Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie 2 8 . 11 . 2025 nr 4 -6/ 976 - 2 Tartu mnt 85, Tallinn
[email protected] Riigihange: „ Bauroc Rakvere jalgpallihalli inventar “ (viitenumber 302464 ) Vaidlustaja: OSAÜHING STIGMAR Registrikood 10350416 Atleedi tee 52, Karla küla, Rae vald, 75326 Harju maakond Vaidlustaja lepinguli s e d esindaja d : v andeadvokaat Erki Fels vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS e-post:
[email protected] Hankija: Rakvere Spordikeskus Registrikood: 75033632 Kastani pst 12 , Rakvere linn , 44307 Lääne -Viru maakond e -post:
[email protected] Hankija voli t atud esindaja: jurist Helena Kink e-post:
[email protected] VASTUS VAIDELE Hankija taotlused: 1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud Vaidlustaja kanda. Asjaolud : Hankija ei korda üle Vaidlustaja poolt vaidlustuses välja toodud asjaolusid. Hankija seisukoht ja õiguslikud põhjendused: Vaidlustaja poolt vaidlustuse punktis 2.5. väide, et pakkujalt nõuti üksnes kinnitust toote hanketingimustele vastavuse kohta, ei vasta tõele. Pakkumuse esitamise ettepaneku punktis 3.8. on sätestatud : „Pakkuja esitab vabas vormis pakkumuse kirjelduse ja pildid. Kirjeldus tuleb esitada kõikide esemete kohta, pildid võimalusel.“ Viidatud sättest nähtub selgelt, et nõutud oli lisaks kinnitusele esitada ka vähemalt pakutava toote kirje l dus . Nimetatud asjaolu lük kab ümber vaidlustuse keskmes oleva argumendi, et pakutavat toodet kirjeldava dokumendi, antud juhul tootekataloogi, esitamist ei olnud nõutud . Kirjelduse esitamiseks ei olnud ette nähtud kindlat vormi, millest tulenevalt võis pakkuja selle esitada ka tootekataloogi väljavõttena, kuid vastav teave tuli siiski esitada (vt ka T rtHK o nr 3-25-2492, p 21) . Vaidlustuse samas punktis (2.5.) on Vaidlustaja viidanud VAKO lahendi nr 19-22/242490 punktile 14 ning teinud sellest järelduse, et Hankija ei oleks vastavuse hindamisel tohtinud tootekataloogi arvesse võttagi ning oleks pidanud piirduma üksnes nõutud dokumentidega. Hankija ei nõustu Vaidlustaja tõlgendusega viidatud lahendi punkti osas, kuna vastav punkt ja lahend käsitlevad pakkumist, milles ei olnud esitatud dokumente, mida ei olnud nõutu ja mille esitamine seega ilmselgelt ei olnud ka kohustuslik. Käesoleva vaidlustuse keskmes on dokument, mille esitamine oli kohustuslik, lihtsalt selle vorm oli pakkuja valida. Ühtlasi on kõik pakkumuses esitatud dokumendid pakkumuse osad ja Hankijal ei ole õigust esitatud andmetele ise juurde mõelda või neid selektiivselt hindamisel arvestada . Vaidlustaja viitab vaidlustuse punktis 2.4. enne hanke avaldamist tehtud hinnapakkumisele, kui tõ endile, et Vaidlustaja soovis pakkuda nõuetele vastavat toodet. Vastav hinnapakkumine ei ole aga hankemenetluses esitatud pakkumuse vastavuse hindamise kontekstis asjakohane, kuna see ei ole hinnatava pakkumuse osa. Hankija ei saa ega tohi eeldada, et pakkuja mõtles pakkumuses sisalduvate andmete asemel midagi muud. VAKO on oma otsuse nr 125- 18/194358 punktis 27 kirjutanud: „/…/ Teiseks toimub pakkumuste vastavuse kontroll andmete alusel, mille pakkuja on pakkumuses hankijale esitanud. /…/“ , ühtlasi toob VAKO samas punktis ka välja, et pakkumuse vastavuse kontroll peab olema sisuline ning selle tõttu ei piisa hindamisel üksnes pakkuja poolt vastavuse kinnitamisest (vt ka Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande (2025) § 114 kommentaaride lk 765 p 16 ja TlnHKo 3-19-1491, p-d 31, 35-36 ) . Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes (2025) on § 114 kommentaaride lk 767, p 23 selgitatud, et numbriliste näitajate (sh mõõtude) vastu eksimine on enamasti sisuline puudus ja seda sõltumata eksimuse suurusest. Kommentaarides viidatakse VAKO lahendi nr 63-14/149115 punktile 9.2.3.4.: „Vaidlustuskomisjon on seiskohal, et puudused Vaidlustaja pakkumuses ei olnud üksnes vormilised ja mittesisulised, kuna tehniline pakkumus (seadmete kirjeldused ja kogused) omavad pakkumuses keskset ja olulist tähtsust ning HD s nõutavale kogusele nõuetekohase pakkumuse esitamata jätmine tähendab hanketingimuste otsest, ilmselget ja sisulist rikkumist. Kui tegemist on sisuliste kõrvalekaldumisega hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustest, ei pea hankija esitama pakkumuse tagasilükkamise otsuses kaalutlusi, miks ta ei pea pakkumuses esinevaid kõrvalekaldeid mittesisuliseks RHS § 47 lg 2 teise lause mõttes.“ Eelmises punktis viidatud lahendi punktid 9.2.3. 1 . - 9.2.3.3. annavad olulise konteksti punkti 9.2.3.4. tõlgendamisel : viidates Euroopa Kohtu lahendile asjas nr C-599/10, p 38 ja 40 asus VAKO seisukohale, et hankijal ei ole kohustust selgitusi küsida, kui pakkumuse ebaselgus tuleneb vaid sellest, et pakkuja ei täitnud selle koostamisel hoolsuskohustust, kui hankija aga selgitust küsib, siis ei tohi ta nõuda ega aktsepteerida ühtegi pakkumuse muudatust. Tuginedes analoogia korras RKHKo 3-3-1-24-13, p 23 leidis VAKO , et analoogselt pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisega ei ole pakkumuste vastavuse kontrollimisel selgituste küsimisega kõrvaldatava puudusega tegemist siis, kui pakkuja poolt esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkumus ei vasta sisuliselt hankedokumentides esitatud tingimustele. Nagu kvalifitseerimise tingimustele sisuliselt mittevastav pakkuja ei saa muutuda selgitamise käigus vastavaks, ei saa HD-s esitatud tingimustele sisuliselt mittevastav pakkumus muutuda selgitamise käigus vastavaks. Pakkujal on pakkumust tehes teatav hoolsuskohustus , mida nt RKHKo nr 3-3-1-24-13, p 17 on selgitatud järgnevalt: „RHS § 43 lg-st 2 tulenevalt peab pakkumus vastama hanketeates ja hankedokumentides sätestatud tingimustele. Pakkuja peab tegema kõik selleks, et ükski nõutud dokument pakkumuse komplekteerimisel ei ununeks, et formularide täitmisel ei jääks ükski lahter täitmata, et andmed ei oleks vastuolulised jne./…/“. Ka vaidlustuses on viidatud sama lahendi samale punktile , viidates punktis mainitud võimaliku inimliku eksimuse aspektile, kuid vaidlustusest on välja jäetud see osa, et punktis räägiti inimliku eksimuse aspektist eriti mahukate pakkumuste kontekstis . Hankija hinnangul ei ole vaidlusaluse hanke puhul tegemist eriti mahukat pakkumust nõudva hankega ning ka pakkuja esitatud pakkumus ei olnud eriti mahukas. Eelnevas punktis viidatud lahendile on praktikas viidatud ka hilisemates lahendites, mh RKHKo nr 3-17-865, punktis 25, kus täiendati seisukohta järgnevaga: „Ka Euroopa Kohus on märkinud, et direktiivi 2004/18 artiklist 2 ega ühestki muust direktiivi sättest, võrdse kohtlemise põhimõttest ega läbipaistvuse kohustusest ei tulene, et hankija oleks olukorras, kus pakkumus on ebatäpne