Hankija vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 28.11.2025 Tartu mnt 85, Tallinn Edastatud e-posti teel [email protected] Digiallkirjastatud Riigihanke viitenumber: 301169 Hankija: Päästeamet Registrikood: 70000585 Raua tn 2, 10124, Tallinn E-post: [email protected] Hankija esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen AS Rotermanni 6, Tallinn 10111 Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Vaidlustaja: Meridein Grupp OÜ Villardi tn 22, 10136, Tallinn E-post: [email protected] Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaat Erki Fels advokaat Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS E-post: [email protected] Kolmas isik: Market Group OÜ Registrikood: 14989581 Rävala pst 6, 10143, Tallinn E-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE 1. TAOTLUSED 1. Jätta Meridein Grupp OÜ vaidlustus RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata. 2. Alternatiivselt, jätta Meridein Grupp OÜ vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. 3. Jätta kõik menetluskulud RHS § 198 lg 3 alusel Meridein Grupp OÜ kanda ning mõista Meridein Grupp OÜ-lt välja Päästeameti poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud.  Sorainen – 2/7 – 2. ASJAOLUD 1. Päästeamet (edaspidi ka hankija) korraldab avatud hankemenetlust „Mehitamata õhusõidukite ostmine (kordus)“ viitenumber 301169. Pakkumuse esitasid kaks ettevõtjat – Meridein Grupp OÜ (edaspidi vaidlustaja) ja Market Group OÜ (edaspidi kolmas isik). 2. Hankija teavitas 12.11.2025 pakkujaid otsustest, millega tunnistas mõlema pakkuja pakkumused vastavaks, kolmanda isiku pakkumuse edukaks, kvalifitseeris kolmanda isiku ning jättis ta kõrvaldamata. 24.11.2025 esitatud vaidlustusega taotleb vaidlustaja kolmanda isiku suhtes tehtud kõigi otsuste kehtetuks tunnistamist. 3. VAIDLUSTUS TULEB JÄTTA LÄBI VAATAMATA 3. Tutvudes vaidlustusega, ei saa märkamata jääda see, et vaidlustaja etteheited on esitatud väljenduse „vaidlustajal on põhjust kahelda“ kaudu. Nii kahtleb vaidlustaja kolmanda isiku pakkumuse vastavuses 14-le tehnilise kirjelduse nõudele,1 alltöövõtja poolt hankelepingu täitmises2 ning selles, kas alltöövõtja kohta on hankepass esitatud.3 4. Samadel, täiesti spekulatiivsetel ja põhistamata nootidel, jätkuvad ka vaidlustaja väited sellest, kuidas kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal, kuna vaidlustaja väitel ei ole vaidlustaja ja kolmanda isiku algpunkt lepingu täitmisel mitte kuidagi võrreldav.4 Samuti põhinevad üksnes üldsõnalisel kahtlusel ka vaidlustaja väited selle kohta, kuidas vaidlustaja ei suuda tehnilise kirjelduse p 1.9 ja 1.10 täita. 5. Õigupoolest on vaidlustus tervikuna spekulatiivne ning selles esitatud väited tõendamata, rääkimata (usutavast) põhistamisest, mis tõstatab tahes-tahtmata küsimuse sellest, kas selline vaidlustus üldse läbi vaatamisele kuulub. 