Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 242-25/299136 Otsuse kuupäev 26.11.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus AS-i Atea vaidlustus Tartu Ülikooli riigihankes „Teadusarvutuste keskuse GPU võimekuse laiendamiseks seadmete ostmine“ (viitenumber 299136) osades 5 ja 6 AS- i Atea pakkumuse tagasi lükkamise ja AKTSIASELTS TELEGRUPP pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, AS Atea, esindaja vandeadvokaat Marko Mehilane Hankija, Tartu Ülikool, esindaja Tuuli Ilula Kolmas isik, AKTSIASELTS TELEGRUPP Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg 3 alusel 1. Jätta AS-i Atea vaidlustus rahuldamata.’ 2. Jätta AS-i Atea vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 20.08.2025 avaldas Tartu Ülikool (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Teadusarvutuste keskuse GPU võimekuse laiendamiseks seadmete ostmine“ (viitenumber 299136) (edaspidi Riigihange) hanketeate. Riigihange on jagatud seitsmeks (7) osaks. 1 riigihangete seadus Osale 5 Infiniband esitati tähtaegselt 3 pakkumust ning osale 6 Ethernet esitati tähtaegselt 4 pakkumust. 2. 30.10.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i Atea (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Riigihanke osades 5 ja 6 tehtud Hankija otsustele AS-i Atea pakkumus tagasi lükata ja AKTSIASELTS TELEGRUPP pakkumus edukaks tunnistada (17.10.2025 korraldus nr 4-10/HR/95-18). 3. Vaidlustuskomisjon teatas 06.11.2025 kirjaga nr 12.2-10/242 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 11.11.2025 ja neile vastamiseks 14.11.2025. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks täiendavad seisukohad Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, AS Atea, põhjendab taotlusi järgmiselt. 4.1. Hankija on korraldusega nr 4-10/HR/95-18 Vaidlustaja pakkumuse osas 5 ja osas 6 tagasi lükanud põhjendusel sest pakkumus ei vasta tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Hankija vastav järeldus on ekslik, meelevaldne ja põhjendamatu. Vaidlustaja pakkumuse vastavust kõikidele RHAD Tehnilise kirjeldusele (edaspidi TK) kinnitab ja tõendavad ainuüksi Vaidlustaja pakkumusega esitatud dokumendid „Tehniline kirjeldus“: - Vt Vaidlustaja pakkumuskonteineris dokument „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“ - Vt Vaidlustaja pakkumuskonteineris dokument „6_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 6“ 4.2. Hankija on väljastanud Vaidlustajale väljavõtte hankekomisjoni ettepanekutest (lisa 2), kus on detailsemalt toodud, milles Vaidlustaja pakkumuse mittevastavused väidetavalt seisnevad. Nähtuvalt hankekomisjoni protokollist on Vaidlustaja pakkumuse väidetavad mittevastavused jaotatud sisulisteks ja mittesisulisteks puudusteks Hankija ei küsinud Vaidlustajalt selgitusi ega andud selgitamisvõimalust mitte üheski punktis. Hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõttega on vastuolus, kui Hankija ei kasuta võimalust selgituste küsimiseks. Kaalutlusõigust arvestamata pakkumuse tagasilükkamine on oluline kaalutlusviga, mis tingib Hankija otsuse kehtetuks tunnistamise. Juhul, kui tegemist ei ole ilmselgelt sisulise puudusega, peab Hankija otsuse tegemisel kaalutlema – selle tegemata jätmine on samuti aluseks otsuse tühistamisele (TlnRnKo 3-16-386). 4.3. osa 6 Hankekomisjoni etteheited ei ole põhjendatud ja kindlasti ei ole tegemist pakkumuse sisulise kõrvalekaldega RHS § 114 lg 2 tähenduses. 2 (25) 4.3.1. Hankekomisjoni protokolli lk 6 kohaselt pakkumus ei vasta TK p-ile 1.10 (Network devices must remain operational and manageable after the warranty period), kuna „Pakkumuses esitatud andmete alusel ei ole arusaadav, kas küsitud tingimus 1.10 rakendub pakutud SONiC op-süsteemiga seadmetel.“ See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 1.10, nähtub ainuüksi juba Vaidlustaja pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „6_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 6“, p 1.10). 4.3.2. Hankekomisjoni protokolli lk 6 kohaselt pakkumus ei vasta TK p-ile 2.1.6 (Must be capable of forming a MLAG cluster with existing MSN3700 switches), kuna „Pakutud seade PowerSwitch Z9432F-ON ei vasta tehnilise kirjelduse punktile 2.1.6, kuna pakutud seadmel ei ole nõutud funktsiooni olemasolevate MSN3700 kommutaatoritega liidestamiseks, puudub MLAG tugi. Pakutud seade on garanteeritud töötama analoogiliselt Delli seadmetega, aga hankijal on väga mitmekesine keskkond, mis nõuab ühilduvuseks MLAGi.” See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.1.6 on tuvastav ainuüksi Vaidlustaja pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „6_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 6“, p 2.1.6). Hankekomisjoni protokollist ei ole võimalik õigupoolest isegi sisuliselt aru saada, millele tugineb komisjoni väited seadme PowerSwitch Z9432F-ON mittevastavusest. 4.4. osa 5 Ainetud ja põhjendamatud on etteheited, et esitatud tootekood ei ole leitav. RHAD nõue on „esitada tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile“, mida Vaidlustaja ongi pakkumuses teinud. RHAD-s ei ole nõutud, et tootjapoolsed tootekoodid peaksid olema internetist avalikud, mis paljude tootjate/toodete (eriti erilahenduste puhul) ei pruugigi olla. Hankekomisjoni etteheited ei ole põhjendatud ja ei ole tegemist Vaidlustaja pakkumuse sisulise kõrvalekaldega RHS § 114 lg 2 tähenduses. 4.4.1. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.1.7., nähtub juba pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“, p 2.1.7.). Kui Hankijale jäi ebaselgeks, kas kõnealuses punktis on toode MQM9790-NS2F või MQM9790-NS2R, oleks ta pidanud pöörduma selgitustaotlusega Vaidlustaja poole, mitte rutakalt pakkumuse tagasi lükkama. 4.4.2. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.2.7 on tuvastav ainuüksi juba pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“, p 2.2.7). Kui Hankijale jäi ebaselgeks, kas kõnealuses punktis on toode MQM9790-NS2F või MQM9790-NS2R, oleks ta võinud ja pidanud pöörduma selgitustaotlusega, mitte rutakalt pakkumuse tagasi lükkama. 3 (25) 4.4.3. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab RTK p-ile 2.3.1, nähtub ainuüksi juba Vaidlustaja pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“, p 2.3.1). 4.4.4. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.3.2, nähtub ainuüksi pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“, p 2.3.2). 4.4.5. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.3.2.1, on tuvastav ainuüksi pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“, p 2.3.2.1). 4.4.6. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.3.2.2, nähtub ainuüksi pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“, p 2.3.2.2). 4.4.7. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.4.1, nähtub ainuüksi pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“, p 2.4.1). 4.4.8. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.4.2, nähtub ainuüksi pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“, p 2.4.2). 4.4.9. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.4.3, nähtub ainuüksi pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5,“ p 2.4.3). 4.4.10. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.4.4, nähtub ainuüksi pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“, p 2.4.4). 4.4.11. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.4.5, on tuvastav juba ainuüksi pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“, p 2.4.5). 4.4.12. See, et Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 2.4.6, on tuvastav juba ainuüksi pakkumusega esitatud Tehnilisest kirjeldusest (vt pakkumuskonteineris „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“, p 2.4.6). 4.5. Kuivõrd Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine osas 5 on õigusvastane, on õigusvastane ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine selles osas. Vastavalt RHAD-le on pakkumuste ainsaks hindamiskriteeriumiks maksumus (pakkumuse maksumus 100%), Vaidlustaja pakkumuse maksumus on madalaim. 4.6. Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 4.6.1. RHAD-s olid pakkumuse nõuded sätestatud üldisena ja viisil, kus Hankija on otsustanud usaldada pakkujate antavaid andmeid ja kinnitusi. Vt Pakkumuse esitamise ettepanek 4 (25) (edaspidi PEE) p 7.4: „Esitatav pakkumus peab sisaldama kõiki andmeid, mille põhjal on võimalik hinnata, kas pakkumus ja pakutavad seadmed vastavad kõikidele hankedokumentides, sh tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Pakkumuses tuleb selgelt välja tuua pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused ja tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile, tehnilised parameetrid jne.” Vaidlustaja järgis pakkumuse esitamisel RHAD nõudeid ja pakkumus on esitatud vastavalt eeltoodud RHAD nõuetele. Nii on Vaidlustaja pakkumuses muuhulgas esitatud kõik eelnõutud andmed. Tehniline kirjeldus, kus on punkt-punkti haaval kirjeldatud pakutavate seadmete/komponentide vastavust RHAD Tehnilise kirjelduse nõuetele: 1) vt osas 5 dokument „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“ 2) vt osas 6 dokument „6_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 6“ Tootekoodid vastavalt tootja Dell nomenklatuurile: 1) vt osas 5 dokument „5_4_1_Tartu Ülikooli GPU hange_Infiniband koodid.xlsx“ (vt tulp F) 2) vt osas 6 dokument „6_4_1_ Tartu Ülikooli GPU hange_Ethernet switch koodid.xlsx“ (vt tulp F) Tootenimetused: 1) vt osas 5 dokument „5_4_1_Tartu Ülikooli GPU hange_Infiniband koodid.xlsx“ 2) vt osas 6 dokument „6_4_1_Tartu Ülikooli GPU hange_Ethernet switch koodid.xlsx“ Selliselt olid Vaidlustaja pakkumuses esitatud kõik RHAD-s nõutud andmed, mis võimaldasid Hankijal hinnata ja veenduda pakutud seadmete vastavuses nõuetele. Juhul, kui Hankijal tekkis mistahes küsimusi, oleks Hankija tulenevalt hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõttest pidanud küsima Vaidlustajalt selgitust. 