LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025-2030

KÄSKKIRI 23.11.2025 nr 116 LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025–2030 Lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel ning kooskõlas Riigikogu 12. mai 2021. aasta otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise aluspõhimõttega „kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaalmajanduslikust võimekusest ja elukohast“ ning Vabariigi Valitsuse 23. veebruaril 2023. aasta otsusega kinnitatud valdkonna arengukava „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärgiga „Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks“, kinnitan „LGBTIQ- inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025–2030“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisa: LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025– 2030  LGBTIQ-INIMESTE VÕRDSETE VÕIMALUSTE EDENDAMISE ALUSPÕHIMÕTTED JA TEGEVUSKAVA 2025–2030 SISUKORD TAUST ....................................................................................................................................... 3 Seos muude strateegiatega ...................................................................................................... 4 Rahvusvahelised strateegiad ja soovitused ............................................................................. 5 Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomine ................................................................................ 6 ALUSPÕHIMÕTTED ............................................................................................................... 7 Esimene aluspõhimõte: Eesti on toetav .................................................................................. 7 Teine aluspõhimõte: Eesti on kaasav ...................................................................................... 8 Kolmas aluspõhimõte: Eesti on turvaline ............................................................................... 8 Mõõdikud................................................................................................................................ 9 TEGEVUSKAVA 2025–2030 .................................................................................................. 11 I Eesti on toetav .................................................................................................................... 11 1.1 Haridus ja noored ........................................................................................................ 11 1.2 Õigusruum................................................................................................................... 13 1.3 Kodanikuühiskond ...................................................................................................... 14 II Eesti on kaasav .................................................................................................................. 15 2.1 Tervis ........................................................................................................................... 15 2.2 Tööelu ......................................................................................................................... 17 III Eesti on turvaline ............................................................................................................. 18 3.1. Turvalisus ................................................................................................................... 18 3.2 Välispoliitika ............................................................................................................... 19 JÄLGIMINE, UUENDAMINE JA HINDAMINE .................................................................. 21 2 TAUST Viimase 35 aasta jooksul on Eesti astunud märkimisväärseid samme, et suurendada lesbide, geide, biseksuaalsete-, transsooliste-, intersooliste ja kväärinimeste (edaspidi LGBTIQ- inimesed) heaolu. 1992. aastal kaotas Eesti nõukogude-aja jäänukina kehtinud kriminaalkoodeksi, mis oli keelustanud meestevahelised seksuaalsuhted. Viis aastat hiljem hakkas Eesti ühe esimese riigina piirkonnas reguleerima soo tunnustamist ja üleminekuga seotud meditsiiniteenuseid. Möödunud 35 aasta jooksul on Eesti samm-sammult üha enam tunnustanud LGBTIQ-perekondi, mis päädis 2016. aastal kehtima hakanud kooseluseaduse ja 2024. aastal jõustunud abieluvõrdsusega. Samal perioodil on LGBTIQ organisatsioonidest kujunenud riigile olulised strateegilised partnerid, keda kaasatakse LGBTIQ-inimesi puudutavate otsuste kujundamisse. Eesti inimesed suhtuvad järjest positiivsemalt LGBTIQ-inimestesse ja peavad aina olulisemaks, et LGBTIQ-inimestele oleks tagatud teiste inimestega võrdsed võimalused.1 Transsoolisus ja homoseksuaalsus on viimase kümne aasta jooksul muutunud Eesti ühiskonnas üha vastuvõetavamaks.2 Ka Eesti LGBTIQ-inimesed ise tunnevad aina enam, et riik oma tegevusega vähendab meie ühiskonnas levivaid LGBTIQ-inimeste vastaseid eelarvamusi ja sallimatust.3 Samas ei ole jätkuvalt LGBTIQ-inimestel endiselt teistega võrredes võrdsed võimalused osaleda kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Selgele enamusele Eesti LGBTIQ-õpilastele ei räägitud koolis LGBTIQ-teemadest või tehti seda negatiivses võtmes.4 See jättis LGBTIQ- noored ilma olulistest teadmistest nende endi kohta. 65% LGBTIQ-õpilastest koges kiusamist oma kaasõpilaste või kooli töötajate poolt seetõttu, kes nad on. 5 Ülekaalukas enamus tervishoiutöötajatest ei saanud enda sõnul väljaõppes piisavat ettevalmistust tööks LGBTIQ- patsientidega.6 LGBTIQ-inimesed ei tunne end sageli tööelus piisavalt turvaliselt ja kaasatult, mistõttu umbes 70% neist ei ole tööl oma juhtidele või klientidele LGBTIQ-inimesena väljas.7 Samal ajal isegi töökeskkonnad, mis tegelevad kaasamise ja mitmekesisuse edendamisega, väldivad sageli LGBTIQ-teemade käsitlemist.8 LGBTIQ-inimesed kogevad ikka veel jahmatavalt suures ulatuses vägivalda. Viimase viie aasta jooksul on 9% Eesti LGBTIQ-inimeste vastu toimunud füüsiline või seksuaalne rünnak. 