6. Nimelt, VaKo varasemas praktikas on leitud, et VaKo ei ole uurimisasutus, vaid riigihanke vaidluste kohtueelseks lahendamiseks loodud organ, mis lahendab vaidlustaja konkreetsetel etteheidetel põhinevaid õigusvaidlusi.5 Konkreetsete etteheidete esitamise kohustus tähendab VaKo varasema praktika kohaselt seda, et vaidlustuses sisalduv etteheide ei saa olla abstraktne ega põhineda kahtlustel ja spekulatsioonidel.6 7. Vaidlustaja väited ei ole suures osas midagi enamat, kui üldsõnalised ja täpsustamata kahtlused, milledest enamike osas ei ole isegi põhistatud, millel vaidlustaja kahtlus põhineb. Nõnda piirdub vaidlustuse p-s 2.8 viidatud 14 tehnilise kirjelduse tingimuse puhul vaidlustaja argumentatsioon kokku neljal sõnal – vaidlustajal on põhjust kahelda. Pikematagi on selge, et ei eksisteeri ainsatki õiguslikku standardit, mille kohaselt tuleks nende 14-ne tingimuse osas asuda vaidlustust läbi vaatama. Sarnases olukorras on VaKo varasemalt leidnud, et: Kahtlusel põhinevad argumendid jätab VAKO tähelepanuta. Vastasel juhul ületaks VAKO oma pädevust sõltumatu ja erapooletu vaidluse lahendajana ning asuks sisuliselt vaidlustaja rolli, püüdes omal initsiatiivil tõestada õigusrikkumiste esinemist hankija tegevuses.7 8. Kui nüüd asuda vastupidisele seisukohale, et ainuüksi kahtlusel põhinevaid vaidlustused kuuluvad läbi vaatamisele, siis võiks mistahes vaidlustaja esitada vaidlustuse, milles nt loetleb üles kasvõi kõik vastavustingimused, kvalifitseerimise tingimused ja kõrvaldamise alused ning väidab, et vaidlustajal on põhjust kahelda, kas pakkumus või pakkuja neile tingimustele vastab. 1 Vaidlustuse p 2.8. 2 Vaidlustuse p 2.17. 3 Vaidlustuse p 2.19. 4 Vaidlustuse p 2.11. 5 VaKo 64-18/192746, p 25; 21-19/180426, p 15; 252-20/225881, p 12; 140-18/ 197708, p 16; 115-19/203775, p 13-14. 6 VaKo 115-19/203775, p 13. 7 VaKo 21-19/180426, p 15.  Sorainen – 3/7 – 9. Sellisel juhul on hankijal aga omakorda põhjust kahelda, kas selline vaidlustusasi saaks üldse RHS § 200 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul otsuseni jõuda. Rääkimata siinjuures sellest, et sellise tõlgenduse korral peaks VaKo asuma kõike pakkuja esitatut sisuliselt kontrollima, sh teadmata, milles täpsemalt on etteheide hankija otsusele ning milliseid puudusi peaks VaKo siis pakkumusest või pakkuja seisundist tuvastama hakkama. Samamoodi oleks ka kolmanda isiku või hankija jaoks ebaselge, kuidas selliste põhistamata väidete osas oma kaitseõigust teostada. 10. Seetõttu on hankija hinnangul ilmne, et vaidlustust, mille keskne motiiv on vaidlustaja põhjus kahelda, ei saa läbi vaadata, mistõttu tuleb see RHS § 192 lg 3 p 7 alusel jättagi läbi vaatamata. 4. VAIDLUSTUS TULEB JÄTTA RAHULDAMATA 11. Kui VaKo siiski leiab, et vaidlustus tuleb läbi vaadata, siis tuleb see jätta rahuldamata. 4.1. Tehnilise kirjelduse p 1.9 ja p 1.10 osas tuleb vaidlustus jätta rahuldamata 12. Nagu vaidlustaja vaidlustuse p-s 2.2 ja 2.3 ka ise välja ütleb on tehnilise kirjelduse p-d 1.9 ja 1.10 suunatud reguleerima lepingu täitmise perioodi. Seda kinnitab ka tingimuste sõnastuses sisalduv eeldus, et need ülesanded tuleb teostada edukal pakkujal. 13. Hankija oli pakkumuste vastavuse kontrollimise esmajoones ette näinud RHAD-s „Vorm 1_tehnilise vastavuse vorm“ sätestatu ning pakkujate kinnituste alusel. Nagu nähtub viidatud vormist, ei olnud hankija ette näinud, et pakkujad pidid tehnilise kirjelduse p 1.9 ja 1.10 kohta selles vormis midagi enamat esitama, kui üksnes kinnituse. 