4.6.2. osa 6 Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise tingis väidetav mittevastavus TK p-ile 2.1.6. Vaidlustaja sellega ei nõustu. TK p 2.1.6 puhul on Hankija 05.11.2025 vastuses lk 7-8 esitatud tehnilised põhjendused, milles seisnevat pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülitite väidetav sisuline mittevastavus TK p-ile 2.1.6 („Must be capable of forming a MLAG cluster with existing MSN3700 switches“). Hankija 05.11.2025 vastuses esmakordselt esitatud rohkesõnaline ja laialivalguv väitluskäik sellest, nagu ei vastaks Vaidlustaja pakutud Dell lülitid TK p-ile 2.1.6, on eksitav ja ebaõige. Vaidlustaja pakutud lülitid (ingl. keeles „switches“) Dell PowerSwitch Z9432F võimaldavad moodustada MLAG klastri olemasolevate NVIDIA lülititega MSN3700. See, et pakutud Dell lülitid võimaldavad moodustada MLAG klastri olemasolevate NVDIA lülititega MSN3700, nähtub selgesõnaliselt juba Vaidlustaja pakkumuse tehnilisest kirjeldusest. Vt pakkumuskonteineris dokument „6_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 6“, p 2.1.6. 5 (25) Seda, et pakutud Dell lülitid vastavad TK p-ile 2.1.6 ja võimaldavad moodustada MLAG klastri olemasolevate NVDIA lülititega MSN3700, on selgitatud ja üle kinnitatud seadmete tootja Dell Technologies 11.11.2025 kirjaga (lisa 1): „Kinnitame üle, et pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülitid koos Dell Enterprice SONIC operatsioonisüsteemiga vastavad Tehnilise kirjelduse punkt 2.1.6 nõudele ja omavad punktis 2.1.6 nõutud MLAG funktsiooni. Pakutud Dell lülitid toetavad MLAG funktsionaalsust vastavalt 802.3ad standardile, sama standardit toetavad ka Tartu Ülikooli olemasolevad NVIDIA lülitid MSN3700. See võimaldab olemasolevad MSN3700 lülitid liidestada MLAG-i paari pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülititega, tagades soovitud veakindluse ja vea korral kiire ümberlülituse.” Hankija on 05.11.2025 vaidlustuse vastuses andnud TK p-ile 2.1.6 arusaamatu ja meelevaldse tõlgenduse, mida seal sätestatud ei ole. Sellise käsitluse puhul ei vastaks TK p-ile 2.1.6 mitte ükski maailmas toodetav lüliti, sealhulgas ka mitte tootja NVDIA lülitid. Vt selle kohta tootja Dell Technologies 11.11.2025 selgituskirjas (lisa 1): „Teatavasti on NVIDIA lülitite MSN3700 tootmine lõpetatud (EOL - End of Life) https://docs.nvidia.com/networking/display/sn3000um/ordering+information. Seega ei olnud võimalik Tartu Ülikooli hankes NVIDIA vanasid lüliteid MSN3700 pakkuda ATEA-l ega ka muudel pakkujatel. Hanke Tehnilise kirjelduse punkti 2.1.6 ei saa tõlgendada kitsendavalt selliselt, et pakutavad lülitid peaksid olema suutelised töötama olemasolevate NVIDIA MSN3700 lülititega samas MLAG-paaris. Sellist MLAG funktsionaalsust ei võimalda isegi NVIDIA enda uue põlvkonna lülitid MSN4700, mida toodetakse seniste MSN3700 lülitite asemel. Seega, kui tõlgendada Tehnilise kirjelduse punkti 2.1.6 kitsendavalt selliselt nagu on Tartu Ülikool seda teinud pakutavate Dell lülitite puhul, oleksid Tehnilise kirjelduse punktile 2.1.6 mittevastavad ka NVIDIA uue põlvkonna lülitid MSN4700 või mistahes muud NVIDIA või muud maailmas toodetavad lülitid.“ Kui Hankija väitleb, et Vaidlustaja poolt osas 6 pakutud Dell lülitid ei vasta TK p-ile 2.1.6, ei saaks TK p-ile 2.1.6. vastata ka Kolmanda isiku pakutud NVIDIA lülitid MSN4700 ega mitte ükski muu maailmas toodetav lüliti. 4.6.3. osa 5 4.6.3.1. Osas 5 esitatud mittevastavuse etteheited on erandlikult pakkumuse vormistust puudutavad ehk puudused, mida oleks saanud lahendada selgituste küsimise-andmisega. RHS § 46 lg 4 kohaselt saab pakkumuses esitatud andmete kohta esitada nii selgitusi kui selgitust võimaldavaid dokumente. Nii on hankekomisjoni poolt pakkumuse nö vormistusliku puudusena ette heidetud näiteks: 1) TK p 2.1.7. „Pakkumuses on mainitud switches MQM9790-NS2F and MQM9790- NS2R. Pakkumusest ei selgu kumba on pakutud.” Kuigi see, et TK p 2.1.7 puhul on pakutud lülitit MQM9700-NS2F oli kirjas juba pakkumusdokumendis „5_4_1_Tartu Ülikooli GPU hange_Infiniband koodid.xlsx“ (vt tulp A – Part 5.2.1), oleks Hankija ebaselguse korral pidanud pöörduma selgitustaotlusega Vaidlustaja poole, mitte pakkumuse rutakalt ja kaalutlusõigust teostamata tagasi lükkama. 2) TK p 2.2.7. „Pakkumuses on mainitud tooteid MQM9700-NS2F ja MQM9700-NS2R. Esitatud pakkumuse alusel ei ole selge, millist neist on pakutud.” Kuigi see, et TK p 2.2.7 puhul on pakutud lülitit MQM9790-NS2F (vt tulbas A – „Part 5.2.2“), on kirjas 6 (25)  juba pakkumusdokumendis „5_4_1_Tartu Ülikooli GPU hange_Infiniband koodid.xlsx“ (vt tulp A – Part 5.2.2), oleks Hankija ebaselguse korral pidanud pöörduma selgitustaotlusega Vaidlustaja poole, mitte pakkumuse rutakalt ja kaalutlusõigust teostamata tagasi lükkama. 3) TK p 2.3.1. „Esitatud tootekood ei ole leitav. Pole arusaadav, kas pakutud on Active copper split cbl IBTPNDR 5m H kaabel või mitte.” RHAD nõue oli esitada tootenimetused ja tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile, mida Vaidlustaja ongi pakkumuses korrektselt teinud, esitades pakkumuses tootja Dell omad. Selgituse küsimisel oleks Hankija hõlpsasti teada saanud, kust on Hankijal soovi korral võimalik pakkumuses esitatud Dell tootekoodide sisu kontrollida. Muuhulgas on need kättesaadavad Vaidlustaja e-poest: https://www.atea.ee/eshop/ See, et osas 5 on pakutud „Active copper split cbl IBTPNDR 5m H kaabel”, on kirjas juba Vaidlustaja pakkumusdokumendis „5_4_1_Tartu Ülikooli GPU hange_Infiniband koodid.xlsx“ (vt tulp A – Part 5.2.3.1). Isegi kui oleks esinenud ebaselgus, oleks Hankija pidanud pöörduma selgitustaotlusega Vaidlustaja poole, mitte pakkumuse rutakalt ja kaalutlusõigust teostamata tagasi lükkama. 4.6.3.2. RHAD-s olid pakkumuse dokumendinõuded sätestatud üldisena ja viisil, kus Hankija on otsustanud usaldada pakkujate antavaid kinnitusi. Vaidlustaja järgis pakkumuse esitamisel RHAD nõudeid ja pakkumus on esitatud vastavalt RHAD nõuetele ning kätkeb teavet, mille esitamise kohustus pidi olema arusaadav nö „keskmisele vastavas valdkonnas tegutsevale ettevõtjale“. Seda, et Vaidlustaja pakutud seadmed vastavad RHAD nõuetele kõikides vaidlusalustes punktides, on selgitatud ja üle kinnitatud ka tootja Dell Technologies 11.11.2025 selgituskirjaga (lisa 1). 5. Hankija, Tartu Ülikool, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine osas 5 oli õiguspärane 5.1.1. Vaidlustaja on oma vaidlustuses asunud ebaõigele arusaamale, justkui oleks Hankija oma otsuste aluseks olevas 15.10.2025 dokumendis nimega „Komisjoni ettepanekud otsuste tegemiseks“ (edaspidi ka Komisjoni protokoll) läbivalt kasutanud nn süsteemi, et kõik Komisjoni protokollis välja toodud puudused on liigitatud kaheks ning sisulised puudused tähistatakse punasega ja mittesisulised mustaga. Nii see tegelikult ei ole. Ehkki Komisjoni protokolli osades, mis käsitlevad Riigihanke osasid 1-3 ja 6 on Hankija tõepoolest sellist tähistussüsteemi kasutanud, siis Riigihanke osa 5 kohta käivas protokolli osas puuduvad igasugused viited sellele, et välja toodud puudused oleksid kuidagi liigitatud sisulisteks ja mittesisulisteks. Komisjoni protokolli tähelepanelikul lugemisel peaks olema üheselt selge, et Komisjoni protokoll on jaotatud vastavalt Riigihanke osade arvule seitsmeks eraldiseisvaks osaks ning kui mõnes osas on Hankija otsustanud, et pakkuja pakkumuse puuduseid kajastavas tabelis on puuduste olemusest tulenevalt olnud vajalik kasutada kahevärvilist tähistussüsteemi, siis on iga sellise tabeli alla ka vastav selgitav lõik kirjutatud. Komisjoni protokollis puuduvad igasugused viited selle kohta, et kahevärvilist tähistussüsteemi kasutataks kogu dokumendi üleselt. 7 (25) Kuivõrd Riigihanke osa 5 kohta käivas Komisjoni protokolli osas puudub viide, et välja toodud puuduseid oleks tarvilik kuidagi eraldi tähistada, siis puudub ka alus teiste Riigihanke osade kohta käivat tähistussüsteemi üle kanda Riigihanke osa 5 kohta käivale Komisjoni protokolli osale. Osa 5 kohta on Komisjoni protokollis selgelt öeldud, et pakkumuses sisalduvate puuduste näol on tegemist sisuliste puudustega (lk 15 ja 16) ning puudub igasugune alus asuda seisukohale, et osas 5 esinenud puuduseid ei oleks peetud sisulisteks mittevastavusteks. 