12 kuu 1 Eesti Inimõiguste Keskus. Turu uuringud AS. Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel. 2023. 2 Samas. 3 FRA. EU LGTIQ Survey III. 2024. LGBTIQ equality at a crossroads: progress and challenges | European Union Agency for Fundamental Rights. 4 Samas. 5 Samas. 6 Praxis. Tervishoiutöötajate ja - tudengite hoiakud ja teadlikkus seoses LGBTI inimestega. Uuringu aruanne. 2023. Lk 58. https://www.praxis.ee/uploads/2022/08/Tervishoiutootajate-ja-tudengite-hoiakud-ja-teadlikkus-seoses- LGBTI-inimestega.pdf. 7 FRA. EU LGTIQ Survey III. 2024. LGBTIQ equality at a crossroads: progress and challenges | European Union Agency for Fundamental Rights. 8 Rakendusliku Antropoloogia Keskus. Mitmekesisus ja kaasatus tööandjate pilgu läbi. Uuringu lühiraport. 2023. Lk 12. 3 jooksul koges iga teine LGBTIQ-inimene ahistamist nagu vägivallaga ähvardamine, jälitamine, jõllitamine, sõimamine.9 Vägivalla hirmus ei julge selge enamus LGBTIQ-inimestest endaga samast soost partneriga avalikus ruumis käest kinni hoida. Sellel kõigel on märkimisväärselt negatiivne mõju LGBTIQ-inimeste vaimsele tervisele. Sageli või alati mõtleb enesetapule 20% Eesti LGBTIQ-inimestest. Peaaegu iga kolmas 15-17 aastane LGBTIQ-noor on teinud enesetapukatse.10 LGBTIQ-inimesed võivad kogeda takistusi nii abi otsimisel kui ka selle saamisel, mis on seotud nende seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse või sootunnustega.11 Eesti esimene LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava koos aluspõhimõtetega on loodud selleks, et kõigil oleks Eestis võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Seda olenemata meie sooidentiteedist, soolisest eneseväljendusest, sootunnustest või seksuaalsest sättumusest. LGBTIQ-inimestele võrdsete võimaluste tagamine ei ole ainult küsimus kellegi teadlikult halvemalt kohtlemises. Enamasti on probleemiks hoopis see, et erinevates valdkondades ei ole piisavalt arvestatud LGBTIQ-inimeste vajadustega. Tegemist on struktuurse probleemiga, mida ei ole võimalik lahendada üksikute tegevustega. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025–2030 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiline arengudokument, mille eesmärk on toetada LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste terviklikku ja sihipärast edendamist. Tegemist on valdkondadeülese kokkuleppega LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tagamiseks. Tegevuskava aitab LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamisele läheneda süsteemselt ja valdkondade üleselt. See seab konkreetsed sihid ja teekonna, mida tehes jõuame lähemale Eestile, kus me kõik oleme kaasatud, toetatud ning tunneme end turvaliselt. Peame oluliseks, et tegevuskava ja aluspõhimõtted on võimalikult ligipääsetavaks kõigile Eesti elanikele. Sealhulgas noortele, erivajadustega inimestele ning eesti keelt mitte kõnelejatele. Seos muude strateegiatega Riigi pikaajalise strateegiaga Eesti 2035 seati Eesti riigile järgmiseks viieteistkümneks aastaks strateegilised sihid. Selle aluspõhimõtete järgi peab kõigil Eestis olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Seda sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest ning kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava ja aluspõhimõtted toetavad järgmisi strateegilisi sihte: arukas, 9 FRA. EU LGTIQ Survey III.2024. LGBTIQ equality at a crossroads: progress and challenges | European Union Agency for Fundamental Rights. 10 Samas. 11 Gene Lim, Stephanie Lusby, Marina Carman, Adam Bourne. Affective Barriers to Accessing Professionalized Intimate Partner Violence Services Among LGBTQ People in Australia. Violence agaist Women. 2025. https://doi.org/10.1177/10778012251323237; Welsh Government Social Research. Barriers Faced by Lesbian, Gay, Bisexual and Transgender People in Accessing Domestic Abuse, Stalking and Harassment, and Sexual Violence Services. 2014. Barriers Faced by Lesbian, Gay, Bisexual and Transgender People in Accessing Domestic Abuse, Stalking and Harassment, and Sexual Violence Services. 4 tegus ja tervist hoidev inimene, hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond, vastutustundlik majandus, turvaline elukeskkond ning usaldusväärne ja inimkeskne riigivalitsemine.12 Tegevuskava ja aluspõhimõtted aitavad ellu viia järgmistes riiklikes arengukavades ja muudes loetletud strateegilistes dokumentides sõnastatud eesmärke ja soovitusi: Eesti välispoliitika arengukava 2030, Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035, Heaolu arengukava 2023–2030, Noortevaldkonna arengukava 2021–2035, Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Sidusa Eesti arengukava 2030, Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, Inimõigusdiplomaatia alused ja tegevuskava, Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025–2027, Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025, Riiklik HIV tegevuskava aastateks 2017–2025, Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava 2025–2028, Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2024–2027 ja Vaimse tervise roheline raamat. Rahvusvahelised strateegiad ja soovitused Euroopa Komisjoni LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2020-2025 seab eesmärgiks Euroopa Liidu, kus LGBTIQ-inimesed tunnevad end kogu oma mitmekesisuses turvaliselt ning neil on võrdsed võimalused osaleda täiel määral ühiskonnas ja realiseerida kõiki oma võimeid. Käesolev tegevuskava ja aluspõhimõtted panustavad kõigisse nelja Euroopa Komisjoni strateegia sambasse. Nendeks on võidelda LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise vastu, tagada LGBTIQ-inimestele turvalisus, kujundada LGBTIQ-inimesi kaasavat ühiskonda ning seista LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse eest kogu maailmas.13 Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)5 kutsub liikmesriike võitlema seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel diskrimineerimise vastu. Soovituse järgi on seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi alusel diskrimineerimist ja sotsiaalset tõrjutust kõige parem ületada meetmetega, mis on suunatud nii neile, kes sellist diskrimineerimist või tõrjutust kogevad, kui ka kogu elanikkonnale.14 Euroopa Nõukogu on selgitanud, et põhivabaduste kaitse parandamisel on õiguslike vahendite kõrval oluline roll ka vastavatel riiklikel tegevuskavadel.15 ÜRO säästva arengu tegevuskavaga aastaks 2030 seatakse seitseteist üleilmselt säästva arengu eesmärgid, mida järgmise viieteistkümne aasta jooksul saavutada. Eesmärgid kehtivad kogu inimkonnale põhimõttel „kedagi ei jäeta maha“. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtted panustavad järgmistesse säästva arengu eesmärkidesse: 1. kaotada vaesus, 2. kaotada nälg, 3. hea tervis ja heaolu, 4. kvaliteetne haridus, 12 Vabariigi Valituss. Strateegia „Eesti 20235“. Vabariigi Valitsuse kodulehekülg. Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus. 13 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025. IMMC.COM%282020%29698%20final.EST.xhtml.1_ET_ACT_part1_v2.docx. 14 Euroopa Nõukogu. Soovitus CM/Rec(2010)5. Recommendation CM/Rec(2010)5 of the Committee of Ministers to member states on measures to combat discrimination on grounds of sexual orientation or gender identity - Sexual Orientation and Gender Identity. 15 Euroopa Nõukogu. National Action Plans as Effective Tool to Promote and Protect the Human Rights of LGBTI People. 2016. 168066d620. 5 5. sooline võrdõiguslikkus, 8. inimväärne töö ja majanduskasv, 10. ebavõrdsuse vähendamine, 11 kestlikud linnad ja kogukonnad ning 16. rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid.16 Yogyakarta põhimõtted selgitavad, kuidas rakendada rahvusvahelisi inimõiguste siduvaid norme LGBTIQ-inimeste suhtes. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtete koostamisel on arvestatud neis sisalduvaid soovitusi riikidele.17 Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomine Jaanuarist 2024 kuni novembrini 2025 vedas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakond LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtete loomise protsessi. Selle ettevalmistamine hõlmas endas vajalike andmete, poliitikasoovituste, juhiste ning heade praktikate koondamist ja analüüsimist Eestist ja välismaalt. Kaasati peamised LGBTIQ-inimeste huvikaitseorganisatsioonid ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kellega arutati võimalikke fookusvaldkondi ning tegevuskava ja aluspõhimõtete loomise plaani. Sisendi- ja tagasiside korjesse kaasati fookusvaldkondadega seotud poliitikakujundajad ja - rakendajad riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, koolitajaid, uurijaid, erialade seltse, ametiühinguid, poliitikuid ning LGBTIQ huvikaitseorganisatsioone. Peale valdkondade ülest arutelu18 eelpool nimetatud sihtrühmadega kutsuti kokku viis valdkondlikku töörühma järgmistes fookusvaldkondades: tervis, haridus, turvalisus, tööelu ja transinimeste heaolu. Lisaks korraldati kaks sihitud kaasamist kogukonnaloome ja kodanikuühiskonna teemal. Neist esimene toimus koostöös Tartu Pride 2024-ga, mille raames leidis aset vastav avalik arutelu. Teine oli suunatud LGBTIQ kodanikuühiskonnale.19 Koostöös erinevate valdkondade eest vastutavate osapooltega sõnastati lõplikul kujul tegevused, nende ajaraami, vastutajad ning programmid, mille raames neid ellu viiakse ja rahastatakse. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtted kooskõlastati 2025. aasta augustis Eelnõude Infosüsteemis. Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomise protsessi panustas erinevatel etappidel enam kui 170 kodanikku, teadlast, ametnikku, eksperti, poliitikut ning kolmanda sektori esindajat.20 16 ÜRO. Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid | Riigikantselei. 17 The Yogyakarta Principles. Yogyakartaprinciples.org – The Application of International Human Rights Law in relation to Sexual Orientation and Gender Identity. 18 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Loodav tegevuskava tugevdab LGBT+ inimeste turvatunnet ja võrdset kohtlemist. 2.04.2024. Loodav tegevuskava tugevdab LGBT+ inimeste turvatunnet ja võrdset kohtlemist | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 19 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tartus arutati LGBT+ inimeste heaolu ja loodava tegevuskava üle. 13.08.2024. Tartus arutati LGBT+ inimeste heaolu ja loodava tegevuskava üle | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 20 Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomisse on panustanud inimesed järgmistest asutustest, ühingutest ja ekspertgruppidest: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Haridus- ja Noorteamet, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaamet, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa, Tööinspektsioon, Töötukassa, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Õiguskantsler, Riigikogu LGBT+ kogukonna toetusrühm, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti 6 ALUSPÕHIMÕTTED Visioon Eesti on LGBTIQ-inimestele suurepärane koht elamiseks. Meil kõigil on olenemata seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist, soolisest eneseväljendusest või sootunnustest võrdsed võimalused elada täisväärtuslikku elu tervelt, kaasatult ja hoitult. Aluspõhimõtted Visiooni saavutamine lähtub kolmest aluspõhimõttest ning neile toetuvatest tegevussuundadest. Kolm aluspõhimõtet on järgmised: 1. Eesti on toetav ehk LGBTIQ-inimestel on vajalikud teadmised, oskused ja võimalused kaasa rääkida oma elu puudutavates otsustes. 2. Eesti on kaasav ehk LGBTIQ-inimestel on võrdsed võimalused osalemaks kõigis ühiskonnaelu valdkondades. 