14. Antud valik on ka loogiline, kuivõrd hankijal on ebamõistlik reguleerida sellise tingimuse kontrollimist nt tõendite esitamise kaudu, kui tingimuse täitmises saab veenduda alles siis, kui tingimust täitma asutakse. Samamoodi, nagu hankijal ei ole mõistlik asuda hankemenetluse ajal tõendite alusel kontrollima tehnilise kirjelduse p-s 1.1.2 sätestatud kohustust, tarnida droonid hankija asukohta Vardja külla Harjumaal. 15. Väljakujunenud haldus- ja kohtupraktika kohaselt ei kontrolli hankija hankemenetluse käigus neid tingimusi, mis on suunatud hankelepingu täitmisele ja millele vastavuses ei saa hankija hankemenetluse käigus kuidagi ka veenduda. Lihtsamalt öeldes väljendub pakkumuse vastavustingimus tingimuses, mis peab olema täidetud pakkumuse esitamise hetkel. Nõnda on vastavustingimuse sisu ja laiemat eesmärki tõlgendanud ka Tallinna Halduskohus, leides, et pakkumuse sisulise vastavuse kontroll RHS § 114 mõttes saab hõlmata üksnes nõudeid, mille täitmine oli nõutav pakkumuse esitamise hetke seisuga.8 16. Arvestades vaidlustuse p-s 2.3 väljendatut, ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et tehnilise kirjelduse p-d 1.9 ja 1.10 on sellised tingimused, mis on suunatud hankelepingu täitmisele. Kuna selles vaidlust ei ole, siis on vaidlustaja ainsaks väiteks, et mingil põhjusel pidi hankijal siingi tekkima kahtlus, kuidas kolmas isik neid nõudeid täita suudab ja asuma mingil põhjusel eraldi välja selgitama, kas kolmas isik on nende ülesannete täitmiseks võimeline. Seda põhjendab vaidlustaja üksnes kahtlusega, et tema arvates pole kolmas isik selleks võimeline. 17. Ka sellisele argumentatsioonile on kohtupraktikas vastus leitud. Nimelt on ka vaidlustaja viidatud kohtuasjas 3-23-2824 Tallinna Halduskohus rõhutanud, et [...] üksnes kaebaja oletus, et kolmas isik ei suuda lepingut täita, ei muuda kolmanda isiku pakkumust mittevastavaks.9 18. Vaidlustaja viitab vaidlustuse p-s 2.3 samuti kõnealusele lahendile ja väidab, et selle punktis 35 on Tallinna Halduskohus leidnud, et hankijal on kohustus nõuda pakkujalt selgitusi 8 TlnHKo 3-23-2824, p 32. Sama TlnRKo 3-25-246, p 8-9. 9 TlnHKo 3-23-2824, p 39.  Sorainen – 4/7 – ja tõendeid, kui ei ole eluliselt usutav, et pakkuja tulevikku suunatud tingimust täita suudab. Nii aga ei ole halduskohus ennast aga vaidlustaja viidatud punktis väljendanud.10 19. Halduskohus hindas selles kohtuasjas seda, kas pakkuja pakutud tarneaeg on ilmselgelt võimatu ning leidis kaasuse asjaoludele tuginedes, et polnud esitatud veenvaid tõendeid sellest, et tarneaja täitmine oleks ilmselgelt võimatu. Märgiline on siinjuures seegi, et halduskohus lõpetas oma arutelu selles küsimuses viitega VaKo varasemale praktikale ja rõhutas, et hankijal lasus kohustus kontrollida pakkumuse vastavust hankemenetluse käigus esitatud dokumentide põhjal ja tal puudus kohustus viia läbi põhjalikumat uurimist pakkumuse tegeliku vastavuse tuvastamiseks ning seda oli ka hankija teinud.11 20. Praeguseski kaasuses on hankija kontrollinud kõigi pakkujate, sh kolmanda isiku pakkumuse vastavust lähtudes reeglitest, mis tulenesid seadusest ning mille hankija oli selleks puhuks RHAD-s ette näinud. Tehnilise kirjelduse p-d 1.9 ja 1.10 on sellised tingimused, mis on suunatud hankelepingu täitmise etappi, mistõttu ei olnud ka hankija õiguspäraselt ette näinud, et pakkujad peaksid esitama mingeid spetsiifilisi tõendeid selle kohta, kuidas pakkujad kavatsevad neid tingimusi tulevikus täita. Hankija oli nende tingimuste osas ette näinud, et pakkuja peab esitama üksnes kinnituse ja alljärgnevalt lähemalt käsitletud Riigikohtu praktika alusel on selline teguviis seaduse piires lubatav. 