5.1.2. Vaidlustaja on vaidlustuses asunud seisukohale, et ainuüksi Vaidlustaja pakkumusega esitatud dokument „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“ tõendab Vaidlustaja pakkumuse vastavust kõikidele Hankija poolt TK-s osas 5 sätetatud tehnilistele tingimustele. Seejuures ei ole Vaidlustaja oma vaidlustuses esitanud ühtegi muud täiendavat argumenti või viidet, mis tõendaks Vaidlustaja pakkumuse vastavust tehnilistele tingimustele. Vaidlustaja poolt viidatud pakkumusega esitatud „tehnilise kirjelduse dokumendi“ näol on tegemist sisuliselt lihtsalt Hankija TK ümberkirjutusega, mis iseseisvalt ei ole paraku käesoleval juhul piisav kontrollimaks, kas konkreetses pakkumuses on ka reaalselt pakutud seadmeid, mis vastavad Hankija poolt sätestatud nõuetele. Ehkki pakkujatel ei ole keelatud Hankija TK esitamine, on ka vaidlustuskomisjon rõhutanud, et sellisel juhul on eelduseks, et esitatu sisaldab ka kogu teavet, mis oli hankedokumentides nõutud.2 Seejuures ei saa pakkuja pakkumus olla esitatud niivõrd puudulikult, et hankijal ei ole võimalik kontrollida esitatud pakkumuste vastavust. Pakkumuses esitatud tehnilises kirjelduses ei ole toodud välja iga toote konkreetseid parameetreid, kuivõrd TK-s on mitmed punktid sõnastatud toodetele sätestatud miinimumnõuetena (nt min, max, lubatud vahemik jm). Teisisõnu, RHAD-is sisalduva TK eesmärk ongi kirjeldada, millistele miinimumnõuetele vastavaid tooteid võib pakkuda, kuid pakkujad pidid koos oma pakkumusega esitama ka konkreetsete pakutud toodete mudelid koos kõikide tehniliste näitajatega. Kuivõrd Vaidlustaja esitas oma pakkumuse andmed sisuliselt samamoodi, nagu oli sõnastatud Hankija TK-s, siis ei olnud Hankijal võimalik üksnes tehnilise kirjelduse dokumendi põhjal ka veenduda pakutavate seadmete vastavuses. 5.1.3. Vastavalt PEE p-ile 7.4 pidi esitatav pakkumus sisaldama kõiki andmeid, mille põhjal on võimalik hinnata, kas pakkumus ja pakutavad seadmed vastavad kõikidele hankedokumentides, sh tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Pakkumuses tuleb selgelt välja tuua pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused ja tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile, tehnilised parameetrid jne. Seega on eelnevast tulenevalt selge, et pakkumuse sisulise vastavuse tõendamiseks käesolevas Riigihankes ei piisanud üksnes RHAD-iga sarnase tehnilise kirjelduse dokumendi esitamisest, vaid tuli esitada ka pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused, tootekoodid, tehnilised parameetrid jm konkreetse seadme või komponendi puhul asjakohane info, mille põhjal oleks Hankijal võimlik sisuliselt hinnata, kas pakkumuses esitatud seadmed ja komponendid vastavalt kõikidele RHAD-is sätestatud nõuetele. Sarnaselt ei saa seega ka Hankija piirduda pakkumuse sisulise vastavuse kontrolli teostamisel üksnes tehnilise kirjelduse dokumendi lugemisega, vaid pakkumust tuleb kontrollida terviklikuna, võttes arvesse kõiki pakkumuses konkreetsele Riigihanke osale esitatud dokumente. Seega isegi kui tehnilise kirjelduse dokumendis toodu põhjal on pealtnäha kõik seadmetele esitatud tehnilised nõuded justkui 2 VAKOo 22.05.2025, 82-20/218717 p 10. 8 (25) formaalselt täidetud, siis peab tehnilistele nõuetele vastavus olema tõendatud ka siis, kui Hankija teostab konkreetse pakutava seadme või komponendi osas sisulist kontrolli pakkumuses esitatud tootenimetuse, tootekoodi ja/või muude tehniliste parameetrite/asjakohaste andmete alusel. 5.1.4. Vaidlustaja on oma pakkumuses lisaks tehnilise kirjelduse dokumendile esitanud tootenimetused ja tootekoodid dokumendis nimega „5_4_1_OSA5 Tartu Ülikooli GPU hange - Infiniband koodid“. Komisjoni protokolli kohaselt esines Vaidlustaja poolt osale 5 esitatud pakkumuses vähemalt 12 puudust. Juba ainuüksi tuvastatud puuduste mahu tõttu on alust arvata, et tegemist võib olla puudulikult/poolikult koostatud ja hoolsuskohustust rikkuva pakkumusega, mille puhul kõikidele küsimustele vastuse saamine võib kaasa tuua tehnilise pakkumuse muutumise või olulises osas täiendamise. Kokkuvõtlikult seisnesid Vaidlustaja poolt osale 5 esitatud pakkumuse puudused selles, et pakutavad tootekoodid ja tootekirjeldused polnud kas otsitavad või polnud Hankijal võimalik pakkumuses esitatud andmete põhjal selgeks teha, millise viidatud toote näol oli tegu reaalselt pakutava tootega või kas üldse oli pakutud TK-le vastavaid seadmeid. 5.1.5. Vaidlustaja on oma vaidlustuses kõikide Riigihanke osale 5 esitatud pakkumuses sisaldunud puuduste osas kokkuvõtlikult asunud seisukohale, et kõiki 12 puudust oleks olnud võimalik kõrvaldada selgituste küsimise teel. Seejuures on Vaidlustaja läbivalt heitnud Hankijale ette, et Hankija ei ole ühegi puuduse kohta Vaidlustajalt selgitusi küsinud, mille tulemusel olevat Hankija justkui lükanud pakkumuse tagasi kaalutlusõigust arvestamata. Kuivõrd Vaidlustaja on Komisjoni protokolli lugemisel olnud mõnevõrra tähelepanematu, siis on sellest tingitud ka Vaidlustaja ebaõige arusaam, justkui oleksid kõik Riigihanke osas 5 esinevad puudused komisjoni hinnangul mittesisulised. Riigihanke osa 5 kohta käivas Komisjoni protokolli osas on ühemõtteliselt selgitatud, miks ei olnud osas 5 võimalik puuduste kõrvaldamine selgituste küsimise teel. 5.1.6. Seadusest ega EL direktiividest ei tulene sõnaselgelt, et lisaks hankija õigusele küsida pakkujalt pärast dokumentide esitamise tähtpäeva selgitusi pakkuja esitatud dokumentide kohta võiks hankijal olla teatud juhtudel ka vastav kohustus. Ka EK on leidnud, et üldjuhul on hankijal alati õigus jätta selgitused ebaselge või mittetäieliku pakkumuse kohta küsimata ning pakkumus mittevastavana tagasi lükata, kuna pakkumuse ebaselgus on tingitud ettevõtjal lasuva hoolsuskohustuse rikkumisest pakkumuse koostamisel.3 Hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõttega võib selgituste küsimata jätmine tõesti vastuolus olla, kuid seda siiski eelkõige olukorras, kus Hankija ei kasuta temale antud võimalust selgituste küsimiseks ja lükkab tagasi ebaselgelt sõnastatud pakkumuse, mille puhul on tegelikult näha, et selle ebaselguse saab lihtsasti lahendada ja kergesti kõrvaldada. Vaidlustaja poolt Riigihanke osale 5 esitatud pakkumuses sisaldunud puudused kogumis olid sellised, et pakkumuse vastavust ei oleks olnud võimalik saavutada ka selgituste küsimise teel, ilma et oleks kaasnenud pakkumuse olulises osas täiendamine algselt esitamata jäetud 3 Minumets, D. RHS § 46, komm. 45 - Simovart, M.A., Parind, M., Fels, E. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura 2025). 9 (25) andmetega. 5.1.7. Puudused TK p-des 2.1.7 ja 2.2.7 Vastavalt Komisjoni protokollile seisnevad nende punktide kohta käivad puudused olemuslikult selles, et TK p-ides 2.1 ja 2.2 küsitud seadmete kohta esitatud andmetest ei olnud Hankijal võimalik välja lugeda, kumba toodet on pakutud, kuivõrd mõlemal juhul on esitatud kahe seadme tootekoodid. Vaidlustaja on vaidlustuse kohaselt seisukohal, et Hankija oleks pidanud küsima Vaidlustajalt selgitust, kumba toodet on pakkumuses pakutud. Hankija möönab, et isegi kui nende punktide kohta käivaid puuduseid oleks teoreetiliselt võinud olla võimalik selgituste küsimise teel kõrvaldada ning eeldusel, et kummagi punkti puhul oleks üks pakkumuses esitatud seadmetest vastanud ka RHAD-is sätestatud tingimustele, siis on Hankija seisukohal, et selline pakkumuse täpsustamine ei ole kooskõlas pakkujate võrdse kohtlemise ega läbipaistvuse põhimõtetega ning ei saa kanda selgituste küsimise funktsiooni eesmärke. Nimelt tähendaks sellisel viisil selgitustega pakkumuse täpsustamine sisuliselt seda, et pakkumuse koostamisel võiks pakkuja alati justkui jätta lahtiseks, mida täpsemalt üldse pakutakse ning alles pärast pakkumuste esitamist hakata selgituste voorus täpsustama, millist toodet pakkumuses sisaldunud nn valikust reaalsuses pakutakse. Seega kui Hankija oleks käesoleval juhul võimaldanud selgituste esitamisega sellist puudust kõrvaldada, oleks Vaidlustaja saavutanud potentsiaalse konkurentsieelise, sest saaks teiste pakkujatega võrreldes täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks, teades samal ajal pakkumuste avamisel teatavaks saanud informatsiooni teiste pakkujate ja nende pakkumuste kohta ning seega ka võimaluse kujundada vastavalt oma pakkumust.4 Vaidlustaja oleks pärast pakkumuste avamist näinud, kes Riigihankel osalevad ja mis hinnaga pakkumused esitati ning saanud teoreetiliselt alles siis valida selgitusi andes sobiva lahenduse, mis oleks Vaidlustaja jaoks ka rahaliselt mõistlikum. Kuivõrd Vaidlustaja pakkumuses sisaldus veel täiendavalt 10 puudust, siis nagu alljärgnevatest seisukohtades ka nähtub, ei oleks ka TK p-des 2.1.7 ja 2.2.7 sisalduvate puuduste kõrvaldamine Vaidlustaja pakkumust RHAD-is sätestatud tingimustele vastavaks muutnud. 5.1.8. Puudused TK p-ides 2.3.1, 2.3.2, 2.4.1, 2.4.2, 2.4.3, 2.4.4, 2.4.5 ja 2.4.6 Vastavalt Komisjoni protokollile seisnevad nende punktide kohta käivad puudused olemuslikult selles, et ei pakkumuses esitatud andmete ega ka tootekoodide abil veebist otsides ei olnud Hankijal võimalik üheselt tuvastada, kas TK p-des 2.3 ja 2.4 küsitud seadmed/komponendid vastavad erinevatele RHAD-is sätestatud tehniliste tingimustele, kuivõrd ei pakutavate toodete tootekoodid ega kirjeldused polnud Hankija enda poolt veebist otsides leitavad. Seejuures ei olnud ka koos pakkumusega esitatud vastavaid andmeid/dokumente, mille põhjal oleks Hankijal olnud võimalik veenduda konkreetsete toodete vastavuses kõikidele RHAD-is sätestatud tehnilistele tingimustele. RHAD-is oli selgesõnaliselt sätestatud tingimus, et pakkumus pidi sisaldama kõiki andmeid, mille põhjal on Hankijal võimalik sisuliselt hinnata, kas pakkumus ja pakutavad seadmed vastavad kõikidele RHAD-is sätestatud tingimustele, sh tuli pakkumuses selgelt välja tuua pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused ja tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile, tehnilised parameetrid jne. Vaidlustaja esitas oma pakkumuses tootenimetused ja tootekoodid. Muid täiendavaid 4 TrtRnK 17.10.2018, 3-18-1248, p-d 19-20, 22. 