või ei vasta hankedokumentides esitatud tehnilisele kirjeldusele, kohustatud asjaomaste taotlejatega ühendust võtma; taotlejad ei tohiks nuriseda, et selles osas ei ole hankijal mingisugust kohustust, kuna pakkumuse ebaselgus tuleneb vaid sellest, et nemad ise ei täitnud selle koostamisel hoolsuskohustust, mis lasub nii neil kui ka teistel taotlejatel (Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10, p 38). Seega on pakkujal hoolsuskohustus taotluse koostamisel ja esitamisel vastavalt HT-s esitatud nõuetele.“ ja ka VAKO otsuse nr 172/224369, p 11.1. , milles viidatakse samuti pakkuja kõrgendatud hoolsuskohustusele. Sama lahendi p 11.4. kohaselt ei pea Hankija küsima pakkujalt selgitusi, kui esitatud andmete kontrollimise käigus on selgunud pakkuja mittevastavus vastavustingimustele. Küll aga on Hankijal kohustus tagada pakkujate võrdne kohtlemine ning pakkumuse esitamise tähtajast hilisemal ajal pakkumuse sisu muutmise lubamine tähendaks, et Hankija rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet andes ühele pakkujatest pikema aja nõuetele vastava pakkumuse koostamiseks. Vaidlustaja viitab vaidlustuse punktis 2.6. VAKO lahendi 90-22/248019, p unktile 7.4. , et illustreerida Hankija kohustust selgitusi küsida pakkumuse mitmeti mõistetavuse korral. Vaidlustaja jätab nimetatud punktile tuginedes välja viidatud punktis sisalduvad kohustuse tekkeks samaaegselt esinema pidavad asjaolud: „Siis kui pakkumus on ebaselge või mitmeti mõistetav ja kui nähtub, et puudus on lihtsalt kõrvaldatav või juhul kui tegemist on ilmse tehnilise veaga, on hankijal tulenevalt eeltoodud põhimõtetest kohustus pakkujalt selgitusi küsida.“ K äesoleval juhul Hankija ei teadnud ega pidanudki teadma, kas tegemist on tehnilise veaga, millest tulenevalt ei saa tegu olla ilmselge tehnilise veaga. Kuna puudus oleks olnud lihtsasti kõrvaldatav juhul, kui selgitusega oleks ilmnenud, et pakkumusse sai ekslikult nt aegunud tooteleht ning pakkujal oleks olnud esitada objektiivselt tõendatavalt enne pakkumuste esitamise tähtaega eksisteerinud nõuetekohane dokument (digitaalselt allkirjastatuna) , siis andis Hankija Vaidlustajale võimaluse nõuetele mittevastavust selgitada. Esitatud selgitusest aga vastavat asjaolu ei selgunud, millest tulenevalt vastava selgituse põhjal pakkumuse vastavaks tunnistamise korral oleks ol nud tegemist pakkumuse sisulise muutmisega peale pakkumuste esitamise tähtaja möödumist. Vaidlustaja tunnistas ise selgitustaotlusele vastates ning ka esitatud vaidlustuses, et tegemist on tema tehtud veaga tootekataloogi uuendamisel. Pakkumuse esitamisel peab pakkuja olema hoolas. Eeskätt ei saa pakkuja oma hooletusega õigustada nõuet enda sooduskohtlemiseks.“ ( RKHK o nr 3-19-1501 punkt 14) . Eelnevast tulenevalt on Hankija seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine on õiguspärane. Menetluslikud küsimused: Tähtaegsus: Vastus vaidele on esitatud vaidlustuse teates määratud aja sees (hiljemalt 2 8 . 11 .2025), sellest tulenevalt on see esitatud tähtaegselt. Esindusõigus: Käesolevale dokumendile on juurde lisatud vastuse esitaja poolt Hankija esindamise õigust tõendav volikiri. Menetlus: Hankija on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega Hankija volitatud esindaja Helena Kink jurist /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1: Volikiri