21. Mis puudutab vaidlustaja üleüldiseid väiteid sellest, kuidas hankija pole kolmanda isiku pakutud drooni vastavust kontrollinud, siis ei põhine need siingi mitte millelgi. Hankija on kontrollinud kõigi pakkujate pakkumuste vastavust lähtudes nõuetest, mis olid RHAD-s selle tarbeks sätestatud. Seda ei väära ka vaidlustaja väited sellest, kuidas pakkumuste vastavuse kontroll ei tohi piirduda ainult kinnitustega. 22. Esiteks on hankija määratlenud, milliste nõuete kohta tuleb esitada kinnitusi ja mille osas andmeid ning tõendeid. Teiseks ei saa vaidlustajale olla kuidagi saladuseks ka Riigikohtu praktika, mille kohaselt võib hankija seaduse piires ning oma kaalutlusõiguse alusel, otsustada kuidas ta pakkumuste vastavust kontrollib. Samamoodi nagu vaidlustajale ei saa olla teadmata tõsiasi, et kohtul ega VaKo-l ei ole seadusliku aluseta õigust sellesse kaalutlusse sekkuda.12 23. Vaidlustaja ei saa tagantjärgi nõuda, et hankija oleks pidanud siiski üksnes kolmanda isiku suhtes mingisugustest muudest eeldustest või tingimustest lähtuma, kui RHAD-s sätestatud. Kui vaidlustaja leiab, et hankija pidanuks RHAD-s sätestama näiteks mingite tõendite esitamise kohustuse, millega pakkujad pidanuks eelduslikku võimet tehnilise kirjelduse p-de 1.9 ja 1.10 täitmiseks ilmestama, siis see on vaidlus RHAD üle, mida enam pidada ei saa. 24. Lõpetuseks, mis puudutab vaidlustuse p-s 2.8 esitatud kahtlusi vaidlustaja viidatud 14-ne tehnilise kirjelduse punkti osas, siis arvestades seda, et vaidlustaja pole välja toonud midagi peale põhjendamata ja üldsõnalise kahtluse, ei oska hankija nendele etteheidetele ka mõistlikult vastata. Kui VaKo otsustab nende tingimuste osas vaidlustuse läbi vaadata, siis saab VaKo ka riigihangete registri vahendusel veenduda, et hankija on nende punktide osas täitnud kõik kohustused, milleks RHAD ja seadus teda kohustasid. 10 Eelnevast lähtuvalt on kaebuse keskseks küsimuseks asjaolu, kas on eluliselt usutav, et kolmas isik täidab kohustuslikke RHAD-i tingimusi (tarnib esimest 2000 seadet ja selle varuosad, esitab enne esimest tarnet RHAD- is nõutud dokumendid) pakkumuses lubatud 1 nädala jooksul või tulnuks vastustajal lähtuvalt hoolsuskohustusest ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest nõuda kolmandalt isikult selgitusi ja tõendeid 1-nädalase tarneaja täitmise kohta, sh kuidas kolmas isik tagab sedavõrd kiire tarne puhul teistele TK p-de nõuetele vastavuse. 11 TlnHKo 3-23-2824, p 36. 12 RKHKo 3-19-1464, p 16; 3-24-3485, p 29.  Sorainen – 5/7 – 4.2. Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuses 25. Siirdudes vaidlustuse p-des 2.10-2.13 esitatud väidete juurde sellest, kuidas hankijal pidanuks tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses, siis ei põhine siingi vaidlustaja väited õieti millelgi. 