10 (25) konkreetse toote tehnilisi parameetreid käsitlevaid andmeid ega dokumente pakkumusega koos ei esitatud. Seejuures vastab tõele Vaidlustaja väide, et RHAD-is polnud tõesti nõutud, et tootekoodid peaksid olema internetis avalikud. Kui aga Riigihanke objektiks on sellised tooted, mille tehnilised parameetrid pole avalikult leitavad, siis on igati loogiline järeldus, et pakkuja kohustus on koos pakkumusega ise esitada vastavad tehnilised andmed jms, et Hankijal oleks võimalus pakkumuses esitatud toodete sisulist vastavust kõikidele RHAD-is sätestatud toodetele üldse hinnata. Kui pakkumuses puuduvad nii andmed, mis tõendaksid konkreetsete toodete vastavust konkreetsetele nõuetele, kui ka andmed, mille põhjal oleks Hankijal endal võimalik leida toodete vastavust tõendavat informatsiooni, siis on tegemist sisuliste puudustega, mille selgituste abil kõrvaldamine tähendaks pakkumuse olulises osas täiendamist või koguni muutmist. Välistatud on selgituste esitamisega pakkumuse olulises osas täiendamine või pakkumuse muutmine, sest pakkumuse täiendamisel algselt esitamata dokumentidega ja/või andmetega saavutaks pakkuja potentsiaalse konkurentsieelise, sest saaks teiste pakkujatega võrreldes täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks. Selline pakkumus lükatakse RHS § 114 lg 2 alusel tagasi. 5.1.9. Puudused TK p-ides 2.3.2.1 ja 2.3.2.2 Vastavalt Komisjoni protokollile seisnevad nende punktide kohta käivad puudused olemuslikult selles, et pakkumuses puuduvad andmed, kas TK p-is 2.3.2 nõutud kaablid ühilduvad p-is 2.1 hangitavate toodetega ja Hankija poolt märgitud olemasolevate toodetega. Vaidlustaja on vaidlustuse kohaselt seisukohal, et Hankija oleks pidanud küsima Vaidlustajalt selgitust viidatud asjaolude täpsustamiseks. Ettevõtja dokumentide kohta antavate selgituste õiguspärasusele seatud esimene tingimus on, et selgitustega ei kaasneks dokumentide sisulist muutmist. Eelnev tähendab, et selgituste kaudu on võimalik kõrvaldada üksnes dokumendi mittesisulisi puudusi. Dokumendi sisulise muutmise keelu tingib oht, et ettevõtja võib saada dokumendi sisulise muutmisega ebaausa võimaluse muuta RHAD tingimustele mittevastav pakkumus selgitamise kaudu vastavaks. Nii on EK läbivalt sedastanud, et pakkumusega seotud andmete korrigeerimine on erandjuhul lubatud eelkõige siis, kui ilmselgelt on vaja teha ainult täpsustusi või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et sellega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist. Kuigi selle hinnangu andmine, milliseid ettevõtja poolt riigihanke menetluses esitatud andmeid tuleb lugeda sisuliseks ning milliseid mittesisuliseks, on hankija kaalutlusotsus, siis erialakirjanduse ja kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtja poolt riigihankes esitatud dokumentide olulisteks aspektideks pidada eelkõige andmeid, mis on aluseks hankija otsuste tegemisele. Pakkumuse puhul on sellisteks olulisteks aspektideks mh andmed, mille alusel hankija kontrollib pakkumuse vastavust, nt pakutava toote või teenuse tehnilised omadused.5 Vaidlustaja ei esitanud koos pakkumusega andmeid, mille põhjal oleks Hankijal võimalik sisuliselt kontrollida, kas pakutavad tooted vastavad RHAD-is sätestatud konkreetsele tehnilistele nõuetele. Seega selgituste abil puuduoleva info küsimine tähendanuks pakkumuse täiendamist algselt esitamata dokumentidega ja/või andmetega, mille tulemusel saavutaks pakkuja potentsiaalse konkurentsieelise, sest saaks teiste pakkujatega võrreldes täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks. Selliste selgituste küsimine aga lubatud ei ole, 5 Minumets, D. RHS § 46, komm. 30-32 - Simovart, M.A., Parind, M., Fels, E. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura 2025). 11 (25) kuivõrd see läheks vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. 5.1.10. Eelnevast nähtub kogumis, et Vaidlustaja poolt Riigihanke osale 5 esitatud pakkumuse näol oli tegemist puudulikult esitatud pakkumusega (pakkumusega esitatud kirjeldused ei ole ühesed ja lõplikud, tootekoodid ei ole kontrollitavad), mille põhjal ei ole võimalik saada aru, mida on pakutud ja kas pakutud seadmed vastavad tehnilises kirjelduses nõutule ilma pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet rikkumata. Hankija on teostanud oma kaalutlusõigust õiguspäraselt ning tuvastanud, et pakkumuses esinenud puuduste näol oli selgelt tegemist sisuliste puudustega, mida ei olnud võimalik selgituste küsimise teel kõrvaldada ilma pakkumust oluliselt täiendamata. 5.2. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine osas 6 oli õiguspärane 5.2.1. Ka osa 6 puhul on Vaidlustaja asunud oma vaidlustuses seisukohale, et ainuüksi Vaidlustaja pakkumusega esitatud dokument „6_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 6“ tõendab Vaidlustaja pakkumuse vastavust kõikidele Hankija poolt TK-s osas 6 sätetatud tehnilistele tingimustele. Seejuures ei ole Vaidlustaja oma vaidlustuses esitanud ühtegi muud täiendavat argumenti või viidet, mis tõendaks Vaidlustaja pakkumuse vastavust tehnilistele tingimustele. Vaidlustaja poolt viidatud pakkumusega esitatud tehnilise kirjelduse dokumendi näol on tegemist sisuliselt lihtsalt Hankija TK ümberkirjutusega, mis iseseisvalt ei ole paraku käesoleval juhul piisav kontrollimaks, kas konkreetses pakkumuses on ka reaalselt pakutud seadmeid, mis vastavad Hankija poolt sätestatud nõuetele. Vastavalt PEE p-ile 7.4 pidi esitatav pakkumus sisaldama kõiki andmeid, mille põhjal on võimalik hinnata, kas pakkumus ja pakutavad seadmed vastavad kõikidele hankedokumentides, sh tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Pakkumuses tuleb selgelt välja tuua pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused ja tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile, tehnilised parameetrid jne. Lisaks tehnilise kirjelduse dokumendile on pakkuja oma pakkumuses ka osa 6 kohta esitanud tootenimetused ja tootekoodid dokumendis nimega „6_4_1_OSA6 Tartu Ülikooli GPU hange – Ethernet Switch koodid“. 5.2.2. Osa 6 kohta käiva komisjoni protokolli kohaselt sisaldus Vaidlustaja pakkumuses 2 puudust, mille puhul Hankija on selgelt märkinud, et punasena tähistatud puudust käsitletakse sisulise puudusena, mida ei ole võimalik selgituste küsimise teel kõrvaldada. Kuivõrd aga sisulise puuduse esinemise tõttu tuli Vaidlustaja pakkumus niikuinii tagasi lükata, siis ei küsinud Hankija Vaidlustajalt ka mustaga tähistatud puuduse osas selgitust, kuivõrd tulemust see muutnud ei oleks. 5.2.3. Vaidlustaja pakkumuses sisaldunud sisulise puuduse kohta on Komisjoni protokollis selgitatud, et pakkumuses pakutud seade ei vastanud TK p-ile 2.1.66, kuna pakutud seadmel ei ole nõutud funktsiooni olemasolevate MSN3700 kommutaatoritega liidestamiseks, puudub MLAG tugi. Pakutud seade on garanteeritud töötama analoogiliselt Delli seadmetega, aga Hankijal on väga mitmekesine keskkond, mis nõuab ühilduvuseks MLAGi. 6 2.1.6. Must be capable of forming a MLAG cluster with existing MSN3700 switches (https://enterprisesupport.nvidia.com/s/article/how-to-configure-mlag-onmellanox-switches) 12 (25) Vaidlustaja ei ole vaidlustusmenetluse raames kuidagi sisuliselt tõendanud, et reaalsuses Hankija poolt välja toodud puudust ei esine ning pakkumuses esitatud seade täidab TK p-is 2.1.6 esitatud nõuet. Hankija on seisukohal, et Komisjoni protokolli sõnastuse kohaselt pidi Riigihanke objektiks olevas valdkonnas tegutsevale isikule puuduse põhiline olemus siiski olema mõistetav. Ka ei ole Hankija protokollis tegelikult väljendanud seisukohta, et Hankijale oleks selle puuduse osas midagi ebaselgeks jäänud. Vastavalt pakkumuses esitatud andmetele on Hankija pakkumuses esitatud seadmete sisulise vastavuse kontrolli teostamisel konkreetselt tuvastanud, et pakutu ei vasta TK p-is 2.1.6 sätestatud tingimusele, kuivõrd pakutud seadmel puudub nõutud MLAG (Multi-Chassis Link Aggregation Group) funktsionaalsus, mis on vajalik olemasolevate MSN3700 seeria Mellanox kommutaatoritega liidestamiseks ja redundantse võrguühenduse tagamiseks. MLAG võimaldab kahte eraldi füüsilist kommutaatorit käsitleda loogiliselt ühe seadmena, mis on kriitiline ühtse L2 topoloogia säilitamiseks ja katkestusteta töö tagamiseks HPC- ja virtualiseerimiskeskkondades. Ilma MLAG toeta ei ole võimalik realiseerida aktiiv-aktiiv arhitektuuri ega tagada linkide automaatset koormusjaotust ja kiiret taastumist (failover). Hankijal ei oleks olnud võimalik aktsepteerida ka Vaidlustaja pakutavat seadet analoogse/samaväärsena, kuivõrd MLAG toe puudumisel ei ole võimalik tagada võrgu käideldavust, ühilduvust ja konfiguratsiooni järjepidevust olemasolevas heterogeenses infrastruktuuris, kus kasutatakse erinevate tootjate seadmeid (sh Mellanox MSN3700). Riigihanke pealkiri on „Teadusarvutuste keskuse GPU võimekuse laiendamiseks seadmete ostmine“ mis ütleb üheselt, et ostetakse juba olemasolevas keskkonnas toimivat laiendust. Vaidlustaja poolt pakutava seadme vastavaks lugemisel tekiks Hankija keskkonda eraldiseisev võrgusegment, mis ei ole ühildatav kasutades olemasolevat MLAG funktsionaalsust ning milles seisneb ka seadme mittevastavus TK p-ile 2.1.6. Seetõttu ei vastagi Vaidlustaja poolt pakutud lahendus nõudele tagada täielik funktsionaalne ühilduvus olemasoleva võrgu arhitektuuriga ning tuleb lugeda tehniliselt mittevastavaks. Vastavalt Hankija poolt sätestatud nõuetele peavad pakutavad võrguseadmed suutma moodustada MLAG klastri olemasolevate NVIDIA MSN3700 võrguseadmetega. Vaidlustaja poolt pakutud seadme tootja enda dokumentatsiooni kohaselt suudavad pakkumuses pakutud võrguseadmed luua MLAG klastri ainult teiste sama tootja võrguseadmetega. Hankija on aga nõudnud, et ühilduvus oleks Hankijal olemasolevate võrguseadmetega, mis pole Vaidlustaja pakutud seadme tootja omad. Seega ei ole Hankijal võimalik saavutada Riigihanke objektiks olevatele seadmetele seatud eesmärke, kui Vaidlustaja poolt pakutud tootja võrguseadmed toetavad ainult sama seeria ja sama tootja võrguseadmeid. Eelnevast tulenevalt on selge, et Vaidlustaja poolt osale 6 esitatud pakkumuses esines konkreetne seadme sisuline mittevastavus, mida ei olnud võimalik RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimise teel kõrvaldada, sest see oleks vastuolus muuhulgas hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Välistatud on selgituste esitamisega pakkumuse olulises osas täiendamine või pakkumuse muutmine, sest pakkumuse täiendamisel algselt esitamata andmetega saavutaks pakkuja potentsiaalse konkurentsieelise, sest saaks teiste pakkujatega võrreldes täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks, teades samal ajal pakkumuste avamisel teatavaks saanud informatsiooni teiste pakkujate ja nende pakkumuste kohta (pakkumuste maksumused) ning seega ka võimaluse kujundada vastavalt oma 13 (25) pakkumust.7 5.3. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine on õiguspärane Kuivõrd eelnevast analüüsist tulenevalt on Vaidlustaja pakkumuste tagasilükkamine nii osas 5 kui 6 õiguspärane, siis on õiguspärane ka Kolmanda isiku pakkumuste edukaks tunnistamine. 5.4. Hankija täiendavad seisukohad. 5.4.1. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine osas 5 oli õiguspärane 5.4.1.1. Vaidlust ei olegi selles, kas Vaidlustaja on formaalselt jätnud mingid nõutud dokumendid pakkumuses esitamata. Käesolevas vaidluses seisneb probleem selles, et pakkuja pakkumuses esitatud dokumentides puudusid pakutavate seadmete ja komponentide kohta konkreetsed tehnilised andmed/parameetrid, mille abil oleks Hankijal olnud võimalik sisuliselt veenduda pakkumuses pakutavate toodete vastavuses RHAD-is sätestatud tingimustele. 5.4.1.2. Ebaõige on Vaidlustaja väide justkui oleksid RHAD-is pakkumuse dokumendinõuded sätesatud üldisena ja viisil, kus hankija on otsustanud usaldada pakkujate antavaid kinnitusi. Selline seisukoht läheb konkreetselt vastuollu PEE p-i 7.4 sõnastusega. Hankija on konkreetselt sätestanud, et pakkumuses tuleb selgelt välja tuua mh ka pakutavate seadmete ja nende komponentide tehnilised parameetrid. Seega on selge, et pakkumuse vastavus TK- sätestatud tingimustele pidi olema tõendatud ka pakkumuses esitatud konkreetse seadme/komponendi kohta käivate tehniliste andmetega, mitte paljasõnalise kinnitusega kõikidele TK-s toodud nõuetele vastavuse kohta. Seega ei olnud Hankijal võimalik ka veenduda üksnes pakkumuses toodud andmete põhjal pakkumuse sisulises vastavuses kõikidele RHAD-s sätestatud tingimustele. 5.4.1.3. Vaidlustaja viitab, et tootekoodide sisu on kättesaadav Vaidlustaja e-poest. Käesolevaga juhib Hankija tähelepanu Lisas 1 sisalduvatele kuvatõmmistele, mis illustreerivad, kuidas tootekoodid on nn tagantjärele otsitavaks muutunud alles nüüd vaidlustuse esitamise ajaks ning pakkumuste kontrollimise ajal need avalikult otsitavad ei olnud.8 Seega ei olnud Hankijal võimalik ka tootekoodide abil iseseisvalt pakutud seadmete ja komponentide tehnilisi andmeid kontrollida. Kui pakkumus sisaldab seadmeid ja komponente, mille tehnilised andmed ei ole avalikult Hankijale endale kättesaadavad, oli Riigihankes pakkuja kohustuseks esitada need andmed koos pakkumusega. Käesoleval juhul on Vaidlustaja pakkumuses esitanud Hankija TK koopia, mis aga ei andud Hankijale informatsiooni selle kohta, mis on Vaidlustaja pakkumuses pakutavate konkreetsete seadmete ja komponentide tehnilised parameetrid ning seega puudus Hankijal vajalik info pakutud seadmete ja komponentide tehniliste parameetrite vastavuse 7 TrtRnK 17.10.2018, 3-18-1248, p-d 19-20, 22. 8 Lisa 1 Otsingutulemuste ajaline võrdlus. 14 (25) kontrollimiseks ja seeläbi pakkumuse sisulises vastavuses veendumiseks. Kui Hankija TK koopias esitatud andmeid lugeda piisavaks, tähendaks see teisisõnu kokkuvõtlikult seda, et Hankija oleks pidanud pakkumuse vastavaks lugema üksnes Vaidlustaja poolt esitatud tootenimetuse, -koodi ja formaalselt antud kinnituste pinnalt, kuivõrd ühegi pakkumuses sisalduva konkreetse toote tehniliste parameetritega ei olnud Hankijal pakkumuses esitatud andmete pinnalt võimalik tutvuda. Seega ei olnud käesoleval juhul tegemist ka olukorraga, kus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise oleks tinginud see, et Hankijal jäi midagi Vaidlustaja pakkumuses esitatud andmete kohta nn ebaselgeks, vaid pakkumuses üleüldse puudusid sisulise kontrolli teostamiseks vajalikud tehnilised andmed. Vastab tõele, et nüüd vaidlustusmenetluse ajal on tõepoolest võimalik kõiki pakkumuses esitatud tooteid leida ka Vaidlustaja e-poest. Alljärgnevalt esitab Hankija järeldused, milleni on jõudnud nüüd vaidlustusmenetluse käigus Vaidlustaja e-poest pakkumuses esitatud tooteid uurides. 5.4.1.3.1. TK p-des 2.1 ja 2.2 küsitud seadmed Vaidlustaja on mõlemas punktis küsitud seadmete kohta pakkunud kaks erinevat varianti seadmeid. Hankija jääb endiselt oma 05.11.2025 vastuses esitatud seisukohtade juurde, et pakkujate võrdse kohtlemise ega läbipaistvuse põhimõtetega ei saa olla kooskõlas, kui pakkuja jätab pakkumuse esitamisel lahtiseks, mida täpsemalt üldse pakutakse ning alles pärast selgituste voorus täpsustatakse, millist toodet pakutud valikust reaalsuses pakutakse. Mõlemas punktis pakutud seadmete puhul oli tegemist olukorraga, kus esitatud variante eristab TK p-des 2.1.7 ja 2.2.7 sätestatud tingimus. Pakkumuses esitatud andmete põhjal ei olnud Hankijal võimalik tuvastada, milliste tehniliste parameetritega seadmetega oli üldse tegemist ning millist varianti pakutud toodetest vaidlustaja kummaski punktis pakub. 5.4.1.3.2. TK p-ides 2.3.1, 2.3.2 ja 2.4 küsitud seadmed/komponendi Kõikide nendes punktides küsitud toodete osas ei olnud Vaidlustaja oma pakkumuses esitanud pakutavate toodete tehnilisi parameetreid ning esitatud tootekoodide abil ei olnud võimalik pakkumuste kontrollimise hetkel ka Hankijal iseseisvalt veebist leida pakutavate toodete tehnilisi parameetreid, kuivõrd pakkumuses esitatud tootekoodid ei olnud avalikult otsitavad. Vaidlustusmenetluse käigus on Hankija nüüd tuvastanud, et tegelikkuses ei esitanudki Vaidlustaja oma pakkumuses nendes punktides küsitud toodete kohta tootekoode, mis vastaksid PEE p-is 7.4 sätestatud tingimusele, mille kohaselt tuli tootekoodid esitada vastavalt tootja nomenklatuurile. Nimelt on Vaidlustaja oma pakkumuses esitanud omaenda e-poe „tootekoodi“, mitte reaalse seadme/komponendi tootja poolt määratud tootekoodi. Valede tootekoodide esitamine on ühtlasi tinginud ka selle, et Hankijal ei olnud võimalik iseseisvalt tuvastada, milliste tehniliste parameetritega tooteid on pakkumuses üldse pakutud. Nüüd, kui Vaidlustaja on vaidlustusmenetluse käigus oma e-poes sisalduvad andmeid täiendanud, oli Hankijal võimalik pakkumuses sisalduva „tootekoodi“ kaudu leida üles ka reaalselt pakutavad tooted, nende kirjeldused/tehnilised parameetrid ning reaalsed tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile. 15 (25) Lisas 2 on Hankija välja toonud kuvatõmmised, millelt nähtub, kuidas Vaidlustaja e-poes on toodete juures nüüd kirjas nii see „tootekood“, mis oli esitatud pakkumuses, kui ka korrektsed tootja poolt määratud tootekoodid, mida oleks pidanud pakkumuses esitama.9 Kokkuvõtlikult tähendab see seda, et tegelikkuses ei ole Vaidlustaja oma pakkumuses isegi formaalselt esitanud kõiki nõutud andmeid vastavalt PEE p-is 7.4 sätestatud tingimustele. 5.4.1.3.3. Osa 5 kokkuvõte Iga Vaidlustaja poolt osale 5 esitatud seadmete/komponentide andmed olid esitatud puudulikult. Hankijal ei olnud võimalik tutvuda ühegi konkreetselt pakutava seadme ega komponendi tehniliste parameetritega. TK p-ides 2.1 ja 2.2 küsitud seadmete osas ei olnud võimalik välja selgitada, millist varianti pakutud seadmete valikust üldse pakutakse ning p- ides 2.3.1, 2.3.2 ja 2.4 küsitud seadmete/komponentide puhul ei olnud tootekoodid esitatud vastavalt tootja nomenklatuurile. Pakkumus oli esitatud niivõrd puudulikult, et iga alampunkti kohta oleks Hankija pidanud küsima Vaidlustajalt selgitusi ulatuses, mis oleks kaasa toonud olulises osas pakkumuse muutmise ja täiendamise. Pakkumuses esitatud dokumentide ja andmete põhjal ei olnud Hankijal võimalik veenduda pakutud seadmete ja komponentide vastavuses RHAD-is sätestatud tingimustele. Hankija ei ole lükanud Vaidlustaja pakkumust tagasi kaalutlusõigust arvestamata. Kui Hankija otsustab mitte küsida selgitusi puudulikult esitatud pakkumuse kohta, ei tähenda see automaatselt kaalutlusõiguse rikkumist. Hankijal on kaalutlusõigus hinnata, kas esitatud pakkumus võimaldab objektiivselt kontrollida pakutu vastavust RHAD-is sätestatud tingimustele. Käesoleval juhul oleks tuvastatud puudusi olnud võimalik kõrvaldada üksnes seeläbi, kui Vaidlustaja oleks selgituste teel esitanud pakkumuses sisaldunud toodete kohta selliseid täiendavaid tehnilisi andmeid, mida algselt pakkumuses ei sisaldunud. Seejuures ei tähenda kaalutlusõiguse rakendamine, et Hankija peaks igal juhul püüdma puudulike andmetega esitatud pakkumust nn päästa selgituste kaudu. Kaalutlusõiguse teostamine tähendab ka Hankija õigust otsustada jätta selgitused küsimata, kui nende küsimine viiks pakkumuse sisulise täiendamiseni ja seeläbi rikuks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Välistatud on selgituste esitamisega pakkumuse olulises osas täiendamine või pakkumuse muutmine, sest pakkumuse täiendamisel algselt esitamata dokumentidega ja/või andmetega saavutaks pakkuja potentsiaalse konkurentsieelise, kuivõrd saaks teiste pakkujatega võrreldes täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks. Hankijal on kohustus selline pakkumus lükata RHS § 114 lg 2 alusel tagasi. 5.4.2. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine osas 6 oli õiguspärane 5.4.2.1. Kuivõrd Vaidlustaja osale 6 esitatud pakkumuse tagasilükkamise ei ole tinginud Komisjoni protokollis välja toodud mittesisuline puudus TK p-i 1.10 osas, siis pole vajalik ka käesolevas vaidlustusmenetluses selle puuduse olemust laiemalt kirjeldada. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamiseks piisab, kui pakkumuses esineb vähemalt üks sisuline mittevastavus RHAD-is sätestatud tingimustele. 5.4.2.2. Vaidlustaja poolt pakutud seadme tootja poolt avaldatud MLAG funktsionaalsusi kirjeldavas dokumentatsioonis on selgesõnaliselt öeldud, et pakkumuses pakutud 9 Lisa 2 Tootekoodide võrdlus. 16 (25) võrguseadmed suudavad luua MLAG klastri üksnes teiste sama tootja võrguseadmetega.10 Vaidlustaja ei ole täiendavates seisukohtades seda argumenti ka ümber lükanud. Vaidlustaja on oma täiendavates seisukohtades esitanud Delli kinnitused/selgitused Vaidlustaja pakkumuses esitatud seadmete vastavuse kohta kõikidele RHAD-is sätestatud tingimustele. Esitatud selgitused väidavad, et kuivõrd nii Delli kui ka NVIDIA lülitid mõlemad toetavad 802.3ad standardit, on seeläbi nendevaheline MLAG-liidestus ka tagatud. Hankija soovib rõhutada, et nii see tegelikult ei ole. 802.3ad on üksnes alusstandard, mille põhjal on iga tootja (nagu Dell ja NVIDIA) loonud oma spetsiifilise (proprietary) MLAG-lahenduse. Kuid selline ühise standardi tugi iseseisvalt ei taga veel automaatselt erinevate tootjate seadmete 100% ühilduvuse RHAD-is nõutud tingimustele vastavalt. Hankija on selgelt väljendanud TK-s oma eesmärki hankida seadmed, mis töötaksid koos probleemideta. Kuivõrd Hankija olemasolev võrk põhineb suures osas NVIDIA tehnoloogial töötavatel seadmetel, on sama tootja juurde jäämine oluline ettenägematute ühilduvusprobleemide vältimiseks. Kui Vaidlustajal tekkis pakkumuse koostamisel küsimusi seoses TK p-is 2.1.6 sätestatud tingimuse tehnilise selguse või täidetavuse osas, oleks Vaidlustaja pidanud Hankijalt küsima teabevahetuse kaudu selgitusi. Hetkel püüab Vaidlustaja RHAD-is sätestatud tingimusi enda kasuks ümber tõlgendada, kuna tema pakutud lahendus on selgelt mittevastav RHAD-is sätestatud tingimustele. 6. Kolmas isik, AKTSIASELTS TELEGRUPP, oma seisukohti vaidlustusmenetluses ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Vaidlustaja pakkumused on Riigihanke osades 5 ja 6 RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükatud. Osas 5 on Hankija komisjoni ettepanekutes Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist põhjendatud järgmiselt: 1) TK p-is 2.1.7 on nõutud Airflow must be P2C. Pakkumuses on mainitud switches MQM9790-NS2F and MQM9790-NS2R. Pakkumusest ei selgu kumba on pakutud. 2) TK p-is 2.2.7 on nõutud Airflow must be P2C. Pakkumuses on mainitud tooteid MQM9700-NS2F ja MQM9700-NS2R. Esitatud pakkumuse alusel ei ole selge, millist neist on pakutud. 3) TK p-is on 2.3.1 on nõutud Four (4) NVIDIA active copper cables ETH or IB NDR, 800Gbps, twin-port OSFP, 5m, NVIDIA OEM cables, cable must be compatible with switches offered in subsections 2.1. and 2.2. Pakutud on Active copper split cbl IBTPNDR 5m H. Esitatud tootekood ei ole leitav. Pole arusaadav, kas pakutud on NVIDIA OEM cable või mitte. Pakkumusest ega veebist ei selgu, kas pakutu vastab esitatud tingimustele. 4) TK p-is 2.3.2 on nõutud Ten (10) NVIDIA splitter cables ETH or IB HDR, 400Gb/s to 2x200Gb/s, twin-port OSFP to 2xQSFP112, 10m, NVIDIA OEM cables; Pakutud on- EXWorks AOC splitter IBHDR 10m MOQ 18 H. Pakkumusest ega veebist ei selgu, kas 10 https://dl.dell.com/manuals/common/powerconnect_nx00-usingmlag-whtppr_en-us.pdf, lk 8. 17 (25)  pakutu vastab esitatud tingimustele. Pakkumusega esitatud tootekood ei ole leitav. Pole arusaadav kas pakutud on NVIDIA OEM cable. 5) TK p-is 2.3.2.1 on nõutud Four (4) of the ten (10) splitter cables mentioned in subsection 2.3.2. must be compatible with the managed Infiniband switch which is being procured in subsection 2.1. and with the preexisting Mellanox QM8700 Infiniband switches. Pakutud on - EXWorks AOC splitter IBHDR 10m MOQ 18 H. Pakkumuses puuduvad andmed, kas pakutud kaabel ühildub alap-is 2.1 hangitavate lülititega ja olemasolevate Mellanox QM8700 Infiniband lülititega. 6) TK p-is 2.3.2.2 on nõutud Six (6) of the ten (10) splitter cables mentioned in subsection 2.3.2. must be compatible with the managed Infiniband switch which is being procured in subsection 2.1. and with the preexisting Mellanox QM8790 Infiniband switches. Pakutud on - EXWorks AOC splitter IBHDR 10m MOQ 18 H. Pakkumuses puuduvad andmed, kas pakutud kaabel ühildub alap-is 2.1 hangitavate lülititega ja olemasolevate Mellanox QM8790 Infiniband lülititega. 7) TK p-is 2.4.1. on nõutud Transceiver must support 800 Gbps ETH or IB NDR speeds over Twin-port OSFP. Pakutud on - TP transceiver 800Gbps up to 2km H. Pakkumuses puuduvad andmed kas pakutaval osal on Twin-port OSFP formfactor liidesed. Samuti ei selgu kas pakutu toetab ETH and IB NDR kiirusi. Esitatud tootekood ja kirjeldus pole leitavad. 8) TK p-is 2.4.2 on nõutud Must have two Duplex LC ports of 4-channel 100G-PAM4 optical modulation. Pakutud on - TP transceiver 800Gbps up to 2km H. Puuduvad andmed, kas pakutud seadmel on two duplex LC port of 4-channel 100G-PAM4 optical modulation. Esitatud tootekood ja kirjeldus pole leitav. 9) TK p-is 2.4.3 on nõutud Must support two single mode fiber cables with duplex LC optical connectors. Pakutud on - TP transceiver 800Gbps up to 2km H. Puuduvad andmed kas pakutud seade toetab two single mode fiber cables with duplex LC optical connectors. Esitatud tootekood ja kirjeldus pole leitavad. 10) TK p-is 2.4.4 on nõutud Operational wavelength 1330 nm for distance up to 2000 m using 2xFR4 single mode connections. Pakutud on - TP transceiver 800Gbps up to 2km H. Pakkumusest ei selgu kas seade toetab operational wavelength of 133 nm for distance up to 2000 m using 2xFR4 single mode connections. Esitatud tootekood ja kirjeldus pole leitavad. 11) TK p-is 2.4.5 on nõutud Must be compatible with the Infiniband switches described in subsection 2.1. Pakutud on - TP transceiver 800Gbps up to 2km H. Puuduvad andmed, kas pakutav osa ühildub alap-ides 2.1 kirjeldatud lülititega. Esitatud tootekood ja kirjeldus pole leitavad. 12) TK p-is 2.4.6 on nõutud Must be NVIDIA OEM transceiver. Pakutud on- TP transceiver 800Gbps up to 2km H. Pakkumusest ei selgu, kas tegemist on NVIDIA OEM. Esitatud tootekood ja kirjeldus pole leitavad. Osas 5 on Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist põhjendatud eelkõige sellega, et pakkumuses pole esitatud andmeid, mis tõendaksid pakkumuse vastavust neile TK nõuetele (12) ja millede alusel oleks Hankijal võimalik kontrollida pakkumuse vastavust neile nõuetele. Osas 6 on Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist põhjendatud sellega, et TK p-is 2.1.6 oli nõutud Must be capable of forming a MLAG cluster with existing MSN3700 switches (https://enterprisesupport.nvidia.com/s/article/how-to-configuremlag-on^Bmellanox- switches). Hankija hinnangul Vaidlustaja pakutud seade PowerSwitch Z9432F-ON ei vasta 18 (25) TK p-ile 2.1.6, kuna pakutud seadmel ei ole nõutud funktsiooni olemasolevate MSN3700 kommutaatoritega liidestamiseks, puudub MLAG tugi, Pakutud seade on garanteeritud töötama analoogiliselt Delli seadmetega, aga Hankijal on väga mitmekesine keskkond, mis nõuab ühilduvuseks MLAGi. Osas 6 on Hankija tuvastanud Vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse TK p-is 2.1.6 toodud nõudele. 