3. Eesti on turvaline ehk LGBTIQ-inimesed saavad elada avatult endana, kartmata halvakspanu, kiusamist või vägivalda. Esimene aluspõhimõte: Eesti on toetav ehk LGBTIQ-inimestel on vajalikud teadmised, oskused, vahendid ja võimalused kaasa rääkida oma elu puudutavates otsustes. Tegevussuund 1: Kujundatakse LGBTIQ-inimestele võrdseid võimalusi pakkuv haridus- ja noorte valdkonnad Igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele. Haridus on LGBTIQ-inimestele kättesaadav ja ligipääsetav, õppimine on toetatud ning õppimisvõimalused vastavad õppija võimetele ja vajadustele. Õppijast lähtuv õpe arvestab LGBTIQ-õppija individuaalsete erinevuste ja arenguvajadustega. Õpe on õppijaid, õpetajaid ja õppejõude toetav, toetab valikuid ja vastutust ning ühiskonna sidusust. Haridusasutused tagavad LGBTIQ-õppijate ja - haridustöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse. Haridusasutuse töötajad loovad arengut ja tervist toetava, turvalise ja koostööle orienteeritud ning võrdseid võimalusi edendava õppekeskkonna ja organisatsioonikultuuri. Igal lapsel ja noorel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teada puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. Noortevaldkonna kaudu kujundatakse väärtusmaailma ja eetilisi tõekspidamisi, süvendades noortes avatust, hoolivust ja lugupidamist enda ja teiste vastu. Suheldes LGBTIQ-noortega austatakse tema inimväärikust ja enesemääratlemisõigust ning lähtutakse tema eripärastest vajadustest ja soovidest. Noortele pööratakse tähelepanu ja pakutakse tuge, et vähendada sotsiaalse haavatavuse riski. LGBTIQ-noore enesearenguprotsess Haridustöötajate Liit, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Õdede Liit, Peaasi, Tallinna Koolijuhtide Ühendus, soolise ülemineku arstlik ekspertiisikomisjon, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, Eesti Transinimeste Ühing, Mõttekoda Praxis, Peemoti Keskus ja Q-Space. 7 hõlmab mitmekesiseid võimalusi end uutes olukordades proovile panna, turvaliselt katsetada ja eksida ning kogemustest õppida, leides sel teel mõistmist ja saades asjatundlikku tuge. Tegevussuund 2: Kujundatakse LGBTIQ-inimesi toetav õigusruum LGBTIQ-inimeste inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud. Õigusruum aitab tagada inimeste heaolu ja ühiskonna turvalisust. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamiseks vajalikud õigusaktid on ajakohastatud ja korrastatud. Tegevussuund 3: Toetatakse LGBTIQ-inimeste kogukonnaloomet ja eneseesindamist Igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ning koonduda mittetulundusühingutesse ning – liitudesse. Vabaühenduste rahastamine on läbipaistev ja mõjus ning sellele pääsevad mõistliku halduskoormusega ligi eri LGBTIQ-vabaühendused. LGBTIQ-inimeste võrdse kohtlemise edendamisega tegelevate kodanikkonna organisatsioonide tegevus ja areng on toetatud. LGBTIQ-huvirühmi kaasatakse neid puudutavate otsuste kujundamisse. LGBTIQ-inimesed osalevad aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning aitavad kaasa riigi arengule. Teine aluspõhimõte: Eesti on kaasav ehk LGBTIQ-inimestel on võrdsed võimalused osalemaks kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Tegevussuund 1: Kujundatakse LGBTIQ-inimestele võrdseid võimalusi pakkuv tervise valdkond Igaühel on õigus tervise kaitsele. Inimkeskne tervishoid keskendub terviseprobleemide ennetamisele ja kahjude vähendamisele ning inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamisele. Sekkumise planeerimisel arvestatakse, et need ei suurendaks olemasolevaid lõhesid tervisenäitajates, vaid pigem aitaks neid vähendada. Arendatakse koostööd LGBTIQ- kogukonnaga, et suurendada kaasatust ning soodustada teadmiste ja kogemuste vahetust. LGBTIQ-inimestel on teadmised, oskused ja vajalik tugivõrgustik, mis neid toetab ning aitab teha enda ja lähedaste tervist edendavaid, parandavaid või säilitavaid otsuseid. LGBTIQ- inimesed elavad kaua ja on võimalikult terved kogu elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja toetatud. Tegevussuund 2: Kujundatakse LGBTIQ-inimestele võrdseid võimalusi pakkuv töövaldkond Igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal. Toetatud on LGBTIQ-inimeste pikk ja kvaliteetne tööelu. Tööandjaid ja töötegijaid toetatakse ja nõustatakse töökeskkonna riskide maandamisel. Kavandatakse ja viiakse ellu ennetustegevusi, mis arvestavad töötegijate ning tööandjate eripärasid ja vajadusi. Tööandjad on teadlikud LGBTIQ-inimetele võrdsete võimaluste tagamisest tööelus. Suurendatakse LGBTIQ-töötajate teadlikkust oma õigustest ja nende kaitse võimalustest. Kolmas aluspõhimõte: Eesti on turvaline ehk LGBTIQ inimesed saavad elada avatult endana, kartmata halvakspanu, kiusamist või vägivalda. Tegevussuund 1: Kujundatakse LGBTIQ-inimestele turvaline ühiskond Igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele. LGBTIQ-inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse 8 loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Vägivalla vastu võideldakse ennetustegevusega ning hoiakute ja väärtuste kujundamisega. Inimesed on vägivalla suhtes sallimatud, oskavad vägivalda märgata ja julgevad sellele asjakohaselt reageerida, sh vägivallast teavitada. Kõigile vägivallateadetele reageeritakse ja kõik vägivallaohvrid saavad abi. LGBTIQ-inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Vanglates tagatakse seal viibivate LGBTIQ-inimeste turvalisus ning inimväärikad vangistamistingimused. Tegevussuund 2: Toetatakse üleilmselt LGBTIQ-inimeste inimõigusi ja võrdset kohtlemist Inimõiguste kaitse ja demokraatia edendamine on üks Eesti välispoliitika prioriteete. Eesti seisab samameelsetega LGBTIQ-isikute õiguste tagamise ning võrdse kohtlemise eest. Eesti mõistab hukka seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse või sootunnuste põhise diskrimineerimise ja LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vägivalla. Eesti osaleb aktiivselt LGBTIQ-inimeste õiguste kaitsmisel. Eestile on oluline, et Euroopa Liidus edendataks kõigis poliitikavaldkondades LGBTIQ-inimeste võrdseid võimalusi. Mõõdikud LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava seab sihiks liikumise Eesti suunas, mis on suurepärane koht LGBTIQ-inimesena elamiseks. Saamaks aru, kas aluspõhimõtetes sõnasatud tegevussuunad ning nendel põhinev tegevuskava aitavad sellele kaasa, on oluline pikema aja jooksul jälgida Eesti LGBTIQ-inimeste heaoluga seotud kvantitatiivseid näitajaid. Mõõdikute valikul lähtuti järgmistest kolmest põhimõtetest. Esiteks pidid kõik mõõdikud uuenema vähemalt iga viie aasta tagant. Eelistati neid, mida uuendatakse lühema perioodi vältel. Teiseks, kuna sihi jaoks on oluline võrrelda Eesti olukorda teiste Euroopa Liidu omadega, siis võimalusel eelistati taolist võrdlust võimaldavaid mõõdikuid. Viimaks oli tervikliku pildi saamiseks oluline, et kajastatud oleks kolme erineva sihtrühma vaade: Eesti ühiskond tervikuna, Eesti LGBTIQ-inimesed ning LGBTIQ-kodanikuühiskond. Nende põhimõtete alusel valiti järgmised neli mõõdikut: Andmekogu Mõõdik Algtase Sihttase 2030 ILGA Europe LGBTIQ-inimeste õigusliku olukorra 45,9% 56% indeks (2024) Eesti Inimõiguste Keskuse Elanike osakaal, kes peavad 47% 53% avaliku arvamuse uuring transsoolisust vastuvõetavaks. (2023) LGBTIQ teemadel Eesti Inimõiguste Keskuse Elanike osakaal, kes peavad 56% 65% avaliku arvamuse uuring homoseksuaalsust vastuvõetavaks. (2023) LGBTIQ teemadel FRA LGBTIQ uuring LGBTIQ-inimeste osakaal, kes on 48% 40% viimase 12 kuu jooksul kogenud (2023) 9  ahistamist LGBTIQ-inimeseks olemise tõttu. Mõõdikute sihttasemete määramisel lähtuti põhimõttest, et need oleksid realistlikud ja samas piisavalt ambitsioonikad. Selleks jälgiti mõõdiku muutust ajas erinevate demograafiliste tunnuste lõikes ning võimalusel võrreldi seda Eestile sarnaste või eeskujuks olevate riikide omadega. Hinnati tänaseid laiemaid trende Eestis ja Euroopas ning nende võimalikku mõju näitajate muutusele. Viimaks analüüsiti tegevuskavas kokku lepitud tegevuste endi võimalikku lühi- ja pikaajalist positiivset mõju ühiskonnas. 10 TEGEVUSKAVA 2025-2030 I EESTI ON TOETAV 1.1 Haridus ja noored Nr Tegevus Vastutaja(d)21 Programm Tähtaeg 1.1.1 Riiklikesse rahulolu ja koolikeskkonna küsitlustesse lisatakse küsimused, HTM, Harno22 Haridus- ja noorteprogramm 2028 IV mis võimaldavad regulaarselt hinnata kui turvaline ja kaasav on koolikeskkond LGBTIQ-õpilastele õpilaste endi, õpetajate ja lapsevanemate hinnangul. 1.1.2 Viiakse läbi LGBTIQ-õpilastele ja kuni 26-aastastele noortele suunatud MKM, HTM, Soolise võrdsuse ja võrdse 2027 IV uuring, mille abil on võimalik kujundada LGBTIQ-inimesi kaasavamat, Harno kohtlemise programm toetavamat ja turvalisemat haridus- ja noortevaldkonda. Uuringu tellija MKM kaasab selle ettevalmistusse ja elluviimisse HTMi ja Harno. 1.1.3 Haridus- ja noortevaldkonna strateegilistes dokumentides pööratakse HTM, Harno Haridus- ja noorteprogramm 2026 IV tähelepanu LGBTIQ-õpilastele ja -noortele kaasava, toetava ja turvalise keskkonna tagamisele. LGBTIQ-teemad on kajastatud muu hulgas HTMi Haridus- ja noorteprogrammis ning Harno strateegias. 1.1.4 HTM koostab soovituslikud juhised õppekavade rakendamiseks ning HTM Haridus- ja noorteprogramm 2026 IV õppeprotseside kirjeldused, milles selgitatakse, kuidas saab LGBTIQ- teemasid käsitleda sobivates seostes erinevates ainevaldkondades. LGBTIQ-teemasid on võimalik käsitleda näiteks põhikooli ja gümnaasiumi ainevaldkonnas „Sotsiaalained“ (ajalugu, inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus). 21 Siin ja edaspidi: rasvaselt on märgitud tegevuse peavastutaja. Kaasvastutaja on märgitud tavalises kirjastiilis. 22 Haridus- ja Noorteamet. 11 1.1.5 HTM-i koduleheküljele luuakse alaosa, kuhu koondatakse LGBTIQ-õpilasi HTM Haridus- ja noorteprogramm 2025 IV puudutav toetav informatsioon õpilastele, õpetajatele, tugispetsialistidele ja lapsevanematele. 1.1.6 Õpetaja kutsestandardiga seatakse ootus, et õpetaja oskab tagada LGBTIQ- HTM Haridus- ja noorteprogramm Pidev õpilastele kaasava, toetava ja turvalise õppekeskkonna. 1.1.7 Toetatakse kõrgkoole, et õpetaja, haridusjuhi ja noorsootöötaja tasemeõppe HTM Haridus- ja noorteprogramm Pidev õppekavad sisaldaksid teaduspõhiseid teadmisi LGBTIQ-õpilastele ja noortele kaasava, toetava ja turvalise keskkonna loomiseks. 1.1.9 Riigi rahastatud kiusamisvastasetes tegevustes pööratakse ühe HTM Haridus- ja noorteprogramm Pidev riskirühmana tähelepanu LGBTIQ-õpilastele ja noortele turvalise keskkonna tagamisele. 1.1.10 Noorteinfoportaali teeviit.ee kaudu jätkatakse perioodiliselt teaduspõhise Harno Haridus- ja noorteprogramm Pidev teabe jagamist noortele LGBTIQ-teemadel 1.1.11 Koostatakse haridus- ja noortevaldkonnas töötavatele spetsialistidele MKM, Harno Haridus- ja noorteprogramm 2028 IV suunatud juhend, kuidas luua LGBTIQ-õpilastele ja -noortele kaasav, toetav ja turvaline keskkond haridus- ja noortevaldkonnas. 1.1.12 Haridus- ja noortevaldkona töötajatele suunatud koolitustesse lisatakse Harno Haridus- ja noorteprogramm Pidev õppekeskkonna kujundamise soovituse juurde teaduspõhiseid teadmisi LGBTIQ-õpilastele ja -noortele kaasava, toetava ja turvalise keskkonna loomisest valdkonnas. 1.1.13 Rajaleidja võrgustiku kaudu jagatakse haridus- ja noortevaldkonnas Harno Haridus- ja noorteprogramm Pidev tegutsevatele osapooltele teaduspõhiseid teadmisi LGBTIQ-õpilastele ja - noortele kaasava, toetava ja turvalise keskkonna loomisest valdkonnas. 1.1.14 E-Koolikotti lisatakse võimalus õppematerjale märgistada nii, et otsinguga HTM Haridus- ja noorteprogramm 2026 IV on võimalik kergemini leida LGBTIQ-teemat toetavad õppematerjalid. 1.1.15 Algatatakse laste- ja noorteharta koostamine, et jõuda ühiskondliku HTM Haridus- ja noorteprogramm 2027 I kokkuleppeni noorte heaolu ja autonoomia küsimustes. Haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnaga koostöös kujundatakse välja selgemate piiridega 12  põhimõtted laste heaolu tagamiseks ja õiguste kaitseks kiusamise ja vägivalla vastu. Laste- ja noorteharta koostamisel arvestatakse LGBTIQ- inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtetega. 1.2 Õigusruum Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg 1.2.1 Töötatakse selle nimel, et võrdse kohtlemise seaduses on seksuaalse MKM Soolise võrdsuse ja võrdse Pidev sättumuse alusel diskrimineerimine keelatud tööelu kõrval ka toodetele ja kohtlemise programm teenustele kättesaadavusel, sotsiaalteenuste saamisel ning haridus- ja tervise valdkondades. 1.2.2 Suurendatakse teadlikkust sellest, et soolise võrdõiguslikkuse seadusesMKM, Soolise Soolise võrdsuse ja võrdse Pidev hõlmab sooline diskrimineerimine ebavõrdset kohtlemist soolise võrdõiguslikkuse kohtlemise programm identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste põhjal. ja võrdse kohtlemise volinik 1.2.3 Perekonnaseisutoimingute seaduses kaasajastatakse sooandmete SiM Nutika rahvaarvestuse 2027 I muutmist puudutavates sätetes kasutatavat terminoloogiat. programm 1.2.4 Analüüsitakse võimalusi sooandmete muutmise menetluse SiM, SoM, Nutika rahvaarvestuse 2027 I kaasajastamiseks. Seal hulgas käsitledes menetluse muutmist MKM programm tahteavaldusel põhinevaks. 1.2.5 Noorsootöö ja huvihariduse valdkonna õigusaktide uuendamisel tagatakse HTM Haridus- ja noorteprogramm 2026 IV seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, sootunnuste ja soolise eneseväljenduse alusel võrdse kohtlemise põhimõtet. 1.2.6 Analüüsitakse intersoolisi lapsi kahjustavaid praktikaid, seal hulgas MKM, SoM Soolise võrdsuse ja võrdse 2027 IV suguelundite sandistava moonutamise praktikat, mille eesmärgiks on kohtlemise programm nende kehade viimine vastavusse tüüpilise naise või mehe kehaga. 13  Vajadusel koostatakse ettepanekud nende praktikate piiramiseks ja nende mõjude vähendamiseks. 1.2.7 Analüüsitakse seksuaalset sättumust, soolist eneseväljendust või MKM, JDM, Soolise võrdsuse ja võrdse 2028 IV sooidentiteeti muuta püüdvaid teenuseid Eestis. Vajadusel koostatakse SoM kohtlemise programm ettepanekud taoliste praktikate keelustamiseks. 1.2.8 LGBTIQ tegevuskava juhtrühmas ja teistes asjakohastes võrgustikes MKM Soolise võrdsuse ja võrdse Pidev tõstetakse teadlikkus ning innustatakse arutelu LGBTIQ-inimeste vastu kohtlemise programm suunatud vaenukõne ja vaenust ajendatud vägivalla põhjustest, tagajärgedest ning selle ennetamise meetmetest. 1.3 Kodanikuühiskond Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg 1.3.1 Jätkatakse strateegilise partnerluse läbi koostööd LGBTIQ- MKM Soolise võrdsuse ja võrdse Pidev kodanikuühiskonnaga, milles partnerid toetavad ministeeriumi kohtlemise programm tegevuskava eesmärkide saavutamisel ning panustavad LGBTIQ- inimestele suunatud poliitika eluviise ja kujundamisse. 1.3.2 Luuakse LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste võrgustik, mis annab MKM Soolise võrdsuse ja võrdse Pidev regulaarselt nõu LGBTIQ-inimesi puudutava poliitika kujundamise ja kohtlemise programm rakendamise teemal. Võrgustikul puudub püsiv liikmeskond. Kohtumistele kutsutakse LGBTIQ kodanikuühiskonna esindajaid ja valdkonna uurijaid lähtudes nende LGBTIQ-poliitika alastest teadmistest või sellega seotud kogemusest. 1.3.3 Noorte kodanikuharidus käsitleb endas LGBTIQ-teemasid. LGBTIQ- HTM, SiM Haridus- ja Pidev noortele antakse kodanikuhariduse kaudu vajalikud oskused ja teadmised noorteprogramm, ühiskondlikes otsustusprotsessides kaasa rääkimiseks ning oma elu Kogukondliku Eesti kujundamiseks. programm 14  1.3.4 LGBTIQ-noori innustatakse minema kogukonnapraktikale SiM, HTM Kogukondliku Eesti Pidev vabaühendustesse. LGBTIQ-kogukonda ja ühinguid nügitakse pakkuma programm noortele kogukonnapraktikat. II EESTI ON KAASAV 2.1 Tervis Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg 2.1.1 Viiakse läbi LGBTIQ-inimestele suunatud sihtgrupi uuring, mille abil MKM, TAI23 Soolise võrdsuse ja võrdse 2027 IV kujundada LGBTIQ-inimesi kaasavamat, toetavamat ja turvalisemat kohtlemise programm tervise valdkonda. 2.1.2 Tervise valdkonna strateegilistes dokumentides pööratakse nähtavalt SoM, Inimkeskse tervishoiu 2026 IV tähelepanu LGBTIQ-inimestele kaasava, toetava ja turvalise keskkonna programm tagamisele. LGBTIQ-teemad on kajastatud muu hulgas inimkeskse tervishoiu ja tervist toetavate valikute programmides. 2.1.3 Toetatakse kõrgkoole, et arsti-, õe-, ja ämmaemanda tasemeõppe SoM, HTM Inimkeskse tervishoiu Pidev õppekavad sisaldaksid teaduspõhiseid teadmisi LGBTIQ-patsientidele programm kaasava, toetava ja turvalise keskkonna loomiseks. 2.1.4 Töötatakse selle nimel, et kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja ja SoM, HTM Inimkeskse tervishoiu Pidev koolipsühholoogi kutsestandardiga seatakse ootus, et psühholoogid programm oskavad tagada LGBTIQ-patsientidele kaasavat, toetavat ja turvalist keskkonda. 2.1.5 Töötatakse selle nimel, et iga aasta koolitada tervise valdkonnas SoM, MKM Inimkeskse tervishoiu Pidev töötavaid spetsialiste, kuidas luua LGBTIQ-patsientidele kaasav, toetav programm ja turvaline keskkond tervise valdkonnas. 23 Tervise Arengu Instituut. 15  2.1.6 Koostatakse tervise valdkonnas töötavatele spetsialistidele suunatud MKM, TEA24, Soolise võrdsuse ja võrdse 2028 IV juhend, kuidas luua LGBTIQ patsientidele kaasav, toetav ja turvaline SoM kohtlemise programm keskkond tervise valdkonnas. Juhend muudetakse tervishoiu valdkonna spetsialistidele kergesti kättesaadavaks. 