26. Lähtudes pikaaegsest haldus- ja kohtupraktikast, põhineb RHS § 115 lg 1 mõttes kahtluse teke nn silmatorkava või märkimisväärse hinnaerinevuse testil.13 Antud juhul aga vaidlustaja isegi ei väida, et selline hinnaerinevus üldse eksisteerib, viidates ise sellele, et tema ja kolmanda isiku pakkumuste maksumuste erinevus ei ole protsentuaalselt märgiline.14 Ega vaidlustaja ei kasuta sellist huvitavat sõnastust ilma asjata, vaid sellest on hoomatav, et vaidlustaja ei soovi välja öelda tõsiasja, et tegelikult ei ole tema ja kolmanda isiku pakkumuste maksumuste vahel mingit tähelepanuväärset hinnaerinevust. 27. See asjaolu on ilmne juba riigihangete registrist kättesaadavate avalike andmete põhjal, millest nähtub, et hindamiskriteeriumi nr 1 osas, mille osakaal on 60% hindepunktidest, oli vaidlustaja pakkumuse maksumus isegi soodsam kui kolmanda isiku pakkumuse maksumus. Ka teise hindamiskriteeriumite osas ei nähtu, et pakkumuste maksumused oleks kuigi erinevad. 28. Liiatigi tuleb RHS § 115 mõttes kahtluse tekke eeldusena arvestada seda, et haldus- ja kohtupraktikast tuleneb, et hankijal ei peaks kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendatusest tekkima isegi siis, kui üksik komponent või osis kogu pakkumusest võiks hankija arvates olla kahtlustäratavalt madala maksumusega.15 Seda on hiljuti kinnitatud ka VaKo praktikas.16 Isegi kui võtta aluseks mõlema pakkuja pakkumuste kogumaksumus, siis ei ole kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus märkimisväärselt erinev vaidlustaja pakkumuse maksumusest. 29. Eeltoodu tähendab, et kuna nn silmatorkavat hinnaerinevust kolmanda isiku pakkumuse ja vaidlustaja pakkumuse maksumuse vahel ei esinenud, siis ei pidanud hankijal tekkima RHS § 115 lg 1 mõttes kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Kui hankijal sellist kahtlust ei tekkinud ega pidanud tekkima, siis ei lasunud hankijal kohustust ka kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollida. Nii ei saa hankija tegevus selle kontrollimata jätmisel olla ka õigusvastane. 30. Ebaõige on ka vaidlustaja käsitlus sellest, kuidas pakkumuse maksumus peab katma hankelepingu täitmisega seonduvad otsesed kulud. Vaidlustajale ei saa olla teadmata see, et alates märgilisest Dussmanni kaasusest,17 sellist standardit enam ei kohaldata. Kokkuvõttes on vaidlustaja väited kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendamatusest kunstlikud, tõendamata ning isegi usutavalt põhistamata. Nii ei ole ka sellel vaidlustaja väitel edulootust. 4.3. Kolmandal isikul on nõutav kvalifikatsioon ja hankija on seda ka kohaselt kontrollinud 31. Vaidlustuse p-des 2.14-2.17 jätkuvad vaidlustaja alusetud spekulatsioonid sellest, kuidas tema hinnangul ei vasta kolmanda isiku kvalifikatsioon RHAD-s nõutule ning hankija ei ole kolmanda isiku kvalifikatsiooni nõuetekohaselt kontrollinud. Tõde on aga palju lihtsakoelisem, kui vaidlustaja oletused. 32. Kolmas isik esitas koos oma pakkumusega hankepassi, milles esitas vaidlustaja viidatud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tingimuse osas teabe nõutaval arvul referentstehingute kohta. Seejärel pöördus hankija 05.11.2025 referentstehingute tellija poole kirjaliku päringuga, millele 13 Vrd RKHKo 3-3-1-50-15, p 23. 14 Vt vaidlustuse p 2.11. 15 Vt nt TlnRKo 3-22-2656, p 24. 16 VaKo 219-25//297997, p 7.4.1. 17 RKHKo 3-20-924.  Sorainen – 6/7 – tellija samal päeval vastas, et on kolmandalt isikult referentsperioodil soetanud suures koguses droone ning kõik tehingud on täidetud nõuetekohaselt (lisa 1). 