8. Vaidlustaja osas 5 esitatud pakkumuse tagasi lükkamise otsuse õiguspärasus Vaidlustaja peamisteks argumentideks on, et kõik nõutud andmed on pakkumuses esitatud ja et kui Hankijale jäi midagi arusaamatuks või vajas midagi täpsustamist, oleks ta võinud/pidanud pöörduma RHS § 46 alusel selgitustaotlusega Vaidlustaja poole Samuti leiab Vaidlustaja, et RHAD-s olid pakkumuse nõuded sätestatud üldisena ja viisil, kus Hankija on otsustanud usaldada pakkujate antavaid andmeid ja kinnitusi ning et Hankija avastatud puudused Vaidlustaja esitatud pakkumuses on vormistuslikud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakkujad, sh Vaidlustaja, pidi pakkumuses esitama kõik andmed pakkumuse vastavuse kontrollimiseks ja nende pakkumuses esitamata jätmist ei ole alust pidada vormistuslikuks veaks. 8.1. Riigihanke lühikirjelduse kohaselt käesoleva hankemenetluse esemeks on Teadusarvutuste keskuse GPU võimekuse laiendamiseks seadmete ostmine vastavalt HD esitatud tehnilistele kirjeldustele. Iga Riigihanke osa (7) kohta on Hankija koostanud tehnilise kirjelduse (edaspidi TK). „Pakkumuse esitamise ettepaneku“ (edaspidi PEE) p-i 7.4 kohaselt Tehniline pakkumus. Esitatav pakkumus peab sisaldama kõiki andmeid, mille põhjal on võimalik hinnata, kas pakkumus ja pakutavad seadmed vastavad kõikidele hankedokumentides, sh tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Pakkumuses tuleb selgelt välja tuua pakutavate seadmete ja nende komponentide tootenimetused ja tootekoodid vastavalt tootja nomenklatuurile, tehnilised parameetrid jne. Sama tingimus on kehtestatud ka „Vastavustingimused“ osas „TEHNILINE PAKKUMUS“ ja lisatud on Küsimused ettevõtjale: 1. Esitage nõutud andmed ja dokumendid. (Vabas vormis dokument. Hankija on PEE p-is 7.4 andnud mittetäieliku loetelu andmetest, mis peavad pakkumuses olema: 1) pakutavate seadmete nimetused; 2) pakutavate seadmete komponentide tootenimetused; 3) tootekoodid. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et PEE p-ist 7.4. pidid pakkujad, sh Vaidlustaja, aru saama selliselt, et pakkumuses esitatud andmetega peab olema tõendatud pakkumuse vastavus kõigile RHAD tingimustele, nende andmete alusel peab olema Hankijal võimalik kontrollida pakkumuse vastavust kõigile RHAD tingimustele. 19 (25) Riigihanke tulemusena igas osas sõlmitakse asjade hankeleping ja täiesti mõistatav on Hankija nõue, et pakkumuses tuleb esitada andmed pakutavate asjade kohta selliselt, et oleks tõendatud/kontrollitav nende vastavus kõikidele RHAD tingimustele. 8.2. PEE p-is 7.4 ja „Vastavustingimustes“ ei ole Hankija esitanud vastavaid vorminõudeid ja pakkuja oli vaba otsustama selle üle, millised andmed oma pakkumuse vastavuse kohta esitab (Hankija oli andnud mittetäieliku loetelu). Üldsõnalise nõude esitamisel on alati võimalik, et Hankija ei saa pakkujalt selliseid andmeid, mida ta saada lootis või ei pea ta saadud andmete alusel pakkumuse vastavuse sisulist kontrollimist lõpptulemusel võimalikuks. Riigikohus on otsuse 3-19-1464, p-is 13 märkinud, et kui hankija ei kehtestanud nõutavale dokumendile sisu- ega vorminõudeid, pidi dokument kätkema endas teavet, mille esitamise kohustus pidi olema arusaadav nö keskmisele vastavas valdkonnas tegutsevale ettevõtjale. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja oli küll vaba otsustama selle üle, millises vormis ja milliseid andmeid ta Hankijale pakkumuses esitab, kuid ta pidi aru saama, et need pidid olema andmed (mitmuses) ja need pidid on piisavad selleks, et Hankijal oleks põhimõtteline võimalus kontrollida nende alusel pakkumuse vastavust kõikidele RHAD tingimustele. 8.3. Vaidlustaja on pakkumuses esitanud pakutavate seadmete ja nende komponentide kohta: 1) osas 5 dokument „5_4_1_Tehniline kirjeldus_osa 5“ 2) osas 5 dokument „5_4_1_Tartu Ülikooli GPU hange_Infiniband koodid.xlsx“ Vaidlustaja selgituste kohaselt on neis dokumentides vajalik informatsioon, sh tootenimetused ja tootekoodid vastavalt tootja Dell nomenklatuurile, tootekoodide sisu on kättesaadav Vaidlustaja e-poest. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et esitatud „tehnilise kirjelduse dokumendi“ näol on tegemist TK ümberkirjutusega, mis ei ole piisav kontrollimaks, kas konkreetses Vaidlustaja pakkumuses on ka reaalselt pakutud seadmeid, mis vastavad Hankija poolt sätestatud nõuetele. PEE p-ist 7.4 ja „Vastavustingimustest“ pidi olema aru saadav, et pakkumuses tuleb esitada kõik andmed pakutava kohta, ei piisa TK nõuete ümber kirjutamisest ja ka ainult tootenimetustest. Vaidlustusmenetluses on selgunud, et : 1) Vaidlustaja esitatud tootekoodid on otsitavaks muutunud alles vaidlustuse esitamise ajaks, pakkumuste kontrollimise ajal need avalikult ei olnud11; 2) tootekoodid tulid esitada vastavalt tootja nomenklatuurile, Vaidlustaja on pakkumuses esitanud oma e-poe „tootekoodid. Pakkujad, sh Vaidlustaja, pidi mõistma, et TK nõuete kordamine ei ole piisav pakkumuse vastavuse tõendamiseks. Kui Vaidlustaja esitas tootekoodid teadmisega, et need ei ole kättesaadavad, siis eiras Vaidlustaja PEE p-i 7.4 ja „Vastavustingimusi“. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et Vaidlustaja pakkumuses esitatud andmete alusel ei ole 11 Hankija täiendavate seisukohtade Lisa 1 Otsingutulemuste ajaline võrdlus. 20 (25) võimalik teha järeldusi selle kohta, kas pakkumus vastab kõikidele RHAD tingimustele või mitte. Ilma täiendavate andmeteta ei olnud Hankijal Vaidlustaja osas 5 esitatud pakkumuse vastavuse kontrollimine sisuliselt võimalik. 8.4. Küsimus on selles, kas pakkumuses esitamata andmete tagantjärele esitamine vastuseks Hankija selgitustaotlus(te)le oleks RHS-i mõttes olnud lubatav. 8.4.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui pakkuja on jätnud riigihanke alusdokumentides nõutud andmed pakkumuses üldse esitamata ja ilma nendeta ei ole pakkumuse vastavus Riigihankes kontrollitav, ei saa Hankija pakkuja võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt nõuda pakkujalt pakkumuse hilisemat täiendamist nende andmete ega asuda teostama pakkumuse vastavuse sisulist kontrolli võimalike täiendavate selgituste/dokumentide/andmete alusel. Selgituste küsimine ei tohi kaasa tuua riigihanke alusdokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmisel nende esitamist (vt Euroopa Kohtu otsus nr C-523/16, p 51). 8.4.2. RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimine on hankija kaalutlusõigus, mitte kohustus, st RHS-ist ei tulene hankijale otsest kohustust puuduse tuvastamisel pakkujale selgitustaotlust esitada ja lubada puudust parandada, kuid selline kohustus võib tulla õiguse üldpõhimõtetest, eelkõige hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Nt kui pakkumuse vastavuse tõendamiseks esitatud dokumendid on ebaselged või mitmeti mõistetavad või kui tegemist on ilmse tehnilise veaga ja puudus on lihtsalt kõrvaldatav, on hankijal kohustus pakkujalt selgitusi küsida ja lubada viga parandada. Sellistel juhtudel võib selgituse küsimata jätmine hankija poolt olla kaalutlusviga, kuid kaalutlusviga võib olla ka selgituste küsimine olukorras, kus pakkumuses esinevate puuduste kõrvaldamine ei ole lubatav ja rikub võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtet. Vea parandamiseks esitatud andmed/dokumendid/tõendid, mille aluseks on olnud selgitustaotlus, mille esitamine on olnud algusest peale vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega, ei saa aga kaasa tuua pakkumuse vastavaks tunnistamist. Euroopa Kohus on kohtuasja C-387/14 p-is 40 märkinud, et kui hankija kasutab oma kaalutlusõigust, mis tal on seoses õigusega nõuda pakkujatelt pakkumuse kohta selgitusi, on tal kohustus kohelda pakkujaid võrdselt ja lojaalselt nii, et valikumenetluse lõppedes ja selle tulemust arvestades ei näiks, et ühte või mitut sellise selgituste nõude saanud pakkujat on alusetult koheldud teistest soodsamalt või ebasoodsamalt. 8.4.3. Käesoleval juhul pidid pakkujad ise pakkumuses esitama andmed oma pakkumuse vastavuse kohta, ilma, et Hankija peaks neid pakkumuse vastavuse kontrollimiseks eraldi pakkujalt küsima, ja Vaidlustaja neid ei esitanud. RHAD-is nõutud, kuid pakkumuste esitamise tähtajaks esitamata andmete esmakordne esitamine vastuseks Hankija selgitustaotlusele, sh nendega hilisem arvestamine, ei ole lubatav isegi mitte juhul, kui Hankija selliseid tõendeid Vaidlustajalt oleks ise küsinud, jättes Vaidlustajale ebaõige mulje, et dokumentide tagantjärele esitamine kvalifikatsiooni tõendamiseks on kooskõlas RHS § 46 lg-ga 4. Pakkujaid saab pakkumuse vastavuse kontrollimisel kohelda võrdselt vaid juhul, kui Hankija kontrollib kõikide pakkujate pakkumuste vastavust PEE p-i 7.4 ja „Vastavustingimused“ alusel 21 (25) esitatud andmete alusel, kõik pakkujad olid võrdselt kohustatud sellised andmed pakkumuses Hankijale esitama ja võrdse kohtlemise põhimõtet rikuks ainuüksi see, kui mõnele pakkujale antakse andmete esitamiseks teistega võrreldes rohkem aega. Kuna osadel juhtudel oleks Vaidlustaja pidanud selgitusi Hankijale andes tegema pakkumuses esitatud kahe variandi vahel valiku, siis nõustub vaidlustuskomisjon Hankijaga, et Vaidlustaja oleks saanud alles selgitusi andes valida sobiva lahenduse, mis oleks tema jaoks rahaliselt kasulikum. 8.5. Kuna Vaidlustaja pakkumuses on puudu PEE p-is 7.4 ja „Vastavustingimustes“ nõutud andmed pakkumuse vastavuse kohta, on Vaidlustaja jätnud esitamata Hankija antud tähtajaks (pakkumuste esitamise tähtpäevaks) pakkumuse vastavuse tõendamiseks vajalikud andmed. 12-st Hankija välja toodud puudusest Vaidlustaja pakkumuses on vähemalt 8 sellist, mille puhul on vaidlustuskomisjon veendunud, et Hankija ei saaks Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel arvestada täiendavalt, peale pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitatud andmetega. Need on mittevastavused TK p-idele 2.3.1., 2.3.2., 2.4.1., 2.4.2., 2.4.3., 2.4.4., 2.4.5. ja 2.4.6. 8.6. Dell Technologies on 11.11.2025 kinnitanud, et ATEA pakutud seadmed Osas 5 vastavad riigihanke Tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele, sh punktidele 2.1.7, 2.2.7, 2.3.1, 2.3.2, 2.3.2.1, 2.3.2.2, 2.4.1, 2.4.2, 2.4.3, 2.4.4, 2.4.5, 2.4.6. Muuhulgas on pakutud NVIDIA OEM kaableid (Tehnilise kirjelduse p 2.3.1 ja 2.3.2) ja NVIDIA OEM transiiverit (Tehnilise kirjelduse p 2.4.6). Juba ATEA pakkumusega olid esitatud ka Dell tootekoodid nagu nõutud. Riigihanke osas 5 on vaidlus eelkõige selles, kas Vaidlustaja oli pakkumuses esitanud andmed pakkumuse vastavuse kontrollimiseks ja kas Hankija pidi esitama Vaidlustajale selgitustaotluse (mis võimaldanuks Vaidlustajal esitada pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva andmeid, mis pidid olema pakkumuses). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa tootja kinnitus muuta asjaolu, et Vaidlustaja pakkumuses puudusid PEE p-is 7.4 ja „Vastavustingimustes“ nõutud andmed. Puudub alus kahelda tootja osas 5 kohta esitatud kinnitustes ja selgitustes, kuid need ei asenda pakkumuses esitada tulnud andmeid. 8.7. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2023 otsuses 3-23-1783 (p-is 20) asunud seisukohale, et ei ole õige lugeda „sisuliseks“ üksnes sellist kõrvalekallet, millest nähtub, et pakutava toote omadused ei vasta hankija esitatud nõuetele, vaid sisuline kõrvalekalle esineb mh juhul, kui pakkumuse koosseisus on jäetud esitamata RHAD-s nõutud dokument, milleta ei oleks hankijal võimalik pakutava toote nõuetekohasust üldse kontrollida. Käeoleval juhul on Vaidlustaja jätnud pakkumuses esitamata PEE p-is 7.4 ja „Vastavustingimustes“ nõutud andmetega dokumendid ja Hankijal polnud võimalik Vaidlustaja osas 5 esitatud pakkumuse vastavust kontrollida. 8.8. Eelpooltoodud alusel on Hankija otsus lükata Vaidlustaja osas 5 esitatud pakkumus tagasi on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2. 9. Vaidlustaja osas 6 esitatud pakkumuse tagasi lükkamise otsuse õiguspärasus 22 (25) TK p-i 2.1.6 kohaselt must be capable of forming a MLAG cluster with existing MSN3700 switches (https://enterprisesupport.nvidia.com/s/article/how-to-configure-mlag-onmellanox- switches) - peab suutma moodustada MLAG (Multi-Chassis Link Aggregation Group)- klastri olemasolevate MSN3700 lülititega. Vaidlus on Vaidlustaja pakutud lüliti Dell PowerSwitch Z9432F-ON vastavuses TK p-ile 2.1.6. 9.1. Hankija TK p-i 2.1.6 kohta antud selgituste kohaselt tema olemasolev võrk põhineb suures osas NVIDIA tehnoloogial töötavatel seadmetel ja sama tootja juurde jäämine on oluline ettenägematute ühilduvusprobleemide vältimiseks. Kui Hankijal olemasolevad lülitid on NVIDIA MSN3700, siis uus pakutav lüliti peab vähemalt: 1) võimaldama luua MLAG-paari koos MSN3700 lülitiga; 2) kasutama ühist MLAG-protokolli – vastasel juhul pole MLAG moodustamine võimalik. MLAG on tehnoloogia, mis võimaldab kahest lülitist luua paari, mis käitub ühe seadmena ja selle eesmärk on tagada eelkõige ühilduvus. 9.2. Vaidlustaja esitas 11.11.2025 Dell Technologies 11.11.2025 järgmise kinnituse: „Kinnitame üle, et ATEA pakutud seadmed Osas 6 vastavad riigihanke Tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele, sh punktidele 1.10 ja 2.1.6. Juba ATEA pakkumusega olid esitatud ka Dell tootekoodid nagu nõutud. ATEA poolt Osas 6 (Ethernet) pakutud seadmete osas kinnitame üle: Pakutud Dell seadmed vastavad hanke Tehnilise kirjelduse punktile 1.10: “Network devices must remain operational and manageable after the warranty period”. Kinnitame üle, et pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülitid ja operatsioonisüsteem SONIC (Dell Enterprise SONIC) jätkavad tööd peale garantiiperioodi lõppu. Pakutud Dell seadmed vastavad hanke Tehnilise kirjelduse punktile 2.1.6: “Must be capable of forming a MLAG cluster with existing MSN3700 switches (https://enterprisesupport.nvidia.com/s/article/how-to-configure-mlag- onmellanoxswitches)”. Kinnitame üle, et pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülitid koos Dell Enterprice SONIC operatsioonisüsteemiga vastavad Tehnilise kirjelduse punkt 2.1.6 nõudele ja omavad punktis 2.1.6 nõutud MLAG funktsiooni. Pakutud Dell lülitid toetavad MLAG funktsionaalsust vastavalt 802.3ad standardile, sama standardit toetavad ka Tartu Ülikooli olemasolevad NVIDIA lülitid MSN3700. See võimaldab olemasolevad MSN3700 lülitid liidestada MLAG-i paari pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülititega, tagades soovitud veakindluse ja vea korral kiire ümberlülituse. Teatavasti on NVIDIA lülitite MSN3700 tootmine lõpetatud (EOL - End of Life) https://docs.nvidia.com/networking/display/sn3000um/ordering+information. Seega ei olnud võimalik Tartu Ülikooli hankes NVIDIA vanasid lüliteid MSN3700 pakkuda ATEA-l ega ka muudel pakkujatel. Hanke Tehnilise kirjelduse punkti 2.1.6 ei saa tõlgendada kitsendavalt selliselt, et pakutavad lülitid peaksid olema suutelised töötama olemasolevate NVIDIA MSN3700 lülititega samas MLAG-paaris. Sellist MLAG funktsionaalsust ei võimalda isegi NVIDIA enda uue põlvkonna lülitid MSN4700, mida toodetakse seniste MSN3700 lülitite asemel. Seega, kui tõlgendada Tehnilise kirjelduse punkti 2.1.6 kitsendavalt selliselt nagu on 23 (25) Tartu Ülikool seda teinud pakutavate Dell lülitite puhul, oleksid Tehnilise kirjelduse punktile 2.1.6 mittevastavad ka NVIDIA uue põlvkonna lülitid MSN4700 või mistahes muud NVIDIA või muud maailmas toodetavad lülitid.“ Seega on Dell Technologies kinnitanud, et Dell PowerSwitch Z9432F-ON toetab MLAG funktsionaalsust vastavalt 802.3ad standardile, sama standardit toetavad ka Hankijal olemasolevad NVIDIA lülitid MSN3700 ja see võimaldab olemasolevad MSN3700 lülitid liidestada MLAG-i paari pakutud Dell PowerSwitch Z9432F lülititega. Dell Technologies on selgitanud, et TK p-i 2.1.6 ei saa tõlgendada kitsendavalt selliselt, et pakutavad lülitid peaksid olema suutelised töötama olemasolevate NVIDIA MSN3700 lülititega samas MLAG-paaris. Hankija leiab, et 802.3ad on üksnes alusstandard, mille tugi iseseisvalt ei taga erinevate tootjate seadmete 100%-st ühilduvust TK p-is 2.1.6 nõutud tingimustele vastavalt. Hankija on viidanud https://dl.dell.com/manuals/common/powerconnect_nx00-usingmlag- whtppr_en-us.pdf lk-le 8, kus Dell poolt avaldatud MLAG funktsionaalsusi kirjeldavas dokumentatsioonis on öeldud, et pakkumuses pakutud võrguseadmed suudavad luua MLAG klastri üksnes teiste sama tootja (st Dell) võrguseadmetega. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK p 2.1.6 just nimelt näeb ette, et pakutav lüliti peab töötama olemasolevate NVIDIA MSN3700 lülititega samas MLAG-paaris. Väide, et seda ei võimalda ka NVIDIA uue põlvkonna lülitid MSN4700, on tõendamata. Aga vaidlust ei olegi selles, milliste teiste lülititega on TK p 2.1.6 nõue täidetud. TK p-i 2.1.6 nõude täitmiseks ei piisa, et pakutaval lülitil on üksnes MLAG funktsionaalsus. Vaidlustuskomisjoni arvates on see funktsionaalsus olemas paljude tootjate lülititel. Küsimus on aga selles, millised MLAG funktsionaalsust omavad lülitid täidavad TK p-i 2.1.6 nõude. Vaidlustusmenetluses pole esitatud ühtegi dokumenti, mis näitaks, et standard IEEE 802.3ad üldse määratleks MLAG funktsionaalsusi, vaidlustuskomisjon ei tuvastanud, et MLAG oleks üldse standardiseeritud. Seetõttu pole alust järelduseks, et kui Dell PowerSwitch Z9432F ja NVIDIA MSN3700 mõlemad toetavad MLAG funktsionaalsust vastavalt 802.3ad standardile, siis on TK p 2.1.6 täidetud. 9.3. Eelpooltoodud alusel on Hankija õigesti tuvastanud Vaidlustaja osas 6 esitatud pakkumuse mittevastavuse TK p-is 2.1.6 toodud nõudele ja otsus lükata Vaidlustaja osas 6 esitatud pakkumus tagasi on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2. 10. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku osades 5 ja 6 esitatud pakkumuste edukaks tunnistamise otsuseid, vaid lähtub selle otsuste vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärased ei ole Hankija otsused Vaidlustaja osades 5 ja 6 esitatud pakkumuste tagasi lükkamise kohta. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsused Vaidlustaja osades 5 ja 6 esitatud pakkumuste tagasi lükkamise kohta on õiged, on õiguspärased ka Hankija otsused, millega Kolmanda isiku pakkumused tunnistati neis Riigihanke osades edukaks. 11. Vaidlustusmenetluse kulud 24 (25) Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. Kolmas isik vaidlustusmenetluses ei osalenud. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 25 (25)