2.1.7 Vahendite olemasolul jätkatakse HIV-i ja teiste STLI-de leviku hindamist TAI Tervist toetavate valikude Pidev ja ennetustegevust MSM-i gruppi25 kuuluva inimeste ja transinimeste programm seas. 2.1.8 Vahendite olemasolul jätkatakse MSM-i gruppi kuuluvatele inimestele ja TAI Tervist toetavate valikude Pidev transinimestele tasuta HIV-i ja teiste seksuaalsel teel levivate programm infektsioonide testimise ning sellelaadse nõustamisteenuse pakkumist. Sihtrühma teavitatakse regulaarselt teenuste olemasolust. 2.1.9 Vahendite olemasolul jätkatakse ravikindlustusega MSM-i gruppi Tervisekassa Tervist toetavate valikude Pidev kuuluvatele inimestele kokkupuute eelse profülaktika (PrEP) soodustuse programm pakkumist. 2.1.10 Vahendite olemasolul jätkatakse ravikindlustusega trans- ja Tervisekassa Tervist toetavate valikude Pidev mittebinaarsetele inimestele hormoonasendusravi soodustuse pakkumist. programm 2.1.11 Vahendite olemasolul jätkavad Noorte nõustamiskeskused kõigile kuni Tervisekassa Tervist toetavate valikude Pidev 26-aastastele noortele tasuta seksuaaltervise alase nõustamise teenuse programm pakkumist. 2.1.12 Soolist üleminekut toetavate tervishoiuteenustega seotud praktiline teave SoM, Inimkeskse tervishoiu Pidev on kergesti kättesaadav nii patsientidele kui tervishoiutöötajatele. Tervisekassa programm 2.1.13 Vahendite olemasolul läbi soolise üleminekuga seotud teenuste sihtrühma SoM, Inimkeskse tervishoiu 2030 IV uuring, sh saadud tervishoiuteenused ja nende mõju elukvaliteedile. Tervisekassa programm 24 Terviseamet. 25 MSM on akronüüm, mis tähistab meestega seksivaid mehi. 16  2.1.14 Töötatakse selle nimel, et tervishoiutöötajatel oleks vajalikud teadmised, SoM, MKM Inimkeskse tervishoiu Pidev et pakkuda soolist üleminekut toetavaid tervishoiuteenuseid. programm 2.2 Tööelu Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg 2.2.1 Täiendatakse 2025. aasta Eesti sotsiaaluuringut nii, et see võimaldab MKM Soolise võrdsuse ja võrdse 2026 II võrrelda LGBTIQ-inimeste materiaalset heaolu ja sissetulekuid kogu kohtlemise programm elanikkonnaga. 2.2.2 Täiendatakse 2026. aasta Eesti tööelu uuringut nii, et see võimaldab MKM Tööturuprogramm 2027 II võrrelda LGBTIQ-inimeste olukorda tööelus kogu elanikkonnaga. 2.2.3 Töövaldkonna strateegilistes dokumentides pööratakse nähtavalt MKM, TI26 Tööturuprogramm Pidev tähelepanu LGBTIQ-inimestele kaasava, toetava ja turvalise töökeskkonna tagamisele. LGBTIQ-teemad on kajastatud Tööinspektsiooni arengukavas ning Heaolu arengukavas ja selle programmides. 2.2.4 Riigi personalipoliitika kujundamisel ja personalijuhtide toetamisel (sh RaM, MKM Soolise võrdsuse ja võrdse Pidev teavitustegevustes, võrgustikuüritustel ja mujal) arvestatakse vajadusega kohtlemise programm, luua LGBTIQ-inimesi kaasav, toetav ja turvaline töökeskkond. Halduspoliitika programm 2.2.5 Töötatakse selle nimel, et suurendada KOV-ides töötavate ametnike MKM, ReM Soolise võrdsuse ja võrdse Pidev teadmisi sellest, kuidas tagada LGBTIQ-inimestele erinevates kohtlemise programm eluvaldkondades võrdsed võimalused. 2.2.6 Iga aasta koolitatakse asutuste juhtkonda ja personalitöötajaid, kuidas TI Tööturuprogramm Pidev luua LGBTIQ-inimesi kaasav, toetav ja turvaline töökeskkond. 26 Tööinspektsioon. 17  2.2.7 Töökeskkonnaspetsialistide koolitused käsitlevad LGBTIQ-inimesi TI Tööturuprogramm 2027 II töökeskkonnas mõjutavaid psühhosotsiaalseid ohutegureid ning nende mõju vähendamist. 2.2.8 Tööeluportaalis tööelu.ee kirjeldatakse üldpõhimõtteid ja jagatakse TI Tööturuprogramm 2025 IV praktilisi lähenemisi, kuidas luua LGBTIQ-inimesi kaasav, toetav ja turvaline töökeskkond. 2.2.9 Riigi välja antavad või rahastatud eeskujulike tööandjate märgiste MKM, SOM, Soolise võrdsuse ja võrdse Pidev programmid käsitlevad LGBTIQ-inimestele kaasava, toetava ja turvalise TI, TAI kohtlemise programm töökeskkonna loomist. LGBTIQ-teemad on kajastatud teiste seas märgises „Peresõbralik tööandja“, „Tervist edendav töökoht“, „Austame erinevusi“ ning auhind „Hea Töökeskkond“. III EESTI ON TURVALINE 3.1. Turvalisus Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg 3.1.1 Ohvriuuringutest on võimalik hinnata LGBTIQ-inimeste vastu vaenu JDM Usaldusväärse ja 2027 IV motiivil toime pandud kuritegude ulatust. tulemusliku õigusruumi programm 3.1.2 Viiakse läbi LGBTIQ-inimestele suunatud sihtgrupi uuring, mille abil MKM, SiM Usaldusväärse ja 2027 IV kujundada LGBTIQ-inimestele turvalisemat avalikku (sh digitaalset) tulemusliku õigusruumi ruumi. programm 3.1.3 Politseinike, piirivalvurite ja vanglatöötajate väljaõppes antakse teadmisi Sisekaitse- Tark ja innovaatiline Pidev LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu, vägivalla ja ebavõrdse akadeemia, SiM siseturvalisus; kohtlemise ennetamisest, sellele reageerimisest ning LGBTIQ- inimestega usalduslike suhete loomisest. 3.1.4 Suurendatakse politseinike, piirivalvurite ja vanglatöötajate teadlikkust PPA, JDM, SiM Tark ja innovaatiline Pidev võrdsest kohtlemisest. Sellega arvestatakse töötajate koolituste siseturvalisus, 18  kavandamisel võimalust läbida Digiriigi Akadeemia kursused “Võrdse Usaldusväärse ja kohtlemise ABC”, “Soolise võrdsuse ABC”, “Võrdsed võimalused” ja tulemusliku õigusruumi “Kaitstud grupid”“. programm 3.1.5 Koostatakse sisejulgeoleku valdkonnas töötavatele spetsialistidele MKM; SiM, Soolise võrdsuse ja võrdse 2028 IV juhend, kuidas ennetada LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu, JDM kohtlemise programm vägivalda, ebavõrdset kohtlemist, sellele reageerida ning luua LGBTIQ- inimestega usalduslike suhteid. 3.1.6 Hinnatakse LGBTIQ-inimeste võimaliku ebavõrdse kohtlemise ja JDM Usaldusväärse ja 2028 IV turvalisuse riske vanglates. Analüüsitakse ja rakendatakse vajadusel tulemusliku õigusruumi erimeetmeid nende riskide vähendamiseks. programm 3.1.7 Ohvriabi põhikoolituse ja Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e- SKA27 Laste ja perede programm Pidev koolitustes käsitletakse, kuidas reageerida LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vägivallale ja luua LGBTIQ-inimestega usalduslike suhteid. Ohvriabi töötajatele on koolitused kohustuslikud. 