33. Seega esitas kolmas isik oma pakkumusega teabe referentstehingute kohta, hankija pöördus nende tehingute tellija poole ning sai ka viimaselt kinnituse, et tehingud on täidetud nõuetekohaselt. Sellega täitis hankija ka vaieldamatult kõik kohustused, mis tal kolmanda isiku kvalifitseerimise kontrollimiseks ette nähtud olid. 4.4. Kõrvaldamata jätmise otsus on õiguspärane 34. Viimasena on vaidlustaja vaidlustanud kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse. Selle osas on vaidlustaja väitnud, et tal on põhjust kahelda, kas kolmas isik on esitanud alltöövõtja hankepassi ning kas hankija on kontrollinud alltöövõtja kõrvaldamise aluste olemasolu. 35. Hankijale teadaolevalt saab VaKo riigihangete registri kaudu iseseisvalt veenduda, kas ja kelle kohta on kolmas isik hankepassi esitanud ning kas ja kelle kohta on hankija kõrvaldamise aluste olemasolu kontrollinud. Igal juhul saab selle pinnalt veenduda, et kolmas isik on esitanud iga asjasse puutuva ettevõtja hankepassi ning hankija on kontrollinud iga ettevõtja puhul, kelle kohta on hankepass esitatud, tema kõrvaldamise aluste olemasolu või puudumist. 5. SEISUKOHT TEABE VÄLJASTAMISE TAOTLUSE OSAS 36. Vaidlustaja on esitanud ka taotluse teabe väljastamiseks, milles soovib kokku viit liiki dokumentide esitamist. Vaidlustuskomisjon on oma 25.11.2025 vaidlustuse teates palunud hankijal välja selgitada, kas kolmanda isiku pakkumuses on ärisaladusi ning esitada vastavad ammendavad ja selgesõnalised põhjendused. 37. Hankija pöördus selles küsimuses kolmanda isiku poole ja kolmas isik vastas 27.11.2025 e-kirjaga, et ei nõustu ühegi vaidlustaja palutud dokumendi ja teabe väljastamisega (lisa 2). Hankija kaalus kolmanda isiku seisukohta ning leidis, et see on põhjendatud, liiatigi kui ärisaladuse määratlemine pakkumuses on üksnes pakkuja otsustada. 38. Hankija peab siinkohal arvesse võtma ka seda, et KarS § 377 kohaselt on ärisaladuse ebaseaduslik saamine, kasutamine ja avaldamine karistatav. Seega ei saa hankija võtta riski ja avaldada kolmanda isiku konkurendile sellist teavet, mida kolmas isik peab põhjendatult oma ärisaladuseks. 39. Kuivõrd kolmas isik on ärisaladusena määratlenud ka kvalifitseerimise kontrollimisel esitatud kinnitused ja selgitused, kuna referentstehingud on konfidentsiaalsed, siis esitab hankija tellija kinnituse samuti VaKo-le konfidentsiaalsena ning palub seda kolmandale isikule kättesaadavaks mitte teha. Arvestades, et VaKo on oma praktikas pidanud konfidentsiaalseks ka isikute nimesid, kellele pakkuja kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks tugineb,18 siis näib kolmanda isiku tahe selles küsimuses olema kooskõlas ka VaKo praktikaga. 6. MENETLUSLIKUD TEATED 40. Tulenevalt VaKo kirjaliku menetluse teatest on vastus vaidlustusele tähtaegne, kui on esitatud hiljemalt 28.11.2025. 41. Hankija ei pea vajalikuks asja läbivaatamist avalikul istungil menetlusosaliste osavõtul ja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kui VaKo otsustab RHS § 195 lg 2 alusel asja avalikul istungil siiski läbi vaadata, osaleb hankija sellel oma esindajate kaudu. 18 VaKo 77-25/282302, p 8.2 jj.  Sorainen – 7/7 – Lisad: 1) tellija kinnitus (konfidentsiaalne); 2) kolmanda isiku vastus hankija päringule ärisaladuse kohta. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat