu OÜ, Cybernetica AS ja Kodality OÜ pakkumused on õiguspärane, kaalutletud ja kooskõlas riigihanke alusdokumentidega (RHAD). Alljärgnevalt esitame oma põhjendused. I. Menetluslik raamistik ja hindamise diskretsioon Hankija otsus tunnistada pakkumused edukaks on tehtud RHS § 117 alusel, lähtudes RHAD-is sätestatud kriteeriumidest. Nii VAKO kui Riigikohtu praktika (nt RKHK 11.12.2020, 3-20-1198/58, p 12 ja 17; VAKO 173- 20, p 12) on kinnistanud põhimõtet, et pakkumuste sisuline hindamine, eriti proovitööde ja disainilahenduste puhul, kuulub hankija eksperthinnangu ja kaalutlusõiguse valdkonda. VAKO ega kohus ei hinda hankija eksperthinnangut sisuliselt ümber, vaid kontrollib, kas see on põhjendatud, järjekindel ja mitte meelevaldne (vt RKHK 3-20-1198/58, p 17). Käesolevas asjas vaidlustab Vaidlustaja sisuliselt hankija ekspertide hinnangut kasutajamugavusele (UX), mis ei ole vaidlustusmenetluse raames ümberhinnatav. II. Hindamismetoodika korrektne rakendamine (Proovitöö 2) Vaidlustaja väide tugineb eeldusel, et hankija oleks pidanud andma talle maksimumpunktid (30 p). RHAD-i hindamismetoodika punktid 3.1 ja 3.3 sätestavad üheselt, et kui hinnatava alakriteeriumi puhul vähemalt üks tingimus vastab madalama punkti tasemele, tuleb anda madalam punktisumma. See norm on imperatiivne, välistades hindajal kaalutlusõiguse (vt RKHK 3-15-1976/52, p 20). Proovitöö 2 hindamisskaala kohaselt eeldab 30 punkti tase, et lahendus on „üheselt mõistetav“ ja „navigatsiooniloogika on kasutajate vaatest mugav ega vaja lisaselgitusi teekonna läbimiseks“. Hankija tuvastas faktilise asjaoluna, et Vaidlustaja lahendus tekitas testkasutajates segadust, „ei paku oodatud teavet“ ja „vajab lisaselgitust“. Kuna esines asjaolu (vajadus selgituse järele), mis on 30 punkti kirjelduses expressis verbis välistatud, puudus hankijal igasugune võimalus anda 30 punkti. Metoodika kohaselt pidi kasutama madalamat taset („üldiselt mõistetav“ – 15 p). See lähenemine on rakendatud järjekindlalt kõigi pakkujate suhtes: samal hindamistasemel (15 p) hinnati ka näiteks Tietoevry Estonia AS-i ja OÜ TripleDev pakkumusi, samas kui olulisemate puudustega pakkumused (nt Industry62) said veelgi vähem punkte (1 p). See kinnitab, et skaalat rakendati diferentseeritult ja objektiivselt. III. GDPR ja „turu praktika“ ei ole hindamise seisukohalt asjakohased Vaidlustaja tugineb peamiselt GDPR-i ja turul kasutatavate disainilahenduste (nt Apple Mail, Slack) praktikale. Need viited on hindamiskriteeriumide seisukohalt asjakohatud.  GDPR vs UX: Privaatsusnõuded (Privacy by Design) ei vabasta pakkujat kohustusest luua kasutajasõbralik liides. Hankija etteheide ei olnud suunatud andmekaitse põhimõtete vastu, vaid selle vastu, et „tööala esmavaade ei paku oodatud teavet“ ja tekitab seetõttu segadust. Kasutaja teadmatus süsteemi olekust (nt kas andmed puuduvad või on süsteemil rike) on klassikaline UX-puudujääk, mida GDPR ei õigusta.  Hindamiskriteeriumite piirid: GDPR-i vastavus ei olnud RHAD-is ega hindamismetoodikas eraldiseisev hindamiskriteerium. Selle toomine hindamiskriteeriumide alla oleks olnud vastuolus RHS § 117 ja Euroopa Kohtu praktikaga (C-6/15 p 23; C-368/10 p 56), mis keelab kriteeriumide laiendamise menetluse käigus.  Turupraktika: STAR registri kasutajad ei ole samad, kes Slacki või Apple Maili tarbijad. Riigihanke esemeks on spetsiifiline avalik-õiguslik teenus, mille UX peab toetama sotsiaaltöötajate tööprotsesse. Hankija võis põhjendatult järeldada, et universaalsed disainilahendused ei pruugi sobida selle konteksti. IV. Hindamise järjekindlus ja piisav põhjendatus Hindamine viidi läbi konsensuslikult ning võrdluses mitme pakkujaga, mis tagas objektiivsuse ja proportsionaalsuse. Tulemustabel (nt. Iglu ja Cybernetica 30 p; Fujitsu 15 p; Industry62 1 p) näitab selget diferentseerimist vastavalt metoodikale. Vaidlustaja väide, et põhjendused on ebapiisavad, ei ole asjakohane. Riigikohtu praktika kohaselt peab põhjendus olema niivõrd selge, et pakkuja mõistab hinnete kujunemist, kuid see ei pea olema detailne eksperthinnang (RKHK 3-20-1198/58, p 21; EKo C-252/10 P, p 31). VAKO on korduvalt kinnitanud, et hinnangute terviklik loogika on olulisem kui iga alam- põhjenduse sõnaline ulatus. Seega on hankija otsuse põhjendus – et Fujitsu lahendus „jääb arusaamatuks ning vajab lisaselgitust“ – piisav, et määrata lahendus 15 punkti tasemele. V. Järeldus Lähtudes eeltoodust:  Hankija rakendas hindamismetoodikat vastavalt RHS § 117 ja RHAD punktidele 3.1 ja 3.3.  Hindamine oli järjekindel, mitte meelevaldne ning diskretsiooni piirides.  Vaidlustaja argumentatsioon GDPR-i ja turupraktika osas on hindamiskriteeriumide seisukohalt ebaoluline. Kokkuvõtvalt palume jätta Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia vaidlustus rahuldamata. VI. Menetlus Tähtaegsus. VAKO palus IGLU OÜ seisukohta hiljemalt 27.11.2025. Seisukoha esitamine on tähtaegne. Läbivaatamine. IGLU OÜ on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 7). Esitamine. Seisukoht on esitatud VAKO-le ([email protected]) e-posti teel. Koopia Hankijale samuti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Aiaste Iglu OÜ tegevjuht Viidatud kohtupraktika ja allikad: 1. RHS § 117 2. RKHK 11.12.2020, 3-20-1198/58 (p 12, 17, 21) 3. RKHK 22.10.2015, 3-15-1976/52 (p 20) 4. VAKO otsused 9-20, 173-20, 168-19, 9-22 5. EKo C-6/15 (TNS Dimarso), p 23 6. EKo C-368/10, p 56 7. EKo C-252/10 P, p 31 8. RHAD hindamismetoodika punktid 3.1 ja 3.3 (Proovitöö 2)