3.1.8 Töötatakse selle nimel, et ohvriabi teenus oleks LGBTIQ-inimestele SKA, SoM Laste ja perede programm Pidev senisest kättesaadavam ja nähtavamalt tuge pakkuv. 3.1.9 SKA kodulehekülg ja hallatavad leheküljed nagu palunabi.ee ja SKA, SoM Laste ja perede programm 2025 IV lasteabi.ee julgustavad LGBTIQ-inimesi abi saamiseks nende poole pöörduma. 3.2 Välispoliitika Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg 3.2.1 Eesti mõistab avalikult hukka seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, VäM Inimõigusdiplomaatia Pidev soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alusel põhineva diskrimineerimise alused ja tegevuskava, ja vägivalla. 27 Sotsiaalkindlustusamet. 19  Välispoliitika ja arengukoostöö programm 3.2.2 Eesti osaleb erinevates rahvusvahelistes koostööformaatides, mille VäM Inimõigusdiplomaatia Pidev eesmärgiks on kaitsta ja edendada üleilmselt LGBTIQ-inimeste alused ja tegevuskava, inimõigusi ning tagada nende võrdne kohtlemine. Välispoliitika ja arengukoostöö programm 3.2.3 Eesti seisab võrdsete õiguste koalitsiooni (Equal Rights Coalition) VäM Inimõigusdiplomaatia Pidev liikmena LGBTIQ-inimeste õiguste edendamise eest. alused ja tegevuskava, Välispoliitika ja arengukoostöö programm 3.2.4 Eesti toetab rahvusvahelistes organisatsioonides algatusi, mille eesmärk VäM Inimõigusdiplomaatia Pidev on tagada homoseksuaalsuse üleilmne legaliseerimine. alused ja tegevuskava, Välispoliitika ja arengukoostöö programm 3.2.5 Eesti ühineb saatkondade asukohariikides ja rahvusvaheliste VäM Inimõigusdiplomaatia Pidev organisatsioonide juures tehtavate diplomaatiliste avaldustega, et tõsta alused ja tegevuskava, teadlikkust LGBTIQ-inimeste õiguste rikkumisest, mõista hukka Välispoliitika ja LGBTIQ-inimeste diskrimineerimine ja protesteerida nende arengukoostöö programm tagakiusamise vastu. Eesti välisesindused heiskavad võimalusel LGBTIQ-inimeste jaoks oluliste tähtpäevade ja sündmuste puhul toetuse avaldamiseks vikerkaarelipu. 3.2.6 Eesti välisteenistust koolitatakse regulaarselt mitmekesisuse ja kaasatuse, VäM Inimõigusdiplomaatia Pidev sh LGBTIQ-teemadel. Eesti diplomaadid oskavad EL algatustes alused ja tegevuskava, tähelepanu pöörata võrdse kohtlemise, soolise võrdsuse ja Välispoliitika ja ligipääsetavusega seonduvatele aspektidele läbirääkimistel ja arengukoostöö programm seisukohtade koostamisel. 20 JÄLGIMINE, UUENDAMINE JA HINDAMINE LGBTIQ tegevuskava juhtrühm LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava juhtrühm koordineerib tegevuskavas sõnastatud eesmärkide saavutamist. See koosneb vastutavate ministeeriumide ja allasutuste esindajatest. Seda juhib võrdsuspoliitika osakonna juhataja. Juhtrühm käib koos kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Kevadisel laiendatud kohtumisel koos LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste võrgustiku ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuga arutletakse ühe tegevuskava fookusvaldkonnaga seotud teemadel. Arutelu käigus hinnatakse tegevuskava eesmärkide ajakohasust ja tulemuslikkust antud valdkonnas ning vajadusel tehakse ettepanekuid nende muutmiseks. Sügisesel kohtumisel koostatakse ülevaade tegevuskava senisest täitmisest. See avaldatakse LGBTIQ-teemade eest vastutava ministeeriumi koduleheküljel. Juhul, kui samal aastal on käsil tegevuskava hindamine, siis arutletakse selle asemel hindamisaruannet. Võrdsuspoliitika osakond Võrdsuspoliitika osakonnal on riigi tasandil juhtroll LGBTIQ-inimesi puudutava poliitika kujundamisel. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtete raames veab osakond selle jälgimise, uuendamise ja hindamise protsesse. Võrdsuspoliitika osakond tagab LGBTIQ tegevuskava juhtrühma toimimise, erinevate osapoolte vahelise sujuva suhtluse ning kogub iga poolaasta alguses teavet tegevuskava täitmise kohta. Hindamine LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtete vahehindamine toimub 2027. aastal ning lõpuhindamine 2030. aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse tegevuskavas sõnastatud tegevuste täitmist ja nende mõju kõigis tegevuskava valdkondades. Lõpuhindamisel vaadeldakse lisaks eelpool nimetatule ka visiooni ja aluspõhimõtete saavutamist ja ajakohasust. Hindamiste käigus tehakse vajadusel ettepanekud visiooni, aluspõhimõtete või tegevuskava muutmiseks või antakse sellekohased soovitused uueks perioodiks. Hindamise protsessi kaastakse LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste võrgustik, kellelt küsitakse nõu hindamisprotsessi kujundamisel. Uuendamine LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtteid muudetakse vastavalt vajadusele, reeglina kord aastas sügisel. Üldjuhul toimub see lähtudes LGBTIQ tegevuskava juhtrühma laiendatud kohtumisel tehtud ettepanekutest. Neid ettepanekuid kaaluvad võrdsuspoliitika osakonna LGBTIQ-poliitika eest vastutavad 21 poliitikakujundajad, kes vajadusel peavad nende osas läbirääkimisi tegevuste vastutajate või võimalike vastutajatega. Uuendamise protsessi võivad algatada LGBTIQ-poliitika eest vastutavad poliitikakujundajad ka ilma vastavate ettepanekuteta siis, kui nad näevad selleks vajadust. Järgmise perioodi ehk 2030–2035 tegevuskava ja aluspõhimõtete koostamise protsessiga alustatakse 2029. aastal ehk kaks aastat enne käimasoleva lõppu. Seda tehakse arvestusega, et perioodide vahele ei jääks vahemikku. Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomise protsessi kaasatakse lai ring poliitikakujundajaid ja -rakendajad riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, võrdõigusasutus, koolitajad, uurijad, erialade seltsid, ametiühingud, tööandjad, poliitikud ning LGBTIQ huvikaitseorganisatsioonid. Rahastamine LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava rahastatakse valdkondlike arengukavade programmide kaudu. 22